MASINATEHNIKA MHE0061.EKSAMIKÜSIMUSED.

1. Mis on sideme- e. toereaktsioon?Sidemeks nim kehi, mis kitsendavad vaadeldava keha liikumist. Sideme-ehk toereaktsioon jõud, millega side takistab kehade liikumist.

2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu?Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund.

3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused.Jõusüsteem on kehale rakendatud mitme jõu kogum. Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised.

FB=-FA

4. Jõu liitmine. Graafiline ja analüütiline meetod.Graafiline meetod : vektorif liidatakse kokku

Analüütilise jõuliitumise meetodi aluseks on jõu vektori projektsioon teljele

Kui jõude on rohkem, siis jõususteemi resultandi liitumiseks tuleb liita iga jõu projektsioonid

Resultantjõu suuruse saab avaldisest:

5. Kahe paralleelse jõu resultant ja kese.

1

Kahe samasuunalise paralleeljõu süsteemi resultant on nende jõududega parallelne ning selle moodul võrdne liidetavate jõudude moodulite summaga. Resultandi mõjusirge jaotab liidetavate jõudude rakenduspunktide vahelise kauguse seesmiselt osadeks , mis on pöördvõrdelised nende jõudude moodulitega

Kahe erineva mooduliga vastassuunalisel paralleeljõul on resultant, mis on nende jõududega paralleelne , kusjuures selle moodul võrduv liidetavate moodulite vahega. Resultandi mõjusirge jaotab liidetavate jõudude rakenduspunktide vahelise kauguse väliselt osadeks, mis on pöördvõrdelised nende jõudude moodulitega.

6. Mis on jõupaar?Jõupaari moodustavad 2 võrdse mooduliga, praleelsest ja vastasuunalist jõudu, mis asuvad teineteisest kaugusel l.

Jõupaar ei moodusta tasakaalustatud süsteemi

ning jõupaarimõjul keha teostab pöörlemisliikumised.

7. Jõupaari moment (skeem, arvutamine).Jõupaari momendiks nim tema ühe jõu mooduli ja jõupaaariõla korrutist. Jõupaari õlg on minimaalne kaugus paari moodustavate jõudude vahel

8. Mis on koonduv jõusüsteem?Ühes punktis lõikuvate jõudude süsteemi nim koonduvaks jõusüsteemiks

9. Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks vajalikud tingimused.Resultantjõud peab tulema 0. Koonduva jõusüsteemi tasakaalustamiseks peab viimase jõuvektori lõpp jõudma esimese jõuvektori alguspunkti

2

Arvutuslikult:

10. Jõusüsteemi resultant.Jõusüsteemi resultant on jõud , millega on asendatud muud jõud , mis on rakendatud ühte punkti (sarnane jõu liitmisele)

11. Jõu moment punkti suhtes (skeem, arvutamine).Jõu F momenti tsentri 0 suhtes nim jõu mooduli ja selle tsentri suhtes võetud õla korrutist.M=Fl Õlg on minimaalne kaugus tsentrist jõu mõjusirgeni.

Kui jõud F pöörab õlga ümber tsentri 0 vastupäeva, loeme jõumomendi pos-ks ning kui päripäeva siis neg-ks

12. Kirjeldage kinetostaatika meetod.Kinetostaatika meetodiks nim. ülesannete lahendamist d´Alamberti printsiibi abil: kui liikuvale seotud masspunktile mõjuvale etteantud jõududele ja sideme reaktsioonidele mõttes lisada punkti inertsijõud, saame tasakaalustatud süsteemi

3

13. Konstruktsioonimaterjalid ja termotöötlus.Termotöötlus on tehnoloogiline võte, mille abil tekitatakse(nt võlli pindkihis), jääksurve-pingeid, tänu millel prao teke väheneb. Termotöötluseks nim nt. pindkarastamist, nitreermist ja tsüaneerimist. Võllide ja telgede materjaliks sobib süsiniksisaldusega (0,35-0,60%C) konstruktsiooniteras. Vastutusrikastel juhtudel termotöödeldud legeerterased. Tuleb arvestada, et legeerterased on pingekonstruktsioonile tundlikumad

