Supilinna trepp on kasutajasõbralik objekt, mis mõeldud teenindama jalakäijaid, mida mööda saab kiiresti üles-alla lükata jalgratta ja mis sobib ka las-tekäru üles ja alla lükkamiseks.

Nõlv eraldab Supilinna ja Tähtvere linnaosasid, kuid Marja tänava trepp ühendab nad taas. Trepi näol on tegemist väravaga kahe keskkonna vahel. Hõlbus-tamaks ülesminekut, on trepi kalded olemasoleva lahendusega võrreldes oluliselt laugemad, lisatud on lihtne kaldtee jalgrataste ja lapsekärude üles- ja allalükkamiseks ning väravana toimiv vaatepunkt.

Trepi keskele, täpselt sinna, kus kõrgete puude alu-mised oksad enam vaadet ei sega, on projekteeritud väravana toimiv vaatepunkt. See tuletab meelde, et viibid kahe linnaosa üleminekutsoonis, andes trepi ja vaatepunkti pinda süvistatud tekstiga teada, kuhu oled jõudmas. Väravana toimivalt vaateplatvormilt avaneb panoraamvaade Emajõe ürgorule ja Supi-linnale. Katusele on paigutatud lihtne laud ja kaks tooli võimendavad seda metafüüsilist keskkonda. Ülemisel pinnal on võimalik mängida malet �– män-gu, mis ühendab endas kunsti, teaduse ja spordi elemendid. Kui isad ja emad mängivad malet, saa-vad lapsed vaatepunkti all kiikuda ja oma mõtteid mõlgutada.

Utilitaaria

�– põhikonstruktsioonimaterjal: harjatud raudbetoon�– piirded: kuumtsingitud teras�– käsipuud: termotöödeldud puit�– trepi laius: 4,3m, astmed koos renniga: 3,5m�– trepi pikkus, esimesest astmest viimaseni: 103m

Eskiisi autorid: Henn Runnel, Tiit Sild

Supilinn 2011

TARTU MARJA TÄNAVA UUE TREPI ESKIIS

TARTU MARJA TÄNAVA UUE TREPI ESKIIS (APRILL 2011). AUTORID: TIIT SILD, HENN RUNNEL. LEHT: 1/2

OLEMASOLEVA TREPI PROFIIL

KAVANDATAVA TREPI PROFIIL

Serpentiini moodustav kaldtee või uus trepp? Lahendades Supilinna ja Tähtvere vahelise ühenduse serpentiinse kaldteena, saavutaksime kaldeks ca 5%, kuid materjali selle ehi-tamiseks kuluks ca 2 korda rohkem kui rahuldudes 20%-se lauge laia trepiga, mis tagab jalgratta ja lapsekäru üles- ja allalükkamise võimaluse.

TREPI JA TÄNAVA PINDALA �– ca 700 m2

SERPENTIINSE KALDTEE PINDALA �– ca 1400 m2

+60,00

+44,00

+58,00

+56,00

+54,00

+52,00

+50,00

+48,00

+46,00

+42,00

+57,81

+56,13

+54,48+56,15

+52,82

+51,16

+49,51

+47,87

+46,14+45,24

+41,00

+59,64

+40,00

Metallist vihmaveerennid.Viimistlus: kuumtsingitud

Metallvarvadest käsipuupostidkuumtsingitud viimistlusega

3-sammuline vahemade (2,34m)

Termopuidust käsipuuKiik

Trossvõrk

Iga kahe trepikäigu tagant lapsevankri turvatõkis. Kuumtsingitud metall. Kandiline profiil

Kaldtee rataste ja lapsevankrite lükkamiseks. Kaldenurk 20%

Trepiastme laius 45 cm, kõrgus 9 cm. Viimistlus: heledatooniline harjatud betoon. Trepikäigus 18 astet.

Kohtkindlalt ühendatud malelaudja pingid

Piiripunkt. Tekst �“SUPILINN�” vahemademel,�“TÄHTVERE�” vaatepunkti alumisel tasapinnal

JOONIS 3: VÄRAV-VAATEPUNKT, AKSONOMEETRILINE VAADE

8.10

0.40

2.60

0.28

0.35

0.67

4.30

8.200.06

0.20

0.20

LAHTINE SADEVEERENN

JOONIS 4: TREPIKÄIK. PLAAN (M 1:50)

0.30

RAUDBETOONKILLUSTIK

TIHENDATUD LIIV

0.20

0.50

8.10

1.62

2.34

0.450.09

0.90

1.15

JOONIS 5: TREPIKÄIK. ALUSKIHTIDE PÕHIMÕTTESKEEM. LÕIGE (M 1:50) TARTU MARJA TÄNAVA UUE TREPI ESKIIS (APRILL 2011). AUTORID: TIIT SILD, HENN RUNNEL. LEHT: 2/2

JOONIS 1: MARJA TN UUE TREPI PLAAN (M 1:250)

Ettepanek rajada Marja tn treppide pikendus ja ühendada see uue üle-käiguraja abil Hurda tänavaga.

Looduskaitsealuse läänepärna-allee säilitab trepi ülemise osa harulisuse.

Vaatepunkt. Vaata joonist nr 3.

Juurdepääsud Tähtvere 28 krundile.Vasakul jalgtee, paremal autotee.

1

2

4

+56,00

A B

N

0 5 10m

1

2

3

4 4

JOONIS 2: MARJA TN UUE TREPI LÕIGE A-B (M 1:250)

3