metsandus ja puidutööstus 2009

metsandus ja puidutööstus

teemaleht 8. detsember 2009

8. detsember 2009metsandus ja puidutööstus2

sisukord

Mets ja meie lk 2

Eesti Energia: puiduhakkest toodame osa rohelisest energiast lk 3

Ükski äriplaan ei saa tugineda toetustele lk 4

Toetuseks koostatud ekspordiplaani peab eelkõige uskuma firmajuht ise lk 5

Eesti Metsaselts elustab metsanduskirjandust lk 6

Metsanduslik kõrgharidus on mitmekülgne ja rahvusvaheline lk 6

Metsaomanike ühistud: koos jõuab kaugemale lk 7

Tugiisikud abistavad metsade majandamisel lk 7

Toetused metsaomanikele lk 7

Puitmaja – kvaliteetne ja ökonoomne lk 8

teemalehe toimetaja: Rain [email protected] | tel 666 2194reklaamitoimetaja: Anneli [email protected] | tel 666 2329küljendus: Kristiina Sillandimakett: Andrus RebaneVastutav toimetaja: Kuldar [email protected] | 666 2258Väljaandja: AS PostimeesMaakri 23a, Tallinntel 666 2202 | faks 666 2301

kontaktid

«Metsandus ja puidutööstus» väljaandmist toetavad:

tasub meelde jätta!

Kui kokku arvutada Eestis tarbitava elektri

kogus, on prognooside kohaselt sellest

14% toodetud 2010. aastal taastuvaid

ehk eelnimetatud allikaid kasutades.

eesti energia taastuvenergia ettevõtte direktor ando Leppiman räägib sellest, mis energia tootmisel puiduhaket kasutatakse. / Loe lk 3

Eksportturgudel edu tagamiseks

on pikaajaliste eesmärkide ja

strateegia olemasolu hädavajalik.

as palmeko juhataja Rain Raudsepp räägib kogemustest ekspordi-turunduse toetuse taotlemisel ning turuloogikast. / Loe lk 5

Ühistu kaudu saavad metsaomanikud

informatsiooni toetuste, seaduste

ja näiteks ka uue metsapõlve

rajamisega seotud võimaluste kohta.

Ülle Läll ja tarmo Lees tutvustavad metsaühistute tööpõhimõtteid ja kasutegurit. / Loe lk 7

Artur NilsoNEesti Maaülikooli emeriit- professor

Anekdootliku eksiusku-muse näitena võib tuua troopiliste vihmametsa-de käsitlemise «maake-

ra kopsudena». Hästi õhustuval mullal (nt mägedes) antakse at-mosfäärist seotud CO² seal lagu-protsesside tulemusena samas mahus kiiresti atmosfääri tagasi. Kui neid metsi ei raiuta, siis nen-de kasutegur «süsinikupumba» ja hapnikutootjana on null, ent raiudes kõrvaldatakse süsinik ringlusest ning seda ei anta kohe atmosfääri tagasi.

Inimene, erinevalt loomadest, kuulub tavaliselt mitmetesse kar-jadesse: administratiivsed, tege-vusalased, sarnastele mõttelaadi-dele või väärtushinnangutele tu-ginevad, pubi- või internetiselts-konnad ja perekonnad. Suurim karjadest on inimkond oma rah-vusvaheliste, rahvuslike ja lokaal-sete reguleerimisstruktuuridega. Inimkarjad kujunevad erinevates dimensioonides.

Lugedes end mingisse karja kuuluvaks, on meil tavaliselt va-lida karja tavadest kinnipidami-se või karjast lahkumise vahel. Kolmas võimalus – karja tavade muutmise püüe – on riskantne ja enamasti tulutu.

Karju siduvaks ei ole mitte teadmised, vaid peamiselt usku-mused, tavad ja emotsioonid. Nende nõrgendamine on ühtlasi karja nõrgendamine.

Mitmed targad mõtlejad on kirjutanud, et mida tobedamad on tavaarusaamad ja reeglid, se-da raskem on neid väärata.

Tavaarusaamade tobeduse ja jäikuse kinnituseks on ikka veel

Äpardunud seaduse-säte on konfliktide ja korrupt-siooni tekitaja.

(21. sajandil!) näiteks teravad reli-gioossed konfliktid, milliseid ena-masti üritatakse lahendada teisiti-uskujate massilise tapmise abil.

Avaliku arvamuse tasandil on sotsiaalpsühholoogilises plaanis religioossed ka sellised nähtused nagu rahvuslus või keskkonna-alarmism. Massitead-vuses ei tugine need mitte tead-misele, vaid uskumustele ja väär-tushinnangutele.

Mida võimsam on puidu voog metsanduse ahelas, seda enam toob mets ka atmosfäärist süsi-nikku tagasi maa peale, asenda-maks fossiilset. Teisiti: mida roh-kem me metsa raiume ja selle juurdekasvu (mitte vanust) suu-rendame, seda suurema panuse anname kliimamuutuste tõkes-tamisse.

Voo võimsuse turumajandus-likuks regulaatoriks on meie os-tujõud ja -soovid ning kõik ahela lülid kohanevad sellega mõnin-gase hilinemisega. Erandiks on ahela algus, kuhu meie soovid jõuavad küll ühe maksimumi väärtusena, kuid teise maksimu-mi (nii kvalitatiivselt kui kvanti-tatiivselt) kehtestab riiklik regu-latsioon, mis on orienteeritud jät-kusuutlikkusele ja metsa muude-le hüvedele.

See on asja mõte. Aga säte võib kukkuda välja tõelise «ka-ruteenena», kui see kirjutatakse avaliku arvamuse (karjapsühho-loogia), aga mitte ekspertide soo-vituste järgi.

Probleem on selles, et mets ja metsandus on selleks liialt kee-rukad, et häid normatiivakte saaks koostada uskumuste alu-sel. Peamised lahendusteed on kas ekspertide arvestamine või riiklike regulatsioonide vähen-damine.

Muidugi on hüve ja õnnestav ka teadmine, et metsandus ei kahjusta elurikkust (Eesti glo-baalses mõttes), aga seejuures ei tohi mõelda lokaalselt: metsa muutmisel raiestikuks kaovad ajas ja ruumis lokaalselt tõepoo-lest paljud eluvormid, kuid nad säilivad naabruses ning raierin-gi lõpuks on taastunud ka prae-gusel raiestikul.

Suutmatus olla ökoloog ja analüüsida keeruka segapopulat-siooni (nt metsis, teder, püüd koos kiskjate ja kõigesööjate piisavalt ohjamata hulgaga) seoseid, viib loodusesõbrad ja vahel ka teadu-rid eneseteostuse lihtsaimale tee-le, väites, et selle või teise linnu-liigi arvukuse vähenemises on süüdi metsaraie. Keelustame seda võimalikult palju, loome kümneid tuhandeid hektareid metsise kait-sealasid ja loeme metsa raiu- jaid looduse kahjustajateks.

Kui võimalik, teeme neist kriminaalkurjategijad isegi siis, kui nad toimi-sid metsanduse heade

tavade kohaselt. See viimane ten-dents on kõige masendavam.

Äpardunud seadusesäte on konfliktide ja korruptsiooni teki-taja.

Kahjuks on riik mõnede huvi-gruppide survel metsanduse ahe-la esimesi lülisid küündimatult, primitiivselt ja kahjutekitavalt ülereguleerinud. Riikliku regulat-siooni optimeerimine esimestes lülides on metsanduse üks võtme-küsimusi – nii vähe riiki, kui või-malik, nii palju, kui vaja!

Ja kui, siis ikka targasti. Met-sanduse tarneahela järgnevad lü-lid häälestuvad juba turumajan-dusliku isereguleerumise kaudu.

juHtKiRi. Kuigi metsade kaitseks on korraldatud aktsioone nii Eestis kui laias maailmas, ei tohi pimesi uskuda, et metsaraie igasugune vältimine keskkonnale tingimata kasuks tuleb. Täiskasvanuikka jõudnud mets tulebki maha võtta ning uus, süsihappegaasi siduv mets asemele istutada.

