116

„MÄNGIME PÄRTI”. Arvo Pärt mu-sitseerimas koos muusikakooli õpilastega.

Dorian Supin. Monteerija: Kadri Kanter -söör: Ants Andreas. Tootmisjuhid: Karin Laansoo ja Aive Sarapuu. Toimetaja: Kristina Kõrver. Kujundaja: Angelika Schneider. DVD premastering: Avo Kokmann. Tõlkijad: Karl Jokelainen, Svetlana Altuhova, Silvi Lüll ja Do-rian Supin. Produtsent: Reet Sokmann. Kaks DVDd: 1. „Proovime Pärti”, kes-tus 201 minutit; 2. „Mängime Pärti”, kestus 75 minutit, 2012.

Kevadel ilmunud DVD „Proovime Pärti. Mängime Pärti” on jäädvustus Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiu-mi kooli muusikaõpilaste kontserdist ja selle ettevalmistusest 2011. aastal. Tänu helilooja Arvo Pärdi osalusele on see midagi hoopis enamat kui õpilas-kontserdi lindistus koolilaste ja vane-mate rõõmuks. Talletatud on kontsert ja sellele eelnenud proovid heliloojaga ning Arvo ja Nora Pärdi vestlus, kokku üle nelja tunni vaatamist. Jäädvustatud proovistseenid on eksklusiivse väärtu-sega ka seetõttu, et õpetussõnu jagav Arvo Pärt ei ole ise kunagi tegutsenud pedagoogina ja tal pole olnud ka otse-seid kompositsiooniõpilasi. Pärt on tuntud oma nõudliku töö poolest interpreetidega, et koostöös esi-tajaga tabada näiliselt lihtsa helivalemi DNAd ning igal esitusel õigesti panna paika muusika seesmine ehitus. Siin

püüab Pärt oma taotlusi selgitada väga noortele ja veel kogemusteta esitajatele. Kohtuvad Meister ja tabula rasa. Lastepalasid kirjutas Arvo Pärt üli-õpilaspõlves, kui ta töötas Pioneeride Palees klaverisaatjana ja tegi näiterin-gi lavastustele saatemuusikat, samuti raadio lasteansamblile 1950-ndate lõ-pul. Hiljem lisandusid lastele mõel-

-muusika lood. Tema lastemuusika on lastepärane, ebastandardne ja leidlike „kiuksudega”. Veel tänagi kõlab see noorte muusikute repertuaaris värs-kelt. Vanalinna kooli kontserdi kavas oli mitmekesine valik Pärdi loomingust: lastepalu, kuulsaid tintinnabuli-teoseid, mõni lugu varasemast modernismipe-rioodist, koorilaule, paavst Benedictus XVIl-le pühendatud laul „Vater Un-ser” -dia „Ukuaru valss”. Enamiku kont-serdil esitatud lugude prooviepisoo-de jagatakse ka vaatajaga. Arvo Pärdi proovid noorte muusikutega on DVD-l üsna sarnase ülesehitusega: õpilane mängib loo ette, järgnevad otsingud, selgitused ning arutelu, et panna muu-sika noorte esitajate käe all paremini kõlama. Stseenidel on justkui muusi-kapala vorm: ekspositsioon, töötlus ja tulemus. Arvo Pärt analüüsib esitust õpilase ja õpetajaga, jagab noortele nä-punäiteid ja räägib lugusid, julgustab, kiidab ja vahel istub ise klaveritoolile ja mängib ette.

