maaettevõtluse arenguvajadused ja probleemid tulevikus ...µtluse... · tg1: kaubandus jm...
TRANSCRIPT
Maaettevõtluse arenguvajadused ja probleemid tulevikus
aastal 2020
Professor Rando Värnik
EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor
10. okt.2013 Viljandis
• Eesmärk: anda ülevaade senistest arengutest ja mida võib oodata järgneval 7-l aastal.
• Andmed:
– Statistikaameti andmed
– Uuring „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus“ (EMÜ 2012)
Maaettevõte – käesolevalt Eestis valdades ja kuni 4 000 elanikuga väikelinnades registreeritud äriühingud ja FIE-d.
Olulised teemad …
• Majandus ei saa lõpmatuseni kasvada!
• Riigi eelarve suur Sõltuvus EL rahastamisest
• Hakkamasaamine riigina vähenevate toetuste tingimustes (2020+)
• Demograafilised näitajad kui arengu mõjutajad
• Jätkuv inimeste liikumine kõrgema arenguga piirkondadesse
(teadlik valik)
• Riigi ja KOV funktsioonide ümber hindamine ja määratlemine
kujunenud situatsioonis (kohustus ja vastutus)
Maaettevõtlus
• Keskne piirkonna arengumootor, mis lisaks elanikele töökohtade
loomisele toodete ja teenuste pakkujana mõjutab elukeskkonna
atraktiivsust, elatustaset.
• Tihedas vastasmõjus sotsiaalsete ja rahvastiku protsessidega.
• Ettevõtluse eripära maapiirkonnas – asukohast ja ettevõtlus- ja
rahvastikutihedusest tulenevad väljakutsed nagu kaugus ressurssidest,
turgudest, tööjõust, klientidest, konkurentidest, koostööpartneritest.
• Eestis MAK-i mõistes maapiirkonnas registreeritud ettevõtted 1/3
kõikidest ettevõtetest.
• Viimastel aastatel nii maa- kui linnaettevõtete järjekindel juurdekasv.
* Kuni 2009.a. andmed ei sisalda FIE-sid, kes polnud Äriregistris registreeritud, vaid olid ainult
maksukohustuslaste registris registreeritud ; 2010.a. on kõik FIE-d Äriregistris registreeritud.
Allikas: Statistikaamet 2013
46 8
53
54 0
15
57 1
83
56 0
35
60 8
82
65 3
62
71 0
12
76 1
59
77 9
48
81 9
09
100 2
16
103 8
33
108
884
10 9
38
16 7
19
20 0
14
18 0
58
19 7
47
21 5
17
23 0
91
24 8
53
25 6
95
26 8
33
34 7
57
36 0
31
37 4
06
23,3
%
31,0
%
35,0
%
32,2
%
32,4
%
32,9
%
32,5
%
32,6
%
33,0
%
32,8
%
34,7
%
34,7
%
34,4
%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
0
20000
40000
60000
80000
100000
120000
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010*
2011
2012
% k
õig
ist
ett
evõte
test
Ett
evõte
te a
rv
Ettevõtete arv 2000 - 2012
Kogu Eesti Maaettevõtted Maaettevõtete osakaal
Allikas: Statistikaamet 2012
30,6%
11,5%
60,8%
35,9%
8,3%
5,7%
4,6%
5,4%
12,4%
20,9%
6,6%
17,9%
18,3%
24,0%
9,2%
15,2%
30,4% 37,9%
18,8% 25,6%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Kogu Eesti Maapiirkond Kogu Eesti Maapiirkond
FIEd Äriühingud
Ettevõtete piirkondlik jaotus 2011.a. andmete alusel
Lõuna-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti: Harjumaa
Kirde-Eesti: Ida-Virumaa
Kesk-Eesti: Järva-, Lääne-Viru- ja Raplamaa
Lääne-Eesti: Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa
Lõuna-Eesti: Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaa
Allikas: Statistikaamet 2012
• Koos rahvastiku suundumisega linnalähialadele ka ettevõtete, sh eriti
teenindusettevõtete ning laienemiseks ruumi vajavate tööstusettevõtete,
kolimine linnade lähialadele.
