maapäeva mõttetalgute kokkuvõtted

5.-7. august 2011Läänemaa, Roosta Puhkeküla

Maapäeva mõttetalgutekokkuvõtted

Maapäeva korraldajad:Eesti Külaliikumine Kodukant

Kodukant Läänemaa

osales 290 maakondade esin-dajat, 39 väliskülalist, 68 vabatahtlikku, 23külalist Eestist, 16 last ja 36 korraldajat –kokku 472 inimest.Suur tänu igale osalejale, tänu kelleleMaapäeva ettevõtmised õnnestusid.

– 90 cmx 4,8 meetrit – valmistas 20 inimest sajastmustast leivast.Sealjuures kasutati: 40 pakki võid, 16 karpisulajuustu, 2 kg hapukoort, 2 kg majoneesi,40 karpi kalakonserve, 10 kg vorsti, sinki,juustu, 100 muna, 42 kg värsket köögivilja(kurk, tomat, sibul, kapsas, paprika), 6 kgkeedetud ube, 4 kg maitserohelist; lisakssuitsubroilerit, heeringafileed, õunu, hapu-kurki, seeni, keedetud porgandit, riivsaia,želatiini, puljongikuubikuid, soolaseidkõrsikuid.

Maapäeval

Pilte ja videoklippe Maapäevast saabvaadata www.maapaev.tk.

Maapäevade suurima LEIVATALU

1

1

2

3

4

Armas lugeja

Mõttekodade kokkuvõtted

Õppereis väliskülalistele

Rahvusvaheline konverents:

........................................................... 2

....................................... 3

........................................22

......23

.

Koostöö kohaliku omavalitsusega................................4Kaasamine otsustusprotsessidesse............................... 6Kohalik toit..............................................................8Väikeettevõtlus maapiirkonnas .................................10Lugude tähendus kogukonnas...................................12Ajaloopärandi hoidmine külas...................................14Õppiv küla..............................................................16Kogukonna areng külas............................................18Elu rannakülas........................................................20

Maapäevad - tõhus vahend otsustusprotsessides

SISUKORD

Sisukord 1

Liina SaarLiikumine Kodukantjuhatuse esimees

Tiiu AavikKodukant Läänemaajuhatuse esimees

Armas lugeja!2009. aastal andis Kodukant Tartumaa järgmise Maapäeva korraldusõiguse üle KodukantLäänemaale. toimus 5.–7. augustil 2011 Läänemaal, RoostaPuhkekülas. Maapäev on Eesti riigi kodanikuühiskonna arengumootor, kus koosolijatesüda ja mõistus toimivad ühise arengu nimel. Seekord räägiti teemal

Mõte kodust mõlgub iga inimese peas olenemata sellest, kus ta parasjagu on ja elab. Koduon koht, kus ollakse kaitstud ja hoitud, kus on armas perekond, toredad naabrid ja teguskogukond. tõttavad maapiirkonnast lahkunud noored siis, kui nad on varakultkaasatud maaelu arengusse, kui on loodud soodne ettevõtluskeskkond. Oma juurte juurdesaab kiirelt arenevate võimaluste juures tulla ka võõrsil olles: saab hoida ja säilitadavaimset kultuuripärandit, luua uusi võimalusi kodustele jne. Sellest kõigest räägitiMaapäeval, kus taas kord kogeti ühise mõtlemise jõudu, tunti rõõmu koos tegutsemisest jaühes hingamisest.

Läänemaa andis teatepulga edasi Saaremaale, kus 2013. aastal toimubEesti Külade X Maapäev.

Kohtumiseni Saaremaal!

Eesti Külade IX Maapäev

Tagasi koju

Tagasi koju!

2

Armas lugeja1


3

Maapäeval toimus kuues Läänemaa külas üheksas mõttekojas elavarutelu, millest võttis osa 355 inimest, neist 39 väliskülalist. Iga teema juuresmõeldi, mida saavad teha külad, Liikumine Kodukant või kohalik omavalitsus, midaon vaja teha või muuta riiklikul tasandil.

1. Suhelda, suhelda, suhelda; tunneme ja märkame inimest enda kõrval

1. Toetada noori, kes tulevad maale ja alustavad ettevõtlusega. Arendadaedasi ideed seadusest „Tagasi maale“

1. Näeb eelarves ette kindla rahalise protsendi külade arendustegevuseks

1. Seista Euroopa Liidus maaelu arendamisele suunatud toetuste jätkumiseeest

Tagasi koju

Kokkuvõtted on kodulehel www.maapaev.tk.Sel Maapäeval said osalejad esmakordselt anda oma hääle kõikide mõttekodade erinevatetasandite ettepanekutele. Iga osaleja märkis neist kümme temale kõige olulisemat. Siin onrahva poolt enim hääli saanud mõtted.

