metsaleht (juuni 2011)
DESCRIPTION
Metsaleht (juuni 2011)TRANSCRIPT
KOLEDAD ELUKAD LIIKVEL: võõrad metsakahjurid suudavad laialt metsi laastada Lk 4–5
M A ALEHE LISA
30. juuni 2011Nr 6 (137)
TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 TARTU Ringtee 37a PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 RAKVERE Pikk 2 VILJANDI Riia mnt 42a JÕHVI Tartu mnt 30 VÕRU Piiri 2
Tel 654 9900 [email protected] www.tamrex.ee
21.JUUNIL TARTUS - AARDLA 114
Avamise puhul KÕIK KAUBAD -20% soodsamalt
Allahindlus kehtib TARTU Aardla tänava Tamrexi kaupluses juuni lõpuni
ISIKUKAITSEVAHENDIDTÖÖRIIDEDTÖÖKINDAD TÖÖJALANÕUDESMAABITULEKUSTUTIDSUITSUANDURID
TULEOHUTUS TÖÖOHUTUS TEENUSED
15.JUUNILPÄRNUS - SAVI 3Allahindlus kehtib PÄRNU Tamrexi Savi tänava
kaupluses juuli lõpuni
TAMREX AVAS JUUNIS KOLM UUT KAUPLUST
8.JUUNILVÕRUS - PIIRI tn 2Allahindlus kehtib VÕRU Tamrexi kaupluses juuni lõpuni
METSALEHT Nr 6 (137) 30. juuni 2011 2 P Ä E V A K A J A
Kui uue jahiseaduse eelnõu kalevi alt välja ei võeta, võivad paljud maaomanikud septembris oma maadel igasuguse jahi keelata.
Keskkonnaministeeriumis tek-kinud vaikus uue jahiseadu-se eelnõuga on viinud selle-ni, et erametsaliit levitab maa-omanike seas kirja, millega kutsub üles ühinema hoiatus-aktsioonis.
Aktsioon toimub, kui 25. au-gustiks ei ole uue jahiseaduse eelnõu uuesti kooskõlastusrin-gile esitatud. Sel juhul peata-vad aktsiooniga ühinenud maa-omanikud oma maadel 1. sep-tembrist kuuks ajaks igasuguse jahipidamise.
Loodetavasti läheb teisiti
“See oleks meie ühine sõnum avalikkusele ja poliitikutele, et jahindusvaldkond vajab kiiret ümberkorraldamist ja õigusrii-gi põhimõtetega kooskõlla vii-mist,” on märgitud üleskutses.
“Olen üsna veendunud, et enamikus jahipiirkondades on jahipidamine kestlik ilma sea-dustetagi, aga seal, kus üle-määrased ärihuvid võivad ha-kata ohustama ulukipopulat-sioone või metsa- ja põllumaa normaalset kasutamist, vaja-me seadust, mis sunniks poo-li mõistlikele kokkulepetele,” rääkis üleskutset kommentee-rides erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane.
Ta lisas, et loodetavasti ei lõpe aktsioon jahipidamise kee-lamisega, mida tegelikult pole kellelegi vaja.
“Kui eelnõu saadetakse uue-le kooskõlastusringile ja poliiti-kud on kokku leppinud, et ol-lakse valmis asja Riigikogus arutama, siis ei saa jahiseltsid teadagi, kes nende piirkonnas hoiatusaktsiooniga ühinesid,” ütles Varblane.
Kui augusti viimasel näda-lal aga selgub, et eelnõuga pole midagi ette võetud, plaanib liit edastada aktsiooniga ühinenu-te andmed keskkonnaameti-le, kes siis omakorda peab ja-hipiirkondade kasutajaid infor-meerima aladest, kus jahipida-mine on ajutiselt keelatud.
Igal juhul kestab aktsioon vaid 30. septembrini. “Kui mõned maaomanikud taha-vad keelata jahipidamist pike-maks ajaks, siis jääb see nen-de endi korraldada,” ütles Ants Varblane.
Liit on üleskutset levitanud ka teiste maaomanikke ühen-davate organisatsioonide seas,
kellest esimesena on oma toe-tust väljendanud Eestimaa Ta-lupidajate Keskliit.
Veebilehel, kus ettevõtmise-ga ühineda tahtvad maaoma-nikud endast märku anda saa-vad, on muu hulgas ära toodud “Vastused oponentide küsimus-tele/väidetele”.
Kattub valitsuse plaaniga
Näiteks väitele, et olemasolev jahiseadus on hea ja toimivat süsteemi pole vaja lõhkuda, vastab erametsaliit: “Eraoman-di kasutamine peab olema omanikuga kooskõlastatud ja seda õigust saab piirata ainult
seadusega. Kehtiva seadusega on sätestatud ainult üks mõju-tusvahend – jahipidamise kee-lamine. See ei ole demokraat-lik. Kahjustustest teavitamine ei anna omanikule mingit taga-sisidet sellest, mis toimub kasu-tusloa väljastaja ja jahipiirkon-na kasutaja vahel.
Seadus ei vasta jahinduse arengukava koostamisel saa-vutatud kokkulepetele. Planee-ritu on vaid osaliselt realiseeri-tud. Maaomanike õigusi on ig-noreeritud, sealhulgas on igno-reerijaks ka riik.”
Hoiatusaktsioon kattub ajaga (2011. aasta III kvartal), mil va-litsuse tegevusprogrammi järgi peaks käima jahinduse “õigusli-ku korralduse kaasajastamine”.
Jahimeeste seas on eramet-saliidu ettevõtmine tekitanud ka tigedaid reaktsioone. Puh-kuseaegne keskkonnaministee-rium ei ole oma seisukohti veel jõudnud kujundada.
ML
Erametsaliit korraldab hoiatusaktsiooni
T E E M E P A R I M A P A K K U M I S E !
tel 489 0696, 506 9966
faks 489 0697
OÜ Priimo Mets ostab metsakinnistuid(pakkuda võib ka hüpoteegiga
koormatud kinnistuid)
Kasesaepaku ost,
hind 54,5 ja 57,5 €/tm.
PINSKA PINSKA
KASVAVA METSA JA KINNISTUTE OST
KASVAVA METSA JA KINNISTUTE OST
Küsi pakkumist 5810 9840 I www.pinska.eeKüsi pakkumist 5810 9840 I www.pinska.ee
OSTAME hakkepuitu, võsa, raiejäätmeid, 3 m küttepuud, saepindasid ja saepuru ning pakume ka hakkimisteenust.INFO: tel 516 6349, 5347 2170
OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, metsakinnistuid ja raieõigust. Teostame ka võsaraiet.INFO: tel 5300 3193, 5304 2554E-POST [email protected]
Hakimevõsajametsamaterjali. Ostamepuiduhaketjaküttepuitu
(L≥2,5m).tel5158001,53337316,[email protected]
Metsamaterjali ja raieõigust
Pärnu, Riia mnt 87 | Tel 502 0471 | [email protected]
Kasvavat metsa ja metsakinnistuidOstame:
LANDEKER OÜRapla, Tallinna mnt 22/24tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962
OSTAME KASVAVAT METSA
JA METSAMAAD
Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.
Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.
TÕNU TRAKSkeskkonnaministeeriumi
metsanduse ja jahinduse nõunik
Ühest küljest on selline jahipidamise keelamine suhteliselt ekstreemne aktsioon, mis pole ei jahirentnikele ega ka maaomanikele kasulik et-tevõtmine. Teisalt pole maaomanikel praegu kehtivat jahiseadust järgides muid võimalusi jahirentniku mõjutamiseks.
Juba eelmise aasta kevadeks valmis keskkonnaministeeriu-mis mitme huvigrupi koostöös (kaasa arvatud maaomanike ja jahimeeste esindajad) jahinduse arengukavale tuginev uue jahi-seaduse eelnõu. Kahjuks alates eelmise aasta kevadest tänaseni on sisuline koostöö seaduseelnõu väljatöötamisel jahimeeste esindajatega katkenud.
Oma rolli mängisid siin kindlasti ka Riigikogu valimised, mil nii mõnigi poliitik proovis jahiseaduse eelnõu läbi lugemata selle arvustamisega hääli võita.
Jahimeeste esindajad on tänagi seisukohal, et Eesti jahinduses pole selliseid probleeme, mis nõuaksid uut seadust, kuigi kõik üle-jäänud huvigrupid on teist meelt. Ministeerium on seni püüdnud saavutada konsensust ja otsinud kompromissi kõigi osapooltega ning soovib seda teha ka edaspidi.