• Jätkuv trend - suur hulk maaettevõtteid kontsentreerunud linnalähialadele.
• Ettevõtete kiirem juurdekasv soodsamates piirkondades, st Eestis eelkõige
Tallinna ümbruse valdades.
• Traditsiooniliselt seostatakse maapiirkonna ettevõtlust primaarsektori-
põllumajanduse, metsamajanduse, kalanduse arenguga, kuid nende tähtsuse
vähenemise tulemusena maaettevõtete tegevusalade struktuuris oluline
muutus, mille tulemusena maapiirkonna majandusarengus ja tööhõives
kesksel kohal teenindusettevõtted ja tööstusettevõtted.
• Muutunud majandusstruktuur tähendab ka, et MAK saab lahendada ainult
väikest osa maapiirkonna ettevõtluse probleemidest.
18,9%
49,7%
17,2%
48,6%
15,9%
44,1%
12,8%
35,6%
11,7%
32,4%
12,3%
31,3%
15,7%
14,2%
16,4%
14,6%
18,1%
16,0%
22,1%
20,5%
19,6%
19,9%
17,3%
18,1%
65,4%
36,1%
66,4%
36,8%
66,0%
40,0%
65,1%
43,8%
68,6%
47,7%
70,4%
50,6%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Ko
gu E
esti
Maa
ette
võ
tted
Ko
gu E
esti
Maa
ette
võ
tted
Ko
gu E
esti
Maa
ette
võ
tted
Ko
gu E
esti
Maa
ette
võ
tted
Ko
gu E
esti
Maa
ette
võ
tted
Ko
gu E
esti
Maa
ette
võ
tted
2001 2003 2005 2007 2009 2011
Erinevate sektorite osakaal ettevõtetes 2001- 2011
Tertsiaar
Sekundaar
Primaar
Allikas: Statistikaamet 2012
Põllu- ja metsamajandusettevõtete osakaal ettevõtetes maapiirkonna KOV-des
Allikas: Statistikaamet 2012
31,3%
13,3%
9,1%
9,0%
8,1%
5,8%
4,2%
4,1%
3,0%
3,0%
2,4%
2,3%
1,5%
1,3%
0,7%
0,3%
0,3%
0,2%
0,0%
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%
Põllumajandus, metsamajandus ja…
Hulgi- ja jaekaubandus;…
Ehitus
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Töötlev tööstus
Veondus ja laondus
Haldus- ja abitegevused
Muud teenindavad tegevused
Kinnisvaraalane tegevus
Majutus ja toitlustus
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Info ja side
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Haridus
Finants- ja kindlustustegevus
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme-…
Elektrienergia, gaasi, auru ja…
Mäetööstus
Muud
AG
FM
CH
NT
LI
SJ
RP
KE
DB
O,
U,
V
Teg
evu
sala
EM
TA
K 2
00
8 a
luse
l Maaettevõtted EMTAK tegevusvalade alusel 2011
Maaettevõtted
Allikas: Statistikaamet 2012
• 2011.a. maapiirkonna ettevõtete hulgas FIE-sid 42%; linnades 21% .
• FIE-de suurem osakaal maaettevõtete hulgas, sh eriti keskustest kaugemates piirkondades, st
– ettevõtlus kui sunnitud valik muude võimaluste
puudumise tõttu,
– kõrge ettevõtlusaktiivsus ei näita mitte alati kohaliku
piirkonna arengut, vaid majanduslikku mahajäämust, st
kõrge lisandväärtusega töökohtade ja mastaabisäästuga
ettevõtete puudumist piirkonnas.
• FIE-de probleemid, seadusandlus.
FIE-de osakaal maaettevõtetes 2011
Allikas: Statistikaamet 2012
Ettevõtlusaktiivsus: äriühingute arv 1000 elaniku kohta
Allikas: Statistikaamet 2012
Ettevõtlusaktiivsus: FIE-de arv 1000 elaniku kohta
Tegutsevate maapiirkonna äriühingute võrdlus
• Tegutsevad äriühingud (OÜ, AS, TÜ, usaldus- ja täisühingud), millel oli
aruandeperioodil finantsmajanduslik tegevus (müügitulu, kulud jne).
