meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine · seto muuseumitare obinitsas, aktiivne puhkus...

Väljaandja: Meremäe VallavolikoguAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: KO 2010, 93, 1254

Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine

Vastu võetud 24.09.2009 nr 12

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37, Meremäe vallapõhimääruse p.10.4, Meremäe Vallavolikogumäärab:

§ 1. Võtta vastu Meremäe Vallavolikogu 25.10.2007. a määrusega nr 5 kinnitatud ja Meremäe Vallavolikogu19.12.2007 määrusega nr 12 ja 30.09.2008. a määrusega nr 3 muudetud Meremäe valla arengukava aastateks2007–2013 muudetud kujul vastavalt lisale.

§ 2. Määrus jõustub 01. oktoobril 2009. a.

Volikogu esimees Margus PALOK

Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu25.oktoobri 2007. a määrusega nr 5Muudetud Meremäe Vallavolikogu 19. detsembri 2007. a määrusega nr 12Muudetud Meremäe Vallavolikogu30. septembri 2008. a määrusega nr 3Muudetud Meremäe Vallavolikogu24. septembri 2009. a määrusega nr 12

Meremäe valla arengukava

2007 – 2013

Sissejuhatus

Meremäe valla arengukava on koostatud eesmärgiga suunata ja juhtida valla arengutegevusi perioodil 2007 –2013 ning saavutada piirkonna tasakaalustatud areng.

Arengukavas on lähtutud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla põhimäärusest ning valdkondadestja teemadest, kus omavalitsusel on seadusjärgselt oluline roll.

Koostatud arengukava sihiks on tagada valla elanikele arenev ja turvaline elukeskkond, stimuleerida ettevõtlust,pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, olla funktsionaalseks keskuseks ning arendada tihedat koostööderinevate partnerite, investorite ning avalikkusega.

Arengukava osad on Meremäe valla arengustrateegia aastateks 2007-2015 ja tegevuskava lähiaastatetegevustega.

Arengustrateegias on kirjeldatud valla üldist olukorda ja välja toodud peamised võtmeprobleemid,arengustrateegia sisaldab visiooni – piirkonna üldise soovitud tulevikupildi kirjeldust. Arengustrateegias onsõnastatud peamised tegevussuunad võtmeprobleemide lahendamiseks ja visioonini jõudmiseks.

Arengukava koostati perioodil mai 2006 - juuni 2007.

I ASEND, KUJUNEMINE, ELANIKKOND

1. Asend

Meremäe vald asub Kagu-Eesti idaosas. Administratiivselt kuulub Meremäe vald Võru maakonda. Kultuuriliseltja ajalooliselt on Meremäe vald osa Setomaast, moodustades selle läänepoolsema osa. Setomaa on maa-ala,mis asetseb Pihkva-Riia kivitee, Irboska alevi, Pihkva järve ja Piusa jõe vahel. Setomaa on 1000 aasta jooksulmoodustanud üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel. Hetkel on Setomaa jagatud Eesti-Vene kontrolljoonegakahte ossa. Lisaks Meremäele on Lääne-Setomaa osad ka Värska ja Mikitamäe vald Põlva maakonnas ningMisso vald Võru maakonnas. Nimetatud omavalitsused on moodustanud Setomaa Valdade Liidu.

Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 1 / 25

Meremäe valla idapiir on ühtlasi Eesti-Vene riikidevaheliseks piiriks ning Euroopa Liidu idapiiri osa.

Meremäe valla naabriteks on Vastseliina vald Võru maakonnas läänes ja lõunas ning Orava ja Värska vald Põlvamaakonnas põhjas.

Meremäe valla kaugused suurematest keskustest: 14 km Petseri linnast Vene Föderatsioonis, 34 km Võrulinnast, 70 km Pihkva linnast Vene Föderatsioonis, 104 km Tartust, 230 km Riiast Läti Vabariigis, 290 kmTallinna

Üldandmed

2006 2007 2008Rahvaarv 1295 1259 1229Pindala, km² 131.97 131,97 131,97Asustustihedus, elanikkukm² kohta

9.8 9,5 9,3

Allikas: Võru Maavalitsuse registrite osakond

2. Kujunemine, ajalugu

Meremäe vald sündis Petserimaal möödunud sajandi 20-ndate aastate algul läbiviidud haldusterritoriaalsereformi tulemusena, mille käigus 4 suure valla asemele moodustati 11 väiksemat. Nende hulgas oli ka Meremäevald, mis esialgu kandis Obinitsa nime. Vastavasisuline siseministri käskkiri kannab kuupäeva 23. mai 1922.

Valla kantselei asus perekond Kärneri majapidamises Põrste külas. Vahepeal käisid üsna tõsised vaidlusedvallakeskuse asukoha ja selle nime ümber. Nende tulemuseks oli see, et vallamaja otsustati ehitada üsnagi vallageograafilisse keskpunkti, Mihailova puustusele, ajalooliste Võru-Petseri ja Pankjavitsa-Kiirova-Orava-Räpinateede ristumiskohta. Ka valla nimi peeti õigeks ära muuta ning see võeti lähedal asuva Meremäe mäe järgi. 16.mail 1923. aastal kiitis Eesti Vabariigi siseminister oma otsusega vallanõukogu ettepaneku heaks ning Obinitsavald nimetati ümber Meremäe vallaks.

Meremäe valla territoorium on aegade jooksul üsna oluliselt muutunud. 1944. aasta augustis NSVL keskvõimusurvel sõlmitud kokkuleppe kohaselt loovutas ENSV valitsus üle poole Petserimaast Vene Föderatsioonile. Sellehulgas oli ka märkimisväärne osa Meremäe valla territooriumist; Krantsova, Kiirova ja Vasilde ümbruse külad.1960. aasta 3. septembril liideti aga Meremäe külanõukoguga üks osa tolleaegsest Illi külanõukogust ( Kapera,Möldre ja Vana- Vastseliina piirkonna külad).

Meremäe valla omavalitsuslik staatus taastati 5. märtsil 1992. aastal.

01. jaanuaril 1998. aastal anti eelpool nimetatud Vastseliina kihelkonda kuulunud külad tagasi Vastseliina vallalening tänane Meremäe vald hõlmab 132 km² suuruse territooriumi, kus asub 87 ajaloolise Setomaa suuremat javäiksemat küla.

3. Asustus, rahvastik

Elanikke 01.01.2009.a seisuga 1229 (sh Meremäe külas 178, Obinitsa külas 187, Miikse külas 52, Võmmorskikülas 32, Uusvada külas 37, Helbi külas 35), neist: koolieelikud

(0-6) - 59, s.o 4,8% elanikkonnast; koolilapsed (7-18) - 130, s.o 10,6% elanikkonnast; tööealised (19-60) - 691,s.o 56,2% elanikkonnast; pensionärid (61-…) - 349, s.o 28,4% elanikkonnast.

Elanike arv ja vanuseline koosseis

Aasta Elanikearv

0-14 15-24 25-34 35-44 45-54 55-65 Vanemadkui 65

2006 1295 154 166 148 161 178 162 3262007 1259 144 182 136 163 177 180 2772008 1229 133 174 143 158 181 170 270

Allikas: Statistika regionaalandmebaas

Meremäe vallas on 87 küla: Ala-Tsumba, Antkruva, Ermakova, Helbi, Hilana, Hilläkeste, Holdi, Härmä,Ignasõ, Jaanimäe, Juusa, Jõksi, Kalatsova, Kangavitsa, Karamsina, Kasakova, Kastamara, Keerba, Kiiova,Kiislova, Kiksova, Kitsõ, Klistina, Korski, Kuigõ, Kuksina, Kusnetsova, Kõõru, Küllätüvä, Lepä, Lindsi,Lutja, Maaslova, Marinova, Martsina, Masluva, Melso, Merekülä, Meremäe, Miikse, Miku, Navikõ, Obinitsa,Olehkova, Ostrova, Paklova, Palandõ, Palo, Paloveere, Pelsi, Pliia, Poksa, Polovina, Puista, Raotu, Rokina,Ruutsi, Seretsüvä, Serga, Sirgova, Sulbi, Talka, Tedre, Tepia, Tessova, Teterüvä, Tiirhanna, Tiklasõ, Tobrova,Treiali, Triginä, Tsergondõ, Tsirgu, Tsumba, Tuplova, Tuulova, Tääglova, Ulaskova, Uusvada, Vaaksaarõ, Vasla,Veretinä, Vinski, Viro, Võmmorski, Väiko-Härmä ja Väiko-Serga küla.

Leht 2 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine

Suuremad külad

Küla Elanike

arv

Meremäe 178 Meremäel asuvad: vallamaja,kus asub ka raamatukogu, avalikinternetipunkt ning Rahvamajasaal, perearstipunkt, erapood ,Meremäe – Obinitsa Põhikool,koolistaadion ning MeremäeAvatud Noortekeskus. Meremäekoolihoones asuvad Meremäelasteaed „Tsirgupesäkene” japostkontor.

Obinitsa 187 Obinitsa külas asuvad: SetoMuuseumitarõ, turismiinfopunkt,Obinitsa Külakeskus,Obinitsa lasteaed, Obinitsaraamatukogu, postkontor, perearstivastuvõtupunkt, Tarbijate Ühistukauplus, Seto Seltsimaja, GaleriiHalas Kunn ning Eesti ApostlikuÕigeusu Obinitsa Issanda Muutmisekirik ning surnuaed.

Miikse 52 Külas asuvad: Eesti ApostlikuÕigeusu Meeksi Ristija Johannesekirik ja surnuaed

Võmmorski 32 Külas asub KaguPiirivalvepiirkonna Piusa kordon.

Uusvada 37 Helbi 35

II MEREMÄE VALLA HETKESEISU ANALÜÜS JA TEGEVUS-EESMÄRGID

1. Ettevõtlus ja tööhõive

1.1. Tööhõive

Vallas elas 2007. aasta andmetel 752 tööealist inimest. Töötuid oli 16, mis moodustas tööealisest elanikkonnast2,1 %. Siiski on vallas töö leidmine inimeste jaoks probleem.