HEGNE LUMPEesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht
Õigusloomes tehtavad muudatused peavad ole-ma põhjendatud ja kõigile lihtsalt arusaadavad, eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga. Uus jahiseaduse eelnõu ei lahenda kahjuks ulu-kikahjustustega seonduvat, vaid tekitab konfl iktiolukordi juurde. Jahimeeste arvates on uus seadus toimivat süsteemi lõhkuv, uut ja töötavat asemele pakkumata.
Mõistame, et ühiskonna areng toob kaasa ka teatud muuda-tusi seadustes. Eraldi käsitlemist vajab kindlasti ulukikahjustuste temaatika.
Olukorrale, mille tekitaks uus seadus, ei ole tehtud arvestavat toimeanalüüsi, sh ka keskkonnamõjude hindamist. Mis mõju avaldaks seadus ulukiasurkonnale? Eelnõus rõhutakse jahinduse äriliste funktsioonide osatähtsuse suurendamisele, jättes välja nii sotsiaalsed kui looduskaitselised aspektid, mis ei ole ka jahinduse arengukavast lähtuv eesmärk.
Eesti Jahimeeste Selts on aruteludel teinud ettepanekuid koostööks eri osapoolte vahel ja kehtiva jahiseaduse paranduseks, viimati 14. juunil 2011 kohtumisel keskkonnaministriga. Seda kõike arvestades ei ole erametsaliidu hoiatusaktsioon mõistetav.
KOMMEN TA ARID
Seal, kus ülemäärased ärihuvid võivad hakata ohustama ulukipopulatsioone või metsa- ja põllumaa normaalset kasutamist, vajame seadust, mis sunniks pooli mõistlikele kokkulepetele.Ants Varblane
Kas sügisel juhtub nii, nagu pildil näha?
VIIO AITSAM
Tulevikulahendusi pakkuvad magistritööd said preemiaidEnim pärjatud magistritööks kujunes tänavu maaülikoo-li metsatööstuse eriala ma-gistrandi Tauri Arumäe töö “Laser skanneri andmete ka-sutamine takseertunnuste hindamiseks”.
Seda senisest täpsemat metsakorraldusmeetodit kä-sitlevat tööd tunnustas met-sa- ja puidutööstusliit 500eu-rose ning RMK 700eurose preemiaga. Peale selle pak-kus RMK aastast töölepin-gut, et Tauri Arumäe saaks oma uurimustööd jätkata.
Metsa- ja puidutööstusliit tunnustas erandlikult veel teistki maaülikooli metsa-tööstuse eriala magistritööd – 500eurose preemia sai ka Marek Hirs töö “Royal prot-sess” eest. Selles töös on kä-sitletud puidu õli-termotööt-lemise meetodeid, kusjuu-res Hirs keskendus just im-mutamisele naturaalsete õli-dega. Tegu on meetodiga, mida Eestis veel ei kasutata, ent millel võiks meil olla tu-levikku.
Tallinna tehnikaülikoo-li keemia- ja materjalitehno-loogia teaduskonna puidu-töötlemise õppetooli magist-rant Kätlin Kreitsmann päl-vis metsa- ja puidutööstus-liidu 500eurose preemia töö eest “Mikrofibrilleeritud tsel-luloosi tugevdamise potent-siaali uurimine”.
Kätlin Kreitsmanni töö tu-lemused kinnitavad, et pui-dust pärinev mikrofibrillee-ritud tselluloos sobib kasu-tamiseks tugevdava mater-jalina ja see võib parandada polümeeri mehaanilisi oma-dusi.
Metsa- ja puidutööstusliit premeeris parimate magist-ritööde autoreid kaheksan-dat, RMK juba üheteistküm-nendat korda.
ML
Põllumajandus-minister tunnustas ametikoolide lõpetajaidEnne jaanipäeva tunnustas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tänavusi tubli-sid maamajanduslike kutse-koolide ja maaülikooli lõpe-tajaid.
Metsanduse poolelt said ministri tänukirja Mihkel Rünkaru, kes lõpetas Luua metsanduskooli, ja Ville Eek, kes lõpetas Pärnumaa kutse-hariduskeskuse.
ML
Eestimaa Looduse Fond (ELF) tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta metsades riik-liku kaitse alla veel tuhandeid hektareid maad.
Jutt käib aladest, kus on in-venteeritud vääriselupaigad, mis on suuremad kui seitse hek-tarit. ELF põhjendab, et pärast metsaseaduse muudatust, mis seadis vääriselupaikade suuru-
sele 7 ha piiri, on suuremad alad juriidilise kaitseta.
Metsaseaduse järgi on vääris-elupaik majandusmetsas asuv “kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur”.
Erametsades on vääriselu-paiga kaitse seni veel vabataht-
lik – kui omanik selleks soovi avaldab, võib ta sõlmida riigiga kaitselepingu, mille alusel saab riigilt hüvitist metsaosa puu-tumata jätmise eest. ELF on pi-danud arvestust ka nende alade üle, kus omanik ei ole soovinud riigiga keerukat lepingut sõlmi-da, ja leidnud, et 2010. aastaks oli 6,1% inventeeritud vääriselu-paikadest raietest kahjustatud.
Looduskaitse alla võtmise et-tepanekuid esitati ministeeriu-mile esialgu 88 ala kohta. Ettepa-nekud hõlmavad 2039 hektarit, millest 739 ha jääb Saaremaale. Enamik nendest aladest jääb rii-gi maale, kuid Saaremaal on pal-ju ettepanekuid tehtud kaitseala-de loomiseks eramaadele.
Kui teade Saaremaa ajale-hes ilmus, kommenteeris üks
saar lane, et oleks kena, kui uute kaitsealade loomise plaanist ka maaomanikke teavitataks.
Keskkonnaministeeriumi do-kumendiregistrist leiab, et mi-nisteerium on Eestimaa Loodu-se Fondi ettepanekud saatnud edasi keskkonnaametile menet-lemiseks.
ML
ELF soovib metsa uusi kaitsealasid luua
METSALEHT Nr 6 (137) 30. juuni 2011 P Ä E V A K A J A 3
Piits tähendab erimärgistatud kütuse kasutamise keeldu ja präänik metsaomanike tulumaksuleevendust.
Mõlemad seadusemuudatused, mis võeti Riigikogus vastu juuni keskel, hakkavad kehtima järg-misest aastast.
Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus võe-ti vastu 15. juunil vaatamata sel-lele, et riigikogulased said sel-le kohta erimärgistatud kütuse praegustelt kasutajatelt märki-misväärselt palju protestikirju.
Metsaomaniku tulu kahaneb
Nii metsa- ja puidutööstusliit kui ka erametsaliit andsid riigikogu-lastele märku, et seadusemuuda-tus muudaks terve metsasektori
elu halvemaks. Esiteks lükkab erimärgistatud kütuse kaotami-ne Eesti metsanduse konkurent-sis Soome ja Rootsiga veel ma-dalamale pulgale, kuna nendes riikides on kütusesoodustused endiselt olemas.
Peale selle tohib Soomes ja Rootsis vedada raskemaid pui-duveoseid – Eestis teatavasti ei tohi metsaveokitele täismassi-piirangu tõttu täiskoormat pea-le panna.
Arvestades, et kütusekulud moodustavad 10–15% metsama-sinate töö omahinnast, kasvavad meil nüüdsest seadusemuudatu-sest tuleneva hinnakasvu tõttu metsa ülestöötajate kogukulud 3–6%. Terve metsasektori pea-le kokku kasvavad kulud aastas kuue miljoni euro võrra (arves-tatud on metsanduses tarbita-vat aastast kütusemahtu, mis on 20 500 tonni).
Metsa ülestöötamise kulud kasvavad 7–8%. Metsaomani-ku jaoks langeb seetõttu kasvava metsa müügihind 2–3%.
Lausa naljakalt keerulisse olukorda seab seadusemuuda-tus maaettevõtjad, kes tegelevad nii põllu- kui metsamajandusega ning kasutavad tihti sama trak-torit nii siin kui seal. Kuidas teha vahet kütusega? Põllumajandu-ses tohib erimärgistatud kütust kasutada vähemalt esialgu ka edaspidi, kuid kui traktori nina metsa jõuab, ei tohi see kütus enam paagis olla!
Viljandimaal tegutsev MTÜ Kodupaik Metsküla märgib oma kirjas Riigikogule, et muudatu-sed erimärgistatud kütusega an-navad maaelule veel ühe löögi.
