majandusaasta aruanne - kuressaare · pdf fileraamatupidamise aastaaruanne ... aastal 2 091...
TRANSCRIPT
MAJANDUSAASTA ARUANNE
Konsolideerimisgrupp Kuressaare linn
Registrikood 75023266
Aadress Tallinna 10
Kuressaare
93819
Saare maakond
Telefon 372 45 50 500
E-post [email protected]
Veebilehe aadress www.kuressaare.ee
Aruandeaasta algus 01.01.2016
Aruandeaasta lõpp 31.12.2016
Audiitor Assertum Audit OÜ
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
2
SISUKORD
TEGEVUSARUANNE .............................................................................................................. 3
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 35
Konsolideeritud bilanss ........................................................................................................ 35
Konsolideeritud tulemiaruanne............................................................................................. 36
Konsolideeritud rahavoogude aruanne ................................................................................. 37
Konsolideeritud netovara muutuste aruanne ........................................................................ 38
Eelarve täitmise aruanne ....................................................................................................... 39
Lisa 1 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud
arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................. 40
Lisa 2 Raha ....................................................................................................................... 48
Lisa 3 Maksud ................................................................................................................... 48
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu .............................................................................................. 49
Lisa 5 Muud nõuded ja ettemaksed .................................................................................. 49
Lisa 6 Konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused ............................................................. 50
Lisa 7 Varud ...................................................................................................................... 51
Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud ....................................................................................... 52
Lisa 9 Materiaalne põhivara .............................................................................................. 54
Lisa 10 Immateriaalne põhivara ........................................................................................ 57
Lisa 11 Võlad tarnijatele .................................................................................................. 57
Lisa 12 Võlad töövõtjatele ................................................................................................ 57
Lisa 13 Muud kohustused ja saadud ettemaksed .............................................................. 58
Lisa 14 Laenukohustused .................................................................................................. 58
Lisa 15 Sihtfinantseerimine .............................................................................................. 62
Lisa 16 Kaupade ja teenuse müük .................................................................................... 64
Lisa 17 Muud tulud ........................................................................................................... 64
Lisa 18 Antud toetused ..................................................................................................... 65
Lisa 19 Tööjõukulud ......................................................................................................... 66
Lisa 20 Muud tegevuskulud .............................................................................................. 68
Lisa 21 Tegevuskulude jaotus tegevusalade järgi ............................................................. 69
Lisa 22 Tingimuslikud kohustused ................................................................................... 70
Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega ............................................................................... 70
Lisa 24 Bilansipäevajärgsed sündmused ......................................................................... 71
Lisa 25 Kuressaare Linnavalitsuse konsolideerimata aruanded ....................................... 72
Bilanss ................................................................................................................. 72
Tulemiaruanne ..................................................................................................... 73
Rahavoogude aruanne ......................................................................................... 74
Netovara muutuste aruanne ................................................................................. 75
Lisa 26 Selgitused eelarve täitmise aruande juurde .......................................................... 76
Kuressaare linna konsolideerimisgrupi koosseis...............................................................79
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
3
TEGEVUSARUANNE
Linnapea pöördumine
Kuressaare linn ja kogu Saaremaa on suurtes muutustes. Need muutused on aga
hädavajalikud, kui vaadata kõike seda, mis toimub meie ümber Eestis, Euroopas ja tegelikult
kogu maailmas. Sellistes tõmbetuultes saavad olla edukad vaid need, kes suudavad
muutustega kõige kiiremini kohaneda. Kuressaare ja Saaremaa seda kindlasti soovivad.
Muudatused on ennekõike seotud haldusreformiga, aga kindlasti jätab maakonna keskusele
oma jälje Saare maavalitsuse teatud ülesannete ületulek uuele omavalitsusele. Oleme aga koos
kõigi maakonna omavalitsusjuhtidega neid muudatusi tänaseks üle kolme aasta ette
valmistanud ja seda kõik selleks, et uus omavalitsus saaks 1. jaanuaril 2018 tööd alustada.
Vaadates aga tagasi aastale 2016 just Kuressaare inimese ja meie linna külastaja silmade läbi,
saab rõõmuga tõdeda – oli teguderohke aasta.
Eelmisel aastal said alguse mitmed projektid, mille tulemused kuressaarlasi juba
rõõmustavad: avatud noortekeskuse Noortejaam valmimine bussijaamas, mitme olulise parkla
ehitamine, Raegalerii renoveerimine, lossikraavide puhastamine, kunstmurukattega jalgpalli-
staadioni uuendamine ja Musumännikusse discgolfi pargi 12 raja valmimine kaasava eelarve
abil.
Eelmisel aastal tõstsime ka linna süsteemist palka saavate inimeste töötasusid 5–10%. 2016.
aastal läks Kuressaare linn üle arvepidamissüsteemile Envoice, mis on oluliselt lihtsustanud
meie raamatupidajate tööd.
Samas on mitmed eelmisel aastal alustatud projektid veel pooleli. 2016. aastal alustati
Tallinna tänava, meie linna esindustänava ja peasissepääsu renoveerimist ja need tööd
kestavad kuni 2017. aasta suveni.
Mullu said mitmed Kuressaarega seotud projektid rahastusotsuse. Ühtegi objekti ei ole veel
ehitama hakatud, aga on oluline, et positiivsed vastused rahastuste osas on EAS-ilt või
vastavast ministeeriumist tulnud. Seega on alustatud projekteerimistega ning tööd saavad
alguse 2017. või 2018. aastal. Sellistest Kuressaare linna territooriumil asuvatest objektidest
saab mainida Kuressaare Haigla esmatasandi tervisekeskust, Saaremaa Kaitseliidu
malevahoonet Kalevi tänaval, Thule Koda ja Kuressaare kesklinna uuendamist.
Kuressaare linnale on kõige tähtsamad tema inimesed ning selles valguses on hea märkida ära
eelmisel aastal käivitatud projekt „Saarele sündinud“, millega kingitakse omavalitsuste poolt
kõigile meie maakonnas sündinud lastele soojad tekid ja padjad. Teise olulise algatusena
eelmisest aastast soovin tuua välja ettevõtjate töötajate tunnustusürituse traditsiooni
algatamise, millega soovime näidata meie tööandjatele, et me tunnustame nende tööd
töökohtade loomisel.
Kuressaare kui kõige päikesepaistelisema linna ja noortesõbraliku linna kuvandit soovime
hoida väärikal kohal ka aastal 2017 ja seda enam nüüd, kui Eestis on kuulutatud see aasta
noorte ja laste aastaks. Eesti Vabariik 100 ja Kuressaare 455 juubelite ootuses aastal 2018 on
täna hea tõdeda, et me oleme jätkuvalt paljudes oma tegevustes teistele piirkondadele
eeskujuks.
Lugupidamisega
Madis Kallas
Linnapea
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
4
Konsolideerimisgrupi koosseis
Käesolev aruanne on koostatud Kuressaare linna konsolideerimisgrupi 2016. aasta tegevuste
ja järgnevate aastate eesmärkide kohta. Kuressaare linna konsolideerimisgrupi koosseisu
kuulus 2016. aastal linnavalitsus koos 19 hallatava asutusega (4 üldhariduskooli, 5 lasteaeda,
2 huvikooli, 2 vabaaja- ja spordiasutust, 3 kultuuriasutust, 2 hoolekandeasutust ja 1
linnamajandusasutus), 4 äriühingut ja 2 linna asutatud sihtasutust.
Kuressaare Linnavalitsuse hallatavad asutused:
Hallatava asutuse nimi Õpilaste/
laste arv
10.11.2016
Õpilaste/
laste arv
10.11.2015
2016
keskmine
töötajate arv
taandatuna
täistööajale
2015
keskmine
töötajate arv
taandatuna
täistööajale
Kuressaare Gümnaasium 1046 1006 98 99
Kuressaare
Täiskasvanute
Gümnaasium
207 192 19 19
Saaremaa
Ühisgümnaasium
694 670 90 92
Kuressaare Vanalinna
Kool
371 362 46 46
Kuressaare Pargi
Lasteaed
101 102 23 23
Kuressaare Rohu
Lasteaed
173 179 42 42
Kuressaare Ristiku
Lasteaed
237 237 43 43
Kuressaare Tuulte Roosi
Lasteaed
126 127 27 27
Kuressaare Ida-Niidu
Lasteaed
249 258 48 48
Kuressaare Kunstikool 64 71 3 3
Kuressaare Muusikakool 200 207 27 28
Kuressaare Avatud
Noortekeskus
89 62 8 11
Saaremaa Spordikool 358 328 32 30
Kuressaare Kultuurivara - - 15 15
Kuressaare Linnateater - - 11 9
Saare Maakonna
Keskraamatukogu
- - 19 19
Kuressaare
Linnamajandus
- - 28 28
Kuressaare Perekodu 17 18 16 13
Kuressaare Hoolekanne - - 11 23
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
5
Kuressaare linna osalusega äriühingud:
Äriühingu
nimi
Aktsia/osa
nimi-
väärtus
(eurodes)
Linnale
kuuluvate
aktsiate/
osade arv
Osalus
(%)
Põhitegevused 2016
keskmine
töötajate arv
taandatuna
täistööajale
2015
keskmine
töötajate arv
taandatuna
täistööajale
Kuressaare
Veevärk AS
64 63 074 71,13 Vee- ja
kanalisatsiooni-
teenuse osutamine
32 33
Kuressaare
Soojus AS
64 7 820 100 Soojus-
elektrienergia
tootmine,
soojusenergia
edastamine ja
müük
34 35
Kuressaare
Bussijaam
OÜ
1 950 1 75 Maakonnas ja
maakondade
vahel liikuvatele
bussidele
piletimüügi
korraldamine,
taksoteeninduse ja
äripindade rendi
korraldamine ning
bussijaama
kinnistu
haldamine
8 8
Saaremaa
Prügila OÜ
150 972 1 50,23 Jäätmehoolduse
arendamine
Kuressaares,
Lääne-Saare ja
Pihtla vallas
1 2
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
6
Kuressaare linn on asutanud ja omab valitsevat mõju järgmistes sihtasutustes:
Sihtasutus Asutamise aeg Põhitegevused 2016
keskmine
töötajate
arv
taandatuna
täistööajale
2015
keskmine
töötajate
arv
taandatuna
täistööajale
Kuressaare
Haigla
Sihtasutus
12. november 1997
(linnavolikogu otsus nr
119)
Ambulatoorse,
statsionaarse ja
päevaravi
eriarstiabiteenuste
osutamine
385 391
Kuressaare
Hamba-
polikliiniku
Sihtasutus
27. november 1997
(linnavolikogu otsus nr
120)
II etapi
stomatoloogilise
arstiabi andmine ja
suuõõne- ja
hambahaiguste
profülaktika vastavalt
tegevusloale
25 25
Kõikide sihtasutuste ainuasutaja on Kuressaare Linnavalitsus.
Kuressaare linna töötajate keskmine arv (taandatuna täisametikohale) 2016. aastal:
Vali
tsu
s
Hari
du
s
Ku
ltu
ur
Maja
nd
us
Sots
iaaln
e
kait
se
Sih
t-
asu
tuse
d
Lin
na
osa
luse
ga
äri
üh
ingu
d
Kok
ku
Valitavad 5 5
Avalikud
teenistujad
29 29
Muud
töötajad
17 203 81 29 39 409 75 853
Peda-
googid
266 266
KOKKU 51 469 81 29 39 409 75 1153
31.12.2016 töötas (taandatuna täisametikohale) Kuressaare linna konsolideerimisgrupi
üksustes kokku 1153 töötajat, seisuga 31.12.2015 oli töötajad 1170.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
7
Ülevaade konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta tähtsamatest
finantsnäitajatest
2016 2015 2014
Bilansi näitajad
(tuhandetes eurodes)
Varad aasta lõpus 103 443,2 105 251,5 98 539,8
Kohustused aasta lõpus 20 361,1 22 942,4 20 632,6
Netovara (omakapital) aasta
lõpus 83 082,1 82 309,1 77 907,2
Tulemiaruande näitajad
(tuhandetes eurodes)
Tegevustulud 35 255,4 38 120,5 33 368,2
Tegevuskulud 34 191,9 34 087 31 170,2
Finantstulud ja -kulud -295,1 -333,4 -388,4
Vähemusosale kuuluv
kasum/kahjum 255,4 -463,9 224,6
Tulem
1 023,7
3 236,2
2 034,2
Rahavoogude aruande
näitajad (tuhandetes eurodes) 2016 2015 2014
Puhas rahavoog
(konsolideeritud)
868,9
1 577,6
1 834,8
Põhitegevuse rahavoog
(konsolideeritud) 6 868,2 5 644,7 5 230,7
Muud näitajad
Likviidsuskordaja (kordades)* 1,09 0,97 0,76
Lühiajaline maksevõime
(kordades)** 1,56 1,51 1,31
Kohustuste osakaal varadest
(%)*** 19,7 21,8 20,9
Laenukohustuste osakaal
varadest (%****) 16,4 19,1 17,9
Finantsdistsipliini tagamise
näitajad (konsolideerimata
andmete alusel) 2016 2015 2014
Põhitegevuse tulem (tuhandetes
eurodes) ***** 2 806,8 2 480,9 2 036,6
Netovõlakoormus (tuhandetes
eurodes) ****** 6 076,4 6 899,2 4 622
Netovõlakoormus (%) ******* 34,7 42,7 31,5
Netovõlakoormuse ülemmäär
(tuhandetes eurodes) ******** 17 141,3 15 159,9 12 484,7
Netovõlakoormuse ülemmäär
(%) ********* 98 (60) 94 (60) 85 (60)
* Likviidsuskordaja – likviidsete varade suhe lühiajalistesse kohustustesse.
** Lühiajaline maksevõime – käibevarade suhe lühiajalistesse kohustustesse.
*** Kohustuste osakaal varadest – kohustuste suhe varadesse.
**** Laenukohustuste osakaal varadest – laenukohustuste suhe varadesse.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
8
Finantsdistsipliini tagamise näitajad on kehtestatud 16.09.2010 vastu võetud kohaliku
omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega ja arvutatakse majandusaastaaruande
tekkepõhiste näitajate alusel.
***** Põhitegevuse tulem arvutatakse põhitegevuse tulude kogusumma ja põhitegevuse
kulude kogusumma vahena.
****** Netovõlakoormus arvutatakse võlakohustuste kogusumma ja likviidsete varade
kogusumma vahena.
******* Netovõlakoormus (%) on võlakohustuste kogusumma ja likviidsete varade
kogusumma vahe ning põhitegevuse tulude kogusumma suhe.
******** Netovõlakoormuse ülemmäär (tuhandetes eurodes) arvutatakse kuuekordse
põhitegevuse tulemina. Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud
aruandeaasta põhitegevuse tulude ja kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama
aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat.
********* Netovõlakoormuse ülemmäär (%) on kuuekordse põhitegevuse tulemi ja
põhitegevuse tulude kogusumma suhe. Kui põhitegevuse tulem väiksem kui 60%
põhitegevuse tuludest, siis on ülemmäär 60% põhitegevuse tuludest.
Konsolideerimisgrupi varade maht vähenes 1,7%, kohustuste maht vähenes 11,3% ja
netovara suurenes 0,9%.
Konsolideerimisgrupi tegevustulud vähenesid 7,5% ja tegevuskulud suurenesid 0,3%,
finantskulud ületasid finantstulusid 295 100 euro võrra. .
2016. aasta konsolideeritud kasum on 1 023 800 eurot. Konsolideeritud tulem vähenes
eelmise aruandeaastaga võrreldes 68,3%. Olulises osas on konsolideeritud tulemi vähenemine
seotud aktsiaseltsile Kuressaare Soojus tänavavalgustussüsteemi rekonstrueerimiseks ning
aktsiaseltsile Kuressaare Veevärk taristu rekonstrueerimiseks antud põhivara
sihtfinantseerimise toetuse kajastamisega tuluna 2015. aastal.
Rahavoogude aruanne on ainus konsolideerimisgrupi kassapõhine aruanne
(omavalitsusüksuse raha liikumist iseloomustab eelarve täitmise aruanne). Rahavoogude
aruanne võtab arvesse ainult tehingud, mis mõjutavad rahajääki, ning võimaldab teha
järeldusi üksuse likviidsuse ja rahalise seisundi muutumise kohta. Konsolideerimisgrupi
tegevuse puhasrahavoog on 2016. aastal 868 900 eurot ja see on 2015. aastaga võrreldes
vähenenud 708 800 euro võrra. Põhitegevuse rahavoog on 2016. aastal 6 866 200 eurot ja see
on 2015. aastaga võrreldes suurenenud 1 221 468 euro võrra.
Tekkepõhiste konsolideerimata aruannete alusel arvutatavad finantsdistsipliini tagamise
näitajad iseloomustavad kohaliku omavalitsuse üksuse võlakohustuste võtmise võimalusi ja
laenude teenindamise võimekust.
Kuressaare linna viimase viie aruandeaasta netovõlakoormus on olnud järgmine: 31.12.2016
34,7%, 31.12.2015 42,7%, 31.12.2014 31,5%, 31.12.2013 45,8% ja 31.12.2012 60,3%.
Kuressaare linna viimase viie aruandeaasta põhitegevuse tulemi väärtus on olnud järgmine:
2016. aastal 2 806 800 eurot, 2015. aastal 2 480 900 eurot, 2014. aastal 2 036 600 eurot, 2013.
aastal 2 091 800 eurot ja 2012. aastal 1 700 800 eurot.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
9
Konsolideerimisgrupi kõrgeima juhtorgani liikmetele ja tegevjuhtkonnale aruande-
aastal arvutatud tasud ning töötajatele makstud töötasu
Kõrgeim juhtorgan on 21-liikmeline linnavolikogu ning volikogu ja volikogu komisjonide
liikmetele makstavad hüvitised on järgmised:
Hüvitised volikogu töö
eest alates 01.01.2016
(eurot/kuus)
Hüvitised volikogu töö
eest alates 26.10.2013
(eurot/kuus)
Volikogu esimees 532 507
Volikogu aseesimees 266 253
Volikogu komisjonide
esimehed
179 170
Ülejäänud volikogu liikmed 40 38
Volikogu komisjonide liikmed
(v.a revisjonikomisjoni
liikmed)
10 9
Revisjonikomisjoni liikmed 40 38
Tegevjuhtkond on linnavalitsus, mille koosseisu kuuluvad alates 1. jaanuarist 2016 linnapea,
kaks abilinnapead, sotsiaalosakonna juhataja ja projektijuht.
Tasud 2016
(tuhandetes
eurodes)
Tasud 2015
(tuhandetes
eurodes)
Volikogu liikmed 37,0 35,0
Linnavalitsuse liikmed 127,0 116,4
Nõukogu liikmed 11,8 12,3
Juhatuse liikmed 276,2 297,3
Kokku 452,0 461,0
Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende
hulka on arvatud kõik tasud ning hüvitised.
Avalike teenistujate tasu on 2016. aastal kokku 607 000 eurot ja teenistujate keskmine arv
taandatuna täistööajale 34,1. 2015. aastal oli avalike teenistujate tasu 558 500 eurot ning
teenistujate keskmine arv taandatuna täistööajale 34,5.
Konsolideerimisgrupi kõikide töötajate 2016. aasta tekkepõhise töötasu üldsumma on 13,9
miljonit eurot ja töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1153. Töötajate 2015. aasta
tekkepõhise töötasu üldsumma oli 13 miljonit eurot ning töötajate keskmine arv taandatuna
täistööajale 1170.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
10
Ülevaade majanduskeskkonnast
2016. aastal iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Statistikaameti
andmetel kasvas 2016. aastal püsihindades arvestatud SKT eelmise aastaga võrreldes 1,6%.
(2015. aastal 1,1%). 2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga
võrreldes 2,7%.
Eesti majanduse kasvu vedasid 2016. aasta erinevates kvartalites nii kaubandus, info ja side
kui ka transpordi tegevusala. Majanduse kasvu panustas tugevasti info ja side tegevusala
lisandväärtuse suurenemine tänu tarkvara arendusteenuste jõudsale edenemisele. Kaubanduse
tegevusala lisandväärtuse kasv oli viimase nelja aasta võrdluses suurim ning seda peamiselt
jae- ja hulgikaubanduse stabiilse kasvu toel. Kuigi Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse
lisandväärtus langes 2016. aasta I kvartalis, suurenes see aasta kokkuvõttes 0,8%. Lisaks
andsid majandusele oluliselt hoogu energeetika, haldus- ja abitegevuse, töötleva tööstuse ning
ehituse tegevusalad. Võrreldes viimaste aastatega panustas SKP kasvu positiivselt rohkem
tegevusalasid.
Rahandusministeeriumi 2016. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt loodeti 2016. aastal
Eesti SKT 2%-list kasvu ja 2016. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt eeldati Eesti SKT
1,3%-list kasvu.
Eesti SKT mahtu (miljonites eurodes) ja mahu muutust iseloomustab järgmine tabel:
2016 2015 2014 2013 2012
Jooksevhindades 20 916,4 20 251,7 19 758,3 18 890,1 17 934,9
Püsihindades 17 746,9 17 472,0 17 223,2 16 750,4 16 516,6
Eesti ja Euroopa Liidu SKT püsihindade juurdekasvutempo (%) muutust iseloomustab
järgmine tabel:
2016 2015 2014 2013 2012
Eesti 1,4 1,6 3,2 1,8 4,7
Euroopa Liit 1,5 1,9 1,4 0,0 -0,7
2016. aasta keskmine palk kasvas 2015. aastaga võrreldes 7,6%, samas oli reaalpalga kasv
inflatsiooni mõju arvestades 7,5% (2016 THI 0,1%). 2015. aasta keskmine palk kasvas 2014.
aastaga võrreldes 6%, reaalpalk kasvas inflatsiooni mõju arvestades 6,5%.
Eesti keskmist palka (eurodes) ja selle dünaamikat iseloomustab järgmine tabel:
2016 2015 2014 2013 2012
Keskmine palk 1146 1065 1005 949 887
Kasv aastas (%) 7,6 6,0 5,9 7,0 5,72
Reaalpalga
kasv (%)
7,5 6,5 6,0 4,2 1,82
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi aasta keskmist muutust (%) iseloomustab järgmine
tabel:
2016 2015 2014 2013 2012
Eesti 0,8 0,1 0,5 3,2 4,2
Euroopa Liit 0,3 0,0 0,5 1,5 2,6
12.04.2017 avaldatud Rahandusministeeriumi 2017. aasta kevadise majandusprognoosi
kohaselt kasvab Eesti SKT 2017. aastal 2,4%. Prognoositakse tarbijahindade kasvu 3,3%-ni,
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
11
mis on viimase viie aasta kiireim hinnatõus. Tööturu olukorra pingestumine jätkub ning
palgasurved püsivad vaatamata madalale majandusaktiivsusele. Hõive kasvas 2016. aasta
kokkuvõttes 0,6% ning tööturul osalemise aktiivsuse tõusu tõttu suurenes tööpuudus 6,8%-ni.
2017. aastaks oodatakse mõõdukat hõive kasvu jätkumist. Tööturul osalemisele on positiivselt
mõjunud naiste pensioniea tõus 63 eluaastani ja 2016. aastal käivitunud töövõimereform.
Sellest tulenevalt peaks tööpuuduse määr kasvama 2016. aasta 6,8%-lt 7,8%-le.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
12
Üldine ülevaade konsolideerimisgrupi peamistest arengusuundadest
Kuressaare linna arengukavas 2014–2020 (2030) sõnastatud visiooni kohaselt on Kuressaare
aastal 2030 uutele tuultele avatud Saaremaa pealinn ja kena kodune kant kõigile.
Visiooni konkretiseerivad kuus üldist strateegilist eesmärki:
1. Kuressaare on elujõulise kogukonnaga linn, kus hoolitakse üksteisest ning toetatakse
iseennast ja teisi väärtustava inimese arengut.
2. Kuressaare on konkurentsivõimeline tõmbekeskus ja koostöös erinevate partneritega
arengute algataja.
3. Kuressaare on mitmekülgsete haridus- ja karjäärivõimalustega laste- ning noortesõbralik
perelinn.
4. Kuressaares on ettevõtlikud inimesed ning kindlate ja kiirete ühendustega
konkurentsivõimeline majanduskeskkond.
5. Kuressaare on üle ilma tuntud mere- ja kuurortlinn, kus tähtsustatakse kultuuri, sporti,
tervist ning lõõgastusvõimalusi.
