MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA

OLUKORD ÜLDISELT

TEISE MAAILMASÕJA JÄREL TEKKISID UUED RIIGID/PIIRID:

Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (osa Ida-Preisimaast)

Itaalia loovutas Aafrika kolooniad Albaania sai iseseisvaks Ungari ja Bulgaaria tagasi 1938 piirides Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, sai ise alasid

Ungarilt Island iseseisvus Osa Soome aladest läks NSV Liidule Piiride muutumise tõttu pidid miljonid inimesed ümber

asuma. Poolast ja Tšehhist aeti välja kõik sakslased

NSVL

Kommunismi mõjuvõimu suurenemisel tekkis idablokk

1950ndate algul kuulus NSVL territoorium, millel asus 13 riiki

Idablokki kuulusid: NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia

NSVL

Võim riigis oli koondatud ühe kommunistliku partei kätte. Kui ka mõni mittekommunistlik partei eksisteeris, polnud neil mingit võimu.

Kodanikel puudusid demokraatlikud õigused ja vabadused

Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone; kõrgemad ametnikud olid kas kommunistid või nende poolt ametisse

nimetatud. Kommunistide all oli ka kultuurielu

Majandus, tööstus, kaubandus olid riigistatud; ,ajanduse juhtimine oli tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus

Sõjaväestatus suur; suured ka kulutsed riigikaitsele, selles tulenevalt elatustase madal

NVSL

Stalini kontroll oli sõja ajal nõrgenenud, ent ta ei kavatsenud sellega leppida. Hoidis ta ühiskonda hirmuseisundis, repressioonid tugevnesid.

Massilised arreteerimised; jätkusid küüditamised. GULAG hoidis NVSL majandust käigus. Ressursid sõjatööstusele.Rahvas elas vaesuses.

Süvenes ideoloogiline surve; hakati võitlema läänestumise (st lääne teaduse ja kultuuri saavutuste) vastu.

Likvideeriti terveid teadusharusid. NSVL eraldus maailma teadusest ja kultuurist jäädes järjest rohkem maha.

Isikukultus omandas seninägematu ulatuse.

NVSL

1947 kaotati talongisüsteem, tõsteti kaupade hindu; palgad kasvasid aeglaselt; kaasnes rahareform. Järjekorrad, defitsiit.

Võideldi kosmopolitismiga, st arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse kõik, keda kahtlustati lääne demokraatia pooldamises.

Erinevad konfliktid Vastuolud Türgiga, kus NVSL nõudis Armeenia loovutamist ja

õigust mereväebaasidele Dardanellides. Seejärel keeldus NSVL vägesid Iraanist välja viimast ja lõi seal

Iraani Aserbaidžaani valitsuse, et see Nõukogude Aserbaidžaaniga liita.

Nõudis ta õigust Tripoli/Liibüa üle, et saada tugipunkt vahemerel. Toetati ka Kreeka kommuniste.

NSVL SATELLIITRIIGID

Poola, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Ungari, BulgaariaÜritas sama L-Saksamaal, ebaõnnestus -> 1949 SAKSA DV

1948ks aastaks oli NSVL allutanud kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile.

Moodustati Moskva näpunäidete järgi ajutine valitsus, kus jõud läks kommunistidele. Valitsus tegi mõned populaarsed ümberkorral-dused, siis korraldati valimised, milleks moodustati pahempoolsetest erakondadest rahvarinne, kus kommunistidel oli juhtpositsioon

Kommunistid omakorda allusid Moskvale. Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus.

NSVL JUHID

Stalin – isikukultus; idablokk; kõik, mis kommunismiga seotud

Beria – mõistis, et Stalin oli jätnud riigi masendavasse olukorda; alustas parandustöid; oli võimul ~ pool aastat enne, kui maha lasti

Hruštšov – vahepealne; mõistis osalt Stalini hukka, tühistas osa Beria reforme; samas mõistis nende hädavajalikkust; nn sulaperiood

LÄÄNE-EUROOPA RIIGID

enamikus riikides taastati demokraatlik kord. Samale teele suunas USA ka Jaapani; sama tee valisid ka Kolmanda Maailma riigid, kes majanduses olid

valinud sotsialistliku arengutee.

Peaaegu kõikjal langetati valijate vanuse alamäära. Poliitilises elus sai osaleda üha rohkem inimesi.