Mets ja meie

FOTO

: ER

AK

Og

u

www.puitmajaliit.ee

8. detsember 2009 metsandus ja puidutööstus 3

Eesti Energia: puiduhakkest toodame osa rohelisest energiast

rAiN uusENPostimees, teemalehe toimetaja

tarbija huvi taastuvatest energiaallikatest toode-tud elektrienergia ehk «rohelise energia» järele

järjest kasvab, kinnitab Eesti Energia Narva elektrijaamade juht Ilmar Petersen. Nii tarbijad, ettevõtjad kui ka riik on aru saa-nud, et põlevkivi eksklusiivne ka-sutamine tuleb perspektiivis na-gunii lõpetada. Seetõttu ollakse ka mitmekülgsemat ja loodussõb-ralikumat tegevussuunda valmis toetama.

«Teadlik tarbija on teadlik ka kliimamuutustest ning selle põh-justest,» teab rääkida Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte direktor Ando Leppiman. «Eks see olegi pi-gem maailmavaateline küsimus ja otsus, et ma tahan neid põhimõt-teid toetada.»

Selle aasta suveks seadistati Narva elektrijaama kaks uut keev-kiht-tehnoloogial plokki ümber nii, et nüüd saab neis elektrienergia ja soojuse tootmiseks põletada koos põlevkiviga kuni 10% ulatuses ka puiduhaket.

Puiduhaket toodetakse vähe-väärtuslikust puidust ehk puidu-tööstuse toodangust, mida ei tasu ega saa kasutada muul otstarbel ja mis muidu ilmaasjata lihtsalt met-si risustaks ja ära mädaneks.

Elektrienergia moodustab riigi ja selle elanike poolt tarbitava ko-guenergia hulgast ligi 20%. Elekt-

ritootmine sõltub peamiselt ühest energiaallikast – põlevkivist. See toob endaga kaasa võimaliku prob-leemi konkurentsivõime osas tule-vikus avatud elektriturul, aga on ka põlevkivi koostise tõttu suure keskkonnaheitmete hulgaga.

Selleks ongi Eesti Energia võt-nud elektritootmisel strateegilise suuna mitmekesistada elektri toot-miseks kasutatavaid ressursse ja samal ajal vähendada CO² emis-siooni toodetava energiaühiku kohta.

Narva elektrijaamades puidu-hakke kui taastuvenergiaallika ka-sutamine vähendab CO² eraldu-mist atmosfääri, mis omakorda ai-tab vähendada arenevat kasvuhoo-neefekti.

Puit on alternatiivse kütusena Eestis arvestatav tegija, kuigi vastu-olusid tekitab seegi. Ligi pool Eesti pindalast on kaetud metsadega. Met-sade juurdekasvust raiutakse aga vaid ligikaudu 40% – seega on tege-mist kodumaise vaba ressursiga, mille kasutamine on oluline ka met-sade majandamise seisukohalt.

Kui osa inimestest võtavad metsade kaitseks valjuhäälselt sõ-na, püüavad teised selgitada, et metsade raiumises ja puidu suuna-mises puidutööstusesse pole mida-gi häbiväärset. Vanad puud süsi-happegaasi enam siduda ei suuda ja keskkonna üldisele käekäigule on parem istutada täiskasvanud metsa asemele uus ja noor mets.

Seega aitab puiduhakke ka-sutamine elektri- ja soojusenergia tootmisel elavdada ka kodumaist puidutööstust ning kohalikku majandust.

TASAKAAlU oTSideSEesti elektritoomise sõltuvus

välismaistest energiaallikatest on Euroopa liidu üks väiksemaid, kinnitab Petersen.

Põlevkivi, mida peetakse jät-kuvalt heaks kütuseks ja mis on samuti kodumaine, mängib elekt-rienergia tootmises suurt rolli praegu ja veel mitmeid aastaküm-neid. 95% elektrienergiast toode-takse Eestis põlevkivist, kuna see on siinsamas olemas ning tagab varustuskindluse.

Narva elektrijaamad on seadis-tatud põlevkivi sööma, mistõttu tu-leb puiduhakke kasutamiseks põ-levkivikatlad ümber seadistada.

«Aastaks 2020 võiks Narva elektrijaamades olla kuni 20% energiast toodetud taastuvatest energiaallikatest,» ennustab Pe-tersen. Loomulikult saab tarbija ise neid protsente ka oluliselt mõ-jutada – mida suurem osa tarbija-test on valmis rohelisema energia eest maksma, seda rohkem seda ka toodetakse.

Riik on seadnud eesmärgiks saavutada 2020. aastaks 25%-line taastuvenergia osakaal Eesti ener-giatarbimises.

Praeguste energiaettevõtjate väljakutseks on aga olemasoleva-

te elektrijaamade maksimaalne rakendamine ja efektiivne ümber-seadistamine. «Enne tuleb ikka vana maksimaalselt ära kasutada ja alles siis uus ehitada,» selgitab Petersen. See on ka majandusele ja tarbijatele kõige kasulikum.

Nii on Narva elektrijaamade kaheteistkümnest energia toot-mise plokist kaks uue tehnoloo-giaga plokki seadistatud osali-selt ümber puiduhakke kasuta-miseks.

Lisaks on teostumisel kaks suurt investeeringut Narva elekt-rijaamade tootmise keskkonna-sõbralikumaks muutmiseks. Kuni neljale Eesti elektrijaama plokile paigaldatakse 2012. aastaks sead-med, mis puhastavad suitsugaa-se, vähendades väävli sisaldust pea kümme korda.

2009. aastal väljakuulutatud hanke kohaselt rajatakse Eesti

elektrijaama kõrvale kuni kaks uut plokki, kumbki võimsusega 300MW.

TAASTUvATe AlliKATe KooSMõjU

Hoolimata energiatootjate maksimaalsetest püüdlustest taga-da põlevkivi kasutamisel tekkiva-te keskkonnaohtude likvideerimi-ne, võib siiski lihtsas keeles öelda, et põlevkivi kasutamine koormab keskkonda.

Seetõttu tegeleb Eesti riik, ener-giaettevõtted ja Euroopa Liit pide-valt ja üheskoos alternatiivsete energiaallikate otsimise, testimise ja neist toodetud energia toetami-sega, et vähendada kliimamuutu-si ja mõju keskkonnale.

Elektrienergiat saab lisaks puiduhakkele toota näiteks tuu-lest, biogaasist ja veest, mis kõik – igaüks isemoodi ja iseajal – taas-

tuvad. Taaskasutamise valdkonda kuulub prügi kasutamine energia-tootmises – see on keskkonnasõb-ralikum kui selle prügimäele kuh-jamine.

Kui kokku arvutada Eestis tar-bitava elektri kogus, on prognoosi-de kohaselt sellest 14% toodetud 2010. aastal taastuvaid ehk eelni-metatud allikaid kasutades.

Seega kasutavad kõik Eesti elektritarbijad juba praegu kesk-konnasõbralikult toodetud elektrit. Veel mõni aasta tagasi oli see osa-kaal alla 1%.

Eesti Energia Rohelise Energia elektritarbimispakett on osutunud väga populaarseks, lisaks suurele hulgale tavatarbijatele on ka paljud suurettevõtted, linnad ning vallad võtnud omaks rohelise, keskkon-nasäästliku ärimudeli ja mõttevii-si ning hakanud järjest enam kasu-tama rohelist energiat.

puiduHaKe taastuVa eneRGiaaLLiKana. Eesti Energia Narva elektrijaamades kasutatakse selle aasta suvest elektri ja soojuse tootmisel osaliselt puiduhaket, mis on kodumaise päritoluga.

«Aastaks 2020 võiks Narva elektrijaamades olla kuni 20% energiast toodetud taastuvatest energiaallikatest.»

Puiduhaket toodetakse väheväärtuslikust puidust ehk puidutööstuse toodangust, mida ei tasu ega saa kasutada muul otstarbel.