14. Staatiline pinnamoment.Valime koordinaatteljed, millega rööpsete joontega jaotame kujundi lõpmata väikesteks elementideks koordinaatidega x,y ja pindadega dA. Korrutist ydA nim pindelemendi staatiliseks momendiks Sx sama telje suhtes on pindmomentide staatiliste momentide summa, mis väljendab ühe pinna arvutatud integraalina

Olenevalt koordinaattelje asendist kujundi suhtes võib staatiline moment olla positiivne, negatiivne või võrdne nulligaSx=yeA ehk kujundi staatiline moment mingi telje suhtes võrdub pindala ja raskuskeskme koordinaadi korrutisega.Liitkujundi staatiline moment leitakse osakujundite staatiliste momentide summana

15. Pinna inertsimomendid.Kujundi inertsimomendiks x-telje suhtes nim integraalina väljenduvat sellise summa piirväärtust, mille liikmed on pinnaelementide dA ja nende x-teljest mõõdetud kauguste ruutude korrutis:

Ta on alati pos. Liitkujundi inertsimoment on osakujundite inertsmomentide summa16. Ristlõike peateljed ja peainertsimomendid.

Kujundi sümmeetriatelge ja sellega ristuvat kesktelge nim(kesk) peateljeks. Peainertsmimendid on inertsmomendid peatelgede suhtes. Peainertsmomentidid on ekstremaalsed(kas min või max

Ristküllikul:

Kolmnurgal(alusega rööpse kesktelje suhtes)

Kolmnurgal alusega ühtiva kesktelje suhtes)

17. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus.1) Rotoorsed jõud Fm

2) kasuliku koormuse jõud Fk

3) Raskusjõud Fg

4) Deformatsioonijõud Fd

5) keskkonnatakistuse jõud Fkt

1-5 on aktiivsed välisjõudVeel tegelikult inertsjõud Fi

Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline

4

18. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud?Sisejõudusid mingi tarindit läbiva pinna ulatuse määratakse lõikemeetodiga, mis põhineb tõsiasjal, et tasakaalus oleva keha igasugune kujutletava lõikega eraldatud osa on samuti tasakaalus.Lõikega eraldatud osade tasakaalu tõttu saab sisejõud leida tasakaalutingimustest. (osale rakendatud jõudude projektsioonid vabalt valitud telgedele ja momendid nendes telgede suhtes võrduvad nulliga)Sisejõud on alati lõikepinna ulatuses jaotatud ja võivad pinna eriosades mõjuda erineva intensiivsusega, mida mõõdetakse pinge kaudu:

19. Deformatsioonide liigid (nende skeemid).Deformatsioonid liigitatakse elastseks ja plastseks. Deformatsioon-detaili kuju ja mõõtude muutus (koormuse mõjudes).

Pikideformatsioon:

Põikdeformatsioon: tõmme- ; surve-

Väändedeformatsioon:

Paindedeformatsioon: Läbimõõdu suurenemine on pos

20. Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid.Varutegur on oluline tehniline ja majanduslik tunnusarv, mis peab konstruktsioonile andma nii töökindluse kui ka ökonoomsuse. Varuteguri valikul arvestatakse tarindi vastavust, materjali kvaliteeti, koormuste määramise täpsust, arvutusskeemi täpsust ja teisi tegureid. Tavaliselt S=1,25-2,5. Konstruktsiooni tugevust võib pidada küllaldaseks , kui suvalises lõikes pinge ei

ületa lubatud väärtust:

21. Mis on mehaaniline pinge? Pinge ühikud.Pingeks nim lõikepinna vaadeldavas punktis pinnaühikule taandatud sisejõudu(Pinge-sisejõu

intensiivsus mõttelisel pinnal)

Piirpinge-, materjali piirseisundile vastav taandatud koormus ( )22. Mis on materjali lubatav pinge ja kuidas see leitakse erinevatele materjalidele?

Lubatud pinge- konkreetse ülesande puhul ohutuks loetud pinge

Sitketel materjalidel

5

Rabedatel

Piirseisundit määratakse katseliselt. Voolavuspiir ja tugevuspiir määratakse tõmbeteimil23. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus.

Lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge δ isel. aine osakesi üksteisest eemale rebivate tõmbe- või neid üksteisele lähendavate survejõudude intensiivsusest. Lõikepinna sihis mõjuv tangensiaalpinge ehk nihkepinge τ näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsusest (Pa)

24. Tõmbe- ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel.

Tõmbepinge- lõikepinnast eemale suunatud pinge (loetakse pos-ks)Survepinge- lõikepinna poole suunatud pinge( loetakse neg-ks)

25. Hooke’i seadus tõmbel.

Pinge on võrdne suhtelise deformatsiooniga l- varda algpikkus(m)Δl- varda absoluutne pikenemine(m)F-tõmbekoormus(N)A- varda ristlõike pindala(m2)E- materjali elastsusmoodul(Pa)Ε- varda suhteline pikenemine(suhteline pikkusdeform.)σ- tõmbepinge (Pa)

26. Mis on metalli kalestumine? Selgitage tõmbediagrammi abil.Kalestumiseks nim metalli plastsel deformeerimisel tekkivat mehaaniliste omaduste muutumist (meh. Tugevus kasvab). A-pindala

27. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme?Konstruktsioonide tugevus- ja jäikusarvutuseks vajalikud andmed materjalide omaduste te kohta hangitakse katseliselt, tõmbeteimidelt, mille puhul uuritavast materjalist varrasproovikeha koormatakse purunemiseni registreerides koguaeg seost koormuse ja pikenemise vahel. Tõmbeteimi tulemused esitatakse tavaliselt tõmbediagrammina. Tõmbediagramm- tõmbekatsest saadud taandatud koormus ja suhtelise deformatsiooni graafik

28. Paindepinge. Tugevustingimus paindel.Varda koormamisel jõuga tekib vardas paindepinge

6

Paindepingeks nim . detaili koormusseisundit. Milles ristlõikepindala jaotatud piirjõud taanduvad paindemomendiks M.

29. Normaalpinge arvutus puhtpaindel.Kui paindel varda ristlõigetes mõjub ainult paindemoment Mp, siis on tegemist puhtpaindega

30. Normaal- ja nihkepinge koosmõju. Tugevusteooriad.Peapinnad-varda sellised sisepinnad , millel nihkepinged puuduvad (τ=0)Suurim normaalpinge ehk I tugevusteooria: Piirseisund tekib siis, kui moodulilt suurim normaalpinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse( annab head tulemused habraste materjalide tõmbe korral)

Suurima deformatsioon ehk II tugevusteooria: piirseisund tekib siis, kui moodulilt suurim suhteline joondeformatsioon antud punktis saavutab teatud piirväärtuse (habraste materjalide surve)

Suurima nihkepinge ehk III tugevusteooria: piirseisund tekib siis kui (sõltumata pinge liigist) suurim nihkepinge punktis saavutab teatud piirväärtuse (sitked materjalid)

Euergeetiline ehk IV tugevusteooria: piirseisund tekib siis, kui deformatsioonienergia tihedus antud punktis saavutab teatud piirväärtuse( materjalid, mille piirseisundiks on paksuse teke)

31. Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel.Lõikepinge tekib, kui lõikeid üksteise suhtes nihutatakse. Lõige on detaili tööseisund, kus ristlõikes arvutatakse vaid põikjõudu Q((lõiketsooni ristlõiked nihkuvad üksteise suhtes detaili telje ristsihis ; lõiketsoonist välja jääb varda telg sirgeks; lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnaliseks) Lõikepinge laotus lõikepindadel on tavaliselt mitteühtlane, kuid ühtlustub materjali purunemisel vastava piirseisundi eel. Arvutustes eeldatakse ühtlast lõikepinge laetustkoormamisel detailides tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat

nihkepinget.

7

32. Väändepinge. Tugevustingimus väändel.Väändepinge tekib, kui ristlõikeid üksteise suhtes pööratakse ümber varda telje. Väändeks nim varda koormusseisundit, milleks ristlõikepindade jaotatud elementaarjõud taandunud

väändemomendiks. T-ristlõike väändemoment.

33. Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine.Väänatud varras

Väände deformatsiooni isel. iga ristlõike väändenurk I ja varda suhteline väändumineVardaristlõigetes mõjuvad ainult tangensiaalpinged

34. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad.

