märjamaa · (bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia), matemaatikas ja funktsionaalses...

MärjamaaNädalalehtMÄRJAMAA VALLA INFOLEHT

Nr 9 (1211) 8. märts 2017 Hind 0,35 eurot

TÄNA LEHES:

• Pillerpalli lasteaed võõ-rustas sõpru. Lk 3

• Vestlusringis olid Vigala aukodanikud. Lk 4

• Ülevaade volikogu istun-gist. Lk 5

• Kutsume teatrisse. Lk 6• Mittetulundusliku tegevu-

se 1. vooru toetused. Lk 7

Märjamaa gümnaasium oli PISA testis parimMõni aeg tagasi teavitati Eesti üldsust meie koolide suurepä-rastest tulemustest rahvusva-helises haridusuuringus PISA 2015. Lugejale meeldetuleta-miseks, et PISA (rahvusvahe-line õpilaste hindamisprog-ramm) on suurim ja tuntuim haridusuuring maailmas, kus mõõdetakse 15-aastaste õpi-laste teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: loodusteadustes (bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia), matemaatikas ja funktsionaalses lugemises.

Uuring viidi läbi 72 riigis. Eestist oli valimis 206 kooli, nende hulgas ka Märjamaa gümnaasium. Juhuvalikus oli

meie koolist 38 eri taseme-ga õpilast (teada on, et va-limi moodustamine toimus spetsiaalse arvutiprogrammi KeyQuest abil). Sel korral oli uuringu teravik suunatud loo-dusteadustele.

Äsja koolidesse saadetud tagaside oli meile enam kui rõõmustav. Võrdluses osa-lenud riikide (OECD), Rapla maakonna ja Eesti keskmiste punktidega on meie õpilaste

tase kõigis kolmes valdkonnas kõrgeim.

Siit võime teha lihtsa järel-duse, et kui PISA 2015 järgi on Eesti põhikooliõpilaste tase maailma parimate seas ja Eu-roopa absoluutses tipus, siis Märjamaa gümnaasiumi tase ongi just seal. Selline positiiv-ne tagaside on tunnustus nii õpilastele kui ka õpetajatele. Õpetajate õpetamismetoodi-ka ja õiged õppemeetodid on

kandnud vilja. Tubli töö!Järgmine PISA uuring

viiakse läbi aastal 2018. Jääb loota, et õpilaste ja õpetaja-te head haridust väärtustav koostöö viib ka siis konku-rentsivõimeliste tulemusteni. Seniks aga soovib kool kõigile pooltele ikka positiivset suh-tumist ja toetavat tegutsemist!

Andres Elmik

Keskmised punktidLoodusteadusedLugemineMatemaatika

OECD riigid

493493490

Eesti

534519520

Rapla maakond522505503

Märjamaa gümnaasium541528525

Meie riik sai äsja 99-aastaseks. Oli paras aeg eelnevad aastad kokku võtta. Seda tehti Varbo-la rahvamajas 26. veebruaril jälle ajalootunni vormis.

Varbola rahvamajas on viimase kümne aasta jooksul alati tähtsündmuseks olnud Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine. Viimastel aasta-tel on püütud seda teha veidi teistmoodi. Mullu kohtuti fil-mi „1944“ peaosatäitja Kas-par Velbergiga ja oli üles sea-tud kostüümikunstnik Mare Raidma kostüüminäitus. Kaks aastat tagasi tehti algust aja-lootunniga, ning sellele lihtsalt pidi järg tulema.

Koolitüdruk Johanna Buht, rahvamaja juhataja Piret Lin-namägi ja raamatust „Eesti Vabariik 90“ ajaloosündmusi esile toonud Jürgen Kusmin kandsid oma vahetekste saali-täiele rahvale ette vaheldumi-si luuletuste, laulude, muusika

ja tantsudega. Trikoloori sissetoomise au

oli sel aastal naiskodukaitse, noorkotkaste ja kodutütar-de esindusel. Tervituskõnega esines Märjamaa vallavanem Villu Karu. Üles astusid Varbo-la lasteaia Muumi mudilased Eliisa Elfenbeini juhendamisel, kohalikud noored pianistid Keiti Lomp ja Getter Lehtsaar, Piret Kuntsi käe all tantsiv naisrahvatantsurühm Varbola Piigad ja naiskoor Astra, kellel sel päeval oli lausa kaks diri-genti – Marju Plamus ja Patrik Sebastian Unt, kes oli ühtlasi koori kontsertmeistriks. Kü-lakosti tõid veel noored rahva-tantsijad ehk Sirguliste rühm Märjamaalt, keda juhendab Karin Andesalu.

Kavas jalutati läbi Eesti Va-bariigi 99 aasta.

Saalis istus aukohal mõ-ned kuud tagasi oma 100 aas-ta juubelit tähistanud Leida

Luttvärk, kes on rahvamajas kultuurijuht olnud ja sai see-pärast ka tänukirja, Eesti talus küpsetatud sooja leiva ja kal-listusi. Memme rõõm oli suur ning ta oli pisarateni liiguta-tud. Tänatud sai ka kõiki rin-gijuhte ja ajalootunnile kaasa-aitajaid.

Kontserdi lõpetas riigiko-gu liige Artur Talvik Kristiina Ehini luuletusega „Eesti“, mis pani saalitäie rahvast hiir-vaikselt kuulama ja luuletaja sõnumi üle mõtlema. Selles oli Eestit kirjeldatud just sellise-na, nagu ta poetessile näis ja mis inimestele nii tuttavlik on – täis rõõmu ja valu, pettumisi ja õnnestumisi; maa, kus me elada tahame ja mida me nii armastame.