6. Kuressaares on hästi toimiv ja ühistel eesmärkidel arendatav linnaruum.
Kokku on lepitud järgmistes arengusuundades:
• linna jätkusuutliku arengu tagamine;
• elukeskkonna jätkuv väärtustamine;
• korrastatud, turvalise ja avatud linna kujundamine;
• solidaarse kogukonna tugevdamine;
• piirkonna eripära arvestava majanduse arendamine.
2016. aastal vähenes linna elanikkond 79 inimese võrra. 2016. aastal oli iive negatiivne,
Kuressaares registreeriti 105 sündi ja 145 surma, muutus iibest -40. Väljaränne vähendas
Kuressaare elanike arvu 38 võrra. 2015. aastal oli iive samuti negatiivne, sündis 115 last ja
suri 145 inimest. Linnaelanike arvu vähendas väljaränne 90 inimese võrra.
Andmed linna rahvastiku kohta (31. detsembri seisuga) rahvastikuregistri andmetel perioodil
2012–2016 on esitatud järgmises tabelis:
Aasta Mehed Naised Kokku Muutus
2012 6 563 7 831 14 394 -194
2013 6 443 7 627 14 070 -324
2014 6 332 7 500 13 832 -238
2015 6 257 7 457 13 714 -118
2016 6 220 7 415 13 635 -79
Seisuga 31.12.2016 oli Kuressaares 208 registreeritud töötut (2,5% tööealisest elanikkonnast),
31.12.2015 seisuga oli töötuid 264 (3,1% tööealisest elanikkonnast).
Linna maksumaksjate brutotulu oli 2016. aastal 76,8 miljonit eurot, millelt laekus tulumaksu
kogusummas 9,1 miljonit eurot. 2015. aastal oli linna maksumaksjate brutotulu 73,1 miljonit
eurot, millelt laekus linnale tulumaksu kogusummas 8,5 miljonit eurot.
Alates 2009. aastast on linna maksumaksjate brutotulu olnud kasvavas trendis ning 2015.
aastal saavutati 2008. aasta tase, pärast mida majanduslanguse tõttu linna brutotulu olulisel
määral langes.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
13
Andmed linna maksumaksjate arvu, maksumaksjate brutotulu ja sellelt laekunud füüsilise
isiku tulumaksu kohta perioodil 2012–2016 on esitatud järgmises tabelis:
Aasta Maksumaksjate
brutotulu (tuhat eurot)
Laekunud füüsilise isiku
tulumaks (tuhat eurot)
Maksumaksjate arv
2012 62 049 7 190 8 116
2013 65 937 7 774 8 041
2014 68 299 8 189 7 887
2015 73 135 8 540 7 835
2016 76 841 9 154 7 826
1. aprillini 2009 laekus linnale tulumaksu 11,9% maksumaksjate brutotulust, alates 1.
jaanuarist 2013 laekus linnale 11,57% maksumaksjate brutotulust, millest 0,17% kodualuse
maamaksu vabastuse katteks, ning alates 1. jaanuarist 2014 laekub linnale 11,6% maksu-
maksjate brutotulust, millest 0,2% kodualuse maamaksu vabastuse katteks. 2015. aastaga
võrreldes laekus linna eelarvesse 2016. aastal füüsilise isiku tulumaksu 7,2% enam.
Eeldusel, et täistööajaga töötavad inimesed teenivad aastas vähemalt riigi poolt kehtestatud
töötasualammäära, saab arvutada, et püsivat tulu teeniva Kuressaare linna maksumaksja 2016.
aasta keskmine brutopalk kuus oli 1103 eurot, Eestis 1146 eurot ja Saare maakonnas 880
eurot (2015. aastal oli püsivat tulu teeniva elaniku keskmine brutopalk Kuressaare linnas 1036
eurot, Eestis 1065 eurot, Saare maakonnas 837 eurot).
Kuressaare linna maksumaksjate 2016. aasta brutotulu mediaan oli 690 eurot, 2015. aastal
652 eurot.
Arendustegevused ja ülevaade Kuressaare linna arengukava täitmisest 2016. aastal
Ülevaade arendustegevustest ja arengukava täitmisest on esitatud valdkonnapõhiselt ning see
hõlmab olulisemaid tegevusi ja uusi algatusi 2016. aastal ning 2017. aastaks kavandatud
tegevusi.
Juhtimine ja koostöö / üldvalitsemine
Olulisemad tegevused 2016. aastal:
• Ettevalmistused Saare maakonnas / Saaremaal ühe omavalitsuse moodustamiseks
2016. aastal jätkusid ühinemisläbirääkimised Saare maakonnas / Saaremaal ühe omavalitsuse
moodustamiseks. Kuressaare linna esindajad osalesid läbirääkimisteks moodustatud
juhtkomisjoni töös ja ühinemislepingu koostamises.
25. veebruaril 2016 otsustas linnavolikogu teha ettepaneku Kihelkonna, Laimjala, Lääne-
Saare, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Salme, Torgu ja Valjala vallavolikogule haldusterritoriaalse
korralduse muutmise läbirääkimiste jätkamiseks eesmärgiga moodustada üks ühine
omavalitsusüksus ning teha kordusettepaneku Leisi, Muhu, Pöide ja Ruhnu vallavolikogule
alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle koos eelnevalt nimetatud
omavalitsuste ja Kuressaare linnaga eesmärgiga moodustada üks ühine omavalitsusüksus.
16. juunil 2016 otsustas linnavolikogu mitte alustada Lääne-Saare Vallavolikogu 25.04.2016.
aasta otsuse „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanek“ alusel läbirääkimisi
haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks läbi liitumismenetluse. Lääne-Saare Valla-
volikogu ettepaneku kohaselt liitunuks Kuressaare linn ning Kihelkonna, Mustjala, Pihtla,
Salme, Torgu ja Valjala vald Lääne-Saare vallaga, mille tulemusena oleks Lääne-Saare vald
suurenenud Kuressaare linna ning nimetatud valdade territooriumi võrra.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
14
Novembris korraldati Kuressaare elanike küsitlus, nimekirja kantud 11359 inimesest osales
küsitluses 269. Küsimusele „Kas pooldate Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla,
Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu
valla ja Valjala valla ühinemist üheks omavalitsuseks?“ vastas „jah“ 149 inimest ning „ei“
120 inimest.
24. novembril 2016 otsustas linnavolikogu kinnitada Kuressaare linna ning Kihelkonna,
Laimjala, Leisi, Lääne-Saare, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Salme, Torgu ja Valjala valla
ühinemislepingu ning selle lisad ja taotleda Vabariigi Valitsuselt nimetatud omavalitsuste
haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel uueks omavalitsusüksuseks, mille
nimeks saab Saaremaa vald.
Saaremaa omavalitsuste ühinemisleping allkirjastati 1. detsembril 2016.
• Arengudokumendid
Ajakohastati Kuressaare linna arengukava 2014–2020 (2030) ja tegevuskava aastateks 2017–
2020 (2030) ning koostati Kuressaare linna eelarvestrateegia aastateks 2017–2020.
Arengukava ja tegevuskava ülevaatamine ning ajakohastamine toimub igal aastal. Seejuures
lähtutakse põhimõttest, et nii tegevuskava kui ka linna eelarvestrateegia hõlmaksid nelja
eelseisvat eelarveaastat.
• Välissuhted
2016. aastal toimusid Kuressaares suursaadikute tasemel kohtumised järgmiste riikide
esindajatega: Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi, Belgia, Poola.
Kuressaaret külastasid ka mitmete teiste riikide delegatsioonid, kellele tutvustati nii linna kui
ka maakonda ning siinset investeerimis- ja ettevõtluskeskkonda. Koostöös saatkonnaga
korraldati Kuressaares Šoti õhtu ning Kuressaare Ametikoolis toimus Iiri nädal. Kuressaaret
külastasid Briti mereväelaevad ja saatkonna kaitseatašee ning Ameerika Ühendriikide
mereväeatašee. Kuressaare linna esindus (sh Saaremaa meeskoor SÜM ja Kuressaare
Linnateater) osales kodaniku- ja kultuuridiplomaatia üritusel „1000 eestlast Peterburis“ ning Peterburis toimunud Lääne-Eesti äri- ja turismiseminaril. Linnavalitsuse esindaja osales
Horvaatias Vinkovci linnas toimunud tervisemessil, tutvustades seminaridel Kuressaaret ja
Saaremaad.
• Koostöö sõpruslinnadega
2016. aastal külastas Kuressaaret Talsi esindus ja linnavalitsuse delegatsioon viibis Lätis
Talsis. Linnavolikogu esindaja käis Ahvenamaal Mariehamnis tutvumas sealse linnavalitsuse
ja omavalitsuse tööga.
• Kaasav eelarve
2016. aastal jätkati Kuressaares kaasava eelarve koostamist ja seda 30 000 euro ulatuses. 51
esitatud ettepaneku seast rahastati linnakodanike hääletuse tulemusena nelja projekti:
1) Võimlemisklubi Pärl „Väikesed võimlejad võimlevad vaibal“ (5655 eurot, 351 häält); 2)
“Kuressaare Gümnaasiumi mänguväljak“ (8500 eurot, 325 häält); 3) Saaremaa Spordikool
„Discgolfi pargi rajamine Musumännikusse” (9100 eurot, 307 häält); 4) Koerteklubi Aktiiv
„Koerte treeningväljaku pinnasetööd ja piirdeaed” (6745 eurot, 135 häält).
2016. aastal osales kaasava eelarve rahvahääletusel 1324 inimest ehk 11,5% hääleõiguslikest
(vähemalt 16-aastastest) linnakodanikest, kes andsid kokku 2425 häält (igal hääletajal oli
võimalik anda kuni 3 häält ja seda erinevatele ettepanekutele). 2015. aastaga võrreldes oli
hääletusperiood pikem, hääletustulemused reaalajas nähtavad ning ettepanekute esitajate
kampaaniad varasemast tugevamad.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
15
2015. aastal esitati kaasavasse eelarvesse 35 ettepanekut, rahvahääletusel osales 324 inimest
ehk 2,8% hääleõiguslikest linnakodanikest, kes andsid kokku 549 häält, ja rahastati kolme
projekti.
• Linnaeelarvest projektidele eraldatavate toetuste määramise korra uuendamine
Muudeti linnaeelarvest projektidele eraldatavate toetuste määramise korda seoses
elektroonilise keskkonna kasutuselevõtuga toetuse taotlemisel ja aruannete esitamisel.
Linnavalitsuse hallatavate asutuste traditsiooniliste ürituste korraldamist toetatakse asutuse
eelarve suurendamise, mitte projektitoetuste kaudu.
Linnaeelarvest eraldatakse toetust projektidele, mille eesmärgiks on aidata kaasa kohaliku
omavalitsuse ülesannete täitmisele avaliku elu ja teenuste korraldamisel järgmistes
valdkondades: haridus- ja noorsootöö; sport; kultuur ja vaba aeg; sotsiaalne kaitse ja
tervishoid; majandus, keskkonnakaitse ja elamu- ning kommunaalmajandus.
• Linnavalitsuse struktuuri korrigeerimine
Linnavolikogu 28.04.2016. aasta otsusega lisati alates 1. septembrist 2016 linnavalitsuse
rahandusosakonna teenistujate koosseisu üks raamatupidaja ametikoht ning kvalifitseeriti
sotsiaalosakonna juhtumikorraldajate töökohad sotsiaalhoolekande spetsialisti ametikohaks ja
lastekaitsespetsialisti ametikohaks.
Linnavolikogu 15.12.2016. aasta otsusega lisati 1. jaanuarist 2017 linnakantselei koosseisu
spetsialisti töökoht ja linnapea otsealluvusse koostööprojektide koordinaatori töökoht ning
kaotati majandusosakonna koosseisust majandusnõuniku ametikoht.
• Linnavalitsuse hallatava asutuse Kuressaare Hoolekanne asutamine
Linnavolikogu 24.03.2016. aasta otsusega asutati linnavalitsuse hallatav asutus Kuressaare
Hoolekanne, mille eesmärk on osutada Kuressaare linna eakatele ja puuetega inimestele ning
toimetulekuraskustes inimestele ja peredele sotsiaalteenuseid ning korraldada nende
huvitegevust. Kuressaare Hoolekanne alustas linnavalitsuse hallatava asutusena tegevust 1.
juulil 2016. (17.12.2015 otsustas linnavolikogu lõpetada SA Kuressaare Hoolekanne tegevuse
ning anda likvideeritava sihtasutuse ülesanded üle asutatavale linnavalitsuse hallatavale
asutusele).
• Linnavalitsuse teenistujatele ja hallatavate asutuste töötajatele konkurentsivõimelise
töötasu tagamine
Linnavolikogu 25.02.2016. aasta määrusega muudeti alates 1. jaanuarist 2016 Kuressaare
linna omavalitsusteenistuse palgajuhendit ning linnavalitsuse teenistujate ja hallatavate
asutuste juhtide palgaastmetele vastavaid põhipalgamäärasid, millega kaasnes põhipalga tõus
5%. Linnavalitsuse hallatavate asutuste linnaeelarvest töötasu saavate töötajate töötasu-
määrasid tõsteti keskmiselt 10%. Linnavolikogu 25.02.2016. aasta määrusega suurendati
alates 1. jaanuarist 2016 linnavolikogu hüvitiste määrasid 5% võrra.
• Linnavalitsuse teenistujate ja hallatavate asutuste töötajate erialase enesetäiendamise
soodustamine
Eelarvelist koolituskulu suurendati 1,5%-lt 2%-ni asutuse palgafondist.
• Rahulolu-uuringu läbiviimine
2016. aasta märtsis viis OÜ Eesti Uuringukeskus linnavalitsuse tellimusel läbi rahulolu-
uuringu, et välja selgitada Kuressaare elanike rahulolu linnaelu erinevate valdkondade ja
avalike teenustega ning kaardistada peamised probleemid. Uuringu käigus küsitleti telefonitsi
300 Kuressaare püsielanikku vanuses 15+ ning vastajate jaotus on esinduslik elanikkonna
tegeliku soolise ja vanuselise jaotuse suhtes.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
16
Uuringu tulemustest selgus, et kõige rohkem ollakse Kuressaares rahul kergliiklusteede
olukorra, gümnaasiumihariduse kvaliteedi, tervisespordi- ja sportimisvõimaluste, tänava-
valgustuse olukorra ja lasteaiateenuse kvaliteediga. Kõige probleemsemaks peetakse töö
leidmise võimalusi, eriarstiabiteenuse kättesaadavust, kõnniteede olukorda ning eakate kodu-
ja hoolekandeteenuseid.
Elanike keskmine hinnang linnaelu 33 valdkonnale oli neljapallisüsteemis (4: täiesti rahul, 1:
täiesti rahulolematu) 3,3, mis võrdub hinnanguga „pigem rahul“. Kõrgeimalt hindasid
kuressaarlased kergliiklusteede olukorda ja gümnaasiumihariduse kvaliteeti (3,7) ning
madalaimalt töö leidmise võimalusi ja eriarstiabiteenuse kättesaadavust (2,4). 2015. aastaga
võrreldes suurenes keskmine rahulolu 0,1 palli võrra. Rahulolu paranes 23 valdkonnaga, 9
puhul jäi samaks ja ühele valdkonnale antud hinnang langes.
Aasta jooksul suurenes kõige rohkem (0,2 palli võrra) rahulolu lasteaiateenuse kvaliteedi,
kõnniteede olukorra, linna juhtimise (volikogu ja linnavalitsuse tegevuse) ning avalikkuse
informeerimise ja kaasamisega otsuste tegemisse. Ainus valdkond, mille puhul elanike
rahulolu eelmise aastaga võrreldes vähenes (3,1-lt 2,9-le), on eakate kodu- ja
hoolekandeteenused.
Erinevate kuvandite võrdluses sai Kuressaare kohalikelt elanikelt kõrgeima hinnangu
elukohana (3,6), järgnesid kuurortlinn ja terviselinn (mõlemad 3,5), laste- ja noortesõbralik
linn (3,4) ning Kuressaare kui töökoht (3,1).
Kuressaare linna ja Saaremaa valdade ühinemist, nii et moodustuks üks omavalitsusüksus,
toetas 2016. aasta märtsi alguses 29% kuressaarlastest. 40% arvates ei peaks linn ja vallad
ühinema ning 31% ei osanud selles küsimuses oma hinnangut anda.
• Kommunikatsioon
Korraldati hange linnalehe Kuressaare Sõnumid väljaandja leidmiseks ja sõlmiti hankeleping.
Hanke tulemusel lehe väljaandja vahetus ja 2017. aastal ilmub linnaleht koos maakonnalehega
Saarte Hääl. Ühe lehenumbri maksumuseks on 2017. aastal 1 euro, aastatel 2014–2016
maksis ühe lehenumbri väljaandmine 96 eurot.
Sõlmiti koostööleping Raadio Kadi OÜ-ga raadiosaate „Linnatund“ tegemiseks. „Linnatund“
on tunnine otsesaade, mis on eetris kord kuus ja saatekava (saate külalised, teemad,
taustainfo) paneb kokku linnavalitsus. Sama formaadiga jätkatakse ka 2017. aastal. Ühe saate
maksumus on 138 eurot.
• Dokumendihaldus ja infotehnoloogia
Linnavalitsuses võeti kasutusele uus elektrooniline dokumentide menetlemiskeskkond
Envoice, mille väljatöötamises ning arendamises osalesid koos OÜ-ga Envoice Kuressaare
Linnavalitsuse töötajad. Avati veebipõhine keskkond linnaeelarvest projektidele eraldatavate
toetuste taotluste ja aruannete esitamiseks. Saare Maavalitsuse serveris asunud õigusaktid ja
lepingud kanti üle linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta ning vahetati välja
linnavalitsuse meiliserver.
• Muud tegevused
- Sünnitoetus tõsteti 265 euroni (2015. aastal 230 eurot).
- Koostöös Kuressaare Haigla Sihtasutuse, AS-iga Wendre ja Saaremaa Omavalitsuste
Liiduga algatati ühisprojekt „Saarele sündinud“, mille käigus kingitakse igale Kuressaare
haiglas sündivale lapsele tekist ja padjast koosnev komplekt, samasuguse kingituse saavad
ka kõik need Saare maakonna noorimad kodanikud, kes on ilmale tulnud mujal.
- 19.–22. mail Kuressaares toimunud rahvusvahelise üleujutusõppuse SaareMODEX 2016
raames korraldati Kuressaare linna kriisikomisjoni (evakuatsiooni)õppus, mille käigus
mängiti läbi olukord, kuidas toimida Roomassaare piirkonda tabanud üleujutuse korral.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
17
- Võeti kasutusele Kuressaare linna aasta parimate tunnustusürituse uus formaat (pärast-
lõunane üritus raekojas)
Kavandatavad tegevused 2017. aastal:
• Ettevalmistuste tegemine Saaremaa valla moodustamiseks ja töölehakkamiseks (sh
omavalitsuste ühinemise tegevjuhi töölevõtmine, osalemine juhtkomisjoni ja valdkondlike
komisjonide töös, valdkondade kaardistamisel ja õigusaktide eelnõude koostamises,
Saaremaa Vallavalitsuse struktuuri väljatöötamise koordineerimine).
• Kaasava eelarve summa suurendamine 50 000 euroni.
Arendusprojektid
2016. aastal ellu viidud projektid:
• Kuressaare linnavalitsuse ja -volikogu kontoripõhise tegevuse keskkonnamõjude
vähendamine
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammist rahastatud projekti käigus
viidi läbi tegevusi, et vähendada Tallinna 2 ja Tallinna 10 hoonete energiakulu, edendada
nendes hoonetes jäätmete liigiti kogumist ning vähendada Kuressaare linnavalitsuse ja
-volikogu tööga seotud transpordist tulenevat keskkonnamõju.
Projekti maksumus oli 6794 eurot, sh toetus 6095 eurot ja linna omaosalus 699 eurot. Projekt
viidi ellu 2015. ja 2016. aastal.
• Kuressaare Tuulte Roosi Lasteaia basseiniruumi rekonstrueerimine
Regionaalsete investeeringutoetuste programmist rahastatud projektiga rekonstrueeriti
Kuressaare Tuulte Roosi Lasteaia basseiniruum. Projekti tegevuste tulemusena vastavad
basseinivesi ja ruumi õhuniiskus nõuetele.
Projekti maksumus oli 79 683 eurot, sh toetus 32 000 eurot ja linna omaosalus 47 683 eurot.
• Kuressaare linna, Lääne-Saare ja Pihtla valla elanikelt ohtlike jäätmete kogumine Kudjape
jäätmejaamas
KIK-i keskkonnaprogrammist rahastatud projekti raames võeti Kuressaare linna, Lääne-Saare
ja Pihtla valla elanikelt Kudjape jäätmejaamas tasuta vastu viis tonni ohtlike jäätmeid.
Projekti maksumus oli 5552 eurot, sh toetus 4723 eurot ja projektipartnerite omaosalus 829
eurot (sh Kuressaare linna omaosalus 626 eurot).
Kuressaare linn projektipartnerina:
• Rahvatervisealase pädevuse suurendamine Eesti paikkondades
Kuressaare linn osales perioodil jaanuar 2015 – märts 2016 kohaliku alkoholipoliitika piloot-
programmis, mille eesmärk oli leida Eesti omavalitsuste jaoks sobiv ennetustöö mudel
alaealiste alkoholitarvitamise ja sellega seotud kahjude vähendamiseks. Tegevusi viidi ellu
neljas tegevussuunas: kohalike elanike kaasamine ja teavitustöö, alaealistele alkoholi müügi
ja tarvitamise järelevalve korraldamine, süsteemne uimastiennetus koolides, laste ja noorte
huviharidus. Projekti juhtpartneriks oli Tervise Arengu Instituut ning partneriteks Eesti
Tervislike Linnade Võrgustik ja Terve Eesti Sihtasutus. Kohaliku alkoholipoliitika piloot-
programmis osalesid peale Kuressaare ka Põltsamaa linn ja Põlva vald.
Projekti tegevuste kogukulud Kuressaares olid kokku 2363 eurot, mida rahastati Norra
toetustest 2009–2014 rahvatervise programmi raames ja Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku
eelarvest.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
18
• Rolling Images in Business Startups (RIBS)
Kuressaare linn osaleb partnerina Euroopa Regionaalarengu Fondist (Kesk-Läänemere
programm 2014–2020) rahastatavas projektis, mille eesmärk on suurendada noorte teadmisi
ettevõtlusest ja meediakirjaoskusest. Projekti raames viiakse läbi kohalikke ja piiriüleseid
kursusi, seminare ning õpilaste, õpetajate ja mentorite vahetusi. Projekti käigus luuakse ligi
20 rahvusvahelist ettevõtluse ja meedialiteratuuriga tegelevat meeskonda.
Teised projektipartnerid on: Soomest Pargas stad ja Skärgårdsungdomarnas intresse-
organisation rf; Rootsist Film på Gotland ja Film Stockholm; Eestist Kinobuss ja Saaremaa
Arenduskeskus.
Projekti tegevustega alustati 2015. aastal, projekt kestab 2018. aasta novembrini. Projekti
kogueelarve on 1 824 555 eurot. Kuressaare linna eelarve projektis on 108 721 eurot, sh linna
omaosalus (projektijuhi / linnavalitsuse noorsootöö spetsialisti töötasu) 16 309 eurot.
• Innovation Policies for Sustainable European Islands
Kuressaare linn osaleb partnerina Euroopa Regionaalarengu Fondist (Euroopa territoriaalse
koostöö programm Interreg Euroopa) rahastatavas projektis, mille eesmärk on saarte
majanduse mitmekesistamine innovaatilise keskkonna loomise ja arendamise kaudu. Teised
projektipartnerid on Province of Fryslân (Holland), Samsø Energy Academy (Taani),
Regional Agency for the Development of Research Technology and Innovation (Portugal),
Undersecretary of the Presidency for External Relations – Regional Government of the
Azores (Portugal), Urban Community of North Basse-Terre (Prantsusmaa), North Aegean
Region (Kreeka).
Projekti elluviimine toimub kahes faasis (3+2 aastat), sellest esimene kestab 1. jaanuarist
2017 kuni 31. detsembrini 2019 ja teine 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021. Projekti
kogumaksumus on 1 634 119 eurot, sh toetus 1 367 831 eurot ja projekti partnerite
omafinantseering 266 288 eurot. Kuressaare Linnavalitsuse osa projektis on 177 500 eurot, sh
toetus 150 875 eurot ja omaosalus 26 625 eurot.
