majanduskaristusõigus juriidilise isiku vastutus

Majanduskaristusõigusjuriidilise isiku vastutus

Marko Kairjak

Juhtorgani liikme vastutus

• Juhtorgani liikme vastutus

– Ühingu eest (juriidilise isiku vastutus e KarS § 14)

– Ühingu ees

• KarS § 201, § 2172

• Spetsiifilised süüteod


• Juriidilise isiku vastutus on derivatiivne vastutus

• Seega KarS tähenduses ei saa juriidiline isik ise tegusid toime panna, vaid vastutuse aluseks on KarS § 14 lg-s 1 nimetatud tegude omistamine

21.4.2023 3


• Seega võimalik olukord, kus sama teo eest vastutab nii füüsiline kui ka juriidiline isik

• Praktikas sageli loobutakse füüsilise isiku suhtes menetluse läbiviimisest

21.4.2023 4


• Eelnev ei vabasta siiski juriidilise isiku vastutuse põhistamiseks KarS § 14 lg-s 1 sätestatud eelduste sedastamisest

21.4.2023 5


• KarS § 14 lg 1 eeldused:

– Toime pandud organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt

– Juriidilise isiku huvides

• Seega:

– Teo toimepanija võib olla nt tavatöötaja,

– …ent tuvastama peab konkreetse § 14 lg-s 1 mainitud isiku teo

21.4.2023 6


• Menetleja peab selgelt välja tooma:

– Kes pani teo toime

– Millest tulenes JL garandikohustus

– Kas nõutav tegu oli objektiivselt eeldatav

21.4.2023 7


• “Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb KarS § 14 lg-st 1 lähtuvalt juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või juhtivtöötaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt VTMS §-le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega” (RKKKo 3-1-1-19-07, mis omakorda viitab varasematele lahenditele RKKKo nr 3-1-1-4-06; nr 3-1-1-7-06 ja nr 3-1-1-80-06)

21.4.2023 8


• “Lähtuvalt KarS § 14 lg-st 1 tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis.” (RKKKo 3-1-1-84.07; mis omakorda viitab varasematele lahenditele RKKKo nr 3-1-1-82-04, p 11; 3-1-1-9-05, p-d 8 ja 10; 3-1-1-22-05, p 12; 3-1-1-4-06, p 5; nr 3-1-1-7-06, p 10 ja nr 3-1-1-19-07);


• Kui eelnev praktika näikse olevat ammendav, siis tegelikkuses praktikas endiselt probleemid märkimisväärsed – vt nt RKKKo 3-1-1-100-11

• “Tegemist ei ole neljanda koosseisuelemendiga” (RKKKo 3-1-1-30-11)

21.4.2023 10


• Organi ja organi liikme eraldi väljatoomine praeguseni ebaselge

• Juhtivtöötaja

- Tüüpiline näide on nö keskastme juht

- Juhtivtöötaja, tegevdirektor, osakonnajuhataja

- RKKKo 3-1-1-9-05, 3-1-1-137-04: madalama astme tavatöötajad, kellel on õigus vastu võtta iseseisvaid otsusi

21.4.2023 11


KarS 14 lg 1 nimetatud isikute loetelu:

– Organ

– Organi liige

– Juhtivtöötaja

– Muu pädev esindaja

21.4.2023 12


• Praeguseni üsna ebaselge, miks § 14 sõnastuses tehakse vahet “organil” ja “organi liikmel”

• Võimalik lahendus – “organ” võimaldab vastutusele võtta kõik liikmed salajase hääletuse korral

21.4.2023 13


• Alates 28.07.2008.a uus mõiste „muu pädev esindaja“

• Sisu veel ebaselge, s.o. ootab kohtupraktikat

• Varasem kohtupraktika RKKKo 3-1-1-70-04:

– „Kuna deklaratsioonides ei esitanud valeandmeid mitte äriühingu organ või juhtivtöötaja, vaid äriühingu volitatud esindaja, siis vastavalt KarS § 14 lg-le 1 puudub alus juriidilise isiku karistusõiguslikuks vastutuseks“

21.4.2023 14


• Aluseks näikse olevat 21.11.1997.a OECD konventsioon

• Näited:

• Lepinguline esindaja

• prokurist

21.4.2023 15


• Kas laiendab JI vastutust liigselt - omistatakse tegusid, mille seostamine JI põhieesmärkidega on vägagi kauge