• Uuringu „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus“
(EMÜ 2012) käigus analüüsitud majandusandmed.
* Siia alla ei kuulu FIE-d ja välja on jäetud ka finantsvahenduse ettevõtete
(pangad, kindlustusseltsid, fondid jms) andmeid
Allikas: Statistikaamet 2012
42
22
5
47
50
7
53
01
2
55
65
3
56
09
5
58
34
7
9 4
89
11
31
7
13
13
0
14
80
0
15
37
8
16
73
5
0
20 000
40 000
60 000
80 000
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Ette
võte
t
Tegutsevate äriühingute arv
Kogu Eesti ettevõtted sh maaettevõtted
Võrdluses Eesti keskmiste
näitajatega
• Maapiirkonna äriühingud
keskmisest väiksemad.
• Keskmine hõivatute arv
äriühingu kohta suurim
tööstusettevõtetes, sh eriti
toiduainetetööstuses.
• Teenindusettevõtteid
arvuliselt kõige rohkem, aga
on töötajate arvu alusel
kõige väiksemad.
10,34 9,76
9,15 8,57
7,44 6,86
9,62
8,65
7,89
7,05
6,16 5,56
0
2
4
6
8
10
12
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Hh
õiv
atu
d i
sik
ud
Keskmine hõivatud isikute arv
äriühingu (OÜ, AS, TÜ jms) kohta
Kogu Eesti ettevõtted Maaettevõtted
Allikas: Statistikaamet 2012, Statistikaametist eritellimus 2012
14,7% 12,8% 11,6% 11,4% 11,7% 12,0%
51,0% 51,3% 52,3% 51,4% 48,6% 46,2%
34,3% 35,9% 36,1% 37,2% 39,7% 41,8%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Maapiirkonna äriühingutes tööga hõivatud
Tertsiaar
Sekundaar
Primaar
Allikas: Statistikaamet 2012, Statistikaametist eritellimus 2012
81,6
7%
82,8
5%
83,9
9%
84,9
0%
86,8
0%
88,8
7%
80,4
%
83,1
%
84,5
%
86,2
%
88,0
%
90,2
%
75%
80%
85%
90%
95%
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Mikroettevõtete osakaal tegutsevates äriühingutes
2005- 2010
Kogu Eesti ettevõtted Maaettevõtted
Allikas: Statistikaamet 2012, Statistikaametist eritellimus 2012
4242
507
757
346
187
685
684
7150
1098
1038
465
177
858
924
0 2000 4000 6000 8000
TG1: kaubandus jm teenindavsektor
TG2: majutus- ja toitlustus,meelelahutus jms
TG3: põllumajandus
TG4: metsamajandus
TG5: toiduainete, joogi ja söödatootmine
TG6: puidu- ja mööblitööstus
TG7: muu töötlev tööstus
Ettevõtet
Maapiirkonnas tegutsevate äriühingute arv 7 tegevusalagrupi järgi 2005 ja 2010
2005
2010
Allikas: Statistikaametist eritellimus 2012
• Maapiirkonna ettevõtete müügitulu võrreldes Eesti keskmisega kolmandiku võrra madalam.
• Maaettevõtetes võrreldes Eesti keskmiste näitajatega veerandi võrra madalam lisandväärtus ja põhivara investeeringud äriühingu kohta.
• Majanduskriisi mõju kõige enam näha teenindusettevõtetes – võrreldes teiste valdkondadega oli seal kasvule järgnenud languse mõju suurem ning pikaaegsem ning müügitulu ja toodetud lisandväärtuse langus suurem.