(joonis natuke vildakas(peavad olema sarnased võnked)σa(amplituudpinge σa=0,5(σmax-σmin)keskmine pinge σm=0,5(σmax+σmin)

assümeetriategur:

35. Mis on materjali väsimus?Materjali väsimine-detaili tugevuse kahanemine kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse toimel.

36. Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid.Materjali teoreetiline väsimuspiir- suurim pinge, mida materjal talub purunemiseta lõpmatu arvu pingetsüklite vältel.

8

Väsimuspiiriks nim, suurimat pinget, mida materjal purunemata talub kui tahes paljude tsüklite vältel. Väsimuspiiri mõjutavad: pinge kontsentratsioon(pinged, detaili kujul), detaili absoluutmõõtmed ja pinna seisund.

37. Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht.(88,,89)Kui detail töötab väsimuskõvera lähedal

38. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus.Mõõtme tolerants on mõõtme lubatav muutumise ulatus. T=Dmax-Dmin. T= ülemine piirhälve-alumine piihälve. Tolerants oleneb detaili koostamis- kvaliteedist. Tolerants sõltub piirhälbest(piirhälve-piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe)

39. Ava- ja võllipõhine tolerantside ja istude süsteemid (skeemid).

ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsi järku, mida tähistatakse IT(international tolerance) koos järgneva numbriga

40. Mis on detaili nimimõõde ja tegelik mõõde?Nimimõõde-elemendi suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele ja mille suhtes arvestatakse hälbed.Tegelik mõõde – tootevalmistamisel saadud ja otseselt mõõdetud mõõde

41. Mis on mõõtme piirhälbed?Piirhälve on piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. Piirmõõtmed- suurim ja vähim lubatav mõõde. Ülemine piirhälve on suurima piirmõõtme ja nimimõõtme vahe. Alumine piirhälve on vähima piirmõõtme ja nimimõõtme vahe.

42. Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid).Ava võllist suuremLõtkist- võlli ja ava vahel tagatakse alati lõtk. On kasutatav liikuvaliidete, nt liuglaagrite ja juhikute kujundamiseks.Ava võllist väiksem

Pingest-kuulub istude hulka , kus on garanteeritud ping. Võimaldab koostada püsiliiteid, kus võib nt. jõudusid rummult võllile üle kanda ja liiteelemente hästi tsentreerida.

9

Ava võllist väiksem

Siirdeistu- võib anda kas pingu või lõtku olenevalt ava ja võlli tegelikust juhuslikust mõõtmetest.

43. Kujutolerantsid. Pinnakaredus.Kujutolerantsiks nim. kujuhälbe suurimat lubatud väärtust. Kujuhälve all mõistetakse detaili tegeliku pinna või profiili kuju erinevust geomeetrilise(nimi-) pinna või profiili kujust.Pinnakareduse all mõistetakse detaili pinna reljeefi moodustavaid suhteliselt väikese sammuga konarusi, mida vaadeldakse teataval kindlal pikkusel.Pinnakaredus mõjutab oluliselt liidete, eriti liikuvate liidete kvaliteeti. Pinnakareduse vähenemisega väheneb liitepindade hõõrdumine ja kulumine, parenevad määrimistingimused, suureneb detaili liikumine, täpsus ja ühtsus. Kinnisliites kasvab detailide korrosioonikindlus, pingu väärtus on võimalik täpselt määrata. Suureneb liite hermeetilisus ja väsimustegur.Sõltuva kujutolerantsi korral määratakse joonisel tolerantsi vähim väärtus, mida tohib ületada sedavõrd, kuivõrd antud detaili piirde- või baaselement tegelikult hälbib läbivuspiirist. Sõltumatu kujutolerants ei olene vaadeldava või kaaselemendi tegelikest mõõtmetest ja on kõigile antud joonise järgi valmistatud detailidele ühesugune.

44. Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks.Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited.Kinnisliited: needliited, keevisliited, liimliited, press-ja valsliited, jooteliited.Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut. neid tehnoloogia lihtsustamiseks või defitsiitsete materjalide kulu vähendamiseks. Lahtivõetavad liited peavad võimaldama liidete palju kordi koostada ja asendavad elemente vahetamata või neid järeltöötlemata.Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus

45. Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus.Neetliited on töömahukad ja neid kasut. raskete keevitatavatest või erisugusest materjalidest detailide ühendamiseks, seda peamiselt löök- ja vibratsioonkoormuse korral. Needid valmistatakse nt. madallegeeritud terasest , vasest, messingust, alumiiniumsulfiidust.

