mooste valla eelarvestrateegia aastateks ......mooste valla arengukava 2014-2021 näeb valda...
TRANSCRIPT
Lisa 2
Kinnitatud Mooste Vallavolikogu 25.09.2014.a
määrusega nr 2-1.2/15
Mooste Vallavalitsus
MOOSTE VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS
2015-2018
MOOSTE
2014
2
1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 3
2. MAJANDUSKESKKOND JA EELARVEPOLIITIKA ........................................................................................... 4
2.1 Ülevaade majandusolukorrast .................................................................................................................. 4 2.2 Riigi eelarvestrateegia 2015-2018 lühikokkuvõte ..................................................................................... 5 2.3 Suunavad õigusaktid ................................................................................................................................. 6
3. MOOSTE VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK OLUKORD................................................................................. 8
4. VALLA FINANTSOLUKORD ......................................................................................................................... 9
5. TULUDE PROGNOOS 2015-2018 .............................................................................................................. 16
5.1 Tulumaks ............................................................................................................................................ 17 5.2 Tasandusfond ..................................................................................................................................... 18 5.3 Toetusfond .......................................................................................................................................... 18 5.4 Maamaks ............................................................................................................................................ 18 5.5 Muud tegevustulud ............................................................................................................................. 18 5.6 Tulud kaupade ja teenuste müügist .................................................................................................... 19
6. KULUDE PROGNOOS 2015-2018 ............................................................................................................. 20
6.1 Põhitegevuse kulud ............................................................................................................................ 20 6.2 Investeerimistegevus .......................................................................................................................... 20 6. 3 Laenukohustused ................................................................................................................................ 21
7. KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................... 24
3
1. Sissejuhatus
Eelarvestrateegia on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast tulenev finantsplaan
nelja eelseisva eelarveaasta kohta, mille koostamise kohustus tuleneb 1. jaanuarist 2012.a.
jõustunud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest (KOFS).
Mooste valla eelarvestrateegias püstitatakse eelarvepoliitika eesmärgid perioodiks 2015-2018:
Tagada positiivne tegevustulem ulatuses, mis võimaldaks paindlikku finantsplaneeri-
mist ning vajalike investeeringute elluviimist.
Kindlustada olemasolevate laenude teenindamine.
Investeeringute kavandamisel ja elluviimisel kaasata maksimaalselt Euroopa Liidu
struktuuritoetuste vahendeid.
Järgida konservatiivset joont, et tagada valla arenguks vajalike tegevuskulude,
varaliste kohustuste ja investeeringute vahenditega kaetus.
Teenuste pakkumisel arendada koostööd ümberkaudsete omavalitustega.
Eelarvestrateegia koostamise lähtealuseks on majandusprognoosid ja valla arengukava.
Eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse järgmistest etappidest:
Põhitegevuse tulude prognoosimine;
Laenu võtmise vajaduse ja võimaluste väljaselgitamine;
Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse planeerimine;
Valdkondlike kulude proportsioonide arvestamine.
Mooste valla eelarvestrateegia koostati esmakordselt 2010. aastal perioodiks 2011- 2014,
uuendati 2012. aastal perioodiks 2013-2016 ja 2013. aastal perioodiks 2014-2017 ning käe-
solev strateegia hõlmab valla eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi aastateks 2015– 2018.
4
2. Majanduskeskkond ja eelarvepoliitika
2.1 Ülevaade majandusolukorrast
Valla eelarvestrateegia on lahutamatult seotud riigi majanduse makrokeskkonnaga ja eelar-
vepoliitikaga. Eesti majandus tervikuna on viimasel kümnendil teinud läbi kiireid ja muutlik-
ke arenguid. Aastatel 2000- 2007 toimus keskmiselt üle 8%-line sisemajanduse kasv aastas.
Kiire majanduskasvu tulemusena toimus keskmisest kiirem hüpe elatustasemes. Keskmisest
kiiremat majanduskasvu võimaldasid peamiselt kuni 2005. aastani suhteliselt madalal tase-
mel püsinud inflatsioon ja pankade kergekäeline laenude andmine (vaatamata Eesti Panga
korduvatele hoiatustele kiire laenukoormuse kasvuga seotud riskide eest juba 2003. aastal).
Tõelise hoo sai laenu- ja kinnisvarabuum alates 2005. aastast, mille tulemusel kasvas tööhõi-
ve, vähenes töötus ning keskmise palga kasv oli vastavuses tööviljakuse kasvuga. Kõik eel-
nev mõjutas tugevalt tarbijate ja ettevõtete kindlustunnet ning süvendas välisinvestorite usal-
dust Eesti majanduse vastu. Kasvas erasektori laenujäägi suhe SKP-sse: 2002. aastal oli vas-
tav näitaja 42% ning 2008. aasta lõpul 110%, mis oli teiste Euroopa Liidu uute liikmesriiki-
dega võrreldes väga kõrge.
Kiire kasvuperioodi järel toimusid olulised muutused halvenemise suunas. Märgid majandus-
langusest hakkasid ilmnema 2007. aasta keskel, mil langusse pöördus kinnisvaraturg, täien-
dava hoobi sai majandus globaalsest finantskriisist, milline kulmineerus 2008. aasta sügisel.
Kriisile järgnes tõusuaeg, nii ulatus 2010. aastal Eesti majanduse kasv 3,1%-ni. Rahandusmi-
nisteeriumi 2014.a kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti sisemajanduse kogupro-
dukt prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2014. aastal 2% ja 2015. aastal 3,5%. Aastaks 2016
oodatakse 3,6%-ist SKP kasvu. Rahandusministeerium on selle aasta majanduskasvu prog-
noosi alandanud, mille peapõhjuseks olid esimese poolaasta nõrgad reaalkasvu näitajad.
Majanduskasvu toetab nii välis- kui sisenõudluse suurenemine. Eksport kasvab impordist kii-
remini, mille tagajärjel netoekspordi panus osutub positiivseks. 2016–2017 kiireneb majan-
duskasv vastavalt 3,6%ni ja 3,4%ni. Kasvu vedajaks jääb eksport, kuid sisenõudluse tugi
peaks taas suurenema.
Riigi majandusolukorrast, eelarvepoliitikast ning lähiaastate riigieelarve tasakaalu mõjutava-
test muudatustest annab parima ülevaate riigi eelarvestrateegia. Kehtiv riigi eelarvestrateegia
on kättesaadav rahandusministeeriumi veebilehel http://www.fin.ee/riigi-eelarvestrateegia
Olulisemad üleriigilised näitajad on toodud tabelis 1 ja joonisel 1.
Tabel 1. Makromajanduslikud põhinäitajad (Eesti).
Makromajanduslikud näitajad* 2013 2014 2015 2016
2017
2018
SKP jooksevhindades (mlndEUR) 18,4 19,3 20,7 22,1 23,5 24,9
SKP reaalkasv 0,8% 0,5% 2,5% 3,6% 3,4% 3,2%
SKP nominaalkasv 5,9% 4,9% 6,9% 6,8% 6,4% 6,1%
Tarbijahinnaindeks 2,8% 1,4% 2,7% 2,8% 2,8% 2,8%
Hõive (tuh inimest) 621,4 622,5 624,5 624,0 622,0 619,0
Tööhõive kasv 1,0% 0,2% 0,3% -0,1% -0,3% -0,5%
Keskmine kuupalk (EUR) 948 1023 1071 1139 1213 1293
Keskmise palga nominaalkasv 7,8% 6,2% 6.3% 6,4% 6,5% 6,6%
Keskmise palga reaalkasv 4,9% 4,8% 3,5% 3,5% 3,6% 3,7%
* Rahandusministeeriumi 2014. a. suvine majandusprognoos
5
. Joonis 1. Makromajanduslikud põhinäitajad (Eesti).