2. Hoiame alal kohalikku toorainet – piim, juurvili, aiavili, teravili, vill, liha,munad jne

3. Kiidame oma inimesi panuse eest, mida nad on andnud4. Räägime lastele lugusid ja kuulame nende lugusid

2. Korraldada õppereise väljapoole Eestit3. Toetada külades ettevõtlikku elulaadi, korraldada eestvedajate koolitusi ja

rakendada nõustajatena tööle kogukonna arengu konsulendid4. Jätkata Maapäeva toidulaua traditsiooni

2. Tunnustab – märkab vabatahtlikku tööd ja aktiivseid tegijaid3. Kindlustab projektide kaasfinantseerimise4. Kaasab külade esindajaid erinevatesse komisjonidesse

2. Seadustada külavanema statuut3. Tühistada või leevendada puhtale kodutoidule kehtestatud piirangud4. PRIA annab MTÜ-dele toetuse osas ettemaksu juhatuse liikmete käendusel ja

lühendab taotluste menetlemise tähtaega 25 tööpäevani

Mida saame ise külas teha:

Mida saab teha Liikumine Kodukant:

Mida saab teha kohalik omavalitsus:

Mida on vaja teha/muuta riiklikul tasandil:

Eesti Külade IX Maapäevamõttekodade kokkuvõtted

2

Mõttekoda:KOOSTÖÖ KOHALIKU OMAVALITSUSEGA

Osalejate arv: 39

Mõttekoja juht: Uno Silberg

Kodukandi esindajad: Aado Kuhlap, Kaia Köörna

Toimumiskoht: Oru vallamaja, Linnamäe

Mida teha ja kuidas tõhustada külade koostööd kohaliku omavalitsusega, võttes arvesseosapoolte soove ja vajadusi ning erinevaid võimalusi nende elluviimiseks? Osalejad tõidselgelt välja, et võim ei usalda külasid ja külad ei usalda võimu. Mõttekojas otsitilahendusi, kuidas senist suhtumist muuta ning kuidas küla ise saaks oma vajadusi jaarengut planeerida. Leiti, et kõige tõhusam on külade ja KOV-ide ühiskoolitus.

- kaardistame olukorra, selgitame välja külaelanike vajadused, püstitameeesmärgid

- initsiatiivgrupp, koosmõtlejad; leiame hakkajad inimesed, liidrid, külavanema,kui teda pole; loome kooskäimiskoha

- koostame arengukava, kinnitame küla üldkoosolekul, teeme analüüsi, vajaduseltäiendame

- kirjutame projekte, leiame kaasfinantseeringu, teeme koostööd vallaga,ettevõtetega

- toetame kodanikujulgust: avalikud koosolekud, kandideerimine volikogusse

- Kodukant on külavanema „maaletooja“, jätkab külade toetamisega- on nõustaja, koolitaja, infolevitaja, julgustaja- arendab liikmeid: koolitused, projektide kirjutamine, arengukava koostamine

jms- Kodukant võiks hakata koolitama KOV-i

- toetab moraalselt, tunnustab, märkab vabatahtlikku tööd ja aktiivsust- tagab seadusandliku toetuse ja juriidilise kaitse külakogukonnale, fikseerib

kokkulepped kirjalikult- kaasab külade esindajad erinevatesse komisjonidesse- kohtleb võrdselt kõiki külasid, on hea partner- toetab külade tegevusi, leiab projektide kaasfinantseeringu, tagab küladele

kindla koha KOV-i eelarves- võtab osa küla- ja seltsikoosolekutest, tagab ümarlaudadel KOV-i esinduse- moodustab külavanemate fondi (nt 10% laekuvast maamaksust külavanemate

fondi)- tagab kindla ja formuleeritud taotlemise korra toetustele ja aruandlusele




4

Mõttekodade kokkuvõtted2

5

Mida on vaja teha/muuta riiklikul tasandil:- määratleda ja seadustada riiklikul tasandil külavanema statuut- leppida kokku kaasamise viisid, kaasata protsessidesse rohkem

kodanikuühiskonda- jätkata regionaalseid toetusi, seista EL-is külaliikumise eest, et toetused kestaks- tunnustada külade tegevusi üleriigiliselt

Koostöö kohaliku omavalitsusega 2

6

2

Mõttekoda:KAASAMINE OTSUSTUSPROTSESSIDESSE

Osalejate arv: 41

Mõttekoja juht: Urmo Kübar

Kodukandi esindaja: Margus Vain

Toimumiskoht: Tuksi külamaja

Mida teha, et avalik võim tunneks soovi külasid ja vabaühendusi kaasata ning nendearvamustega arvestada? Kõige rohkem ettepanekuid tuli küladele endile. Kõlama jäi mõte:kui meiega ei taheta koostööd teha, tuleb leida need, kes seda tahavad, ja asjad ära teha.Kui nähakse, et oleme tugevad, tullakse meie juurde koostöösoovidega.