10

Neetimisel neet jämeneb ja täidab kogu ava. Neetliited jagatakse katteliiteks ja põhkliiteks, ühe või kahe sidelapiga.

Needid võivad olla ühes või mitmes reas nii ruudustikuna kui ka malekorras.

Needid arvutatakse ainult lõikeleF-neetide koormusM-ühe needi pindade arvn- neetide arvA- needi ristlõikepindala

46. Tihvtliited. Kujundus ja tugevusarvutus.Valmistatakse piisavate muljumiskindlast terasest ümmargune liist.Liited tihvtidega: pikitihvt(paralleelne pööramisteljega) ehk ümarliistliide; põiktihvtliide (risti pööramisteljega)

Tugevusarvutus pindsurvele

Lõikele

d- tihvti läbimõõtD- sisemise detaili läbimõõtl-tihvti pikkus

T-moment

47. Liist- ja kiilliited. Liigitus ja tugevusarvutus.Standartsete liistude ja pikkikiilude ristlõige b*h (l0*h) valitakse lähtudes võlli läbimõõtudest d, nende pikkused aga lubatavaid muljumispingeid arvestades.Liited jagunevad : prismaliist; regementliist ja pikikiil.

Arvutus tehakse pindsurvele

T-momentd- liitenimiläbimõõtl- liite pikkusk-liistu ja rummu vahelise kontaktpinna kõrgus

11

[p]-lubatud pindsurve48. Hammas- ja profiilliited. Kujundus ja tugevusarvutus.

Hammasliide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga soontest rummuavas(ruumiavas). Kasut. nii liikuva kui ka la liikumatu ühenduse korral. Pindsurve jaotub ühtlasemalt suunalt, tööpind on suurem, suurem kandevõime, võlli väsimustugevus on suurem, tsentreerimine ja juhtimine on parem kui liistul. Hammasliited jagatakse täisnurk- evolent- ja kolmnurk profiiliga liideteks. Profiilliidete all mõistetakse liiteid, mille kontaktpind on sujuva mitteümara profiiliga , liistude või hammasteta. Valmistatakse vastavad profiilid loopuspinkidel. Eelised on pingekontsetraatorite puudumine ja isetsentreerimine. Puudused on vahetamise keerukus ja sobimatus liikuvliiteks

49. Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad.Kasutusala järgi jaotatakse keermed kinnituskeermeteks ja tihenduskeermeteks ning keermesülekandekeermeteks.Keermed jagunevad: mõõtsüsteemi järgi-meeter ja tollkeermeteks; silinder ja koonuskeermeteks; parem ja vasakkeermeks; kolmnurk ja ümarkeermeks; ühe ja mitmekäiguliseks keermeks.Keermesliited jagunevad: polt-, kruvi-, ja tikkpoltliiteks. Keermete tähistus: M-meeterkeere(nt 24*2 meeterkeere läbimõõduga 24mm ja keermesammuga 2 mm); TM-trapetskeere; S-tugikeere; Ra- ümarkeere. Meeterkeeret kasut. aparaadi ehituses. Tugikeeret kasut nt. tungrauas.

50. Keermesliited. Üldiseloomustus.Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteks. Keermesliite elemendid on peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid.Lisaks kinniselementidele kasut. keeret masinaehituses pöörlemisliikumise muutmisel kulgliikumiseks. Peaaegu kõik keermesliite elemendid on standardsed.

51. Tõmbe- ja põikjõuga koormatud poldi arvutus.Põikjõuga koormatud liide: tavaline polt asub väikse lõtkuga puuritud avas, spetsiaalpolt asub väikese pinguga hõõritsatud avas. Gruppliite korral loetakse, et koormus jaguneb poltide vahel ühtlaselt

Polti koormab arvutuslik jõud

Eelpingutusjõud FN tagab hõõrdejõu

1,3- väände pinget arvutatav tegur1,2 – läbilibisemist vältiv varutegur

Poldi avas olev polt kontrollitakse lõikepingele:

Tihedas avas olev polt kontrollitakse lõikepingele:

Tõmbega koormatud poldi korral on polt eelpingutatud ning sisepinge avaldub

Fc-poldile mõjuv väliskoormusI-eelpinget, väänet, koormusiseloomu ja pinget konts-i arvestav tegur

52. Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid.