Tööhõive

Aasta Tööealised Töötud sh abirahasaajad

Töötute osakaaltööealisestelanikkonnast%

Abiraha saajate% töötutest

2006 705 21 18 3,0% 85,7%2007 752 16 12 2,1% 75%2008 710 24 15 3,4% 62,5%


1.2. Ettevõtlus

Meremäe valla territooriumil tegutseb 2008. aasta andmetel 22 ettevõtet, 23 mittetulundusühingut ja 71füüsilisest isikust ettevõtjat.

Tuntumad ettevõtted kohapeal on OÜ Kimeko, OÜ Kimeko Kaubandus, Piusa Põllumajanduse OÜ, SetomaaTurismitalo OÜ, OÜ Katusõkatja (Ahto Raudoja), OÜ Naxos (Piusa Ürgoru Puhkemaja), OÜ Seto Metall, OÜTõrvas, Lõuna-Antsu talu, Seto Aedvili TÜ, Obinitsa farmid OÜ, Taarka köögikõnõ OÜ, Seto Rügä OÜ.

Ettevõtete arv


Kokku FIE Osaühing MTÜ ja SA2006 107 77 14 162007 113 71 20 222008 116 71 22 23

Allikas: Statistika regionaalandmebaas; Äriregister

Põllumajanduslike ettevõtete hulgas on suurenenud mahetootmisega tegelejate arv, samuti on suurenenudharitavad pinnad; areng on olnud seotud tänu toetuste süsteemi stabiliseerumisele, uue tehnika soetamise,palgatööjõu ulatuslikuma kasutamise ja kaasaegsema tehnoloogia rakendamisega.

SWOT

Tugevused Nõrkused· Võimalus saada toetust uue tehnika soetamiseks

· On olemas tegutsevad ettevõtted

· Hea asukoht (turismi jaoks)

· Säilinud käsitööoskused

· Kohalike maavarade olemasolu

· Veekogude olemasolu

· Olemasolev küllaldane teedevõrk

· Osalemine erinevates investeerimisprojektides

· Riikliku programmi olemasolu

· Kvalifitseeritud tööjõu puudumine

· Töötute suur osakaal

· Vähe tegevusvaldkondi

· Kaugel suurematest keskustest ja turgudest

· Teede võrgustik ja madalad raudtee viaduktid eisoodusta piiriäärset liikumist

· Teede vilets olukord Setomaa piires

· Olematu internet

· Puudulik bussiliiklus

· Inimeste tervislik seisund

· Toodangu väiksemate koguste turustamisevõimaluse puudumine

· Töötleva tööstuse puudumine

Võimalused Ohud· Paindlikum toetuste süsteem

· Väljastpoolt tulevad ettevõtlikud inimesed

· Vabade eluruumide olemasolu

· Maavarade olemasolu

· Soodsad laenutingimused

· Jahimaade olemasolu

· Olemasolevad tootmishooned

· Kasutamata põllumajandusmaad ja hooned

· Investeeringute rahastamise võimalused

· Kaugus turgudest

· Teede halb olukord

· Kvalifitseeritud tööjõu puudus

· Vajaliku elektrivõimsuse puudus

· Eesti Energia monopoolsus

· Väike investeerimisvõime

· Interneti halb levi

· Kuritegevus kasv

· Loodusõnnetused

· Kasutamata hoonete varisemine

Probleemid

1. Umbrohtunud põllumaad

2. Kasutamata ja lagunevad ehitised

3. Madal ettevõtlusaktiivsus

4. Oskustööjõu puudus

5. Ettevõtjate suutmatus maksta konkurentsivõimelist palka


Visioon 2015

Maareform on lõpule viidud ja kõik maa on omandis. Kõik olemasolevad ehitised on kasutusele võetud,remonditud või lammutatud. Valla territooriumil tegutsevad konkurentsi-võimelised põllumajanduslikudettevõtted. On arenenud käsitööalane ettevõtlus. Valda on tagasi tulnud noored, kes soovivad siin ettevõtlustalustada ja edasi arendada. Turismiga tegelevate ettevõtjate arv on suurenenud. Kõok Meremäe vallas olevadhooned on kasutusele võetud, remonditud või lammutatud.

Eesmärgid ja tegevussuunad

1. Infrastruktuuri parendamine

2. Ettevõtjate koolituse korraldamine

3. Meremäe valla, kui investeerimiskeskkonna tutvustamine

4. Lagunevate hoonete omanike motiveerimine hooneid korda tegema või lammutama

2. Turism ja puhkemajandus

2.1. Turism, vaatamisväärsused

Kagu-Eesti üheks atraktiivsemaks turismipiirkonnaks on Setumaa. Sellest tulenevalt omab turism Meremäevalla jaoks järjest suuremat tähtsust: tegutseb turismiinfopunkt ja muuseum, Seto Seltsimaja, suurenenud ontähistatud vaatamisväärsuste arv, paranenud viidastus, on olemas turismiteenuseid pakkuvad ettevõtted. Kaunislooduskeskkond soosib nii sise- kui välisturismi arengut.

Vald on tuntud kui kultuuri- ja loodusturismi piirkond. Säilinud autentne setu kultuur, Piusa ürgorulooduskaitseala vaheldusrikas, puutumatu maastik, oma keel, elukombed, kaunid omapärased rahvariided,rahvalaul ja -tants.

Omakultuuril põhinevate ürituste ja õppuste korraldamine (leelo, tants, pillimäng, rahvussöök, käsitöö),Seto Muuseumitare Obinitsas, aktiivne puhkus (Piusa jõe ürgoru matkarada, Piusa käsitöö – savikoda),üritused-sündmused (Seto Kuningriigi päev, Lihavõttemaa, Savipäevad, talsipühad, kirikupühad – paasapäev,külakirmaskid), vaatamisväärsused (tsässonad, Piusa jõe liivakivipaljandid, setudele iseloomulikud sumbkülad), pere-, kooli- ja grupiturism.

Turismialast tegevust vallas korraldab Obinitsa Muuseumitarõs asuv turismiinfopunkt.

Olulisemad vaatamisväärsused vallas:

Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Issanda Muutmise Obinitsa kirik ja Meeksi Ristija Johannese kirik. Mõlemadkirikud on ehitatud Stalini eluajal ühiskondlikus korras koguduse liikmete poolt. Obinitsa kirikuhoone ehituseeestvõtja oli preester Villiam Talomees, kirik sai valmis 2 aastaga ja pühitseti sisse 15.06.1952. a. piiskopRomani poolt.

Obinitsa kiriku suurim püha on Paasapäev 19. august ja Meeksi kirikul Vana jaanipäev 7. juuli. Mõlema kirikujuures asuvad kalmistud. Obinitsa kalmistu rajati 1500 aastat tagasi. Vanima osa moodustab kääbaskalmistu Ia.t. keskel. Obinitsa kalmistul asub ka piirkonna kuulsaima seto lauluema Hilana Taarka (1856-1933) haud.

Jaanikivi

Jaanikivi (ohvrikivi) asub Meeksi kirikust teisel pool (paremal) teed, Meeksi oja teisel kaldal. Kivil olevatomal ajal istunud ja jalgu puhanud Püha Jaan. Kunagi olevat kivi tükkideks lõhutud ja jupid kantud mõisnikukarjalauda müürisse. Varsti tuli mõisnikul mitmeid õnnetusi: loomad surid, jäid põdema. Lasti kivitükid omapärispaigale tagasi kanda. Veel tänapäevani usutakse kivi imettegevasse jõusse ja tuuakse kivi juurde haigeid.Arvatavasti tähistab kivi muistset matmispaika.

Meremäe ja Kuksina mägi

Meremäe mäelt (202 m) ja Kuksina mäelt (212 m) võib hea ilma korral kogu vallale pilgu heita. Kätte paistavadka Vastseliina kirik ning Petseri kloostri kirikute kuldsed kuplid. Ennevanasti olla selge ilma korral nähtud kaPihkva järve veepeegeldust, siit saanudki paikkond oma nime (mere mägi). Meremäe mäel asuvad ka vaatetornja laululava.

Viro kivirist


Tähistab väga vana Viro tsässona kohta Viro külas. Asub 1 km kaugusel Meremäe külast Obinitsa viiva teeääres. Lubjakivist rist 15. sajandist on ainuke, mis on alles jäänud Meremäe vallas olnud kiviristidest. Virotsässon oli Paasapüha tsässon.

Obinitsa paisjärv

Obinits paisjärve ehitamine jõudis lõpule 1995 a. Kaunis ning puhtaveeline (läbi voolab Tuhkvitsa oja) 22 hapindalaga järv on sobilik ujumiseks, kalapüügiks ja paadisõiduks.

Juudatarõ

Obinitsa järve vasakpoolses kaldas asub allikatekkeline liivakivi paljand ja koobas. Paljude legendidega seotudkoobast on hakatud kutsuma juudatarõks (juudakoopaks, hundikoopaks). Juudatarõst räägitakse, et kui vanastimindi kirikut tegema oja kaldale, siis tulid juudad (kuradid) ja laotasid kiriku ära. Kord läksid need kirikutegijadkoopasse sisse vaatama kas on ehk kedagi ka näha. Sääl sees olid laud ja punase linikuga kaetud ja söögid peal.Nad vaatasid ringi kuid kedagi ei näinud. Ja hakkasid uuesti kirikut ehitama. Järgmisel hommikul tagasi tullesoli jälle kirik laotatud! Nii jäetigi seal kiriku ehitamine katki. Kirik ehitati hoopis vastasmäe otsa.

Seto lauluema kuju

Kuju (skulptor E. Rebane, E. Taniloo 1986, graniit) seisab kõrgel Obinitsa paisjärve kaldal. Monumendi ümberon maakivid mälestustahvlitega kuulsamatele siitkandi laulikutele. Seto lauluema nime ei andnud rahvasigaühele. Kuulsamad lauluemad olid võimelised üles ütlema kuni 30 000 värsirida.