16. juunil võttis Riigikogu vas-tu tulumaksuseaduse muutmi-se seaduse, kus muu hulgas on muudatus füüsilisest isikust met-
saomanike jaoks. Lühidalt öel-des saab metsa müünud omanik alates 1. jaanuarist 2012 õiguse arvata müügitulust metsatööde kulusid maha, enne kui summalt tulumaksu arvestatakse.
Kauaoodatud leevendus
Nüüdseks vastu võetud seaduse seletuskirjast loeb, et: “Eelnõu-ga luuakse raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise maksuarvestusele erikord, pida-des silmas metsa füüsilisest isi-kust väikeomanikku, kelle raie-õiguse ja raiutud metsamaterjali müük on ühekordne tehing, mit-te jätkuv majandustegevus.”
Erikord ei sea piiranguid müüdava raieõiguse mahule või metsamaterjali kogusele.
Asja olemus on seletuskirja järgi selline: “Füüsiline isik võib raieõiguse ja raiutud metsama-
terjali võõrandamise tulu saami-se aastast arvates kuni kolme aas-ta jooksul tehtud metsa majanda-mise kulusid võõrandamistulust maha arvata. Selleks lükatakse sellise kasu maksustamise hetke kolm aastat edasi /.../. Mahaar-vatavate kulude hulka ei loeta tu-lumaksuga mittemaksustatava-te toetuste arvel tehtud kulusid.”
Muudatuse eelnõu seletuskir-jast leiab selgituse, et ebaõiglane on senine maksustamissüsteem olnud just väikeomanike suh-tes, kelle all mõeldakse “selliseid metsaomanikke, kes teevad raiet reeglina korra kümne aasta jook-sul ja kelle metsaomandi suurus jääb alla 20 hektari”.
Vastu võetud seadusetekstist füüsilisest isikust metsaomanike eristamist omandi suuruse järgi õnneks ei leia.
ML
Metsarahvas sai piitsa ja präänikut
www.eremka.ee
Janek Jõesaar tel 511 8348Meelis Meigo, tel 5343 1486
Niidu 17, Pärnu 80010
Metsakinnistute ostmine!Lisaks veel kõik, mis metsandusega seotud:Aitame tellida metsainventeerimisandmeid!Ostame kasvava metsa raieõigust!Ostame metsamaterjalide sortimentatsioone!Pakume raie- ja kokkuveo teenust!Aitame korraldada metsamaterjali transporti!
Tulevikulahendusi
kujunes tänavu maaülikoo-li metsatööstuse eriala ma-
hindamiseks”.
preemiaga. Peale selle pak-kus RMK aastast töölepin-
tunnustas erandlikult veel teistki maaülikooli metsa-tööstuse eriala magistritööd – 500eurose preemia sai ka
lemise meetodeid, kusjuu-
levikku.
li keemia- ja materjalitehno-loogia teaduskonna puidu-töötlemise õppetooli magist-
vis metsa- ja puidutööstus-liidu 500eurose preemia töö
luloosi tugevdamise potent-
lemused kinnitavad, et pui-
tamiseks tugevdava mater-jalina ja see võib parandada polümeeri mehaanilisi oma-
premeeris parimate magist-
põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tänavusi tubli-
koolide ja maaülikooli lõpe-tajaid.
kes lõpetas Pärnumaa kutse-hariduskeskuse.
Roman Šmeljov, kes 2008. aastal võitis Eesti talumetsamajandajate võistluse teise koha, on üks neist, kes oma masinatega oma metsas tegutseb ja keda puudutavad mõlemad Riigikogus tehtud seadusemuudatused – tulumaksule saab leevendust, aga kütuse eest tuleb hakata maksma rohkem.
VIIO AITSAM
METSALEHT Nr 6 (137) 30. juuni 2011 4 I N T E R V J U U METSALEHT Nr 6 (137) 30. juuni 2011 I N T E R V J U U 5
Kuni kestab üleilmne kaubavahetus, liiguvad mandrilt mandrile ka putukad ja seened, kes uues paigas võivad terved metsad laastada, räägib Keskkonnateabe Kesku-se metsakaitse osakonna juhataja Heino Õunap.
Juuni alguses oli Tallinnas rah-vusvaheline ohtlikele metsa-kahjustajatele keskenduv semi-nar, mis oli erakordne osavõtja-te poolest. Mis teid kõige roh-kem üllatas?
Koos olid taimekaitse esin-dajad kõikidest endistest N Lii-du vabariikidest, välja arvatud Turkmeenia. Lisaks oli kohal Türgi. Taimekaitse jaguneb met-sakaitseks ja selleks pooleks, mil-lega meil tegeleb põllumajandus-amet. Mind üllatas, et mõne rii-gi puhul said need kaks poolt omavahel esimest korda kokku – koostööd ei ole.
Kuidas see Eestis on? Meil on koostöö päris hea ja
see puudutab just neid ohtlikke metsakahjustajaid, kes enamasti levivad inimeste abil. Need liigid on kirjas Euroopa ja Vahemere maade taimekaitseorganisatsioo-ni EPPO ohtlike taimekahjustaja-te nimestikus. Nende avastami-seks, monitooringuks ja tõrjeks on kehtestatud ranged reeglid.
Kes selle peale tuli, et endised N Liidu maad kokku kutsuda?
Korraldajateks olid ÜRO toi-du- ja põllumajandusorganisat-
sioon FAO ning EPPO. Viimase uus peadirektor on lätlane. Sek-retariaadis on pikka aega tööta-nud üks Moskvast pärit mees. Oletan, et see mõte tuli neilt.
Mis seis kahjuritega sel suurel alal on?
See on piirkonniti väga eri-nev – lõuna pool ohustavad met-si ühed liigid, põhja pool teised. Erinevusi tingib ka see, kuidas kusagil on taimekaitsesüsteem üles ehitatud. Paljudes endistes nõukogude vabariikides tegele-vad metsakaitsega, nagu vanas-ti meilgi, metsamajandid, kus sel-leks on arvukas personal.
Kui palju inimesi Eestis metsa-kaitsega tegeleb?
Arvu ei oska ütelda, sest sel-lega tegeldakse ka muu kõrvalt. Need inimesed töötavad Kesk-konnateabe Keskuses ja kesk-konnaametis. Kui erametsaoma-nik kahjustusest märku annab, siis see pool on keskkonnaame-ti rida, välja arvatud PRIA toetu-sega metsastatud endised põllu-maad, mis on meie kontrollida.
Meie tegeleme veel ohtlike kahjuritega ja püüame silma peal hoida nendel siinsetel liikidel, kes massilist kahjustust võivad tekitada – eelkõige kuuse-koore-ürask, aga ka külmavaksik, män-nivaksik, viimastel aastatel nõm-me-võrgendivaablane, ka puna-kas männivaablane jt.
Tunneme, et meid on selleks kõigeks liiga vähe, sest suurema osa me ajast võtab hoopis metsa-seire. Näiteks nõmme-võrgendi-vaablase kahjustus Saaremaal on leitud just seirel.
Missuguseid uusi kahjustajaid karta endise N Liidu alalt?
Võib-olla üks hundlane, mar-dikas, kes kahjustab saarepuid ja keda Moskva on täis. Vene kol-leegid ütlesid, et saar pole kuigi tähtis puu ja hundlasega tegele-miseks ei jätku aega. Jõud läheb siberi kedrikule, kes sööb aastas sadu tuhandeid hektareid män-nikuid paljaks.
Piirkonniti, eriti lõuna pool, on teisi kahjureid, kes suurtel aladel metsa söövad.
Meile võivad need liigid sat-tuda eelkõige inimese kaasabil. Moskva hundlasel, kes on väike väga hästi lendav mardikas, pii-saks maanduda mõnele Eestisse tulevale kaubarongile. Kui ta juh-tub olema viljastatud emane, siis ongi liik ka meil olemas.
Iseasi muidugi, kas tal oleks siin midagi teha, kuna meil saart saaresurma kahjustuse tõttu ko-hati enam polegi. Lääne- ja Loo-de-Eestis on saarega väga halvad lood.
Kole elukas on veel siberi ked-rik, kes ka levib lääne poole.
Osa liike, kes meie metsi ohus-tada võivad, lähenevad oma levi-ala laiendades aga hoopis lõuna poolt. Üks neist on näiteks käsna-lainelane, kelle kahjustused Poo-la ja Leedu männikutes olid juba
1980. aastatel päris tavalised. Paari aasta eest raiuti esimene käsnalainelase kahjustatud met-satükk maha Lätis Liepāja lähis-tel. Umbes samal ajal leiti esime-sed liblikad ka Eestist.