Müügitulu maapiirkonna äriühingutes
742,9 789,4
840,0 798,9
601,1
651,1
516,9 513,7 552,2
507,9
386,3 412,0
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
2005 2006 2007 2008 2009 2010
tuh
. eu
rot
Keskmine müügitulu äriühingu kohta
Kogu Eesti ettevõtted Maaettevõtted
Allikas: Statistikaamet 2012, Statistikaametist eritellimus 2012
45
8,3
10
7,1
41
2,1
15
1,2
21
40
,2
95
7,5
11
77
,5
39
2,3
65
,3 41
8,4
21
2,5
31
40
,1
84
1,0
10
93
,8
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
TG1
: kau
ban
du
sjm
te
enin
dav
sekt
or
TG2
: maj
utu
s- ja
toit
lust
us,
mee
lela
hu
tus
jms
TG3
:p
õllu
maj
and
us
TG4
:m
etsa
maj
and
us
TG5
: to
idu
ain
ete,
joo
gi ja
sö
öd
ato
otm
ine
TG6
: pu
idu
- ja
mö
öb
litö
öst
us
TG7
: mu
u t
öö
tlev
töö
stu
s
tuh
. eu
rot
Keskmine müügitulu maapiirkonna äriühingu kohta
2005
2010
Allikas: Statistikaametist eritellimus 2012
Maapiirkonna äriühingute loodud lisandväärtus
Lisandväärtus: ettevõtte toodangu rahaline väärtus, millest on maha arvatud
toodangu valmistamiskulud
151,5
169,7 176,7
159,9
129,5 134,2
116,2 123,6
139,0
117,4
88,7 98,0
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
2005 2006 2007 2008 2009 2010
tuh
.eu
rot
Keskmine lisandväärtus äriühingu kohta
Kogu Eesti ettevõtted Maaettevõtted
Allikas: Statistikaamet 2012, Statistikaametist eritellimus 2012
58
,9
34
,6
16
9,9
53
,9
40
5,7
22
7,0
33
3,2
55
,3
23
,6
18
5,4
64
,2
60
5,0
22
1,9
32
1,2
0
100
200
300
400
500
600
700
TG1
: kau
ban
du
sjm
tee
nin
dav
sekt
or
TG2
: maj
utu
s- ja
toit
lust
us,
mee
lela
hu
tus
jms
TG3
:p
õllu
maj
and
us
TG4
:m
etsa
maj
and
us
TG5
: to
idu
ain
ete,
joo
gi ja
sö
öd
ato
otm
ine
TG6
: pu
idu
- ja
mö
öb
litö
öst
us
TG7
: mu
u t
öö
tlev
töö
stu
s
tuh
. eu
rot
Keskmine lisandväärtus maapiirkonna äriühingu kohta
2005
2010
Allikas: Statistikaametist eritellimus 2012
Äriühingute investeeringud põhivarasse
64,8
73,2
81,0
64,0
39,9 37,7
58,0 62,6
65,9
56,3
27,8 30,0
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
2005 2006 2007 2008 2009 2010
tuh
. eu
rot
Keskmine põhivara investeering äriühingu kohta
Kogu Eesti ettevõtted Maaettevõtted
Allikas: Statistikaamet 2012, Statistikaametist eritellimus 2012
25
,7
30
,5
15
7,0
43
,1
18
5,1
88
,5
13
3,1
12
,4
5,6
97
,2
39
,2
19
7,5
46
,1
55
,1
0,0
50,0
100,0
150,0
200,0
250,0
TG1
: kau
ban
du
sjm
tee
nin
dav
sekt
or
TG2
: maj
utu
s- ja
toit
lust
us,
mee
lela
hu
tus…
TG3
:p
õllu
maj
and
us
TG4
:m
etsa
maj
and
us
TG5
: to
idu
ain
ete,
joo
gi ja
sö
öd
ato
otm
ine
TG6
: pu
idu
- ja
mö
öb
litö
öst
us
TG7
: mu
u t
öö
tlev
töö
stu
s
tuh
. e
uro
t Keskmine põhivara investeering maapiirkonna äriühingu
kohta
2005
2010
Allikas: Statistikaametist eritellimus 2012
• Tegevusaladest eristub toiduainete, joogi- ja söödatööstus, kus majanduskriisi mõju ettevõtetele oli kõige väiksem. Tegevusalagrupis oli ettevõtete arv väike, aga nende keskmine suurus hõivatute alusel teistest tegevusaladest oluliselt suurem.