2.2 Riigi eelarvestrateegia 2015-2018 lühikokkuvõte
Valitsuse prioriteet on 2015. aastal laste vaesuse vähendamine, tööjõu maksukoormuse
vähendamine, Eesti julgeoleku kindlustamine ning jätkusuutlik riigi rahandus.
Laste vaesuse vähendamine - Laste absoluutse vaesuse määr väheneb (9,5lt 2012.a) 8,4 protsendini
Tööjõu maksukoormuse vähendamine - Tööjõu efektiivne maksumäär langeb (33,6-lt) 33,2%-le
Eesti julgeoleku kindlustamine - Riigi valmisolek sisemiste ja väliste ohtudega toimetulekuks on tagatud
- Kaitsekulud säilivad tasemel 2% SKPst
Jätkusuutlik riigirahandus - Valitsussektori eelarvepositsioon on 0,2 protsenti struktuurses ülejäägis
RES-i koostamise eesmärk on tagada ühiskonna arengut ja majandust toetav eelarvepo-
liitika - See tähendab valitsussektori eelarve hoidmist vähemalt struktuurses tasakaalus ning enami-
kel aastatel ülejäägis
- RESi järgides on hoitud riigi majanduslik stabiilsus ka tulevikus
- Eesmärk on tagada ka piisavate reservide olemasolu ning paindlikkus eelarves tulude ja ku-
lude struktuuri muutmiseks
Valitsus parandab lisameetmete abil eelarve struktuurset eelarvepositsiooni
- Valitsusel on kõikidele püsivatele kuludele nähtud ette ka pikaajalised tulud
- Lisameetmete abil muutub maksustruktuur kasvusõbralikumaks, vähenevad tööjõumaksud
ja käibemaksu erisused
- Maksusüsteem hoitakse stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste eranditega
6
Makromajanduse seisukohalt on Eesti tulutaseme ühtlustumine Euroopa Liiduga olnud kiire
ning läheneb jõudsalt ELi riikide keskmisele. Eesti SKP ühe isiku kohta moodustas veel 2010.
aastal 64% EL28 keskmisest, kuid 2012. aasta lõpu seisuga 71%.
Eesti majanduskasv on olnud tugev ning laiapõhjaline, SKP reaalkasvu muutus oli 2,6%
2010. aastal, 9,6% 2011. aastal. 2012. aastal aeglustus kasvutempo väliskeskkonna halvene-
mise tõttu 3,9%ni ning oli ka 2013. aastal prognoositust madalam, 0,8%. Eesti majandususal-
duse indeks püsib pikaajalisest keskmisest kõrgem. Samuti on paranenud see tervikuna ELis,
samas näiteks Soomes on majandususaldus alla pikaajalise keskmise.
Tänavuse majanduskasvu prognoosi langetas ministeerium kahele protsendile, põhjuseks oli
eelkõige Eesti lähiriikide kasvuväljavaadete halvenemine, mis on lükanud edasi ekspordi ning
erasektori investeerimisaktiivsuse kiirenemise. Järgmisel aastal suureneb majanduse maht 3,5
protsenti eeldusel, et koos majandusolukorra paranemisega investeerimisaktiivsus ja eratarbi-
misjulgus taas kasvama hakkavad.
Majanduskasvu riskid on seotud peamiselt Ukraina sündmustega. Täpsemaid majanduslikke
mõjusid on enne välispoliitilise olukorra stabiliseerumist veel keeruline hinnata. Rahandusmi-
nisteerium jälgib maksulaekumisi ja eelarve täitumist iga kuu ning vajadusel reageerib.
Hinnatõus on sel aastal madal, 1,4 protsenti. Tööga hõivatud inimeste arv kasvab veel sel ja
järgmisel, 2015. aastal, töötuse määr langeb. Keskmise palga kasv stabiliseerub 6-7 protsendi
juures, reaalkasv püsib kõrge.
2.3 Suunavad õigusaktid
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS) sätestab eelarvestratee-
gia sisu:
§ 20. Eelarvestrateegia koostamine
(1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et
planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel,
menetlemisel, vastuvõtmisel ja avalikustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse §-st 37². (3) Eelarvestrateegias esitatakse:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelar-
vestrateegia perioodiks;
2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksva aasta eeldatavad ja
eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud vähemalt käesoleva seadu-
se § 7 lõike 1 või § 14 lõike 1 detailsuses, eeldatavad põhitegevuse kulud vähemalt § 8 lõi-
ke 1 või § 15 lõike 1 detailsuses, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja
investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eel-
datav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;
2¹) informatsioon eelarvestrateegia perioodiks kavandatavatest kohalike maksude ja maa-
maksu muudatustest;
3) ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast,
sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra
arvutamiseks;
4) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse
põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia
perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem vastavalt käesoleva seaduse §-le 33
iga aasta lõpu seisuga;
5) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse tegelik
netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia peri-
7
oodiks prognoositav netovõlakoormus vastavalt käesoleva seaduse §-le 34 iga aasta lõpu
seisuga;
6) muu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline infor-
matsioon.
(31) Kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus kohustub valla- ja linnavalitsusele esita-
ma eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni kohaliku omavalitsuse korraldu-
se seaduse § 372 lõike 1 alusel kehtestatud määruses ettenähtud tähtaegadel ja korras;
(4) Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud
planeerida täiendavalt ka tegevuste kaupa.
(5) Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate
täiendavate tegevuste nimekirja;
(6) Eelarvestrateegias võib kavandada kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema arvestusüksu-
se põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest väiksemana:
1) kaheks mittejärjestikuseks aastaks;
2) järgmiseks eelarveaastaks, kui jooksva aasta eelarve põhitegevuse tulem on kavandatud
mitte väiksemana kui null;
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul peab eelarvestrateegiaga kavandatavate
aastate põhitegevuse tulemite summa olema mitte väiksem kui null.
Eelarvestrateegia koostamisel, menetlemisel, vastuvõtmisel ja avalikustamisel lähtutakse
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37².
Vastavalt „Riigieelarve seadusele“ on kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve seotud riigi-
eelarvega: seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud
kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. „Riigieelarve seaduse“ § 9 kohaselt tehakse riigi-
eelarvest eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: eelarvete tasandusfondi kaudu ja
sihtotstarbeliste eraldistena.
Mooste valla arengukava 2014-2021 näeb valda tulevikus puhta loodusega, kõrgekvaliteedi-
list elukeskkonda pakkuva maaomavalitsusena, kus kõigil ühiskonnagruppidel on hea elada ja
töötada ning on head võimalused puhkeaja sisustamiseks.
Arengukava on koostatud valdkondade kaupa ning välja on toodud valdkondlikud eesmärgid
ja investeeringuvajadused.
8
3. Mooste valla sotsiaalmajanduslik olukord
Mooste vald asub Põlvamaal Kagu-Eesti ürgorgudest lõhestatud lainjate lavakõrgendike piir-
konnas. Mooste valla pindala on 185,12 km². Vald piirneb Põlva maakonna Ahja, Põlva ja
Räpina ning Tartu maakonna Võnnu ja Meeksi vallaga. Valla haldusterritoorium jaguneb
Mooste aleviku ja 14 küla vahel: Jaanimõisa, Kaaru, Kadaja, Kanassaare, Kastmekoja,
Kauksi, Laho, Rasina, Savimäe, Suurmetsa, Säkna, Säässaare, Terepi, Viisli. 1. jaanuari 2014.
a. seisuga elas vallas 1496 inimest, suuremad keskused Mooste alevik (494 inimest), Kauksi
(301 inimest), Rasina (132 inimest) ja Jaanimõisa (100 inimest) külad. Valdav osa elanikest
on eestlased. Vallavalitsus asub Mooste aleviku serval (Säässaare küla piiril) vanas valla-
majas, mis 1873. aastal ehitati kohtumajaks.