FOTO

: SIL

LE A

NN

uK



Kui toetuse saamine on osa äriplaanist ja ka-sum loodetakse saada ainult tänu Ettevõtluse

Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt tagatavale rahale, ei saa sellist tegevuskava elujõuliseks pidada, ütleb Technomar & Ad-rem AS (T&A) müügi- ja turun-dusjuht Eduard Maandi.

Ettevõte saab EASist aastatel 2008–2010 eksportturgude laien-damiseks toetust 1,5 miljonit kroo-ni. «Kuna tegeleme 98% ulatuses ekspordiga ja eksportturunduse-ga, otsustasime, et sellealane toe-tus oleks hea mõte,» selgitab Maandi T&A meeskonna otsust esitata EASile taotlus toetuse saa-miseks. «1,5 miljonit krooni on piisavalt motiveeriv summa, eriti majanduslanguse ajal.»

Maandi soovitab aga enne toetustaotluse koostamist vaada-ta kriitilise pilguga üle kogu et-tevõtte äriplaan ja ärimudel ning kritiseerida ausalt ka enda too-dangut või teenust.

«uskuge mind, meie tooteid ei taha ega oota keegi,» tahab Maan-di ettevõtjad maa peale tagasi tuua. «Kõik, kellel on midagi va-ja, on oma tarnijad juba leidnud – tulles oma kaubaga turule, ta-hame ju haarata teiste turuosa.»

Just seepärast soovitab ta en-da käest otse küsida, miks peaks keegi tahtma just meie ettevõtte toodet osta?

ToeTUS Pole iMeRohiEksporttoetuse kasutamine

kulgeb sihipäraselt alles pärast seda, kui ettevõte on välja selgi-tanud sihtturul valitseva olukor-ra ning teinud kindlaks, kas sel-line toode on sihtturul üldse nõu-tud ja ostetud. «Põhjalik analüüs tuleb enne eksportturgudele mi-nemist ja toetusraha kasutamist teha just selle info põhjal,» soo-vitab Maandi.

Nii loob ettevõtte juhtkond eeldused, et eksportturgudel saadakse hakkama ka ilma toe-tuseta või väiksema toetusega ning toetust saades kasutatakse seda tulemuslikult. «Kui ei suu-da selgeid vastuseid sihtturu va-jaduste kohta välja peilida, pole oma kauba edukust võimalik sellel turul ligilähedaseltki prognoosida,» räägib Maandi.

«Kui ettevõte arvestab, et konkreetne äriplaan õnnestub ehk jõuab kasumisse ainult tä-nu EASi toetusele, on ettevõtte äriplaan tõenäoliselt ebapiisa-valt läbi mõeldud ja alakapi-taliseeritud ning üsna suure tõe-näosusega läbikukkumisele määratud.»

Maandi sõnul on T&A eks-pordiplaan väga selgesõnaline ja üsna põhjaliku sihtturgude ana-lüüsiga. Saadavat eksporditu-runduse toetust kasutab ettevõ-te põhiliselt komandeeringuteks, et konkreetsete klientidega koh-tuda, messidel osaleda ja kvali-teetseid turundusmaterjale val-mistada.

«Kõik muu läheb meie ette-võttes algselt loodud plaani ko-haselt,» selgitab Maandi toetuse kasutamise tagamaid. Ta lisab, et ükski toetus ei aita ettevõttel

saavutada kiiret edu, kui äri-plaan ise ja majanduskeskkond seda ei võimalda.

«Ka meil on osa planeeritud tegevustest venima jäänud, tin-gituna majanduslangusest ja olukorrast turul,» räägib Maan-di ettevõtte igapäevamuredest. «Ükski toetus pole imerohi edu-kuse saavutamiseks.»

PõhjAliKKUS jA AUSUS

Mida soovitada aga neile et-tevõtjatele, kes pole toetusvõima-lustest veel kuulnudki?

«Esiteks tuleb enda jaoks te-ha selgeks see, milline on hetke-olukord ettevõttes ja sihtturul,» loetleb Maandi. «Tuleb leida ühe-sed vastused, kuhu tahetakse jõuda ning siis leida vahendid selle saavutamiseks.»

Teiseks soovitab ta oma idee-de ja küsimustega pöörduda EASi konsultantide poole, et nõu pidada ja koos kindlaks teha, milline toetuse vorm ettevõttele hetkeolukorras kõige efektiivse-maks võiks osutuda. «Toetus-meetmeid on palju ja seal majas osatakse anda head nõu,» jul-gustab Maandi.

Ekspordiplaane seades soo-vitab ta anda tootele adekvaatne hinnang igast aspektist – milli-sed on toote võimalused eksport-turul ja mida suudetakse reaal-selt tulevasele kliendile pakku-da. Kas see on nišitoode, mass-toodang või eksklusiivkaup? Iga-le tootekategooriale on oma klient ja oma lähenemine.

Ära ei tasu unustada ka hin-nataseme analüüsi, viitab Maan-di paljude ettevõtete esmastele vigadele – milline on minu toote hinnatase võrreldes konkurenti-dega? Kindlasti tuleb arvestada ka alternatiivsete kaupade hin-natasemega, mis samuti ostuot-suseid ja turgu mõjutavad.

Kui kõik nõuanded on kuu-latud, nendega arvestatud ja tundub, et ikka on ummikseis, soovitab Maandi otsida abi ka-sulikest raamatutest, põhjali-kult läbi töötada mõne Lääne ülikooli koostatud strateegilise juhtimise raamatu. «Seal on kir-jeldatud 99,99% tegevustest ja takistustest, millega tuleb kok-ku puutuda.»

tOetusmeetmed etteVÕteteLe. Kuigi ettevõtetele suunatud erinevad toetus-meetmed on Eestis jõudsalt arenenud, et tohi oma äriplaani puhtalt toetustele siiski rajada.

Ükski äriplaan ei saa tugineda toetustele

mis takistab etteVõtete arengut?

• Liialtkeskendutaksekohalikuleturule,misonväike,muutlikjaebastabiilne.

• Asjuvõetakseetteliigaväikeselt.Saanaru,etalgkapitalipolepiisavalt,kuidselleprobleemilahendamiseksonmitmeidteid.Vahenditenappusjaalakapitaliseeritusviibselleni,etfirmateisaagikorralikultkäima,vaidnokitsetakseniisama«põlvepeal».

• Olematuriikliktoetus.Selleasemelettoetadaalustavatettevõtetnäiteksmaksudestvabastamisegapaariksaastaks(nagusedapaljudesEUriikidestehakse),jälgibmaksu-jatolliameteritikiivaltjustalustavatefirmadetegevust.Sanktsioonidontihtipealeebaadekvaatsed.

• Poletasutakonsultatsioone—eijuriidilisi,majanduslikkeegaettevõtlusalaseid.Võionneidsiisraskeleidajaebamugavkasutada.

• Motivatsioonileiabraamatutest.Lugedesjaomaideidanalüüsideskujunevadneedtunduvaltelujõulisemaksvõisiissaadaksearu,etpolemõtetaegaraisata.Korralikustraamatustsaabkaideeterasid,midasoovikorralhiljemviljeleda.

