Majandusprognoos aastaks 2018

Ardo Hansson

Põhisõnumid aasta tagasi• Inflatsioon kiireneb ja aeglustab ostujõu

kasvu

• Palku jäävad survestama tööealise elanikkonna kahanemine ja kvalifitseeritud tööjõu suurenev roll majanduses

• Turg sunnib üha jõulisemalt lõpetama odavamal tööjõul põhinevaid ärimudeleid

• Euroopa Liidu vahendeid peaks kasutama tõhusamalt

• Ettevõtete konkurentsivõime ja tootmispotentsiaal vajavad majanduspoliitika tuge

Mis on vahepeal toimunud?• Inflatsioon on sel aastal viimase nelja aasta

kiireim, reaalpalga kasv kordades aeglasem

• Tööjõukulude kasv pole aeglustunud, viimased andmed näitavad hoopis palgaväljamaksete kasvu kiirenemist

• Lihtsam, väiksemat väärtust loov tootmine on raskemas seisus kui varem

• Eelmisel aastal olid eurorahad alakasutatud, sel aastal võimendavad need majandustsüklit

• Ehitussektor on ülekuumenemise lävel ja riik peaks oma kulutustes seda arvesse võtma, et teised sektorid ei kannataks

Maailmamajandus on kosumas

• Aktiivsusindeksid on aastatagusega võrreldes paranenud• Geopoliitilised pinged on endiselt õhus, kuid hetkel need majanduskasvu ei piira

Allikas: Markit.

40

45

50

55

60

65

2013 2014 2015 2016 2017

Ostujuhtide koondindeks (PMI)UK Euroala USA Hiina Jaapan Arenevad turud

• Ekspordi aastakasv ulatub juba 5%-ni• Mitmes piirkonnas on nõudluse kasvu kiirendanud ühekordsed

majanduspoliitilised tugimeetmed

Üleilmse kaubanduse maht kasvab kiirelt

40

60

80

100

120

140

20

00

/01

20

00

/07

20

01

/01

20

01

/07

20

02

/01

20

02

/07

20

03

/01

20

03

/07

20

04

/01

20

04

/07

20

05

/01

20

05

/07

20

06

/01

20

06

/07

20

07

/01

20

07

/07

20

08

/01

20

08

/07

20

09

/01

20

09

/07

20

10

/01

20

10

/07

20

11

/01

20

11

/07

20

12

/01

20

12

/07

20

13

/01

20

13

/07

20

14

/01

20

14

/07

20

15

/01

20

15

/07

20

16

/01

20

16

/07

20

17

/01

Maailm kokku Arenenud riigid Arenevad riigid

Ekspordi mahuindeks (2010=100)

Allikas: CBP World Trade Monitor.

0

0.5

1

1.5

2

2.5

2002-2007 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Püsiva kasvu kindlustamiseks on vaja investeeringuid

0

0.2

0.4

0.6

0.8

1

1.2

1.4

1.6

2002-2007 2013 2014 2015 2016 2017 2018

keskmine 1997-2007 = 1,24

Investeeringute kasvu ja majanduskasvu suhe

keskmine 1987-2007 = 2,2

keskmine 1970-2015= 1,75

Väliskaubanduse kasvu ja majanduskasvu suhe

Allikas: OECD.

prognoos prognoos

Enamikus majanduspiirkondades on kasv pigem stabiliseerumas kui kiirenemas

Allikas: OECD prognoos, september 2017.

Suuremate riikide ja piirkondade majanduskasvu prognoos

0

1

2

3

4

5

6

7

8

Maailm OECD Ühendriigid Euroala Jaapan India Hina

2015

2016

2017

2018

Hiina

%

USA

-1%

0%

1%

2%

3%

-1%

0%

1%

2%

3%

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

-1%

0%

1%

2%

3%

-1%

0%

1%

2%

3%

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Euroala majanduskasv on aina kiirenenud

• Majanduskasvu haripunkt jääb eeldatavasti sellesse aastasse

ÜTHI-inflatsioonMajanduskasv

2016 2017* 2018* 2019*

0,2% 1,5% 1,2% 1,5%

2016 2017* 2018* 2019*

1,8% 2,2% 1,8% 1,7%

* prognoos

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank.

* prognoos

prognoos prognoos

Inflatsioon aeglustub mõnevõrra nafta hinna baasiefekti ammendumise tõttu

Allikas: Bloomberg, keskpangad.