- loome kooskäimiskoha, korraldame ühiseid üritusi, leiame oma inimesiühendavaid huvisid

- delegeerime külaseltsis ülesandeid, kaasame asjatundjaid külas, kiidame neidpanuse eest

- jagame infot, et kõik kaasatud oleksid asjadega kursis, väldime infoga uputamist- oleme ise hea kaasaja, rakendame erinevaid kaasamismeetodeid- oleme tuttavad volikogu ja Riigikogu liikmetega, teeme neist oma

sõnumikandjad- harime valijaid, et volikogusse satuks rohkem neid, kes suudavad kaasata, teha

koostööd- kiidame häid kaasajaid ametnikke ja poliitikuid, seda nii otse kui avalikkuse ees- kaasame KOV-i oma tegemistesse, teeme koostööd külade ja vabaühendustega,

moodustame võrgustikke, külade ümarlaudu

- tunnustab tublimaid külasid ja seltse ning avaliku võimu esindajaid kaasamisealal

- kogub ja jagab häid näiteid, seda nii küladele kui KOV-idele (edulood)- koolitab koos külaseltse ja KOV-e kaasamise ja koostöö alal annab nõu, jagab

infot- aitab kaasa külade ümarlaudade ja teiste koostöövormide tekkele ja

tugevnemisele- seisab riigi tasandil selle eest, et eestkostetegevusteks oleks rahastust

(nt KÜSK-ist)

- korraldab koolitusi ja regulaarseid kohtumisi oma piirkonna ühendustega, jagabinfot

- õhutab inimesi osalema, peab osapooltega läbirääkimisi võimalikult vara, alatesotsuse väljatöötamise kavatsusest




,


7

Kaasamine otsustusprotsessidesse 2

- annab ettepanekute tegijatele tagasisidet- rakendab kaasava eelarve koostamise põhimõtteid- koostab eelnõude juurde paremaid seletuskirju- koostab koos oma piirkonna ühendustega reeglid kaasamiseks

- toetada külaseltside eestkoste tegevust, näha ette sellega tegelevaid fonde(nt KÜSK)

- nõuda KOV-idelt paremat kaasamist


8

2

Mõttekoda:KOHALIK TOIT

Osalejate arv: 37

Mõttekoja juht: Ave Tamra

Kodukandi esindaja: Kadri Pau

Toimumiskoht: Roosta Puhkeküla

Keda toidab kohalik toit – mind ennast, kes ma elan maal? Teadlikku tarbijat? Turisti? Kaskohalikku toitu on üldse vaja ja kellele? Elav arutelu päädis sisukate ettepanekutega eritasandite otsustajate jaoks.

- hoiame/taastame talusaaduste (köögivili, liha jms) enda tarbeks kasvatamisetraditsiooni

- tegeleme tootearenduse ja turundusega kogukonnaköökide ühise haldamisekaudu ning teenime seeläbi endale vahendeid maja haldamiseks, tegevusteteostamiseks

- loome toiduvõrgustikke külaseltside ja piirkonnas tegutsevate turismi- jatoitlustusettevõtjatega, teeme koostööd nii väiketootjate kui koduaiapidajatega

- tarbime kohalikku päritolu toitu– kurk,

tomat, paprika suvel, kaalikas, naeris, porgand, kartul e mida saab üle talvesäilitada – talvel

- koostöös partneritega koolitab potentsiaalseid ettevõtjaid ja MTÜ-sid ettevõtluseja ettevõtlikkuse, toiduohutuse, seadusandluse, tootearenduse, kvaliteedi ningturunduse alal

- tõstab tarbija teadlikkust kohaliku toidu väärtusest (nt hoidistemess)

- ostab kohalike tootjate käest valla allasutustele (lasteaiad, koolid, hooldekodud)toidu toorainet

- tellib oma valla tutvustamiseks meeneid ning kingitusi kohalike külaseltsidening ettevõtjate käest

- luua toiduseadusesse erisus, mis puudutab traditsioonilisel viisiltoiduvalmistamist

- toiduga seotud riigihangetes pidada oluliseks toote kohalikku päritolu- alandada Eestis toodetud toidu käibemaksu ning seeläbi anda kodumaisele

tootele võimalus konkureerida eksporttoidutoote hinnaga ning muuta kohaliktoit siinsele elanikule taskukohasemaks





- sööme seda toitu, mis valmib meie kliimas vegetatsiooniperioodil


9

Kohalik toit 2

10

2

Mõttekoda:VÄIKEETTEVÕTLUS MAAPIIRKONNAS

Osalejate arv: 44

Mõttekoja juht: Rando Värnik

Kodukandi esindaja: Hele-Mall Kink

Toimumiskoht: Piirsalu rahvamaja

Töögruppides arutleti, kas maapiirkonna määratluses võiks rahvastiku ülempiirisuurendada, kes siis ikkagi on maapiirkonna väikeettevõtja ja mis on kriteeriumid ningkas saab ja peab eristama maapiirkonna väikeettevõtjat. Töögrupis tõdeti, et

- maapiirkonnas peab esmalt korras olema taristu, et noored tuleksid ja jääksidmaale elama;

- olenemata vanusest, on võimalik kujuneda iseendale tööandjaks;- sageli tulebki hakata ettevõtjaks, kuid oskused ja teadmised ei ole piisavad.