Allikas: Eduard Maandi

Tippkvaliteetne aia- ja metsatehnika Jaapanist

www.shindaiwa.eeVolitatud edasimüüjad ja teenindustöökojad: Haapsalu: VIITMAA IPF OÜ Havi keskus Jaama tn.13, tel. 4733 566 Jõgeva: ESTEM TEHNIKAKAUBAD OÜ, Kesk tn. 3, tel. 7762 080 Jõhvi: KIVIÕLI KAUBAHOOV AS kauplus Saed ja Rattad, Lille tn. 3, tel. 3325 759 Kuressaare: TEMPORE OÜ Tallinna tn 58, tel. 4545 459 Käina: STEVEN VV OÜ kauplus Rauapood, Hiiu mnt. 18, tel. 4636 323 Kärdla: STEVEN-VV OÜ kauplus Rauapood Leigri väljak 1, tel. 4631 489 Märjamaa: PAKA METS OÜ Pargi 8, tel. 4821 815 Otepää: MEHKA AS Valga põik 3, tel.7661 890 Paide: TIMEKS-TOP AS Pärnu 73c, tel. 3850 220 Põlva: ROOSMASHIIN OÜ Võru tn. 32, tel. 7995 923 Pärnu: FORAL OÜ, Savi tn. 3, tel.4475 118 Rakvere: KALLING OÜ Jaama pst.19, tel.3255 274 Rapla: PAKA METS OÜ Mahlamäe 10, tel.4855 056 Tallinn: VLT OÜ Männiku tee 104, tel.6586 699 Tartu: REGINETT OÜ, Ringtee 75 a (Lõunakeskuses), tel.7341 945 Valga: MEHKA AS Pikk tn. 4, tel. 7679 180 Viljandi: VILJANDI NURME OÜ Jämejala 71024 Pärsti vald, tel.4335 086 Võru: MEHKA AS Vabaduse 4b, tel. 7828 250 Vändra: VÄLU OÜ Jakobsoni 1, tel.4427 750

Kasvavat metsa ja metsakinnistuidMetsamaterjali ja raieõigust

Pärnu, Riia mnt 87Tel 502 0471Faks 443 [email protected]

O S T A M E

FOTO

: T&

A

Just sellist kvaliteetparketti toodab ja müüb Technomar & Adrem eksportturgudele.

FOTO

: ER

AK

Og

u

Eduard Maandi soovitab aga enne toetustaotluse koosta-mist vaadata kriitilise pilguga üle kogu ettevõtte äriplaan.

«Ükski toetus ei aita ettevõttel saavutada kiiret edu, kui äriplaan ise ja majanduskesk-kond seda ei võimalda.»



AS Palmako on ASi Le-meks ettevõtete gruppi kuuluv puidutööstus-ettevõte, mis toodab ja

müüb aia- ja palkmaju ning liim-puittooteid.

Möödunud aastal olid ette-võtte peamisteks turgudeks Sak-samaa, Suurbritannia, Prant-susmaa, Itaalia ja Hispaania. Palmako käibest moodustab eksport lausa 97%.

Sellise ekspordimahu saavu-tamine nõuab ettevõtte juhtkon-nalt ettenägemisvõimet, pikaaja-liste plaanide koostamist ja teh-tud plaanide realiseerimisjulgust. «Puittoodete eksport on pika vin-naga tegevus,» selgitab Palmako juhataja Rain Raudsepp.

Sellises ettevõtlussektoris te-gutsedes võib periood panuse ja tulemuse vahel venida teine-kord aastaseks või teatud turgu-del isegi pikemaks, mistõttu on Raudsepa sõnul pikaajaliste ees-märkide ja strateegia olemasolu hädavajalik.

PlAAni KooSTAMine hARib

Raudsepp peab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt esitatud tingimusi ekspor-diturunduse plaanile sedavõrd kõrgeks, et kui koostatud plaan

taotlusprotsessis kvalifitseeri-takse, sisendab see ettevõttesse omamoodi julgust ja enesekind-lust – ilmselt annab plaani ellu-viimine ka soovitud tulemusi.

Palmako koostatud plaani el-lu rakendamiseks määras EAS selle aasta augustis firmale toetu-se summas 2,45 miljonit krooni.

EASilt juba teist korda eks-porditurunduse toetusele posi-tiivse vastuse saanud Palmako juhataja kinnitab, et rahalise panuse kõrval ei saa ettevõtte juhtkonna jaoks vähem oluli-seks pidada ka niivõrd pikaaja-lise planeerimise esmast koge-must. «2002. aastal esimest kor-da toetust küsides puutusime esimest korda kokku ka pikaaja-lise planeerimisega,» meenutab Palmako.

Nüüd on strateegilisest mõtle-misest saanud nende firmakul-tuuri iseenesestmõistetav osa. «Just seetõttu soovitan kõigile teistelegi, et kui taotluse jaoks hakkate ekspordiplaani juba koostama, tasub seda teha täie tõ-siduse ja pühendumisega ja sisu-liselt, lähtudes ikka firma tegeli-kest eesmärkidest ja võimetest, mitte vaid toetusvõimalusest või -tingimustest.»

büRoKRAATiAT äRA KARdA

Raudsepa sõnul võib maail-maturgu analüüsides tõdeda, et senised harjumuspärased konku-rentsieelised – odav tööjõud ja sellest tulenev odav toode – hak-kavad end ammendama ning kvaliteetki pole enam eelis, vaid kriteerium omaette.

Kuna enamik samas sektoris tegutsevaid tootjaid maailmas omavad tootmisvõimsust rohkem kui on turgu, muutubki määra-vaks hoopis ettevõtte kontsept-sioon. «See peab hõlmama endas tunduvalt rohkem kui pelgalt too-det,» selgitab Raudsepp.

«Mida kõrgemal väärtusahe-las on toode, seda suuremat rolli mängivad tootearendus, turun-dus ja tuntus, mille rahastamist on võimalik EASi vahenditest fi-nantseerida,» julgustab Raud-sepp toetusvõimalusi uurima ja kasutama.

Toetusena saadud 2,45 miljo-nit krooni on Palmako välistur-gudele suunatud turunduskulu-de katmisel suureks abiks. «Se-dalaadi rahaline tugi annab mei-le väikese eelise Lääne-Euroopa konkurentide ees,» rõõmustab Raudsepp.

Mis tahes toetuse taotlemise protsess sisaldab endas alati ka teatud hulgal bürokraatiat.

«Esmapilgul lootusetu bürokraa-tia on üsna kergesti läbitav,» lohutab Raudsepp. Ta soovitab kindlasti kaasata kogemustega konsultandi, kes on kursis taot-luse tehniliste nüanssidega ja aitab seetõttu ka bürokraatias loogiliselt orienteeruda.

Arvestades Eesti geograafilist asukohta, on kõrge lisandväärtu-sega puittoodete eksport jätku-valt perspektiivikas valdkond ja Eesti tootjad endiselt konkurent-sivõimelised, lisab Raudsepp lõ-petuseks – tuleb vaid tõsiselt võe-tav äriplaan kokku panna ja te-gutseda.

tOetusmeetmed etteVÕteteLe. Eksporditurunduse toetustaotlusega ühes koostatavasse põhjalikku ekspordiplaani tasub suhtuda täie tõsidusega ja kirja pandud ees-märkidesse ise uskuda — siis tuleb ka edu, kinnitab AS Palmako juhataja Rain Raudsepp..

Eksporditurunduse koolitusEASi ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös korraldatav 3-päevane väga praktiline koolitus, mille tulemusel valmib ettevõtjal ekspordiplaan, mida saab kasutada ka EASi eksporditurunduse toetuse taotlemisel. Koolitavad TTÜ majandusteaduskonna õppejõud ja pika ekspordijuhtimise kogemusega ettevõtjad.

14.01., 15.01. ja 12.02.2010 eestikeelne koolitus Tartus18.02., 19.02. ja 12.03.2010 eestikeelne koolitus Tallinnas25.03., 26.03. ja 23.04.2010 venekeelne koolitus Tallinnas

Tallinna koolitused toimuvad TTÜ majandusteaduskonna ruumes Akadeemia tee 3, Tartu koolitused TTÜ Tartu Kolledži ruumes Puiestee 78.

Messikoolitus tulemuslikust tööst enne messi, messi ajal ja pärast messiEASi ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja koostöös korraldatav koolitus, kus ettevõtja saab vastuse küsimustele – milline mess valida? kuidas messiks valmistuda? kuidas komplekteerida meeskond ja planeerida eelarve? mida teha messiboksis? kuidas suhelda klientidega? kuidas toimida pärast messi ja tulemusi analüüsida?Koolitab Jakob Saks, pikaajalise praktilise kogemusega eksportöör.

02.02.2010 eestikeelne koolitus Tallinnas Toom-Kooli 1709.03.2010 eestikeelne koolitus Tallinnas Toom-Kooli 1713.04.2010 eestikeelne koolitus Tartus Raadimõisa hotell, Mõisavärava 1

FOTO

: PA

LM

AK

O

Arvestades Eesti geograafilist asukohta, on kõrge lisandväärtu-sega puittoodete eksport jätkuvalt pers-pektiivikas valdkond.