Tsässonad

Setomaal oli peaaegu igas külas oma kabel, mida kutsutakse tsässonaks. Tavaliselt olid need puust väikesedehitised, mille sees oli hulgaliselt pühasepilte, pühaserätte, küünlaid, lilli. Tsässona katusel oli väike rist.Tsässonat ehitas ja hooldas külarahvas ühiselt. Igal tsässonal nagu ka kirikul on oma kaitseingel, pühak.Meremäe vallas on 2007 a. seisuga 12 tsässonat. Osad neist on säilinud ammusest ajast: Ulaskova, Pelsi, Serga,Uusvada, Tobrova, Rokina, Meldova, Võmmorski (vana), osa uuesti üles ehitatud või remonditud: Küllatova,Võmmorski, Obinitsa. Meeksis olevat varem olnud 3 tsässonat kuid neist pole ükski säilinud, samuti Viro külatsässon on hävinud, aset näitab vana kivirist. Obinitsa tsässon hävitati 1950 aastal. Ehituslikult omapäraseimon Pelsi külas asuv tsässon, see on maakividest, lähedal on Anne ohvrikivi kuhu annetati lambavilla jaoinapäid. Turistidele külastamiseks on mõeldud Tobrova Lihavõtte tsässon mis asub Meremäe - Obinitsa tee6 km, paremal pool Luikjärve talu juures ja 2006.a aastal valminud Obinitsa tsässon, 2008. aastal lisandusuusehitisena Kuigõ küla tsässon.

Härma müürümäed ja Piusa ürgoru matkarada

Piusa jõe ürgorust saab alguse 15 km pikkune Piusa ürgoru matkarada (matkaraja kohta on koostatudkirjeldustega kaart). Olenevalt matkajate võimetest ja rajalõigu pikkusest on rada sobiv ühepäevaseks jalgsi-,osaliselt ka paadimatkaks. Matkarajal on kokku 12 liivakivi paljandit. Härma mäemine müür ehk keldri müür,mis laiub Härma küla all, on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand (43 m). Lausalist paljandit on näha 19 m,paljandi pikkus on 150 m. Veskile on nime andnud paljandi lõunapoolses otsas liivakivis asuv vana kelder.

Härma alumine müür ehk Kõlksniidu müür. See 20,5 m kõrgune kalju on Piusa ürgoru üks kaunimaid. Temamitmevärviliste murranguliste kihtide mäng on loonud tõelise loodusskulptuuri. Härma Alumisel müürimäel onvändatud üks väike lõik filmist "Libahunt”

2.2. Puhkemajandus

Vallas on olemas kaks suuremat majutusasutust, mis suudavad pakkuda kvaliteetset teenust (SetomaaTurismitalu ja Piusa Ürgoru Puhkemaja) ja mõned väiksemad talud, mis pakuvad suvisel ajal majutust.Majutusvõimalusi pakub ka Meremäe-Obinitsa Põhikooli Meremäe õpetajate majas asuv internaat, mille ruumidvajavad põhjalikku renoveerimist, internaadi sisustus uuendamist.

SWOT

Tugevused Nõrkused· Seto pärimuskultuuriga seotud paikade ja üritusteolemasolu

· Omakultuuri üritused

· Looduse mitmekesisus

· Külalislahke kogukond

· Puhas ja puutumatu loodus

· Puhkekohtade olemasolu

· Kaugus suurematest keskustest

· Kohalike teede halb seisukord

· Kvalifitseeritud teenindajate puudus

· Omafinantseerimise väike võime

· Suuremate majutuskohtade vähesus

· Avalike söögikohtade vähesus


· Majutuskohtade olemasolu

· Osalemine piirkondlikes turismimarsruutides

· Turvalisus

· Turismiteenuste vähesus

· Kohalike käsitöötegijate vähesus

Võimalused Ohud· Setomaa ja seto kultuuri atraktiivsus

· Seto käsitöö toodete turustamine

· Kohalike noorte koolitamine (noorgiidid)

· Uute piiripunktide avanemine

· Koostöö turismifirmade ja partneritega

· Eesti tuntuse suurenemine

· Fondide ja programmide vahendite kasutamine

· Muutumine massiturismi piirkonnaks

· Kvalifitseeritud tööjõu puudus

· Seoses piiride avanemisega on oht kuritegevusekasvuks

· Atraktiivsete turismiobjektide väljalangemine(Piusa koopad)

Probleemid

1. Turismiteeninduse puudulikkus

2. Turismiobjektide madal kvaliteet

3. Internetiside vähene levik ja kohati vilets mobiiliside

Visioon 2015

Mainekas on puhata Meremäe vallas. Taastunud on tänavkülad, uusehitiste rajamisel eelistatakse ajaloolistehitusstiili. Meremäe mäel on vaatlustorn. Arenenud kõik vajalikud turismiteenused. On olemas spordi- jaterviserajad, skatepark, matkarajad. On taastatud traditsiooniline seto talu . Taastatud vanad ja ehitatud uusitsässonaid. Kogu valla territoorium on kaetud interneti ja mobiilside võrguga.


1. Puhkekohtade ja objektide hooldus

2. Ajalooliste ehitiste ja –objektide korrastamine

3. Kultuuriobjektide ligipääsetavuse parandamine

4. Kultuuritraditsioonide tutvustamine

5. Meremäe ja Obinitsa paisjärvede juurde puhkekohtade väljaehitamine ja hooldamine

6. Renoveerida Meremäe ja Obinitsa paisjärvede veelüüsid ja leida atraktiivseid võimalusi vee-energialetaastuvenergia tootmisel ja kasutamisel

3. Tehniline infrastruktuur

3.1. Elamumajandus

Korterelamute haldamiseks Obinitsa piirkonnas ei ole loodud ühistuid. Meremäe külas asuvate kortermajadebaasil on moodustatud neli korteriühistut.

3.2. Teed

Riigi poolt eraldatud rahalised vahendid on parandanud vallateede üldist olukorda. On suurenenudliikluskoormus Meremäe, Obinitsa, Uusvada külasid läbivatel riigimaanteedel ja on halvendanud nendeolukorda. Kaugematesse küladesse viivate teede olukord on halb.

Valla teed


Teed kokku,Km

Kohalikudteed

Kohalikudmaanteed

Kohalikudtänavad

Metskondadeteed

Erateed

2006 143 103 103 0 0 402007 143 103 103 0 0 402008 143 103 103 0 0 40


3.3. Vee- ja kanalisatsioonitrassid

Koostatud ÜVK (ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava). Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid onnii Meremäe kui Obinitsa külas vanad ja vajavad uuendamist. 2006. aastal käivitus Obinitsa küla vee-jakanalisatsioonitrasside ehitus-ja renoveerimisprojekt.

Paljudes külades on kuival ajal joogi-ja majandusveega varustatuse probleemid.

2007. aastast rakendus vallas ülemaakonnaline Võrumaa Hajaasustuse Veeprogramm, sama programm jätkus ka2008. ja 2009. aastal.

3.4. Elektrivarustus

Kaugemates külades ei jätku elektri võimsust. Esineb elektrivoolu sagedasi katkestusi. Meremäe ja Obinitsakülades on vaba elektrilist võimsust.

3.5. Soojavarustus

Meremäe külas köetakse 3 paneelkorterelamut elamute keldrites asuva 3 lokaalkatlamaja baasil. Ühespaneelelamus tsentraalkütmist ei toimu. Meremäe ja Obinitsa katlamajade hooned on müüdud eraomandisse.

Obinitsa küla kortermajades tsentraalkütmist ei toimu, küttesüsteemid on hoonetesiseselt ümber ehitatud.

Valla allasutuste hoonete soojavarustus on lahendatud lokaalkatlamajade baasil.

3.6. Ühistransport

Ühistransport toimib ülemaakonnaliste liinide baasil. Vallasiseselt ühtegi bussiliini avatud ei ole.

3.7. Side, internet

Suurem osa valla territooriumist on kaetud mobiilside võrguga. Operaatorid on Tele2, EMT ja Elisa.

2006. aastal käivitus ülemaakonnaline internetiprojekt, mis 2007. aasta lõpuks pidi tagama valla territooriumilinterneti 90%-le soovijaist, mis realiseerus osaliselt. 2008. a ehitati välja Meremäe küla traadita internetiühendus (WiFi), mis katab osaliselt ka Meremäe ümbruses asuvaid külasid.

SWOT

Tugevused Nõrkused· Mobiilside levi on paranenud

· Piiriäärne asend soosib riigi poolt raha eraldamist

· Obinitsa hea ühendus maakonna keskusega

· Vajaliku elektrilise võimsuse olemasolu Obinitsasja Meremäel

· Olemasolev ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniarengukava ja Obinitsa küla projektid

· Valla teede üldine seisukord on rahuldav

· Interneti kättesaadavus on paranenud

· Konkurentsi puudumine elektrienergiagavarustamisel

· Taastuvenergia ja uute tehnoloogiate vähenekasutamine

· Kaugemates külades vähene elektriline võimsus

· Olemasolevad vee- ja kanalisatsiooni trassid onvananenud

· Setomaa piires puudub loogilinetranspordikorraldus

· Kaugkütte puudumine

· Korteriühistute vähesus

· Külades puuduvad vee- jakanalisatsioonisüsteemid

· Meremäe halb ühendus maakonna keskusega


Võimalused Ohud· On olemas valla üldplaneering

· On olemas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniarengukava

· On võimalus taotleda raha EL -st

· Piisava elektrivõimsuse olemasolu Obinitsas jaMeremäel

· Looduskatastroofid võivad ohustadainfrastruktuure

· Sagedased elektrikatkestused

· Eelarve vähesus tagamaks EL-i nõuetele vastavajoogi- ja heitvee trasside olemasolu kortermajadepiirkonnas

Probleemid

1. Vananenud vee- ja kanalisatsioonitrassid.

2. Joogivee halb kvaliteet.

3. Paljudes kohtades kvaliteetse joogivee puudumine.

4. Sagedased elektrikatkestused.

Visioon 2015

Ehitatud uued vee- ja kanalisatsioonitrassid ja reoveepuhastusseadmed. Meremäe ja Obinitsa külades on puhasjoogivesi. Valda läbivad riigimaanteed on mustkatte all. Kogu vald on kaetud traadita internetisidega. Onkorrastatud piiräärsed teed. Uuendatud alajaamad ja kaasajastatud elektriliinid.