Pea kahetunnine sündmus lõppes ühiselt vastlakuklite söömisega ning fotonäituste „Naiskodukaitse tegemised“ ja „Meie kaitsjad“ vaatamise ning muljetamisega. Majast lahkuti heade tunnetega.

Kindlasti tuleb ka kolmas ajalootund, see on veel piduli-kum, saja-aastase Eesti vääri-line.

Piret Linnamägi

Varbola rahvamajas peeti taas ajalootundi

Raamatust luges vahetekste Jürgen Kusmin.

8. märts 20172 Märjamaa Nädalaleht

Algus 8.02

Kultuurikroonika 1969. aastani on kirjuta-nud Meinard Uustalu. 1999. a Haimre rah-vamajja tööle tulles jätkasin kultuurikroonika kirjutamist, kasutades vahepealsete aas-takümnete taastamiseks do-kumente, mida tol ajal säilitati Märjamaal asuvas arhiivis.

Väga palju materjali kogu-sin inimestelt, kes on ise töö-tanud rahvamaja juhatajana, kunstilise juhina või osale-nud taidlusringides. Töötasin Haimres 16. septembrist 1977 kuni 1. augustini 1981. Neil aastail oli Märjamaa rahva-maja lõhkenud keskkütteka-telde tõttu suletud. Mina tulin Haimresse tööle ja Märjamaa kultuurimaja juhataja Ly Tam-melgi läks tööle Metsa tänava salastatud asutusse.

Minu sünnikodu on Haim-re rahvamaja vastas ja laste-sõime mitte omaks võtnud poeg sai vanaema hoole alla. Märjamaa kultuurimajas oli tol ajal töötajana kirjas neli meest: Rao Laidsaar, Peeter Väljak, Ants Tammar ja Tiit Oidram. Märjamaa kultuuri-maja remont kuidagi ei ede-nenud. Parteikomitee kutsus oma liikme Ly jutule, lubades remondiraha anda, kui Ly kul-tuurimajja tööle tagasi tuleb. Märjamaa kultuurimajas algas remont, mille käigus väliste-rassist ehitati nn peeglisaal. Ly suurel soovil tulin minagi Märjamaale tööle tagasi.

Meie asutusel on aasta-kümnete jooksul olnud erine-vaid nimesid. Sõjaaastatel oli maja suletud. Kui eelnevalt oli Kasti rahvamaja, siis ala-tes 1945. aastast Haimre rah-vamaja kuni 1. aprillini 1963, sealt alates kolhoosi klubi kuni 1. augustini 1966, edasi jälle rahvamaja kuni 1970. aasta-ni (1,0 kohta). Kahe töötajaga maakultuurimajana töötas Haimre alates 1970. aastast.

1994. a 1. juunil sulges Märjamaa vallavalitsus Haim-

re maakultuurimaja. Rahva-maja oli suletud 3,5 aastat. Ak-tiivsed inimesed korraldasid aeg-ajalt pidusid, tuues alati vallamajast võtme. 1998. aas-tal otsustas Märjamaa valla-vanem Mart Tilk rahva soovil Haimre klubina avada (Varbo-la ja Valgu olid klubid), võttes 0,5 kohaga tööle juhataja. Es-ter Haud korraldas üritusi ja organiseeris WC-de remondi, kuid lahkus töölt sama aasta sügisel. Samal ajal koondati mind Märjamaa rahvamajast. Vaatamata sellele, et tollane Raplamaa kultuurinõunik Lea Purga sõnas mulle: „Haimre rahvamaja on täielik peldik,“ otsustasin pere toetusel ras-kustele vastu minna. Töökoh-ta oli vaja, kolmkümneaastane kogemuste pagas olemas, amet südamelähedane ja mis kõige tähtsam – tundsin endas ko-hustust kodukoha rahvamaja korda teha. Hoone oli kohu-tavas seisus. Maja vasakpool-se osa tagakülje katuselt oli eterniitplaat alla vajunud ja selle tagajärjel laed alla kuk-kunud. Rahvamaja saalis oli la-vaesine põrand niiskuse tõttu läbi vajunud, peal oli katteks lauaplaat. Ahjude kütmisega oli probleeme, sest hakid olid korstnakäigud pesamaterjali-ga ummistanud.

Kallis lugeja, pean tunnis-tama, et siitmaalt kirjutatu tuleb kõik läbi minu. Kõik va-lud ja võlud, hirmud ja rõõmud on saatnud mind rahvamaja taastamise aastatel. Tänu ko-dukandi rahva tugevale toe-tusele ja abile oleme üheskoos saavutanud tulemuse, mille üle ka ise rõõmustame.

Tulles 1999. a 1. jaanuarist rahvamajja tööle, hakkasin kohe korraldama igakuiseid peoõhtuid. Majas olid olemas lauad, aga toolid olid suletud aastate ajal kuhugi „kadunud“. Kui ma vahepeal Haimre maa-kultuurimajas töötasin, allus maja Märjamaa Rahvasaadi-kute Nõukogu Täitevkomitee-le, mille juht oli Leida Viipsi. Leida toetas mind igati rah-

vamaja inventari soetamisel. 1979. aastal tõime majandi veoautoga, roolis Väino Ka-senurm, Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadist 75 hele-dat vineertooli (5 rubla tool).