Keda meil eriti ohtlikest kahjus-tajatest nähtud on?
Senised leiud on õnneks ol-nud üksikjuhtumid. Näiteks tam-me-äkksurm, mida leiti Hollan-dist sisse toodud rododendronilt.
Punavöötaudi ja pruunvöö-taudi on meil leitud metsas kas-vavatelt mändidelt, aga need ok-kaid kahjustavad seened on loe-tud ohtlikuks kahjustajaks just paljundusmaterjali puhul. Na-katunud taimi ei tohi müüa, vaid tuleb hävitada. Õnneks Eesti taimlatesse need haigused jõud-nud ei ole.
Üks hull elukas on veel Amee-rika päritolu männi-laguuss, kes põhjustab puu hukku kümme-konna männiliigi puhul. Euroo-pas on ta olemas Portugalis, Ees-tis on leitud kaks korda, aga mit-te metsast, vaid USAst toodud kauba pakkematerjalist.
Meile päris lähedalt, Lee-dust, on leitud hiina-sikku ja aa-sia-sikku, kes kahjustavad leht-puid, kusjuures hiina-sikk asus-tab puu juurekaela piirkonda ja aasia-sikk puu tüveosa kõrgemalt – kahjustatud puud kuivavad.
Hiinast pärit sikku on leitud bonsaitaimedest. Sikk muneb taimele ning ta väike vastne tun-gib koore alla ja puitu nii, et min-git avaust pole nähagi. Kui üks-kord nukust valmik välja tuleb, ronib ta taimest välja ja nõnda ta Euroopasse satub.
Mida tuleks ette võtta?Juhul kui mõni liik tuleb mei-
le Kesk-Euroopast Poola, Leedu ja Läti kaudu ise levides, siis meil polegi midagi teha. Üldiselt tu-leb nii leviva kahjustajaga kaasa ka looduslikke vaenlasi ja see on teine asi.
Kui ohtlik liik satub inimese abil kuhugi, kus tal looduslikke vaenlasi pole, võib ta plahvatus-likult laiali minna. Aga kui selli-seid liike leitaks siin kusagil vä-hesel arvul, võib õnnestuda vas-tavate võtetega ta veel likvidee-rida.
Järelikult peab õppima neid liike tundma ja tõrjuma.
Jah, aga igal pool on olukord erinev, oleneb kliimatingimus-test ja kohalikest oludest. Näiteks selle koledasti kardetud männi-laguussi puhul ei teata, kui kau-gel Põhja-Ameerikas tema levi-kupiir on, sest seal ta mändide hukkumist ei põhjusta – mingil põhjusel käitub põhjas ja lõunas erinevalt.
Praeguste teadmiste järgi ar-vatakse, et Euroopas peaks um-bes Saksamaa kohalt minema läbi piir, millest lõuna pool män-nid hukkuks ja põhja pool ei hukkuks.
Meil ta tõenäoliselt männi surma ei põhjustaks, aga ta ole-masolu paneks suure põntsu meie ekspordile – kõik okaspuit, mis siit välja läheb, peaks olema termiliselt töödeldud, kuumu-tatud vähemalt 56 kraadini vä-hemalt poole tunni jooksul. See oleks kohutavalt kallis.
Paar aastat tagasi leiti see elu-kas ka Hispaanias ühelt puult.
Soomes valmistatakse ette uut metsaseadust, millega tahetakse metsa-omanikele anda oma metsa kasutamisel rohkem otsus-tusvabadust. On leitud, et looduse mitmekesisus vaid suureneb, kui osa omanik-ke jätkab traditsioonilist lageraietel põhinevat ma-jandamist, kuid teine osa kasvatab oma metsi hoopis erivanuseliste püsimetsa-dena.
Järjest rohkem soomlasi soovib saada metsast mitte ainult majanduslikku tulu. Seadusandjad on hakanud mõistma omanikke, kes ei taha oma metsas lageraieid üldse teha. Uue seaduse praeguses redaktsioonis on näiteks lubatud ka soomet-si ennistada, mis peami-selt tähendab kraavide sulgemist.
Soome metsanduse arenduskeskus Tapio uuendab hea metsamajan-duse soovitusi. Üks siht on suurendada tööstuses ja energiatootmises kasuta-tavat puidukogust ning teine anda puhkemajan-duslikke sihte rõhutavatele metsaomanikele rohkem võimalusi. Eriti suured ees-märgid on energiapuiduga, mille kasutamist tahetakse mitmekordistada.
Rootsis kohustab seadus metsaomanikku pärast lageraiet kolme aasta jook-sul raieala uuendama, aga tegelikult jäävad erametsa langid üha sagedamini looduse hoolde. Rootsi metsaametnikud tõdevad, et metsauuenduse olukord halveneb jätkuvalt.
Stora Enso käivitab Imatral katseseadme, mis toodab uuetüübilist mik-rokiulist tselluloosi. Esialgu kasutatakse seda vede-like pakkimise kartongi valmistamiseks. Inno-vaatiline lahendus vajab traditsioonilisega võrreldes märkimisväärselt vähem toorainet ja energiat.
Stora Enso tegevjuhi Jouko Karvineni arvates võiks mikrotselluloos tulevikus asendada nafta-põhiseid materjale hoopis laiemalt. Mikrotselluloos võib asendada kemikaale, kilet, alumiiniumi jms.
Hiinas kasvab jõudsalt puidu tarbimine. Näiteks eelmisel aastal veeti Kanadast Hiinasse saema-terjali kaks korda rohkem kui 2009. aastal. Kanada metsahiiu Canfori tegev-juht Don Kayne ütleb, et saematerjali nõudluse kasv on tingitud Hiina linnastu-misest. Miljonid hiinlased kolivad linnadesse, kus soovivad endale uusi maju ehitada.
TOOMAS LEMMING
Allikas: Maaseudun Tulevaisuus
VÄLISMAA METSAKAJA
Statistikaameti andmeil kasvas metsaraie maht eelmisel aastal metsa-teatiste järgi 10,5 miljoni kuupmeetrini ja metsaraie pindala 131 128 hektarini. Riigimetsas kasvas raie-maht mullu eelneva aas-taga võrreldes 11% (raiuti 3,34 mln m³) ja erametsas 64% (raiuti 6,99 mln m³).
Lageraiete maht oli mul-lu 7,9 miljonit kuupmeetrit ja hooldusraiete maht 2,2 miljonit kuupmeetrit. Metsauuendust tehti 8821 hektaril, sealhulgas istutust 6366 hektaril.
Keskkonnateabe Keskuse töötajatel õnnestus 18. juu-nil varustada GPS-kaelusega esimene hunt. See noor ema-hunt märgistati Tipu uuri-misalal Soomaa rahvuspargi lõunaservas. Kaelus saadab pidevalt VHF-raadiosignaale ja suundantenniga varus-tatud vastuvõtja abil saab määrata looma asukohta.
Eestis kaeluse saanud hunt on esimene omataoli-ne Baltimaades. Varem on meil raadiotelemeetriliste meetoditega jälgitud ilve-seid, metskitsi ja metssigu.
Juunis läks Saare maa-konnast Soome poole teele esimene laev erametsadest raiutud puiduga. 2200 tm puitu oli pärit Muhu saare metsadest. “Kuna transport Kuressaarde oli kauge ja kallis, otsisime teisi võimalusi,” selgitas Saaremaa erametsanduse tugiisik Mati Schmuul. “Pui-du laevatamise osas saime kokkuleppe Stora Enso kontserniga. Tänu võima-lusele saata puidukoorem teele Kuivastust jäi Muhu saare erametsaomanike rahakotti alles 8 eurot iga puidutihumeetri kohta.”
16. juunil valis Eesti Met-sasertifi tseerimise Nõuko-gu oma üldkoosolekul uue juhatuse. Uus juhatuse esi-mees on Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk. Senine 11 aastat ametis olnud juhatuse esimees Kalle Põld ei soovinud samal kohal enam jätkata. Põld põhjen-das, et esimesed eesmärgid on saavutatud – metsade sertimise PEFC-skeem on Eestis edukalt kasutusel.