1. Koostada kõigi avalikult kasutatavate teede korrastamise pingerida.

2. Obinitsa ja Meremäe külades on rekonstrueeritud vee- ja kanalisatsioonitrassid.

3. Kortermajades on moodustatud korteriühistud.

4. Meremäe küla kortermajad on lokaalkatlamajade küttel.

5. Vald on võõrandanud kõik valitsemiseks mittevajaliku vara.

6. Avalikud WiFi-alad on vähemalt Meremäe ja Obinitsa külas

7. Leida uus rakendus Obinitsa külas olevale lasteaiahoonele

8. Ehitada Obinitsa ja Meremäe külas välja nõuetele vastavad kanalisatsiooni- ja veetrassid

4. Keskkonnahoid

4.1. Maafond

Valla maafond kokku on 13196,7 hektarit.

Maafond

Aasta Maa-üksusi

Maafondkokku ha

Kogu-pind

Haritavmaa

Loodus-likrohumaa

Metsa-maa

Õue-aiamaa

Sh abi-hooneteall

Muu maa Sh veeall

2006 1880 13196,7 11835,7 5026,9 1189,6 4767,1 98,0 16,4 578,1 61,62007 2060 13196,7 12440,4 5346,1 1242,1 5076,3 112,4 21,3 580,6 61,62008 2080 13196,7 12740,6 5546,2 1342,2 5076,3 112,4 21,3 580,6 61,6

4.2. Looduslikud ja tehis veekogud

Valla territooriumil asub kolm järve - Obinitsa järv (suurusega 22 ha), Engli järv (8 ha) ja Meremäe järv (2 ha).Valla piirijõena voolab Piusa jõgi. Ojadest on suurim Tuhkvitsa oja.

4.3. Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala


Maastikukaitseala asub põhiosas Meremäe ja Vastseliina vallas, osa jääb ka Põlvamaale Orava valda. Kaitsealaon rajatud väga liigestatud Piusa jõe ürgoru ja selle veerudel esinevate suurejooneliste devoni liivakivipaljanditekaitseks. Jõe org on kuni 35m sügavune ja keskmiselt 300m laiune liivakivisse lõikunud ürgorg, mille veerudon paiguti väga järsud (kalle ulatub 35 kraadini). Jõe vee-energiat on varem kasutatud 11 veskis. Tänasenion säilinud Kelba, Tamme ja Väike-Härma veskite hooned ja osaliselt ka sisseseaded. Kaitseala suurimaksväärtuseks on 12 devoni liivakivipaljandit, nn "müüri", kõrgusega 6-20m ja pikkusega 20-130m. Paljandidomavad ka suurt kultuuriloolist tähtsust - nendega on seotud mitmed muistendid ja uskumused. Piusa jõe ürgorgon huvipakkuv mitmete koosluste ja liikide elupaigana. Seal on hooldatavaid luhaniite, lammimetsa, salumetsaja väga tüüpilised pohla- ja samblikumännikud. Botaaniliselt on tähelepanuväärne mitmete lõunapoolsepäritoluga taimeliikide esinemine (palu-liivakann (Arenaria graminifolia), tatari põisrohi (Silene tatarica),käokuld (Helichrysum arenarium) ja teised). Nimetamist väärib liblikaliigi mustlaik-apollo (Parnassiusmnemosyne) elujõuline populatsioon.

4.4. Maavarad

Maavarade registrisse on kantud üks ehituslubjakivi maardla – Tiirhanna ja Marinova Meremäe vallas.17.01.2007. a kiitis Meremäe Vallavolikogu heaks Võrumaa Keskkonnateenistuse otsuse „Maavarakaevandamise loa väljaandmine AS Põlva Teed Marinova ehitusdolokivi maardlas“ ja nõustus välja andmakaevandamise loa.

Vallas asuvad veel Hilande, Tuhkavitsa ja Väike-Härma liivamaardlad ning Küllatova savimaardla.Ehituslubjakivi ja sellega kaasnev dolomiit sobib ehituskillustikuks, osaliselt ka õhkkuiva lubja valmistamiseks,viimistlus- ja dekoratiivplaatide valmistamiseks.

4.5. Vee tarbimine

Vallas on arvel 5 veekasutusloaga puurkaevu.

4.6. Jäätmed

Ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Meremäe külas. Avatud: tööpäeviti 08.00 – 17.00. Jäätmete liigid:õlijäätmed, õline pühkematerjal, õlifiltrid, vanad akud, patareid, päevavalgustuslambid, elavhõbedajäätmed,elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, vanarehvid, värvi- ja lakijäätmed, aegunud ravimid,olmekemikaalid, taimekaitsevahendid, tundmatud jäätmed.

Meremäe ja Obinitsa küladesse on paigutatud ETO pakendikonteinerid.

Meremäe valla haldusterritoorium moodustab koos Värska, Veriora, Orava ja Mikitamäe valdade piirkonnagaühise jäätmeveo piirkonna. Toimub korraldatud jäätmevedu. Ainuõigus segaolmejäätmete veoks onkonkursi tulemusena antud aktsiaseltsile Jõgeva Elamu viieks aastaks. Korraldatud jäätmevedu hõlmabsegaolmejäätmeid. Liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik.

Toimub jäätmete sorteerimine. Taaskasutusorganisatsiooni paigaldatud pakendite ja pakendijäätmetekogumismahutid asuvad Meremäe külas ja Obinitsa külas.

Ohtlike jäätmete ja olmeelektroonika kogumispunkt asub Meremäe külas.

Avatud: tööpäeviti 08.00 – 17.00. Jäätmete liigid: õlijäätmed, õline pühkematerjal, õlifiltrid, vanad akud,patareid, päevavalgustuslambid, elavhõbedajäätmed, värvi- ja lakijäätmed, aegunud ravimid, olmekemikaalid,taimekaitsevahendid, tundmatud jäätmed, olmeelektroonika.

Meremäe valla jäätmehooldusega seotud küsimused lahendatakse Meremäe valla jäätmekavas 2009-2013.

4.7. Puhastusseadmed

Reostuskoormused on tunduvalt vähenenud. Rekonstrueeritud on Meremäe ja Obinitsa küla puhastusseadmed.

SWOT

Tugevused Nõrkused· Reostuskoormuse vähenemine

· Suurenenud metsamaa pindala

· Maastikukaitsealade olemasolu

· Puhta veega veekogude olemasolu

· Keskkonnaaktivistide olemasolu

· Keskkonnaalase informatsiooni saamisevõimalused

· Inimeste vähene teadlikkus ja hoolimatusuhtumine

· Madal energia- ning loodusressursside säästlikukasutamise vajaduse tunnetamine

· Hajaasustuses ja väiksematel ettevõtetelpuuduvad reovee puhastamise süsteemid

· Vähesed teadmised taimekaitsevahenditekasutamisel


· Mitmekesine loodus

Võimalused Ohud· EL toetuste kasutamise võimalused

· Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine

· Suurem tähelepanu informatsiooni levitamisele

· Maastikukaitsealade ja hoiualade olemasolu

· Võõrliikide pealetung

· Saastekoormuse suurenemine muutusi tekitavapiirini

· Kasutamata põllumaad (kulu põletamine)

· Suutmatus üle minna säästvale ja puhasteletehnoloogiatele energeetikas ja põllumajanduses

Probleemid

1. Heakorrastamata puhkealad.

2. Teeääred ja metsaalused on reostatud.

3. Vähesed võimalused reoveesüsteemide rajamiseks hajaasustuses..

4. Elanike vähene keskkonnateadlikkus.

5. Külades lagunenud hooned.

Visioon 2015

On korraldatud jäätmete kogumine hajaasustuses. On olemas avalikult kasutatavad korrastatud puhkealad. Onvälditud looduse reostumine jäätmetega. On olemas kaasaaegsed reovee puhastid Obinitsa ja Meremäe küladesja hajaasustuses. Avalikud kohad (bussiootekohad, ujumiskohad, külaplatsid) on korras, niidetud ja prahistpuhtad.


1. Olemasolevate puhkealade heakorra tagamine.

2. Vältida jäätmete sattumist loodusesse.

3. Vähendada puhastamata reovee sattumist pinnasesse.

4. Suurendada puurkaevude arvu vallas.

5. Prügiveo vajadus on kaetud piisava hulga prügilepingutega

6. Korraldada vallas nn prügiringid ohtlike jäätmete, ehitusprügi, vanapaberi ja suuremõõtmelise prügi äraandmiseks

7. Leida võimalus Vastseliina jäätmejaama kasutamiseks

5. Haridus

5.1. Põhiharidus

Vallas on üks kool: Meremäe-Obinitsa Põhikool, mis asub Meremäe külas.

Kooli kasutuses oleva territooriumi suuruseks on 5,3 ha.

Kooli hooned ja rajatised

MeremäeHooned, rajatised Ehitusaasta, pind1. Kolmekorruseline koolimaja 1960.a., 2016 m22. 8 korteriga elamu 1955.a., 380 m25. Staadion 1,4 ha, jooksuraja pikkus 250 m


Õpetajate arv on Meremäe-Obinitsa Põhikoolis 2008/2009 õppeaaastal 16, muu personal 7 inimest. Õpilaste arvkoolis 2008/2009õppeaastal on 49. Õpilaste arv on vähenemas, õpilaste arvu vähenemist ning suuremat langustvõib prognoosida aastaks 2011/2012, kui esimesse klassi tuleb 1 laps.