2017. ja järgnevateks aastateks kavandatud arendusprojektid:
• Kuressaare linnakeskuse avaliku ruumi kaasajastamine
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest (Euroopa Regionaalarengu Fond)
rahastatava projektiga kaasajastatakse Kuressaare linnakeskuse avalik ruum, sh keskväljak,
turuplats, Kauba ja Turu tänava ristmiku plats, Vabadussõja mälestussamba plats, raekoja
tagune ala ning Lossi tänav. Projekti tegevused viiakse ellu 2017. ja 2018. aastal.
Projekti maksumus on 3 402 589 eurot, sh toetus 2 805 388 eurot ja linna omaosalus 597 201
eurot (sh mitteabikõlblik omafinantseering 102 133 eurot).
• Koduteenuse arendamine Kuressaare linnas ja Lääne-Saare vallas
Meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (tegevus „Eakatele,
erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist
toetavad hoolekandeteenused“, Euroopa Sotsiaalfond) rahastatava projektiga soovitakse viia
Kuressaare linnas ja Lääne-Saare vallas koduteenuse osutamine tasemele, mis tagab
hooldusvajadusega inimestele turvalise toimetuleku kodustes tingimustes ning hooldus-
koormusega inimestele võimaluse osaleda tööhõives. Projekti käigus osutatakse
hooldusvajadustega inimestele koduhooldusteenust, luuakse koduteenuse osutamist
koordineeriv piirkondlik keskus ja soetatakse teenuse osutamiseks vajalik inventar. Projekti
tegevused viiakse ellu 2017. ja 2018. aastal.
Projekti maksumus on 187 661 eurot, sh toetus 144 691 eurot ja omaosalus 42 970 eurot
(Kuressaare linn 26 280 eurot ja Lääne-Saare vald 16 690 eurot).
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
19
• Suure territooriumiga ühinenud omavalitsuse mitmetasandilise haldusorganisatsiooni
kujundamine Saaremaa vallas
Meetmest „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise institutsionaalse
suutlikkuse parendamise kaudu“ (tegevuse „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“
taotlusvoor „Omavalitsusüksuste ühinemisega seotud uuringud ja analüüsid“, Euroopa
Sotsiaalfond) rahastatava projekti eesmärk on tõhusalt ümber korraldada suure
territooriumiga kohalike omavalitsuste valitsemis- ja teenusosutamise struktuur ning
saavutada võimekuste sünergia eri juhtimistasandite teenistujate vahel. Projekti elluviimise
käigus töötatakse välja metoodikad erinevate valdkondade teenistujate optimaalse tööjaotuse
planeerimiseks ning kujundatakse Saaremaa Vallavalitsuse struktuur koos tüüpiliste
teenistuskohtade ja ülesannete kirjeldusega ning nendevaheliste käsuahelatega ja koostöö- ja
koordinatsioonimustritega. Projekti elluviimine toimub perioodil märts–august 2017.
Projekti maksumus on 23 532 eurot, sh toetus 20 000 eurot ja omaosalus 3532 eurot.
• Kuressaare Gümnaasiumi füsioteraapia ruumide väljaehitamine
Kuressaare Linnavalitsus esitas regionaalsete investeeringutoetuste programmi taotluse
Kuressaare Gümnaasiumi füsioteraapia ruumide väljaehitamiseks. Projekti eeldatav
maksumus on 74 443 eurot, sh taotletav toetus 55 830 eurot ja linna omaosalus 18 613 eurot.
Positiivse rahastamisotsuse korral viiakse projekti tegevused ellu 2017. aastal. (2017. aprillis
teatati, et projekti ei rahastata.)
• Kuressaare Tuulte Roosi Lasteaia rekonstrueerimine
Kuressaare Linnavalitsus esitas 2017. aasta märtsis meetme „Lasteaiahoonetes energia-
tõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“
avatud taotlusvooru taotluse Kuressaare Tuulte Roosi Lasteaia rekonstrueerimiseks. Tegemist
on CO2 heitkoguste ühikute enampakkumisel saadava tulu meetmega, kust toetatakse hoone
energiakasutust otseselt mõjutavate energiatõhususe töödega seotud kulusid. Projekti
eeldatav maksumus on 459 000 eurot, sh taotletav toetus 284 580 eurot ja linna omaosalus
174 420 eurot. Positiivse rahastamisotsuse korral viiakse projekti tegevused ellu 2018. ja
2019. aastal.
• Kuressaare kergliiklusteede sidususe suurendamine liiklusohutuse tagamiseks
Kuressaare Linnavalitsus esitas 2014. aasta novembris siseriiklikusse kergliiklusteede
toetusskeemi eeltaotluse kergliiklusteede ehitamiseks Tallinna tänavale (lõigul Lehe tänav –
Transvaali-Põhja ristmik) ja sealt edasi kulgevale Transvaali tänavale (lõigul Tallinna tänav –
Pihtla tee). Projekt arvati 2015. aasta märtsis kergliiklusteede kava reservnimekirja.
Kuressaare linn alustas Tallinna tänava rekonstrueerimisega (sh kergliiklusteede ehitamisega)
2016. aastal, töid rahastati linna eelarvest. 2016. aastal teostatud tööde maksumus oli kokku
100 475 eurot.
2017. aasta aprillis lisati Kuressaare projekt taotluse esitamise õigust omavate projektide
nimekirja. Kuressaare Linnavalitsus esitas EAS-ile taotluse 2017. aasta mais. Projekti
eeldatav maksumus on 167 086 eurot, sh taotletav toetus 142 023 eurot ja linna omaosalus
25 063 eurot. Projekti tegevused viiakse ellu perioodil mai–juuli 2017.
• GO ISLANDS (Green and hOlistic applications for self-sustainable and socially inclusive
ISLANDS
Kuressaare linn andis nõusoleku osaleda partnerina Euroopa Liidu teadusuuringute ja
innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“ rahastatavasse nutikate linnade ja
kogukondade taotlusvooru esitatavas projektis „GO ISLANDS“. Kokku on projektipartnereid
47, sh järgmised omavalitsused/saared: El Hierro (Hispaania), Lesbos (Kreeka), Favignana
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
20
(Itaalia), Samsø (Taani), Porto Santo (Madeira, Portugal), Akureyri (Island). Rahastustaotlus
esitati 2017. aasta veebruaris.
Projekti eesmärk on õppida teiste saarte kogemustest ning uuenduslikest lahendustest IKT-,
elektromobiilsuse- ja energiavaldkonnas, koostada tegevuskava, millest lähtudes investeerida
sobivatesse lahendustesse transpordi- ja energiasektoris (sh elektriautod, fossiilse kütuse
asemel taastuvate energiaallikate kasutamine, tarbimise vähendamine tänavavalgustuses ja
elamumajanduses, paindlikud juhtimissüsteemid, tootmise efektiivsuse tõstmine).
Kuressaare osa ligi 18 miljoni euro suurusest taotlusest on 148 881 eurot.
2016. aastal esitatud, kuid toetuseta jäänud projektitaotlused:
• Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala miljööpuude süvauuring ja hooldustegevused
Kuressaare Linnavalitsus esitas KIK-i keskkonnaprogrammi taotluse Kuressaare vanalinna
muinsuskaitsealal kasvava 23 puu tomograafuuringuks ja 47 puu hooldustegevuseks. Taotlust
ei rahastatud.
• Jäätmemajade rajamine Kuressaare linna
Kuressaare Linnavalitsus esitas KIK-i keskkonnaprogrammi taotluse linna olemasolevatesse
ja uutesse pakendipunktidesse 12 jäätmemaja rajamiseks. Taotlust ei rahastatud.
Haridus ja noorsootöö
Olulisemad tegevused 2016. aastal:
• Rekonstrueeriti Tuulte Roosi lasteaia basseiniruum.
• Pargi lasteaia rekonstrueerimiseks viidi läbi arhitektuurivõistlus, mille võitjaga
(arhitektuuribüroo Karisma Arhitektid OÜ) sõlmiti leping (134 000 eurot) põhiprojekti
koostamiseks.
• Jätkati Kingu 6 asuva õpilaskodu ruumide kohandamist eriõppe tingimusi vajavate laste
õppetegevuseks (investeering 2016. aastal 25 438 eurot).
• Viidi läbi lasteaedade ja teiste avalike mänguväljakute seisundi hindamine ning
hooldustööd.
• Jätkati arutelu koolivõrgu korrastamise ja riigigümnaasiumi võimaliku asutamise teemal,
kuid konsensusliku arusaamani ja konkreetsete otsusteni 2016. aastal ei jõutud.
• Ranitsatoetuste taotlemine viidi üle e-keskkonda ja toetust suurendati 150 eurolt 175
euroni koolimineva lapse kohta.
• Kuressaare Gümnaasiumi koolituskeskuses Osilia alustati koostöös Tallinna Ülikooli
haridusinnovatsioonikeskusega kahe 160-tunnise eripedagoogikakursusega lasteaia- ja
kooliõpetajatele.
• Kuressaare Gümnaasiumi õppekavasse lisati purjetamise algõpetus, mida viiakse läbi
koostöös Saaremaa Merispordi Seltsiga.
• Kuressaare Gümnaasiumis avati harmooniatuba, mis võimaldab mitmekesistada õpilaste
toetamiseks mõeldud tugitegevusi.
• Kuressaare Gümnaasium pälvis üleriigilise kuldtaseme tunnustuse „Digitaalselt aktiivne
kool“.
• Uuendati koostöölepingut Tallinna Ülikooli Konfutsiuse instituudiga hiina keele
õpetamiseks, alates 2016/2017. õppeaastast töötab Kuressaare Gümnaasiumis kaks hiina
keele õpetajat.
• Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis alustati kaheaastase projektiga „Teisel ringil
targaks Saaremaal“ (Euroopa Sotsiaalfondi toetus meetmest „Täiskasvanud elanikkonna
kompetentside arendamine“ 204 284 eurot).
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
21
• Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium kaeti WiFi võrguga.
• Uuendati lasteaeda laste vastuvõtu korda ja töötati välja avalduste menetlemise
elektrooniline keskkond, mis võetakse kasutusele 2017/2018. õppeaastast.
• Eralasteaiaga Kõige Suurem Sõber sõlmiti uus 5-aastane kaasfinantseerimisleping
lasteaiateenuse osutamiseks kuni 2021. aastani.
• Hariduslike erivajadustega laste toetamiseks avati täiendav erirühm Rohu lasteaias ja
suurendati eripedagoogi ametikoha mahtu Ida-Niidu lasteaias.
• Uuendati laste ja noorte huvitegevuse toetamise korda erahuvikoolides ja -spordiklubides
ning viidi erahuvikoolide ja eraõiguslike spordiklubide toetamine ühtsetele alustele,
toetustaotluste vastuvõtuks ning menetlemiseks loodi veebipõhine keskkond.
• Huvihariduse registrisse lisati õppeaastate arhiveerimise võimalus ja huvikoolide juhid
saavad veebikeskkonnas määrata õppetasu osas soodustusi.
• Korrigeeriti huvikoolide õppetasusid, mille käigus suurenesid seni munitsipaalhuvikoolides
ainsana absoluutsummana kinnitatud Saaremaa Spordikooli õppetasu määrad, ning
muudeti muusika- ja kunstikooli õppetasu arvestamise alust ning õppetasu suurus seoti
lahti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast.
• Korraldati II üle-eestiline huvihariduskonverents „Mis tuuled puhuvad?” ja tegeleti III
konverentsi planeerimisega.
• Koostati 2014/2015. õppeaasta huvihariduse analüüs.
• Korraldati ümber Kuressaare Noorte Huvikeskuse tegevus. Alates 1. septembrist 2016
töötab asutus avatud noortekeskusena, kandes nime Kuressaare Avatud Noortekeskus
Noortejaam.
• Noortekeskuse jaoks projekteeriti ja renoveeriti ning sisustati uued ruumid bussijaama
hoonesse aadressil Pihtla tee 3. Noortejaama projekteerimis-, ehitus- ja sisustustööd läksid
kokku maksma 987 000 eurot (sh projekteerimine 38 400, ehitus 898 900 ja sisustus
49 700 eurot). Tööde lõpetamine ja noortekeskuse avamine toimus veebruaris 2017.
• Jätkati sise-skatepargile sobivate ruumide otsimist koostöös ettevõtjate ja harrastajatega,
kuid sobivaid ruume ei leitud.
• Jätkati rahvusvahelise noorte ettevõtluse ja meediaprojekti „Rolling Images in Business
Startups“ (RIBS) tegevuste elluviimist. Projekt pälvis haridus- ja teadusministri tunnustuse
kui parim koostöö noortevaldkonnas.
• Jätkati kohaliku alkoholipoliitika pilootprogrammi tegevuste elluviimist.
Kavandatavad tegevused 2017. aastal:
• Riigigümnaasiumi rajamise teemal avaliku diskussooni arendamine ning läbirääkimiste
alustamine Haridus- ja Teadusministeeriumiga konkreetse võimaluste ning lahendus-
variantide (sh riigigümnaasiumi õppehoone asukoht, õppekohtade arv ja riigigümnaasiumi
rajamise ajakava) väljaselgitamiseks.
• Üldhariduskoolide ruumiprogrammi arendamine ja täiendavate võimaluste kasutusele-
võtmine seoses õppijate (sh hariduslike erivajadustega õpilaste) arvu kasvuga
põhikooliastmes (sh eriõppeklasside ruumivajaduse planeerimine, õpilaskodu katuse
remontimine, fassaadi soojustamine ja ruumide ümberehitamine klassideks Saaremaa
Ühisgümnaasiumis).
• Kingu 6 õpilaskodu hoone rekonstrueerimisprojekti koostamine.
• Lapsehoiuteenuse toetamise korra väljatöötamine.
• Pargi lasteaia rekonstrueerimisprojekti koostamine, ehitushanke läbiviimine ning
ehitustöödega alustamine.
• Tuulte Roosi lasteaia rekonstrueerimistööde ettevalmistamine (sh rahastustaotluse
koostamine ja esitamine energiatõhususe meetme taotlusvooru).
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
22
• Kesklinna ning Rohu, Ristiku ja Tuulte Roosi lasteaia mänguväljakute projekteerimine
ning rekonstrueerimine.
• Noortejaama ruumide ehitustööde lõpetamine, tegevuse käivitamine uues hoones ja
noortekeskuse tegevuste atraktiivsemaks muutmine (sh täisealistele noortele).
• Kuressaare Gümnaasiumi füüsika- ja arvutiklassi ventilatsiooni ehitamine.
• III üle-eestilise huvihariduskonverentsi korraldamine.
• Noortebändide festivali 10. sünnipäeva tähistamine.
• Projekti „Rolling Images in Business Startups“ (RIBS) tegevuste elluviimise jätkamine.
• Noortelaagrite tegevuse toetamine.
• Smuuli skatepargi renoveerimine.
• Vanalinna kooli miniväljaku kunstmurukatte uuendamine.
• Saaremaa Ühisgümnaasiumi staadioni remonditööd.
Mõõdikud: Sihttase 2016 (vastavalt
01.01.2016 kehtima
hakanud arengukavale)
Täitmine 2016 Sihttase 2017 (vastavalt
01.01.2017 kehtima
hakanud arengukavale)
1. Alushariduses osalevate laste
osakaal (vanuses 2 aastat kuni koolini) 95% 94% 95%
2. Põhikooli lõpetanutest edasiõppijate
osakaal
100% 100% 100%
3. Gümnaasiumi lõpetanutest edasiõppijate osakaal
90% SÜG: 81,7% KG: 75%
90%
4. Huvihariduses osalevate
laste/noorte osakaal 74% 75,4% 75%
5. Noorte (kuni 30-aastaste) õpetajate
osakaal lasteaedades, üldharidus-koolides, huvikoolides
10% Koolid: 5%
Lasteaiad: 10,7% Huvikoolid: 7,3%
10%
6. Pedagoogide keskmine palk
lasteaedades, üldhariduskoolides,
huvikoolides (linnavalitsuse hallatavates asutustes)
Lasteaia ja huvikoolide
õpetajatele 95%
õpetaja töötasu alammäärast (958 eurot)
Lasteaiad: 791,27 eurot (83%)
Koolid: 1227,40 eurot (128%)
Huvikoolid: 810,68 eurot (85%)
Lasteaia ja huvikoolide
õpetajatele 95% õpetaja
töötasu alammäärast
7. Aasta jooksul rekonstrueeritud (sh
osaliselt rekonstrueeritud) hoonete arv
2 6 1
8. Aastane investeeringute maht (eurodes)
400 000 557 575 320 000
9. Elanike rahulolu Kuressaare kui
laste- ja noortesõbraliku linnaga 3,4 3,4 3,4
10. Elanike rahulolu lasteaiateenuse
kättesaadavusega
3,3 3,4 3,3
11. Elanike rahulolu lasteaiateenuse kvaliteediga
3,4 3,6 3,4
12. Elanike rahulolu laste ja noorte
õppimisvõimalustega 3,4 3,5 3,4
13. Elanike rahulolu täiskasvanute
õppimisvõimalustega
3,3 3,3 3,3
14. Elanike rahulolu põhihariduse kvaliteediga
3,5 3,5 3,5
15. Elanike rahulolu
gümnaasiumihariduse kvaliteediga 3,6 3,7 3,6
16. Elanike rahulolu
laste ja noorte huvitegevuse ning vaba aja veetmise võimalustega
3,1 3,1 3,2
17. Üldharidus- ja munitsipaal-
huvikoolides linna poolt tasustatud juhendatud tundide maht nädalas
1050 1209 1050
Selgitused mõõdikute ja väärtuste arvutamise kohta:
Mõõdik 1: Seisuga 10. november.
Mõõdik 2: Statsionaarses õppevormis põhihariduse omandanute õpingute jätkamine sama kalendriaasta 10. novembri seisuga. Mõõdik 3: Statsionaarses õppevormis gümnaasiumihariduse omandanutest edasiõppijate osakaal sama kalendriaasta 10. novembri seisuga.
Mõõdik 4: Huvikoolides, kooli huviringides ja spordiklubides osalevate laste osakaal statsionaarses õppevormis õppijatest.
Mõõdik 6: Raamatupidamise pearaamatu andmetel väljamakstud töötasu inimese kohta. Mõõdik 9–16: Keskmine hinnang 4-pallisel skaalal, rahulolu-uuringu andmed.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
23
Kultuur ja sport
Olulisemad tegevused 2016. aastal:
• Jätkati traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste (Saaremaa ooperipäevad, Kuressaare
kammermuusika päevad, Kuressaare merepäevad jt) toetamist linnaeelarvest ja soodsate
tingimuste loomist uute ürituste korraldamiseks; linnaeelarvest toetati 20 suurürituse
korraldamist; jätkati koostööd erasektori ja MTÜ-dega linnas toimuvate ürituste ühisel
korraldamisel ja turundamisel.
• Toetati Läänesaarte kammerorkestri asutamist.
• Remonditi Raegalerii.
• Saare Maakonna Keskraamatukogule soetati uus server koos tänapäevase tarkvaraga
(raamatukogude info- ja kataloogisüsteem RIKS).
• Saare maakonna 51. laulupeost võttis osa 643 Kuressaare lauljat. Kuressaare koorilauljad
osalesid vabariiklikel kooride suurüritustel (sh popkooride laulupidu, naiste vaimulik
laulupidu „Maarjamaa laulud“ jt).
• Toetati linnaeelarvest Kuressaares toimuvaid kultuuri-, vabaaja- ja spordiprojekte (48)
kogusummas 24 000 eurot.
• Vaadati üle rahvakultuurijuhtide tasustamissüsteemi põhimõtted, kuid otsustati jääda
senise süsteemi juurde; jätkati linna esindavate kollektiivide ja võistkondade toetamist.
• Suurendati valdkonna tunnustusstipendiume ja valmistati ette kunstivaldkonna kaks uut
tunnustusstatuuti.
• Korraldati avalikus linnaruumis näitus (kunst bussiootepaviljonidel) ning paigaldati Lossi
11 ja 13 majade vahele elektrooniline kunstiobjekt (kas-masin).
• Toetati Saaremaa Muuseumi ja koguduste ürituste korraldamist ning taristute
renoveerimist/arendamist, tehti koostööd lossipäevade, toidufestivali, Kuressaare Eesti
Selts 130 jt ürituste korraldamisel.
• Algatati kaheaastane projekt Kuressaare vanemate ajaloo- ja kultuuriväärtuste
tähistamiseks Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.
• Kuressaare Linnateater andis kokku 83 etendust (32 statsionaaris ja 51 väljaspool) 9411
vaatajale, seda on 10 etenduse (sh statsionaaris 16 etenduse) ja 1096 vaataja võrra vähem
kui 2015. aastal. 2016. aasta novembris esietendus linnateatris Urmas Lennuki lavastus
„Paljasjalgne Debora“, mille tegelasteks on nii Saaremaa kui ka kogu Eesti kultuuriloo
olulised inimesed. TeatriKinos oli kokku 160 filmiseanssi 15 900 vaatajale (2015. aastal
101 filmiseanssi ja 8668 vaatajat). Kokku külastas linnateatri maja 2016. aastal 33 506
inimest ehk ligi 5800 külastajat rohkem kui 2015. aastal. Alates 2016. aasta novembrist on
Kuressaare Linnateatri koosseisus kaks näitleja töökohta ja teatris töötavad osalise
koormusega neli noort EMTA lavakunstikooli lõpetanud näitlejat Markus Habakukk, Lauli
Otsar, Jürgen Gansen ja Risto Vaidla. Samuti on linnateatris tööl kinotehnik ja TeatriKino
projektijuht ning teater võttis üle Kuressaare filminädala korraldamise. Kuressaare
Linnateatri direktorit Piret Rauka tunnustati 2016. aastal Saare maakonna kultuuri-
preemiaga „Kultuuripärl“ etenduskunstide avatud vahendamise ja loovalt inspireerivate
rollide eest teatrilaval.
• Kuressaare Kultuurivara poolt korraldatud ürituste koguarv (35) kasvas 2015. aastaga
võrreldes kolmandiku võrra, sh kutsuti ellu uus sari „Rahva lemmikud“. Poole võrra
vähenes teiste korraldajate vahendatud professionaalsete kontsertide ja etenduste arv ning
poole võrra suurenes harrastajate poolt antud kontsertide arv. Kultuurivara poolt
korraldatud ja vahendatud üritustest sai 2016. aastal osa 46 771 inimest. Kuressaare
merepäevad tegid 2016. aastal läbi uuenduskuuri (mitmekesine kultuuriprogramm Eesti
tippartistidega, messiala loomine, teematelk, erilise disainiga merelava jmt), mis tõi kaasa
kõigi aegade suurima külastajate arvu ja piletimüügirekordi. Samuti on külastajate arv
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
24
kasvanud rahvakultuuriüritustel ja meelelahutuslikel kohtumisõhtutel, mõningal määral ka
klassikalise- ja džässmuusika kontsertidel.
• Saare Maakonna Keskraamatukogu registreeritud lugejate arv oli 2016. aasta lõpu seisuga
5926, mida on 4,6% võrra vähem kui aasta varem. Külastusi oli 2016. aastal 110 277 ja
virtuaalkülastusi 12 902, mida on veidi rohkem kui 2015. aastal. Raamatukogu korraldatud
ürituste arv 2016. aastal kasvas: kokku korraldati 91 üritust, 75 näitust ja väljapanekut,
samuti 7 õppepäeva ja 2 väljasõitu maakonna raamatukogutöötajatele.
• Raegalerii korraldas 34 kunstinäitust (2015. aastal 33 näitust) ja 17 muud kunstiga seotud
üritust ning jätkas koostöös linna haridusasutustega koolinoortele suunatud kunsti-
hariduslike projektide elluviimist. Linna kunstielu täiendasid Saaremaa Kunstistuudio ja
Saaremaa Muuseumi korraldatud kunstinäitused.
• Renoveeriti Vuti tänava kunstmuruväljak (kogumaksumus 340 000 eurot) ja sõlmiti 10-
aastane koostööleping Eesti Jalgpalli Liiduga, mille kohaselt saavad Kuressaare linnas
registreeritud jalgpalliklubid kasutada kunstmuruväljakut treeningute läbiviimiseks tasuta
ning Eesti Jalgpalli Liit kohustus soetama 2016. aastal jalgpalliväljakule uut inventari ja
rajama taristut 50 000 euro väärtuses.