Tolleaegse Haimre põhi-kooli direktori Pille Vankri lahkel loal vedasin esimesel neljal kuul pidude tarvis too-lid koolist. Reedel tõime toolid koolist rahvamajja ja pühapäe-val tagasi.

Elu rahvamajas läks pisi-tasa käima. Mais tõime Keila Rõõmu kaubamajast isikliku Opel-pikapiga esimesed 50 kokkupandavat plasttooli, mis teenivad siiani. Mais lupjasi-me perega rahvamaja esikülje üle ja värvisin välisuksed tu-mepruuniks. Kuulutasin välja talgupäeva, kus peale nelja Kaljusaare olid abiks Ruttar Marrandi, Märt Arula, Peeter Haud, Raido Liiv, Rita, Mar-gus ja Rando Lobjakas, Aino,

Heino, Indrek, Ants ja Janar Mitt, Heino Uustalu, Rauno Jüriado, Aita Reose ja Jaanus Reose. Kaks autokoormat rah-vamaja ette kallutatud liiva lükkasid mehed kahe käsikäru abil lava ees olevasse nn or-kestriauku. Osa mehi viskasid labidatega akende kaudu välja alla kukkunud laed. Naised riisusid parki ja keetsid tal-gusuppi. Lava ees olev sügav tühimik sai liivaga täidetud ja õuest prahihunnikud vee-tud. Olen siiani neile abiliste-le tänulik – sellest sai alguse rahvamaja taastamine. Märja-maa vald eraldas 1999. aastal Haimre klubile remondiks 11 000 krooni. Selle eest ostsin 15 tm palke ja lasin saekaatris saagida.

Haimre rahvamaja juhataja Eha Kaljusaar

Järgneb

Haimre rahvamaja lugu 4

Haimre rahvamaja renoveerimise algus aastal 2001.

Rahvamaja tagakülg 2001. aastal.

8. märts 2017 3Märjamaa Nädalaleht

Sõbranädalal võtsid Pil-lerpalli lasteaia rühmad Ülane ja Rukkilill vastu külalisi. Ülase rühma külastasid sõbrapäeval selle rühma vilistlased, Märjamaa gümnaasiumi II C klassi õpi-lased ja õpetaja Tiina Tanseri. Lisaks oodati külla oma laste-aia Sinilille rühma. Rukkilille rühmas käisid naaberlasteae-dade mudilased Midrimaalt ja Kasti lasteaiast.

Hommik hakkas sigina-sa-ginaga peale. Tehti ettevalmis-tusi ja mõlemad rühmad val-mistasid maitsva rullbiskviidi.

Koolilapsed asusid Ülase rühma saabudes kohe tegutse-ma: poisid mängutoas konst-rueerima ja autodega mängima ning tüdrukud magamistoas nukunurgas mängima. Tekkis tunne, nagu koolilapsed olek-sid taas igapäevased lasteaias käijad.

Veidi aja pärast ühines Üla-se rühma ja nende külalistega ka Sinilille rühm ning koos mindi muusikatundi. Saalis oli umbes 50 last, kellega muusi-kaõpetaja Kadri Jüriado viis läbi laulumänge. Muusikalised mängud valmistasid rõõmu kõigile. Seejärel maiustati koos sõpradega Ülase rühmas. Koh-tumine lõppes ühise teatrikü-lastusega lasteaia saalis, kus vaadati etendust „Heategu“. Oli meeldejääv ja sõbralik päev.

Järgmistel päevadel oli las-teaed taas rahvast täis. Külla oodati Midrimaa lasteaia Lin-nupoegade ja Kasti lasteaia Jänkupoegade rühma. Sõpra-dega koos mängiti rühmas ja osaleti saalis ühises muusika-tegevuses.

Eriti meeldis külalistele

BeeBot (prog-r a m m e e r i t a v mesilane), mil-le pealt ei saa-dud silmi ära. See tegelane on Rukkilille rühmas ja teis-tes Pillerpalli rühmades juba vana tuttav, kes teeb kõike nii, nagu lapsed temasse prog-rammeer ivad. Enne lahkumist maiustati ühi-ses peolauas ja tänati külalisi. L i n n u p o e g a -de ja Rukkilil-le rühm mängisid ühiselt ka õues. Tõdeti, et sõprussuhted saavad alguse siis, kui sõbrad külla kutsuda.

Sõbrapäeva nädala järel jõudis kätte Eesti Vabariigi sünnipäev. Pidulikule aktusele olid oodatud külalised Rapla politseijaoskonnast – piirkon-napolitseinikud Jaan Padrik, Raido Galjaev ja noorsoopolit-seinik Triin Tähtla. Kui külali-sed ja lasteaia rühmad olid ko-had saalis sisse võtnud, lauldi ühiselt Eesti hümni ning seejä-rel esinesid lapsed.

Kontserdi lõppedes rääki-sid politseitöötajad oma tööst, näitasid varustust ja võimalda-sid ka lastel vahendeid katsuda ning kuulivesti selga proovida. Kohtumise lõpus saabus ül-latus – politsei teenistuskoer Hugo. Ta on seitsmekuune noor ja õppiv teenistuskoer. Koerajuht Raido demonstree-ris lastele Hugo oskusi. Elevust oli küllaga nii lastel kui noorel

Hugol. Kohtumise lõppedes uu-risid lapsed õues veel politsei-autot ja lehvitasid külalistele.

