16.05.2008Külli All

Kutseseadus- kvalifikatsiooniraamistik- kutsete programm- ECVET- Kutseharidusstandard- õpiväljundid- VÕTA rakendamise põhimõtted

Kehtima 1.sept 2009 Suurimad muudatused 8-astmeline kvalifikatsiooniraamistik

Igal kutsealal on kehtestatud esmane kutsetase

Kutsealade esmatasemete paigutumise kvalifikatsiooniraamistikus ja kõrgemate kutsetasemete määratlemise vajaduse otsustab kutsenõukogu esimeeste kogu.

Kutsenõukogu otsustab õppeasutusele kutse omistaja õiguse andmise ning registreerib ta kutseregistris ilma konkursita õppeasutuse avalduse alusel, kui õppekava vastab kutsestandardile ning on riiklikult tunnustatud.

rakendub 1. jaan 2011

Esmane kutsetase loetakse omistatuks teataval kutsealal õppe lõpetamisel isikule väljastataval akadeemilisel õiendil või hinnetelehel tehtava märkega, kui:

         1) isik on läbinud õppe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22–142) nimetatud reguleeritud kutsealal ja

         2) õppekava vastab kutsestandardile ning on riiklikult tunnustatud.

…on kvalifikatsioonide liigitamise vahend omandatud teadmiste ja oskuste tasemetele seatud kriteeriumide alusel

õpitulemused on tõendid selle kohta, mida õppur teab, millest ta aru saab ja mida ta on võimeline tegema pärast õppeprotsessi lõppu

8 kvalifikatsioonitaset Teadmised (eristatakse teoreetilisi ja

faktiteadmisi) Oskused (eristatakse kognitiivseid:

loogilise, intuitiivse ja loova mõtlemise kasutamine ja praktilisi oskusi : käelised oskused ning meetodite, materjalide, tööriistade ja vahendite kasutamine)

Vastutuse ja iseseisva tegutsemise ulatus (pädevus)

6.-8. taseme (kõrghariduse) õpiväljundid kirjeldatud kõrgharidusstandardis

Kutseõppeliikide õpiväljundid - kutseharidusstandardisse 2008.a. lõpuks

8 doktorikraad7 magistrikraad6 bakalaureusekraad, rakenduskõrgharidus54 kutseõpe keskhariduse baasil3 kutsekeskharidus2 kutseõpe gümnaasiumis; kutseõpe põhihariduse baasil1 kutseõpe gümnaasiumis põhikoolis, kutseõpe põhihariduseta inimesstele

Üldteadmised põhioskused lihtsamate (töö)ülesannete

täitmiseks töötab või õpib otsesel juhendamisel

piiritletud situatsioonis

põhilised tööalased või õppesuunaalased faktiteadmised

põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused vastava teabe kasutamiseks, et täita (töö)ülesandeid ja lahendada tavalisi probleeme, kasutades lihtsaid reegleid ja töövahendeid.

töötab ja õpib juhendamisel, kuid mõningase iseseisvusega

teadmised tööalaste või õppesuunaalaste faktide, põhimõtete, protsesside ja üldiste mõistete kohta

kognitiivsed ja praktilised oskused (töö)ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks, valides ja rakendades põhimeetodeid, töövahendeid, materjale ja teavet

vastutab töö- või õppeülesannete täitmise eest

kohandab probleemide lahendamisel enda käitumist vastavalt olukorrale

tööalased või õppesuunaalased laiaulatuslikud fakti- ja teooriate teadmised

tööalased või õppesuunaalased kognitiivsed ja praktilised oskused konkreetsetele probleemidele lahenduse leidmiseks

juhib ise oma tööd ja õppimist vastavalt juhtnööridele situatsioonides, mida saab tavaliselt ette näha, kuid mis võivad muutuda

juhendab kaaslaste tavatööd, võtab mõningase vastutuse töö ja õppetöö hindamise ja edendamise eest

VÕTA põhimõtted kutseõppeasutustes kutseharidusstandardisse 2008.a.

Vajadus VÕTA rakendamiseks I

Õpingute katkestamine kutsehariduses

2002/03 õppeaastal 19% (5367 õpilast)2003/04 õppeaastal 18% (4953 õpilast)2004/05 õppeaastal 17% (5044 õpilast)

(HTM Analüüsiosakond)

Kokku ca. 15 000 õpilast !

võimaldab hinnata kvalifikatsioonide suhtelist väärtust

kvalifikatsioonide ülekandmise ja kogumise eeltingimus

Inimesed saaks eri valdkondades ja süsteemides saadud kvalifikatsioone omavahel siduda ning neile edasist õpet rajada

tööandjad saavad hinnata tööturul esinevate kvalifikatsioonide põhijooni, sisu ja asjakohasust.

võimaldab hariduse andjatel ja koolitajatel võrrelda oma pakkumiste põhijooni ja sisu teiste omadega ning on seega hariduse kvaliteedi tagamise tähtis eeltingimus

õppekavade väljundid◦ õppe eesmärkide ja õpiväljundite sõnastamine ◦ õppekava seotus kvalifikatsiooniraamistiku

tasemega;◦ hinnatavus teiste kvalifikatsioonidega võrdluses.◦ õppekavade eesmärkide ja õpiväljundite selgus.

õppekavade struktuur◦ väljundipõhised ja hinnatavad õpiühikud

(osakvalifikatsioonid) ;◦ õppekavade ühildumine horisontaalselt ja

vertikaalselt;

ECVET - Euroopa kutsehariduse ainepunktide ülekandesüsteem

Toetamaks otseselt isikuid, kes püüavad üle kanda eri haridusasutustest või riikidest saadud kvalifikatsioone või kvalifikatsiooniühikuid (mooduleid, osakvalifikatsioone)

kvalifikatsioonide kirjeldus õpitulemustena (teadmised, oskused ja pädevus);

kvalifikatsioonide väljendamine õpitulemuste ühikutena, mida saab üle kanda ja akumuleerida.

Hõlbustamaks kvalifikatsioonide ja ühikute mõistmist, kasutatakse ECVETi ainepunkte lisaks iga ühiku numbriliseks esitamiseks ning määratletakse selle kaal ja väärtus võrreldes kogu kvalifikatsiooniga.

Pädev kogu otsustab – arv, maht, sisu

Kutsekvalifikatsioonisüsteemi (toimivuse) analüüs

Riikliku kvalifikatsiooniraamistiku arendamine

Kutsetegevuste klassifikaatori loomine Kutsestandardite koostamise metoodika edasiarendamine

Kvalifikatsioonide kirjeldamise ja tunnustamise kvaliteeditagamise süsteemi arendamine

Koolitused , teavitustegevused

Tänan tähelepanu eest!