• Alustati Musumännikusse 18-rajalise discgolfi pargi rajamist (2016. aastal saadi valmis 12
rada).
• Uuendati Kuressaare spordikeskuse jõusaali inventari, soetati uus judotatami ning
linnastaadionile kergejõustikuinventari ja hooldustehnikat.
• Kuressaares korraldati nii rahvusvahelisi kui ka vabariiklikke spordivõistlusi (sh
purjetamise Zoom8 klassi maailmameistrivõistlused, B7 (Läänemere saarte) noorte
spordimängud, Saja liiga (Balti riikide liiga) võrkpallimängud, jalgpalliturniir Saaremaa
Cup, Saaremaa ralli, kolme päeva jooks, Eesti rannavolle meistrivõistluste finaalturniir,
Linnade Karikas võrkpallis, Kuressaare tänavasõit jalgrattaspordis jt).
• Koostöös MTÜ-ga Karujärve Tervisespordi Keskus ja MTÜ-ga Visit Saaremaa korraldati
Kuressaares I Ultima Thule maraton.
• Uuendati Kuressaare linnajooksu formaati, varasema 14 km asemel oli pikimaks
distantsiks 10 km. 2016. aastal püstitati linnajooksu osalusrekord (1153 osavõtjat).
• Jätkati Kuressaare linna tervisespordisarja “Liikudes tervemaks“ korraldamist. 2016. aastal
ehk 9. hooajal toimus 35 etappi (2015. aastal 37), osaluskordi oli kokku 3061 (2015. aastal
2681) ja aktiivseid osalejaid (vähemalt kuuel etapil osalenud inimesi) 223.
• Jätkati kergejõustikualasid ja Kuressaare linna sportimisvõimalusi tutvustavat pereürituste
sarja „Pühapäev spordiga“ korraldamist. 2016. aastal oli tegemist juba 8. hooajaga. Igal
aastal toimub 4 üritust ning ühel etapil osaleb üle 100 lapse koos vanematega.
• Korraldati koolivaheaegadel 7–10-aastastele lastele erinevate sportlike tegevustega
laagreid ning Kuressaare Gümnaasiumi ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi vahelisi
sportmängude karikavõistlusi (õppeaasta jooksul võisteldakse nii neidude kui ka
noormeeste korvpallis, võrkpallis ja jalgpallis, parima punktisumma kogunud gümnaasium
saab enda valdusesse rändkarika).
Kavandatavad tegevused 2017. aastal:
• Traditsiooniliste ja uute ürituste korraldamise toetamine (sh Saaremaa ooperipäevad,
kammermuusika päevad, lossipäevad, merepäevad, toidufestival, SaareMaa päevad,
tänavapiknik, aiandus- ja lillepäevad, Tour d’ÖÖ, tänavafestival jt).
• Üleriigiliste spordi- ja vabaajaürituste korraldamine Kuressaares koostöös klubide ning
alaliitudega, traditsiooniliste spordi- ja liikumisharrastusürituste toetamine, kohalike
spordiklubide toetamine ürituste korraldamisel ja noortespordiga tegelemisel.
• Projektitoetuste konkursside läbiviimine uute ja atraktiivsete ürituste toimumiseks.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
25
• Laste- ja noorte kultuuriaasta ürituste korraldamine.
• Päikesepealinna ja Kuressaare 454. sünnipäevanädala ürituste korraldamine.
• Kuressaare linna kollektiivide osavõtu korraldamine XII noorte laulu- ja tantsupeost „Mina
jään“ Tallinnas (registreeritud on 633 Kuressaare kooliõpilast).
• Koostöö Saaremaa Muuseumi, Kuressaare Kultuurivara, Kuressaare Linnateatri ja
haridusasutustega Eesti Vabariik 100 juubeliürituste kavandamisel ning korraldamisel.
• Rahvakultuuri ja spordiklubide tegevustoetuste ning Kuressaare linna vanimate
sakraalehitiste renoveerimise toetussummade suurendamine.
• Osalemine Saaremaa Muuseumi sihtasutuse loomisel.
• Kuressaare Kultuurivara ja Saare Maakonna Keskraamatukogu arengukava koostamine.
• Raamatukogu riiulite valgustussüsteemi uuendamine ning tagastuskastide lahenduse
väljatöötamine ja rakendamine.
• Kuressaare Kultuurikeskuse osaline remontimine (tualettruumide renoveerimine) ja saali
tehniliste vahendite kaasajastamine (heli- ja esitlustehnika soetamine).
• Kuressaare Linnateatri suure saali publikuala (vaipkatte ja rõdutoolide vahetus) ning lava
remonditööd ja valgustehnika uuendamine.
• Musumännikusse discgolfi pargi rajamise jätkamine.
• Spordikeskusesse uue sauna ehitamine ja väikese saali rõdude renoveerimine.
• Kuressaare Tervisepargis tingimuste parendamine (sh kelgumäe ohutumaks muutmine ja
liikumisraja profiili mitmekesistamine).
• Saaremaa Spordikooli 65. juubeli tähistamine.
• Otsuse tegemine Kaitseliidu 10-rajalise lasketiiru ehitamise (Kalevi põik 5) ja ülalpidamise
kaasrahastamise kohta.
Mõõdikud: Sihttase 2016 (vastavalt
01.01.2016 kehtima
hakanud arengukavale)
Täitmine 2016 Sihttase 2017 (vastavalt
01.01.2017 kehtima hakanud
arengukavale)
1. Kultuuri- ja spordiasutuste
kasutuskordade suhe
majandamiskuludesse
Spordikeskus:
109 500 külastajat
Kultuurikeskus: 46 771
(sh vabaõhuüritused)
Linnateater: 33 506
(sh suveetendused)
Raamatukogu: 110 584
2. Linnaeelarvest toetatud kultuuri ja spordi suurürituste arv
17 20 20
3. Elanike rahulolu kultuuriüritustega 3,4 3,4 3,4
4. Elanike rahulolu spordiüritustega 3,4 3,5 3,4
5. Elanike rahulolu tervisepordi- ja sportimisvõimalustega
3,6 3,6 3,6
6. Elanike rahulolu täiskasvanute
huvitegevuse ja vaba aja veetmise võimalustega
3,1 3,2 3,2
Selgitused mõõdikute ja väärtuste arvutamise kohta:
Mõõdik 1: Kultuuri- ja spordiasutuste (Kuressaare Kultuurivara, Saare Maakonna Keskraamatukogu, Kuressaare Linnateater, Kuressaare
spordikeskus) kasutuskordade suhe majandamiskuludesse. Tabelis on esitatud kasutuskordade/külastajate arv. Mõõdik 2: Suurürituste all peetakse silmas üritusi, mis oma sisult ja olemuselt on suunatud suurele inimhulgale, kaasates kohalikku,
vabariiklikku ja rahvusvahelist osalust ning tähelepanu ja omades seetõttu ulatuslikku mõõdet. 2016. aasta suurüritusteks olid Saaremaa
toidufestival, Kuressaare tänavapiknik, Kuressaare merepäevad, Kuressaare kammermuusika päevad, Saaremaa ooperipäevad, Kuressaare linnajooks, Saaremaa kolme päeva jooks, Saaremaa ralli, tenniseturniir Saaremaa Open, Saaremaa velotuur, lossipäevad, Linnade Karikas
võrkpallis, Eesti meistrivõistlused rannavolles, Wellfest, Vallikraavi veeralli jt.
Mõõdik 3–6: Keskmine hinnang 4-pallisel skaalal, rahulolu-uuringu andmed.
Sotsiaalne kaitse
Olulisemad tegevused 2016. aastal:
• Kuressaare linna sotsiaaltoetuste maksmise kord ja sotsiaalteenuste osutamise kord viidi
vastavusse sotsiaalhoolekande seadusega. Sotsiaalhoolekande seaduses on alates 2016.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
26
aastast sätestatud kohalikele omavalitsustele 10 kohustuslikku sotsiaalteenust: koduteenus,
väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus,
isikliku abistaja teenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus,
eluruumi tagamine, võlanõustamine. Kuressaare linn osutab 8 sotsiaalteenust ise
(hallatavate asutuste Kuressaare Hoolekanne ja Kuressaare Perekodu ning MTÜ-de
kaudu), väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust ostetakse hooldekodudelt ja laste
turvakoduteenust alates 2017. aastast Lääne-Saare vallalt.
• Uuendati Kuressaare linna omandis olevate eluruumide kasutamise korda, mille järgi
toimub eluruumi eraldamine eelkõige sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva kohustuse
täitmiseks, ning suurendati linnavalitsuse sotsiaalosakonna rolli (eluruumi üürimise
taotluste menetlemine, üürilepingute sõlmimise korraldamine ja lepingute täitmise
järelevalve).
• Linnavalitsusse loodi alates 1. maist 2016 juurde üks lastekaitsespetsialisti ametikoht.
• Hakati sisse ostma perelepitusteenust.
• Käivitati erivajadustega laste tugiisikuteenus.
• Toetati (sotsiaal)eluasemeteenuse ja laste turvakoduteenuse osutamist (MTÜ Kristlik
Diakooniapunkt) Pikk 2a sotsiaalmajas.
• Toetati naiste varjupaiga teenuse osutamist (MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus).
• Parandati invatranspordi võimalusi koostöös Saaremaa Puuetega Inimeste Kojaga
(invabuss, mis võimaldab korraga sõita kahel ratastooli kasutaval inimesel).
• Toetati sotsiaaltransporditeenuse osutamist (OÜ Siinorite Transportteenus) Kuressaare
elanike sõitmiseks väljaspool Saare maakonda asuvasse raviasutusse.
• Jätkati tasuta ujumisvõimaluse pakkumist Kuressaare linna puuetega inimestele ning
lasteaedade ja Päästeameti töötajatele.
• Korraldati lapsevanematele tõenduspõhise vanemlusprogrammi „Imelised aastad“
pilootprojekti koolitus.
• Kutsuti ellu vanemlike oskuste arendamise programm, mille viis läbi MTÜ Eesti Vaimse
Tervise Ühing.
• SA Kuressaare Haigla ja linnavalitsuse koostöös korraldati arstitudengite visiit
Kuressaarde.
• Korraldati linnavalitsuse sotsiaalosakonna koostööpartnerite tänuüritus ja koostöös Saare
maakonna Memento ühendusega vastuvõtt Kuressaare linnas elavatele represseeritutele.
• Koostati ning esitati rahastustaotlus eakate koduteenuse arendamiseks ja elluviimiseks
(projekt „Koduteenuse arendamine Kuressaare linnas ja Lääne-Saare vallas“).
Kavandatavad tegevused 2017. aastal:
• Eakate ja dementsete inimeste paindliku koduhooldusteenuse arendamine.
• Häirenuputeenuse arendamine ja laiendamine ning uute lahenduste otsimine.
• Puuetega laste elukoha vajaduspõhine kohandamine.
• Puuetega inimestele toetavate teenuste väljatöötamine.
• Iseseisvat tööharjumust soodustava sotsiaalteenuse tõhususe tõstmine.
• Sõltuvushäirest vabaneda soovivate inimeste toetamine ja tugisüsteemide kaasamine.
• Erinevate nõustamisteenuste (psühholoogiline nõustamine, kriisiabi, võlanõustamine jne)
võimaldamine kodanikele.
• Lastega peredele toetavaid teenuseid pakkuvate isikute registri loomine.
• Projekti „Koduteenuse arendamine Kuressaare linnas ja Lääne-Saare vallas“ tegevuste
elluviimine (koduhooldusteenuse osutamine hooldusvajadusega inimestele, koduteenuse
osutamist koordineeriva piirkondliku keskuse loomine ja teenuse osutamiseks vajaliku
inventari soetamine).
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
27
Mõõdikud:
Selgitused mõõdikute ja väärtuste arvutamise kohta: Mõõdik 1–8: Keskmine hinnang 4-pallisel skaalal, rahulolu-uuringu andmed.
Majandus
Olulisemad tegevused 2016. aastal:
• Korraldati esmakordselt Kuressaare linna suurimate ettevõtete ning tööandjate tänu- ja
tunnustusüritus.
• Alustati linnavalitsuse liikmete regulaarsete külaskäikudega Kuressaare ettevõtetesse, et
aktiveerida koostööd kohalike ettevõtjatega ning saada tagasisidet ettevõtjate ootuste kohta
kohalikule omavalitsusele ja kogukonnale.
• Osaleti lennuliikluse-teemalistes aruteludes ning otsiti võimalusi Kuressaare ja Tallinna
vahelise lennuühenduse arendamiseks.
• Korraldati ideepäev, et kaardistada võimalused Supluse pst ja Ujula abaja vahelise ala
arendamiseks.
• Uuendati Kuressaare linna supelranna kasutamise ja hooldamise korda.
• Jätkati väikelaevaehituse kompetentsikeskuse arendamise toetamist.
• Toetati turismivaldkonna arendamist koostöös teiste kohalike omavalitsuste ja
ettevõtjatega MTÜ Visit Saaremaa rahastamise kaudu.
• MTÜ Visit Saaremaa eestvedamisel tutvustati Kuressaare linna ja Saare maakonda
prioriteetsete sihtturgude turismimessidel; Kuressaares korraldati Laane-Eesti turismi-
konverents (sh Lääne-Eesti ja Saare maakonna parimate turismiasjaliste tunnustamine);
algatati, korraldati ning osaleti turismialastel kampaania- ja turundusuritustel ning
esitlustel; koostöös EAS-i turismiarenduskeskuse ja MTÜ-ga Lääne-Eesti Turism
korraldati välisriikide esindajatele tutvustus- ja pressireise; valmistati info- ja
reklaammaterjale; osaleti turismialaste arendusprojektide algatamises ja elluviimises.
Kavandatavad tegevused 2017. aastal:
• Ilmajaama rajamine Kuressaarde.
Sihttase 2016 (vastavalt
01.01.2016 kehtima
hakanud arengukavale)
Täitmine 2016 Sihttase 2017 (vastavalt
01.01.2017 kehtima
hakanud arengukavale)
Inimeste rahulolu linna
sotsiaalhoolekandesüsteemiga
Inimeste rahulolu linna meditsiinisüsteemiga
1. Elanike rahulolu perearstiteenuse
kättesaadavusega
3,5 3,5 3.5
2. Elanike rahulolu perearstiteenuse kvaliteediga
3,4 3,5 3,4
3. Elanike rahulolu eriarstiabiteenuse
kättesaadavusega
2,5 2,4 2,6
4. Elanike rahulolu eriarstiabiteenuse
kvaliteediga
3,2 3,2 3,3
5. Elanike rahulolu sotsiaaltoetuste taotlemise korraldamisega
3,0 3,0 3,1
6. Elanike rahulolu eakate kodu- ja
hoolekandeteenustega
3,2 2,9 3,3
7. Elanike rahulolu erivajadustega
inimeste tugiteenustega
3,0 3,0 3,1
8. Elanike rahulolu lastekaitsealaste küsimuste lahendamisega
3,3 3,2 3,4
9. Sotsiaalteenuste arv Ei vähene Ei vähenenud Ei vähene
10. Tervishoiuteenuste arv Ei vähene Ei vähenenud Ei vähene
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
28
• Koostöös ettevõtjatega ettepanekute koostamine ning esitamine transpordiühenduste (sh
Kuressaare ja Tallinna vahelise lennuliikluse ning Mõntu-Ventspilsi laevaliini)
arendamiseks.
• Loomemaja rajamise toetamine (turuhoone ühe osa andmine loomemaja kasutusse).
• Kuressaare sadama abihoone ehitamine.
• Kuressaare linna suurimate ettevõtete ning tööandjate tänu- ja tunnustusürituse
korraldamine.
• Turismivaldkonna arendamise toetamine koostöös teiste kohalike omavalitsuste ja
ettevõtjatega MTÜ Visit Saaremaa rahastamise kaudu (Visit Saaremaa eestvedamisel
Kuressaare linna ja Saare maakonna tutvustamine prioriteetsete sihtturgude turismi-
messidel; turismialaste kampaania- ja turundusurituste ning esitluste korraldamine;
välisriikide esindajatele tutvustus- ja pressireiside korraldamine; info- ja reklaam-
materjalide valmistamine; turismialaste arendusprojektide algatamine ja elluviimine).
• Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse arendamise toetamine.
Mõõdikud: Sihttase 2016 (vastavalt
01.01.2016 kehtima
hakanud arengukavale)
Täitmine 2016 Sihttase 2017 (vastavalt
01.01.2017 kehtima
hakanud arengukavale)
1. Lendude arv Kuressaare ja Tallinna vahel
11 lendu nädalas 12 lendu nädalas 14 lendu nädalas
2. Suure väina ületamise kulu 2012. aasta tasemel Suurenenud 1/3 võrra 2016. aasta tasemel
3. Rahvusvaheliste laevaliinide arv
Saaremaa ja naaberriikide vahel
0 0 1
4. Rahvusvaheliste lennuliinide arv Saaremaa ja naaberriikide vahel
1 0 1
5. Elanike arv Kuressaares 13 804 13 714 13 614
6. Elanike arv Saare maakonnas 34 416 34 237 34 037
7. Keskmine maksumaksjate arv kuus Kuressaares
6307 6349 6278
8. Tulumaksu laekumine kokku (tuh €) 8488 9154 9125
9. Tulumaksu laekumine linnakodaniku
kohta (€)
615 668 670
10. Aasta jooksul asutatud uute ettevõtete arv Saare maakonnas
275 349 275
11. Ööbimiste arv
Saare maakonnas
295 759 273 510 304 632
12. Hooajavälise perioodi (jaanuar–mai ja
september– detsember) ööbimiste osakaal kõigist ööbimistest
52% 47% 54%
Selgitused mõõdikute ja väärtuste arvutamise kohta:
Mõõdik 5: 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel. Mõõdik 6: 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel.
Mõõdik 7–9: Rahandusministeeriumi andmetel.
Mõõdik 10: Väljavõte Registrite ja Infosüsteemide Keskuse päringusüsteemist. Mõõdik 11: Statistikaameti andmetel.
Mõõdik 12: Arvutatud Statistikaameti andmete põhjal.
Linnakeskkond
Olulisemad tegevused 2016 aastal:
• Rekonstrueeriti Tallinna tänav Juhan Smuuli tänava ringristmikust Mooni tänava
ristmikuni.
• Tehti ettevalmistusi kesklinna avaliku ruumi rekonstrueerimistöödeks: koostati eelprojekt
ja esitati EAS-ile rahastustaotlus.
• Ehitati August Kitzbergi tänava parkla.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
29
• Projekteeriti ja ehitati Torni tänava parkla.
• Korrastati Kudjape kalmistu kaks parklat.
• Pinnati ja remonditi sõiduteid ning ehitati ja uuendati kõnniteid (sh Tehnika, Juhan Smuuli,
August Kitzbergi ja Torni tänaval ning Pihtla teel).
• Lõpetati Kuressaare-Vaivere kergliiklustee rajamine koostöös Lääne-Saare vallaga
(ehitustööd lõpetati 2015. aastal, kuid nende eest tasumine toimus 2016. aastal).
• Täiendati haljasalade, parklate ja tänavamaade (kokku 18 erinevat ala) istutusalasid
puittaimede ning sibullilledega.
• Koostati ja kehtestati Lääne-Saaremaa (Kuressaare linna ning Lääne-Saare, Pihtla, Torgu,
Salme, Kihelkonna ja Mustjala valla) jäätmehoolduseeskiri.
• Viidi läbi riigihange jäätmekäitlusteenuse osutaja leidmiseks ja korraldatud jäätmeveo
riigihange ning sõlmiti AS-iga Ragn-Sells leping kolmeks aastaks (kuni 31.10.2019).
• Viidi läbi kompostimisrajatise tasuvusuuring.
• Viidi läbi vanalinna muinsuskaitseala miljööpuude süvauuring ja tehti hooldustegevusi.
• Valmistati ette uued pinnaseladestusplatsid.
• Korrastati Kudjape kalmistu prügimajandust.
• Puhastati lossi vallikraavid.
• Algatati Kuressaare korterelamualade teemaplaneeringu koostamine.
Kavandatavad tegevused 2017. aastal:
• Tallinna tänava rekonstrueerimine lõikudel Juhan Smuuli – Transvaali ja Mooni – Auriga
ring.
• Bussijaama ümbruse tänavate (Tallinna tänav lõigul Transvaali–Karja, Pihtla tee lõigul
Karja–Transvaali), Transvaali tänav lõigul Pihtla tee – Tallinna tänav) ja parkimisplatside
rekonstrueerimine.
• Kuressaare linnakeskuse avaliku ruumi rekonstrueerimine.
• Tuule, Staadioni ja Vana-Roomassaare tänava vahelise parkla ehitamine.
• Raekoja teise korruse rekonstrueerimine.
• Uute bussiootepaviljonide paigaldamine Tallinna tänavale.
• Tallinna tänava purskkaevu projekteerimine ja ehitamine.
• Tervisepargi parkla projekteerimine ja ehitamine.
• Vallikraavi sildade uuendamine.
• Heina tänava silla projekteerimine ja rekonstrueerimine.
• Tallinna tänava projekteerimine lõigul Karja–Torni.
• Talve tänava projekteerimine lõigul Kaevu–Tallinna.
• Väike-Roomassaare poolsaare karjamaade (Staadioni 7, Tuule 4) hooldamise alustamine.
• Eskiisprojekti koostamine Supluse pst ja Ujula abaja vahelise ala kasutuselevõtmiseks.
• Ujula abaja süvendamine.
• Tori abaja kaldakindlustuse korrastamine.
• Turuhoone katuse soojustamine.
• Lossipargi kõlakoja remontimine.
• Tallinna 83 fassaadi soojustamine.
• Bussijaama hoone rekonstrueerimine.
• Kortermajade avalikus kasutuses olevate hoovialade heakorrastamise (sh projekteerimis-
tööde ja rajatiste ehitamise) toetamine.
• Kaevu tänav 18 detailplaneeringu realiseerimine (27 ühepereelamu kinnistut, 3 kortermaja
kinnistut ja kolm uut tänavat).
• Uue tänavapuhastusmasina ja väikelaaduri soetamine Kuressaare Linnamajandusele.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
30
• Kudjape kalmistu korrastustööde jätkamine (sh kuivkäimla paigaldamine, kalmistu vanas
osas ohtlike puude raie, kiviaia korrastamine).
• Kinnistu soetamine Pikal tänaval, et ehitada kergliiklustee ja ettevõtjatele vajalik
tänavalõik.
Mõõdikud: Sihttase 2016 (vastavalt
01.01.2016 kehtima
hakanud arengukavale)
Täitmine 2016 Sihttase 2017 (vastavalt
01.01.2017 kehtima
hakanud arengukavale)
Rahulolu linnakeskkonnaga
1. Elanike rahulolu tänavavalgustuse olukorraga 3,7 3,6 3,7
2. Elanike rahulolu sõiduteede olukorraga 2,9 3,0 3,1
3. Elanike rahulolu kõnniteede olukorraga 2,9 2,9 2,9
4. Elanike rahulolu kergliiklusteede olukorraga 3,7 3,7 3,8
5. Elanike rahulolu liikluskorraldus autojuhi
seisukohast
3,2 3,2 3,4
6. Elanike rahulolu liikluskorraldusega jalakäija
seisukohast
3,4
3,4 3,6
7. Elanike rahulolu liikluskorraldusega jalgratturi seisukohast
3,3
3,2 3,4
8. Elanike rahulolu linnasisese ühistranspordiga 3,2 3,1 3,2
9. Elanike rahulolu linna üldise heakorraga 3,4 3,4 3,4
10. Elanike rahulolu prügiveo korraldusega 3,3 3,3 3,4
Selgitused mõõdikute ja väärtuste arvutamise kohta:
Mõõdik 1–10: Keskmine hinnang 4-pallisel skaalal, rahulolu-uuringu andmed.
Ülevaade valitseva ning olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste tegevusest
2016. aastal oli Kuressaare linnal osalus neljas äriühingus ja linna valitseva mõju all oli kaks
sihtasutust. Konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute nimekiri, linnale kuuluva osaluse
suurus, äriühingute põhitegevusalad ja töötajate arv on esitatud tegevusaruande osas
„Konsolideerimisgrupi koosseis“.
Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste majandusnäitajatest on esitatud
raamatupidamise aastaruande lisas 6.
Kuressaare Veevärk AS
AS Kuressaare Veevärk põhitegevuseks on vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine Saare
maakonnas. Ettevõtte majandustegevuse tuludest annab 85% veeteenuste müük Kuressaare
piirkonnas ja 15% maapiirkondades. Kuressaare linna osalus aktsiakapitalis on 71,13% (2015.
aastal 71,13%, 2014. aastal 70,75%).
2016. aastal peatus pikalt kestnud trend elanikkonna vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise
vähenemise osas, mis tõenäoliselt oli põhjustatud põuasest suveperioodist. Tulenevalt
püsielanikkonna eeldatavast edasisest kahanemisest võib lähiaastatel siiski jätkuvalt
prognoosida tarbimise mahu langust.
Majandusnäitajatest kasvasid 2016. aastal ettevõtte veeteenuste müügitulud 1%, seda eelkõige
muude osutatavate lisateenuste kasvu arvelt. Tegevuskulud kasvasid 0,5%, mis oli tingitud
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
31
põhiliselt remondikulude suurenemisest. Ettevõtte põhitegevuskahjum peale kulumit oli –0,6
miljoni eurot.
2016. aastal investeeriti põhivara uuendamisse 83 863 eurot. Suuremad investeeringud olid
Kullimäe RVP tehnoloogiliste seadmete uuendamine, neljas erinevas maapiirkonnas
puhastite/pumplate rekonstrueerimine ja maapiirkondades asuvate ettevõttele kuuluvate
tehnoloogiliste rajatiste all asuvate kinnistute erastamine.
Kavandatavad investeeringud 2017. aastal: vee- ja kanalisatsioonitrasside uuendamise
jätkamine.
Kuressaare Soojus AS
AS Kuressaare Soojus põhitegevus on soojus- ja elektrienergia tootmine ning soojusenergia
edastamine ja müük.
2016. aastal liitus soojusvõrguga Raekoja 2 korterelamu.
2016. aastal toodeti katlamajades ja koostootmisjaamas kokku 76 918 MWh soojusenergiat
(8,3% rohkem kui 2015. aastal), sellest 75 451 MWh (98,1%) puiduküttest ja 1467 MWh
(1,9%) põlevkiviõlist. Soojusenergiat müüdi Kuressaares 2016. aastal 64 278 MWh, mida on
6204 MWh (10,7%) võrra enam kui 2015. aastal. Soojuse ja elektri koostootmisjaamas
toodeti 2015. aastal 12 268 MWh elektrienergiat, mida on 10,1% rohkem kui 2015. aastal.
Soojusenergia keskmine käibemaksuta müügihind Kuressaares oli 2016. aastal 41,14
eurot/MWh. See on 2,5 euro/MWh (5,7%) võrra väiksem kui 2015. aasta hind.
Ettevõtte 2016. aasta majandustulemusi mõjutasid kõige rohkem järgmised asjaolud:
• SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus saadi toetust Kuressaare soojusvõrgu
rekonstrueerimiseks 24 099 eurot (2015. aastal oli Kuressaare tänavavalgustuse
rekonstrueerimise toetus 2,7 miljonit eurot);
• põhivara kuluks kandmine jääkmaksumuses 6377 eurot, seoses soetusmaksumuse alampiiri
tõstmisega 2000 eurolt 5000 euroni;
• suurem soojuse müük võrreldes 2015. aastaga keskmisest külmema ilma tõttu jaanuaris ja
novembris.
2016. aastal investeeriti materiaalsesse põhivarasse kokku 271 427 eurot, sellest
soojustorustike ehituseks ja rekonstrueerimiseks 116 729 eurot, koostootmisjaama ja
katlamajadesse 82 055 eurot.
2017. aasta kavandavate investeeringute maht on ligikaudu 530 000 eurot, sellest toetusega
finantseeritavaid investeeringuid 104 200 eurot. Suuremateks kavandatud investeeringuteks
on soojustorustiku rekonstrueerimine Talli tänaval ja Mereranna tee elamurajoonis.
Investeeringu teostamise tingimuseks on toetuse saamine SA-lt Keskkonnainvesteeringute
Keskus.
Kuressaare Bussijaam OÜ
OÜ Kuressaare Bussijaam põhitegevus on maakonnas ja maakondade vahel liikuvatele
bussidele piletimüügi korraldamine, taksoteeninduse ja äripindade rendi korraldamine ning
bussijaama kinnistu haldamine. Piletimüügisüsteem on ühildatud Maanteeameti
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
32
infosüsteemiga. Piletite müük veebikeskkonnas kasvab jätkuvalt ja sularahatehingute arv
väheneb.
2016. aastal toimus bussijaama hoone suuremahuline rekonstrueerimine suuromaniku
Kuressaare Linnavalitsuse tellimusel – rekonstrueeritava osa pindala oli 920,9 m2. Uuendatud
ossa paigutati Kuressaare Avatud Noortekeskus Noortejaam. Rekonstrueerimistööde käigus
sai hoone ka uue soojustatud katuse. Bussijaama omavahenditest ehitati rendipindadele uus
kaugküttesüsteem ja uuendati ootesaali valgustust.
2016. aastal investeeriti põhivara soetusse 14 600 eurot.
Saaremaa Prügila OÜ
OÜ Saaremaa Prügila põhitegevus on jäätmehoolduse arendamine Kuresaare linna ning
Lääne-Saare valla ja Pihtla valla territooriumil.
2016. aastal teostati Kudjape prügila seiret ja järelhooldustöid vastavalt jäätmeloa
tingimustele. Toimus garantiiperioodi tööde organiseerimine suletud Kudjape prügilas ja
abistati Eesti Maaülikooli teadureid teadusuuringute läbiviimisel ning koostöös Saaremaa
Prügila OÜ osanikomavalitsustega viidi ellu erinevaid jäätmekäitlusalaseid projekte.
Aruandeaastal põhivara ei soetatud.
Kavandatavad tegevused 2017. aastal:
• prügila seire ja järelhooldustööd vastavalt jäätmeloa tingimustele;
• osalemine elanikele suunatud jäätmealases teavitustöös;
• vaba aja veetmise ja sportimisvõimaluste laiendamine Kudjape rekreatsioonialal;
• ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise projekti koordineerimine;
• rahastamistaotluse esitamine SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti „Saaremaa
biolagunevate jäätmete kompostimiskeskuse rajamine“ elluviimiseks.
SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus esitatavata projekti finantseerimine kokku on
1 128 369 eurot, mis jaguneb järgmiselt: Saaremaa Prügila OÜ omafinantseering 257 940
eurot, pangalaen 500 000 eurot ja struktuuritoetus 370 429 eurot.
Kuressaare Haigla SA
SA Kuressaare Haigla põhitegevus on kvaliteetse ambulatoorse, statsionaarse ja päevaravi
eriarstiabiteenuse osutamine Saare maakonnas. Lisaks osutab haigla kiirabi-, statsionaarse
õendusabi- ja hooldekoduteenust. Seisuga 31.12.2016 oli Kuressaare Haigla SA-s 385
ametikohta, millest arste 43 (12%) ja õendustöötajaid 145 (39%). Suurim probleem on seotud
eriarstide värbamisega.
2016. aastal investeeriti põhivara soetusse 230 020 eurot, millest olulisim
meditsiinitehnoloogiline arendus oli gastroenteroloogiliste uuringute kabineti seadmestik ja
hoonega seotud investeeringutest diiselgeneraatori soetus haigla autonoomse elektrisüsteemi
täiustamiseks. 2017. aastal on eesmärgiks osutada Saare maakonna elanikele kvaliteetseid
meditsiiniteenuseid vastavalt patsientide nõudlusele. Peamised investeeringud on seotud D-
korpuse rekonstrueerimisega kaasaegseks tervisekeskuseks ja meditsiinitehnoloogia
arendusega (kompuutertomograaf, operatsioonilaud ortopeedilisteks lõikusteks ning
videoseadmed laparoskoopilisteks operatsioonideks).
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
33
Kuressaare Hambapolikliinik SA
SA Kuressaare Hambapolikliinik põhitegevus on stomatoloogilise eriarstiabi osutamine ning
suuõõne- ja hambahaiguste profülaktika. Hambapolikliinik on orienteeritud mõõdukatele
hambaraviteenuste hindadele ning tasakaalustatud hinna ja kvaliteedi suhtele.
Jätkati 2010. aastal alustatud laupäevaste vastuvõttudega, mõeldes eelkõige esmaabi
kättesaadavusele nädalavahetusel. Jätkuvalt võimaldatakse hambaraviprotseduuride teostamist
narkoosis.
Võrreldes 2015. aastaga suurenesid ortodontiliste teenuste mahud. Ortodondi visiite oli 2016.
aastal 3,1% võrra rohkem kui 2015. aastal. Arstikülastusi oli 2016. aastal 8,9% võrra vähem
kui 2015. aastal ning külastusi proteesiarsti juurde oli 2016. aastal 12,9% vähem kui 2015.
aastal.
2016. aastal investeeriti põhivara soetusse 24 800 eurot. 2017. aastal planeeritakse osutada
kõiki hambaraviteenuseid vastavalt nõudlusele ning täiustada ravimeetodeid. 2017. aastal on
kavas soetada meditsiinitehnikat ja teostada remonttöid.
Investeeringute rahastamine
Investeeringute kogumaht (kassaliselt) 2016: 2 358,5 tuhat eurot
Kuressaare linna eelarve 1 577,5
Haridus- ja Teadusministeerium 15,0
EAS 32,0
Tasandusfond teede hoiuks 253,7
Lääne-Saare vald 140,2
Saaremaa Merekultuuri Selts MTÜ 3,0
2015. a jääk 337,1
Investeeringute kavandatav kogumaht (kassaliselt) 2017: 6 123,0 tuhat eurot
Kuressaare linna eelarve 682,1
Toetusfond teede hoiuks 250,5
Lääne-Saare vald 142,0
EAS 910,0
Kultuuriministeerium 50,0
Laenu võtmine 3 500,0
2016. a jääk 588,4
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
34
Hinnang sisekontrollisüsteemi kohta
Konsolideerimisgrupi sisekontrollisüsteem on peamiselt üles ehitatud kehtestatud eeskirjade
ja protseduurireeglite järgmisele. Tütarettevõtjate ja valitseva mõju all olevate üksuste
protseduurireeglid on kehtestatud ja järgitavad üksustepõhiselt. Raamatupidamise vastavust
kehtivatele nõuetele jälgitakse linnavalitsuse rahandusosakonna poolt, toimub finantsala
töötajate juhendamine ning teadmiste ja oskuste täiendamine.
Raamatupidamissüsteemi ülesehitamisel ja protseduuride kehtestamisel on tööahelatesse
integreeritud sisekontrolli põhimõtted. 2016. aastal ajakohastati raamatupidamise sise-eeskiri.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus sätestab kohalike omavalitsuste
raamatupidamisele ja finantsjuhtimisele kõrgendatud nõudmised, mis tingib muutused töö
sisus ning kvaliteedis. Linnavolikogu 24. aprilli 2014. aasta otsuse nr 13 alusel vähendati
rahandusosakonna koosseisu kolme raamatupidaja töökoha võrra, mille asemele moodustati
üks ökonomisti ametikoht ja kaks ökonomist-raamatupidaja töökohta. Linnavolikogu 29.
jaanuari 2015. aasta otsuse nr 2 alusel vähendati rahandusosakonna koosseisu ühe ökonomist-
raamatupidaja töökoha võrra. Linnavolikogu 28. aprilli 2016. aasta otsuse nr 18 alusel
suurendatakse alates 1. septembrist 2016 rahandusosakonna koosseisu ühe raamatupidaja
töökoha võrra. Töö ümberkorraldamine tulenes sihtasutuse Kuressaare Hoolekanne tegevuse
ületulemisest linnavalitsuse hallatavale asutusele. Rahandusosakonnale lisandus uue
hallatava asutuse raamatupidamine ja muutused valitseva mõju all olevate juriidiliste isikute
raamatupidamises. 1. maist 2014 mindi üle ostuarvete paberivabale menetlemisele.
Kuressaare linnas on eelarve kulude täitmise jälgimiseks määratud kuluhaldurid ja
kuludokumentide kinnitamise õigust omavad isikud. Linnavalitsuse korraldusega määratakse
kuluhaldurid, kellel on linnavalitsuse nimel õigus kinnitada kuludokumente ja kes vastutavad
valdkondade eelarve täitmise eest. Hallatava asutuse kuludokumentide kooskõlastamise õigus
on asutusesiseselt kuluhalduri poolt selleks määratud isikul ja kinnitamise õigus on asutuse
juhil või teda asendama määratud isikul. Isikud, kellel on õigus kinnitada kuludokumente
vastutavad selle eest, et dokument kajastab majandustehingut õigesti, dokumendil kajastatud
tingimused vastavad sõlmitud lepingutele, tehing on seaduspärane, vajalik ja kooskõlas
eelarvega. Iga algdokument peab olema kinnitatud kuluhalduri ja rahandusosakonna töötaja
poolt. Tööülesannete jaotus on koostatud selliselt, et ühte tegevust ei tee algusest lõpuni üks ja
sama inimene ning töötajad oma tööülesannete täitmise käigus paratamatult üksteist
kontrollivad.
Linnavolikogu on kehtestatud riigihangete läbiviimise korra ja linnavalitsus vastutavad isikud.
Nii kogu konsolideerimisgrupi kui ka linnavalitsuse sisekontrollisüsteemi täiustamise ja
ajakohastamisega tegeletakse järjepidevalt.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
35
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 01.01.2016- 31.12.2016
Kuressaare linna Konsolideeritud bilanss
VARAD (tuhandetes eurodes)
Lisa 31.12.2016 31.12.2015
Käibevara
Raha 2 6 933,2 6 064,3
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 844,4 829,7
Nõuded ostjate vastu 4 1 504,5 1 380,6
Muud nõuded ja ettemaksed 5 109,5 427,6
Varud 7 459,7 615,8
Käibevara kokku 9 851,3 9 318,0
Põhivara
Kinnisvarainvesteeringud 8 4 027,8 2 962,6
Materiaalne põhivara 9 89 547,1 92 947,0
Immateriaalne põhivara 10 17,0 23,9
Põhivara kokku 93 591,9 95 933,5
VARAD KOKKU 103 443,2 105 251,5
KOHUSTUSED JA NETOVARA
Lühiajalised kohustused
Võlad tarnijatele 11 950,2 543,6
Võlad töövõtjatele 12 1 402,9 1 330,8
Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused 3 826,0 862,3
Muud kohustused ja saadud ettemaksed 13 208,0 144,6
Laenukohustused 14 2 946,0 3 308,4
Lühiajalised kohustused kokku 6 333,1 6 189,7
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised kohustused ja saadud ettemaksed 13 1,2 1,2
Laenukohustused 14 14 026,8 16 751,5
Pikaajalised kohustused kokku 14 028,0 16 752,7
Netovara
Vähemusosalus 9 195,3 9 450,6
Reservid 0,6 0,6
Eelmiste aastate akumuleeritud tulem 72 862,4 69 621,7
Aruandeaasta tulem 1 023,8 3 236,2
Netovara kokku 83 082,1 82 309,1
KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 103 443,2 105 251,5
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
36
Kuressaare linna Konsolideeritud tulemiaruanne
(tuhandetes eurodes)
Lisa 2016 2015
Tegevustulud
Maksud 3 9 455,1 8 944,2
Riigilõivud 8,6 12,5
Kaupade ja teenuste müük 16 20 401,3 19 303,7
Saadud toetused 15 5 210,1 9 807,4
Muud tulud 17 180,3 52,7
Tegevustulud kokku 35 255,4 38 120,5
Tegevuskulud
Antud toetused 18 -767,0 -645,4
Tööjõukulud 19 -18 481,5 -17 421,2
Muud tegevuskulud 20 -9 697,5 -9 603,2
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 8, 9, 10 -5 245,9 -6 417,2
Tegevuskulud kokku 21 -34 191,9 -34 087,0
Aruandeperioodi tegevustulem 1 063,5 4 033,5
Intressikulu 14 -296,2 -335,3
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 2 1,1 1,9
Finantstulud ja -kulud kokku -295,1 -333,4
Vähemusosale kuuluv kasum/kahjum 255,4 -463,9
Aruandeperioodi tulem 1 023,8 3 236,2
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
37
Kuressaare linna Konsolideeritud rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes)
Lisa 2016 2015
Rahavood põhitegevusest
Aruandeperioodi tegevustulem
1 063,5 4 033,5
Korrigeerimised:
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 8, 9, 10 5 245,9 6 417,2
Käibemaksukulu põhivara soetuselt 20 445,6 740,5
Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 15 -407,8 -5 427,0
Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 18 92,5 77,5
Kasum/kahjum põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müügist 8,9,17 -73,0 -15,3
Korrigeeritud tegevustulem 6 366,7 5 826,4
Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 3, 4, 5, 7 308,1 -143,5
Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 3, 11, 12,13 191,4 -38,2
Rahavood põhitegevusest kokku 6 866,2 5 644,7
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalse põhivara eest 9 -2 817,3 -9 249,3
Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel 8 0,0 -0,1 Laekunud põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müügist 8,9 79,5 16,5
Laekunud intressid ja muu finantstulu 2 1,1 1,9
Rahavood investeerimistegevusest kokku -2 736,7 -9 231,0
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekunud laenud 14 0,0 5 000,0
Tagasi makstud laenud 14 -2 758,7 -2 646,7
Arvelduskrediidi muutus 14 -284,8 92,1
Tagasi makstud kapitalirendikohustused 14 -54,8 -80,3
Laekunud faktooringlepingute alusel 0,0 6,7
Tasutud faktooringlepingute alusel 0,0 -6,7
Makstud intressid 14 -297,3 -337,3
Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 15 226,8 3 213,6
Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -91,8 -77,5
Rahavood finantseerimistegevusest kokku -3 260,6 5 163,9
Puhas rahavoog 868,9 1 577,6
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 6 064,3 4 486,7
Raha ja selle ekvivalentide muutus 868,9 1 577,6
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 6 933,2 6 064,3
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
38
Kuressaare linna Konsolideeritud netovara muutuste aruanne
(tuhandetes eurodes)
Aruandeko-hustuslase
omanikele kuuluv netovara,
akumuleeritud ülejääk
Kassa- reserv
Vähemus-osalus Kokku
Saldo seisuga 31.12.2014 69 121,8 0,6 8 784,8 77 907,2
Põhivara ümberhindlus (arvelevõtmine) 4,4 4,4
Tulem osaluse muutusest 495,5 -495,5 0,0
Vähemusosa suurenemine 697,4 697,4 Vähemusosanikele kuuluv aruandeperioodi tulem 463,9 463,9
Aruandeperioodi tulem 3 236,2 3 236,2
Saldo seisuga 31.12.2015 72 857,9 0,6 9 450,6 82 309,1
Põhivara ümberhindlus (arvelevõtmine) 4,6 4,6 Vähemusosanikele kuuluv aruandeperioodi tulem -255,4 -255,4
Aruandeperioodi tulem 1 023,8 1 023,8
Saldo seisuga 31.12.2016 73 886,3 0,6 9 195,2 83 082,1
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
39
Kuressaare Linnavalitsus
Eelarve täitmise aruanne
(tuhandetes eurodes)
Kirje nimetus Esialgne Lõplik Eelarve
eelarve eelarve täitmine
Põhitegevuse tulud kokku 16 498,4 17 623,5 17 847,7
30 Maksutulud 8 900,6 9 201,6 9 443,6
32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 3 175,1 3 506,1 3 417,1
3500, 352 Saadavad toetused tegevuskuludeks 4 327,5 4 810,6 4 857,7
3825, 388 Muud tegevustulud 95,2 105,2 129,3
Põhitegevuse kulud kokku -14 510,6 -15 267,5 -14 774,1
4 Eraldised -900,3 -872,8 -822,1
50 Personalikulud -9 428,0 -9 667,9 -9 584,0
55 Majandamiskulud -4 036,0 -4 687,9 -4 335,9
60 Muud kulud -146,3 -38,9 -32,1
Põhitegevuse tulem 1 987,8 2 356,0 3 073,6
Investeerimistegevus kokku -3 525,4 -3 896,2 -2 164,5
381 Põhivara müük (+) 2,9
15 Põhivara soetus (-) -3 454,2 -3 845,7 -2 181,3
3502 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine(+) 141,3 188,3 190,2
4502 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine(-) -96,0 -122,3 -122,8
382 Finantstulud (+) 1,0 1,0 0,6
65 Finantskulud (-) -117,5 -117,5 -54,1
Finantseerimistegevus -695,4 -695,4 -1 688,3
20.5 Kohustuste võtmine (+) 1 043,7 1 043,7
20.6 Kohustuste tasumine (-) -1 739,1 -1 739,1 -1 688,3
Raha aasta alguses 2 273,3 2 273,3 2 273,3
1001 Likviidsete varade muutus (+suurenemine, -vähenemine) -2 233,3 -2 235,6 -779,3
Raha aasta lõpus 40,0 37,7 1 494,0
Selgitused eelarve täitmise aruande kohta lisas 26.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
40
Lisa 1
Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud
arvestusmeetodid ja hindamisalused
Kuressaare linna konsolideerimisgrupi 2016. aasta raamatupidamise aastaaruanne on
koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava tugineb
rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti
Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna
Juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Kui Raamatupidamise
Toimkonna juhendites esitatud arvestuspõhimõtted erinevad Avaliku sektori finantsarvestuse
ja -aruandluse juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse avaliku sektori üksuse
majandusaasta aruande koostamisel Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis
sätestatud arvestuspõhimõtetest.
Kuressaare linna konsolideerimisgrupi tulemiaruanne on koostatud Avaliku sektori
finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi lisas toodud tulemiaruande skeemi nr 1 alusel.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.
Vastavalt raamatupidamise seadusele on konsolideeriv üksus (Kuressaare Linnavalitsus),
kellel on valitsev mõju teiste raamatupidamiskohustuslaste üle, kohustatud koostama
majandusaasta arunde konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandena. Kuressaare linna
konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Rahandusministeeriumi
saldoandmike infosüsteemis konsolideeritud saldoandmiku alusel, milles Kuressaare
Linnavalitsuse ja tema valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtete saldoandmike
ühesuguste kontokombinatsioonide saldod on liidetud rida – realt meetodil ja nendevahelised
kohustused, nõuded, netovara, tulud ja kulud elimineeritud.
Alates 2005 muudeti Riigi raamatupidamise üldeeskirja ja Raamatupidamise Toimkonna
juhendi nr 11 alusel osaluste kajastamist konsolideerimata aruannetes. Osalusi valitseva või
olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse alates 2005 tuletatud soetusmaksumuses, kui
osalused soetati enne 31.12.2003, ning soetusmaksumuses, kui osalused soetati peale
31.12.2003.
Raha
Bilansis kajastatakse kirjel raha kassas olevat raha ja arvelduskontode jääke. Kasutusel olevat
arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus.
Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest kaudsel meetodil.
Investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.
Põhitegevuse rahavoogude selgitamisel korrigeeritakse tegevustulemit, ellimineerides
mitterahaliste tehingute mõju ja põhitegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste
kohustuste saldode muutused.
Finantsvara ja –kohustused
Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid
lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustuseks loetakse tarnijatele tasumata arveid,
viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
41
Finantsvara ja – kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on
antud finantsvara või – kohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne
soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsavara või – kohustusega seotud tehingukulutusi.
Finantskohustused kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses.
Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõte kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele
rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning
enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustus eemaldatakse bilansist
siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud.
Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval st päeval, mil ettevõte saab
ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud põhivara üle.
Muud nõuded ja ettemaksed
Nõudeid ja tehtud ettemakseid kajastatakse bilansis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja
pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni üks
aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid.
Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Individuaalselt oluliste
nõuete väärtuse langust hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus
laekuvate summade tõenäolisusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja
mille suhtes ei ole otseselt teada nende laekumise tõenäosus, hinnatakse väärtuse langust
kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Varem alla
hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu
vähendamisena.
Ettemakse kajastatakse raamatupidamises esmalt vastava ettemaksesumma ülekandmisel.
Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest
ettemakse tehti. Arvestuse lihtsustamise eesmärgil on lubatud kanda tulevaste perioodide kulu
koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem põhivara
kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori sisese tehingu korral on kajastamise viis
eelnevalt omavahel kokku lepitud.
Maksu-, lõivu – ja trahvinõuded
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse
meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse
lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Iga konkreetse ostja laekumata nõudeid
hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud.
Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludena kajastatud nõuded arvestatakse
aruandeperioodil ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõue tunnistatakse lootusetuks,
kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on
bilansist välja kantud.
Varud
Varud ja varude soetamiseks tehtud ettemaksed võetakse algselt arvele nende
soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest otsestest
kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
42
Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevaid muid
mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi.
Varudena kajastatakse muuhulgas aktsiaseltsi Kuressaare Soojus poolt omatarbeks
valmistatavat puiduhaket. Hake võetakse varuna arvele tootmisomahinnas, mis koosneb
otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest, milleta varu ei oleks praeguses olukorras ega
asukohas.
Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või
netorealiseerimismaksumus. Varude allahindlusi nende neto realiseerimismaksumusele
kajastatakse aruandeaasta kuluna. Varude arvestamisel kasutatakse konsolideerimisgrupis nii
FIFO kui ka kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.
Osalused tütar- ja sidusettevõtetes
Valitseva mõju all olevateks üksusteks (vt lisa 6) on loetletud äriühingud ja sihtasutused,
milles Kuressaare Linnavalitsus omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants- ja
tegevuspoliitikat. Äriühingutes eeldatakse valitseva mõju olemasolu tavaliselt siis, kui grupi
osalus ühingus on üle 50 %. Valitseva mõju all olevad sihtasutused on asutanud Kuressaare
Linnavalitsus ning nende nõukogu liikmed määrab Kuressaare Linnavalitsus. Valitseva mõju
all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes alates
valitseva mõju tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste
soetamist kajastatakse ostumeetodil, välja arvatud ühise kontrolli all toimivad äriühendused,
mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Valitseva mõju all olevate
üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud rida-realt. Grupisisesed nõuded, kohustused, tulud
ja kulud on elimineeritud. Kuressaare Linnavalitsuse konsolideerimata aruandes (vt lisa 25)
on osalused valitseva mõju all olevates üksustes kajastatud soetusmaksumuses.
Pikaajalised finantsinvesteeringud
Muud pikaajalised finantsinvesteeringud, v.a. lunastustähtajani hoitavad finantsinstrumendid,
kajastatakse bilansis õiglase väärtuse meetodil. Juhul, kui puudub informatsioon õiglase
väärtuse kohta, kajastatakse neid soetusmaksumuses, korrigeerides seda allahindlusega. Kui
soetusmaksumus ei ole teada, kajastatakse neid nullväärtusega. Pikaajaliste
finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12
kuu jooksul.
Pikaajalised nõuded ja ettemaksed
Nõudeid ja tehtud ettemakseid kajastatakse raamatupidamises sõltuvalt nende sisust, jaotatuna
lühi- ja pikaajalisteks.
Pikaajalised nõuded kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, kusjuures
nominaalmaksumus kajastatakse eraldi lühi- ja pikaajalise osana.
Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded kajastatakse nõude nüüdisväärtuses, kasutades
diskontomäära 6% aastas.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteering on vara, mida konsolideerimisgrupp hoiab kas omanikuna või
kapitalirendi tingimustel rendituna renditulu teenimise, turuväärtuse kasvu või mõlemal
eesmärgil ja mida ei kasuta ükski avaliku sektori üksus oma põhitegevuses.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
43
Hooneid ja ruume, mida kasutatakse konsolideerimisgrupi poolt, kajastatakse materiaalse
põhivarana.
Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumus, millest
on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused).
Konsolideerimisgrupp kasutab kinnisvarainvesteeringute amortiseerimisel lineaarset meetodit,
kasutades materiaalse põhivara gruppidele määratud amortisatsiooninorme.
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
soetusmaksumusega alates 2 000 eurost (kuni 30.10.2016, kuni 31.12.2010 soetatud varade
korral alates 1917 eurost) . Alates 31.10.2016 jõustunud Avaliku sektori finantsarvestuse ja -
aruandluse juhendi muudatuse kohaselt on materiaalse ja immateriaalse põhivara
kapitaliseerimise alampiir 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). Seoses sellega kanti 2016 aastal
bilansist välja põhivara, mille soetusmaksumus oli väiksem kui 5000 eurot, kasutades rahavoo
koodi 12 ja kajastades jääkväärtuse amortisatsioonikuluna.
Maa kajastatakse põhivarana olenemata soetusmaksumusest.
Hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta, kuid soetusmaksumusega alla 5 000 euro varad
kajastatakse soetusmomendil kuluna. Kuluna kajastatud väheväärtusliku inventari üle
peetakse arvestust bilansiväliselt. Bilansiväliselt arvestatava vara alampiiri on
konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused kehtestanud iseseisvalt.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on
tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti
soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse
kuluna nende toimumise momendil.
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest
komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid arvele
eraldi vara objektidena, määrates eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide
kasulikule elueale.
Põhivara soetusmaksumusena kajastatakse kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks
tööseisukorda ja –asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele).
Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või
lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei
kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt. Samuti ei kapitaliseerita varade
soetamiseks võetud laenude kulu (sh intressikulu).
Rahavoogude aruande kirjel Põhivara soetus on põhivara soetusmaksumus kajastatud koos
käibemaksukuluga.
Erinõudena ei ole konsolideermisgrupil lubatud kapitaliseerida materiaalse põhivara
maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Põhivarasid
kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Materiaalse
põhivara kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit, lähtudes vara kasulikust
elueast. Kuluminorm määratakse igale põhivaraobjektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust
tööeast.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
44
Materiaalse põhivara gruppidele on määratud järgmised amortisatsiooninormid:
Põhivara liik Eeldatav kasulik eluiga
aastates
Amortisatsiooninorm
%
Hooned 20 – 50 2- 5
Rajatised 10 – 40 2,5 – 10
Teed 10 – 40 2,5 – 10
Masinad ja seadmed 5 – 10 10 – 20
Infotehnoloogilised
seadmed ja arvutehnika
2 – 3 33 – 50
Inventar 2 – 10 10 – 50
Vara amortiseerimine lõpetatakse, kui vara on täielikult amortiseerunud või vara on lõplikult
kasutusest eemaldatud. Ajutiselt kasutusest eemaldatud vara amortiseerimist ei peatata.
Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine,
hävitamine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust
kajastatakse koos amortisatsiooniga.
Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid parendustöid, mis tõstavad vara
esialgset väärtust või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta,
siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Kuni 2007 a. parendusega
kaasnevad võimalikud demonteerimis- ja lammutustööd kajastati aruandeperioodi kuluna.
Alates 2008 a. lubab Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend lammutustööde
maksumuse kapitaliseerida põhivara maksumusse, kui lammutustööd on vältimatud seoses
uue objekti ehituse või renoveerimisega.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe
aasta ja soetusmaksumusega alates 2 000 eurost ((kuni 30.10.2016, kuni 31.12.2010 soetatud
varade korral alates 1917 eurost) . Alates 31.10.2016 jõustunud Avaliku sektori
finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatuse kohaselt on materiaalse ja immateriaalse
põhivara kapitali-seerimise alampiir 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). Immateriaalset
põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja
võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara
amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsioonimäär on 5-50 % aastas.
Üldjuhul kajastatakse uurimis- ja arenguväljaminekud tekkimise momendil kuluna. Erandiks
on arenguväljaminekud, mis on identifitseeritavad ja mis tõenäoliselt osalevad järgmistel
perioodidel tehtavates tegevustes.
Immateriaalse põhivara koosseisu kuuluvad muuhulgas arvuti tarkvara, litsentsid,
kasutusõigused ja muud sarnased varad.
Põhivara ja kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus
Põhivara ja kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus viidi läbi ühekordselt seisuga 31.12.2005
nende objektide osas, milliste õiglane väärtus erines oluliselt bilansilisest jääkmaksumusest ja
millised olid soetatud 1995 aastal või varem.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
45
Munitsipaalomandisse saadud maa arvelevõtmist kajastatakse ümberhindlusena maa
maksustamishinnas kontol 290400 – ümberhinnatud põhivara uus soetusmaksumus. Linn saab
munitsipaalomandisse antava maa omanikuks peale maaüksuse registreerimist maakatastris.
Peale seda tekib linnal õigus maaüksus arvele võtta. Arvelevõtmise aluseks on maa
maksustamishind.
Rendiarvestus
Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad
riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepingud käsitletakse
kasutusrendina.
Konsolideerimisgrupp kui rendileandja
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt
muule avaliku sektori üksuse bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendimaksed on kajastatud
rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Konsolideerimisgrupp kui rentnik
Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara
õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse
vähendamiseks.
Finantstulud kajastatakse rendiperioodi jooksul.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Eraldised ja potentsiaalsed kohustused
Konsolideerimisgrupp moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerimise aeg või
summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerimisaja määramisel tuginetakse juhtkonna
või vastava ala ekspertide hinnangutele.
Eraldis kajastatakse juhul, kui konsolideerimisgrupil on enne bilansipäeva tekkinud juriidiline
või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on
tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. Eraldise
realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse bilansipäeva seisuga ning eraldise suurust
hinnatakse uuesti igal bilansipäeval. Potentsiaalseteks kohustusteks klassifitseeritakse need
kohustused, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa
usaldusväärselt hinnata. Potentsiaalsete kohustuste üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt saadud ja teatud tingimustega seotud
toetusi. Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks.
Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused,
milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et
sihtfinantseerimine leiab aset.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse
printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate
kuludega.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
46
Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema
soetusmaksumuses, sihtfinanseerimise summa aga kajastatakse samal ajal tuluna.
Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud vara õiglases väärtuses, kui see on
usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav,
vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta.
Liitumistasud
Liitumise ostja kajastab liitumistasu osana infrastruktuuritrassiga liitunud põhivara objekti
soetusmaksumusest, kui liitumistasu ületab põhivara arvelevõtmise piirmäära, ning kuluna,
kui see jääb allapõhivara soetusmaksumuse piirmäära.
Liitumise müüja kajastab liitumistasu, mis ületab põhivara arvelevõtmise piirmäära,
liitumiseks ehitatud põhivara soetusmaksumuse vähenemisena. Kui liitumistasu ületab
liitumiseks ehitatud põhivara soetusmaksumust, kajastatakse ületav osa tuluna.
Liitumistasu, mis jääb alla põhivara soetusmaksumuse piirmäära, kajastatakse tuluna.
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval
ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed
finantsvarad ja -kohustused on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval
ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.
Välisvaluutatehingutest ning varade ja kohustuste ümberhindamisest saadud kasumid ja
kahjumid on kajastatud tulemiaruandes.
Ettevõtte tulumaks
Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse väljamakstavaid dividende ja teatud liiki
väljamakseid ning kulutusi tulumaksuga ( tulumaksumäär alates 01.01.2015 20/80 ).
Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse tulemiaruandes
tulumaksukuluna, samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millal
need tegelikult välja makstakse.
Tulude arvestus
Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele kassapõhiselt laekumise hetkel.
Aruandeperioodi lõpul korrigeeritakse tekkepõhiselt Tolli- ja Maksuameti poolt esitatud
teatise järgi üksikisiku tulumaksu ja maamaksutulu. Keskkonnateenistuse teatise järgi
korrigeeritakse tekkepõhiselt saaste- ja loodusressursside kasutamise tasu.
Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on
üle läinud ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulud on usaldusväärselt määratavad.
Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist.
Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt.
Tehingud seotud osapooltega
Seotud osapoolteks loetakse tegevjuhtkonna, nõukogu ja linnavolikogu koosseisu kuuluvaid
isikuid, kui neil on võimalus avaldada olulist mõju konsolideerimisgrupi liikmete ärilistele
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
47
otsustele. Lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähisugulased ja nende
poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted.
Bilansipäevajärgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutava
asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva, 31.detsembri 2016 ja aruande koostamise kuupäeva
vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud
tehingutega.
Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud,
kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud
raamatupidamise aastaaruande lisades.
Eelarve täitsmise aruanne
Eelarve täitmise aruanne on koostatud linnavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt,
mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes
(lisa 26) kajastatud andmetega.
Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel
järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted:
1) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning
põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud
mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata;
2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa
arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade,
teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real
Muud tegevuskulud).
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
48
Lisa 2 Raha Sularaha ja arvelduskontod
(tuhandetes eurodes)
31.12.2016 31.12.2015
Raha arvelduskontodel pangas 6 926,3 6 050,2
Sularaha kassas 6,9 5,9
Raha teel 0,0 8,2
Kokku raha 6 933,2 6 064,3
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt
(tuhandetes eurodes)
2016 2015
Arvelduskontodelt saadud intressitulu 1,1 1,9
Kokku tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 1,1 1,9
Lisa 3 Maksud a) Maksunõuded, saadud ettemaksed ja maksutulud (tuhandetes eurodes)
31.12.2016 2 016 31.12.2015 2015
Lühiajalised Tulu Lühiajalised Tulud
nõuded nõuded
Tulumaks 840,9 169,2 826,0 8 631,1
Maamaks
264,2 0,1 280,5 Loodusressursside kasutamine ja saastetasu 2,9 14,2 3,3 7,8
Reklaamimaks 0,6 18,5 0,3 14,5
Teede ja tänavate sulgemise maks
3,2
18,1
Kokku 844,4 9 469,3 829,7 8 952,0
Loodusressursside kasutamise ja saastetasudelt saadud tulu kajastatakse tulemiaruandes real muud tulud (vt.lisa 17)
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
49
b) Maksuvõlad ja tasutud maksude ettemaksed (tuhandetes eurodes)
31.12.2016 31.12.2015
Lühiajalised Lühiajalised Lühiajalised Lühiajalised
ettemaksed kohustused ettemaksed kohustused
Käibemaks 4,0 96,1 147,4 67,4
Sotsiaalmaks 424,4 456,5
Füüsilise isiku tulumaks 215,0 239,9
Töötuskindlustusmaksed 27,7 29,1
Kogumispensioni maksed 21,8 22,3
Erisoodustuste tulumaks 2,6 2,4
Ettemaksukontode jäägid 15,5 201,7
Loodusressursside kasutamine ja saastetasud 35,8 44,7
Maamaksu kohustus 2,6
Kokku 19,5 826,0 349,1 862,3
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (tuhandetes eurodes)
31.12.2016 31.12.2015
Nõuded ostjate vastu brutosummas 1 507,9 1 385,3
Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded -3,4 -4,7
Kokku lühiajalised nõuded 1 504,5 1 380,6
Lisa 5 Muud nõuded ja ettemaksed (tuhandetes eurodes)
31.12.2016 31.12.2015
Lühiajalised nõuded ja ettemaksed
Sihtfinantseerimise nõuded (lisa 15) 25,8 65,1
Makstud tagatisdeposiidid 0,1 0,1
Käibemaksu deklareerimata ettemaks 0,1 0,3
Muud nõuded 0,3 0,0
Saamata seadusandlusest tulenevad toetused 4,4 4,3
Maksude, lõivude, trahvide ettemaksed (lisa 3) 19,5 349,1
Ettemakstud toetused 50,2 0,0
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 9,1 8,7
Kokku lühiajalised nõuded ja ettemaksed 109,5 427,6
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
50
Lisa 6 Konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused Käesolevas aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised üksused:
(tuhandetes eurodes)
Nimetus
Osaluse määr (%)
Tulemiaruande näitajad 2016 Tulemiaruande näitajad 2015
Tegevus-tulud
Tegevus-kulud
Finants-tulud ja -kulud
Puhas-tulem
Tegevus-tulud
Tegevus-kulud
Finants-tulud ja -kulud
Puhas-tulem
Kuressaare Linnavalitsus (vt lisa 25) Kuressaare Soojus AS 100 3 960,3 -3 445,2 -209,0 306,1 6 318,9 -3 530,6 -233,9 2 554,4
Kuressaare Veevärk AS 71,13 2 495,0 -3 100,7 -22,5 -628,2 4 720,1 -2 892,9 -30,9 1 796,3 Saaremaa Prügila OÜ 50,23 127,4 -247,4 -0,7 -120,7 127,2 -246,2 -1,4 -120,4
Kuressaare Bussijaam OÜ 75 167,4 -223,0 0,0 -55,6 209,1 -188,5 0,0 20,6
Kuressaare Hoolekanne SA 100 149,0 -173,6 0,0 -24,6 340,7 -372,1 0,0 -31,4 Kuressaare Haigla SA 100 10 237,6 -9 641,4 -9,9 586,3 9 713,3 -9 103,9 -13,6 595,8 Kuressaare Hamba-polikliinik SA 100 1 058,1 -1 015,0 0,1 43,2 1 065,4 -1 004,5 0,8 61,7
(tuhandetes eurodes)
Nimetus
Osaluse määr (%)
Bilansi näitajad seisuga 31.12.2016 Bilansi näitajad seisuga 31.12.2015
Varad Kohus-tused
Oma-kapital
Osalu-se bilan-siline väärtus Kures-saareLV bilansis Varad
Kohus-tused
Oma-kapital
Osaluse bilan-siline väärtus Kures-saareLV bilansis
Kuressaare Linnavalitsus (vt lisa 25)
Kuressaare Soojus AS 100 18 517,5 7 539,1 10 978,4 1 344,7 19 353,6 8 681,3 10 672,3 1 344,7
Kuressaare Veevärk AS 71,13 30 931,4 1 868,6 29 062,8 4 148,2 31 741,4 2 050,4 29 691,0 4 148,2 Saaremaa Prügila OÜ 50,23 1 721,6 185,0 1 536,6 160,8 1 868,0 210,7 1 657,3 160,8
Kuressaare Bussijaam OÜ 75 210,3 53,7 156,6 42,4 300,8 88,6 212,2 42,4
Kuressaare Hoolekanne SA 0 0,0 0,0 0,0 0,0 149,9 23,0 126,9 14,9 Kuressaare Haigla SA 100 7 479,0 1 420,5 6 058,5 3 362,2 6 986,1 1 513,9 5 472,2 3 362,2 Kuressaare Hamba-polikliinik SA 100 1 034,9 111,2 923,7 186,8 979,9 99,4 880,5 186,8
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
51
Kuressaare Linnavolikogu 17.12.2015.a. otsuse nr 86 alusel lõpetas 1. juulist 2016.a tegevuse Sihtasutus Kuressaare Hoolekanne (linna osalus kuni tegevuse lõpetamiseni 100%). Asutati Kuressaare Linnavalitsuse hallatav asutus Kuressaare Hoolekanne. Sihtasutuse ülesanded, lepingud füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning kõik lepingutega seotud õigused ja kohustused ning pooleliolevad projektid anti üle linnavalitsuse hallatavale asutusele.
Lisa 7 Varud
(tuhandetes eurodes)
31.12.2016 31.12.2015
Tooraine ja materjal
Kuressaare Linnavalitsus (gümnaasiumid) 10,7 8,8
Kuressaare Haigla SA 133,5 129,0
Kuressaare Soojus AS 311,8 474,1
Kuressaare Hoolekanne SA 0,0 0,9
Kokku tooraine ja materjal 456,0 612,8
Ostetud kaubad müügiks
Kuressaare Linnavalitsus (gümnaasiumid) 1,9 1,1
Kuressaare Haigla SA 1,6 1,8
Kokku ostetud kaubad müügiks 3,5 2,9
Ettemaksed varude eest
Kuressaare Haigla SA 0,2 0,1
Kokku ettemaksed varude eest 0,2 0,1
Kokku varud 459,7 615,8
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
52
Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud
(tuhandetes eurodes)
Jääk seisuga 31.12.2014 2 962,3
Soetusmaksumus 3 716,3
Akumuleeritud kulum -753,9
Soetused 0,1
Üle toodud materiaalsest põhivarast 241,5
Üle viidud materiaalsesse põhivarasse -143,4
Amortisatsioon ja allahindlus -117,9
Saadud mitterahalise sihtfinantseerimisena 20,0
Kinnisvarainvesteeringute müük müügihinnas 2,6
Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist -2,6
Jääk seisuga 31.12.2015 2 962,6
Soetusmaksumus 3 837,6
Akumuleeritud kulum -875,0
Üle toodud materiaalsest põhivarast 1 214,4
Üle viidud materiaalsesse põhivarasse -1,4
Amortisatsioon ja allahindlus -122,1
Mahakandmine -25,7
Jääk seisuga 31.12.2016 4 027,8
Soetusmaksumus 5 073,3
Akumuleeritud kulum -1 045,5
Rahavoogude aruandes kajastatud tehingud kinnisvarainvesteeringutega
(tuhandetes eurodes)
2016 2 015
Kinnisvarainvesteeringute soetus aruandeaastal 0,10
Kokku rahavoogude aruandes kajastatud tasumine kinnisvarainvesteeringute eest 0,0 0,10
Kinnisvarainvesteeringute müük müügihinnas
2,60
Kokku rahavoogude aruandes kajastatud laekumine kinnisvarainvesteeringute eest 0,0 2,60
Müüdud kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus 0,0
Kokku rahavoogude aruandes kajastatud tulem kinnisvarainvesteeringute müügist 0,0 2,60
Kasutusrendile antud kinnisvarainvesteeringud
(tuhandetes eurodes)
Jääkväärtus 31.12.2015 2 160,3
Soetusmaksumus 3 757,5
Akumuleeritud kulum -1 597,2
Jääkväärtus 31.12.2016 3 877,5
Soetusmaksumus 4 913,8
Akumuleeritud kulum -1 036,3
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
53
Tulud ja kulud kinnisvarainvesteeringutelt (tuhandetes eurodes)
2016
Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa 16) 150,6
Kinnisvarainvesteeringute halduskulud 35,3
Renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevatel perioodidel kokku
(tuhandetes eurodes)
31.12.2016
Järgmisel majandusaastal 103,1
1. kuni 2. aastal 95,4
2. kuni 3. aastal 95,4
3. kuni 4. aastal 31,9
4. kuni 5. aastal 31,9
üle 5 aasta 274,5
632,2
Pangalaenude tagatisena panditud varad (tuhandetes eurodes)
Kinnisvarainvesteering
Jääkväärtus 31.12.2015 1 236,6
Soetusmaksumus 1 672,3
Akumuleeritud kulum -435,7
Jääkväärtus 31.12.2016 1 165,9
Soetusmaksumus 1 672,3
Akumuleeritud kulum -506,4
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
54
Lisa 9 Materiaalne põhivara (tuhandetes eurodes)
Maa Hooned ja rajatised
Masinad ja seadmed
Muu põhivara
Lõpetamata ehitused ja ettemaksed Kokku
Jääk 31.12.2014 7 692,0 64 871,0 14 100,5 270,8 835,8 87 770,1
Soetusmaksumus 7 692,0 95 614,4 22 921,7 1 212,9 835,8 128 276,8
Akumuleeritud kulum -30 743,4 -8 821,2 -942,1 -40 506,7
Põhivara jääkväärtus 7 692,0 64 871,0 14 100,5 270,8 835,8 87 770,1
Soetused 68,7 501,1 101,9 10 194,8 10 866,5
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1,8 1,8
Saadud mitterahalised sissemaksed osakapitali 0,3 682,4 14,7 697,4
Üle toodud kinnisvarainvesteeringutest 36,8 106,6 143,4
Müüdud vara müügihinnas -5,1 -8,8 -13,9
Kasum/kahjum varade müügist 3,9 8,8 12,7
Amortisatsioon ja allahindlus -3 416,3 -1 383,2 -95,6 -4 895,1
Mahakandmine -1 398,8 -1 398,8
Üle viidud kinnisvarainvesteeringutesse -36,8 -103,5 -101,2 -241,5
Ümberhindlus 4,4 4,4
Ümberklassifitseerimine 0,7 9 821,7 486,9 170,3 -10 479,6 0,0
Jääk 31.12.2015 7 696,2 70 631,8 13 720,0 449,2 449,8 92 947,0
Soetusmaksumus 7 696,2 104 312,2 23 667,9 1 449,2 449,8 137 575,3
Akumuleeritud kulum -33 680,4 -9 947,9 -1 000,0 -44 628,3
Põhivara jääkväärtus 7 696,2 70 631,8 13 720,0 449,2 449,8 92 947,0
Soetused 0,8 0,6 239,9 55,5 2 401,6 2 698,4
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 3,6 134,9 70,0 208,5
Üle toodud kinnisvarainvesteeringutest 1,4 1,4
Müüdud vara müügihinnas -59,2 -20,3 -79,5
Kasum/kahjum varade müügist 56,3 16,7 73,0
Amortisatsioon ja allahindlus -3 369,5 -1 323,5 -106,3 -4 799,3
Mahakandmine -143,4 -87,1 -61,3 -291,8
Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,70 -0,7
Üle viidud kinnisvarainvesteeringutesse -879,5 -307,2 -27,7 -1 214,4
Ümberhindlus 4,6 4,6
Ümberklassifitseerimine 0,6 1 773,5 103,4 -1 877,5 0,0
Jääk 31.12.2016 6 824,0 68 720,7 12 649,1 407,1 946,2 89 547,1
Soetusmaksumus 6 824,0 105 310,4 22 963,4 1 186,5 946,2 137 230,5
Akumuleeritud kulum -36 589,7 -10 314,3 -779,4 -47 683,4
Põhivara jääkväärtus 6 824,0 68 720,7 12 649,1 407,1 946,2 89 547,1
Aruandeaastal võeti maa maksustamishinnas ümberhindluse teel arvele varem katastrisse kandmata maad ummas 4,6 tuhat eurot.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
55
Kapitalirendi tingimustel renditud varad
(tuhandetes eurodes)
Masinad ja seadmed
Muu põhivara
Kokku
Jääkväärtus 31.12.2015 253,9 253,9
Soetusmaksumus 323,5 323,5
Akumuleeritud kulum -69,6 -69,6
Jääkväärtus 31.12.2016 207,1 11,1 218,2
Soetusmaksumus 295,3 11,3 306,6
Akumuleeritud kulum -88,2 -0,2 -88,4
Kapitalirendikohustused on esitatud lisas 14.
