maismaa taimede teke
DESCRIPTION
Maismaa taimede teke. Helle-Viivi Tolk [email protected] Eesti Biokeskus 25. märts 2014. Bryophytes – sammaltaimed Lycophytes – koldtaimed Euphyllophytes – sõnajalad ja seemnetaimed. Maismaa taimede teke. Krüptospoorid: - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
![Page 1: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/1.jpg)
Helle-Viivi TolkHelle-Viivi [email protected]@ut.eeEesti BiokeskusEesti Biokeskus25. märts 201425. märts 2014
Bryophytes – sammaltaimedLycophytes – koldtaimedEuphyllophytes – sõnajalad ja seemnetaimed
![Page 2: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/2.jpg)
Krüptospoorid:Fossiilsed spoorid Ordoviitsiumist 475- Mat Omaanist, 4-s grupis, 2-s grupisArvatavasti maksasammalde sarnased taimed.
Silurist nematofüüdid
Esimesed maismaa soontaimed tekkisid Siluri lõpus.
![Page 3: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/3.jpg)
Hilis-Silurist kuni Hilis-Devonini olid levinud imelikult suured taimed.Prototaxites.
Algne rekonstruktsioon.
2010. a hüpotees
Prototaxites’e “tüved” on tegelikult ise-eneslikult kokkurullunud maksasambla-vaibad. See seletab ka seenestruktuuride rohke esinemise.
Suurim (ca 8m)Saudi-Araabiast.
![Page 4: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/4.jpg)
Archaeopteris (380...320 Mat), ja Wattieza (385 Mat), – Devonis-Karbonis on seemnetaimede lähimad sugulased.
Archaeopteris. Üsnagi puu sarnane, moodustas ilmselt juba puitu.
![Page 5: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/5.jpg)
Maismaataimedele kõige lähemks peetakse mändvetikaid. • Ordoviitsiumi lõpul - Siluri alul pidi toimuma sammalde areng.• Soontaimed tekkisid Siluris ca 420 Mat.• Devonis toimus sõnajalgade, osjade (kidad), koldade mitmekesistumine, mis jätkus Karbonis.• Paljasseemnetaimed lisandusid Karbonis. • Katteseemnetaimed (õistaimed) tekkisid Triiases.
•Tänapäeval on siin seemnetaimede hulgas peale okaspuude ja õistaimede ka Ginko, tsükaadid (kaugelt vaadates palmisarnased taimed) ja Welwitschia.
![Page 6: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/6.jpg)
Siluri-Devoni ülemineku ajast on teada maksasammalde, ja kõdersammaltaimede esinemine.
Lisaks neile on mitmeid teisi väikeseid taimefossiile Silurist ca 420 Mat– Cooksonia ja Caia. Samast on teada ka esimesed kollad.
(O.Tinn, 2013)
Ühed vanimad kollalaadsed (430 Mat) on teada hetkel Kalana kärjaarist (2013)
Cooksonia
![Page 7: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/7.jpg)
Kidataimed, osjade eellased, esimesed teada Devonist 380 Mat (Ibyka), pisut hiljem esimesed sõnajalgtaimed (Rhacophyton).
Vanimad Euphyllophyta (sisaldab seemnetaimi ja sõnajalgu) esindajad ca 390 Mat: Pertica, Psilophyton
IbycaPertica
Psilophyton
Rhacophyton
![Page 8: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/8.jpg)
Seemnetaimed (Spermatophyta) samuti Devoni lõpust: Elkinsia – 370 Mat, Crossia – 380 Mat .Hõlmikpuud (Ginkophyta) on teada Permist.
Karbonis saavutasid suure leviku osjad (Calamites), sõnajalgtaimed, kollad, aga ka seemnetaimed.
Paljasseemnetaimed – Karbonistvähemalt 310 Mat (Walchia) - küpressilaadne
Katteseemnetaimed – Triaasest , 240 Mat - õietolm
Elkinsia
Calamites
Walchia
![Page 9: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/9.jpg)
Devonis tekkis juurde mitmeid koldade ja sõnajalgade hulka kuuluvaid taimi.Esimesed algelised seemnetaimed tekkisid Devoni lõpul.