• Tööstussektori äriühingute osakaal tegutsevatest maapiirkonna äriühingutest oli umbes veerand, samas tööstussektori hõive moodustas peaaegu poole maapiirkonna äriühingute poolt hõivatutest, ligi poole põhivara investeeringu mahust, teenis peaaegu poole müügitulust ja lõi poole kogu maapiirkonna äriühingute poolt loodud lisandväärtusest.
Maapiirkond ettevõtluskeskkonnana
(ettevõtete küsitluse andmetel)
Elektrivarustuse kvaliteet
Piisava elektrivõimsuse kättesaadavus Andmeside
kättesaadavus
Andmeside kvaliteet
Teede olukord
Tarbevee kvaliteet
Avalike teenuste kättesaadavus
lähikonnas
Kanalisatsioonisüsteemi olukord
Ettevõtte jaoks oluliste teenuste
kättesaadavus lähikonnas
Uute töötajate leidmise võimalused
lähikonnas
Ühistranspordi korraldus
2,1
2,3
2,5
2,7
2,9
3,1
3,3
3,5
3,7
3,9
4,1
3,5 3,7 3,9 4,1 4,3 4,5 4,7 4,9
Olu
kord
K
esk
mis
est
hal
vem
K
esk
mis
est
par
em
Keskmisest vähem oluline Keskmisest olulisem Olulisus
Allikas: Uuring „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning
toetusvajadus“ (EMÜ 2012)
Ettevõtete probleemid
3,53
3,52
3,42
3,30
3,24
2,81
2,78
2,68
2,63
2,62
1 2 3 4 5
Juhtkonna/omanike oskused ja teadmised
Praeguse asukoha sobivus
Toodangu/teenuste konkurentsivõimelisus
Juhtkonna/omanike koolitamine
Maa piisavus
Võimalused tootmise laiendamiseks
Toodangu/teenuste täiendavad…
Tööjõu piisavus
Eksport või müük välisklientidele
Ehitiste ja rajatiste kaasaegsus
Par
imad
hin
nan
gud
Mad
alam
ad h
innan
gud
Ettevõtete keskmised hinnangud end iseloomustavatele
karakteristikutele
Allikas: Uuring „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning
toetusvajadus“ (EMÜ 2012)
Arengud aastaks 2020
• Häid lahendusi regionaalselt ebaühtlase arengu vähendamiseks pole
– see on aastakümneid olnud probleem kogu Euroopas ning
globaliseeruvas majanduses edukalt kohanenud maapiirkonnad on
pigem erand kui reegel.
• Mitmete uuringute tulemused on näidanud, et edukalt kohanevad on
eelkõige piirkonnad, kus suurem inim- jm kapitali kontsentratsioon,
sh ka varem põllumajanduslikult paremini arenenud piirkonnad, kes
on neid ressursse paremini kasutanud mitmekesistamise tegevusteks,
kui seda on suutnud teha varem nö mahajäänumad piirkonnad, mille
arenguprobleeme mitmekesistamine peaks vähendama.
• Seniste trendide jätk järgmisel 7-l aastal – Eestis maapiirkonnana
defineeritud alal ettevõtete jätkuv kontsentratsioon linnade, st
eelkõige Tallinna lähiümbrusesse, st suure osa maaettevõtetest
moodustavad linnalähialade teenindus- ja tööstusettevõtted, mis
asuvad linnu ümbritsevate valdade territooriumil, st ametlikult
maapiirkonnas, aga mida paljud inimesed ise maapiirkonnana ei näe.
• Kuigi traditsiooniliselt seostatakse maaettevõtlust põllumajanduse ja metsandusega, on viimasel 10-l aastal maapiirkondade ettevõtlus oluliselt mitmekesistunud, jätkunud on primaarsektori tähtsuse vähenemine. Maapiirkonna ettevõtetest poole moodustavad tertsiaarsektori ettevõtted.
• Põllumajanduse roll tööandjana on vähenenud. Piirkonna edukuse määrab mittepõllumajanduslike töökohtade arv kas piirkonnas või selle läheduses koos sobiva infrastruktuuriga.
• Põllumajandus on seejuures jätkuvalt väga oluline maakasutust enim mõjutav tegevus.