Sõjakogemus näitas, et demokraatiat tuleb äärmuste eest kaitsta.

Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, nii ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivid või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Ka liberaalsed ja kommunistlikud parteid said ligi 10% häältest.

LÄÄNE-EUROOPA RIIGID

Kreekas üritasid kommunistid vägivaldselt võimu haarata, ent said puhkenud kodusõjas lüüa.

Kommunistide mõju oli suur ka Itaalias, kuid ka seal jäi demokraatlik riigikorraldus püsima. Valitsused vahetusid tihti, kuid riik arenes siiski kiirelt.

Püsima jäi kaks autoritaarset riiki: Hispaania ja Portugal, mis demokratiseerusid alles 1970ndatel.

Suurenes ametiühingute mõju. Need nõudsid töötajate olukorra parandamist ning saavutasid aja jooksul ka edu.

LÄÄNE-EUROOPA RIIGID

1950ndateks aastateks olid Lääneriigid tänu USA’le suutnud oma majanduse taastada ning asusid seda moderniseerima.

Hakati rääkima majandusimest (Saksamaa, Itaalia, Jaapan).

Edu taga oli nii valitsuste poliitika kui ka rahvusvahelised institutsioonid. Maailmapank ehk Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja

Arengupank Rahvusvaheline Valuutafond ehk IMF

LÄÄNE-EUROOPA RIIGID

Arengu tulemusel jõuti heaoluühiskonda (inimeste elu kindlustatud sotsiaalsete tagatiste ja riiklide abiprogrammide toel), mis esimesena sai teoks Põhjamaades.

Eesmärgiks oli võrdsete võimaluste tagamine kõigile.

Esimesena jõudis sinna Rootsi juba enne II maailmasõda. Sõja järel kasutas ta ära oma eelisseisundi ning ujutas

Euroopa üle Rootsi kaupadega, muutudes nii veelgi rikkamaks.

USA

Tõusis võimsaimaks riigiks. Demobiliseeris kiirelt oma armee ning taastas rahuaegse majanduse.

Tulemuseks majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus.

Muutus välispoliitika. Isolatsiooni asemel asus USA looma liite teiste riikidega, lootes nõnda peatada

kommunismi levikut.

Sisepoliitikas makartism: Jospeh McCarthy algatatud kampaania kommunistide kõrvaldamiseks. Kasvas ruttu üle nõiajahiks. 1954 mõistis Senat McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide kampaania lõpetati

Sõjajärgsetel aastatel olid USAs võimul demokraadid, Esimene sõjajärgne president Truman 1945, valiti 1948 tagasi, 1953

loobus kandidatuurist Uus president oli vabariiklane Dwight D. Eisenhower; kritiseeris Trumani

doktriini nimetades sedaliiga passiivseks ning lubas ise aktiivsemaid samme astuda. Ei astunud.

SUURBRITANNIA

Näis olevat oma võimsuse tipul, ent tegelikkuses polnud jõudu impeeriumi kooshoidmiseks.

1940ndate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950ndate lõpul Aafrikas. Enamus astusid Briti Rahvaste Ühendusse.

Impeeriumi lagunemine kulges suhteliselt valutult ning SBR säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju.

Vähenes Suurbritannia rahvusvaheline tähtsus. Kunagisest metropolist sai üks Euroopa riik teiste seas.

Säilis kaheparteisüsteem – kord võimul konservatiivid, kord leiboristid.

Esimesena võimul leiboristid, kes asusid tegema vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust, laiendasid sotsiaalhooldussüsteemi.

1951 konservatiivid – üritasid SBR rahvusvahelist positsiooni taastada

SAKSAMAA JAGATI OKUPATSIOONITSOONIDEKS

NVSL Kommunistlik diktatuur Rahva olukord halb

Lääneriigid (USA, Prantsusmaa, Inglismaa) Viidi läbi reforme Demokraatlikud parteid 1949 põhiseadus

SAKSAMAA MAJANDUSIME

Järgnenud Saksa Liidupäeva ehk Bundestagi valimistel saavutasid võimu parempoolsed kristlikud demokraadid.

Majanduslik olukord raske; raha oli kaotanud väärtuse; must turg õitses. Valitsus alustas radikaalset majandusreformi ehk sotsiaalset

turumajandust. Leiti, et riik ei pea majandus vahetult reguleerima, ent peab kehtestama

reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas vaba konkurentsi,

millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha.