Mooste valda mõjutavad oma asukohaga enim Põlva ja Tartu linnad.
Peamised koostöövaldkonnad, mis mõjutavad Mooste valla ja ümbritsevate omavalitsuste
sotsiaalmajanduslikku olukorda:
Haridus – Põlva vallaga. Muusika-, kunsti- ja spordikooli osas koostöö Põlva vallaga.
Kultuur – Põlva vallaga.
Sotsiaal- ja kaubandussfäär – Põlva valla ja Tartu linnaga.
Vaadeldes tervikuna Mooste valla teenindussektorit, siis suures osas teenindavad siinseid
elanikke ümbritsevate omavalitsuste teenindusasutused. Kohapeal on Mooste kultuurimaja,
kolm vallaraamatukogu, kolm külakeskust, Mooste alevikus töötab kohvik, apteek ja kaks
toiduainete kauplust, milles on ka minimaalne tööstuskaupade valik.
Mooste vald saab pakkuda teiste omavalitsuste elanikele puhkamisvõimalusi: Laho järve
piirkond, metsad, Mooste mõisakompleks, järv, park jmt.
Jätkusuutliku arengu tagamiseks vajab teenindusvõrk täiendamist, kuigi ka tulevikus säilib
Tartu ja Põlva linna suur tähtsus tootmis-, teenindus- ja hariduskeskusena.
Suurim väljakutse on tööhõive tagamine võimalikult paljudele tööealistele elanikele.
9
4. Valla finantsolukord
Mooste valla eelarvestrateegia koostamisel on aluseks võetud 2013. aasta eelarve täitmine,
2014. aasta eelarve, Rahandusministeeriumi ja Mooste vallavalitsuse poolt koostatud prog-
noosid aastateks 2015-2018.
Eelmisel, 2013. aastal läbiviidud eelarvestruktuuri muudatus annab võimaluse eristada põhi-
tegevust ja investeerimist. Uus struktuur näitab paremini omavalitsusüksuse põhitegevuse
tulude ja põhitegevuse kulude vahekorda, investeerimis- ja finantseerimistegevust ning
likviidsete varade muutumist. Nii ilmneb selgemini eelarveline dünaamika ja oma-
finantseerimise võimekus ehk omavalitsuse investeeringute tegemise ja laenude maksmise
võime. Netovõlakoormuse arvestuses võetakse omafinantseerimisvõime aluseks omavalitsus-
üksuse netovõlakoormuse piirmäära suurendava näitajana. Eelarvetuludes kajastatakse kogu
tulubaas, eelarveaasta jooksul täiendatakse eelarvetulusid sihtotstarbeliselt laekunud summa-
dega. Lisaeelarvetega laekunud tulud suunatakse eelarvekulude täienduseks.
Mooste valla eelnenud finantsolukorrast annavad ülevaate tabelid 2, 3, 4 ja joonised 2, 3, 4, 5,
6, 7. Tabelites ja joonistes kajastuvad Mooste valla poolt Rahandusministeeriumile esitatud
andmed eelarvete täitmise kohta kuuaruannete põhjal.
Joonis 2. Mooste valla tulude jaotus eurodes
Eelnenatel aastatel eelarvetulude maht kasvas, vähenemine toimus 2008. a. ja eriti järsult
2009. a. (joonis 2). Füüsilise isiku tulumaksu laekumise suurim tõus toimus 2007. aastal ja
langus 2009. aastal. Langus jätkus veel 2010. aastal, kui füüsilise isiku tulumaksu laekumist
oli planeeritud 6,72% vähem 2009. aasta tegelikust laekumisest, laekus aga 9,04% vähem.
Tulumaksu laekumine taastus 2011.aastal. Muutused olid tingitud üldisest majanduslangusest,
mille tagajärgedest ei ole käesoleva ajani taastutud ja nii pole järgnevateks aastateks võimalik
usutavalt prognoosida tulude kasvu eelnenud perioodi keskmist arvestades. Vaja on täpselt
analüüsida Mooste valla ettevõtete ja üldist tööturu olukorda, et näha ette ka ootamatusi.
10
Vallaeelarve tulude proportsioonidest tululiikide lõikes annavad ülevaate joonis 3 ja tabel 2.
Füüsilise isiku tulumaksu osakaal eelarvetuludes oli suhteliselt suur aastatel 2007- 2009,
moodustades 2008. aastal koguni 30,36% kõikidest tuludest. 2010. aasta eelarves oli füüsilise
isiku tulumaksu osa tuludest vaid 14,24%, 2011. aastal juba 23,92 %, 2012. aastal 31,8% ja
2013. aastal koguni 33,24%. Tulumaksu eelarvesse laekumise muutumise trend ei ole siiski
üheselt määratav, kuna 2009. aastal vähendas riik tulumaksu laekumise osa omavalitsustele
11,9%-ilt 11,4%-le.
Joonis 3. Mooste valla tulude osakaalud eelarves (vertikaalanalüüs).
Maamaksu osakaal tuludest jääb keskmiselt alla 4%-i ja mõjutab eelarvet ja tulusid suhteliselt
vähe. 2013. aastast hakkas kehtima kodualuse maa maamaksuvabastus elamumaa sihtots-
tarbega maadel, mis prognoositavalt võis vähendada maamaksu laekumise suurust, kuid 2014.
aastal vallavolikogu tõstetud maamaksumäär kompenseeris languse.
Kaupade ja teenuste müügi osatähtsus püsib stabiilsena, olles maksimaalsena 2009. aastal
6,25% ning 2013. aastal 5,77% tuludest. Kohalikke makse Mooste vallas kehtestatud ei ole.
Riiklikud toetused, nii siht- kui mittesihtotstarbelised, on olulisimad eelarvet mõjutavad tulu-
liigid, moodustades keskmiselt ligi 2/3 eelarvetuludest. Suuremaid kõikumisi toetuste osas on
põhjustanud sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks, mis on olnud seotud suuremate
investeeringutega ja valla jaoks oluliste objektide korrastamisega.
Muude tulude osakaal on väike, jäädes keskmisena umbes 0,5%-ile tuludest.
Lisa 2
Kinnitatud Mooste Vallavolikogu 25.09.2014.a
määrusega nr 2-1.2/15
Tabel 2. Mooste valla tulud (horisontaal- ja vertikaalanalüüs).
Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Keskmine Omavalitsus Mooste Muut
Mooste Muut
Mooste Muut
Mooste Muut
Mooste Muut
Mooste
Muut
Mooste
Kirje nimetus Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmime Kinnitatud
Tulud 1 698 879 -5,83% 1 599 859 75,93% 2 814 694 -35,29% 1 821 441 -24,49% 1 375 363 10,96% 1 526 100 5,51% 1 610 147 4,47%
Maksud 580 634 -13,18% 504 122 -8,01% 463 767 7,84% 500 104 0,26% 501 396 12,73% 565 241 13,37% 640 806 2,17%
Osakaal tuludest 34,18% 31,51% 16,48% 27,46% 36,46% 37,04% 39,80% 31,84%
Füüsilise isiku tulumaks 515 700 -14,56% 440 616 -9,04% 400 784 8,71% 435 708 0,39% 437 396 15,97% 507 256 11,94% 567 806 2,24%
Osakaal tuludest 30,36% 27,54% 14,24% 23,92% 31,80% 33,24% 35,26% 28,05%
Maamaks 64 934 -2,20% 63 506 -0,82% 62 983 2,24% 64 396 -0,61% 64 000 -9,40% 57 986 25,89% 73 000 2,52%
Osakaal tuludest 3,82% 3,97% 2,24% 3,54% 4,65% 3,80% 4,53% 3,79%
Müügimaks 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0 0 0,00%
Osakaal tuludest 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%
Kaupade ja teenuste müük 95 988 4,17% 99 990 -17,30% 82 695 1,83% 84 205 -23,31% 64 580 36,41% 88 096 -11,91% 77 600 -1,68%
Osakaal tuludest 5,65% 6,25% 2,94% 4,62% 4,70% 5,77% 4,82% 4,96%
Toetused 1 008 573 -2,18% 986 540 128,44% 2 253 689 -45,57% 1 226 706 -32,12% 832 701 3,86% 864 871 2,50% 886 491 9,16%
Osakaal tuludest 59,37% 61,66% 80,07% 67,35% 60,54% 56,67% 55,06% 62,96%
Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 112 119 -73,73% 29 452 227,44% 96 437 -46,11% 51 972 0,00% 51 972 -1,77% 51 054 399,91% 255 224 84,29%
Osakaal tuludest 6,60% 1,84% 3,43% 2,85% 3,78% 3,35% 15,85% 5,39%
Sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks 177 727 46,47% 260 320 450,87% 1 434 022 -70,31% 425 692 -73,02% 114 867 -71,76% 32 435 1648,19% 567 027 321,74%
Osakaal tuludest 10,46% 16,27% 50,95% 23,37% 8,35% 2,13% 35,22% 20,96%
Mittesihtotstarbelised toetu-sed 718 727 -3,06% 696 768 3,80% 723 229 3,57% 749 042 -4,17% 717 834 20,48% 864 871 -92,57% 64 240 -11,99%
Osakaal tuludest 42,31% 43,55% 25,69% 41,12% 52,19% 56,67% 3,99% 37,93%
Vabariigi Valitsus, s.h. 718 727 -3,06% 696 768 3,80% 723 229 3,57% 749 042 -4,17% 717 834 6,57% 765 029 7,48% 822 250 2,37%
Tasandusfond § 11 lg1 317 002 -6,45% 296 550 2,48% 303 900 7,04% 325 306 -3,75% 313 117 3,43% 323 868 3,16% 334 092 0,99%
Tasandusfond § 11 lg2 401 725 -0,38% 400 218 4,78% 419 330 1,05% 423 736 -4,49% 404 717 9,00% 441 161 10,65% 488 158 3,44%
Muud tulud 13 685 -32,72% 9 207 57,97% 14 544 -28,31% 10 426 -65,47% 3 600 119,22% 7 892 -33,48% 5 250 2,87%
Osakaal tuludest 0,81% 0,58% 0,52% 0,57% 0,26% 0,52% 0,33% 0,51%
Lisa 2
Kinnitatud Mooste Vallavolikogu 25.09.2014.a
määrusega nr 2-1.2/15
Joonis 4. Mooste valla kulude jaotus majandusliku sisu järgi eurodes.
Eelarve suurima kululiigi majandusliku sisu järgi moodustavad tegevuskulud keskmiselt
74%-iga perioodil 2008- 2013.a. (joonised 4, 5, tabel 3). Tegevuskulud koosnevad personali-
ja majandamiskuludest. Personalikulud kasvasid 2008. aastani, 2009. aastast toimus nende
osas oluline kärbe. Vallaametnike töötasustamises kaotati 13.palk, oluliselt rohkem pole enam
võimalik töötasusid kärpida. 2010. aasta aprillist oli täitmata maanõuniku ametikoht valla-
valitsuses, alates 2012. aastast täidab neid töökohustusi lisaülesandena teine ametnik.
2009. aastal kärbiti majandamiskulusid kolmandiku võrra, 2010. aastal toimus majandamis-
kulude tõus ligi viiendikus mahus.
13
Joonis 5. Mooste valla kulude jaotus majandusliku sisu järgi protsentides.
Vaadates kulude jaotust tegevusalade järgi (joonised 6,7, tabel 4), on näha, et suurimad on
haridus- ja majanduskulu, üldised valitsussektori teenused ning vaba aja, kultuuri ja religiooni
kulud. Väiksema osakaaluga on olnud sotsiaalse kaitse, elamu- ja kommunaalmajanduse,
tervishoiu ja keskkonnakaitse kulutused. Avaliku korra ja julgeolekuga seotud kulutused on
sisuliselt olematud, kuna põhiliselt on teenused tagatud riigi poolt.
Joonis 6. Mooste valla kulude jaotus tegevusalade järgi eurodes.
Joonis 7. Mooste valla kulude jaotus tegevusalade järgi protsentuaalselt
Lisa 2
Kinnitatud Mooste Vallavolikogu 25.09.2014.a
määrusega nr 2-1.2/15 Tabel 3. Mooste valla kulude jaotus majandusliku sisu järgi (horisontaal- ja vertikaalanalüüs). Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Kirje nimetus Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmime Kinnitatud
Kulud majandusliku sisu järgi 1 794 615 1,10% 1 814 315 53,42% 2 783 595 -34,81% 1 814 570 -29,77% 1 274 307 12,71% 1 436 294 8,59% 1 559 736 1,87%
Eraldised 128 173 24,22% 159 213 -5,76% 150 044 7,03% 160 591 56,08% 250 655 -32,14% 170 092 24,25% 211 337 12,28%
Osakaal kuludest 7,14% 8,78% 5,39% 8,85% 19,67% 11,84% 13,55% 10,75%
Tegevuskulud 1 458 337 -20,88% 1 153 881 8,83% 1 255 820 0,93% 1 267 518 -8,07% 1 165 255 8,66% 1 266 203 5,31% 1 333 399 -0,61%
Osakaal kuludest 81,26% 63,60% 45,12% 69,85% 91,44% 88,16% 85,49% 74,99%
Personalikulud 786 143 -9,78% 709 231 0,50% 712 762 -1,51% 701 982 2,24% 717 723 6,86% 766 944 10,55% 847 871 1,48%
Osakaal kuludest 43,81% 39,09% 25,61% 38,69% 56,32% 53,40% 54,36% 44,47%
Majandamiskulud 669 781 -33,61% 444 650 22,13% 543 058 4,14% 565 536 -20,87% 447 531 -1,20% 442 181 9,80% 485 528 -3,27%
Osakaal kuludest 37,32% 24,51% 19,51% 31,17% 35,12% 30,79% 31,13% 29,93%
Muud kulud 2 413 191,38% 7 031 117,28% 15 277 3,77% 15 854 -10,17% 14 242 300,77% 57 078 -73,72% 15 000 88,22%