- lähtume toetusmeetmete väljatöötamisel ja ettepanekute tegemisel piirkonnaettevõtjate vajadusest – kas teha väikseid projekte väikese mõjuga või suuriprojekte suurema mõjuga

- koostöös omavalitsusega loome seltsi(küla)maja baasil kaugtöökohti

- loob andmebaasi ettevõtluskeskkonna piirkondlikest erisustest jamaksusoodustuste vajadusest, täiendab andmebaasi ja hoiab seda üleval

- korraldab maapiirkonna väikeettevõtjatele kogemuste omandamiseks õppereise- tähtsustab traditsioonilist maaettevõtlust, parandab maaelu mainet läbi

infokandjate- koostöös partneritega

* loob andmebaasi taludest ning soodustab koostööd klastripõhiselt;* viib kompetentsikeskustesse (näiteks MAK) sisse uue teemana

karjäärinõustamise;* töötab välja kavad maksusoodustuste rakendamiseks, taluniku

juriidilise staatuse määramiseks ja nõuete lihtsustamiseksväiketalunikest loomapidajatele ;

* töötab välja rahvusliku programmi maapiirkonna väikeettevõtjatele,mis sisaldab meetmeid erisuste leevendamiseks (investeeringute jatöötasu maksmise võimalus);

* töötab välja seaduse „Tagasi maale“, kus toetatakse maale elamaasuvaid (maal elavaid) noori, kes alustavad ettevõtlusega.

omab andmebaasi ettevõtlusalaste ressursside kohtaarvestab kohaliku omavalitsuse arengus küla arengukavasid-



Mida saab teha kohalik omavalitsus:-


11

Väikeettevõtlus maapiirkonnas 2

-

-

-

-

-

-

soodustab väikeettevõtlust maapiirkondades kantide põhiseltomab erinevat kompetentsi kohapeal, teeb selleks koostöödnaaberomavalitsustega

arvestada seaduste, programmide ja toetuste väljatöötamisel piirkonna erisustegatöötada välja kava maksusoodustuste ja soodustingimustel laenude saamisekslihtsustada õigusloome ABC-d väikeettevõtjale ja teha see kergeminikättesaadavaksarvestada kogukonna arvamust maavarade kaevandamisel ja maaressursikasutamisel


12

2

Mõttekoda:LUGUDE TÄHENDUS KOGUKONNAS

Osalejate arv: 32

Mõttekoja juht: Piret Päär

Kodukandi esindaja: Kaija Kõiv

Toimumiskoht: Saare mõis

Eesmärk oli tutvustada jutuvestmist traditsioonis ja võtta kaasa inimesed lugudesse, etnad leiaksid mõtet, jõudu, julgust ja eriti oluline – TAHET lugusid märgata, kuulata,koguda ja muidugi jutustada.Lugude rääkimine on ühtaegu väga intiimne ja väga avatud teema. Me võime rääkida vägaisiklikust ja see võib puudutada korraga paljusid, sest on sügavalt ühine. Ometi on seeväga isiklik, kas, kuidas ja mida rääkida. Siin ei saa kuidagi jagada vastutust ei omalähimate ega kaugematega kogukonnas, ei omavalitsuse ega riigiga. Kõik sõltub inimesestendast.

- väärtustame oma elu, küla ja inimesi- teadvustame oma juurte ja kogukonna traditsioonide järjepidevust- kogume kogukonna lugusid- leiame küla oma põhilood, muudame need interaktiivsemaks (pärimusmaastikud)- jagame kogemusi- talletame ajaloo nooremale põlvele – pildid, kroonika, sugupuud jne- korraldame jutuõhtuid, nii lastele kui täsikasvanutele

- aitab korraldada kogukonna koolitusi- kogub ja avaldab edulugusid

- väärtustab oma kogukonna rahvast, nende aja-, elu- ja pärimuslugu- teeb juba talletatud lood kättesaadavaks (raamatukogud, koolid, infopunktid,

noortekeskused, külamajad, hooldekodud jne)- toetab oma haldusalas olevate organisatsioonide koostööd

- toetada küla pärandkultuuri jäädvustamist






13

Lugude tähendus kogukonnas 2

14

2

Mõttekoda:AJALOOPÄRANDI HOIDMINE KÜLAS

Osalejate arv: 42

Mõttekoja juht: Mikk Sarv

Kodukandi esindaja: Larissa Mandel

Toimumiskoht: Nõva kogudusemaja

Esile tõusis kolm teemat: vanad käsitööoskused, kodukoha emotsionaalne väärtus,arhiivimaterjalide kättesaadavus ja kasutamine. Asjakohaste töövõtete ja oskustealalhoidmine ning edasikandmine on parim viis ajaloopärandi hoidmiseks. Kodukandiküladel on võimalus areneda nende oskuste hoidjaks ja õpetajaks. Lisades sellelekodukoha emotsionaalse väärtuse, on võimalik luua laiaulatuslik võrgustik, mis koostöösarhiivide ning muuseumitega loob võimaluse põliskultuuri kestmiseks ja jätkumiseks.Selleks tuleb tihendada koostööd arhiivide ja muuseumitega ning tutvustada neilekodukandi külade ning inimeste võimalusi.