Toetuseks koostatud ekspordiplaani peab eelkõige uskuma firmajuht ise

Palmako toodab ja müüb aia- ja palkmaju ning liimpuittooteid.

palmako sooVitused teistele

• Eksporti,turundussejatootearendussetasubpanustada.

• Taotlustegaseotudbürokraatiaonületatav.Etprotsessilihtsustada,tasubkindlastikaasatakogenudkonsultant.

• Rahalinetugiannabkonkurentsieelisejavõimaldabtehakulutusi,mida muidu ei raatsiks.

• Eksportonpikavinnagaprotsess.Pikaajaliseltläbimõeldudeesmärgidjastrateegiaonvajalikud.

• Eksporditurundusetoetusegakaasnevatekspordiplaanitasubkoostadasisuliselt,mittevaidformalseltEASitarvis.

• Kõrgelisandväärtusegapuittoodetetootminejaeksportonmaailmaturuljätkuvaltkonkurentsivõimelinejaperspektiivnesektor.

Allikas: AS Palmako


Metsaekspert OÜTel/fax +372 742 2355 +372 529 4459

Kreutzwaldi 64-201 Tartu 51014 E-post: [email protected]

www.metsaekspert.ee

MetsamajandamiskavadMetsa inventeerimine • Metsa hindamine

Ekspertiisid

HEiKi HEpNErEesti Metsaseltsi president

Kuigi metsasektor on ma-janduse ja sotsiaalvald-konna väga oluline alustala ning mets män-

gib võtmerolli looduskeskkon-nas, ilmub enamik trükiseid väi-kestes tiraažides. Neist kõik ei jõuagi poelettidele, vaid turusta-takse otse seltsi kaudu.

Mõnede raamatute väljaand-misel oleme tuge saanud ka Kesk-konnainvesteeringute Keskuselt. Õpikute ja käsiraamatute kate-goorias on värskeim 356-lehekül-jeline rohkete värvifotodega «Väi-ke puidualbum», kust leiab üle-

vaatlikku teavet 170 puu- ja põõ-saliigi ning nende kasutamise kohta.

Puidualbumis on esindatud nii meie peamised kodumaised puud-põõsad, tuntumad ning vä-hemtuntud eksoodid kui ka olu-lisemad väärispuitu andvad puit-taimed.

Eesti metsanduse suurmees-te sarjas on nüüdseks välja antud üheksa raamatut. Viimastena nä-gid trükivalgust «Paul Reim» (kordustrükk) ja «Heino Teder».

Kuigi Heino Teder ise ei vaja metsarahvale tutvustamist, annab raamat põhjaliku ülevaate meie metsanduse 20. sajandi teise poo-le tuntuma metsamehe elust ja te-

gevusest ning tema kaas-aegsete mälestustest.

Raamatus meenutatak-se nii koostööd Heino Tede-riga kui ka tolle aja eluolu. Järgmine suurmees on vali-tud ning temast ilmub raamat järgmise kevade metsanäda-laks, kui tähistame Eesti akadeemilise metsandus-hariduse 90. sünnipäeva.

Traditsiooniliselt oleme iga aasta 13. novembriks andnud eestikeelse ja -meel-se metsanduse sünnipäevaks välja ka metsaalmanahhi, mis võtab kokku möödunud aasta metsanduses. 2009. aasta metsaalmanahhis on artik-lite valik lai, alustades met-sahariduse ja teadusega ning lõpetades ülevaadete-ga metsanduse huvigruppi-dest, metsanduslikest sünd-mustest ja ajaloost.

Sarjas «Kohtumisi metsa-teedel» on ilmunud kaks raa-matut: «Albert Milk. Metsateeni-

VAiKE rEisNErEesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi õppe- ja teadustöö peaspetsialist

Metsanduslik kõrgha-ridus Eestis sai algu-se 1920. aastal, kui Tartu Ülikooli põllu-

majandusteaduskonnas avati metsaosakond. Olles aegade jook-sul erinevate institutsioonide al-luvuses ning kandes mitmeid eri-nevaid nimesid, moodustati 2005. aasta alguses Eesti Põllumajan-dusülikooli struktuurireformi käigus metsandus- ja maaehitus-instituut.

Kuni 1990ndate lõpuni õpeta-ti Eesti Maaülikoolis (EMÜ) kahte

otseselt metsandusega seotud eri-ala – metsamajandust ja metsa-tööstust. Alates 1999. aastast li-sandus nendele loodusvarade ka-sutamise ja kaitse ning 2007. aas-tal taastuvenergia ressursside eri-ala, mille õppekavad on kujunda-tud metsateadlaste poolt.

2002. aastal alustati bakalau-reuse- ja magistriõppe integreeri-tud õppekavadega, mille raames omandatakse kolme aasta jook-sul bakalaureuse ning järgneva kahe aasta jooksul magistri aka-deemiline kraad.

Kuni 2009. aastani on võima-lik lõpetada õpingud magistri tea-duskraadi taotlemiseks. Kõrgha-riduse kõrgeim aste on doktori-õpe, kusjuures 2009. aastast on

doktorikraad ainuke omistatav teaduskraad.

Praegu õpib metsanduslikke erialasid veidi üle 500 bakalaure-useastme üliõpilase, 110 magist-riastme akadeemilise kraadi taot-lejat ja 32 doktoranti.

Bakalaureusekraadi on EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituu-dis võimalik omandada riigitelli-muslikul õppekohal või tasulises õppes. Õppida saab nii statsio-naarses vormis kui ka kaugõppes. Eraldi tasu eest on võimalik õppi-da ka üksikuid õppeaineid.

hARidUSe SiSUMetsamajanduse eriala lõpe-

tanud tunnevad metsade kasvu ja arengu seaduspärasusi ning säästliku kasutamise ja looduslä-hedase majandamise aluseid.

Lõpetanud teavad Eesti met-sade uuendamise, hooldamise, kaitse ja kasutamise võimalusi ning vastavat seadusandlust. Sa-muti oskavad lõpetanud tänapäe-vasel tasemel hinnata metsares-

sursse, prognoosida nende dü-naamikat ning võtta kasutusele meetmeid ressursside kiireks taastootmiseks.

Metsatööstuse eriala lõpetanud tunnevad Eesti metsafondi, selle kasutamise, pa-

randamise ja kaitse võimalusi, oskavad hinnata metsaressursse ja prognoosida nende arengut. Nad oskavad metsamajandustöid mehhaniseerida, kasutada loo-dussõbralikke metsakasutusteh-noloogiaid ja metsamasinaid, tunnevad puidu omadusi ja selle kasutamist erinevates tööstusha-rudes ning puidutöötlemistehno-loogiaid ja -masinaid. Samuti val-davad nad puitkonstruktsiooni-de projekteerimist, puiduener-geetikat, metsanduse ökonoomi-kat ja puidukaubandust.

Loodusvarade kasutamise ja kaitse eriala lõpetanud on laiade loodusteaduslike teadmistega.

Nad tunnevad kõiki peamisi Ees-timaa looduse ressursse ja vald-kondi (maa, muld, sood ja turvas, mets, põhjavesi, veekogud, maa-varad, seened, taimed ja loomad) ning nende kasutamise ja kaitse aluseid. Samuti saavad nad ma-janduslikke ning sotsiaalseid teadmisi.

RAhvUSvAheline KogeMUS

Taastuvenergia ressursside eriala lõpetanud oskavad hinna-ta Eesti taastuva energia ressurs-se (päikese-, tuule-, vee-, geoter-miline ja bioenergia) ja prognoo-sida nende dünaamikat, tunne-vad taastuva energia ressursside kasutamise tehnoloogiaid, oska-vad hinnata selle tootmise sot-siaal-majanduslikke aspekte ning mõju keskkonnale, tunnevad vas-tavat seadusandlust.

Kõikide erialade raames käib metsandus- ja maaehitusinsti-tuudis õpetamas mitmeid välis-õppejõude ning meie üliõpilastel

on sadu võimalusi õppida ka vä-lismaal.