Osakaal kuludest 0,13% 0,39% 0,55% 0,87% 1,12% 3,97% 0,96% 1,14%
Materiaalsete ja immateriaalsete varade
soetamine ja renoveerimine 205 692 140,26% 494 190 175,69% 1 362 454 -72,80% 370 607 -73,41% 98 532 -157,93% -57 079 -100,00% 0 -14,70%
Osakaal kuludest 11,46% 27,24% 48,95% 20,42% 7,73% -3,97% 0,00% 15,98%
ÜLEJÄÄK (+) / PUUDUJÄÄK (-) -93 322 -214 455 33 164 6 871 57 720 6 715 -32 406
FINANTSEERIMISTEHINGUD 93 322 214 455 -33 164 -6 871 19 905 -37 859 9000
MuutKeskmineMuut MuutMuut Muut Muut
Tabel 4. Mooste valla kulude jaotus tegevusala järgi (horisontaal- ja vertikaalanalüüs). Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Kirje nimetus Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Kinnitatud
Kulud tegevusalade järgi 1 792 201 1,23% 1 814 315 53,42% 2 783 595 -34,81% 1 814 570 -11,83% 1 599 996 -3,01% 1 551 827 45,61% 2 259 580 8,44%
Üldised valitsussektori teenused 211 661 -20,52% 168 231 1,63% 170 976 20,81% 206 552 -2,23% 201 949 17,19% 236 669 -12,60% 206 839 0,71%
Osakaal kuludest 11,81% 9,27% 6,14% 11,38% 12,62% 15,25% 9,15% 10,80%
Avalik kord ja julgeolek 1 652 -46,00% 892 -9,19% 810 45,15% 1 176 7,51% 1 264 -8,39% 1 158 3,63% 1 200 -1,22%
Osakaal kuludest 0,09% 0,05% 0,03% 0,06% 0,08% 0,07% 0,05% 0,06%
Majandus 233 325 44,55% 337 261 344,83% 1 500 238 -75,73% 364 036 -71,30% 104 474 -49,95% 52 285 131,48% 121 031 53,98%
Osakaal kuludest 13,02% 18,59% 53,90% 20,06% 6,53% 3,37% 5,36% 17,26%
Keskkonnakaitse 51 808 -5,93% 48 738 -73,86% 12 739 1105,09% 153 517 -4,39% 146 780 -87,35% 18 575 674,63% 143 888 268,03%
Osakaal kuludest 2,89% 2,69% 0,46% 8,46% 9,17% 1,20% 6,37% 4,46%
Elamu- ja kommunaalmajandus 79 981 86,58% 149 228 -44,08% 83 454 6,84% 89 164 -42,36% 51 392 -15,28% 43 539 -9,93% 39 215 -3,04%
Osakaal kuludest 4,46% 8,23% 3,00% 4,91% 3,21% 2,81% 1,74% 4,05%
Tervishoid 11 150 -55,52% 4 959 2,64% 5 090 -5,21% 4 825 94,21% 9 370 -32,90% 6 287 8224,32% 523 350 1371,26%
Osakaal kuludest 0,62% 0,27% 0,18% 0,27% 0,59% 0,41% 23,16% 3,64%
Vabaaeg, kultuur ja religioon 254 692 -34,21% 167 565 -20,08% 133 917 -12,71% 116 891 27,85% 149 441 4,58% 156 286 -4,74% 148 874 -6,55%
Osakaal kuludest 14,21% 9,24% 4,81% 6,44% 9,34% 10,07% 6,59% 8,67%
Haridus 817 718 -4,95% 777 250 -12,47% 680 351 1,06% 687 579 4,69% 719 828 17,00% 842 178 1,43% 854 200 1,13%
Osakaal kuludest 45,63% 42,84% 24,44% 37,89% 44,99% 54,27% 37,80% 41,12%
Sotsiaalne kaitse 130 213 23,02% 160 189 22,43% 196 112 -2,69% 190 832 12,93% 215 498 -9,58% 194 850 13,41% 220 983 9,92%
Osakaal kuludest 7,27% 8,83% 7,05% 10,52% 13,47% 12,56% 9,78% 9,92%
MuutKeskmineMuut MuutMuutMuut Muut
Lisa 2
Kinnitatud Mooste Vallavolikogu 25.09.2014.a
määrusega nr 2-1.2/15
2008. aastal alanud majanduslanguse mõju oli Mooste valla eelarves märgatav, kuid suurema-
mahulist eelarve puudujääki siiski ei tekkinud ning vald on suutnud rahuldavalt tagada avalike
teenuste pakkumise.
Välja arvatud majanduslanguse aastad, on üldiste valitsussektori teenuste osakaal
eelarvekuludes püsinud 11-15% piires. Hariduskulude osakaal on aastate lõikes püsinud
stabiilselt suurima kululiigina, v.a. 2010. aastal, mil toimus suur investeering Mooste
mõisakompleksi ja eelarve kululiikide proportsioonid muutusid lühiajaliselt. Hariduskulud
moodustavad ligi poole kõikidest kuludest, 2013. aastal koguni 54,27%. Absoluutnäitajalt olid
hariduskulud suurimad enne majanduslangust 2008. aastal, mil need olid 817,7 tuhat eurot.
2013. aastal ületasid hariduskulud ka absoluutnäitajas senise suurima taseme, olles 842,2
tuhat eurot ning suurenemine on planeeritud ka 2014. aasta eelarves.
Sotsiaalse kaitse kulud on aastatel 2007-2013 absoluutnäitajates kasvanud peaaegu kahe-
kordseks.
16
5. Tulude prognoos 2015-2018
Majanduse jätkuva madalseisu ja teostatud eelarvekärbete tõttu on kohalikud omavalitsused
raskustes. See mõjutab ka Mooste valla eelarvete kavandamist perioodil 2014-2017. Tööjõu-
turg reageerib majanduses toimuvale reeglina viivisega, seetõttu jõuavad majanduse tõusu-
lepööramise mõjud kohalike omavalitsuste tulubaasi mõningase hilinemisega. Rahandusmi-
nisteeriumi prognoosi kohaselt kohalike omavalitsuste koondeelarve seis järgnevatel aastatel
halveneb. Seda mõjutavad lisaks laenude võtmisele kehtestatud ajutise piirangu lõppemisele
edasi lükatud investeeringute teostamine ja kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise sea-
duse jõustumisega kaasnenud võlakohustuste ülempiiri suurenemine. Alates 2009. aastast on
omavalitsuste tulud märgatavalt vähenenud riigieelarve kärbete kui ka maksutulude järsu vä-
henemise tõttu. 2009. aastal vähendati kohalikele omavalitsustele eraldatava üksikisiku tulu-
maksu määra 11,93%-lt 11,4%-ni, käibemaks tõusis 18%-lt 20%-le, tõusis töötuskindlustuse
maksumäär töötajale 0,6%- lt 2,8%-le ja tööandjal 0,3%-lt 1,4%-le. Lumerohked talved on
teede olukorra muutnud halvaks ning seetõttu on kulunud teede hooldusele rohkem ressursse.
2013/2014. Aasta lumevaene talv tõi selles osas kergendust.
Tulude prognoosimisel on kasutatud Mooste valla statistikat elanike arvu, maksumaksjate ar-
vu, keskmise sissetuleku ja laekuva tulumaksu osas ja eeldatud sarnaste tendentside jätkumist
ning oldud prognoosides pigem pessimistlik. Tulude kasvu osas on kasutatud Rahandusminis-
teeriumi makromajanduslikku prognoosi keskmise palga ja tarbijahinnaindeksi muutuste osas.
Mooste valla eelarve kujunemise prognoos on toodud tabelis 5.