MÄNGIME PÄRTI. MEISTER JA TABULA RASATIIA TEDER

117teater muusika kino

Proovistseenide nimekirjas esime-ne on „Trivium”, noorele organistile üsna raske lugu. Vapper neiu mängib pühendunult, teda jälgib auväärne konsiilium, Arvo ja Nora Pärt, õpeta-

otsib nõudlikult pilli registritest õi-get heli ja tundub üsna murelik, sest Rootsi-Mihkli kiriku orel ei võimalda ideaalkõla. Helilooja arutleb, kuidas panna nootidesse sisu sisse, kuidas võiks muusika noore mängija jaoks ha-kata kõnelema ja millised on selle sees-mised vahemärgid (üks lause, punkt; teine lause, punkt; aga mõni lause on jaotatud komadega…). Pärt proovib

mitme kandi pealt ja õpetab koos muu-sikaga hingamist. Lugu areneb ning Liisa Hio bi esitus saabki lõpuks parem ja sujuvam. Teine Pärdi populaarseimate tintin-nabuli-teoste hulka kuuluv „Da pacem domine” kõlab Tõnis Kuurme ja õpi-

praegu peaaegu ilus juba,” ütleb he-lilooja pärast esimest läbimängu. Ta toob näiteks kellassepatöökoja, kus tik-sub omasoodu hulk kelli. Ka selles loos on neli erinevat nägu, aga neil peab helilooja sõnul olema vastupidiselt kel-lassepa paljudele rütmidele ühtne tik-sumine.

Kaksik-DVD „Mängime Pärti” sisekujundus.

118

Lastepalade prooviepisoodid on vä-ga meeleolukad. Üht Pärdi lõbusaimat noorpõlveteost „Pardipoegade tantsu” mängib Anett Demjanov. Autor küsib hajameelsust teeseldes: „Ah niisugune lugu, kas mina olen selle kirjutanud? Kas seal on forte? Mis ma olen teinud!” Siis istub ta ise klaveri taha ja mängib ette, kuidas saaks lugu olla natuke sa-lapärasem. Üks tõelisi õpitubasid on ka „Punamütsikese ja hundi” proov noorukese Johan Krooni ja tema õpe-tajaga. Pärt on kaamera poolt ekraanile püütult inspireeriv pedagoog, kes kir-jeldab ja piltlikustab noorele pianistile muinasjutustseeni, tegelaste motiive, ja märgib nooti üles pala dramaturgiat. Väga huvitav on vaadata, kuidas meister suhestub oma varasema pe-rioodi muusikaga, ning seda, kuidas ta oma vanadest, hoopis teistmoodi kõla ja tunnetusega teostest innustub. „Dia-grammide” esitaja Johan-Eerik Kõ-lar on üsna kogenud noor artist ning proovistseen temaga üks erksamaid kogu programmis. Esitusvabadust või-maldava pala „Diagrammid” juurde meenutab helilooja üht noorpõlvelu-gu koerast, kes ketis olles tunneb end maailma peremehena. Ta võrdleb se-da valikutega muusika tõlgendamisel. „Kui koer on ketis, on tal ikka niisugu-ne tunne, et ta on maailma peremees — mina olin koer, kui ma selle kirjuta-sin,” sõnab Pärt ja soovitab noormehel lisada esitusse teravaid nurki. Lõpuks mängib helilooja ise klaveril väga sora-valt „Diagramme”, mida ta enda sõnul ammu pole kuulnud. Kõige huvitavamad episoodid on need, kus Pärt selgitab oma kuulsa-te lugude „Variatsioonid Ariinuška tervekssaamise puhul”, „Aliinale” ja „Peegel peeglis” heliliine ning asju, mille peale, olles küll neid lugusid sadu