7.-18. aastaste laste arvu prognoos 2007 – 2010

2004

tegelik

2005

tegelik

2006

tegelik

2007 2008 2009 2010

(7-9-aastased)

41 34 26 21 24 24 25

(10-12-aastased)

39 33 37 41 34 26 21

(13-15-aastased)

43 47 45 39 33 37 41

(16-18-aastased)

58 58 50 43 47 45 39

Õpilastearvuprognooskokku

181 172 158 144 138 132 126

Allikas: Maakonna aastaraamat

5.2. Lasteaiad

Meremäe lasteaed „Tsirgupesäkene”. Meremäe lasteaia ruumid on remonditud, lasteaed asub Meremäe-ObinitsaPõhikooli esimesel korrusel. Lasteaia nimekirjas on 2009/2010 õppeaastal 19 last. Personali kvalifikatsioonvastab nõuetele. Lasteaial puudub aiaga piiratud territoorium. Lasteaiale on rajatud uus mänguväljak koolihoonetaha.

Laste arv lasteaedades

2006 2007 2008Meremäe 14 1 15 1 19 1Obinitsa 17 1 14 1 16 1

Allikas: valla lasteaiad

Obinitsa Lasteaed. Obinitsa lasteaed asub Obinitsa Külakeskuses 2009. a valminud ruumides. Lasteaianimekirjas on 2009/2010 õppeaastal 13 last. Personali kvalifikatsioon vastab nõuetele. Olemas aiaga piiratudterritoorium ja nõuetele vastav mänguväljak.

5.3. Noorsootöö

Üldised arengueesmärgid valdkonniti

1. Huvialaharidus ja huvitegevus

• luua lisaks huviringe Meremäel ja Obinitsas (näitering, arvutiring, kunstiring, peotantsuring, erinevaidtantsustiile tutvustav ring - stepp, breik jms);

• luua lisavõimalusi poiste huvitegevuseks (tehnikaring, puutööring jm).

2. Noortesport

• luua lisavõimalusi spordiringideks Meremäel ja Obinitsas (enesekaitse, maadlus, jalgpall, aeroobika,ratsutamine laskmine, rulasõit);

• kaasajastadaspordiväljakuid Meremäel ja Obinitsas

• leida kogemustega treenereid/juhendajad spordiringide spordi- ja huviringidele maapiirkonda.

3. Õpilasüritused ja koolivaheaja projektid

• luua tingimusi ja võimalusi koolivaheaegade sisustamiseks ning sündmuste läbi viimiseks.

4. Koolide ja ANK-dega sõpruskontaktid ja koostöö


• rahvusvaheliseks muutunud noorsootöös osalemiseks otsida kontakte ja finantseerida keele ja kultuuriõppimise eesmärgil noortevahetusteks.

• Euroopa vabatahtlike kaasamine piirkonna noorsootöösse

• Sõprussidemed ja koostöö teiste Eesti koolide ja ANK-degs

5. Tervistav ja arendav puhkus ning töökasvatus

• korraldada töökasvatuse ja sotsiaalse kompetentsi kujundamiseks töö- ja puhkelaagreid ning õpilasmalevaid

• kaasata noori enam heakorratöödele, et arendada oma kodukandi tunnet

• selgitada välja tööandjate poolne huvi noortele tööd pakkuda

6. Noorte teavitamine ja nõustamine

• käivitada noortele suunatud info kogumine ja vahendamise süsteem;

• arendada kutsenõustamisalast tegevust koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega;

• tagada nõustamine igale noorele.

7. Erinoorsootöö

• korraldada koostöös kooli, valla sotsiaalnõuniku, noorteorganisatsioonide ning noorsoopolitseigasüstemaatiline kuritegevust ennetav tegevus

• käivitada tugiisiku- ja tugiõpilasliikumine;

• korraldada hariduslike erivajadustega laste teadlikku suunamist vaba aja ja huvialategevusse;

8. Noorte osalus (sh noorteühenduste ja omaalgatuse toetamine)

• töötada välja noorte omaalgatuse ja tegevuse tunnustamise süsteem;

• luua koostööalaseid kontakte naaberomavalitsuste noorteühendustega;

• arendada välja pidev koostöö noorteesinduse ja omavalitsuse vahe.l

9. Avatud noorsootöö

• remontida noortele suunatud tegevuste läbiviimiseks vallale kuuluvad ruumid

Meremäe ja Obinitsa külas;

• hankida koostöös külaseltside ja MTÜdega noortetegevuseks vajalikke vahendeid

• motiveerida noori omaalgatuslikule tegevusele kohapealsetes külaseltsides ja MTÜdes.

• Motiveerida kohalikke ettevõtjaid ja noori omavahelist koostööd tegema.

SWOT

Tugevused Nõrkused· Vajalikud tingimused(2009. A välja ehitatudruumid Meremäel jaObinitsas)

· Laste, õpilaste,noorte olemasolu,inimressurss

· Materiaalne baas(valla eelarve , riigieelarve)

· Noorte arvuvähenemine

· Vabaaja veetmisevõimaluste piiratus

· Erialaspetsialistidevähesus

· Koolivälisel ajalpuudub ühistransport vallaerinevate piirkondadevahel


· Turvaline kasvu- jaõpikeskkond

· Ilus ja puhas loodus

· Koolibussiolemasolu

· Haridusasutustestasuta hea toit lastele

· Toimiv Setomaaarenguprogramm jakultuuriprogramm

· Interneti kasutamisevõimalus

· Põhikooli ja kahelasteaia olemasolu vallas

· Hoonete suuredülalpidamiskulud

· Vähene koostööasutuste vahel

· Oma valla lapsedõpivad teistes põhikoolides

· Noorte väljarännevallast

Võimalused Ohud· Maakonna haridusearengukava olemasolu

· Koostöö piirkonnateiste haridusasutustega

· Erinevadrahastamisvõimalused(fondid, valla eelarve)

· Valla toetus

· Piirkonna mainearendamine läbihariduspoliitika

· Ilus keskkond jaloodus

· Olemasolevpärimuskultuur

· Väljaarenenudinfrastruktuur

· Piiripunktide lähedus(töökohad, kutsesuunitlus)

· Arenenudturismipiirkond

· Erasektori jasponsorite kaasamine

· Koostöö III sektori,kooli, omavalitsuse jaettevõtjatega

· Täiendkoolitused

· Laste arvuvähenemine

· Piirkonnaelanikkonna vananemine

· Ebastabiilsedrahastamisskeemid

· Inflatsioon,elukalliduse tõus

· Infrastruktuur(bussiliikluse halb olukord,teede halb olukord,interneti puudumine

· Valla kaugussuurematest linnadest /geograafiline asukoht

· Kohapealsetetöökohtade nappus

· Suutmatusnaaberkoolidegakonkurentsis püsida

· Lasteaedade väheseriigipoolse toetuse poliitikajätkumine

· Ümberkorraldusedkoolivõrgus (laste arvuvähenemine)

· Kaasaegseteõppevahendite kõrge hind

Probleemid

1. Noorte arvu vähenemine

2. Noorsootöö alafinantseerimine

3. Noorsootöö puudumine Obinitsa külas


4. Vaba aja veetmise võimaluste nappus õhtusel ajal

5. Erialaspetsialistide vähesus

6. Info liikumine asutuste vahel ebapiisav

7. Piisava hulga avalike arvutite puudumine

8. Vähene noorte kaasatus

Visioon 2015

Meremäe vallas on aastal 2015 süsteemselt toimiv ja ühiskonna arenguid arvestav

noorsootöö. Erinevatele sihtgruppidele on tagatud turvaline suhtlus- ja tegevuskeskkond avatud

noortekeskustes Meremäe ja Obinitsa külas.

Noosrootöökson olemas selge ja mõistetav struktuur, kus kõik noorsootööga

seotud spetsialistid teavad, millega teised osapooled tegelevad (millised on nende

võimalused ja vastutus). Tegutsemine noorsoovaldkonnas kannab ühist eesmärki.

Mitmekülgsed võimalused arendava vaba aja sisustamiseks – erinevatele

huvigruppidele on loodud vähemalt esmased võimalused arenemiseks. Omatakse

piisavalt vahendeid ernevate tegevustega tegelemiseks. Pakutavaid võimalusi muudetakse vastavalt sihtgruppidemuutumisele ja vajadustele.


1. Hoida lapsi ja anda neile alus- kui põhiharidus oma vallas

2. Noosrootöötaja töökoha loomine Meremäe ja Obinitsa külas (0,5+0,5)

3. Integreerida naaberpiirkondade (Tamme, Tuderna, Lindora, Kõrveküla, Möldriküla, Vana-Vastseliina)õpilasi õppima Meremäe valla kooli

4. Luua hea hariduskorraldusalane koostöö laste, lastevanemate, vallavalitsuse, koolipersonali, kõigi asutusteja piirkondade vahel

5. Konkurentsivõimelise põhihariduse andmise säilitamine ja edasiarendamine vallas

6. Valla haridusasutuste kaasaegsete infotehnoloogiliste vahenditega varustamine

7. Noorsootöö kaasajastamine, noortele huvipakkuvate kooliväliste tegevusvõimaluste loomine.

8. Mängu- ja spordiväljakute väljaehitamine

9. Jätkata põhihariduse andmist Meremäe-Obinitsa Põhikooli Meremäe koolihoones viie klassikomplektiga

10. Obinitsa Külakeskusesse noortekeskuse ruumide sisustamine mitmekesiste harrastustega tegelemiseks

11. Jätkata kõigis valla haridus- ja kultuuriasutustes pärimus- ja omakultuuriga seotud tegevust ning luua uusisellealaseid huvialaringe.