Tabel 5. Mooste valla eelarve kujunemise prognoos kuni aastani 2018
Mooste vald
2013
täitmine
2014
eeldatav
täitmine
2015
eelarve
2016
eelarve 2017 eelarve
2018
eelarve
Põhitegevuse tulud kokku 1 536 856 1 591 800 1 517 206 1 553 065 1 567 930 1 567 930
Maksutulud 562 116 640 806 612 206 648 065 662 930 662 930
sh tulumaks 503 952 567 806 542 206 578 065 592 930 592 930
sh maamaks 58 164 73 000 70 000 70 000 70 000 70 000
sh muud maksutulud 0 0 0 0 0 0
Tulud kaupade ja teenuste müügist 87 297 77 600 70 000 70 000 70 000 70 000
Saadavad toetused tegevuskuludeks 880 281 868 144 830 000 830 000 830 000 830 000
sh tasandusfond ( lg 1) 323 868 334 092 320 000 320 000 320 000 320 000
sh toetusfond ( lg 2) 441 161 488 158 410 000 410 000 410 000 410 000
sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 115 252 45 894 100 000 100 000 100 000 100 000
Muud tegevustulud 7 162 5 250 5 000 5 000 5 000 5 000
Põhitegevuse kulud kokku 1 426 547 1 541 389 1 465 502 1 496 878 1 509 608 1 509 608
Antavad toetused tegevuskuludeks 174 148 217 399 230 655 250 655 250 655 250 655
Muud tegevuskulud 1 252 398 1 323 990 1 234 847 1 246 223 1 258 953 1 258 953
sh personalikulud 762 938 847 871 717 723 717 723 717 723 717 723
sh majandamiskulud 488 630 464 773 517 124 528 500 541 230 541 230
sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed
sh muud kulud 831 11 346 0 0 0
Põhitegevuse tulem 110 309 50 411 51 704 56 187 58 322 58 322
Investeerimistegevus kokku -74 751 -82 817 -66 756 -218 235 -121 231 -1 257
Põhivara müük (+) 0 50 000 17 875 7 153
Põhivara soetus (-) -96 089 -717 569 -948 800 -1 370 000 -460 000 0
sh projektide omaosalus -142 839 -78 000 -220 500 -119 000 0
Põhivara soetuseks saadav sihtf inantseerimine (+) 29 995 593 852 870 800 1 149 500 341 000 0
Põhivara soetuseks antav sihtf inantseerimine (-) 0 0
Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0
Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 0
Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0
Antavad laenud (-) 0 0
Finantstulud (+) 7 0
Finantskulud (-) -8 665 -9 100 -6 631 -4 888 -2 231 -1 257
Eelarve tulem 35 558 -32 406 -15 052 -162 048 -62 909 57 065
17
Finantseerimistegevus -37 859 9 000 21 444 174 832 88 477 -26 618
Kohustuste võtmine (+) 37 934 84 000 78 000 220 500 119 000
Kohustuste tasumine (-) -75 793 -75 000 -56 556 -45 668 -30 523 -26 618
Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, -
vähenemine) -2 301 -23 406 6 392 12 784 25 568 30 447
Nõuete ja kohustuste saldode muutus
(tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /-
vähenemine) 0 0 0 0 0
Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 28 902 5 496 11 888 24 672 50 240 80 687
Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 283 226 292 226 313 670 488 502 576 979 550 361
sh kohustused, mis ei kajastu f inantseerimistegevuses
sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse
piirmäära 283 226 0
Netovõlakoormus (eurodes) 254 324 286 730 301 782 463 830 526 739 469 674
Netovõlakoormus (%) 16,5% 18,0% 19,9% 29,9% 33,6% 30,0%
Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 1 205 340 955 080 910 324 931 839 940 758 940 758
Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 78,4% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%
Vaba netovõlakoormus (eurodes) 414 019 471 084
E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0
Põhitegevuse tulude muutus - 4% -5% 2% 1% 0%
Põhitegevuse kulude muutus - 8% -5% 2% 1% 0%
Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,08 1,03 1,04 1,04 1,04 1,04
Netovõlakoormus ilma kohustusteta, mille võrra võib
netovõlakoormuse piirmäära ületada 18,01% 19,89% 29,87% 33,59% 29,96%
5.1 Tulumaks
Eelarve tulude osas on suur mõjutaja ning olulisim omatuluallikas tulumaks (tabel 6), mille
laekumise kohta on koostatud prognoos kuni 2018. aastani, kasutades Rahandusministeeriumi
poolt koostatud soovituslikke materjale (KOV finantsjuhtimise käsiraamat). 2009.a toimus
laekumises langus seoses üldise majanduslangusega ja sama aasta kärbetega langetati tulu-
maksu osa laekumist kov-idele 11,93%-lt 11,4%-ni brutopalgalt. 2013.a suurendati tulumaksu
laekumise osa 11,57%-ni tingituna maa maksuvabastuse kompensatsioonist ja 2014. a suu-
rendati tulumaksu laekumise osa 11,6%-ni. Tabel 6. Tulumaksu laekumise prognoos 2013-2018
Tulumaksu laekumise andmed 2013 2014 2015 2016 2017
2018
Maksumaksjate arv* 499 483 507 509 511 513
Maksumaksjate arvu muutus 0,7% 1,0% 0,6% 0,4% 0,4% 0,4%
Väljamaksed füüsilistele isikutele* 4 044 089 4 288 684 4 543 081 4 812 122 5 121 253 5 430 384
Sissetulek inimese kohta kuus 716 772 846 887 935 1007
Sissetuleku kasv 3,8% 5,0% 5,3% 5,5% 6,0% 6,0%
Sissetuleku kasv Eestis kokku 3,8% 5,0% 5,3% 5,5% 6,0% 6,0%
Tulumaksu laekumine* 503 952 526 997 558 206 594 065 608 930 643 857
Tulumaksu laekumise kasv 5,8% 7,6% 6,2% 5,9% 6,4% 6,4%
Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe 11,40% 11,57% 11,60% 11,60% 11,60% 11,60%
18
5.2 Tasandusfond
Tasandusfond on riigilt saadav toetus omavalitsuse tulude tasandamiseks. Tasandusfondi
prognoosimisel on lähtutud 2012. aasta riigieelarvega kinnitatud tasandusfondi arvutamise
mudelist. Tasandusfondi arvutamise valem võtab arvesse arvestuslikud tulud ja arvestuslikud
kulud ning tulude puudujäägi vabariigi keskmisest tasemest kompenseerib koefitsiendiga 0,9.
2013. aastal eraldati eelarvete tasandusfondist vallale 323 868 eurot ja 2014. aastaks
planeeritud 332 294 eurot. Tasandusfondi suuruseks on prognoositud 2018. aastaks 320 000
eurot, mis on 6883 euro võrra suurem kui 2012. aastal.
5.3 Toetusfond
Toetusfondi moodustavad riigi poolt eraldatavad vahendid hariduskuludeks, toimetuleku-
toetuseks ja sotsiaalteenuste osutamiseks. Kõige suurem toetusfondi osa on toetus haridus-
kuludeks. See toetus on ette nähtud õpetajate ja koolijuhtide palkadeks, koolitusteks, õppe-
vahendite soetamiseks, investeeringuks, lasteaiaõpetajate koolitusteks, ainesektsioonide tööks,
õpilasüritusteks, koolilõuna toetuseks. Haridustoetus arvutatakse mudeli järgi, milles kõige
suurem osatähtsus on õpilaste arvul, aga arvesse võetakse ka klassikomplektide arvu ja muid
näitajaid. Haridustoetuse suurus 2013. aastal oli 337 866 eurot ja ligikaudu sama suurusjärk
on prognoositud kogu perioodiks.
Toimetulekutoetus on ette nähtud kehtestatud reeglite järgse toimetulekutoetuse maksmiseks.
Sotsiaal- ja toimetulekutoetuse suuruseks on prognoositud alates 2014. aastast 100 000 eurot
aastas ja see on kogu prognoositava perioodi jooksul sama. Samas tuleb arvestada, et 2012.
aasta kasutamata jääk kanti üle 2013. aastasse ja vajadusel korrigeeritakse järgnevate aastate
toimetulekutoetuse summat.
5.4 Maamaks
2011. aastal moodustas maamaks 3,54% valla maksutuludest ja 2014. aastaks prognoositakse
seda 4,5%. Maamaksuseaduse alusel on alates 2013. aasta 1. jaanuarist maamaksust
vabastatud kodualune elamumaa sihtotstarbega maa tiheasustusega alal kuni 1500 m² ja
hajaasustusega piirkonnas kuni 2 ha ulatuses. Seadusest tulenev maamaksu vähenemine oli
2013. aastal ligikaudu 6 000 eurot.