1948 toimus rahareform, kehtestati uus rahaühik –Saksa mark, millega asetati kõik võrdsele stardipositsioonile.

Majandus hakkas kiirelt arenema ning Saksamaast sai suurima majandusliku arenguga riik Euroopas.

SOTSIAALNE TURUMAJANDUS

Sotsiaalseks turumajanduseks hakati nimetama majandusmudelit, mis toetas põhimõtteliselt

majanduslikku vabadust, ent rõhutas selle kõrval riigi tugevat kontrollfunktsiooni, et kaitsta

sotsiaalset õiglust ja luua tõepoolest heaaolu kõigile. Riik pidi eelkõige kaitsma vaba

konkurentsi ning nõudma sisse makse tuludelt ja omandilt.

PRANTSUSMAA

Charles de Gaule moodustas 1944 Ajutise Valitsuse. Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud, esimestel

valimistel said palju hääli ka kommunistid. 1946 koostatud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast

parlamentaarne vabariik. De Gaulle oli selle põhiseaduse vastu: 12 aasta jooksul vahetus

Pariisis 22 valitsust. 1947 keeldusid teised erakonnad koostööst Prantsusmaa

Kommunistliku Parteiga, sest nägid selles Moskva käepikendust. Võimule said tsentristlikud erakonnad, kes olid nii kommunistide

kui De Gaulle’i vastu, ent ei suutnud ka ise riiki tõhusalt juhtida. robleeme suurendas koloniaalimpeeriumi alanud lagunemine.

Selle kooshoidmiseks pidas Prantsusmaa 1946-1954 sõda Indo-Hiinas, aga sai Vietnamis lüüa.

KÜLM SÕDA

Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi.

Vaenutsevad pooled polnud küll otses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna.

Võidurelvastumine ehk uute võimsate relvade tootmine Poliitiline ülekaal Euroopas Mõjuvõimu laiendamine Kolmandas Maailmas ehk riikides,

mis ei kuulnud ei demokraatilike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki

KÜLM SÕDA

VÕIDURELVASTUMINE

Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut.

Sõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses, USA-l oli tuumapomm

NSV Liidul varastas ameeriklastel tuumapommi valmistamisega seotud dokumendid ja katsetas 1949 edukalt oma pommi, lõpetades sellega USA tuumamonopoli.

1952 katsetas USA veelgi võimsamat relva: vesiniku- ehk termo-tuumapommi. Aasta hiljem tegi sedama NSVL.

NSVL likvideeris oma mahajäävuse tuumarelvastuses, Lääs minetas aga kunagise eduseisu.

Lääneriigid pidi mõtlema ka kodanike heaolule, NSVL jaoks polnud see oluline.

Tuumarelvade levik seadis ühelt poolt maailma hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis ära III MS puhkemise

TEKKIS KAKS SUUREMAT VASTASLEERI

USA muutus üliriigiks asus demokraatliku Lääne etteotsa Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes

Nõukogude Liit Vallutasid Kesk- ja Ida-Euroopa ning suure osa Aasiast, eraldas võidetud alad muust maailmast nn raudse

eesriidega Valitses kommunistlik ühiskonnakord Kestma jäi sõjaseisukord Ressursid suunati sõjatööstuse arendamiseks

SUHETE JAHENEMINE, ESIMESED KONFLIKTID

Lääneliitlased mõistsid, et Stalin ei tahtnud mitte ainult Hitlerit purustada vaid kehtestada kontroll üle kogu Euroopa

Need kahtlused sai kinnitust sõja järel, kui NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud

valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile keeldus vägesid Iraanist välja viimast

STALINI JA CHURCHILLI KÕNED 1946

Stalin: rõhutas sõdade paratamatust kõne andis märku eelseisvast konfliktist Läänega

Churchill kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma Peetakse “mitteavalikuks” sõjaalguseks. negatiivse vastukaja, sest keegi ei tahtnud NSV Liiduga

vastuollu astuda. Oldi isegi valmis Stalinile järeleandmisi tegema.

Sellest sai Stalin hoogu juurde ning likvideeris demokraatia Kesk- ja Ida-Euroopast, valmistudes intensiivselt

sõjaks Taastas NSVL’s sõjaeelse hirmuõhkkonna

TRUMANI DOKTRIIN 1947

USA president H. Truman kuulutas kuulutas doktriini esmaskordselt välja kõnes 12. märtsil 1947

Trumani doktriin, seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid.