- hoiame alal ja õpime juurde vanu käsitööoskusi, leiame oskajaid ja meistreid,säilitame vanad käsitöövahendid

- hoiame alal kohaliku tooraine – piim, juurvili, aiavili, teravili, vill, liha, munadjne

- avastame vanad retseptid, kaasajastame neid- elustame vana tava – pereringis ühises lauas söömise püha toimingu- tegutseme kiiresti mälestuste kogumisel – ajalugu sureb iga päev!- ühine huvi liidab, juht peab lubama enda kõrvale teisi inimesi ja arvamusi

- järgmiseks Maapäevaks valmistab iga maakond ette oma ajaloolise käsitöö õpitoa- jätkab Maapäeval maakondade toidulaua traditsiooni- järgmisel maapäeval kõnelevad inimesed oma kodukeeles. Kodukeel on

soovitatud sõna asendamaks sõna murrak – me ei murra ju oma kodukeelt!- tellib käsitöö õppekirjanduse kordustrükke, kaasab noori vanade

käsitöövahendite kogumisse nende säilitamise eesmärgil- tunnustab koduseid tervislikke toitumisharjumusi- tunnustab puhta toidu tootjaid, propageerib puhast toitu- korraldab koolitusi arhiivimaterjalide paremaks kasutamiseks ja kättesaadavaks

tegemiseks- teeb koostööd teiste külade ja kogukondadega

- leiab vahendid noorte käsitööõppe õpetajate/juhendajate tasustamiseks





Ajaloopärandi hoidmine külas

15

Mida on vaja teha/muuta riiklikul tasandil:- tuua koolidesse õppeaine “käsitöine taaskasutus”- rajada muuseumitesse käsitöö õpitoad- leevendada või tühistada puhtale kodutoidule kehtestatud absurdsed ning

mõttetud piirangud

2

1216

2

Mõttekoda:ÕPPIV KÜLA

Osalejate arv: 40

Mõttekoja juht: Mai Kolnes

Kodukandi esindaja: Heleriin Jõesalu

Toimumiskoht: Roosta Puhkeküla

Vahetati mõtteid põlvkondadevahelisest õppimisest, info vahendamisest jakättesaadavusest ning vajaduste väljaselgitamisest õppimisel. Müüdi kummutamiseksvõib pidada näiteid, kuidas mehed on õppima hakanud, olgu selleks meeste tantsu õpiringRuusal või reheahju õpiring Vaidas. Õppiva küla olulisteks märksõnadeks peeti visiooni,unistamist, tunnustamist, koostegemist ning informatsiooni vahetamist. Enimtähelepanu pälvis mõte kogukonnast kui raamatukogust. Meie ümber on hulk inimesi,kellel on erinevad teadmised või oskused – neid omavahel jagades saab kogukondtargemaks. Õppimiseks ei ole vaja palju raha, piisab meist endist ja valmisolekust jagadateadmisi ja oskusi. Õppimisvõimalused on meie ümber, tuleb neist vaid kinni haarata!

- kaardistame külaelanikke ühendavad probleemid läbi arengukava koostamiseprotsessi, mõeldes ning otsides õppimisvõimalusi, mis aitaksid kaasaprobleemide lahendamisele

- kaasame külaelanikke ühistegevustesse – õpime üksteiselt ning üheskoos,kasutades külaelanike oskusi ja teadmisi

- toetame põlvkondadevahelist õppimist. Kogukond on kui raamatukogu, missisaldab „teoseid“ erinevatel teemadel – neid tuleb omavahel jagada

- tõstab külade teadlikkust (täiskasvanute) õppimisvõimalustest, pakub erinevaidkoolitusi ja levitab infomaterjale

- jätkab küladele sobivate (õpi)meetodite (õpiringid, õppiettevõtted jms)edasiarendamist

- selgitab välja ja kohandab koolitusteemasid vastavalt muutuvatele vajadustele,pakub sihtrühmadele erinevaid õppimisvõimalusi ja -meetodeid

- toetab külades initsiatiivi tekkimist, märkab ja suunab külaelanikke aktiivsemalttegutsema

- toob vallaametnikud oma tegevustega külaelanikele lähemale, mõistabrohujuuretasandi muresid ja vajadusi (näiteks peab volikogu istungeidkülamajades)

- tunnustab valla tasandil tublisid õppijaid, külade edusamme, silmapaistvaidettevõtmisi ja loodud õppimisvõimalusi





Õppiv küla

17

2

Mida on vaja teha/muuta riiklikul tasandil:- toetada moraalselt ja rahaliselt erinevaid rahastamismehhanisme nii maaelu

arendamiseks kui üle Eesti tegutsevate vabahariduslike koolituskeskustetegevuseks

- pakkuda koolitusi

1218

2

Mõttekoda:KOGUKONNA ARENG KÜLAS

Osalejate arv: 41

Mõttekoja juht: Eha Paas

Kodukandi esindaja: Krista Habakukk

Toimumiskoht: Nõva koolimaja

Millised olid külad ühistegevust alustades ning kuhu on tänaseks jõutud? Suurim muutuson küla maine paranemine. Külaelu täna – sädeinimesed, kohalik toit, oma tooted, ilusloodus, terve elukeskkond. Arengueeldustest toodi välja külarahva tahe teha koostööd,tugevad eestvedajad ning kohalik külaselts. Küla arengu järjepidevust näitab arengukavaolemasolu.