• Lahendusena on kirjanduses toodud see, et see pädev esindaja peaks olema siiski käsitletav nö JI tahte kujundajana või siis peaks tegevusel olema JI JL heakskiit vms

21.4.2023 16


• Eelnev hägustab siiski muu pädeva esindaja ja juhtivtöötaja omavahelist vahetegu

21.4.2023 17


• KarS § 14 loetellu ei kuulu:

– Autojuht (RKKKo 3-1-1-100-03)

– Või ei seondu tööülesannetega või väljaspool tööaega (RKKKo 3-1-1-108-03)

21.4.2023 18


• Eraldi problemaatika on nö faktilise ühingujuhiga seonduv:

– Isik, kes tegutseb kehtetul alusel; või

– Ühingu formaalne juht on variisik, ühingut kasutataksegi süütegude toimepanemiseks

21.4.2023 19


• Faktilise ühingujuhi fiktsioon ilmselt kohtupraktikas omaks võetud (vt RKKKo 3-1-1-85-01, 3-1-1-12-03)

• Kriteeriumid:

– Omab märkimisväärset kontrolli kogu ühingu või teatud tegevusvaldkonna üle

– Tegevus suunatud väljapoole

– Isik on teadlik oma positsioonist

21.4.2023 20


• Probleem erilise isikutunnusega

• KarS § 3891 II teoalternatiivi (=maksuhaldurile andmete esitamise jätmine) saab realiseerida vaid formaalne juhatuse liige (RKKKo 3-1-1-94-06, 3-1-1-61-08)

21.4.2023 21


• See võib nt vahendliku täideviimise puhul tekitada kummalise olukorra, kus keegi ei vastuta:

– Erilise isikutunnusega isikul puudub tahtlus

– Faktiline ühingujuht ei oma erilist isikutunnust

21.4.2023 22


• Teo toimepanemise vormid:

– KarS § 14 lg-s 1 nimetatud isik paneb faktiliselt teo toime üksik- või kaastäideviijana

– Teo faktiline toimepanija on KarS § 14 lg-s 1 nimetamata isik:

• Vahendlik täideviimine

• Garandikohustuse rikkumine

21.4.2023 23


• Vahendlik täideviimine

– Valitseb ülekaaluka teadmisega

– Valitseb organisatsioonilise ülemvõimuga

• Kas eraõiguslike juriidiliste isikute puhul sellist konstruktsiooni toetada?

• Samas kohtupraktika näikse suhteliselt valutult omaks võtnud olevat

21.4.2023 24


• Ülekaaluka teadmisega valitsemine

– Eesseisjal puudub tahtlus

– Eesseisjal puudub süü

– Eesseisja tegevus õiguspärane

• Ei ole tekitanud praktikas erilisi probleeme – rohked näited ebaseadusliku metsaraidega seoses

21.4.2023 25


• Valitsemine organisatsioonilise võimuaparaadiga

– Ajalooliselt välja töötatud sõjaliste struktuuride näitel

– Vaieldamatult kohaldub nö õigusväliste organisatsioonide puhul (kuritegelikud ühendused)

21.4.2023 26


• Võimuaparaadiga valitsemise kohaldamine siiski kaheldav eraõiguslike juriidiliste isikute puhul (P. Randma „majandusettevõtted“)

– Olemuselt ei ole suunatud need süütegude toimepanemisele

– Puudub konkreetne käsuliin

– Kuivõrd peab tolereerima töötaja õigust keelduda õigusvastase käsu täitmisest

21.4.2023 27


• Kokkuvõttes – kogu probleem näikse olevat pigem dogmaatiline, kuna kohtupraktika kohaldanud vahendliku TV sellises olukorras suhteliselt valutult

• Vastasel juhul muutub küsitavaks kogu juriidilise isiku vastutus

21.4.2023 28


• Veoettevõtte juhatuse liikmed A ja B käsivad alluval C-l, et see läheks teeks ühe “mitteametliku reisi” ilma veodokumentideta üle Venemaa piiri. Alluv teab, et ilma veodokumentideta sõit on keelatud. Ta usub, et juhatuse liikmed on “asjad korda ajanud” ja teeb sõidu ära. Koidula piiripunktis otsitakse ta auto läbi ja leitakse koorma hulgast 100 g narkootilist ainet.

• Variant 1: Alluv C keeldub sõitmast. Juhatuse liikmed veenavad teda ja teevad talle lõpuks selgeks, et käsu mittetäitmisel kaotab ta töö. Ta võtab kaasa kindluse mõttes sõidule paarimehe, kes rooli ei saagi ja magab kogu tee.