Päästeamet tuletab meelde, et metsa- ja maastikupõlengute pea-mine põhjus on inimeste hooletus. Metsatulekahju võib alguse saada suitsu-konist või metsas liikuvast mootorsõidukist. Teavet tuleohutusnõuete kohta antakse infotelefonilt 1524 ning metsade tuleohu kaarti saab vaadata Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloo-gia Instituudi kodulehelt www.emhi.ee.
Allikas: BNS, Keskkonnateabe Keskus, eramets.ee, Eesti Metsa-
sertifi tseerimise Nõukogu
ME T SAK A JA Entomoloog Heino Õunap: Mõne kahjuri võid taskus koju tuua
Tõrjeks raiuti maha puu ja ka ümbruskonnas tehti plats puh-taks. Aga Portugalis suhtutakse eraomandusse teisiti, seal ei ole ühelgi inspektoril õigust eraval-dusesse jalga tõsta. On täielikult maaomaniku otsustada, kas ta raiub kahjustatud puu maha või mitte.
Päris kõhe – putukate ja seente tõrjeks ju metsale müüri ette ei ehita.
Võõrliikide levimine on glo-baliseerumise kaasnähtus. To-hutud kaubavood liiguvad, ron-gid, laevad, lennukid... Mõni liik ei lähe levima, aga mõne kahju-ri võid vaata et taskus kogemata koju kaasa tuua.
EPPO juures käivad koos tai-mekaitseeksperdid, kes hinda-vad, kas ja kuidas mingi ohtlik liik võib liikuda, kus ta võib püsi-ma jääda, kus massiliselt sigida, mis abinõud aitaks jne. Eri riiki-de spetsialistid annavad hinnan-guid oma kogemuse põhjal, min-git targemat nõu pole kuskiltki võtta.
Mul kasvab aias väike saarepuu. Kas võiksin loota, et saaresurm teda üles ei leia?
Seda loota põhjust ei ole. Üks Taani spetsialist leidis, et umbes 1,5 protsenti saartest on sellele haigusele resistentsed.
Ma soovitaksin Eesti met-saomanikel jätta raiealal ter-ved saared kasvama – äkki just need ja nende järglased on sel-lised, kellele saaresurm külge ei hakka.
VIIO AITSAM
Kui ohtlik liik satub inimese abil kuhugi, kus tal looduslikke vaenlasi pole, võib ta plahvatuslikult laiali minna.
tel 5341 1301; [email protected]
Ostame kasvavat ja virnastatud võsa.
Ostame 3 m küttepuid ja lehtpuulanke.
Puhastame tasuta teie kraavid, teeääred ja põllud võsast.
Balcas Eesti AS ostab
KUUSE- ja MÄNNIPALKIInfo: Vaida, Harjumaa
tel 603 5282 e-post [email protected]
AS DAmmix oStAb:
- metsakinnistuid- raieõigust
info: tel 5629 [email protected]
Tel 434 2330 [email protected]
Ostame
• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad
514 9668 5341 3723
Ostame3mküttepuitu (veovõimalus),kasvavatja virnastatudvõsa.
Ostameraieõigustja metsakinnistuid.
Teostamevõsaraiet javäljavedu.
Helista ja küsi lisa!
AS Graanul Invest ostab Imaveres ja OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas
küttepuid.Nõuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.
Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamis-järkamisjääke ja klotse.
Pakkumised saata:[email protected] tel 506 1910
ww
w.k
rkm
oigu
.ee
tel/faks 603 2121505 5661
OKSA-PURUSTAJAD
KASE-SPOONIPAKKU
OÜ Valmos ostab
•oksavaba,sirge,tüüka- pakkøalates25cm•hind77–192€/tm (OÜValmoseplatsil)
OÜValmos,Lemmetsaküla,Audruvald,88311Pärnumaa
EeroNõmm,tel5296428
Tel 622 1460, 505 [email protected]
www.metsaliitto.ee
Hea metsaomanik!
OSTAME:
kasvavat metsa, metsamaad,
palki ja paberipuitu, küttepuitu ja
võsa-raiejäätmeid
Ostame metsakinnistuidOÜ Södra MetsadMerivälja tee 1, 11911 TallinnTel 516 3569Fax 609 8055e-mail [email protected]
AS Roger Puit ostab jätkuvalt
erametskonna loomise eesmärgil
Helista tel 434 7647, 504 1062Faks 434 7710
TALUMAIDHooli oma metsa tulevikust!
O s t a m e :• kasvavametsaraieõigust•metsamaterjali
P a k u m e :headhindaningkvaliteet-setmetsaülestöötamisejatransporditeenust
O s t a m e :•metsakinnistuid
Margus Ritson, [email protected]
Taavi Saar, [email protected]
Heametsaomanik!
Tule sinagi osalema või lemmikutele kaasa elamaja võta peregi ühes! Huvitavat tegevust ja uudistamist jagub nii suurtele kui ka väikestele.Raiemeistrivõistlustest võtavad osa eestlastest maailmameistrid ning külalisvõistlejad Soomest.
Kutsevõistlustele on oodatud osa-lema kõigi metsandusettevõtete, asutuste ning teiste metsandusega seotud organisatsioonide töötajadja liikmed. Registreeri end hiljemalt 24.06.2011 aadressil [email protected].
Täpsema ajakava ja võistluste juhendi leiad Eesti metsanduse infoväravast www.metsainfo.ee. Lisainfo: [email protected]
44. metsanduse kutsevõistlused 1.–2. juulil Luual
Eesti raiemeistri-võistlused 20
11
Kohtumiseni Luual! EESTI METSASELTS
Heino Õunap 21. juunil Tartus, kus teda suvel tihti ei näe – putukad on liikvel ja metsakaitse osakonna inimesed käivad välitöödel.
VIIO AITSAM
METSALEHT Nr 6 (137) 30. juuni 2011 6 P Ä E V A K A J A
Suure osa oma jahipiir-kondadest andis RMK enampakkumistega teiste jahimeeste ka-sutada, kuid veerandi maadest jättis endale.
RMK jahindusosakonna pea-spetsialisti Kalev Männiste sõ-nul jäid jahiload välja andma-ta 38 375 hektaril, mis on um-bes veerand jahimaade kogu-pinnast.
“Nendel maadel toimub jahi-pidamine ulukite arvukuse re-guleerimisena eeskätt kahjus-tuste ennetamise seisukohalt,” ütles Männiste.
“Neil maadel saab ka teha seda, mida tavapäraselt majan-datavas jahipiirkonnas ei tehta, näiteks ulukiuuringuid, õppe-päevi jms.”
Samuti kavatseb RMK korral-dada neil maadel ühisjahte, kui on vaja täita jahipiirkonna kasu-tusõiguse loaga määratud üldist küttimismahtu.
Nendel maadel on maaoma-nikust jahimehel võimalik saada ka kahjustuste vältimiseks jahi-luba.
“Sellised alad jäid igasse jahi-piirkonda ja üks siht oli, et uluki-tel oleks ka suhteliselt turvalist ala. Tulevikus jäävad samamoo-di aktiivsest jahist välja mõned muud alad,” selgitas Kalev Män-niste, viidates, et paljud teised-ki jahipiirkondade majandajad hoiavad niimoodi teatud maa-del suhtelist jahivaikust.
Maaomanike seas on tekita-nud segadust see, et kuskilt ei leia RMK jahipiirkondade uute kasutajate kontakte. Põldudel algab kahjustuste aeg, kuid pole teada, keda metssigu peletama kutsuda või kellelt küsida kütti-
misluba, kui maaomanik ise on jahimees.
Kalev Männiste selgitas, et uute kasutajate kontakte ei ole-gi plaanis avalikustada. Maa-omanikul tuleb endiselt suhel-da RMKga.
Kui maaomand asub Kuressaa-re, Kilingi-Nõmme või Jäärumet-sa jahipiirkonna territooriumil, tuleks suhelda jahindusspetsialist Uno Vaitiga (tel 513 9604). Kui maaomand asub Anguse, Nõva või Väätsa jahipiirkonna territoo-
riumil, on RMK kontaktisik Lauri Valdur (tel 516 9977).
Kalev Männiste täpsustas, et seal, kus peavad jahti oksjonivõit-jad, maaomanikul küttimisluba loota ei ole. “Maaomanikel tuleb eeskätt muid tõrjevahendeid ka-
sutada või RMK poole pöörduda, kes siis jahindusspetsialisti kaudu jahilubade omanikuga suhtleb ja neid metssigade kogunemiskoh-tadesse küttima suunab,” ütles Männiste.