MARSHALLI PLAAN 1947

Marshalli plaan: ulatuslikuabiandmisplaani sõjas kannatada saanud riikidele, millega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju.

1948-1952 andis USA seitsmeteistkümnele Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. See aitas tõsta nende rahvuslikku toodangut neljandiku võrra.

Stalin keelas NSVL mõjusfääri kuuluvatel riikidel Marshalli plaanis osaleda.

Ainsana ignoreeris seda keeldu Jugoslaavia, kes sattus seetõttu Moskavaga teravasse vastasseisu.

BERLIINI BLOKAAD 1948

NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes nii linn põlvili suruda ja endaga liita.

Lääne-Berliin ei alistunud ning sai õhusilla abil abi USA-lt.

324 päeva hiljem oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama.

Berliini blokaadi peetakse avalikuks külma sõja alguseks.

NATO 1949 (PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON)

Et NSVL’le vastu seista asusid Lääneriigid tihedamale koostööle.

Märts 1948 – Lääneliit ehk Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Hollandi ja

Luksemburgi vaheline koostööleping

Lääneliit jäi Moskva võimsusele alla

Aprill 1949 NATO - 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USAga, mille aluseks oli

põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja.

Arendati ka majanduslikku ning poliitilist koostööd.

Teerajajateks olid Prantsusmaa ja Saksamaa, kes otsustasid vanad vastuolud

kõrvale jätte ning sõja vältimiseks ühiselt tegutseda.

Nende eestvõttel loodi 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid

ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Sellest sai Euroopa Liidu eelkäija.

VMN 1949 JA VLO 1955

Jaanuar 1949 – NVSL asutas endast sõltuvate rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN).

1955 saab Saksamaa NATO liikmeks ning NVSL seob Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriigid endaga ning moodustab VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni.

Lääne organisatsioonid olid vabatahtlikud iseseisvate riikide ühendused; VMN ja VLO aga vaid NSVL diktaadi elluviimise vahendid.

KONFLIKTID | KRIISID

HIINA KODUSÕDA (1946-1949)

Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli II MS lõpul haaranud Punaarmee toetusel võimu Mandžuurias. Kirde- ja Põhja-Hiina üle läks kommnistidele, kes 1946 alustasid kodusõda ülejäänud Hiina territooriumil kodanliku Rahvusliku Rahvapartei ehk Guomindangi vastu.

Esialgu juhtis Guomindang, 1947 kaldus aga initsiatiiv kommunistidele. Nende mõju tugevdas agraarreform, mille käigus jagati

suurmaavaldused talupoegadele. Abi NSVL’st.

Guomindang sai mõningast majandusabi USA-lt, kuid sõjalisi abipalveid kuulda ei võetud.

HIINA KODUSÕDA (1946-1949)

1948 toimus pööre – kommunistid vallutasid suurema osa Hiinast

1949 langes Nanking, lahingud kandusid Lääne-Hiinasse.

Guomindangi liider Chang Kaishek taandus 200 000-mehelise sõjaväega Taiwani saarele, kus USA kaitse all säilis Hiina Vabariik.

Võim Hiinas läks kommunistide kätte ning 1 oktoobril 1949 kuulutas nende liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi.

Võit tugevdas kommunistide positsioone kogu maailmas, eriti mõjuvõimu laienemisele Aasias.

INDIA

Sõja ajal tugevnes India vabadusliikumine Mahatma Gandhi juhtimisel.

Hindusid koondav India Rahvuskongress taotles India iseseisvumist ühtse riigina, moslemeid ühendava Moslemi Liiga eesmärk oli aga Indiast eraldi islamiriigi loomine.

Briti võimu võtsid suuna kahe riigi loomisele 5 august 1947 India iseseisvus, samal päeval tekkis ka

islamiusuline Pakistan. Tekkis rahvaste liikumine. Puhkes vastastikune vägivald.

Gandhi üritas verevalamist isikliku autoriteediga peatada ja alustas näljastreiki; mõnevõrra rahvas rahunes, ent 1948 langes Gandhi hindu äärmuslase kuuli läbi.

India etteotsa tõusis Nehru, riik muutus ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks. Ei loobunud demokraatiast, ajast NSVLst sõltumatut poliitikat.