Seda saab teha rahvusvahe-liste organisatsioonide, program-mide, valitsuste, fondide ja üli-koolide stipendiaadina, üliõpilas-vahetuse korras ülikoolide- ja rii-kidevaheliste lepingute alusel või isiklikul algatusel.

Juba on õppimas käidud nii lähedal (Soome, Rootsi) kui kau-gemal (Holland, Hispaania, Por-tugal). Välismaal õppides saa-dakse lisaks heale hariduslikule pagasile palju uusi sõpru, hinda-matuid kogemusi ja hädavajalik-ke oskusi tulevikus läbilöömi-seks.

Eesti Maaülikool ja sealhul-gas ka metsandus- ja maaehitus-instituut on viimastel aastatel lä-binud pika ja põhjaliku uuendus-kuuri. Ikka selle nimel, et meie lõ-petajad oleksid tööturul hinnatud tegijad, aga eelkõige head pere-mehed oma kodumaal, kelle kät-te võib usaldada maad, metsad, õhu ja vee.

metsandusKiRjandus. Eesti Metsaselts on üks suuremaid metsanduskirjanduse kirjastajaid Eestis. Hoolimata metsanduse tähtsusest Eestile on valdavalt tegu väikesetiraažiliste raamatutega.

HaRidus. Eestis on metsanduslikku kõrgharidust antud juba pea 90 aastat. Selle aja jooksul on metsaosakond olnud erinevate institutsioonide alluvuses.

Eesti Metsaselts elustab metsanduskirjandust

Metsanduslik kõrgharidus on mitmekülgne ja rahvusvaheline

uuri internetist lisa!

metsainfo avab ukse metsandusse Tänavunovembrissaimetsanduseinfoväravmetsa-info.eeuuekuue,mistõttuon kogu informatsioonmetsandusesthõlpsamaltleitav.Veebileht metsainfo.ee on ühtlasi metsandusliku kommunikatsiooniühtseksväljundiks,ollesalgusesaanud 2008. aastal.Paljudeltkasutajateltontulnudtagasisidet,etinfotonküllpalju,agaseeonraskestileitav.Tänavunovemb-rissaiveebiportaaluueväljanägemise,eesmärgigatehainfokergeminileitavaks.Portaalisonesindatudkõikmetsandussektoristegut-sevadorganisatsioonidjaühendused.Metsainfote-gemistjaarendamistontoetanudKeskkonnainves-teeringuteKeskus.VeebileheeestvedajaksonEestiMetsaseltspoliitiliseltsõltumatuorganisatsioonina.2009.aastasuvelviisuuringufirmaFaktum&ArikoEesti Metsaseltsi tellimusel läbi avaliku arvamuse uuringumetsandusesuhtes.33%käesolevalaastaluuringule vastajatest on saanud metsanduslikku informatsiooni internetist.Eelmiselaastalolivastavarvinimesikümneprotsen-divõrravähem.Paljudorganisatsioonidonpraegu-seksväljatöötanudomatoimivaveebileheningeri-nevate kodulehtedevahel suudavadorienteeruda ainultmetsandussektorigatihedaltkokkupuutuvadinimesed.Metsainfokoondabmetsanduslikekodulehtedeinfoningsuunabinfootsijadsisultõigeteleveebilehtede-le.Metsainfoedastabesilehelviimaseiduudiseidmet-sandusekõikidestvaldkondadestningomabsuurtandmebaasivaremajakirjandusesavaldatudartik- litest.

pille Rõivasmetsandusekommunikatsioonijuht

ja kahes riigis viie riigikorra ajal» ja «Salaküttide ja metsavah-tide radadel». See on muhe lugemisvara, mis sobib häs-ti ka lihtsalt metsandus- ja loodushuvilistele.

Monograafiatest ja uuri-mistöödest tasub viimatiil-munud teostest ära märkida «Jõgevamaa metsad 1918–2008». Raamat annab põhjali-

ku ülevaate Jõgevamaa metsandusest iseseisvusaja algusest alates.

Viimase osa meie kirja-varast moodustavad bio-graafilised ja muud teatme-teosed, näiteks «Eesti metsan-duse juhid 1918–2008», met-sandusteaduskonna lõpetanu-

te biograafilised andmed jms trükised.

Kogu ülevaate Eesti Metsaseltsi poolt väljaantavast kirjavarast leiab seltsi kodulehelt www.metsaselts.ee



Erametsaomanikke koon-davatest ühistutest ka-heksa on sellised, kes te-gelevad Keskkonnain-

vesteeringute Keskuse toel ja siht-asutuse Erametsakeskus koordi-neerimisel erametsaomanike ühistegevuse organiseerimise ja elluviimisega.

Väikese Eesti peale on ühis-tuid tekkinud palju, mistõttu on erinevate ühistute tegevusest ja nende töö kvaliteedist keeruline aimu saada.

Kuna iga ühistu eraldi kõige-ga tegeleda lihtsalt ei jõua, on Erametsakeskus käivitanud toe-tuste projekti, mille tulemusena püütakse erametsaomanikke ja ka väiksemaid ühistuid omava-helisele tihedamale koostööle suunata.

KooS leiTAKSe Kliendid

Kui paljud metsamajandami-sega seotud tegevused tunduvad väiksemate metsade omanikele kulukad, tülikad ja seetõttu ka mõttetud, tekivad koostöös näi-teks sellised raiemahud, et met-sa majandamine muutub taas tu-lusaks.

Nii aitavad koostööprojektid eri metsaühistute vahel leida pui-dule mitmekülgsemaid kasutus-võimalusi, suurendada ühiselt müügimahte ja leida nii ka pare-maid müügikanaleid ning kõrge-mat hinda pakkuvaid ostjaid.

Metsaühistud aitavad tagada ka puidu kõrgema kvaliteedi, ku-na tähtis on omavahelise koostöö arendamine ning teadmiste ja ko-gemuste vahetamine metsa hool-damisel. Ikka selleks, et mets kas-vaks, areneks ja saaks õigel ajal maha raiutud ning uus, elujõuli-ne metsapõli tagasi istutatud.

«Koostöös metsaühistuga ra-kendatakse piirkonnas tööle ka

Metsaomanike ühistud: koos jõuab kaugemale

toetused

siseriiklike metsandustoetuste maht kasvabErametsakeskusevahendatudmetsandusliketoetus-tehulkonigaaastagakasvanudniitaotlustearvuskuimakstudtoetustemahus.Siseriiklikketoetusisaavadtaotledaniierametsaoma-nikudkuimetsaühistud.Peamisedtoetusedonmet-saomanikenõustamiseksjakoolitamiseksningmet-samajandamise jaühistegevuse toetuseks.Metsa-omanikudsaavadsõlmidakavääriselupaigakaitsele-pinguid.Otseseltmetsamajandamisekssuunatudtoetusedonmetsauuendamisetoetus(MU)ningerametsaomani-kemetsa inventeerimise jametsamajandamiskavakoostamisetoetus(MMK).Tegemistonkõigemahukamatesiseriikliketoetuste-ganiitaotlejatehulgaskuikarahaliselt.MUtoetuseesimesevooruotsustemahtoli6,4miljo-nitkrooni,milleeesthooldati425hakunikolmeaas-tavanuseidkultuure,946haulatusesvalmistatiettemaapindajauusikultuureistutati730ha,toetatiligikahemiljonitaimesoetamist.MMKtaotlustehulkonviimastelaastatelkasvanudvägahüppeliselt.Kui2007.aastalolitaotlusi317,siis2008.aastaljuba696ning2009.aastalõpukstulebtaotlusimenetledaületuhande.