ML
RMK jättis osa jahimaid endale
www.lemeks.ee
®
www.lemeks.ee
®
www.lemeks.ee
®
www.lemeks.ee
®
www.lemeks.ee
®
www.lemeks.ee
®
www.lemeks.ee
®
www.lemeks.ee
®
www.lemeks.ee
Lemeks on Eesti ettevõte. Kodumaine kapital ja sellest tulenev paindlikkus võimaldab meil otsuseid langetada kiirelt ja kohalikke olusid arvestades. Majandame metsa säästlikult ja loodushoidlikult, teeme istutustöid, nõustame kliente raiete, turu ja metsauuendustööde küsimustes. Töötleme puitu ettevõttesiseselt, suurendame selle väärtust ja tagame fi rma jätkusuutlikkuse tulevikus. Nii kindlustame meie töötajate, partnerite ja klientide rahulolu.
AS Lemeks Tartu, tel 730 7907, faks 730 7937 • AS Lemeks Põlva, tel/faks 799 1474 • AS Lemeks Võru, tel/faks 782 1736AS Lemeks Valga, tel/faks 764 2278 • AS Lemeks Jõgeva, tel 504 3611AS Lemeks Sadamad Kunda osakond, tel 329 5820, faks 329 5821 • AS Lemeks Sadamad Paldiski osakond, tel/faks 671 7288AS A&P Mets, tel 434 2330, faks 434 2331
OSTAME:• metsamaterjali• kasvavat metsa• metsamaad
>> Metsakinnistute ja raide ost
>> Metsaraietööd
>> Metsamaterjali transport
>> Metsamajandus-kavade koostamine
>> Treileriteenused
Info tel 447 0526, 510 3681faks 447 0525Lille 4, 80010 Pärnu
Jahilubade oksjoni esimene pool peeti 16. mail RMK saalis.
HEIKI HEPNER
Suve tulek, mis kärbib ka raie-mahte, on toonud tavaliselt kerge hinnalanguse. Seda oleks oodanud tänavugi, seda enam et ümarmetsamaterjali viimase poolaasta hinnatrend on stabiilselt kasvav olnud.
Metsaomanike õnneks on hinnalangus tegelikult asen-dunud hindade püsimisega. Ainult kuue sortimendi osas on toimunud väikesed muu-tused, millest viis on pluss-märgiga. Üks neist, mille hind kasvas, oli männipalk – kesk-miseks hinnaks kujunes juuni lõpus 65.67 €/tm (+0,25%).
Männipeenpalk (62.42 €/tm), kuusepalk (62.98 €/tm) ja kuusepeenpalk (62.25 €/tm) jäid maiga võrreldes sa-male tasemele. Ka kase A-klas-si vineeripaku osas ei toonud juuni kaasa hinnamuutust, õige pisut kallines kasepalgi hind, küündides kuu lõpuks 58.50 €/tm (+0,29%).
Haava- (38 €/tm) ja lepa-pal gil (38.50 €/tm) jäid hin-nad mai tasemele. Paberipuidu hindadest on samale tasemele jäänud ainult haavapaberipui-du oma (29.19 €/tm). Männi- ja kuusepaberipuidul kasvasid hinnad kuuga vastavalt 1,55% ja 1,45%, olles 46.45 €/tm ja 46.66 €/tm.
Teist kuud järjest on langus -trendis kasepaberipuit. Tõsi, juunis oli langus marginaalne, 0,18%, kuid võrreldes okas -puu paberipuiduga on see enam kui euro odavam, jäädes kuu lõ-pus pidama 45.41 €/tm juures.
Küttepuidu hind on maiga võrreldes taas kallinenud 0,31%, see on kasvanud alates möödunud septemb-rist stabiilselt (kord rohkem, kord vähem) iga kuuga ning jõudnud 27 €/tm. Missugu-seks kujunevad tänavuse suve küttepuiduturul edasised arengud, näitab aeg, kuid seni pole ühtegi märki, mis viitaks hindade olulisele alanemisele.
Märgitud on ilma käibe-maksuta nn lõpplaohinnad
ehk hinnad tarbija juures.
HINNAK A JA
RMK teatas eelmisel nädalal, et maksab nüüd esimesele viie-le eramaaomanikule tasu selle eest, et nende maid jahipidami-seks kasutatakse. Maaomanikud saavad kokku 741.05 eurot.
Tegu on omanikega, kel-le maad jäävad RMK kuue ja-hipiirkonna piiridesse. Tänavu esimest korda pani ise jahipi-
damisest loobunud RMK nen-de piirkondade küttimisvõima-lused (õieti sõralistest suurulu-kite küttimise load) oksjonile ja müüs need jahimeestele, kes maksta jaksasid.
Juba enne oksjonit lubas RMK, et jagab piirkondadesse jääva-te eramaaomanikega oksjonitu-lu. Jagamise tingimuseks oli aga
see, et maaomanik peab RMK-le ekstra märku andma, et lubab ja-himeestel oma maal tegutseda.
Oksjonihindade põhjal kuju-nes piirkondades erinev hekta-rihind, millest maaomaniku tulu jääb vahemikku 0.44–4.33 eurot.
Piirkonniti on see tulu (koos käibemaksuga): Anguse jahipiir-konnas 0.44, Jäärumetsa jahipiir-
konnas 4.33, Kilingi-Nõmme ja-hipiirkonnas 1.76, Kuressaare ja-hipiirkonnas 3.59, Nõva jahipiir-konnas 0.93 ja Väätsa jahipiirkon-nas 3.05 eurot hektari kohta.
RMK tuletas esimestest üle-kannetest teatades maaomani-kele meelde, et tema jahipiir-kondade eramaade jahindusliku kasutamise nõusolekust teada -
andmiseks tuleks saata e-kiri aadressile [email protected]. Kirja panna ka oma nimi, oma kinnistu(te) või katast ri ük-sus(t)e number, kontaktandmed ja arveldusarve, kuhu tasu kanda.
RMK ootab asjaosalistelt maa omanikelt teateid septemb-rikuu lõpuni.
ML
Esimestele maaomanikele on jahitulu makstud
VIIO AITSAM
METSALEHT Nr 6 (137) 30. juuni 2011 A R V A M U S 7
Nii palju kui viimasel kuul pole Eestis vist varem räägitudki ja-hipidamise keelamisest omal maal. Kusjuures need jutud jagu-nevad kahte lehte. On erametsaliidu algatatud hoiatusaktsioon, mis seotud uue jahiseaduse eelnõu toppamisega, ja on hulk juh-tumeid, mis seotud RMK oksjoniga.
Erametsaliit kutsub maaomanikke üles sulgema oma met-sad jahipidamiseks kuuks ajaks. Seda juhul, kui seaduseelnõu uuesti avalikkuse ette ei ilmu. Võiks ütelda, et see on liikumi-ne, mis ajendatud eelkõige ühiskondlikust õiglustundest – igal üleskutsega ühineval maaomanikul on võimalus kaasa rääkida.
RMK jahilubade oksjon, mis andis jahipidamisvõimaluse nendele, kes rohkem maksid, tekitab pingeid aga sellega, et konkreetsel maaomanikul on mõõt täis saanud. Siin on jahi-pidamise keelamist protestiks konkreetse oksjonivõitja ja pro-testiks oksjoni kui sellise vastu, protestiks selle vastu, et maa-omanik on kohati veel rohkem jahist eemale tõrjutud kui seni.
Oksjoniga seotult on erilisse rõhutusse läinud jaht kui äri. RMK jahipiirkondadesse jäävad maaomanikud räägivad lausa imejuttusid kombinatsioonidest, mis just nagu nüüd oksjoni-aladel raha nimel ellu on jõudmas.
Oksjoni kontekstis on muide ju olemas ka see, kes otseselt räägib vajadusest uus jahiseadus vastu võtta – RMK ise.
Kui põllumehest jahimees on ärritatud uuest olukorrast oks-jonialal, kus tal pole enam isegi mitte teoreetilist võimalust põl-lukahjustuse korral metssea küttimise luba saada, ütleb RMK: “Kui maaomanik soovib ise omal maal suurulukijahti korralda-da ja pidada, on vaja Eestis vastu võtta selline jahiseadus, mis seda maaomandist lähtuvalt võimaldaks...”
Ka siis, kui RMK-le tuletada meelde, et jahinduse arengukava järgi peaks tema kasutada olema üksainus, mitte kuus jahipiir-konda nagu praegu, on vastuseks, et enne ei juhtu midagi, kui tuleb uus jahiseadus, mis seda ka tegelikult lubaks.