LÄHIS-IDA

Iisraeli ja Palestiina sünd: araablased/palestiinalsed ei nõustunud jagamisega ning

ründasid Iisraeli, said lüüa ja kaotasid alasid 1949 sõlmiti vaherahu, ent pinged jäid püsima

Indo-Hiinas ja Korea poolsaarel tekkis kaks Korea riiki, Põhja-Koreas tegutses NSVL Lõunas üritati luua demokraatiat.

Kesk- ja Ida-Euroopas ootasid rahvad võimalust NSVL’st vabaneda lääneriikide abiga. USA õhutas seda küll raadio-vahendusel, ent tegelikkuses polnud Lääneriigid veel selliseks sammuks valmis.

KOREA 1950-1953

1950 juuni tungis Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel Lõuna-Koerale kallale ja vallutas suure osa selle territooriumist.

USA nõudis Põhja-Koera kuulutamist agressoriks, kuna NSVL esindajatele oli antud korraldus julgeolekunõukogu koosolekuid boikodeerida, õnnestuski see läbi suruda.

Põhja-Korea varisemise oht tõi kaasa kommunustliku Hiina sekkumise. Novembris tungis Hiina NSVL relvadega ÜROle peale; esialgu taganeti, ent 1951 jaanuaris pandi edasitung

vastaste poolt seisma, seal püsis rinne 2 aastat. 1953 sõlmiti vaherahu, mis kestab tänini. NSVL autoriteet vähenes nii Aasias kui Euroopas.

BERLIINI ÜLESTÕUS 1953

Korea sõda tekitas lootust Saksamaal ning 1953 toimuski vastuhakk. Juunis algas ehitustööliste streik, mis kasvas üle massimeeleavaldusteks; mõnel pool õnnestuski võim haarata.

Lääneriigid ei osanud reageerida. Teoorias olid nad abi lubanud, praktikas ei olnud valmis. Puudus plaan ning hinnati NSVL’d üle

Berliinis kuulutati välja sõjaseisukord, tänavatele toodi tankid, meeleavaldused aeti jõuga laiali.

Rahulolematus jäi hõõguma ning plahvatas mõne aasta pärast avalikuks vastasseisuks.

KRIIS KESK- JA IDA-EUROOPAS 1956 Saadi aru, et diktatoorita riik on nõrgenenud

1956 algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis kasvasid üle rahutusteks. Need suruti vägivaldselt maha. See tõi kaasa meeleavalduste kasvu ning Poola kommunistid olid sunnitud järeleandmisi tegema.

NSVL’le oli see vastuvõetamatu ning valmistuti sõjaliseks intervetsiooniks. Poola vastas hiiglaslike meeleavaldustega

Poolakate meelekindlusest kohutatud Hruštšov otsustas taanduda

UNGARI ÜLESTÕUS 1956

Budapestis toimus toetus Poola jaoks, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks, ent rahvast ei suudetud maha suruda.

Nimetati uus valitsus Imre Nagy juhtimisel, kes lubas demokraatiat ning sõlmis NSVLga leppe relvajõudude väljaviimiseks Budapestist.

Ka teised riigid said Ungarist ja Poolast innustust ning lootsid vabanemisele, taas polnud Lääs valmis. Kartes III MS kinnitasid nad NSVL, et ei kavatse sekkuda. Sellest sai NSVL innustust.

4 november 1956 ründasid nad võimsalt Budapesti, need omakorda palusid abi ÜROlt, kes ei aidanud.

Vastupanu jätkus 7. novembrini, lõplikult suruti maha kuu keskpaigaks.

SUESSI KRIIS 1956 LÄHIS-IDA VS LÄÄNERIIGID

1952 toimus Egiptuses riigipööre ning kukutati monarhia. 1956 riigistas Nasser inglastele kuulunud Suessi kanali NSVL asus Nasserit toetama, inglaste ärgitusel ründas

Egiptust Iisrael, ühinesid ka SBR ise ja Prmaa. ÜRO/USA ja NSVL sundisid sõdivaid pooli sõjategevust

lõpetama. Vähenes Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas,

suurenes NSVL autoriteet Lähis-Idas. NVSL’l oli õnnestunud kõigele vaatamata positsioone

tugevdada. Lääne autoriteet langes, ikestatud riigid mõistsid, et sealt pole abi loota.

NSVL uskus, et maailma tuumasõjaga hirmutades õnnestub kapitalistlik süsteem taganema sundida ning hävitada.