- rakendame kõik ressursid oma küla arengu hüvanguks- küla eestvedajad hoiavad küla- ja seltsitegevuste järjepidevust, sealhulgas

tähtsustavad arengukava ja selle kaasava koostamise protsessi- julgeme unistada ja võtame vastutuse oma unistused ellu viia- tunnustame ja kiidame oma inimesi, lastes uutel eestvedajatel esile kerkida- arendame lisaväärtust loovat koostööd arengu jaoks oluliste partneritega

- hoiab külade positiivset kuvandit läbi edulugude kogumise ja esitlemise,külaliikumise turundamise ja tunnustamise kodu- ja välismaal

- toetab külades ettevõtlikku elulaadi, korraldab eestvedajate koolitusi, rakendabnõustajatena tööle kogukonna arengu konsulendid, räägib kaasa tööhõiveküsimustes

- viib läbi uuringuid ja analüüsib tegevuste mõju maaelule- osaleb maaelupoliitikate väljatöötamises ja elluviimises, algatab vajadusel

muudatused seadusandluses- täiustab küla arengukava koostamise materjale, loob vajadusel uusi abimaterjale

- arvestab külade arengukavadega ja seob need valla arengu dokumentidega- toetab külade arendustegevusi, kaasab külade eestvedajad valla

otsustusprotsessidesse- näeb ette kindla rahalise toetusprotsendi külade arendustegevusteks





19

Kogukonna areng külas 2

Mida on vaja teha/muuta riiklikul tasandil:- tõhustada riigipoolseid tegevusi, mis on suunatud tööhõive ja töökohtade

loomise soodustamisele maapiirkondades- jätkata meetmega 3.2 uues EL eelarveperioodis paralleelselt Leader-meetmetega- PRIA annab MTÜ-dele toetuse osas ettemaksu juhatuse liikmete käendusel ja

lühendab taotluste menetlemise tähtaega 25 tööpäevani

20

2

Mõttekoda:ELU RANNAKÜLAS

Osalejate arv: 20

Mõttekoja juht: Margus Medell

Kodukandi esindaja: Merle Adams

Toimumiskoht: Nõva külamaja

Mõtiskleti selle üle, kuidas muuta elu Eestimaa külades harmoonilisemaks, ehitada sildukohalike elanike ja suvekülaliste vahel. Probleemid, mis tekitavad enim konflikte:suvekülalised ei hooli külade looduspärandist, ei soovi panustada külakogukonnaarengusse ja käituvad kohaliku kogukonna suhtes ignorantselt ehk peavad ennastparemaks. Konflikti allikaks võib olla ka külakogukond ise. Peamiste põhjustena nimetatikogukonnas valitsevaid eelarvamusi suvekülaliste kohta, liigset küla traditsioonidepealesurumist ja paindumatust, aga ka lihtlabast kiusamist. Kõik osalejad leidsid, etkonfliktide lahendamiseks on parim võimalus arendada inimeste sisemisi väärtusi.

- tahe on asjade liikuma panemise algus – kui su süda on õiges kohas, leiadsobivad võimalused tegutsemiseks

- parandame ennast ja maailm muutub, olulised on kaasamine ja otsekontakt- kaardistame olukorra ja koostame arengukava, kui olukord on muutunud,

vaatame selle üle- teeme koos, mõtleme koos – ühistegevused, traditsioonide järgimine- märkame naabrit, hoolime, suhtleme ja loome võimalusi- tunnustame, see on odavaim viis kiituse avaldamiseks

- arendab väärtuspõhist külaliikumist, mis rajaneb inimeste omaalgatusel- korraldab koolitusi, püüab lahti saada müütidest ja takistavatest raamidest- vähem orienteeritust raha hankimisele, rohkem koolitusi inimese sisemiste

väärtuste kasvatamisele – raha tuleb käsitleda kui vahendit

- toetab, on abikäeks külaliikumisele, hoiab ja kaitseb elu- ja looduskeskkonnaväärtusi.

- jätkata toetusprogrammidega samaväärselt ka järgmisel perioodil- suunata rohkem investeeringuid inimkapitali arendamisse






Elu rannakülas 2

21

Osalejate arv: 39Õppereisi korraldaja: Sirje VinniKodukandi esindajad: Liina Saar, Heleriin JõesaluToimumiskoht: Harju-, Rapla-, Järva-, Pärnu- ja Läänemaa

Metsanurme koostöö kohalikuSaku Vallavalitsusega

Kohila Koolituskeskus

elukestva õppeKodukandi Koolituskeskus

Prandi, Aasta Küla 2011

Laupa Põhikooli kohaliku (kooli)kultuuri säilitami-sel

Pärnjõelhoida

kultuurivaramut

Vahetult enne Maapäeva oli väliskülalistel võimalus osaleda kahepäevasel ringreisil viiesEesti maakonnas. Väliskülalisi saabus Poolast, Rootsist, Bosniast, Belgiast, Slovakkiast,Sloveeniast, Leedust, Hollandist, Türgist, Serbiast, Saksamaalt, Lätist, Ukrainast,Soomest, Iiri- ja Tšehhimaalt.