12. Jätkata ja arendada edasi majandusõpet Meremäe-Obinitsa Põhikoolis ning toetada õpilasfirmade tegevust

6. Kultuur

6.1. Kultuuriasutused ja -paigad

Kultuuriürituste läbiviimiseks on Meremäel vallamaja hoones asuv Rahvamaja saal ning Meremäe-Obinitsa Põhikooli saal-aula. Meremäe mäel ja Meremäe noortekeskuse juures on vabaõhulavad, Meremäenoortekeskuses on koolitus- ja peoruumid. Obinitsas Seto Seltsimaja, Obinitsa külakeskus ja väike vabaõhulavapaisjärve nõlval. Teatri- ja kontserdiõhtuid korraldatakse ka Obinitsa galeriis Halas Kunn. Olemasolevaid


võimalusi saavad seltsid ja seltsingud kasutada oma tegevuse läbi viimiseks ning ülevallaliste üritustekorraldamiseks. Seltside ja seltsingute tegevust toetatakse valla eelarvest nii omaalgatustoetuse kuitegevustoetusega samuti suuremate kultuuriprojektide omafinantseeringuga.

Kodanikeühendused Meremäe vallas

Nimi Põhitegevus/tegevusvaldkondMeremäe Pensionäride Selts ürituste korraldamineObinitsa Pensionäride Selts ürituste korraldamine, elukestev õpeObinitsa naisselts „Miitsirk” naiste vaba aja sisustamine, ürituste korraldamineMeremäe maanaiste seltsing ”Sipelgas” Meremäe piirkonna naiste vaba aja sisustamineMTÜ Meremäe Kultuuriühing spordi- ja kultuuriürituste korraldamine, töö noortegaMiikse külaseltsing „Jaanikõsõ`” Küla arengu toetamine, ürituste korraldamineHelbi leelokoor seto kultuurNoorte leelokoor Tsibihärbläseq Seto kultuuri alane koolitus noortele, ürituste

korraldamineHõpõhelmed ja Meremäe mehed Seto kultuurObinitsa Noorte seltsing Ürituste korraldamine, küla heakorra eest hoolitsemineMTÜ Uusvada Potiseto Maaettevõtluse edendamine, töö noortegaMTÜ Seto Ateljee-Galerii seto kultuurMeremäe Naiskoor Klassikalise ja kergemuusika viljelemineMeremäe Noored Ürituste korraldamineTaarka Pärimusteater Teatristuudio tegevus ja vabaõhulavastusedObinitsa Raamatusõprade Seltsing Ürituste korraldamineKuksina Küla Seltsing Külaelu edendamineSerga Küla Seltsing Külaelu edendamineMuuseumitarõ Seltsing Ürituste korraldamineSetu Kultuurifond Oma- ja pärimuskultuuri edendamineSeto Käsitüükogo Traditsioonilise käsitöö edendamineSetomaa Valdade Liit Ülesetomaaline kultuuri- ja majandustegevuse

toetamine ja arendamineKÜ Meremäe Tiigike korteriühistuKÜ Meremäe Kaasiku korteriühistuKÜ KOLMAS MAJA korteriühistuMeremäe esimese maja KÜ KorteriühistuMTÜ ProjektRokina Projektide koostamine ja elluviimine, külaelu

edendamine, koolituste ja ürituste korraldamine

6.2. Raamatukogud

Vallas on 2avalikku raamatukogu, Obinitsas ja Meremäel. Obinitsa raamatukogu asub Obinitsa külakeskuses(1 töötaja), Meremäe raamatukogu vallamaja II korrusel (1 töötaja). Obinitsa raamatukogu ruumid renoveeriti2009. a, Meremäe raamatukogu ruumid on renoveeritud 2004. aastal. Raamatukogudes töötavad avalikudinternetipunktid. Obinitsa raamatukogu teeninduspiirkonnas oli 2007. aastal lugejate nimekirjas 235, Meremäeraamatukogus 349 inimest.

Raamatukogud

Aasta Raamatu-kogu

Trükistearv

Luge-jaid Lugejate%teenindus-piirkonnaelanikest

Laenu-tusi

Laenutusi1 lugejakohta

Külastustearv

Külastusielanikukohta

Personal

Meremäe 18259 370 53,5 14888 40,2 7874 11,4 12006Obinitsa 16169 248 41.0 7550 30.4 3844 6.3 1Meremäe 18459 349 50,5 13105 39,1 7245 10,48 12007Obinitsa 16295 235 38,9 6293 27,0 2680 4,4 1Meremäe 17939 335 49,9 13016 38,9 6567 9,78 12008Obinitsa 15291 244 41,5 7254 30,0 3517 6,0 1

Allikas: valla raamatukogud


6.3. Muuseum

Obinitsas külas asub valla allasutusena töötav Seto Muuseumitarõ, kus on aastaringselt kaks töökohta.Muuseumitarõ ruumid renoveeriti 2004. aastal.

Aastateks 2006 – 2009 on muuseumile läbi Setomaa programmi planeeritud riigipoolne lisafinantseerimine.

6.4. Kultuurimälestised

Kultuurimälestiste arv (2003)

KultuurimälestisedKokku

sh ajaloo-mälestised

arheoloogiamälestised

arhitektuurimälestised

kunsti-mälestised

muinsuskaitse-ala

297 4 93 0 200 0

6.5. Kirikud, tsässonad

Obinitsas ja Meeksis tegutsevad õigeusu kirikud ja kogudused.

Tsässonad e. palvemajad asuvad Võmmorski, Küllätüvä, Meldova, Serga, Tobrova, Uusvada,

Ulaskova, Pelsi, Rokina, Obinitsa ja Kuige külas. Hävinud on Miikse küla tsässonad ja Viro küla tsässon.

SWOT

Tugevused Nõrkused· Omakultuuriga tegelejate ja pärimusekandjateolemasolu erinevates vanusegruppides

· Kultuurilise omapära oskuslik kasutamine

· Seltside ja seltsingute olemasolu, nende aktiivnetegevus

· Toimiv kohapealsete kultuuriasutuste võrgustik(rahvamajad, raamatukogud, muuseum, kirikud, MTÜ-d)

· Riikliku Setomaa kultuuriprogrammi jaarenguprogrammi toimimine

· Valla omaalgatusliku tegevuse toetuse olemasolu

· Aktiivsete inimeste, tõsiste eestvedajate nappus,praeguste vedajate äraväsimine

· Kohaliku elanikkonna madal enesehinnang,passiivsus

· Ootused kultuurielule suured, kaasalöömise taheväike

· Kohatine oskamatus teha koostööd naabritega (kateatud soovimatus)

· Nõrk suutlikkus osaleda projektides (kirjutamine,elluviimine, aruandluse koostamine)

· Projektipõhine kultuuritegevus ei kindlusta sellejätkusuutlikkust

· Kultuuriürituste ebapiisav väärtustamine kohalikeelanike poolt

· Seltside tegevustoetuse vähesus

· külades kooskäimiskohtade nappus

· Täiskasvanute ringijuhtide tasustamisepuudumine

Võimalused Ohud· Uute väljundite otsimine

· Arendada head koostööd kõikidel tasanditel(naabervallad, Setomaa, maakond, riiklik ja välismainetasand)

· Riiklike toetusprogrammide võimalusteoskuslikum ja aktiivsem kasutamine

· Kultuuriürituste, -objektide kasutamine vallamaine kujundamisel

· Vallaelanike vähene kaasamine

· Piirkonna elanike vähenemine

· Projektipõhine rahastamine ei kindlustakultuuritegevuse stabiilsust

· Raamatute kallinemine ei võimalda vajalikulmääral uusi raamatuid soetada

· massikultuuri surve omakultuurile


· Külaliikumise aktiveerumine, külavanemate rollitähtsustamine

· omakultuuri kandjate vähenemine

· kohaliku kogukonna vähene huvi kultuuriüritustevastu

· riiklike toetusprogrammide võimalik lõppemine

Probleemid

1. Aktiivsete kogukondade kokkukäimiskohad ja külaplatsid vajavad korrastamist (Seto Seltsimaja, HalasKunn, Meremäe rahvamaja saal, jt samalaadsed)

2. Muuseumi olmeruumide ja II korruse ebapiisav soojustus, museaalide säilitamiseks ja aktiivseksmuuseumitööks ei ole piisavalt ruume

3. Trükiste hinna pideva tõusuga kaasnev raamatukogude komplekteerimisvõimaluste piiratus

4. Meeksi kiriku ja kalmistu omandiküsimus

5. Aktiivsete kogukondade kooskäimiskohad on korrastamata või vajavad „iluravi”

6. Tsässonad vajavad renoveerimist, hooldamist

7. Infotahvlite vähesus

8. Setu kultuuri sisu vähene tundmine kohalike elanike hulgas

9. Erinevate huvigruppide tegevuste korraldamiseks napib koostöötahet ja vahendeid

Visioon 2015

Noored on hõivatud sihipärase tegevusega, valla kultuuritöö on ümber korraldatud. Meremäe rahvamaja saal onrenoveeritud kultuuriürituste korraldamiseks. Raamatukogu trükiste soetamise raha kasvab igal eelarveaastalvähemalt 10% võrra. Kirikud ja kalmistud on koguduse omad. Igal nulgal või suuremal külade grupil on omakooskäimise koht.

Tsässonad on korras, omandiküsimused lahendatud, kindla kirikupühaga seotud palvused on jõudnud kõikidessetsässonatesse, külarahvas hoolib oma tsässonast ja hoolitseb selle eest.

Traditsioonid on valla poolt väärtustatud, nendega tegelemist soositakse ja toetatakse.

Käivitunud on põhjalik setu kultuuriloo õpetus nii lastele kui täiskasvanutele. On leitud vahendid setu kultuuriväliste tegevuste toetamiseks, huviringide tegevuse rahastamiseks.