12

Keevisliite eelised: kõrge tootlikus, liidete hea kvaliteet, metalli kokkuhoid. Keevitamisel ühendatakse detailid omavahel nende kohaliku ülessulatamise või plastsesse olekusse viimisega.Keevitusviisid on elektrikeevitus, kontaktkeevitus, gaaskeevitus, elekter-räbukeevitus, laser-ja ultrahelikeevitus.Õmbluste tüübid

53. Keevisliidete arvutus.Keevisliited arvutatakse põhiliselt nimipinge järgi, pingete konts-i arvestamata.

Tõmbe –või survepinge

Pinged paindemomendist

Tõmbejõuga ja painemomendiga koormatud liide

l- õmbluse pikkus[σ]- lubatud pinged keeviõmblusesσ- ühendatavate elementide paksusW- ohtlik lõike vastupanumomentA-ohtliku lõike pindala

54. Klemmliited. Konstruktsioon ja arvutus.Vajalik poltide eelpingutusjõud Fv leitakse eelduse põhjal, mille järgi summaarne hõõrdejõudude moment Tasakaalustab ülekantava momendi T. i- poltide arv, f- hõõrdetegur

Pidades silmas 30% varu, saame

d- võlli läbimõõt

liitepikkus

55. Garanteeritud pinguga (press)liited.Kasut. nende äärmise lihtsuse tõttu kõigis masinaehitusharudes. Kasut. nii pöördemomendi kui ka telgjõu ülekandmiseks. Pressliiteid loetakse kinnisliideteks, sest korduval koostamisel muutub pressliite pinge . Liite presskoostamisel deformeeritakse pinnakonaraid plastselt ja saadav pinge sõltub koostetingimusest.

56. Võllid ja teljed. Üldiseloomustus.Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöördemomenti edastavad. Enamik võlle ja telgi on sirged (veel on väntvõll ja paindvõll) Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Võllide ja telgede materjaliks sobib süsiniksisaldusega (0,35-0,6%C) konstruktsioonteras, vastutusrikastel juhtudel termotöödeldud legeerterased.

57. Võllide-telgede projekt ja kontrollarvutus.Projektarvutusel määratakse tugevusõpetusest tuntud seoste kaudu esialgu ristlõikeläbimõõt.Kontrollarvutuse eesmärgiks on ohtlikus lõigetes tegeliku tugevusvaru kindlakstegemine.

13

Võllides võib projektarvutuse lähtuda vaid väändemomendist piirdudes painde mõju

arvesevõtul lubatavate pingete vähenemisega.

Lubatavad pinged valitakse vahemikust [τ]=12…20HPa juhul kui paindele mõju antud lõigul on oluline ja 30…40 MPa , kui paine praktiliselt puudub.

Ümartelgede arvutusvalemiks kujuneb paindemomendi M mõjudes

Summaarne arvutegur tuleb:

58. Liugelaagrid. Laagerduse tööfaasid ja hõõrderežiimid.Laagrid on pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile mõjuvad koormised. Laagrikerad võivad olla terviklikud või poolitatavad, valatud või keevitatud.Laagriliudade materjalil peavad olema head hõõrumisvastased ehk antifriktsioonilised omadused(madal hõõrdetegur ja suur sööbimiskindlus). NT pronks, malm, teflon, kumm jt. Liuglaagrite olulisemaks töövõimelisus kriteeriumiks on kulumiskindlus, on otseses sõltuvuses laagris valitavast hõõrderežiimist.Tapi ja laagri tööpindadel on mikrokonarused, mis määrded hõõrdumisel on kontaktis. Hõõrdetakistus kasvab väga suureks . Piirmäärimist isel. pidev, kuid üliõhuke absorbeerunud õlikelme tapi ja lina pindadel, mis pindu omavahel lahutab, välistamata aga kõrgemate konaraharjade omavahelist kontaktis ja laagrite kulumist. Laagri eelistamine töörežiim on vedelikmäärimine, mil tapi ja lina pinnad on teineteisest õlikihiga täielikult eraldatud.