Sedalaadi kohtumised on alati teretulnud ning rõõm on see, et küllakutsele alati lah-kelt vastatakse ja kohale tule-miseks aeg leitakse. Jätkame

seda suunda ka edaspidi. Laste jaoks on sellised päevad puhas rõõm.

Pillerpalli lasteaia õppeala-juhataja Astrid Tamman

Pidasime sõbranädalat koos sõpradega

Märjamaa Pillerpalli lasteaia mudilased koos külalistega politseist. Foto lasteaia kogust

Järjekordne muutus busside väljumisajas

Alates 15. märtsist muutub kaugbussiliini 887 marsruut ja väljumisajad.

8:45 Tallinna bussijaam 16.009:05 Vana-Pääsküla 15.409:27 Kernu kauplus 15.189:35 Varbola tee 15.109:41 Vaimõisa 15.049:46 Orgita 14.599:50 Märjamaa 14.5510:00 Konuvere 14.4510:15 Libatse 14.3010:27 Are 14.1810:45 Pärnu bussijaam 14.0011:20 Häädemeeste 13.2511:40 Ikla piiripunkt 13.05


Vestlusringi külalisteks olid Vigala aukodanikud

Kivi-Vigala raamatuko-gus olid vestlusringi külalisteks Vigala val-la aukodanikud Kaie Bergmann ja Jaak Uibu. Tuuli-ne ja tuisune talveilm tõi kodu-dest välja inimesed, kellel oli huvi oma kodukandi inimeste tegemiste vastu.

Jaak Uibu Toompea Hari-dusseminari asutajaliikmena alustas rahvatervise teemal statistikaga. Mis on rahvas-tiku tervise tähtsam näitaja? Ikka sündivus. Entusiastlikult on aastate jooksul poliitiku-tele tehtud sadu ettepanekuid, kuid ilma vastuseid saamata. Uibu ütles, et raske on tegut-seda missioonist.

Uibu raamat „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja rii-gist“ sai valmis enne president Ilvese ametist lahkumist. Raa-matu esitlus riigikogus läks korda, sellele aitas kaasa Rein Ratas, kelle algatusel loodi Eesti rahvastiku toetusrühm. Komisjoni tööd juhib Siret Kot-ka. 10. veebruaril oli Toompea Haridusseminari liikmetel kohtumine peaminister Jüri Ratasega, kes tunneb enamik-ku komisjoni staažikatest liik-metest.

Juba president Arnold Rüütel avaldas 2002.aastal rahvastiku prognoosi, milles rahvastiku kidumine on üsna

nähtav. Uibu sõnul jätkub meie rahvastiku kahanemise-trend. Kuulus majandustead-lane J.M. Keynes on seostanud madalat sündimust majandus-langusega. Paljud on sellele probleemile käega löönud. Majanduskasvu mootor on ikkagi sündivus. Rahvastiku probleemkomisjon on eelkõige põhiseaduse preambuli pare-maks täitmiseks. Avo-Rein Te-reping väidab, et rahvastiku küsimused on juhitavad, kui nendega süsteemselt tegeleda. See jäi kõlama ka kohtumiselt peaministriga.

Lauavestluses jõudsime praeguse haldusreformi juur-de, mille korralduses palju segast. J. Uibu ütles, oli teinud

järjekordse arupärimise va-litsusele, nt miks ei arvesta liitumisel rahvastiku tihedust, ajaloolist paiknevust, majan-dustegevust.

Vestlusringis kaldus jutt varasemale Vigalale, kus kü-lades elas inimesi, peredes oli palju lapsi, koolidesse jätkus õpilasi ja ilmselt oldi aktiiv-semad kohalikus elus. Geo-meedia juhi Rivo Noorkõivu arvates on probleem nüüd sel-les, et juhtidel tuleb senisest mugavustsoonist välja astuda ning mõelda, kuidas väheneva ja vananeva rahvastikuga toi-me tulla. Uibu ütles, et kõikjal ei saa nõuda vabatahtlikkust, pigem nõuda enam vastutust oma ametikohtadel.

Kohtumise esimene pool oli tõsist laadi ja toetus erine-vate autorite seisukohtadele. Teises pooles kõneles Kaie Bergmann, kellel lühikese aja-ga on valminud raamatud „Ära veni, vanaema!“ ja „Vesi minu veskile“. Raamatute kirjutami-se juures pidas autor oluliseks pealkirja. Jutustuse „Minu arr-

rmas , kalllis“ pealkiri sündis ühe meesnäitleja poolt väl-jaöelduna. See jutustus pidi ilmuma teises raamatus, Kaie tänaseks lahkunud abikaasaga olid seal omad seosed.

Kaie ütles, et kirjutamine on talle kerge tegevus, teisalt suudab arvuti taga olemine mõtteid mujal hoida.

Tähtis on inimesele sünni-paik ja kool, kus ta õppis. Kaiel on nendeks kohtadeks Paldiski ja Vasalemma. Ennast peab ta küll jonnijaks, aga hea kasva-tus tuli vanemate heast koos-elust, peres loeti palju, tehti muusikat, lauldi, jõuti käia teatris, kinos ja mujalgi. Nagu varasemalt Uibo on rõhutanud – maatöö teeb meist inimese, seda kinnitab ka Kaie. Kirju-tis „Vesi mu veskile“ on täielik väljamõeldis. Selles kirjeldab autor kirjavahetust tundmatu noormehega. Koduloole toetu-des pole tal tekkinud tahtmist kooliaegu meenutada või kol-hoosi tegemisi kirjeldada. Jää-gu nendest aegadest kustuma-tud mälestused ajalukku. Oma elule tagasi vaatades ütles Kaie: „Elati nii, et polnud igav ja päevad olid täis tegemist.“

Kohtumise ajal oli võima-lus lugeda Juhan Nurme raa-matust „Vana tare hõng“ Kaiet puudutavat Beti lugu. Lõpuks ütles Kaie Bergmann, et enam ei kavatse ta kirjutada. Kuu-lajaid said tuttavamaks tema teostega, saime teada, kuidas sünnivad tema lood.