arpo KullerkuppEMKsiseriikliketoetusteüksusejuht

euroopa Liit toetab metsandustTeistaastatsaavadEestimetsaomanikudErametsa-keskuse kaudu taotleda ka metsanduslikke toetusi eu-roopa liidust. TänavumaissaidmetsaomanikudErametsakesku-sesttaotledaNatura2000toetust.Selleeesmärgiksonkompenseeridametsamajandamiselsaamatajää-vattulu,milletingisidkaitsepiirangud.Esitati2375taotlustehkligi500võrraenamkuimul-lu.Toetusttaotletienamkui7000hektarilesihtkait-sevööndisningrohkemkui28000hektarilepiiran-guvööndisjahoiualal.Seeonligi40%kogutoetusõi-guslikustmetsamaast.Toetusemäärsihtkaitsevööndison1720,piirangu-vööndisjahoiualal940kroonihektarikohta.Septembrissaitoetusttaotledakametsamajandusli-kuväärtuseparandamiseks,kahjustatudmetsataas-tamiseksjametsatulekahjuennetamiseks.Laekusligi600taotlust.Metsamajanduslikuväärtu-separandamiseksjametsakahjustusteennetamisekstaotletiligi20ningmetsatehnikasoetamiseksüle30miljonikrooni.Kahjustatudmetsataastamiseks jametsatulekahjuennetamisekstaotletiveidiüle4miljonikrooni.

triin suurErametsakeskuseELitoetusteüksusejuht

metsaÜHistud. Eestis on ühtekokku ligi 50 metsaomanike organisatsiooni, kõigil üks eesmärk – teadmiste ja kogemuste jagamine, seistes ühiselt Eesti metsade jätkusuutliku majandamise ja paremate turutingimuste eest.

FOTO

: PE

ET

ER

LA

Ng

OV

ITS

Metsaühistud aitavad metsaomanikel puidule ka kliente leida ja enampakkumisi korraldada.

JAANus AuNSA Erametsakeskus juhatuse liige

selle aasta alguses viidi keskkonnahalduse süs-teemis läbi laiaulatuslik reform – riik jätab endale

rohkem järelevalvefunktsioone ning metsaomaniku abistamine on üha rohkem erainitsiatiivi ülesanne. Sihtasutuse Erametsa-keskus (EMK) kaudu toetatakse-gi metsaomanikke abistava süs-teemi ülesehitamist.

Tugiisik oskab tutvustada piirkonna metsaühistute tege-vust, annab esmast metsandus-likku infot ning suunab spetsiifi-lisemate küsimuste korral abiva-jaja edasi konsulendi juurde. Tu-

giisikute poole saab pöörduda ka juhul, kui soovite saada teavet metsatoetuste kohta.

nõUSTAMine on TASUTA

Erametsakeskusel ei ole maa-kondades osakondi. Abi toetuste taotlemisel organiseerivad just tugiisikud. Samuti organiseerib tugiisik teabepäevade ja muude infoürituste läbiviimist.

Metsaomanikule on oluline teada, et tugiisikult info saamine ei lähe talle midagi maksma – tu-giisikute tegevus on riigi poolt fi-nantseeritud.

Metsaomanikul on nõu saa-miseks kolm võimalust, milleks on individuaalnõustamine kon-

tuGisÜsteem. Igast maakonnast ja pealinnastki leiab tugiisiku, kes aitab metsa-omanikku metsamurede lahendamisel.

metsaomanike majanduskoos-tööd korraldav spetsialist, kelleks on vastavat kutsekvalifikatsioo-ni omav metsakonsulent,» selgi-tab MTÜ Minu Mets juhataja ja Järvamaa metsaomanike kõne-isik Ülle Läll.

Ta selgitab, et pilootprojekti raames püütakse kaheksa met-sandusühistu tegevusse kaasata võimalikult palju metsaomanik-ke, et suunata neid oma metsi majandama.

«Seejuures tagame neile sea-dusest tulenevate kõigi vajalike dokumentide vormistamise ja raielankide eraldamise loodu-ses,» selgitab Läll algatatud koos-tööprojekti kasutegureid. Projek-tiga liitunud metsaomanikel ai-datakse leida ka metsa ligikaud-ne maksumus ning viiakse läbi enampakkumised.

Metsaühistud aitavad organi-seerida soovi korral ka metsas tehtavaid raieid ja teostada järe-levalvet ning korraldada metsa-uuendustöid.

Läll toob eduka ühistegevuse näitena Paide-Kiisa kõrgepinge-liini trassilaiendusel tekkinud materjali realiseerimise. Trassi-laiendus läbis mitme metsaoma-niku maid.

«Liinilaienduse käigus lasti puud maha ja nii nad ka jäid,» kirjeldab Läll tekkinud olukorda. «Puidukogused olid väikesed ja ühekaupa ning eraldi poleks met-saomanikud seda materjali koon-dama ega realiseerima haka-nud,» selgitab ta metsandusühis-tu rolli positiivse lahenduseni jõudnud projektis.

Kuna metsaomanikele oleks langetatud puude realiseerimine tulnud võimalikust saadavast tu-lust lõppkokkuvõttes kulukam, oleks odavam olnud jätta puud sinnasamasse mädanema. Ühis-te jõududega organiseeriti lange-tatud puudele kokkuvedu ja leiti ka ostja. «Tagasiside oli väga po-sitiivne,» rõõmustab Läll.

jõUd on KoondUMiSeS

Metsaomanike ühistuid on loodud Eestis nii sõpruskondade kui ka külakogukondade baasil, aga ka suuremaid, mis hõlmavad terveid maakondi, selgitab Tarmo Lees Põlva metsaomanike selt-sist.

Metsaühistute kõige suure-maks kasuteguriks peab ka tema võimalust metsaomanikuna kü-sida teistelt nõu ja abi või jagada enda kogemusi teistega.

«Suuremates ühistutes pla-neeritakse metsamajanduslikke töid koos, andes metsaomaniku-le võimaluse oma kulusid arves-tataval määral vähendada,» sel-gitab Lees.

Vähemtähtsaks ei tohiks pi-dada ka ühiseid õppepäevi ning koolitusi, mis annavad metsama-jandamise võimalustest ja trendi-dest laiema pildi.

Kuidas aga valida kümnete metsandusseltside hulgast enda jaoks just õige?

pane tähele!

Mis on erametsaomanikke koondavateühistutepõhilisteksülesanneteks?

• Ühistukaudusaavadmetsaomanikud informatsiooni(toetused,seadusemuudatused, muud liikmetepooltsoovitudteemad).

• Ühistudkorraldavadõppepäevi(ntomanikeõigused,metsahooldusevajadused,maksundus,infometsakahjustustevältimiseks).

• Ühistudaitavadtaotledatoetusi.

• Ühistutejuurestegutsevadkonsulendid,kesannavadmetsaomanikele tasuta nõuandeidkuni15tunniulatuses kalendriaastas.

• Uuemetsapõlverajamisegaseotudvõimalused(maapinnaühineettevalmistaminejataimedesoetamine,istutusvahenditelaenutaminejms).

• Metsaomanikeesindamine

Allikas: Ülle Läll, MTÜ Minu Mets

«Otsuse tegemisel peaks läh-tuma sellest, milline ühistu on piirkondlikult kõige lähem,» soo-vitab Lees. «Samal ajal peaks aga jälgima ka ühistu elujõulisust,» viitab ta võimalusele, et kõik Ees-ti ligi 50 ühistut ei tegutse aktiiv-selt või eesmärgipäraselt.

Paljud ühistud küll tegutse-vad, aga nende põhitegevusalaks on vaid toetuste taotlemine, saa-mata sealt nõu ja abi igapäevate-gemisteks metsas.

«Eks tasub ikka ringi käia ja inimestega erinevates ühistutes suhelda ning uurida, millega nad tegelevad ja milliseid tugiteenu-seid pakuvad,» julgustab Lees neid metsaomanikke, kes pole en-dale sobivat ühistut veel leidnud.

Metsaühistuid on Eestis prae-gu piisavalt, usub Lees. «Suund on suuremate ühistute poole,» viitab ta Erametsakeskuse toetusmeet-metele, mis julgustavad väikse-maid metsaühistuid koonduma, et nii veelgi efektiivsemalt tegutseda ja tulemusi saavutada.