![Page 10: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/10.jpg)
Amborella trichopoda
vesiroosTähtaniisIllicium floridanum
“basaalsed” katteseemnetaimed
Õistaimede oletatav puu
Am
bore
lla
vesir
oosid
Täh
tan
iis
mag
nooliad
üh
eid
ul.
Kah
eid
ul.
(Magnoliagrandiflora)
Amborella trichopoda on molekulaarandmetel kõige lähemal tänapäevastele katteseemnetaimedele.Ürgsed on samuti vesiroosid ja magnooliad. Ühe ja kaheidulehelised eristusid kõige hiljem.
![Page 11: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/11.jpg)
Ajaskaala peamiste taime-rühmade tekkel.(Clarcke et al. 2011)
Molekulaarkella analüüs: 568–815 Mat “ladva”-embrüo-füütidele
Ja 175–240 ”ladva”-õistaimedele.
![Page 12: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/12.jpg)
Vanimad fossiilid on Keskaegkonnast: õietolm juba Triiasest, taimed Juurast ja Kriidist.
Õietolm viitab juba kaugelearenenud sugulisele paljunemisele õistaimede hulgas juba 245 Mat (Šveits). (Hochuli & Feist-Burckhardt, 2013)
![Page 13: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/13.jpg)
Archaefructus sinensis, 125 Mat, Hiina (1998)
5 cm
Taimed Juurast ja Kriidist.
Võimalik, et taimel olid eristunud isas- ja emasõied.
Schmeissneria – 160 Mat, Hiina (2007)
![Page 14: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/14.jpg)
Vanimad fossiilid on Keskaegkonnast.
Merevaiku kapseldunud õis.(Poinar et al., 2013)
Õistaimede mitmekesistumine sai toimuda iseäranis hoogsalt koos putukatega koevolutsioneerudes.
Kaheiduleheline: üsnagi tänapäeva tulikalise moodi taim 125 Mat Hiinast (Sun et a. 2011)
![Page 15: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/15.jpg)
Tüüpilised taimefossiilid Kriidi lõpust ja Paleogeenist Põhja-Ameerikas
![Page 16: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/16.jpg)
C4 fotosünteesi teket võib ka ilmselt seostada Oligotseeni kliima jahenemisega.
•Kõrreliste hulgas C4- taimed (Tänapäeval näiteks mais, sorgo, suhkruroog) olid olemas ca 32...34 Mat, vähemalt Edela-Euroopas.
•Üheiduleheliste liikidest on 40 % C4-taimed, aga kaheidulehelistest ca 4%.
•C-4 fotosüntees ei ole monofüleetiline, vaid palju kordi sõltumatult tekkinud.
•Kõrreliste õietolmu on kindlalt teada 55...60 Mat Lõuna-Ameerikast ja Aafrikast, aga need olid veel C3-taimed.
http://geology.gsapubs.org/content/early/2010/10/05/G31117.1.abstractUrban et al 2010 Isotopic evidence of C4 grasses in southwestern Europe during the Early Oligocene–Middle Miocene. Geology
![Page 17: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/17.jpg)
Praegune konsensus taimede evolutsiooni hüpoteesides molekulaarandmete põhjal (2012).
![Page 18: Maismaa taimede teke](https://reader033.vdocuments.pub/reader033/viewer/2022061605/56814019550346895dab6624/html5/thumbnails/18.jpg)
•Esimesed taimed maismaal olid Ordoviitsiumis samblad.•Siluri lõpus:
•helviksammaltaimede ja kõdersammaltaimede mitmekesistumine •koldtaimede teke•Devonis: •koldtaimede mitmekesistumine, sõnajalgtaimede teke, •seemnetaimede eellased.
Bryophytes – sammaltaimedLycophytes – koldtaimedEuphyllophytes – sõnajalad ja seemnetaimed
•Karbonis:•Koldade, osjade , sõnajalgtaimede edasine mitmekesistumine•Paljaseemnetaimede teke
•Triiases:•Katteseemnetaimede teke
•Juura-Kriidi üleminekul: •Ühe-ja kaheiduleheliste lahknemine.
•Oligotseenis: efektiivse C-4 fotosünteesi teke