Õppereisi eesmärgiks oli tutvustada Kodukandi liikmete erinevaid ettevõtmisi, analüüsidategevusi, nõrku külgi ja edulugusid Eesti Maaelu arengukava 2007–2013 elluviimisel.Eesmärgiks oli ka Liikumise Kodukant kui organisatsiooni tutvustamine ning eriti temakogemused maapäevade organiseerimisel.

Vastavalt IX Maapäeva teemadele olid “Mobiilse Maapäeva” huviorbiidiskülade ja ühenduste koostöö kohaliku omavalitsusega, elukestev õpe, kaasamine, küladekultuuripärand ning ettevõtlikud inimesed külades. Külalistele näidati, millist teed pidijõuavad rohujuuretasandi ettepanekud otsustajateni, kuidas Kodukandis projekteplaneeritakse. Väliskülalised said võimaluse tutvustada oma organisatsioone, külasid japrojekte ning jagada kogemusi arutluse all olnud teemadega seoses.

Kohtumispaiku oli kuus, igas oma teema, mida vaadata.

1. küla Harjumaal võib uhkust tunda oma hea üle, kellega koos planeeritakse ühiseid üritusi ning kelle toetus

küla projektidele ja külavanematele on külarahva arvates suur tugi.

2. , mis oma kaunilt renoveeritud majas annab peavarjupaljudele õpihimulistele, oli suurepäraseks näiteks, kuidas ühes vallas tõhusaltedendada erinevaid haridus- ja kultuuriasutusi. Targalt planeerides on vallavalitsusteinud võimalikuks nii huvihariduse, akadeemilise kui .

rääkis oma kogemustest maarahva õpetamisekorraldamisel ning tutvustas erinevaid koolitusprogramme, mis praegu kasutusel.

3. , on heaks näiteks, mida võib saavutada 46 külaelaniku,nende sugulaste-tuttavate ja endiste elanike kodukandile pühendumise,ettevõtliku tegutsemise, koostöö, kaasamise ning eestvedajaga, kel otsatultenergiat ja entusiasmi. Nutika planeerimise ja projektirahade oskuslikukasutamisega on suudetud küla ilmet põhjalikult muuta.

4. juhid on teinud suurt töödning hariduse andmise lapsesõbralikuks muutmisel. Selleks on pandud

kohalikud ja struktuurifondide finantsid koos tööle, aga ka ise leitud võimalusiressursside suurendamiseks.

5. sai näha n-ö kolm ühes ettevõtmist – ühes majas tegutsevad Pärnjõe Põhi-kool, MTÜ Kolm Küla ja Pärnjõe Rahvamaja. Nad tegutsevad selle nimel, et jaedasi arendada vanavanemate . Vanad ja noored koos, õppides jaõpetades erinevaid pille mängima, laule laulma ning näitemänge lavastama, aga kaesivanemate kombel näputööd tegema

Tagasi koju

22

Õppereis väliskülalistele

Õppereis väliskülalistele3

Rahvusvaheline konverents: Maapäevad - tõhus vahend otsustusprotsessides

23

4

6. sai näha kohalike inimeste aktiivset tegutsemist sotsiaalse val-las. Põhilised ettevõtmised on seotud käsitööga (kangakudumine, lapitöö jne) japuutööga (restaureerimine). Külamajas pakutakse erinevaid avalikke jakogukonnateenuseid (ruumide rentimine, majutus, lastehoid, pesumaja- jasaunateenus jne). Koostöös Töötukassaga korraldatakse kursusi tööturulepürgijatele, kes äärealadel elavad.

Õppereisi jooksul toimus kaks “mini-töötuba” – osalejad analüüsisid nähtud küladeettevõtmisi ning arutlesid teemasid ka laiemalt. Igas töörühmas sai vastaval teemalkuulda väga erinevaid kogemusi õppereisil osalejate riikidest ja küladest.Bussisõiduaega kasutati Kodukandi ajaloo, missiooni, eesmärkide ning projektidetutvustamiseks. Kõne all oli maapäevade organiseerimine, Kodukandi roll erinevatetasandite otsustusprotsessides, koostöö ministeeriumite ja Riigikoguga ning erinevaterahvusvaheliste organisatsioonidega.

Samal ajal, kui maakondade esindused külastasid Läänemaa valdu, toimus koostöösPREPARE-ga (Euroopa Liidu riikide maaeluorganisatsioonide võrgustik) rahvusvahelinekonverents, mille põhirõhk oli maapäevade organiseerimise kogemuste tutvustamisel.

Konverentsi eesmärgiks oli tutvustada PREPARE projekti, teha kokkuvõteõppereisil arutletust, kuulata ülevaadet Ühtse Põllumajanduspoliitika (ÜPP) hetkeseisustja eesseisvatest muudatustest ning tuua välja lahendamist vajavad probleemid.