Rahavoogude aruandes kajastatud tehingud põhivaraga
(tuhandetes eurodes)
2016 2015
Põhivara soetus aruandeaastal (lisa 9, 10) 2 698,4 10 866,5
Tasutud käibemaksu põhivara soetuselt 445,6 740,5
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine (tasutud sihtfinantseerimise andja poolt hankijale) -2 316,6
Eelmise perioodi lõpuks tasumata põhivara eest 48,5 39,6
Aruandeperioodi lõpuks tarnijatele põhivara eest tasumata -363,9 -48,5
Soetatud kapitalirendi tingimustel -11,3 -32,2
Kokku rahavoogude aruandes kajastatud tasumine põhivara eest 2 817,3 9 249,3
Müüdud põhivara müügihinnas 79,5 13,9
Kokku rahavoogude aruandes kajastatud laekumine põhivara eest 79,5 13,9
Müüdud põhivara jääkväärtus -6,5 -1,2
Kokku rahavoogude aruandes kajastatud tulem põhivara müügist 73,0 12,7
Kasutusrendile antud materiaalne põhivara
(tuhandetes eurodes)
Maa Hooned ja rajatised
Masinad ja seadmed
Muu põhivara
Kokku
Jääkväärtus 31.12.2015 842,7 218,9 432,2 63,2 1 557,0
Soetusmaksumus 842,7 359,0 1 143,0 156,8 2 501,5
Akumuleeritud kulum -140,1 -710,8 -93,6 -944,5
Jääkväärtus 31.12.2016 0,0 1 629,1 317,3 47,5 1 993,9
Soetusmaksumus 2294,3 1 081,6 156,8 3 532,7
Akumuleeritud kulum -665,2 -764,3 -109,3 -1 538,8
2016. aastal saadud renditulu põhivara rendile andmisest 215,9 tuhat eurot.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
56
Renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel
(tuhandetes eurodes)
31.12.2016
Järgmisel majandusaastal 91,7
1. kuni 2. aastal 79,5
2. kuni 3. aastal 79,5
3. kuni 4. aastal 16,0
266,7
Pangalaenude tagatisena panditud varad
(tuhandetes eurodes)
Maa Hooned ja rajatised Kokku
Jääkväärtus 31.12.2015 666,9 20 257,2 20 924,1
Soetusmaksumus 666,9 28 325,8 28 992,7
Akumuleeritud kulum -8 068,6 -8 068,6
Jääkväärtus 31.12.2016 664,2 19 209,2 19 873,4
Soetusmaksumus 664,2 28 411,9 29 076,1
Akumuleeritud kulum -9 202,7 -9 202,7
Varadele seatud hüpoteegid
(tuhandetes eurodes)
Vara Laenu võtja Laenu andja Hüpoteegi
summa
Kinnistu Nooruse 1 Kuressaare Linnavalitsus
Danske Bank AS Eesti filiaal 3 489,6
Haigla polikliiniku hoone Kuressaare Haigla SA Nordea Bank AB Eesti filiaal 500,0
Haigla peahoone Kuressaare Haigla SA SEB Pank AS 830,8
Kuressaare Soojus AS-ile kuuluv vallasvara ja kinnistud Kuressaare Soojus AS Swedbank AS 10 700,0
Kuressaare Veevärk AS-ile kuuluvad kinnistud
Kuressaare Veevärk AS
Keskkonnainvestee-ringute Keskus SA 1 797,0
Spordikeskuse kinnistu Vallimaa 16a ja Vuti t (jalgpalliväljak)
Kuressaare Linnavalitsus Swedbank AS 3 195,6
Tennisekeskuse kinnistu Staadioni 3
Kuressaare Linnavalitsus Swedbank AS 220,5
Kinnistu Hariduse 13 Kuressaare Linnavalitsus
Danske Bank AS Eesti filiaal 2 658,7
Jäätmehoidla kinnistu Saaremaa Prügila OÜ Keskkonnainvestee-ringute Keskus SA 1 070,3
Kokku 24 462,5
Informatsioon pangalaenude kohta on esitatud lisas 14.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
57
Lisa 10 Immateriaalne põhivara
(tuhandetes eurodes)
Immateriaalne
põhivara
Jääkväärtus 31.12.2014 29,3
Soetusmaksumus 118,4
Akumuleeritud kulum -89,1
Immateriaalse põhivara amortisatsioon -5,4
Jääkväärtus 31.12.2015 23,9
Soetusmaksumus 102,5
Akumuleeritud kulum -78,6
Immateriaalse põhivara amortisatsioon -6,8
Immateriaalse põhivara mahakandmine -0,1
Jääkväärtus 31.12.2016 17,0
Soetusmaksumus 78,5
Akumuleeritud kulum -61,5
Lisa 11 Võlad tarnijatele (tuhandetes eurodes)
31.12.2016 31.12.2015
Võlad tarnijatele toodete ja teenuste eest 587,5 496,3
Võlad tarnijatele põhivara eest 362,7 47,3
Kokku lühiajalised kohustused 950,2 543,6
Lisa 12 Võlad töövõtjatele (tuhandetes eurodes)
31.12.2016 31.12.2015
Töötasu võlgnevus 726,9 677,6
Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus 293,1 275,5
Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 142,1 131,8
Deklareerimata töötuskindlustusmaks 19,3 18,0
Deklareerimata kinnipeetud kogumispension 15,3 14,1
Puhkusetasude kohustus 201,7 209,2
Kinnipeetud a/ü maksud, alimendid jm. 4,5 4,6
Kokku võlad töövõtjatele 1 402,9 1 330,8
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
58
Lisa 13 Muud kohustused ja saadud ettemaksed (tuhandetes eurodes)
31.12.2016 31.12.2015
Lühiajalised saadud ettemaksed
Saadud ettemaksed toodete ja teenuste eest 1,2 1,1
Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed (lisa15) 131,3 43,6
Muud saadud ettemaksed
7,8
Kokku lühiajalised saadud ettemaksed 132,5 52,5
Lühiajalised kohustused
Intressikohustused kokku 38,7 39,8
Kuressaare Linnavalitsus 1,0 1,5
Kuressaare Soojus AS 32,3 31,1
Kuressaare Veevärk AS 5,2 6,9
Saaremaa Prügila OÜ 0,1 0,1
Kuressaare Haigla SA 0,1 0,2
Edasiandmisele kuuluvad laekumised 34,8 44,9
Tagatistasud 1,9 7,4
Muud kohustused 0,1
Kokku lühiajalised kohustused 75,5 92,1
Kokku muud lühiajalised kohustused ja saadud ettemaksed 208,0 144,6
Pikaajalised kohustused põhivara eest 1,2 1,2
Kokku muud kohustused ja saadud ettemaksed 209,2 145,8
Lisa 14 Laenukohustused
(tuhandetes eurodes)
Laenu liik Sh tähtajaga
31.12.2015 Kokku Kuni 1 aasta
1 kuni 2 aastat
2 kuni 3 aastat
3 kuni 4 aastat
4 kuni 5 aastat
Üle 5 aasta
Arvelduskrediit 496,9 496,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Laenud 19 398,3 2 757,8 2 676,5 2 500,3 1 952,4 1 567,7 7 943,6
Kapitalirent 164,7 53,7 51,7 30,3 27,4 1,6 0,0
Kokku 20 059,9 3 308,4 2 728,2 2 530,6 1 979,8 1 569,3 7 943,6
31.12.2016
Arvelduskrediit 212,1 212,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Laenud 16 639,6 2 677,5 2 500,0 1 951,6 1 541,7 1 516,0 6 452,8
Kapitalirent 121,1 56,4 35,8 27,4 1,5 0,0 0,0
Kokku 16 972,8 2 946,0 2 535,8 1 979,0 1 543,2 1 516,0 6 452,8
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
59
Laenukohustustega seotud tehingud
(tuhandetes eurodes)
2016 2015
Saadud pangalaenud 0,0 5 000,0
Tagasi makstud pangalaenud -2 758,7 -2 646,7
Võetud kapitalirendikohustused 11,3 32,2
Tagasi makstud kapitalirendikohustused -54,8 -80,3
Arvelduskrediidi muutus -284,8 92,1
Aruandeperioodi kulud laenukohustustelt
(tuhandetes eurodes)
Intressikulu 2016 2015
Pangalaenudelt 293,2 330,9
Kapitalirendilt 3,0 4,4
Kokku tulemiaruandes kajastatud intressikulu 296,2 335,3
Eelmise aruandeperioodi lõpuks tasumata intressid 39,8 41,8
Aruandeperioodi lõpuks tasumata intressid (lisa 13) -38,7 -39,8
Kokku rahavoogude aruandes kajastatud tasutud intressid 297,3 337,3
Informatsioon laenukohustuste katteks panditud põhivarade kohta vt. lisa 9.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
60
Kuressaare linna konsolideerimisgrupi kohustused
(tuhandetes eurodes)
Laenu andja Laenu saaja
Laenu jääk Kohus-tuse
lõppe-mine Intressimäär
Alus-valuu-
ta 31.12.2016 31.12.2015
Nordea Bank AB Eesti filiaal
Kuressaare Linnavalitsus 102,2 204,5 2017
3 kuu EURIBOR+0,25% EUR
Nordea Bank AB Eesti filiaal
Kuressaare Linnavalitsus 191,7 287,6 2018
3 kuu EURIBOR+0,97% EUR
Nordea Bank AB Eesti filiaal
Kuressaare Linnavalitsus 602,1 688,1 2023
6 kuu EURIBOR+1,05% EUR
SEB Pank AS Kuressaare Linnavalitsus 111,9 201,4 2018
3 kuu EURIBOR+0,21% EUR
SEB Pank AS Kuressaare Linnavalitsus 0,0 102,3 2016 4,185% EUR
Danske Bank AS Eesti filiaal
Kuressaare Linnavalitsus 78,5 84,7 2022 6 kuu EURIBOR+0,8% EUR
Danske Bank AS Eesti filiaal
Kuressaare Linnavalitsus 530,5 711,6 2019
6 kuu EURIBOR+0,33% EUR
Danske Bank AS Eesti filiaal
Kuressaare Linnavalitsus 161,5 195,8 2021
6 kuu EURIBOR+0,43% EUR
Danske Bank AS Eesti filiaal
Kuressaare Linnavalitsus 141,5 179,7 2020 6 kuu EURIBOR+0,5% EUR
Danske Bank AS Eesti filiaal
Kuressaare Linnavalitsus 4 383,1 4 898,7 2025
6 kuu EURIBOR+0,58% EUR
Danske Bank AS Eesti filiaal
Kuressaare Linnavalitsus 420,2 563,1 2019 6 kuu EURIBOR+0,5% EUR
Swedbank AS Kuressaare Linnavalitsus 634,9 910,7 2019 6 kuu EURIBOR+1,2% EUR
SEB Pank AS SA Kuressaare Haigla 182,8 252,5 2019
6 kuu EURIBOR+2,85% EUR
Nordea Bank AB Eesti filiaal
SA Kuressaare Haigla 251,6 289,7 2023
6 kuu EURIBOR+1,58% EUR
Keskkonna-investeeringute Keskus SA
OÜ Saaremaa Prügila 180,5 206,3 2023 6 kuu EURIBOR+0,5% EUR
Keskkonna-investeeringute Keskus SA
AS Kuressaare Veevärk 1 725,3 1 900,8 2023 6 kuu EURIBOR+1,3% EUR
Swedbank AS AS Kuressaare Soojus 300,9 462,2 2018
6 kuu EURIBOR+1,285% EUR
Swedbank AS AS Kuressaare Soojus 6 640,3 7 258,6 2026
6 kuu EURIBOR+1,285% EUR
Swedbank AS (arvelduskrediit)
AS Kuressaare Soojus 0,0 496,9 2016 1 kuu EURIBOR+2% EUR
Swedbank AS (arvelduskrediit)
AS Kuressaare Soojus 212,1 0,0 2017 1 kuu EURIBOR+2% EUR
Kokku 16 851,6 19 895,2
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
61
(tuhandetes eurodes)
Kapitaliliisingu andja Kapitaliliisingu võtja
Kapitaliliisingu jääk Kohus-tuse
lõppe-mine Intressimäär
Alus-valuu-
ta 31.12.2016 31.12.2015
Nordea Finance Estonia AS
Kuressaare Linnavalitsus 50,1 66,7 2019 1,74% EUR
Swedbank Liising AS
Kuressaare Linnavalitsus 8,5 10,2 2019 3,69% EUR
SEB Liising AS AS Kuressaare Soojus 0,0 2,2 2016
6 kuu EURIBOR+1,642% EUR
Swedbank Liising AS
AS Kuressaare Soojus 7,2 10,5 2019
3 kuu EURIBOR+1,876% EUR
Swedbank Liising AS
AS Kuressaare Soojus 19,2 24,8 2020 6 kuu EURIBOR+1,9% EUR
Swedbank Liising AS
AS Kuressaare Soojus 26,0 49,4 2018 2,75% EUR
Swedbank Liising AS
AS Kuressaare Veevärk 0,0 0,9 2016 2,19% EUR
Profilux OÜ SA Kuressaare Haigla 10,2 0,0 2018 16,00% EUR
Kokku 121,2 164,7
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
62
Lisa 15 Sihtfinantseerimine
(tuhandetes eurodes)
Tulu 2016
31.12.2016
Tulu 2015
31.12.2015
Nõuded Kohus-tused Nõuded
Kohus-tused
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Riigieelarve toetus- ja tasandusfondist 4 100,3 3 708,6 Haridus- ja Teadusministeerium 36,6 9,7 0,6
Kaitseministeerium 1,9 3,9
Kultuuriministeerium 227,4 204,8
Rahandusministeerium 43,7 7,7
Eesti Infotehnoloogia SA 3,6 1,9 1,1
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 42,9 44,3 0,6
Keskkonnaamet 0,9
Terviseamet 4,6
Eesti Noorsootöö Keskus 4,2
Saare Maavalitsus 27,2 72,4 3,0
Lääne-Saare Vallavalitsus 7,5 1,7 24,3 7,1
Orissaare Vallavalitsus
Pihtla Vallavalitsus 10,0 7,4
Muud omavalitsused 4,1 21,1
Eesti Töötukassa 2,6 5,7 0,3
Eesti Teadusagentuur SA 5,5 6,3 2,0
SA Innove 32,5
SA Archimedes 18,9 98,2 6,3 14,1
Ettevõtluse Arendamise SA 21,5
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 44,6 14,3 21,7 4,9 13,2
Spordikoolituse- ja Teabe SA 29,6 23,5
Saaremaa Omavalitsuste Liit 8,0 6,2
Eesti Kultuurkapital 40,0 35,0
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 22,3 9,2 5,8
Rootsi Kõrghariduse Nõukogu 36,6
Muud residendid 59,2 9,2 95,3 5,5
Muud mitteresidendid 33,9 5,8
Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 4 802,3 1,7 131,3 4 380,4 13,5 43,6
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
63
(tuhandetes eurodes)
Tulu 2016
31.12.2016
Tulu 2015
31.12.2015
Nõuded Kohus-tused Nõuded
Kohus-tused
Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
Kultuuriministeerium 17,5
Sotsiaalministeerium 10,0
Keskkonnaamet 1,8
Saare Maavalitsus 136,2 5,0
Lääne-Saare Vallavalitsus 140,2 156,5
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 24,1 24,1 5 019,2 51,6
Ettevõtluse Arendamise SA 32,0 180,7
Saaremaa Merekultuuri Selts 73,0
Muud residendid 2,3 36,3
Kokku sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 407,8 24,1 0,0 5 427,0 51,6 0,0
Kokku saadud toetused 5 210,1 25,8 131,3 9 807,4 65,1 43,6
Riigieelarve toetus- ja tasandusfondi jaotus
(tuhandetes eurodes)
2016 2015
Hariduskuludeks 3 475,4 3 214,0
Hariduse investeeringud 0 42,8
Toimetulekutoetus 140,8 109,7
Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus 12,3 15,8
Vajaduspõhise peretoetuse maksmises hüvitis 3,7 35,3
Kohalike teede hoiu toetus 253,7 210,6
Tasandusfond 214,4 80,4
Kokku saadud riigieelarve toetus- ja tasandusfondist 4 100,3 3 708,6
Rahavoogude aruandes kajastatud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
(tuhandetes eurodes)
2016 2015
Tulemiaruandes kajastatud põhivara sihtfinantseerimine 407,8 5 427,0
Saadud mitterahalist sihtfinantseerimist (lisa 8,9) -208,5 -2 338,4
Põhivara sihtfinantseerimise saldode muutus 27,5 125,0
Kokku rahavoogude aruandes kajastatud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 226,8 3 213,6
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
64
Sõlmitud lepingud projektide sihtfinantseerimiseks järgnevatel perioodidel
(tuhandetes eurodes)
Projekti nimetus Toetuse andja Projekti kestvus
Toetuse summa
Erasmus+ Paremaks professionaaliks läbi elukestva õppe (Kuressaare Gümnaasium) SA Archimedes 2016-2018 2,6 Erasmus+ Tool 4 Trainers NEETs (Kuressaare Gümnaasium) SA Archimedes 2016-2018 94,7
Parem haridus (Kuressaare Gümnaasium) SA Archimedes 2016-2019 14,3
Euroopa Vabatahtlik teenistus SA Archimedes 2016-2017 2,2
Teisel ringil targaks (Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium) SA Innove 2016-2018 171,8
Koduteenuse arendamine Kuressaare linnas ja Lääne-Saare vallas (Kuressaare Linnavalitsus) SA Innove 20174-2018 144,7
Soojustorustike renoveerimine (AS Kuressaare Soojus)
SA Keskkonnain-vesteeringute Keskus 2017-2018 194,0
Kokku 624,3
Lisa 16 Kaupade ja teenuse müük (tuhandetes eurodes)
2016 2015
Tulud haridusalasest tegevusest 1 836,1 1 766,0
Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 438,7 391,1
Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 312,3 270,8
Tulud tervishoiust 11 210,9 10 686,7
Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 528,1 421,4
Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 2 153,0 2 111,2
Tulud üldvalitsemisest 8,7 9,2
Tulud transpordi- ja sidealasest tegevusest 100,4 104,5
Tulud muudelt majandusaladelt 3 241,3 3 040,3
Üüri- ja renditulud (vt lisa 8) 366,5 381,2
Õiguste müük 91,8 17,2
Muu toodete ja teenuste müük 113,5 104,1
Kokku kaupade ja teenuste müük 20 401,3 19 303,7
Lisa 17 Muud tulud
(tuhandetes eurodes)
2016 2015
Kasum põhivara müügist ( lisa 9) 73,0 12,7
Kasum kinnisvarainvesteeringute müügist (lisa 8) 0,0 2,6
Kasum varude müügist 3,6 9,4
Muud viivisintressitulud 3,8 5,1
Vee erikasutustasud (lisa3) 5,5 5,3
Saastetasud (lisa3) 8,7 2,5
Kindlustushüvitised 73,5 4,2
Muud (ebatavalised) tulud 12,2 10,9
Kokku muud tulud 180,3 52,7
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
65
Lisa 18 Antud toetused (tuhandetes eurodes)
2016 2015
Sotsiaaltoetused
Peretoetus 93,2 76,5
Toimetulekutoetused 125,0 107,8
Toetus puuetega inimestele ja nende hooldajatele 2,2 2,2
Õppetoetused 30,1 32,7
Muud toetused 36,4 29,9
Erijuhtudel riigi poolt makstavad maksud 5,9 6,8
Preemiad ja stipendiumid 1,3 2,4
Kokku sotsiaaltoetused 294,1 258,3
Tegevuskulude sihtfinantseerimine
Maakonna raamatukogudele raamatute andmine 33,8 32,3
Riigiasutustele 1,6 3,1
Kohalikele omavalitsustele 0,2 0,0
Valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused 24,4 21,7
Spordiklubidele ja erahuvikoolidele 47,7 43,1
Muud eraõiguslikud juriidilised isikud 104,1 47,3
Eralasteaedade kaasfinantseerimine 131,4 126,5
Kokku tegevuskulude sihtfinantseerimine 343,2 274,0
Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
Valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused 32,0 32,0
Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 0,7 0,0
Muud eraõiguslikud juriidilised isikud 50,3 37,7
Kohalikele omavalitsustele 9,5 7,8
Kokku sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 92,5 77,5
Muud toetused
Liikmemaksud
MTÜ Kuressaare Campus 1,0 0,1
Eesti Linnade Liit 8,4 7,9
Saaremaa Omavalitsuste Liit 22,3 23,1
Eesti Maksumaksjate Liit MTÜ 0,2 0,2
Union of the Baltic Cities 0,8 0,8
Raamatupidajate Kogu 0,0 0,1
Jäätmekäitlejate Liit 0,5 0,5
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing 2,5 2,5
Eesti Biokütuse Ühing 0,2 0,2
Eesti Tervislike Linnade võrgustik 0,2 0,2
Eesti Puhkpillimuusika Ühing 0,4 0,0
Eesti Etendusasutuste Liit 0,7 0,0
Kokku muud toetused 37,2 35,6
Kokku antud toetused tulemiaruandes 767,0 636,2
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
66
Lisa 19 Tööjõukulud (tuhandetes eurodes)
Töötasukulud
Põhipalk ja kokkulepi-tud tasud Boonused
Hüvitised ja toetused Kokku
Keskmine kuupalk (eurodes)
Ametnikud Valitavad ja ametisse nimetatavad ametnikud 126,4 0,6 127,0 2 117
Linnavolikogu 37,0 37,0
Kõrgemad ametnikud 80,9 2,6 3,6 87,1 1 861
Tippspetsialistid 129,3 1,7 131,0 1 417
Keskastme spetsialistid 215,4 4,6 4,9 224,9 1 070
Kokku ametnikud 589,0 9,5 8,5 607,0
Töötajad
Nõukogude liikmed 11,1 11,1
Juhatuse liikmed 273,9 3,0 276,9 2 423
Juhid 886,1 27,2 0,8 914,1 1 385
Tippspetsialistid 2 503,6 37,1 13,6 2 554,3 1 447
Keskastme spetsialistid 3 173,4 69,4 14,0 3 256,8 891
Õpetajad 3 197,1 80,0 6,2 3 283,3 1 029
Nooremspetsialistid 27,3 0,8 28,1 520
Tugispetsialistid 108,1 1,8 0,2 110,1 890
Töölised ja abiteenistujad 2 451,5 42,1 19,1 2 512,7 650
Kokku töötajad 12 621,0 260,6 65,8 12 947,4
Töötasud võlaõiguslike lepingute alusel 294,2 294,2
Kokku töötasukulud 13 504,2 270,1 74,3 13 848,6
Keskmine töötajate arv
Ametnikud
Valitavad ja ametisse nimetatavad ametnikud 5,0
Kõrgemad ametnikud 3,9
Tippspetsialistid 7,7
Keskastme spetsialistid 17,5
Kokku ametnikud 34,1
Töötajad
Juhatuse liikmed 9,5
Juhid 55,0
Tippspetsialistid 147,1
Keskastme spetsialistid 304,6
Õpetajad 266,0
Nooremspetsialistid 4,5
Tugispetsialistid 10,3
Töölised ja abiteenistujad 322,2
Kokku töötajad 1 119,2
Kõik kokku 1 153,3
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
67
Erisoodustused
(tuhandetes eurodes)
Isikliku sõiduvahendi kasutamise hüvitis 0,1
Õppelaenu kustutamine 3,0
Esindus- ja vastuvõtukulud 2,1
Toitlustuskulud ja toiduraha hüvitised 7,8
Muud erisoodustused 13,9
Kokku erisoodustused 27,0
Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed
(tuhandetes eurodes)
Sotsiaalmaks töötasudelt 4 503,5
Sotsiaalmaks erisoodustustelt 12,7
Tulumaks erisoodustustelt 7,7
Töötuskindlustusmaksed 107,7
Kokku maksud ja sotsiaalkindlustusmaks 4 631,7
Tööjõukulude kapitaliseerimine
(tuhandetes eurodes)
Töötasude kapitaliseerimine -19,3
Sotsiaalmaksu kapitaliseerimine -6,3
Töötuskindlustusmakse kapitaliseerimine -0,2
Kokku kapitaliseeritud tööjõukulud -25,8
Keskmine töötajate arv ja tööjõukulud tegevusalade lõikes