RMK jahipiirkonnad moodustavad vaid kolm protsenti Eesti jahimaadest ja eramaid on nendest aladest praegu umbes nel-jandik. Oksjonijärgne kibestumine on maaomanike vähemuse seas. See on aga nii kibe, et võib tugevasti teravdama hakata ja-hindussüsteemi muutmise vajadust, mille ni-mel on tegutsemas erametsaliit.
On vähe seaduseelnõusid, mis on teki-tanud nii palju kirge kui jahiseadus. Sel-lega on nii pikalt venitatud, et õhus olev kirg hakkab tegudeks vormuma.
Erametsaliit küll rõhutab, et tema aktsioon on hoiatuseks ja et loodeta-vasti massilist jahi keelamist ei tule, kuid oksjonijärgne elu näitab... Jutud juttudeks, aga kui palju võib sel sügisel olla erametsades näiteks ootamatult su-letud metsateid?
Omanike mäss?Näiteks Norras ja Rootsis on loomulik, et jahindusotsused sünnivad jahimeeste ja maaomanike koostöös.
Olen hoidnud ennast kursis ar-vamuste ja ettepanekutega, mis seotud uue jahiseaduse loomi-sega. Tuleneb see sellest, et ku-nagi oli endalgi võimalus haka-ta uut jahiseadust kirja panema. Teisalt olen poisikesest peale ol-nud jahimees. Õppisin metsan-dust, aga töötanud olen ka jääg-rina ja olin riiklikus jahinduses jahiturismi rajamise alguse ajal.
Viimase paari aasta jooksul olen püüdnud aru saada lähi-riikide jahikorraldusest. Saksa-maast oli artikleid eelmise aas-ta Maalehes. Nüüd juunis käisi-me erametsanduse maakondlike tugiisikutega Norras ja Rootsis.
Edeneb ja ei edene
Andres Oleskilt ilmus 9. juu-ni Maalehes hea arvamusartik-kel jahinduse tulevikutee otsin-gutest. Lootsin leida ka ajakirja Eesti Jahimees mai/juuninumb-rist asjalikke ettepanekuid uuele seadusele, kuid pidin pettuma. Ikka vana halamine, et pakutav variant ei sobi ja vana käib küll.
Kuidas küll Eesti Jahimeeste Seltsi targad ja ettevõtlikud ju-hid ei saa aru, et maaomanikud ei ole olemasoleva seadusega ra-hul? Lootuse edaspidiseks koos-tööks leidsin Priit Piilmanni sõ-nadest artikli “Üheksa korda mõtle, üks kord otsusta” lõpus.
Kevadel oli uue valitsuse koa-litsioonileppest hea meel luge-da, et jahiseadus vajab kaasajas-tamist. Samuti jäi meelde, kui-das keskkonnaminister Keit Pen-tus pärast ametisse astumist lu-bas uue jahiseaduse kohe käsi-le võtta.
Koostöö Skandinaavia moodi
Norras ja Rootsis moodustatak-se jahipiirkonnad vastavalt selle-le, kuidas maaomanikud ja jahi-mehed kokku lepivad. Suuruse poolest on mõnesaja kuni mitme-kümne tuhande hektarise pind-alaga piirkondi. Norras oli erili-seks üllatuseks sellinegi leping, mille järgi tulu kütitud ja müü-dud põtrade eest jagati proport-sionaalselt maaomandi suuruse-ga kõigi maaomanike vahel.
Enamasti olevat siiski hekta-ripõhised jahiõiguse rendilepin-gud. Tasu hektari kohta on eri-nev, kuid nii, et linnade ligidal on see suurem ja vähemasusta-tud linnakaugetes piirkondades väiksem. Vahel olevat vahe mit-mekümnekordne, kuid keskelt-läbi on rendihind 5 eurot hekta-ri kohta.
Põdra ja metskitse laskmise limiidid kooskõlastatakse seal-gi riigiametnikuga, kes vastu-tab ulukite normaalse arvukuse
eest. Ulukite loendust teevad ja-himehed koos metsaomanikega.
Väikestes piirkondades on loo-mulikult jahiajad lühemad ja li-miit väiksem. Näiteks on sajahek-tarise jahipiirkonna omanikul õi-gus põdrajahti pidada kahel esi-mesel jahipäeval üle aasta ja las-ta tohib ta siis ühe põdravasika.
Norras on jahipiirkondadel ka jahimajanduskava. Kui näi-teks on piirkonnas tõenäosus küttida viie aasta jooksul 25 põt-ra, võidakse lubada ühel aastal lasta ka 10–15 looma. See sõltub aga, kui kõrgeks hindavad met-saomanikud 3–4meetriste noor-te männikute kahjustamise ohu.
Nagu meile räägiti, tehakse Norras kõik jahiotsused kolme-poolsete (maaomanikud, riigi esindaja, jahirentnik) kokkule-petega. Seda, et jahipiirkonna moodustamisel ei osale ühtki ko-hapealset maaomanikust jahi-meest, tuleb ette äärmiselt harva.
Seadusi tulebki uuendada
Rootsis kohtusime nii meie mõistes metsaseltsiga kui jahi-seltsiga. Eriti suurt vahet Nor-
raga ei olnud. Jahirendi keskmi-ne hind on neilgi hektari kohta 5 euro ringis.
Uppsala külje all oli pikem ju-tuajamine ühe jahiseltsi eestla-sest juhiga. Tema isa oli loonud 1954. aastal Uppsala ülikoo-li metsamaadele jahiala, mille pindala oli veidi üle 13 000 ha.
Kui loomi ja metsakahjustusi oli palju (1980. aastate keskel), kütiti sel alal ühel aastal 125 põt-ra. See oli olnud ülimalt ränk töö, aga arvukust tuli piirata, et oleks võimalik metsa kasvatada.
Praegu on endine ärimees pensionil ja rendib koos ka-heksa sõbraga ülikoolilt umbes 1800 ha jahimaad. Igaüks peab aasta jahirendimaksuks maks-ma 9000 Rootsi krooni, mis teeb umbes 1000 eurot.
Nii Rootsi kui Norra jahime-hed on meiega võrreldes mui-dugi heas seisus selles mõttes, et neil ei ole olnud vahepeal-set kolhoosilaadset jahikorral-dust. Aga jahiseadust on nad sellegipoolest pidevalt uuenda-nud vastavalt riigi ja inimeste arengule.
Ka meie ministrid ja Riigikogu peaksid uue, maaomaniku õigusi ja soove kaitsva jahiseaduse eel-nõu tõsiselt käsile võtma.
Erametsanduse maakondlike tugiisikutega leppisime kokku, et igaüks meist otsib üles oma maakonnast valitud riigikogu-lased ja annab teada meie soo-videst. Tore oleks ju, kui saaksi-me hakkama ekstreemsete mee-toditeta ja uue seaduse eelnõu läheks pärast puhkuste aega töösse.
Ärge kartke uut jahiseadust!VALDU
REINAASjahimees,
Raplamaa erametsanduse
tugiisik
Nagu meile räägiti, tehakse Norras kõik jahiotsused kolmepoolsete (maaomanikud, riigi esindaja, jahi -rentnik) kokku-lepetega.
Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval
Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: [email protected]
Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: [email protected]
Info:523 4057
OSTAME ERINEVATE
PUUDE PAHKASID.
Parim koht metsamaa müügiks!
www.kinnistu.ee, tel 501 7886
Keskkonnateabe Keskuse uluki-uurijad said jaanipäevaks val-mis ulukiseire aruande, millega jagatakse ka soovitusi alanud uueks jahiaastaks.
Muu hulgas on aruandes üteldud, et põdrakahjustuste seire andmeil (446 proovitükki, igal sada mändi) üldiselt kahjus-tused vähenesid, kuid piirkonni-ti on probleeme.
“Hiiu, Pärnu ja Viljandi maa-konnas küündis värskelt kahjus-tatud mändide osakaal kaugelt üle kümnendiku, kusjuures taas
ilmnes ka mändide koorimist talve lõpus,” on kirjas aruandes.
Kuusikute samalaadne seire 126 proovitükil näitas, et puude värsket koorimist oli harva.
Põtrade keskmine koormus proovitükkide noortes männiku-tes oli u 18 isendit 1000 hektari kohta, Hiiu, Lääne, Saare, Järva ja Pärnu maakonna männikuis tunduvalt üle keskmise. Uluki-uurijad seostavad seda kahjus-tuspilti talve raskete lumeolude-ga – männinoorendikud, kuhu põdrad talvel liikumisraskuste
tõttu pikemaks ajaks olid sunni-tud paigale jääma, said tõsiselt kannatada, samal ajal naabruses asuvad noorendikud võisid jää-da põtradest täiesti puutumata.