Rahvusvaheline konverents keskendus maapäevade praktilisele organiseerimisele, andesnii külalistele võimaluse saada aimu selliste ürituste organiseerimise tugevatest janõrkadest külgedest. Kodukandi juhatuse esimees rääkis, mis juhtubmaapäevadel tehtud otsustega, kuidas need jõuavad Liikumise Kodukant järgmisteaastate projektidesse ning kuidas formuleeritakse ettepanekud otsustajatele.

Rõudes ettevõtluse

Osalejate arv: 44Konverentsi juht: Sirje VinniKodukandi esindajad: Liina Saar, Heleriin JõesaluToimumiskoht: Nõva Villa

Liina Saar

Maapäevade

Rahvusvaheline konverents:Maapäevad – tõhus vahend otsustusprotsessides

PREPARE koordinaator tegi ülevaate PREPARE projektist , milleüks osa oli ka Eesti Külade IX Maapäeva konverents. Projekti raames valmis erinevatesriikides maapäevade läbiviimist kajastav raamat, mida konverentsil esitleti ning millevalmimise käigust ja sisust tehti kokkuvõte. Viie riigi – Rootsi, Hollandi, Soome, Slovakkiaja Eesti – kogemuste ja esitluste põhjal said osalejad hea ülevaate, millised on erinevatemaade arusaamad ja eesmärgid maapäevade organiseerimisel.

Kuulati kokkuvõtteid õppereisi ajal peetud viie “minitöötoa” aruteludest. Toodi väljaidenditeediküsimuse ja partnerluse tähtsus igas koostööprotsessis, kohaliku initsiatiivi jaeestvedajate toetamise olulisus. Kaasates noori ja lapsi varakult koolitusprogrammidesse,võib koolitusasutus tagada inimeste elukestva huvitatuse oma annete arendamisel jateadmiste kogumisel. Elanike kaasamine ja kohaliku kultuuritraditsiooni säilitamine onlihtne, kui osalejatel on ühised huvid. Osav, avatud meelega liider võib kokku tuua niivanu kui noori kaasamõtlejaid. Noorte kaasamine tagab jätkusuutlikkuse. Soodustadespere- ja väikeettevõtlust, luuakse perspektiiv ettevõtluse arendamiseks maapiirkondades.Hea koostöö korral on ettevõtjale toeks nii kohalik omavalitsus, sõbrad kui oma pere.

Konverentsi viimane osa oli pühendatud ÜPP reformidele. Osalejad olid huvitatud, missaab elust maal pärast praeguse põllumajanduspoliitika programmi lõppu 2013. aastal jamilline võiks olla kodanike roll selle reformimise käigus. EuroopaParlamendist andis ülevaate ÜPP hetkeseisust, tendentsidest ja tähtaegadest muudatusteteel. Aktiivselt arutleti erinevatel ÜPP teemadel – mahepõllundus, väiketalupidamine,talupidamise jätkusuutlikkus, koostöö mitte-EL riikidega, avalikud hüved, põllundusekeskkonnasõbralikumaks muutmine, territoriaalne ja sektoriaalne lähenemine rahastus-poliitikas.

MTÜ ja Brüsseli noorte ajakirjanike initsiatiivil loodud kodanikealgatusARC foorum ( ) aitab poliitikate kujundajatel märgatamaal esinevaid probleeme, teha ettepanekuid ja võtta vastu otsuseid. Foorumiga onliitunud 1050 organisatsiooni, nende seas ka Liikumine Kodukant, kes on ÜPP muudatustetegemiseks saatnud oma ettepanekuid EL otsustajatele. Maapäevade raames toimuvadseminarid, konverentsid, mõttekojad jms on tõhus vahend sellistes otsustusprotsessides.

Goran Šoster

Hannes Lorenzen

Maapäevad

Forum SynergiesAgricultural and Rural Convention

Rahvusvaheline konverents: Maapäevad - tõhus vahend otsustusprotsessides4

24

Mis saab edasi?

Kodukandi üldkogu teeb mõttekoda-dest laekunud kokkuvõtete põhjal ette-panekud Riigikogule ja Vabariigi Valit-susele ning kohalikele omavalitsustele.Liikumise Kodukant järgmise kahe aastasuunad seatakse Kodukandile tehtudettepanekutest. Kõige kiiremini saameellu viia neid mõtteid, mida oleme kooskülarahvaga mõelnud.

Soovime kõigile jaksu ning selgetvisiooni maapiirkonna arendamisel.

Edu meile kõigile Maapäeva mõteteelluviimisel!

Eesti Külaliikumine Kodukant

Väljaandja: Eesti Külaliikumine KodukantTrükist rahastas:

Fotod: Sven PuuseppToimetas: Külli VollmerKujundus: Triinu SarvTõlkimine: Teve FlorenTrükk: OÜ Paar

Euroopa Liidu Põllumajanduse Direktoraat,Põllumajandusministeerium,Kodanikuühiskonna Sihtkapital

maapäeva mõttetalgute kokkuvõtted

Documents