• Eestis parimate looduslike oludega piirkondades (nt Kesk-Eesti) jätkuvalt oluline nende võimaluste ära kasutamine põllumajanduseks, st primaarsektori osatähtsus kohalikus majanduses jääb nendes piirkondades võrreldes teistega suuremaks.
• Maapiirkondadele suunatud ettevõtluspoliitika meetmed peavad olema oluliselt laiemad kui põllumajanduspoliitika. Oluline sidusus MAK-i ja teiste riiklike programmide ja struktuurifondidest rahastatavate meetmete vahel.
• Eestis on teenindussektor olulisim maaelanike tööandja ning järgneval 7-l aastal jätkub see trend …?
• Teenindussektori tähtsuse tõusuga aga ka uued probleemid – väga suur tundlikkus majanduse tsüklilisusele, st majanduskriisis kodumajapidamised vähendavad esmajärjekorras mitte esmatarbekaupade ja - teenuste tarbimist.
• Tegevusaladest saab kõige konkurentsivõimelisemaks pidada toiduainete, jookide ja sööda tootmisega tegelevaid ettevõtteid, sest neid mõjutas majanduslangus viimastel aastatel kõige vähem, töökohtade arv on neis vähenenud teistest sektoritest vähem, võrreldes teiste tegevusaladega on need oluliselt aktiivsemalt investeerinud, toetusi taotlenud ja tootearendusega tegelnud.
• Maapiirkonna ettevõtluse üheks omapäraks on füüsiline distants ressurssidest, klientidest, teenustest jms. IKT arengute tulemusel see väheneb, aga ainult mõnedes tegevusalades.
• Ettevõtete jaoks oli olulisem füüsilise infrastruktuuri ehitamine.
• Eestis on maapiirkonna ettevõtjate arv sarnaselt linnaettevõtete arvule kasvanud viimastel aastatel. Selle üheks põhjuseks saab pidada majanduskriisi, mis on olnud tõuketeguriks.
• Järgneval 7-l aastal maaettevõtete arvu kasv, sh eriti linnalähiümbruse aladel kõrge ettevõtete sünnimäär.
• Maapiirkondade ettevõtluse eripäraks on FIE-de suur osakaal, mis näitab, et ettevõtlus on maapiirkondades sunnitud valik muude võimaluste puudumise korral. Seetõttu ka FIE-sid puudutavad otsused mõjutavad regionaalselt oluliselt rohkem maapiirkondi.
• Kõrge ettevõtlusaktiivsus, sh uute ettevõtete asutamine ja suur FIE-de hulk, viitab aga ka teisele probleemile – olemasolevad ettevõtted ei kasva ja loo uusi töökohti ning arenedes on nad suurema mastaabisäästuga ja suuremat lisandväärtust tootvad ettevõtted.
• Madal ekspordivõimekus, paljudel juhtudel puuduvad laienemisplaanid, suhteliselt madal konkurentsivõime.
• Keskne tööjõuprobleem – senised odavale tööjõule ehitatud äriplaanid
pole konkurentsvõimelised. Probleem ainult süveneb, sest tööjõu
liikumine on vaba.
• Eelnevast tulenevalt järgneval 7-l aastal ettevõtte ellujäämine hakkab
üha enam sõltuma võimekusest kasvada ja pakkuda kõrgema
lisandväärtusega toodangut, teenuseid ja läbi selle ka kõrgemalt
tasustatud töökohti luua.
• Poliitikate väljatöötamisel keskne fookus suunata investeeringute
tegemisele olemasolevate ettevõtete laienemisele ja toodangu
lisandväärtuse tõstmisele, võtmesõnaks koostöö ja ühistegevus ning
tootlikkus.
Lõpetuseks 5 mõtet
• Põllumajandustootmise struktuuri muutmine pole majanduslikult
otstarbekas
• Maaettevõtluse mitmekesistumine on vajalik
• Tootlikkuse kasv
• Lisandväärtuse kasv teadus – ja nõuandetööst
• Väärtustame oma riigi maad, inimesi ja koostööd
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Professor Rando Värnik
Majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor
Eesti Maaülikool
Kreutzwaldi 1a
Tartu 51014
Tel. 7313 813