59. Veerelaagrite tüübid, tähistus ja täpsus.Tavaline veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust. Veerekeradest nende vahel ja separaatorist, mille ülesanne on veerekehasid üksteisest lahus hoida.Veerekehadel võivad olla järgmised kujud: kuul ja rulllaagrid. Neile ettenähtud koormuste summa järgi liigitatakse neid: radiaal-, aksiaal- ja radiaal-aksiaallaagriteks. Laagrite täpsusklassid määravad laagi mõõtmete täpsuse ja lubatava viskumise. Kõikjal , kus võimalik, tuleb kasutada normaaltäpseid laagreid(0-klass). Koos täpsusega tõesel hind

60. Veerelaagrite koostisosad. Veerekehad.Laager koosneb kahest võrust, nende vahel asuvast veerekehast ja separaatoristVeerekehade kujud: kuul, silinder, võlljas, koonus.

61. Veerelaagrite valik staatilise ja dünaamilise kandevõime alusel.Laagritüüpi valides tuleb silmas pidada: a) koormuse suunda ja iseloomu; b) töökeskkonda; c) laagerduselesitatavaid erinõudeid; d)laagrivõru pöörlemissagedust.Aeglaste laagrite valik staatilise kandevõime alusel: 1) veereteedel ja veerekehadel ei tohi tekkida jäävdeformatsioone;2) laagri liikuvus peab vastama etteantud vajadustele.Laagri valik dünaamilise kandevõime alusel: laagri ressurss Lh on aeg tundides, mille vältel laager peab töötama püsival pöörlemissagedusel ilmutamata laagrivõrude või veerekehade pindadel kontaktväsimuse tunnuseid

62. Hammasülekanded. Üldiseloomustus.Levinuim ülekandeliik. Suur kasutegur, kompaktsus, töökindlus, konstantne ülekandesuhe ja võimalus kanda üle väga erinevat võimsust. Puudused: rataste valmistamine on keerukas ja suurel töökiirusel tekib müra.Liigitatakse rataste pöörlemistelgede järgi: silindrilisteks, koonilisteks ja kruviratastega.Hammaste kuju võib olla sirge , kaldu, koonjas, kruvijooneline.

14

Kujunduse järgi liigitatakse kujunduse järgi lahtisteks ja kinnisteks. Ka ringkiiruse järgi saab liigitada

63. Hammasrataste arvutus paindele ja kontakttugevusele.Arvutamisel tehakse lihtsustavaid eeldusi: koormust kannab pidevalt üle üks hambapaar; hammastevaheline jõud jaguneb kontaktjoonel ühtlaselt, hammaste kontakti minek toimub sujuvalt, so. Löögita.Nominaalset koormust suurendatakse, korrutades seda koormusteguriga k>1. Kontrollitakse ka hammaste paindeväsimust.

64. Tiguülekanded. Üldiseloomustus.Kasut. liikumise ülekandmiseks kiivas telgede korral. Koosnevad vedelast 1..4 käigulisest teost ja veetavast tiguratast . Headeks omaduseks on sujuv löökideta hambumine, väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus. Puudused: madal kasutegur, mis pideva töörežiimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav väsimus.

65. Tiguülekannete arvutus. Jõud ülekandes.Tiguülekandeid arvutatakse kontakt- ja paindetugevusele- kontakttugevusele arvutamisel lähtutakse Hertži teooriast, paindekontrollil aga vaadeldakse tiguratta hammaste kui tipus koondatud jõuga koormatud konsooli. Jõud jaguneb 3 komponendiks: teoratta ringjõud, tea ringjõud, tea(teoratta) radiaaljõud.