Tugiisikud abistavad metsade majandamiselsulendilt, rühmanõustamine õp-pepäevadel osalemise kaudu ja põhjalikemate teadmiste oman-damine koolituskursustel.

ligi 100 KonSUlenTi üle Riigi

Individuaalnõustamine tä-hendab, et konsulent lahendab metsaomaniku probleeme perso-naalselt. Konsulent on professio-naal, kes on läbinud ka spetsiaal-se koolituse nõustamismetoodi-kast. Aasta lõpuks peaks Eestis te-gutsema ligi 80 atesteeritud met-sandusvaldkonna konsulenti.

Nõuande saamiseks tuleb metsaomanikul konsulendiga ühendust võtta ning sõlmida nõustamisleping. Kui nõustami-se ajaline maht jääb alla kahe tunni, ei pea isegi lepingut sõlmi-ma, piisab enda andmete edasta-misest konsulendile.

Tasuta nõustamist võib met-saomanik saada kuni 15 tunni

ulatuses aastas ja nõustamiseks kasutatud ajakulu hüvitab riik.

Konsulendi metsa sõitmise kulud tuleb nõuande saajal siis-ki endal katta. Konsulendi met-sa jõudmise korraldavad metsa-omanikud tihti enda sõiduva-hendiga.

õPPePäevAd jA KooliTUSed

Rühmanõustamine on võima-lik läbi metsaomaniku osalemise õppepäevadel ja muudel infoüri-tustel. 2008. aastal osales EMK toetatud rühmanõustamise üri-tustel ligi 900 metsaomanikku.

Üldiselt osalevad koolitus-kursusel oma metsa majanda-mist korraldavad metsaomani-kud, kes soovivad metsandusega süvitsi kursis olla. Loomulikult on kursustele oodatud ka need, kes elavad oma metsast kauge-mal ja puutuvad metsatöödega kokku vaid episoodiliselt.

Tihe koos-töö metsa ühistute vahel aitab kaasa edu-kamale majanda-misele.

Tugiisikult info saa-mine on metsa-omaniku-le tasuta.


KuldAr KullAsEppPostimees

Külmema kliimaga riiki-des nagu Soome, Root-si, Norra, aga ka Vene-maa on Eesti puitmajad

endiselt hinnas. Lisaks tunnevad puitmajade vastu aina enam hu-vi ka soojemate riikide elanikud, keda köidab puidust kodu huba-sus ja tervislikkus.

Eestis on ligi 240 ettevõtet, mis oma peamise tegevusena toodavad puitmaju. Sektor an-nab tööd pea 2300 inimesele ja ettevõtete käive on kokku üle kolme miljardi krooni. Pea 85% Eestis toodetud puithoonetest läheb ekspordiks, peamiselt Norrasse, Saksamaale ja Suur-britanniasse.

Miks on puitmaja nii väär-tuslik? Eesti Puitmajaliidu te-gevjuht Elari Kivisoo toob esi-mese asjaoluna välja tervislik-kuse ja hea elukeskkonna, mil-lele lisandub praegu väga ak-tuaalne säästlikkus. «Lisaks energiasäästule saab puitmaja-de puhul eelisena välja tuua ka üldise loodussõbralikkuse, ku-na kasutatavad materjalid on äärmiselt loodussõbralikud ja

hoone tootmiseks kasutatav energia ei ole loodusele koor-maks,» loetleb Kivisoo.

SobiliK KUUSK jA Mänd

Maailmas ehitatakse puitma-ju erinevatest puuliikidest, Ees-tis on levinuimad kuusk ja mänd. Harvemini kasutatakse haaba, tamme ja lehist.

Kuuse ja männi vahel valides on ühe või teise eeliseid välja tuua raske ning lõpuks taandub kõik suuresti ehitaja isiklikele eelistustele.

Ajalooliselt kasutatakse meil pigem mändi, mida Eesti aladel ohtralt jagub. Seda on ehitajate sõnul ka lihtsam töödelda. Kuu-se miinuseks võib lugeda seda, et see puu on kuivades rahutum ja võib lõheneda. Samas kuusk ei karda sinetust, mis võib män-ni puhul probleemiks olla.

Erinevused tekivad ka puidu hilisemas värvis: kui mänd tõm-bub kollakaks, siis kuusk püsib pikalt heledana. «Puitmajade tootmisel kasutatakse Eestis pea täies ulatuses kodumaist toorai-net, mistõttu võib maja ostja olla kindel kasutatavate materjalide kvaliteedis,» toonitab Kivisoo.

TänAPäevAne jA TRendiKAS

Sajandite pikkune tradit-sioon on puitmajadest loonud ehk veidike eksliku kujutelma kui vanast ja konservatiivsest hoonest. Tehnoloogia areng ja klientide nõudmised on aga puitmajade tootjaid viinud üha uute ja moodsamate lahenduste otsimiseni.

Tänu puidu tugevusele ning samas kergusele ja töödeldavu-sele saab puidust teha väga eri-nevaid hooneid, nii klassikalisi suvilaid ja kämpinguid kui väga modernseid ja avatud planeerin-guga hooneid. Üks põnevamaid suundi puithoonete tehnoloogias

on Ameerika Ühendriikidest pä-rit puitkarkass-elementmajad, mida asuti arendama, kui oli va-ja kiirelt luua elukohti aina kas-vavale elanikkonnale.

«Ehituse algusest maja püs-tipanekuni kulub tänapäeval vaid kuu ja tulemuseks on indi-viduaalprojektiga sarnane mood-ne hoone,» räägib Kivisoo puit-karkass-elementmajade eelistest. Niivõrd kiire valmimine on või-malik tänu standardiseeritud materjalidele ja tööprotsessidele, millega on tagatud kindel kvali-teedikontroll. Valminud hooned on väga hea sisekliimaga, ener-giasäästlikud ning kõrge kasu-tusväärtusega.

MAjA oMA Soovi KohASelT

Kuigi puitmajade ehitajad on koostanud hulgaliselt tüüppro-jekte, siis ikkagi soovib maja ehitaja just endale meelepärase ja tema vajadustele sobiva kodu rajada.

Nii tasub ehitaja juurde min-na esialgse visandiga oma tuleva-sest kodust ning koostöös arhitek-tidega on võimalik projekteerida nägus, mugav ja funktsionaalne maja, mis võib olla nii traditsioo-niline kui ka modernne.

Puit- ja palkmaja puhul ei ole vaja karta hoone lühikest eluiga. Pea igas Eesti linnas on sadu aastaid vanu puithooneid.

Ka tänapäevane hästi ehitatud puitmaja püsib sama kaua kui sarnane hoone betoonist või tel-listest. «Loomulikult on vaja hooneid hooldada, kuid see ei erine üldjoontes kuigi palju teist tüüpi majade hooldamisest,» üt-leb Kivisoo.

Viimase kümnendi jooksul on Eesti puitmajatootjad teinud suures mahus investeeringuid oma tootmisse, mille tulemuse-na on oluliselt tõusnud toodan-gu kvaliteet ja tootmise kiirus.

Samuti kasutab enamik tõsi-seid käsitöö-palkmajade toot-jaid kuivatatud palke, mille pu-hul pole sine jms märjale palgi-le iseloomulikud nähtused prob-leem.

puitmajad. Puit on olnud inimese sõber aegade algusest. Uute materjalide ja trendide pealetung on toonud meie ellu küll palju uut ja huvitavat ka ehituse vallas, kuid puitmajade väärtus pole kahanenud.

uuri internetist lisa!Edumeelsemadningkvaliteetseidpuitmajutootvadettevõttedonkoondunud EestiPuitmajaliitu,mishiljutiavasuueveebikeskkonna www.puitmajaliit.ee.Eesmärgiksonteadlikkusetõstminepuitmajade olemusestjaomadustestningpuitmajadetootmisestjaehitamisestEestis.Samutileiabnetiküljeltinformatsiooni puidu omaduste japuidukasutamisekohtaehitusestervikuna.

Allikas: Puitmajaliit

See Lõuna-Norras asuv moderne puitmaja on ehitatud Eesti ettevõtte poolt.

Puitmaja – kvaliteetne ja ökonoomne

FOTO

: Pu

ITM

AJA

LIIT

metsandus ja puidutööstus 2009

Documents