2014. aastal on planeeritud maamaksu laekumise tõus, kuna vallavolikogu suurendas
seadusega lubatud maamaksumäära. Maamaksumäära tõstmine oli vajalik põhitegevuse
tulubaasi suurendamiseks. Kuna maksimaalne maamaksumäär vastavalt seadusele võib olla
2,0% põllumajandusmaa (haritav maa, looduslik rohumaa) maksustamishinnast ja 2,5%
ülejäänud maa (metsamaa, õuemaa, muu maa) maksustamishinnast, oli siin kasutamata
tulubaasi ressurssi, kuna vallas oli maamaksumäär pikki aastaid vastavalt 0,7% ja 2%. 2014.
aastast kehtestati maksumääraks 1% põllumajandusmaale ja 2,5% ülejäänud maale. Määra
tõstmisest tingituna on järgnevaks perioodiks prognoositud maamaksu laekumist üle 70 000
euro aastas.
5.5 Muud tegevustulud
Muud tegevustulud on loodusvarade kaevandamisõiguse tasud, saastetasud, laekumised vee
erikasutusest. Muud tegevustulud on prognoositavad kogu perioodiks mahus suurusjärgus 5
000 eurot aastas.
19
5.6 Tulud kaupade ja teenuste müügist
Tulud kaupade ja teenuste müügist on perioodil 2008-2014 moodustanud keskmiselt 4,96%
eelarvetuludest. 2013. aastal oli eelarvesse laekumisi kaupade ja teenuste müügist 88 096
eurot, neist riigilõive 1500, laekumisi haridusasutuste majandustegevusest 48 630, laekumisi
sotsiaalasutuse majandus tegevusest 5800, üüri ja renditulu 7300 eurot. Muud laekumised on
oluliselt väiksemad. Eesseisva perioodi kohta võib kaupade ja teenuste müügist prognoosida
tulu keskmiselt 70 000 eurot aastas.
20
6. Kulude prognoos 2015-2018
6.1 Põhitegevuse kulud
Mooste valla eelarve kulude jaotuse prognoosi vaata tabelist 5. Mooste vald võib vajaduse
ilmnemisel eelarve koostamisel kulude proportsioone muuta. Majanduslanguse jätkumisel on
mõistlik kulud üle vaadata hariduse (sh. lapsehoidude ja põhikoolide) valdkonnas, kuna teised
valdkonnad on juba kärped üle elanud ning avalike teenuste kvaliteetse pakkumise tagamiseks
ei ole mõistlik enam neis valdkondades kulusid vähendada. Pidevalt on olnud alarahastatud
teede valdkond ning vajalikeks investeeringuteks puuduvad vahendid. Kärpimine põhjustaks
teede niigi kehva kvaliteedi langust ning nii muutuks elukeskkonna kvaliteet halvemaks.
2013/2014. A lumevaene talv oli siinkohal kergenduseks.
Põhitegevuse kulude prognoosimisel eeldati, et antavad toetused ja personalikulud prognoosi-
perioodil jäävad võrreldavateks järgnevaks aastaks planeeritavate summadega. Majandamis-
kulusid suurendatakse eelneva aastaga võrreldes arvestades tarbijahinnaindeksi tõusuga (kesk-
miselt 2,9% aastas kogu perioodi jooksul).
Reservfondi võiks planeerida prognoositaval perioodil kuni 2% aasta põhitegevuse tulude
prognoositavast mahust.
Põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe on põhitegevuse tulem. Põhitegevuse tulem
on kogu perioodiks prognoositud positiivsena.
6.2 Investeerimistegevus
Mooste valla investeerimistegevus on olnud aktiivne erinevate toetusmeetmete käivitumise
algaastatest alates. Investeeringud on olnud suunatud valla jaoks olulistesse valdkondadesse
kvaliteetse elukeskkonna loomisel: rekonstrueeritud on ühisveevärgi ja –kanalisatsioon objek-
te, parandatud kohalikke teid, põhilises osas on renoveeritud Mooste mõisakompleks ja küla-
keskused valla suuremates külades Kauksis, Rasinal ja Jaanimõisas. Muuhulgas on julgetud
võtta ka riske ning tehtud investeeringuid, millest on võimalik tulevikus täiendavat tulu
teenida. Kõnealusteks investeeringtuks ongi eelkõige mõisakompleksi väljaarendamine ja
külastuskeskuse rajamine. Teisalt on oht, et külastuskeskuse vähese külastatavuse korral
täiendavat tulu ei teenita.
Investeeringute teostamisel on Mooste vald olnud aktiivne Euroopa Liidu (EL) toetusrahade
kasutaja, kuna ca 80% teostatud investeeringute kogumahust on toimunud struktuurfondide ja
lisaks ka siseriiklike toetusmeetmete vahendite abil. Kirjeldatud investeerimiskäitumine on
EL toetusperioodi arvestades olnud mõistlik.
Perioodiks 2014-2018 kavandatud olulised investeeringud (hinnangulise maksumusega,
investeeringu suurusjärk üle 100 000 euro) on:
Meiereihoone renoveerimine tervisekeskuseks- 570 000 eurot.
Kauksi küla uue reoveepuhasti ehitus–175 000 eurot.
Mooste järve veesüsteemi tervendamine (uuringud, järve ja - kallaste puhastamine,
ülevooluregulaator) –330 000 eurot.
Jaanimõisa küla vee- ja kanalisatsioonitorustike, veetöötluse ja reoveepuhasti rekonst-
rueerimine- 135 500 eurot.
Väikeettevõtluskodade ehitus endise tööriistakuuri- 280 000 eurot.
Mooste Põhikooli peamaja fassaadi ja vundamendi remont- 190 000 eurot.
21
Traditsioonilise ja ökoehituse õppekeskuse ehitus endisse sõiduhobuste talli- 550 000
eurot.
Mahetootmise (mahl, juust, mesindus) tootmiskeskuse rajamine- 300 000 eurot.
Mooste aleviku kanalisatsioonitorustiku osaline vahetus ja uue torustiku ehitus-
230 000 eurot.
Rahvamuusikakooli maja soojustus ja remondi lõpetamine- 100 000 eurot.
Traditsioonilise ja ökoehituse õppekeskuse praktikaruumide ehitus ja sisustus-
160 000 eurot.
Rasina endisse koolimajja sõjamuuseumi rajamine- 150 000 eurot.
Lisaks prioriteetsetele investeeringutele toob valla arengukava välja (elluviimine toimub
alates 2014. aastast) ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise vastavalt valla ühisvee-
varustuse ja kanalisatsiooni arengukavale 2012-2024, valla teedevõrgu renoveerimise jmt.
Suurema investeeringuna anti 2011. aasta detsembris ekspluatatsiooni Mooste aleviku uus
reoveepuhasti. Objekti lõplikuks maksumuseks kujunes 264 050 eurot.
2011. aastal toimunud tulekahju järgselt taastati Mooste vallamaja. Taastamine teostati põhili-
selt kindlustusrahade arvel, kuid lisaks viidi hoone üle maaküttele, milleks taotleti abi KIKi
keskkonnaprogrammist. Küttesüsteemi uuendamise maht oli 22 000 eurot, millest 50% kaeti
omafinantseeringuna.
Teostatud on Mooste Lasteaia renoveerimine CO₂- kvoodi rahade ja regionaalsete inves-
teeringutoetuste andmise programmi kaasabil. Tööde maht oli orienteeruvalt üle 200 000 euro
ja põhilised tööd lõpetati 2012. aasta oktoobrikuus.
Toimuvad Kauksi küla uue reoveepuhasti ehitamise ettevalmistused, kus tööde orienteeruv
maht on 175 000 eurot. Samuti on planeeritud 2014. aastal Rasina küla joogiveetorustike
rekonstrueerimine tööde mahuga 48 tuhat eurot. Mõlemale projektile saadi 85%-line toetus
KIK-i keskkonnaprogrammist. Taotlemisel on projekt Jaanimõisa küla veevarustuse ja
kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise toetuseks orienteeruvas mahus 135,5 tuhat eurot.