kordi kuulnud, pole ise mõtelnud. Eri-line on näha neid lugusid sedavõrd lä-hedalt. Näiteks palades „Variatsioonid Ariinuškale” ja „Peegel peeglis” juhib helilooja tähelepanu põhiheli joonele, mis laulab tintinnabuli-helide keskel oma teekonda — kusjuures tähtis ei ole telgnoot, vaid sellele astumise samm. Klaveripala „Aliinale” harjutamise ajal selgitab Pärt noorele pianistile Johan-na Kivimäele selle väga tuntud ja ar-mastatud teose väikest mõistatust ning joonistab noodipaberile ühe ootamatu „reeglivälise” heli kohale lillekese. See do-diees on „nagu leppimine Jumala tahtega”. Arvo Pärdi muusika mängimiseks valmistuvad lapsed on väga pühen-dunud ja tublid ning nende tõsiseid püüdlusi on kena jälgida. Kahtlema-ta on DVD-le jäädvustatud materjal suureks abiks paljudele muusikaõpe-tajatele ja esitajatele. Kuid kogenud meistri ja alles esimeste ebakindlate sammudega muusikuteed kompivate mängijate kohtumises on paratama-tu vastuolu, esituse küpsuse küsimus. Pärdi teosed kuuluvad täiskasvanute maailma. Oma muusika esituse suhtes väga nõudlik helilooja peab soostuma õpilaste paratamatult ebatäiusliku et-tekandega. Lapsed näevad vaeva pilli-mängu tehnikaga ja nad on ilmselgelt nii noored, et tõsine, püsiv kesken-dumine on neile suur pingutus. Väga huvitav oleks näha meistrit töötamas järgmisele trepiastmele jõudnud noor-tega, professionaalidega, nii-öelda uue generatsiooni interpreetidega, nagu näiteks Mihkel Poll, Theodor Sink või Briti klassikapubliku lemmik Nico-la Benedetti jt, kes Pärdi teoseid oma kavades sageli esitavad ja kelle kaudu jõuab selle muusika sõnum praeguse noore põlvkonna kuulajateni.

119teater muusika kino

Plaat „Proovime Pärti” on jagatud track’ideks, mahukat materjali saab vaadata episoodihaaval. Dorian Su-pin on üles võtnud väga suure hulga hinnalist ainest, millest saaks kunagi

DVD-komplektile lisab kaalu lõik, kus Arvo Pärt ja tema abikaasa, muu-sikateadlane Nora Pärt vestlevad muusikast ja interpretatsioonist. Pärt räägib tähenduslikult ja kütkestava il-mekusega muusika võluvast võimest puudutada inimesi väga lähedalt. „Maailmas ei ole olemas kahte ühesu-gust kallistust, nad on kõik erinevad. Seda on peaaegu võimatu formuleeri-da,” ütleb Arvo Pärt ja nimetab mõned piirjooned: tugev kallistus ja õrn kal-listus, ja kõik peab sinna vahele mah-tuma — kogu maailm. Seda ta tahabki interpreetidelt saada. Samal ajal tuge-vat ja õrna olekut ja saladust, mida ei saa seletada ega sõnastada ja mis peab sündima muusiku enese hinges. Kui-das seda saavutada, et heli „hakkaks õitsema”?

Nora Pärt räägib tööst muusika-õpilastega, mis andis ka heliloojale vä-ga palju, kergitas esile uusi tahke neis teostes, mida mängiti ja prooviti. Lastel on muusikaga otsekohene suhe, nendel on silmad lahti ja pole traditsioone kõr-vades ning see muusika vajab valget lehte . Nora toob näiteid varasematest proovidest ja lindistustest pärismuusi-kutega, kus muusika hakkas alles siis kõlama, kui oli juba pillide kokkupak-kimise hetk ja loobumistunne lähedal. Arvo Pärdi igast teosest on püütud jäädvustada üks autori kõrvus täiuse-lähedane lindistus, mis on abiks järg-mistele esitajatele. Enamik niisuguseid koostöös heliloojaga salvestatud esi-

Records plaatidel. Neid kuulates on see muusika tõeline. Kõige lõpuks jääb mällu plaadi n-ö desktop’i pilt — DVD episoodide vaata-misele eelnev ekraanikujutis õhetavate

-ti ja püüab kõrgemale, kui tiivad kan-navad — miks muidu taevas on.

„Mängime Pärti”. DVD episoodide-le eelnev ekraani-kujutis.