Tegevusala Keskmine töötajate
arv
Tööjõukulud (tuh.eurot)
Üldised valitsussektori teenused 50,7 1 113,1
Avalik kord ja julgeolek 4,5
Majandus 43,1 846,0
Keskkonnakaitse 22,5 417,5
Elamu- ja kommunaalmajandus 39,3 531,0
Tervishoid 409,5 7 185,4
Vaba aeg, kultuur, religioon 114,8 1 508,1
Haridus 434,8 6 340,3
Sotsiaalne kaitse 38,6 535,6
Kokku 1 153,3 18 481,5
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
68
Lisa 20
Muud tegevuskulud
(tuhandetes eurodes)
2016 2015
Majandamiskulud
Administreerimiskulud 311,4 296,1
Uurimis- ja arendustööd 27,1 59,9
Lähetuskulud 24,0 23,7
Koolituskulud 166,6 142,3
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 1 256,7 1 230,4
Rajatiste majandamiskulud 684,4 592,8
Sõidukite majandamiskulud 328,4 351,9
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 218,3 206,3
Inventari majandamiskulud 336,5 401,4
Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 351,3 250,4
Toiduained ja toitlustusteenused 667,3 682,6
Meditsiinikulud ja hügieenikulud 1 570,2 1 399,5
Teavikud ja kunstiesemed 47,8 36,5
Õppevahendite ja koolituse kulud 564,1 492,7 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisust kulud 240,5 167,6
Sotsiaalteenused 169,5 159,0
Avaliku korra ja julgeoleku kulud 0,2 0,0
Tootmiskulud 1 156,4 1 094,9
Eri- ja vormiriietus 37,9 53,1
Muu erivarustus ja materjalid 65,7 62,4
Muud mitmesugused majanduskulud 89,3 160,7
Kokku majandamiskulud 8 313,6 7 864,2
Maksu-, lõivu-, ja trahvikulud
Käibemaks 759,7 773,9
Käibemaks põhivara soetuselt 445,6 740,5
Käibemaks riigieelarvelisest haridustoetusest koolituskuludelt 1,1 2,2
Käibemaks riigieelarvelisest haridustoetusest õppevahendite kuludelt 6,5 9,6
Maamaks 4,4 4,4
Ettevõtte tulumaks 2,0 0,6
Muud maksud 3,6 6,1
Riigilõivud 6,3 8,3
Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 138,8 180,7
Maksuvõlalt arvestatud intressid 0,0 0,1
Kokku maksu-, lõivu-, ja trahvikulud 1 368,0 1 726,4
Muud tegevuskulud
Kahjutasud, viivised 0,1 0,8
Lootusetud ja ebatõenäolised nõuded 11,1 8,2
Muud kulud (ebatavalised kulud) 4,7 3,6
Kokku muud tegevuskulud 15,9 12,6
Kokku muud tegevuskulud tulemiaruandes 9 697,5 9 603,2
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
69
Rendikulu katkestamatutelt kasutusrendi lepingutelt tulevastel perioodidel
(tuhandetes eurodes)
2016 2015
Transpordi Muu Kokku Transpordi- Muu Kokku
vahendid vara vahendid vara
Järgmisel majandusaastal 56,3 29,9 86,2 14,6 95,7 110,3
1. kuni 2. aastal 32,3 7,8 40,1 9,7 71,7 81,4
2. kuni 3. aastal 27,8 4,3 32,1 33,5 33,5
3. kuni 4. aastal 14,5 2,6 17,1 26,0 26,0
4. kuni 5. aastal 0,8 0,8 12,0 12,0
Kokku 131,7 44,6 176,3 24,3 238,9 263,2
Lisa 21 Tegevuskulude jaotus tegevusalade järgi
2015
(tuhandetes eurodes)
Tegevusala Antud toetused
Tööjõu- kulud
Majan-damis-kulud
Maksu- ja lõivu-kulud
Põhi-vara amorti-satsioon
Lootuse-tud ja ebatõe-näoliselt laekuvad nõuded
Muud tege-vus-kulud Kokku
Üldised valitsus-sektori teenused 35,7 1 028,3 176,4 31,1 232,5 1 504,0
Avalik kord ja julgeolek 4,7 14,3 2,8 21,8
Majandus 34,8 887,6 2 025,9 314,3 1 901,1 4,0 5 167,7
Keskkonnakaitse 1,3 422,8 662,9 64,3 1 170,6 1,8 2 323,7
Elamu- ja kom-munaalmajandus 1,3 514,5 434,6 137,8 398,9 0,9 2,0 1 490,0
Tervishoid 6 859,9 2 175,2 410,0 488,7 2,0 0,6 9 936,4
Vaba aeg, kultuur, religioon 177,4 1 431,8 590,0 31,7 245,4 0,7 2 477,0
Haridus 160,2 5 798,1 1 493,7 714,4 1 886,1 0,2 10 052,7
Sotsiaalne kaitse 234,7 473,5 291,2 20,0 93,9 0,4 1 113,7
Kokku 645,4 17 421,2 7 864,2 1 726,4 6 417,2 8,2 4,4 34 087,0
2016
Üldised valitsus-sektori teenused 32,8 1 113,1 227,5 45,8 387,2 1 806,4
Avalik kord ja julgeolek 4,6 11,6 2,3 18,5
Majandus 93,1 846,0 1 933,2 301,8 1 607,3 10,7 1,4 4 793,5
Keskkonnakaitse 0,6 417,5 841,8 66,0 1 223,4 0,1 1,7 2 551,1
Elamu- ja kom-munaalmajandus 3,0 530,9 412,2 132,9 475,6 1,7 1 556,3
Tervishoid 0,4 7 185,4 2 387,9 366,0 539,8 -0,3 10 479,2
Vaba aeg, kultuur, religioon 195,9 1 508,1 721,2 162,3 283,9 0,4 2 871,8
Haridus 179,2 6 340,3 1 440,7 268,2 655,9 0,0 8 884,3
Sotsiaalne kaitse 262,0 535,6 337,5 22,7 72,8 0,2 1 230,8
Kokku 767,0 18 481,5 8 313,6 1 368,0 5 245,9 11,1 4,8 34 191,9
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
70
Lisa 22 Tingimuslikud kohustused
Tulumaksukohustused
(tuhandetes eurodes)
Jaotuskõlbulik
kasum Tulumaksu-
kohustus
Kuressaare Soojus AS 9 871,5 1 974,3
Kuressaare Veevärk AS 21 800,8 4 360,2
Saaremaa Prügila AS 1 234,4 246,9
Kuressaare Bussijaam OÜ 150,8 30,2
Kokku 33 057,5 6 611,6
Tegemist on potentsiaalse tulumaksukohustusega eeldusel, et tütarettevõtjad jaotaksid kogu
jaotuskõlbuliku kasumi dividendideks. Maksimaalselt oleks võimalik välja maksta dividende summas 26 445,9 tuhat eurot.
Lisa 23
Tehingud seotud osapooltega
Konsolideerimisgrupi koosseisu kuuluvate üksuste majandusaastaaruannetes on välja toodud
tehingud seotud osapooltega, käsitledes seotud osapooltena isikuid Tulumaksuseaduse § 8 ja Korruptsioonivastase seaduse §7 mõistes Käesolev lisa ei sisalda informatsiooni konsolideerimisgruppi kuuluvate, rida-realt konsolideeritud üksustega
tehtud ning aruandest elimineeritud tehingute kohta.
Seotud osapooled konsolideerimisgrupi seisukohalt on:
1. Linnavolikogu liikmed ja nende lähisugulased ning nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted.
2. Linnavalitsuse liikmed ja nende lähisugulased ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted.
3. Tütarettevõtjate ja valitseva mõju all olevate sihtasutuste nõukogu liikmed ja nende lähisugulased ning nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted.
4. Tütarettevõtjate ja valitseva mõju all olevate sihtasutuste juhatuse liikmed ja nende lähisugulased ning nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted.
Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud Keskmine arv
Tasude kogusumma (tuhandetes eurodes)
2016 2015 2016 2015
Linnavolikogu liikmed 21 21 37,0 35,0
Linnavalitsuse liikmed 5 4,9 126,3 116,4
Nõukogude liikmed 42,5 44,4 11,1 12,4
Juhatuse liikmed 9,5 10 281,7 297,2
Asutuste juhid 18,5 18 336,3 304,5
Kokku 75,5 77,3 755,4 730,5
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
71
Linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmed on saanud hüvitist osalemise eest konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste nõukogude tegevuses:
Nimi Asutus
Arvestatud tasud (eurodes)
Anton Teras Linnavolikogu liige Kuressaare Hambapolikliinik SA 120
Helle Kahm Linnavolikogu liige Kuressaare Hoolekanne SA 60
Jaanis Prii Linnavolikogu liige Kuressaare Haigla SA 140
Jaanis Prii Linnavolikogu liige Saaremaa Prügila OÜ 1 152
Kairit Lindmäe Linnavalitsuse liige Kuressaare Hambapolikliinik SA 120
Kairit Lindmäe Linnavalitsuse liige Kuressaare Hoolekanne SA 323
Leet Rauno Lember Linnavolikogu liige Kuressaare Haigla SA 35
Ly Kallas Linnavolikogu liige Kuressaare Bussijaam OÜ 38
Mart Mäeker Linnavalitsuse liige Kuressaare Soojus AS 201
Reet Tuisk Linnavolikogu liige Kuressaare Haigla SA 1 650
Reet Tuisk Linnavolikogu liige Kuressaare Hambapolikliinik SA 120
Taavi Rauniste Linnavolikogu liige Kuressaare Bussijaam OÜ 767
Tambet Kikas Linnavolikogu liige Kuressaare Veevärk AS 128
Tambet Kikas Linnavolikogu liige Kuressaare Soojus AS 1 638
Tiit Kaasik Linnavalitsuse liige Kuressaare Veevärk AS 128
Toivo Alt Linnavolikogu liige Kuressaare Soojus AS 67
Aastaaruandes tuleb avaldada informatsioon seotud osapoolteks loetud äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega turutingimustest või seadusega sätestatud tingimustest erinevate tingimustega toimunud tehingute liigid ja mahud ning nendest tehingutest tulenevad tulud ja kulud aasta kohta kokku ning nõuete ja kohustuste saldod aasta lõpuks. Tehingutes seotud osapooltega ei ole konsolideerimisgrupil olnud turuhinnast erineva hinnaga tehinguid.
Lisa 24 Bilansipäevajärgsed sündmused
Kuressaare Linnavolikogu 27. aprill 2017.a otsusega nr 16 tunnistati kõlbmatuks ja kanti maha Kuressaare Linnavalitsuse bilansis olev vara maksumusega 70 699,06 eurot. Maha kantud vara kajastub 31.12.16 seisuga raamatupidamises kontol „Lõpetamata ehitused“ ja tegemist on aastatel 2008–2010 koostatud kergliiklustee ja keskväljaku projektidega, mida ei viidud ellu. Projektid on tänaseks vananenud ning ei vasta enam linna vajadustel ning nende alusel ei ole võimalik ehitustöid teostada. Kuressaare avaliku ruumi uus põhiprojekt on koostamisel ning antakse linnale üle 2017. aasta kevadel.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
72
Lisa 25 Kuressaare Linnavalitsuse konsolideerimata aruanded
Bilanss
VARAD (tuhandetes kroonides)
31.12.2016 31.12.2015
Käibevara
Raha 1 494,0 2 273,3
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 844,4 829,7
Nõuded ostjate vastu 100,8 72,9
Muud nõuded ja ettemaksed 70,9 77,4
Varud 12,6 10,0
Käibevara kokku 2 522,7 3 263,3
Põhivara
Osalused sihtasutustes 3 548,9 3 563,8
Tütarettevõtjate aktsiad või osad 5 696,1 5 696,1
Pikaajalised maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 0,0 0,0
Kinnisvarainvesteeringud 3 049,1 1 899,7
Materiaalne põhivara 38 284,2 39 009,8
Immateriaalne põhivara 0,0 0,4
Põhivara kokku 50 578,3 50 169,8
Varad kokku 53 101,0 53 433,1
KOHUSTUSED JA NETOVARA
Lühiajalised kohustused
Võlad tarnijatele 654,5 229,9
Võlad töövõtjatele 704,7 649,6
Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused 374,8 338,8
Muud kohustused ja saadud ettemaksed 133,5 46,7
Laenukohustused 1 592,1 1 687,8
Lühiajalised kohustused kokku 3 459,6 2 952,8
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused 5 824,6 7 417,3
Pikaajalised kohustused kokku 5 824,6 7 417,3
Netovara
Reservid 0,6 0,6
Akumuleeritud ülejääk 43 066,9 44 239,3
Aruandeperioodi tulem 749,3 -1 176,9
Netovara kokku 43 816,8 43 063,0
Kohustused ja netovara kokku 53 101,0 53 433,1
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
73
Kuressaare Linnavalitsus Konsolideerimata tulemiaruanne
(tuhandetes eurodes)
2016 2015
Tegevustulud
Maksud 9 456,1 8 944,2
Saadud toetused 5 165,5 4 677,6
Riigilõivud 8,8 14,0
Kaupade ja teenuste müük 3 259,1 2 894,7
Muud tulud 26,1 21,8
Tegevustulud kokku 17 915,6 16 552,3
Tegevuskulud
Antud toetused -948,8 -884,6
Tööjõukulud -9 720,3 -8 844,2
Muud tegevuskulud -4 573,4 -4 683,9 Põhivara ja kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon -1 958,3 -3 262,0
Tegevuskulud kokku -17 200,8 -17 674,7
Aruandeperioodi tegevustulem 714,8 -1 122,4
Finantstulud ja -kulud
Intressikulu -53,7 -55,1
Tulem osalustelt 87,5 0,0
Muud finantstulud 0,7 0,6
Finantstulud ja -kulud kokku 34,5 -54,5
Aruandeperioodi tulem 749,3 -1 176,9
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
74
Kuressaare Linnavalitsus Konsolideerimata rahavoogude aruanne
(tuhandetes kroonides)
2016 2015
Rahavood põhitegevusest
Aruandeperioodi tegevustulem 714,8 -1 122,4
Korrigeerimised:
Põhivara amortisatsioon 1 958,3 3 262,0
Käibemaksukulu põhivara soetuselt 397,6 638,0
Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -383,7 -397,7
Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 123,5 109,6
Kasum/kahjum põhivara müügist -3,7 -8,6
Korrigeeritud tegevustulem 2 806,8 2 480,9
Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus -17,4 -126,9
Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 247,8 114,0
Rahavood põhitegevusest kokku 3 037,2 2 468,0
Rahavood investeerimistegevusest
Kinnisvarainvesteeringute soetus 0,0 -0,1
Tasutud materiaalse põhivara eest -2 130,7 -4 626,9
Laekunud põhivara müügist 3,7 9,8
Osaluste soetus 0,0 -350,0
Laekunud intressid ja muu finantstulu 0,6 0,6
Rahavood investeerimistegevusest kokku -2 126,4 -4 966,6
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekunud laenud 0,0 5 000,0
Tagasimakstud laenud -1 670,1 -1 491,8
Tagasimakstud kapitalirendikohustused -18,2 -41,5
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 175,2 359,7
Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -122,8 -109,6
Makstud intressid -54,2 -54,8
Rahavood finantseerimistegevusest kokku -1 690,1 3 662,0
Puhas rahavoog -779,3 1 163,4
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 273,3 1 109,9
Raha ja selle ekvivalentide muutus -779,3 1 163,4
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 1 494,0 2 273,3
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
75
Kuressaare Linnavalitsus Konsolideerimata netovara muutuste aruanne
(tuhandetes eurodes)
Saldo seisuga 31.12.2014 44 235,5
Põhivara ümberhindlus (arvele võtmine) 4,4
Aruandeperioodi tulem -1 176,9
Saldo seisuga 31.12.2015 43 063,0
Põhivara ümberhindlus (arvele võtmine) 4,5
Aruandeperioodi tulem 749,3
Saldo seisuga 31.12.2016 43 816,8
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
76
Lisa 26
Selgitused eelarve täitmise aruande juurde
Kuressaare linna eelarve kinnitab linnavolikogu. Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus
lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, kohaliku omavalitsuse üksuse
finantsjuhtimise seadusest ning Kuressaare Linnavolikogu 22.05.2014 määrusest nr 11
„Kuressaare linna finantsjuhtimise kord“.
Kuressaare linna 2016. aasta koondeelarve kogumahuga 19 957 350 eurot kinnitati 25.
veebruaril 2016 Kuressaare Linnavolikogu määrusega nr 1. Kuressaare Linnavolikogu 8.
septembri 2016 määrusega nr 20 võeti vastu lisaeelarve, millega suurendati eelarvet 585 247
euro võrra. Linnavalitsuse korraldustega sihtotstarbeliste vahendite kasutuselevõtuga
suurendati 2016. aastal eelarvet 586 819 euro võrra. Lõpliku eelarve kogumahuks kujunes
21 129 416 eurot.
Kuressaare linna eelarve koostatakse kassapõhisel printsiibil, mistõttu on ka eelarve täitmise
aruanne kassapõhine ning ei ole võrreldav konsolideerimata finantsaruannetega.
Eelarve täitmise aruande liigendamise aluseks on rahandusministri määrusega kehtestatud
eelarveklassifikaatorid. Eelarve täitmise aruanne on koostatud linnavalitsuse kui juriidilise
isiku kohta ning on toodud raamatupidamise aastaaruande koosseisus lk 39.
Järgnevalt on võrreldud 2016. aasta eelarve täitmist 2015. aasta eelarve täitmise, 2016. aasta
esialgse eelarve ja 2016. aasta lõpliku eelarvega. Põhjendatud on olulisemaid erinevusi.
Tulude eelarve
Joonis 1. Kuressaare linna tulude võrdlus (tuh €)
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
77
2016. aastal laekus linnale põhitegevuse tulusid 17 847,7 tuhat eurot, mida on 1 349,3 tuhande
euro võrra enam esialgses eelarves kinnitatust ja 1 549,8 tuhande euro võrra rohkem 2015.
aasta tegelikust. Seega suurenes aruandeaastal linna eelarve põhitegevuse tulude maht
võrreldes 2015. aastaga 9,5%.
2016. aasta põhitegevuse tuludest moodustas maksutulu 52,9%, millest omakorda 96,9%
moodustas laekumine üksikisiku tulumaksust. Üksikisiku tulumaksu laekus 2016. aastal
võrreldes kavandatud eelarvega 567,7 tuhande euro ja võrreldes 2015. aastaga 614,6 tuhande
euro võrra enam.
4 857,7 tuhat eurot ehk 27,2% 2016. aasta põhitegevuse tuludest moodustasid saadud toetused
tegevuskuludeks, mida võrreldes esialgse eelarvega laekus 530,2 tuhande euro võrra rohkem,
seda peamiselt mitmesuguste aruandeaastal rahastamisotsuse saanud projektide arvel.
3 417,1 tuhat eurot ehk 19,2% 2016. aasta põhitegevuse tuludest moodustasid tulud kaupade
ja teenuste müügist, mida laekus 242 tuhande euro võrra rohkem võrreldes esialgse eelarvega
ja 363,3 tuhande euro võrra rohkem 2015. aastal laekunud tulust.
Kulude eelarve
Joonis 2. Kuressaare linna kulude võrdlus (tuh €)
2016. aasta eelarve põhitegevuse kulude maht oli 14 774,1 tuhat eurot, mis on 263,5 tuhat
eurot rohkem kui esialgne eelarve ja 1 210,2 tuhat rohkem kui 2015. aastal.
Personalikulude maht on võrreldes 2015. aastaga suurenenud 941,4 tuhande euro võrra, mis
on eelkõige tingitud õpetajate ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
78
tõusust kui ka SA Kuresaare Hoolekanne üleandmisest asutatavale linnavalitsuse hallatavale
asutusele.
Majandamiskulud on suurenenud võrreldes eelmise aastaga 213,4 tuhande euro võrra seoses
kaupade ja teenuste hindade tõusuga. Samuti mõjutas majandamiskulude kasvu SA
Kuressaare Hoolekanne ülesannete, lepingute, lepingutega seotud õiguste ja kohustuste ning
pooleliolevate projektide üle andmine asutatavale linnavalitsuse hallatavale asutusele alates
01. juulist 2016. a.
Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine suurenes 45,3 tuhat eurot võrreldes 2015.
aastaga. Linna laenukohustusi tasuti võrreldes 2015. aastaga 153,7 tuhat eurot rohkem ja
intresse 0,8 tuhat eurot vähem.
Põhivara soetuste maht oli 2016. aastal 2 181,4 tuhat eurot, mis oli 1 272,8 tuhat eurot
väiksem võrreldes esialgse eelarvega seoses Tallinna tänava rekonstrueerimise ja Kuressaare
Avatud Noortekeskuse tarbeks Pihtla tee 2 hoone ümberehitustööde edasilükkumisega 2017.
aastasse. Seetõttu ei võtnud Kuressaare linn 2016. aastal ka investeerimislaenu. Põhivara
soetuste maht oli 2016. aastal 2 750,4 tuhande euro võrra väiksem 2015. aasta mahust.
Põhivara soetuseks saadi sihtfinantseerimist kokku 190,2 tuhat eurot, millest ligikaudu 74%
moodustas koostöölepingu alusel Lääne-Saare vallalt üldhariduskoolide ja lasteaedade
kaasfinantseerimiseks saadud sihtfinantseerimine.
Kuressaare linn Majandusaasta aruanne 2016
79
KURESSAARE LINNAVALITSUS
EMA
Huvikoolid
Kultuuriasutused
Kuressaare Kultuurivara
Kuressaare Linnateater
Saare Maakonna
Keskraamatukogu
TÜTRED
Kuressaare Soojus AS
Kuressaare Veevärk AS
Kuressaare Bussijaam OÜ
Saaremaa Prügila OÜ
VALITSEVA MÕJU ALL OLEVAD
Kuressaare Haigla SA
Majandusasutus
Kuressaare Muusikakool
Kuressaare Kunstikool
Lasteaiad
Pargi Lasteaed
Rohu Lasteaed
Ristiku Lasteaed
Tuulte Roosi Lasteaed
Ida-Niidu Lasteaed
Kuressaare Hambapolikliinik SA
Üldhariduskoolid
Kuressaare Gümnaasium
Saaremaa Ühisgümnaasium
Kuressaare Vanalinna Kool
Kuressaare Täiskasvanute
Gümnaasium
Kuressaare
Linnamajandus
Hoolekandeasutus
Kuressaare Perekodu
Kuressaare Hoolekanne
Vabaaja ja spordiasutus
Saaremaa Spordikool
Kuressaare Avatud
Noortekeskuse
Noortejaam
Kuressaare linna
konsolideerimisgrupp