Jaan Viska tutvustas mõne sõnaga ka Vängla küla tegemi-si.

Jaan Viska

Jaak UibuFotod: Jaan Viska Kaie Bergmann

Massipiirang valla kruusateedel

Märjamaa Vallavalitsus kehtestas 1. märtsil 2017 kor-raldusega nr 157 valla kruusakattega teedel seoses

kevadise teede lagunemisega üle 7-tonnise tegeliku massiga sõidukitele (autorongidele) massipiiran-gu alates 2. märtsist 2017. Piirang ei kehti prügiveo-

ja piimaveoautodele ning vallavalitsuse luba omavatele sõidukitele.

Piirang kehtib kuni teeolude paranemiseni. Piirangu tühistamisest teatatakse täiendavalt.


Volikogu võttis vas-tu Märjamaa valla 2017. aasta eelarve. Eelarve kogumaht on 9 402 000 eurot.

Esimesel lugemisel oli Märjamaa valla arengukava investeeringute kava aasta-teks 2016–2020 muutmine. Muudatuste aluseks on esita-tud taotlused ja vallavalitsuse ettepanekud. Muudatuse tule-musena väheneks 2017. aasta laenuvajadus, mis omakorda võimaldab suuremas mahus laenu võtta järgnevatel aas-tatel, kui oma osa nõuab ka-vandatav spordihoone koos kunstmurukattega jalgpalli-väljaku ja parkla ehitamisega jm investeeringute kava ob-jektid.

Kinnitati Märjamaa güm-naasiumi arengukava aas-tateks 2017–2019. Arutelu käigus räägiti ka vajadusest mõelda tulevase koolivõrgu peale.

Volikogu oli üksmeelselt nõus Raikküla vallavolikogu ettepanekuga alustada Mär-jamaa valla ja Raikküla valla vahelise piiri muutmise me-netlust. Raikküla valla kolme küla – Riidaku, Pühatu ja Kõr-vetaguse elanikud on avalda-nud soovi peale sügisesi koha-like omavalitsuste volikogude valimisi kuuluda Märjamaa valda. Märjamaa vallavolikogu volitas läbirääkimisi pidama juba varasemalt ühinemislä-birääkimisteks moodustatud

juhtkomisjoni. Läbirääkimis-tega on võrdlemisi kiire, sest taotlus piiride muutmise koh-ta tuleb maavanemale esitada hiljemalt 6 kuud enne 15. ok-toobril 2017 toimuvaid valimi-si. Seega peab taotlus maava-nema lauale jõudma hiljemalt 15. aprillil.

Volikogu andis vallavalit-susele nõusoleku korraldada kompaktlaaduri kasutusrendi hange ja sõlmida leping. Laa-dur võetakse rendile 60 kuuks. Otsuse poolt oli 11 saadikut, 2 vastu ning 2 jäid erapooletuks. Küll aga toetati üksmeelselt vallavalitsusele arvutite ka-sutusrendi hanke korraldami-seks ja lepingu sõlmimiseks nõusoleku andmist. Vallava-litsusel on soov vahetada välja umbes veerand valla arvuti-pargist.

Et minna edasi Märjamaale kavandatava tervisekeskuse projektiga, oli vaja volikogu otsust omaosaluse garantee-rimise kohta. Nii otsustatigi garanteerida projekti „Mär-jamaa esmatasandi tervise-keskuse loomine” omaosalus summas 280 000 eurot. Juhul, kui objekt kallineb, katab kal-linemise kulu Märjamaa vald. Tervisekeskuse valmimine on planeeritud 2020. aastasse.

Käesoleval aastal on oma volitused peatanud kaks voli-kogu liiget – esmalt peatas vo-litused Eero Plamus ja seejärel Andres Jõessar. Mõlemad olid volikogu aseesimehed. Nende

asemel on volikogus vastavalt Venno Kornak ja Hanno Mar-randi. Koosseisu muudatus-test tulenevad ka mõned kor-ralduslikud otsused – eelmisel istungil valiti Eero Plamuse asemel uueks aseesimeheks Teet Tomson. Järgmisel istun-gil on kavas valida teine uus volikogu aseesimees. Seekord määrati ka uus esindaja asen-daja Raplamaa Omavalitsuste Liidu Täiskogusse. Volikogu esimeest asendab seal vajadu-sel Teet Tomson.

Istungil määrati ka siht-otstarbed kahele Laukna küla katastriüksusele (Laukna keskus 6b on ärimaa ja Hele-nimetsa on maatulundusmaa).

In for mat sioon ipu n k t i s räägiti eelseisvatest sündmus-test, hulkuvate koerte ja kas-side püüdmisest, Märjamaa gümnaasiumi bussi kasuta-misest ja revisjonikomisjoni ettepanekust varustada kõik vallavalitsuse ja tema halla-tavate asutuste sõidukid GPS

jälgimisseadmetega.Istungil osales 15 voliko-

gu liiget. Päevakorrapunktide arutelu võttis aega veidi üle kolme tunni. Järgmine istung on 21. märtsil.