1. Kultuuriasutuste võrgu (raamatukogud, muuseum) säilimine ja korrastamine vallas ning hoonete jakultuuriobjektide renoveerimine

2. Omakultuuri jätkuv toetamine. Traditsioonide säilimisele kaasaaitamine.

3. Noorte vaba aja sisustamise mitmekesistamine.

4. Omaalgatusliku tegevuse jätkuv toetamine.

5. Huvialahariduse võimaldamine.

6. Täiskasvanud inimestele suunatud huvialaringide juhendajate töö on tasustatud.

7. Kultuurikorraldus baseerub valla allasutuste, mittetulundusühingute, seltside, seltsingute ja klubidetegevusel.

8. Mittetulundusühingute, seltside, seltsingute ja klubide tegevuseks tingimuste loomine.

9. Taastada kinokultuur Meremäe vallas ja luua selleks vajalik tehniline baas

10. Algatada vähemalt kahe igaaastase suvise vabaõhuürituse läbiviimise traditsioon Meremäe mäe laululaval.

11. Taastada kõik vallas olevad tsässonad

10. Meremäe leinapargi kui kohaliku pühapaiga idee väljaarendamine


13. Setu keele igapäevase kasutuse, traditsiooniliste käsitööoskuste, setu taluarhitektuuri,sepa- ja puutöö ningkeraamikaoskuste säilitamine ja edasi andmine piirkonnas

14. Kogukondade võimekuse tõstmine rahaliste vahendite taotlemisel erinevatest fondidest ja projektideelluviimine vajalikul tasemel

15. Külaplatside korrastamine ja väljaehitamine.

7. Sport

7.1. Spordirajatised ja -vahendid

Vallas on 2 staadioni, nii Meremäel kui Obinitsas on olemas aula-spordisaal. Head võimalused on vallastervisespordiga tegelemiseks: võimalik on talvel suusatada, olemas on lumerada. Pallimänge on võimalikmängida Helbi küla palliplatsil, samuti mitmete talude palliplatsidel.

Spordivahenditest on koolimajades olemas esmased vahendid sportimiseks (võrkpallivõrgud, korvirõngad jmt).

Kitsaskohaks on Meremäe ja Obinitsa staadionite halb olukord. Mõlemad staadionid vajavad renoveerimist.Meremäe staadionile on rajatud skatepark ja tänavakorvpalliplats.

7.2. Spordialad

Vallas harrastatakse ja tegeletakse vabal ajal spordialadest aktiivsemalt võrkpalli, jalgpalli, korvpalli, koroona,lauatennise, suusatamise, ujumise ja kepikõnniga.

Spordiringides osalejate arv ning aktiivsete sportijate arv on talvel 40, suvel 70 (populaarne spordiüritus onnäiteks Obinitsas toimuvad pallimängude turniirid)

Vanuseliselt on spordiga tegelejate hulgas esindatud kõik vanusegrupid.

Suuremad spordiüritused on Paasavolle, jalgpallivõistlused, petanquei turniirid, valla võrkpalliturniir,vastlapäev, lumerajasõit ning koolis läbiviidavad spordipäevad.

Sporditegevuse rahastamiseks on valla eelarves eraldi rahalised vahendid, spordiüritusi rahastatakse ka läbiMeremäe valla omaalgatuse, rahastust on saadud ka mitmetest teistest allikatest ja programmidest.

SWOT

Tugevused Nõrkused· Sporditegevuse traditsioonid

· Korras spordiväljak Obinitsas

· Spordiväljak Meremäel

· Spordiaktivistide olemasolu

· Igas vanuses spordihuviliste olemasolu

· Valla eelarves olemasolevad rahalised vahendid

· Kena ja puutumatu loodus, suured kasutamatareservid aktiivse sportliku tegevuse viljelemiseks

· Kooliväliste spordiringide juhendajaterahastamise puudumine

· Puudub toimiv tunnustamissüsteem (sportlased,eestvedajad)

· Aktivistide väsimine

· Järjepidevuse kadumine

· Noored ei hinda olemasolevaid võimalusi, ei oskaneid väärtustada ja kasutada

· Inimressursi piiratus

· Meremäe piirkonnas eestvedajate vähesus

· Vähene informeeritus erinevatest võimalustest

· Inimeste ükskõiksus-passiivsus.

· Puudub järjepidev rahastamissüsteem

· Valla spordisaali puudumine

· Elanike madal enesehinnang


· Loodusliku ressursi vähene kasutamine

Võimalused Ohud· Kaks spordiväljakut

· Kaks aula-võimlat

· Looduse võimaluste kasutamine

· Lähiümbruses olemasolevate kahe sise-võimla,Orava ja Kääpa, ning Vastseliinakasutamine

· Siselasketiir Vastseliinas kasutamine

· Väimela ujula kasutamine

· Võru spordihalli kasutamine

· Piirkonna traditsioonilised spordialad: jalgpall,võrkpall, orienteerumine

· Head spordiaktivistide motiveerimine

· Piiriülese koostöö võimalused

· Sporditegevuseks saab kasutada kooli vahendeid

· Tunnustamissüsteemi väljatöötamine

· Rahvaarvu vähenemine

· Juhendajate motiveerituse vähenemine

· Spordivahendite kulumine, kallinemine

· Oleskleva elustiili süvenemine

· Eestvedajate vähesus, hõivatus erinevatesvaldkondades, väsimine

· Klubilise tegevuse puudumine.

· Transpordi ja ruumide kasutamise pidevkallinemine.

· Treeningrühmades vähe õpilasi.

· Spordiväljakute kulukas hooldamine.

· Vähene huvi sportimise vastu

Probleemid

1. Spordirajatiste halb olukord ( Meremäe ja Obinitsa staadionid vajavad investeeringuid)

2. Erinevate spordivahendite nappus, vananenud spordiinventar

3. Vallaelanike vähene aktiivsus ja huvi tervisespordi vastu

4. Valla sporditöö koordinaatori puudumine.

5. Valla sportlaste vähene tunnustamine.

Visioon 2015

Renoveeritud ja korras staadionid Meremäel ja Obinitsas. Obinitsa Külakeskuse jõu- ja spordisaal onpopulaarsed ja vallarahva poolt aktiivselt kasutatavad. Piisab vahendeid erinevate spordialadega tegelemiseks.Tervisespordiüritustest osavõtt on aktiivne. Toimivad sportlikud võistlused ja üritused külades, kogu vallas.Noortespordi järjepidev toetamine. On olemas vallasisene toimiv tunnustussüsteem


1. Traditsiooniliste ürituste jätkamine, uute väljundite otsimine, spordiürituste, traditsioonide taaselustamine

2. Valla staadionite renoveerimine

3. Meremäe elamuspargi korrashoid, arendamine ning varustusega kindlustamine

4. Obinitsa Külakeskusesse saunade, spordi- ja jõusaali

5. Uute spordialade tutvustamine ja sportimisharjumuse kasvatamine

6. Värska Veekeskuse kasutamise jätkuv toetamine

7. Ülesetomaaliste spordiürituste toetamine

8. Sotsiaalhoolekanne

8.1. Sotsiaalasutused

Sotsiaalhoolekande asutustest asub Meremäe küla paneelmajas 2007. aastal renoveeritud ruumidega Meremäevalla varjupaik-turvakorter. Varjupaik on koduks vanuritele ning füüsiliselt ja sotsiaalselt mitte toimetulevatele


kodanikele - seal viibivatele isikutele tagatakse ööpäevaringne ea- ja seisundikohane hooldus. Varjupaigas elas 2007. aasta 01.04. seisuga 10 inimest.

8.2. Sotsiaaltoetused

01.01.2009 aasta seisuga rahvastikuregistri andmetel oli vallas 1229 elanikku sh.

tööealisi 691

lapsi kuni 19 189

pensionäre 349

puudega inimesi 358

Toimetulekutoetused- vastavalt riigi poolt kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise korrale jagunevadsotsiaaltoetused:

riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused - toimetulekutoetuse vahenditest võib maksta vahenditepiisavuse korral täiendavat toetust vähekindlustatud peredele, jt. riskigruppidele;

hooldajatoetus–vahendid on ette nähtud puuetega inimeste sotsiaalhoolekande kulude katmiseks.

Hooldajatoetuseks eraldatud vahendid on Meremäe vallas koduteenuse st avahoolduse osutamiseks, tasumakstakse individuaalhoolduse puhul.

kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused -makstakse isiku avalduse alusel vähekindlustatudvõi erivajadustega isikutele ja perekondadele hädavajalike kulude, mida ei ole võimalik kompenseerida teisteriiklike või kohalike toetustega, osaliseks katmiseks.

Toimetulekutoetus (tuh. krooni)

2006 2007 2008534 508 385

01.01.2009. aasta seisuga on vallas 42 toimetulekutoetuse saajat, 76 inimesele on määratud hooldaja.

Täiendavad sotsiaaltoetused

Toetuse liik ToetusKindlaksmääratud toetused lapse sünnitoetus, matusetoetus, ranitsatoetusÜhekordsed toetused avalduse alusel Laste prillide toetus, küttepuude toetus,

õnnetusjuhtumi või kriisiolukorra toetus jm toetused

9. Tervishoid

Tervishoiuteenust pakutakse vallas Meremäe ja Obinitsa külas. Mõlemas külas (Meremäe Perearstikeskus)asuvad perearstiruumid on täielikult renoveeritud 2007. aastal. 2007. aasta aprillis oli Meremäe valla perearstinimistusse kantud 1139 isikut, neist 139 isikut kindlustamata. Meremäel töötab osalise tööajaga hambaarst .