66. Rihmülekanded. Üldiseloomustus.Eelised: müratu töö; lihtne konstruktsioon, puudub määrimisvajadus- praktiliselt hooldusvabad; võime läbi libisemisega kaitsta end ülekoormuse eest, võimalus käitada mitmeid, seejuures mitteparalleelseid võlle.Puudused: suured gabariidid, suur võllide ja laagrite koormus, pidev ca 2% suurune libisemine rattail( v.a. hammasrihmad), tundlikkus töökeskkonna suhtes, staatilise elektri teke võimalus ja sellega seotud ohud.Rihmülekandega on võimalik üle kanda liikumist, kui võllid paiknevad üksteisest eemal. Enamasti koosneb rihmülekanne vaid kahest rihmrattast ja nendele pingutatud lõputust rihmast.

67. Jõud ja pinged rihmas. Rihmülekannete arvutus. Hammasrihmad.a) tühikäigul ja paigalseisul

b) b) peale koormust takistusmomendiga T2

c) laagrireakts F1 tühikäigul

15

Momendi tasakaaluvõrrand

p- ülekantav võimsusF-kasulik jõud rihmale

Taandades võrrandist , saame F=F1-F2

St kasulik jõud rihmas võrdub vedavas ja vabaharus mõjuvate jõudude vahegaVajalik eelpinge rihmasA-rihma ristlõike pindala

k- kasulik pinge rihmas

Tsentrifugaaljõust põhjustatud pinge J-rihmamaterjali tihedusMax pinge leiab aset kohas, kus rihma vedav haru jookseb väiksemale rattale. Seda väärtust võetakse arvesse rihma tugevuskontrollil

68. Hõõrdeülekanded. Variaatorid.Jagunevad püsiva ja muunduva ülekandearvuga ülekandeiks (variaatorid)Eelised: lihtne konstruktsioon, hõlbus koostamine ja hooldamine, müratu töö, võimalus tema erinevaid , astmeteta muudetava ülekandearvuga variaatorskeeme.Puudused: laagrite ja võllide suur koormus, suured kohalikud pinged hõõrderatastes, suur elastne libisemine- madal kasutegur.Muudetava ehk varieeritava ülekandearvuga ülekannet nim variaatoriks. Hõõrdevariaatorid ja rihmvariaatorid.

69. Kettülekanded. Üldiseloomustus, eelised, puudused. Nagu rihmülekandedki võimaldavad kettülekanded anda edasi liikumist suure võllide vahekauguse korral (kuni 8 m). Kettülekanded on rihmülekannetest kompaktsemad, nende võllid ja laagrid on vähem koormatud , kett ei saa läbi libiseda.Puudused on keti väljavenimine liigendite kulumise tagajärjel, täpse kooste nõue, keti ebaühtlane kiirus, ülekande keerukam ja kulukam hooldamine.Enamasti koosneb kettülekanne vedavast ja veetavast kettirattast ning neid hõlmavast ajatsükleist. Veel kuulub sinna juurde karter või ohutustehniline piire ning keti pingutus- ja määrimisseade.

70. Vedrud. Liigitus ja kasutusalad.Konstruktsiooni järgi eristatakse keerd- lame- (ehk leht) ja torsioonvedrusid. Keerdvedrud liigitatakse silinder- koonus- kujuvedrudeks Ning tasandilisteks spiraalvedrudeks. Keerdvedrude hulka loetakse ka rullvedrud ning suuri jõude taluvaid taldrik ja rõngasvedrusid.

16

Vedrusid kasut. löökide ja vibratsioonimõju leevendamiseks mehaanilistes jõudude ja momentide tekitamiseks ning käivitusenergia akumuleerimiseksTõmbe-, surve- ja väändevedrud (keerdvedrud need 3)

71. Reduktorid. Tüübid ja üldiseloomustus.Reduktoriks nim. eraldi keresse suletud hammas- tigu- ja laineülekandeid, mis nurkkiirust vähendavad ning pöördemomenti vastavalt suurendavad. Tänu sulgemisele eraldi keresse on suur koostetäpsus, hea määrimine, kaitse tolmu eest. Paraneb ülekande kasutegur, suurenevad seadme töökindlus ja vältus. Eelistatakse vastutusrikaste mehhanismide puhulHammasreduktorid, tigureduktorid, planetaarreduktorid, mootorreduktorid, silindrilised ja koonuselised reduktorid.Reduktorid- redutseerimises, pöörlemissageduse vähendamiseks. Paralleelselt suurendatakse pöördemomenti

17