• Alusinflatsioon seevastu kosub sisenõudluse kasvu mõjul

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

20182017201620152014201320122011201020092008

%G3 inflatsioon ja prognoos

Euroala USA Jaapan

-2

-1

0

1

2

3

20182017201620152014201320122011201020092008

G3 alusinflatsioon (%) ja prognoos

Euroala USA Jaapan

%

prognoosprognoos

Euroopa Keskpanga rahapoliitika on toetav

Allikas: Euroopa Keskpank.

• Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmete mõju avaldub viitajaga, eurosüsteemi rekordsuur bilansimaht on kuistest varaostudest olulisem

• Euroala keskpangad (eurosüsteem) on varaostukava raames varasid soetanud ligikaudu 2 triljoni euro ulatuses (u 1/5 euroala SKPst)

-1

0

1

2

3

4

5

6

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Euroopa Keskpanga rahapoliitilised intressimäärad ja EONIA

ECB baasintressimäär ECB üleöö deposiidimäär ECB üleöö laenumäär EONIA EURIBOR 6M

%

Viimaste kuude olulisim muutus on euro vahetuskursi tugevnemine

1.00

1.05

1.10

1.15

1.20

1.25

Jan.15 Apr.15 Jul.15 Oct.15 Jan.16 Apr.16 Jul.16 Oct.16 Jan.17 Apr.17 Jul.17

EUR/USD

Allikas: Bloomberg.

• Hiljutine euro vahetuskursi tugevnemine on kooskõlas euroala majanduse põhinäitajate paranemisega

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

Läti Leedu Soome Rootsi Venemaa

Lähinaabrite majandus on paremas seisus kui enne

Allikas: OECD.

20

18

20

15

20

13

20

14

20

16

20

17

• Eelmise kümnendi kasvumääradeni pole kaubanduspartnerid siiski jõudnud

Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv%

Kiirem hinnakasv välisturgudel on kasvatanud ka Eesti ettevõtete käibeid

-4

-2

0

2

4

6

8

10

2013 - 2016 keskmine 2017 I pa keskmine

Ekspordihinna muutus*

* Põhineb ekspordi deflaatoritel. Allikas: Eurostat.

%

Ekspordihindade tõus on üldine

-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

Jaan

uar

Vee

bru

arM

ärts

Ap

rill

Mai

Juu

ni

Juu

liA

ugu

stSe

pte

mb

erO

kto

ob

erN

ove

mb

erD

etse

mb

erJa

anu

arV

eeb

ruar

Mär

tsA

pri

llM

aiJu

un

iJu

uli

Au

gust

Sep

tem

ber

Okt

oo

ber

No

vem

ber

Det

sem

ber

Jaan

uar

Vee

bru

arM

ärts

Ap

rill

Mai

Juu

ni

Juu

liA

ugu

stSe

pte

mb

erO

kto

ob

erN

ove

mb

erD

etse

mb

erJa

anu

arV

eeb

ruar

Mär

tsA

pri

llM

aiJu

un

iJu

uli

Au

gust

Sep

tem

ber

Okt

oo

ber

No

vem

ber

Det

sem

ber

Jaan

uar

Vee

bru

arM

ärts

Ap

rill

Mai

Juu

ni

Juu

liA

ugu

stSe

pte

mb

erO

kto

ob

erN

ove

mb

erD

etse

mb

erJa

anu

arV

eeb

ruar

Mär

tsA

pri

llM

aiJu

un

iJu

uli

Au

gust

Sep

tem

ber

Okt

oo

ber

No

vem

ber

Det

sem

ber

Jaan

uar

Vee

bru

arM

ärts

Ap

rill

Mai

Juu

ni

Juu

li

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

puit, paber, trükindus, mööbel muud masinad, transpordivahendidarvutid, elektroonika- ja optikaseadmed õli, keemia, farmaatsia, kummmuu tööstussektori eksport