Investeeringute vajadus eelarvestrateegia perioodil on umbes 4,5-5 miljonit eurot. Vajalikust
investeeringumahust on prognoosijärgselt omavahenditega kaetav kuni 10%-i. Kaasates
elluviimisse erinevaid toetusi ja pangalaene omavalitsuse laenuvõimekuse piires, on investee-
ringute täies mahus teostamine ikkagi küllalt ebareaalne.
Käesolevaks ajaks on lõppenud eurotoetuste programmiperiood 2007- 2013. Uue
programmiperioodi 2014- 2020 toetusrahade suurust ja meetmete avanemist on hetkel raske
prognoosida. Eelarvestrateegia koostamisel on arvestatud võimalike toetusmeetmetega PRIA,
EAS-i ja KIK-i keskkonnaprogrammi kaudu.
6. 3 Laenukohustused
Mooste valla laenukäitumine on olnud konservatiivne, kuna laene on võetud ainult oluliste
investeeringuobjektide omaosaluse katteks. Ülevaade laenukohustustest on esitatud tabelis 7
ja laenude tagasimakse graafik tabelis 8.
Mooste valla krediidivõimelisena hoidmiseks seatakse laenustrateegiat toetavad põhimõtted:
investeeringud planeeritakse vastavalt kehtivale arengukavale ja eelarvestrateegiale
ning valdkondlikele arengukavadele.
22
tulude alalaekumisel teostatakse kulutusi kinnitatud eelarvest proportsionaalselt väik-
semas mahus.
tulude alalaekumine vajab koheselt põhjuste leidmist ja analüüsimist.
omatulude senise osakaalu hoidmine eelarve kogumahust vähemalt samal tasemel.
oluliste majandus- ja demograafiliste muudatuste ilmnemisel tulude ja kulude struk-
tuuri operatiivne ümberhindamine. Tabel 7. Mooste valla laenude ülevaade (allikas: vallavalitsus)
Järelejäänud tähtajaga Kokku
Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-enam aastat Jääk seisuga 31.12.2011 Pangalaenud 91 113 40 408 25 801 21 560 84 440 263 322
Jääk seisuga 31.12.2012
Pangalaenud 73 264 58 655 48 970 38 080 64 257 283 226
Jääk seisuga 31.12.2013
Pangalaenud 66 242 56 556 45 668 30 523 46 378 245 367
Laenu
andja
Lõpp-
tähtaeg
Intressimäär Alus-
valuuta
Jääk Intressikulu
31.12.2013 31.12.2012 31.12.2011 2012 2011
AS SEB
Pank
15.12.2013
5,601 %
EUR
0
14 222
27 674
0
441
1 669
AS SEB
Pank
15.11.2014
Kuue (6) kuu
EURIBOR+3,5%
EUR
4 241
8 869
13 497
82
349
922
AS SEB
Pank
10.08.2015
Kuue (6) kuu
EURIBOR+1,49%
EUR
27 222
43 555
0
442
1 292
0
AS SEB
Pank
09.01.2017
Kuue(6) kuu
EURIBOR+ 1,99%
EUR
50 940
67 461
0
1 899
3 928
0
AS SEB
Pank
07.08.2018
Kuue (6) kuu
EURIBOR + 1,44%
EUR
35 405
0
0
1 519
0
0
AS SEB
Pank
01.11.2019
Kuue (6) kuu
EURIBOR+3,5%
EUR
127 559
149 119
170 681
14 902
22 037
32 155
Kokku 245 367 283 226 211 852 18 844 28 047 34 746
2013. aasta lõpus olid Mooste valla võlakohustused kokku 245 367 eurot (tabel 7).
Netovõlakoormus 2011. aasta lõpus oli 11,7%, 2012. aasta lõpuks oli see tõusnud ca 20 %-ni.
Laenukohustused kaetakse vallaeelarves ettenähtud rahaliste vahenditega.
Mooste Vallavolikogu otsusega nr 20 29. septembrist 2011.a lubati laenu võtta Mooste alevi-
ku reoveepuhasti ehitamiseks 54 515,50 eurot tagasimaksetähtajaga kuni 5 aastat ja Mooste
Rahvamuusikakooli renoveerimise omafinantseerimise katteks 28 090 eurot tagasimakse täh-
tajaga kuni 5 aastat. Laen võeti jaanuaris 2012.a.
Mooste Vallavolikogu otsusega nr 1-1.3/27 26. juulist 2012.a. lubati laenu võtta Mooste Las-
teaia ja arstipunkti renoveerimiseks 49 000 eurot tagasimakse tähtajaga kuni 3 aastat.
Tabel 8. Laenude tagasimakse graafik (allikas: vallavalitsus) 2014 2015 2016 2017 2018 2019
põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress põhiosa intress
Mooste Lasteaia remont 7586,76 576,48 7586,76 439,46 7586,76 303,40 7586,76 165,46 5057,04 33,91
Mooste Lasteaia ja
arstipunkti remont 16333,32 366,48 10888,92 75,30
23
Mooste aleviku reoveepu-hasti rekonstrueerimine Rahvamuusikakooli renoveerimine
16521,00 1020,83 16521,00 631,82 16521,00 243,86 1376,75 1898,73
Turismi ja huvitege-vusearendamiseks Mooste mõisakompleksis
21559,80 4581,31 21559,80 3741,72 21559,80 2910,95 21559,80 2062,92 21559,80 1223,54 19760,50 381,47
Struktuuritoetuste projekti-de omafinantseeringute katteks
4240,800 82,49
KOKKU 66241,68 6627,59 56556,48 4888,30 45667,56 3458,21 30523,31 4127,11 26616,84 1257,45 19760,50 381,47
24
7. Kokkuvõte
Eelarvestrateegia eesmärk on tagada omavalitsuse finantspoliitika jätkusuutlikkus: positiivne
eelarvetulem, reservide olemasolu, piisav laenuteenindamise ja investeerimise võimekus.
Omavalitsuse jätkusuutlik areng tervikuna on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna
pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on seal elavatele inimestele
kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine. Omavalitsus on jätkusuut-
lik, kui inimesed piirkonnast ei lahku (ka töökoha asumisel väljaspool) ning kui sisserändele
ja investeeringutele on loodud soodsad tingimused. Võtmeteguriks on töö- ja elukoha vaheli-
ne hea transpordiühendus ning heal tasemel avalike teenuste (haridus-, sotsiaal- ja kommu-
naalteenused) olemasolu ja kättesaadavus.
Riiklikud toetused, sihtotstarbelised ja mittesihtotstarbelised kokku, moodustavad ligikaudu
kaks kolmandikku Mooste valla eelarvetuludest, samas, kui laekumised maksudest on
keskmiselt pisut üle 30%. Käesoleva eelarvestrateegia kontekstis võib öelda, et Mooste valla
eelarvetulude maht vähenes majanduslanguse tingimustes, kuid sellest hoolimata on olnud
võimalik tagada avalike teenuste osutamise taseme säilitamine. Siiski vahendeid infrastruk-
tuuri arendamiseks ei ole piisavalt ja omavalitsuse võime investeerida on tagasihoidlik.
Eelarve kujunemise prognoosi (tabel 5) järgi on Mooste vald vaadeldaval perioodil võimeline
omavahenditest investeerima keskmiselt kuni 100 000 eurot aastas.
Positiivne on, et omavalitsuse netovõlakoormus on madal ning on olemas võimekus laenuraha
kaasamiseks vajalike investeeringute tegemisel. Vajadus investeeringuteks valla arengukava
eesmärkide järgi on tähelepanuväärne. Kaasates projektide läbiviimisse nii ELi struktuuri-
toetusi kui siseriiklikke toetusmeetmeid ning pangalaene vastavalt perioodiks prognoositud
laenuvõimekusele, on investeeringute tegemine täies mahus siiski probleemne.