Janika Liländer

Ülevaade volikogu 21. veebruari istungist

MärjAMAA rAAMAtuKoguS

LastekogusIc klassi õpilaste uued tööd:„Peegelpilt”„Vihmas on mõtteid”„Sõnad, mis teevad mind õn-nelikuks”IIc klassi õpilaste tööd:„Minu kodu Eestimaa”

Kodulootoas6.-25. märtsini Haapsalu sallide näitusLiina Langi loodud uute

koekirjadaga11. märtsil kell 12.00 kohtumine autoriga

Märjamaa raamatukogu saalis 16. märtsil kell 17.00 kohtumisõhtu Külas on Tanel Saimre,raamatu „Minu Norra. Polaa-rutoopia ja naftaplatvormid” autor

Hea käsitöörahvas!

Jälle uued tegemised ootavad teid

9. ja 16. märtsil. Siis teeme vanapaberist

(ajalehest) punutisi. 9.03 kell 17.30 meisterda-me ajalehest nn vitsad, millega hiljem 16.03 pu-

nuda. Vaja on nr 2 või 2,5 kudumisvardaid. Lisaks

võta kaasa ajalehti (u 10 tk). Osalustasu 5 €. Registreeru tel 5615 7757 või [email protected].

Eve ja Tiina


Teil on võimalus sõita 16. ap-rillil vaatama Tartu Uue Teatri etendust „Praktiline Eesti aja-lugu“. Pilet 13 eurot, sõidura-ha bussi täituvuse korral u 10 eurot. Info ja registreerumine kuni 10. märtsini õhtupooliku-ti tel 5698 9721 Tiia.

Etenduse tutvustuseks

Uuel ajastul vajavad inimesed mitte sõdade ja maniakkide, vaid õnne, ellujäämise ja prak-tiliste tarkuste ajalugu. On vii-

mane aeg hakata väärtustama seda, mis on meid läbi paksu ja vedela siia välja toonud.

Kõigel on alati olnud oma praktiline põhjus. Igal kombel ja traditsioonil, mida me truult järgime, on oma asine algus. Kõik, mis on „alati nii olnud” ning milles ei tohi kahelda, on kord saanud alguse, ning ena-masti väga selgelt praktilisest vajadusest.

Missugune on meie mina-pilt, meie mõttemaailm, meie söögilaud ja siht, on ikka sõltu-

nud väga asistest põhjustest ja praktilistest olukordadest. Me oleme alati olnud need, mida me sööme ja tahtnud saada millekski muuks, mida me veel söönud pole.

See on kahevaatuseline muusikaline teraapia, prak-tiline ekskursioon eestlaseks söömisesse, eestlaseks rääki-misse ja eestlaseks laulmises-se – läbi kulinaaria, kaljujoo-niste ja Kukerpillide laulude.

Miks just Kukerpillid? Sest nende repertuaariks on rahva-laulud ja algupärandid, milles on sees kogu eestlasena elus ja maailmas püsimise teadus. See on suur tarkus, rüütatud arusaadavasse ja söödavasse vormi. Nende lauludes on sees

„nagu asjad on”, praktiliselt, nagu räägiks seda viguriga vanaisa, kes teab kõike, aga ei hakka sellega viisakusest kel-kima, sest see võiks varjutada tema õpetuse vastuvõtmist.

Lavastus on kahes vaatu-ses ning sisaldab väga palju muusikat, toidulõhnu, liiku-vaid pilte ning ilmselt ka huu-morit. Siiski publikut ümber ei paigutata, ei toideta ega kiusa-ta. Kes tunneb end ette petetu-na, sellele võib lohutuseks lisa-da, et vaheajal töötab puhvet ja saab ka jalutada.

(ht tp://w w w.uusteater.ee/praktiline-eesti-ajalugu)

Tiia Kessel

4.-5. märtsil toimusid Valgas Eestimaa talimängud, mille korraldas maaspordiliit Jõud. Raplamaa maadlejaid esindas maadlusklubi Juhan. Olime väljas 5 mees- ja 3 naismaad-lejaga.

Kreeka-rooma maadluses võitsid meie maadlejad kaks esikohta: kuni 85 kg kehakaa-lus võitis Raido Liitmäe ja 98 kg kaalus Ardo Pajur, samas kaalus tuli teiseks Hannes Vä-lis. Kuni 54 kg kaalus sai teise koha Kristjan Vodolaztšenko. Urmis Veimann saavutas 5. koha.

Vabamaadluses -97 kg

kehakaalus võidutses jällegi Ardo Pajur, teise koha saavu-tas Hannes Välis.

-54 kg kaalus oli Kristjan Vodolaztšenko kolmas. Raido Liitmäe ja Urmis Veimann see-kord medalini ei jõudnud.

Tüdrukute kehakaalus -53 kg võitis Heily Tiitus teise koha. Kolmanda koha saavu-tasid Triinuly Veimann -48 kg kaalus ja Sandra Plamus -59 kg kaalus.

Meeskondlikus arvestuses oli MK Juhan kreeka-rooma ja naistemaadluses neljas.

Harri Koiduste

NÄDALA MIINUS

Märjamaal lauluväljaku lähedalt eramaalt on varastatud kada-kaid (need on maha raiutud) ning seoses sellega lõhutud paari-kümne aasta pikkune emotsionaalne side. Kadakas kasvab üsna aeglaselt, kümneaastaselt on kõrgus tavaliselt 40–50 cm, 50aas-taselt 3–4 meetrit.