• Variant 2: Veokijuht tabatakse juba enne Venemaale suundumist.

21.4.2023 29


• Tegevusetus

– Probleemid praktikas pisut suuremad

– Dogmaatiline probleem: kuivõrd lai on JL järelevalvekohustis

– Praktilised probleem: faktilise toimepanija ja JL teovormide eristamine

21.4.2023 30


• Otsuses peab selgelt välja joonistuma, kas tegu on toime pandud tegevusetuse või tegevusega

• Tegevusetuse puhul

• Nõutav tegu

• Teo eeldatavus

21.4.2023 31


• RKKKo 3-1-1-84-07:

“/…/ millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (Vt nt RKKKo nr 3-1-1-82-04, p 11; nr 3-1-1-9-05, p-d 8 ja 10; nr 3-1-1-22-05, p 12; nr 3-1-1-4-06, p 5; nr 3-1-1-7-06, p 10 ja nr 3-1-1-19-07).”

21.4.2023 32


• Menetleja peab selgelt välja tooma:

– Kes pani teo toime

– Millest tulenes JL garandikohustus

– Kas nõutav tegu oli objektiivselt eeldatav

21.4.2023 33


• Tegevusetuse puhul peab nõutav tegu olema objektiivselt eeldatav

– Eelkõige päästab selge vastutusvaldkondade jaotus nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt

– Ekstsess

21.4.2023 34


• Garandikohustuse alused:

• Ingerents

• Kontrollitav oht

• Seadus

– KrAS jm eriseadused, mis sätestavad JL-dele täiendavaid kohustusi

– ÄS § 306???

21.4.2023 35


• Ingerents

• JL andis lepingupartnerile käsu teostada keelatud kohas metsaraiet (RKKKo 3-1-1-104-09)

• Ühing laseb käibesse ohtliku toote

• Ülesanne antakse sisekorraeeskirju rikkudes

21.4.2023 36


• Kontrollitav oht

• Teatud tegevusvaldkondades tuleb jaatada tavalisest kõrgemat hoolsuskohustust

21.4.2023 37


• Seadus

• KrAS jm eriseadused, mis sätestavad JL-dele täiendavaid kohustusi

• ÄS § 306???

21.4.2023 38


• Kogu üldosalise juhtorgani liikme vastutuse küsimus taandub täideviimise ja osavõtu temaatikale

• Ehk siis kes vastutab täideviijana ja kes osavõtjana

21.4.2023 39


• Võimalik täideviimise skeem

21.4.2023 40

JL JL

Osakonnajuh.

Faktiline toimepanijaFaktiline toimepanija


• KarS § 14 lg 1: juhtorgan, selle liige, keskastme juht või muu pädev isik

• Juhatuse liikme teadlikkus teise maksusüütegudest ei pane vastutama (RKKKo 3-1-1-60-07)

21.4.2023 41


• Seega JL võib vabaneda vastutusest, kui süütegu ei kuulunud tema vastutusvaldkonda

• Mõistagi võimalik vastutuse välistamine ekstsessi või hoolsuskohustuse täitmise eest

• Kollegiaalsed otsused: kõigi hääletanute vastutus salajaste otsuste puhul?

21.4.2023 42


• Lisaks §-s 14 nimetatud isiku teole on oluline tuvastada tegutsemine huvides:

- Huvi laiem kui üksnes varalise kasu saamine ning puudutada ka valdkondi, mis jäävad tema põhitegevusest väljapoole (RKKKo 3-1-1-9-05).

- Huvi mõiste kaudu välistatakse juriidilisele isikule selliste tegude omistamine, mis on toime pandud töötaja erahuvides ja juriidilise isiku tegevusvaldkonna väliselt (RKKKo nr 3-1-1-137-04, p 14.3 ja nr 3-1-1-108-03)

21.4.2023 43


• Huvid

• Peab olema JI-le soodne e tooma kaasa positiivsed järelmid

• Seaduses, põhikirjas vms sätestatud JI eesmärk ei ole oluline

21.4.2023 44


• Huvid

• Nt erakonnale laenu võtmine ErakS rikkudes (RKKKo 3-1-1-67-09)

21.4.2023 45


• 2 peamist juhtorgani liikme tegevusega puutumust omavat koosseisu:

– Omastamine (= § 201)

– Usalduse kuritarvitamine (§ 2172)

21.4.2023 46

Tänan!

majanduskaristusõigus juriidilise isiku vastutus

Documents