Tööstussektori ekspordi hind harude lõikes

Allikas: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

%

Pea kõikide kaubagruppide väljavedu on kasvanud

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

Jaan

uar

Vee

bru

arM

ärts

Ap

rill

Mai

Juu

ni

Juu

liA

ugu

stSe

pte

mb

erO

kto

ob

erN

ove

mb

erD

etse

mb

erJa

anu

arV

eeb

ruar

Mär

tsA

pri

llM

aiJu

un

iJu

uli

Au

gust

Sep

tem

ber

Okt

oo

ber

No

vem

ber

Det

sem

ber

Jaan

uar

Vee

bru

arM

ärts

Ap

rill

Mai

Juu

ni

Juu

liA

ugu

stSe

pte

mb

erO

kto

ob

erN

ove

mb

erD

etse

mb

erJa

anu

arV

eeb

ruar

Mär

tsA

pri

llM

aiJu

un

iJu

uli

Au

gust

Sep

tem

ber

Okt

oo

ber

No

vem

ber

Det

sem

ber

Jaan

uar

Vee

bru

arM

ärts

Ap

rill

Mai

Juu

ni

Juu

liA

ugu

stSe

pte

mb

erO

kto

ob

erN

ove

mb

erD

etse

mb

erJa

anu

arV

eeb

ruar

Mär

tsA

pri

llM

aiJu

un

iJu

uli

2012 2013 2014 2015 2016 2017

puit, paber, trükindus, mööbel muud masinad, transpordivahendidarvutid, elektroonika- ja optikaseadmed õli, keemia, farmaatsia, kummmuu tööstussektori eksport

Tööstussektori ekspordi kasv harude lõikes*

Allikas: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

%

* Jooksevhinnas.

Eksportivate ettevõtete hinnangud oma konkurentsivõimele on pigem paranenud

-2

0

2

4

6

8

10

2013 2014 2015 2016 2017

Hinnangud konkurentsivõime arengule*

Allikas: Euroopa Komisjon.* Hooajaliselt tasandatud, kolme kvartali libisev keskmine.

konkurentsivõime Euroopa Liidus

konkurentsivõime väljaspool Euroopa

Liitu

vastustesaldo

Ka ootel olevaid eksporditellimusi on varasemast enam

-80

-60

-40

-20

0

20

40

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Hinnangud eksporditellimustele

Allikas: Euroopa Komisjon.

eksporditellimuste hulk ettevaates

eksporditellimuste hulk hetkel

vastuste saldo

Müügikäibe suurenemine on võimaldanud kasumitel taas kasvada

-210

-140

-70

0

70

140

210

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Ipa

tööjõukulud pp muud kulud pp müügitulu müügiks ostetud kaupade ja teenusteta pp kogukasum %

Kasumite muutuse tegurid

Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

Eesti majanduskasv on silmnähtavalt kiirenenud

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Allikas: statistikaamet.

• Annualiseeritud kvartalikasv on püsinud üle 4% juba enam kui aasta

SKP kasv püsihinnas

5,7%

%

Eesti majandus on möödunud varasemast tipust

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

mln eurodes

Allikas: statistikaamet.

Eesti majanduse maht*

u 10% üle tasakaalu

u 2% üle tasakaalu

* Püsihinnas, kvartaalne.

Majandustsükli hinnang sarnaneb 2005. aastaga

Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet, Eesti Pank.

-3

-2

-1

0

1

2

3

-15

-10

-5

0

5

10

15

2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017

SKP lõhe juuniprognoosi järgi (vasak telg) rakendatuse tase tööstuses (parem telg)

tööjõupuudus tööstuses (parem telg) tööjõupuudus teeninduses (parem telg)

tööjõupuudus ehituses (parem telg)

% p

ote

nts

iaal

sest

SK

Pst

stan

dar

dis

eeri

tud

vää

rtu

s

Usk eluolu paranemisse on viimaste aastate tugevaim

90

95

100

105

110

-10

-5

0

5

10

2013 2014 2015 2016 2017

tarbijad (vasak telg) tööstus (vasak telg)

teenindus (vasak telg) ehitus ja jaekaubandus (vasak telg)

majandususaldusindeks (parem telg)

Majandususaldusindeks ja kindlustunne eri sektorites

Allikad: Euroopa Komisjon.

Ettevõtete investeerimisaktiivsus on esimesel poolaastal suurenenud

Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

mittefinantsettevõtete investeeringud kokku valitsemissektori investeeringud kokkutranspordivahendid (pp)

Ettevõtted loodavad ka hõivet kasvatada

• Suurimat hõive kasvu oodatakse ehituses

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

2014 2015 2016 2017

Hõiveootuste saldo

ehitus

Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused.* Hooajaliselt tasandatud, kolme kuu libisev keskmine.

teenindus

kaubandus

tööstus

Töökohti on üha raskem täita

0.0%

0.5%

1.0%

1.5%

2.0%

2.5%

3.0%

3.5%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Vabade töökohtade osakaal*

Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

tööstus

teeninduskokku

* Hooajaliselt tasandatud.