Inimene, kes sa seda tegid, loodame, et kadakate vargus oli seda väärt!

Kutsume teid teatrireisile tartusse

13. märtsil kell 19 mängib Rakvere teater Märjamaa rah-vamajas Ivo Eensalu lavasta-tud näidendit „Sinatraga kuu peale”. Osades Ülle Lichtfeldt ja Tiina Mälberg.

84-aastane Davy fännab Frank Sinatrat, kuid lisaks on tal kaks hooldajat. Kahel naisel on tükk tegemist nii omavahel kui oma geniaalsete ideede elluviimisega. Kui kaugele on valmis minema kaks üldiselt heatahtlikku ja moraalset naist, kui neid ahvatleb või-malus natuke teenida? Risk on

ju väike ja midagi eriti hullu nad ei tee. Pealegi on see raha peaaegu nende oma. Eriti kui neil on seda raha ka hädasti tarvis...

Alguses on paar head ideed, kuidas seda valutult korraldada, nii et kõik on õn-nelikud. Seejärel läheb vaja vaid kahe piisavalt meeleheit-liku koduperenaise fantaasiat, et end lõplikult sisse mässida. Ja siis päästab ainult jumal... või oli see Sinatra?

Tulge vaatama, pileteid on veel piisavalt!

rakvere teater viib Sinatraga kuu peale

Etenduses „Sinatraga kuu peale” mängivad Tiina Mälberg ja Ülle Lichtfeldt.

Maadlejad võistlesid Eestimaa talimängudel


Märjamaa Spordiklubi noorte pearaha 9826 €

Raplamaa Jalgpallikool noorte pearaha 8500 €

Orienteerumisklubi Or-vand noorte pearaha 153 €

Maadlusklubi Juhan noorte pearaha 3774 €

Tantsuklubi Mustang noorte pearaha 1003 €

Märjamaa Spordiklubi Tegevustoetus 44539 €

Märjamaa Spordiklubi Valla spordiüritused ja võistlus-te osavõtutasud 3305 €

Märjamaa Saun tegevustoetus 12516 €

Russalu Külade Ühendus tegevustoetus 1200 €

Raplamaa Vaegkuuljate Ühing Koos on kergem 150 €

Teenuse Naiste Ühendus Terviseteadlikkus, ühistegevu-sed ja lastekaitsepäev Teenuse piirkonnas 150 €

Teenuse Naiste Ühendus Hubasus ja tegutsemisvõimalu-sed Teenuse mõisas 292 €

Õie Lauri Lauluklubi Kukemari tegevus 2017 I poolaastal 230 €

Haimre Kultuuriselts Raamat „Tagasivaade Haimre koolile” 2000 €

Haimre Kultuuriselts Haimre Rahvamaja 80 350 €

Valev Parker Märjamaa bridžimängijate osalemine Ees-ti tiitlivõistlustel 220 €

Märjamaa Kultuuriselts Märjamaa rahvariide pluuside õmblemine 900 €

Darja Lehtsalu Märjamaa Valla Rahvamaja segarühm Laaberjalg 20 ja nais-rühm Viimikud 50 450 €

Naiskodukaitse Märjamaa jaoskond Laste seikluspäev Märjamaal 300 €

Märjamaa Pensionäride Ühendus Eesti Rahva Muuseu-mi külastus 185 €

Märjamaa Pensionäride Ühendus Osalemine eakate festivalil 140 €

Külade Ühendus TOKK Külaliikumise edendamine Tolli külas 2017 419 €

Märjamaa Kultuuriselts Raplamaa segarühmade talve-päev 280 €

Egle Niinemets Naisansambli Cantare 10. juu-belikontsert 300 €

Tiina Tanseri Tutvumine lastekirjanike Kätlin Vainola ja Mika Keräneni elu ja loominguga 210 €

Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus Majandusalased teabeõhtud aastal 2017 400 €

Märjamaa Kultuurikoda Tantsurühmade Sirgulised ja Lustiline tantsulaager Vana-Vi-galas 100 €

Käsitööpööning Lõngavärvimis- ja masinkudu-mise koolitustest kogukonna-teenuseni 300 €

Märjamaa Kultuuriselts Nelja komplekti Mihkli meeste rahvariiete õmblemine 320 €

MTÜ Scarlet Miss Rapla-maa 2017 500 €

Väike Jalajälg MTÜ Kogukonda Väike Jalajälg ja Märjamaad tutvustav nädalava-hetus Mõisamaal 600 €

Märjamaa Kultuurikoda Tantsurühm Lustiline võtab vastu sõprusrühma Poolast 360 €

Varbola KHS Indie-folk- ansambli The Notes kontserte-sinemine 150 €

Kris Tegelmann Sipa küla hariduselu 170 koos perepäevaga 290 €

Kris Tegelmann Sipa, Laukna ja Teenuse piir-kondlik jaanituli Lauknal 600 € Varbola KHS Loeng-töötuba „Terve ja tugev perekond” 150 €