Kiirabi väljakutsed toimuvad läbi Lõuna-Eesti häirekeskuse, kust need edastatakse kiirabibrigaadidele.Statsionaarse arstiabi- ja erialaarsti teenuse saamiseks (va hambaarst) tuleb pöörduda Võrru, Põlvasse võiTartusse. Vallas puudub apteek. Lähimad apteegid on Vastseliinas ja Võrus

SWOT

Tugevused Nõrkused· Turvaline elukeskkond

· Lasteasutuste olemasolu (2 lasteaeda, põhikool)

· Kohaliku initsiatiivi tõus külades

· Toimiv sotsiaalabi (toetused, turvakorter,vallakorterid)

· Elanikkonna kõrge vanus noorte vähene osakaal

· Töökohtade nappus

· Probleemsete perede toimetulematus lastekasvatamisel ja hooldamisel

· Liikumispuudega ja psüühikahäiretega inimestevajaduste ebapiisav rahuldamine


· Esmatasandi arstiabi

· Elukondlikud teenidusasutused (2 kauplust, 2postkontorit, raamatukogud, bussiliiklus)

· Seltsitegevus

· Huvitegevuse toetamine (lastel on tegevust)

· Sotsiaalhoolekande, tervishoiuteenuste alane infomeedias

· Puuduvad kodutud

· Noortel ei kujune tööharjumisi

· Vaba aja sisustamise võimaluste vähesus

· Tööharjumuse puudumine pikaajalistel töötutel

· Transpordi probleem eriarstidele konsultatsioonilekäimisel (Võru, Tartu)

· Vallasisene transport ebapiisav arsti juureskäimiseks

· Kaugus maakonna keskusest

· Elukondlike teenindusasutuste puuduminekohapeal (juuksur, saun, pesuköök)

· Väljatöötamist vajab avahooldusteenuste süsteem

· Ebapiisav info liikumine (toetustest javõimalustest teavitamine)

· Külavanemate süsteemi puudumine

Võimalused Ohud· Sotsiaalteenuste spektri laiendamine :(hooldustöötaja; koduhooldus; turvakorter;päevakeskus)

· Sotsiaalkorterite loomine

· Hambaravi teenuse jätkuv osutamine

· Koostöö kogutustega

· Tugi ja kasuperede koolitamine

· Koostöö naaber omavalitsustegasotsiaalvaldkonnas

· Noortekeskuse töö jätkamine, hoogustamine,laiendamine

· Tööhõive parandamine läbi kutsekoolitusprojektide (õpipoiss)

· Tervise eest hoolitsemise võimaluste loomine(massaaž, võimlemine, aeroobika)

· Elanikkonna teadlikkuse tõstmine(terviseedendus) projektides osalemine

· Koostöö eritasandil erivajadustega inimestehoolekandes

· Naabrivalve arendamine (külavanemad, kodusedemad)

· Sportimisvõimaluste parandamine

· Pikaajaliste töötute tööle rakendamine (vallaeelarvesse planeerida raha)

· Info edastamise parandamine (vallaleht, setomaa,raamatukogud)

· Laat või taaskasutuskeskus (ostan, müün ,vahetan)

· Kohapeal töötute koolitus või koostööprojektidnaabritega

· Madal iive

· Elanikkonna halb tervislik seisund

· Noorte ja elujõuliste elanikkonna väljaränne

· Elanikkonna vananemine

· Hoolitsuseta lapsed, hooldamata vanurid

· Sõltuvusainete kasvav tarbimine

· Tööharjumise puudumine (osal elanikkonnal)

· Valla elanikkonna vähenemine

· Ravimid kallid (suureneb valla eelarvest toetustemaksmise vajadus)

· Eriarstiabi kallinemine (transport, visiiditasu)

· Stressi tugevnemine järskudest muutustestühiskonnas

· Üldine hinnatõus

· Tööpuudus, töökohad kaugel, tööjõupuudus

· Varjatud töötus


Probleemid

1. Töökohtade nappus

2. Elanikkonna vähenemine

3. Eriarstiteenust, va hambaravi teenus, ei ole vallas kättesaadav.

4. Sotsiaalteenuste vajavate elanike suur osakaal, teenuste spekter väike

5. Tööharjumuse puudus: noortel, töötutel

6. Ebapiisav ühistransport ja kiiresti kallinev isiklik transport

7. Vabaaja-ja sportimisvõimaluste vähesus

8. Vähesed võimalused teenuse pakkumise osas erivajadustega inimestele

Visioon 2015

Elanikkonna arv on tõusnud, valda on tulnud elama noori peresid, tegutsevad lasteaiad, kool. Arstiabi –hambaarst, perearst ja teised teenused (koduõendus), on kohapeal kättesaadavad. Ülesehitatud ajakohaneja hästi toimiv sotsiaalteenuste võrk. Loodud tingimused mugavaks vajadustele vastavaks ühistranspordiks.Pakutakse tugiisiku ja toetatud elamise teenust. Laienenud on seltsitegevus ja sportimisvõimalused.

Elukeskkond on turvaline. Koostöös vallavalitsusega pakub sotsiaalhoolekandeteenust kolmas sektor.


1. Terve ja tugev töövõimeline elanikkond

2. Tõsta oluliselt sotsiaaltöö aktiivsust, taotleda EL-i vahendeid valla vajadusi arvestavate sotsiaalprojektideelluviimiseks

3. Elanikele vajalike sotsiaalteenuste osutamine kohapeal (lastekaitse töötaja, pesupesemine, päevakeskus,avahooldus, turvakorter, sotsiaalkorterid, „supiköök”, (küla)saunad Obinitsas, Meremäel, autokauplus,pangabuss, postiteenus)

4. Tervisliku eluviisi propageerimine, rahvaspordi võimaluste laiendamine, elanikkonna teadlikkuse tõstmine

5. Kohapealse arstiabi säilitamine ja laiendamine (koduõendus)

6. Parem ühistranspordi korraldus

7. Sotsiaaltoetuste süsteemi korrigeerimine, täiendamine

8. Koostöö tugevdamine kogudustega ja küladega, külavanemate süsteemi taastamine

9. Luua lastekaitsetöötaja ametikoht

10. Ehitada välja sotsiaalkorterid Meremäe ja Obinitsa külas

11. Ühisprojektid naabervaldadega hooldekodude ehitamiseks, laiendamiseks

10. Turvalisus

Meremäe valda teenindab üks konstaabel. Abiks on piirivalvekordoni olemasolu (Piusa kordon). Enamusvallaasutusi on varustatud valvesüsteemidega. Toimib mitteametlik naabrivalve.

Valla territooriumil on palju tühje valveta eravalduses olevaid hooneid. Asulate põhitänavad Meremäel jaObinitsas on valgustatud.

Liiklusohutus

Valda läbivad põhimaanteed on aasta läbi sõidetavad ja varustatud liiklust reguleerivate märkidega.

Tuleohutus


Kohapeal on säilitatud tuletõrjeautod. Tuletõrjeekipaažide rahastamine toimub valla eelarvest.

Hea koostöö Võrumaa Päästeteenistusega (koostööleping väljasõitude osaliseks finantseerimiseks).

Kuritegevus

Peamised vallas toimepandud kuriteod on kergemat laadi, siiski on täheldatav Meremäe vallas toimepandudkuritegude ja väärtegude arvu tõus 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga.

Kuritegude analüüs Võru Konstaablijaoskonna teeninduspiirkonnas

2007. ja 2008. aastal

Kuriteod 2007 2008 muutusedMeremäe vald kokku 12 24 12sh alaealised 0 0 0

Vabatahtlikud abiühendused

Kaitseliidu kohaliku struktuuri olemasolu.

SWOT

Tugevused Nõrkused· Aktiivne kogukond

· Aktiivsed eestvedajate olemasolu

· Konstaabliteenus kohapeal

· Kohalikku elu arendavate programmideolemasolu

· Nõrk koostöö tahe

· Tööjõu puudus

· Kaugus linnast

· Ühistranspordi vähesus

Võimalused Ohud· Turvafirmateenuse võimaluste loomine

· Kaitseliitlaste suurem kaasamine(abipolitseinikeks koolitamine jne)

· Tööhõive suurendamine läbi erinevate koolitus- jtprojektide

· Konstaablikohtade koondamine

· Piiririkkumised

· Loodusõnnetused (metsatulekahjud, jne)

· Tööpuuduse suurenemine (töökohtade kaduminejne)

Probleemid

1. Metsatulekahjude puhul piiratud ligipääs põlengutele.

2. Vähestes valla omandis olevates hoonetes paigaldatud tuletõrje-ja valvesignalisatsioon.

3. Kulupõletamisperioodil hooletu suhtumine tuleohutusse.

4. Rahaliste vahendite piiratus kogu turvalisust tagavate tegevuste elluviimiseks (alaliste tuletõrjeekipaažideülevalpidamine, asulate välisvalgustus, jne).

Visioon 2015

Meremäe vald on turvaline elukeskkond piirkonnas elavatele ja seda külastavatele inimestele.


1. Naabrivalve käivitamine

2. Turvalisust tõstvate ürituste läbiviimine

3. Abipolitseinike töö käivitamine

4. Noorte ja naiste kaasamine Kaitseliidu tegemistesse. Kaitseliidu tegevuse propageerimine.

MEREMÄE VALLA ARENGUKAVA 2007-2013 SEOS RIIKLIKU ARENGUKAVAGA


Eesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks:

Eesti riiklik arengukava (RAK – ühtne programmdokument 2007-2013) sätestab üleeestilised eesmärgidinimressursi arendamisel, elukeskkonna arendamisel ja majanduskeskkonna arendamisel. Dokument on aluseksEestile Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamisel.

Perioodil 2007-2013 laienevad kohalikele omavalitsustele kolm struktuurifondi ( tõukefondi):

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) toetab tegevusi, mis on suunatud tööpuuduse vähendamisele ja töötajatekonkurentsivõime tõstmisele.

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) toetab investeeringuid sotsiaalmajandusliku arengu kiirendamiseks.

Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF) toetab nii põllumajanduse kui ka maaeluümberkorraldamist.

ARENGUKAVA TÄITMISE KONTROLL, MUUDATUSTE TEGEMINE

Arengukava täitmist kontrollivad vallavolikogu ja volikogu revisjonikomisjon. Arengukava muutmine toimubvastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korrale.

Arengukavast lähtuv tegevuskava kinnitatakse igaaastaselt järgneva aasta eelarve menetlemise käigus seadusessätestatud korras.


meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine · seto muuseumitare obinitsas, aktiivne puhkus...

Documents