Palgakasvu surve leevenemist pole veel ette näha

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2012 2013 2014 2015 2016 2017

Keskmise deklareeritud palga aastakasv *

Allikas: maksu- ja tolliamet.

valitsemisasutused

äriregistri ettevõtted

majandus kokku

* Kolme kuu libisev keskmine.

Liikumine töökohtade vahel on aasta-aastalt elavnenud

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

• Sobiva tööjõu vähesus on pannud inimesed aktiivsemalt töökohti vahetama

* Hooajaliselt tasandatud.

0

10000

20000

30000

40000

50000

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

töötaja algatusel töölt lahkunud töötajate arv tööandja algatusel töölt lahkunud töötajate arv

tööle võetud töötajate arv töölt lahkunud töötajate arv

Töötajate liikumine*

Oluline on, et hõive ei hakkaks liikuma suletud sektori suunas

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

35

Põllumajandus,metsamajandus

ja kalapüük

Tööstus Ehitus Kaubandus,veondus,

majutus jatoitlustus

Kutse-,tehnikaalane jahaldustegevus

Avalik haldus,haridus jatervishoid

Kunst,meelelahutus ja

vaba aeg

Muudtegevusalad

2004-2007

2011-2017 I pa

Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

Hõivatute arvu muutus eri tegevusaladeltuhandetes

Töövõimereformi esialgne positiivne mõju on juba nähtav

0

20,000

40,000

60,000

80,000

100,000

2011 2013 2015 2017

töövõimetoetuse saajad töövõimetuspensionärid

Töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arv

Allikad: sotsiaalkindlustusamet, töötukassa.

• Sel aastal lisandub tööturule u 12 000 varem mitteaktiivset inimest

3,2%

2,4% 2,1%

-2

-1

0

1

2

3

4

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

toit pp

teenused ja tööstuskaubad pp

energia pp

aastane tarbijahindade kasv %

kuine tarbijahindade kasv %

Tarbijahindade kasv

Eesti tarbijahindade inflatsioon läbib sel aastal tipu

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank (juuniprognoos 2017).

• Kiirem majanduskasv ja impordi kallinemine suurendavad alusinflatsiooni• Jätkub nafta varasema kallinemise järelmõjude kandumine soojusenergia hindadesse

prognoos

Ühes tegeliku hinnakasvuga on tõusuteel ka tarbijate hinnaootused

• Kõrgem oodatav inflatsioon ja elukalliduse tõus võivad kannustada palganõudmisi

-40

-20

0

20

40

60

80

100

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%Hinnakasv ja hinnaootused

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut.

tajutav hinnakasv(parem telg)

igapäevaste ostude hinnakasv

(vasak telg)

oodatav hinnakasv (parem telg)

ind

eks

• 2017. aastal läheb Eesti majandusel prognoositust paremini tänu loodetust kiiremale kasvule välisturgudel ning valitsemissektori kulutustele – mõju kandub ka järgmisesse aastasse

• Majanduskasv on kiirenenud peaaegu kõigis sektorites ja tekkinud on tugev kasvutsükkel, mis ei vaja täiendavat riigipoolset ergutamist

• Praeguseks umbes 6%-ni küündiva majanduskasvu jätkumist ei maksa oodata

• Selle aasta esimeses pooles suurenenud investeeringud annavad lootust, et varem hõive suurenemisele tuginenud majanduskasv asendub tootlikkuse kasvul põhinevaga

• Tööjõupuudus on suuresti loomulik pakkumispoolne piirang, mis sunnib ettevõtteid töötajate pärast konkureerima ning investeerima nii põhivarasse kui ka inimestesse

• Kuigi hõive tervikuna lähiaastatel oluliselt ei muutu, sõltub töötajate hulk ettevõtte tasandil tootlikkuse kasvu tehtud investeeringutest ja sellest tulenevast palgatasemest

• Kui praeguseks sagenenud töökohavahetuste tulemusena liigutakse pigem väiksemat lisandväärtust loovatest ettevõtetest/tegevusaladelt kõrgemat lisandväärtust loovaisse, kaasneb sellega majanduse kasv ja areng

• Kui töökohavahetused on sagenenud seetõttu, et ettevõtted loodavad palgarallis konkurente ajutiselt edestada, on tagajärjeks tööturu ülekuumenemine

Kokkuvõtteks 2018. aasta kohta