Jahimeestele on antud soovi-tus küttida tänavu sügisel põtra-sid arvukuse vähendamiseks.
Samas on soovitus suhtuda Mandri-Eesti nn hirvepiirkon-dades ettevaatlikult punahirve-de asustustiheduse suurenemis-se, kuna sellega kaasneks metsa-kahjustused.
ML
Piirkonniti tegid põdrad noorendikes puhta töö
Jahimeestele on antud soovitus küttida tänavu sügisel põtrasid arvukuse vähendamiseks.
VIIO AITSAM
METSALEHT Nr 6 (137) 30. juuni 2011 8 M E T S A - A A S T A
Miks sipelgapesad nii erinevad on?
Kui GPS, siis ikka GARMIN!
GARMIN GPS ametlik maaletooja Jakari Marine OÜRegati 1, Tallinn | tel 638 9993 | www.jakari.ee
Tõnis Kiisa 515 0811Priidu Teppo 513 5350
Vasyl Protsiv
Vasyl Protsiv 516 5190
Tõnis Kiisa
Priidu TeppoPõlva
Kuklasepesa on keerulise arhitektuuri
ja elukorraldusega superorganism.
Ühe ja sama sipelgaliigi pesad võivad otstarbe ning kuju järgi palju erineda.
Raiesmikel ja avamaastikel koh-tame madalaid, laia alusvalli-ga, 30–40 cm kõrguse kuhilaga pesi, metsa varjus kasvavad pe-sad aga kõrge kelluka või koonu-se kujuliseks.
Selline pesakuhilate eri kuju on sipelgauurijategi seas tekita-nud mitmeid seisukohti. Kaua aega arvati, et sipelgad ehita-vad kuhila kuju vastavusse pesa asukoha päikesepaiste tingimus-tega – et pesa neelaks haudme-kambrite kütmiseks rohkem päi-kese soojuskiirgust.
Tegelikult ehitavad sipelgad pesa kohast, kus kuhilas asub haue ja kus ehitajatele on sood-sam mikrokliima. Metsa varju-tingimustes koondatakse haue rohkem päikesest soojendatud tipuossa, mistõttu pesa kasvab-ki kõrge kelluka kujuliseks.
Mõned on kahe küüruga
Lageraielankidele jäänud ja metsa lõunaservas paiknevate pesade päikesepoolsed haud-mekambrid kuumeneks otseses päikesekiirguses liialt. Seal kan-takse haue rohkem varjupool-sesse pesaossa, kuhu kandub ka ehitustegevus ja pesad muu-tuvad kõrgemaks kuhila varju-poolses osas.
Sageli leiame metsast veel kahe küüruga pesi. Need on tekkinud, kui metssiga on kuk-lasepesas maganud ja sipelgad on asunud pesa taastama maga-mislohu kahest äärest.
Kuklasepesa on sigadele kuiv ja mugav küljealune, lisaks ai-tab pisikuid hävitav ja repellent-ne pesamaterjal neil vabaneda nahaparasiitidest.
Ka linnud lausa kümblevad kuklasepesades või topivad noka otsa võetud sipelgaid omale tii-bade alla ja sulgede vahele, et sipelgate eritatava sipelghappe abil vabaneda suleparasiitidest.
Emapesa ja tütarpesad
Pesad erinevad ka oma funkt-siooni poolest. Kuklaseasurkon-nas eristatakse emapesi ja ema-pesast pungumise teel tekkinud tütarpesi, lehetäipuude all või juuretäide kasvatuskohtadesse ehitatud toitepungasid, ainult suvel kasutatavaid suvepesi ehk “suvilaid” ja vahepesi.
Ema- ja tütarpesa moodus-tavad omavahel suhtleva pesa-derühma ehk koloonia. Koloo-nial on oma territoorium, mida kaitstakse konkurentliikide või ka sama asurkonna teiste pesa-de invasiooni eest.
Emapesad paljunevad pun-gumise teel. Kui naabruses on territooriumid hõivatud, siis on emapesa ainus võimalus oma territooriumi laiendada, läbi-des hõivatud territoorium neut-raalalal kulgevat rada pidi ja lei-da nii vaba metsaala.
Emapesa sipelgad peavad sageli läbima isegi sadu meet-
reid, et leida tütarpesa ehitami-seks vaba maatükk. Akste loo-duskaitsealal jälgisin märgista-tud emasipelgate kandmist 500 meetri kaugusele ehitatud tütar-pessa. Aega kulus selleks umbes kaks tundi.
Ema- ja tütarpesa suhete toi-mimiseks vajatakse sellisel juhul vahepesi, kus ööbida, puhata, olla vihma või lõõskava päikese-kiirguse eest varjus. Eriti tund-likud on päikesekiirguses kuiva-mise suhtes sipelgavastsed. Va-hepesad on ehitatud sageli vahe-tusradade äärtesse iga kümme-konna meetri järele. Vahepesad toimivad meie muistsete posti-jaamadena.
Konfliktiolukorras (invasioo-niohu korral) ehitatakse aju-tised pesaderead kaitseliinina
emapesa või tema pesadegru-pi territooriumi piirialale. Seda nägime Valgesoo maastikukait-sealal, kus oli tehtud lageraiet. Langile jäi toiduta paarküm-mend suurt laanekuklase pesa, ümbritsev mets oli aga hõivatud asurkonna teiste pesade poolt.
Organiseeritud läbimurre
Tõenäoliselt “läbirääkimised” ter-ritooriumide ümberjaotamiseks ei andnud tulemusi ja nälga jää-val asurkonnal ei jäänud muud üle, kui korraldada organiseeri-tud läbimurre üle teiste pesade hõivatud ala vabasse, veel asus-tamata metsanoorendikku, mille “luurajad” olid välja valinud.
Kui see ei õnnestunud ühest kohast, mis oli pesade kaitselii-
niga kaitstud, siis leiti uus, nõr-gemini turvatud koht. Sõja tõsi-dust ilmestas hukkunud sipel-gatest tekkinud kümmekonna meetri pikkune “kalmistu” kait-seliini ees.
Leitud kalmistu ja naaberko-looniat läbiv kahe meetri laiuse sipelgakolonnina liikuv sipelga-mass vabasse metsa aitas mul la-hendada pesadest kaitseliini sa-laduse ja olemuse.
Taas on sarnasus inimühis-konnastki võtta – nagu Man-nerheimi liin kaitses Talvesõjas Soome rahvast, kaitses pesadest kaitseliin üht osa kuklaseasur-konnast.
ANTS-JOHANNES MARTINmaaülikooli vanemteadur, PhD
mürmekoloog
ANTS-JOHANNES MARTIN
Laanekuklase kahe küüruga pesa pärast seda, kui siin on maganud metssiga.
KESTAB KUKLASTE UURIMISE VÕISTLUS: oodatud on ka pildid huvitavatest sipelgapesadest
Otsime suurimat pesa ja asurkonda Kelle metsas on kõrgeim kuklasepesa?
Kelle metsas on kõige suurem kuklaseasurkond (kõige rohkem pesi)?
Kõrgeima pesa puhul ootame kõrgusmõõtu, asukohta. Abiks oleks joonis või foto.
Asurkonna puhul mõtleme pesade arvu metsakinnistu või väiksema pindala kohta.
Lisaks ootame huvitavaid tähele- panekuid metsakuklaste elust-olust, käitumisest, pesadest.
Võistlustingimus: arvesse lähevad vaatlused, mis on tehtud oma metsas või oma pere metsas.
Auhinnad: kõrgeima pesa leidjale auto-GPS, paljude pesade leidjale käsi-GPS metsas orienteerumiseks (toetab OÜ Jakari Marine). Lisaks eriauhind Maalehelt põnevaimate kuklaseteadete eest.
Võistlustöid ootame kas postiga (Maaleht, Narva mnt 13, 10151 Tallinn) või e-postiga (viio. [email protected]).
Võistlus kestab 30. septembrini.
SIPELGA SU V I
lehetäi neste
kogujad
lehetäifarm puuvõras
juuretäifarm puujuurtel
emad5–10 °C
varusipelgad5–10 °C
nukud26–30 °C
SN
vastsed22–27 °C
munad 18–23 °C
ANTS-JOHANNES MARTIN, ENE AOMETS