Velise Kultuuri ja Haridu-se Selts Sulu-Jõeääre piirkonna väi-keprojektid 540 €

Wäega Wärk VII Wäega Pärimuspäevad teemal „Raamat rahvakultuuris” 485 €

Wäega Wärk Kirivöö ja Haapsalu salli kudumise kooli-

tused 350 € Rapla Kirikumuusika

Festival XXV Rapla Kiriku-muusika Festivali kontsert Velise kirikus 200 €

Märjamaa Valla Puuetega Inimeste Ühendus Puue pole takistus 322 €

Naiskoor Paula Naiskoor Paula 50_laulupäev sõpradega ja sõpradele 300 €

Pihlaka 2 Eesti Muusikakoolide Liidu Pärnu regiooni muusikakoolide vaskpilli erialade konkurss-fes-tival Parim noor instrumenta-list 2017 430 €

Pihlaka 2 Koolikont-serdid 2017 290 €

Russalu Külade Ühendus Russalu noorte motivatsiooni-seminar 2017 200 € Toetuseta jäänud taotlused Haimre Kultuuriselts Haimre hariduselu 175_vilist-laste kokkutulek Märjamaa Spordiklubi Märjamaa Järta discgolfiraja ehitamineMarju Plamus Naiskoor Astra tegevus aastal 2017Egle Niinemets Kontsertreis Valgevenesse Käsitööpööning Elujõuline kogukond, aktiivsed ühistege-vused, suuremad võimalused Märjamaa piirkonnasVarbola KHS Sõbrapäev koos sõpruskooriga EELK Märjamaa Maarja Kogu-dus PühapäevakoolEELK Märjamaa Maarja Kogu-dus Teeliste kirik 2017

Mittetulundusliku tegevuse I vooru toetusedKinnitada Märjamaa valla eelarvest 2017. aastal maksta-va noortespordi pearaha arvestuslikuks suuruseks 102 eurot noore kohta aastas.

Määrata 2017. aastal noortespordi pearaha suuru-seks 23 256 eurot.

Eraldada Märjamaa valla 2017. aasta eelarvest mit-tetulunduslikuks sporditegevuseks MTÜ-le Märjamaa Spordiklubi toetust summas 47 844 eurot.

Eraldada Märjamaa valla 2017. aasta eelarvest mit-tetulunduslikuks tegevuseks 1. vooru esitatud projekti-taotluste toetust summas 27 179 eurot.

Märjamaa Maarja koguduse täiskogu koosolek toimub pühapäeval, 12. märtsil kell 12.30.

Päevakorras koguduse nõukogu valimine.

Täiskogusse kuuluvad kõik leeris käinud koguduseliik-med, kes möödunud või käesoleval aastal on tasunud oma liikmeannetuse ning käinud armulaual. Koosolekust saavad osa võtta ka need, kes oma annetuse teevad ja armulaual käi-vad enne täiskogu koosoleku algust toimuval missal. Kogudu-se nõukogu on abiks koguduse usulisel ja kõlbelisel ülesehita-misel ning valvab majandustegevuse üle.

Nõukogu valib ametisse koguduse juhatuse. Nõukogu ja juhatuse volitused kestavad neli aastat.

Vt www.eelk.ee/marjamaa


Lapsed ja vanemad meisterdasid kodumasinaidMilline laps ei tahaks koos isa või emaga midagi toredat teha. Mõelge tagasi oma lap-sepõlve, kui uhke tunne see oli, kui teie ema või isa tege-les teiega ja mis tunne oli siis, kui te ei saanud koos midagi toredat teha. Varbola lasteaia Muumipõnnide lapsed selle pärast küll muretsema ei pea.

Kodutehnikaga tutvumi-se nädalal palusime lapseva-nematel koos lapsega kodus meisterdada kodumasin, mida nad saaksid hommikuringis teistele lastele tutvustada.

Meie suureks rõõmuks tu-lid juba esmaspäeval esimesed toredad meisterdused: tule-

viku tolmuimeja ja televiisor-mikrouun, elektripliit ja rös-ter. Iga järgnev päev tõi juurde uusi huvitavaid töid: erinevaid fotoaparaate ja pesumasinaid, sülearvuti, televiisor, mikro-laineahi ja isegi võimas moo-torsaag, mis on koduses maja-pidamises väga vajalik tööriist.

Imelistest töödest on üles seatud näitus, mida iga soo-vija võib tulla uudistama.

Oleme oma lapseva-nemate üle väga uhked ja tahame neid kõiki täna-da toreda koostöö eest!

Varbola lasteaia õpetajad Ülle Viipsi ja Aivi Kaljur

Keskkonnaamet avaldab teate keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Limestone OÜ (registrikood 11647221, aadress Pärnu mnt 75a, Märjamaa alev, Märjamaa vald, Rapla maa-kond, 78304) esitatud Orgita II paekarjääri maavara kaevanda-mise loa pikendamise taotlus on võetud menetlusse.

Orgita II paekarjääri kaevandamisloa pikendamist taotletakse Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas. Orgita II paekar-jäär asub Orgita-Haimre maardlas (registrikaardi nr 153) katastri-üksusel Alveri paekarjäär (katastritunnus 50402:001:0840), mille omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Maa-amet.

Orgita II paekarjääri mäeeraldise pindala on 4,63 ha ja mäeeral-dise teenindusmaa pindala on 6,25 ha. Kaevandamisloa kohaselt on mäeeraldise ehitusdolomiidi aktiivne tarbevaru 333,6 tuh m³ ja kae-

vandatav varu 333,6 tuh m³. Maavara kaevandamise maksimaalseks aastamääraks on loa kohaselt 40 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus- ja viimistluskivi ning ehituskillustiku valmistamine. Loa kehtivusajaks on märgitud 22.04.2018 ning luba soovitake pikenda-da 10 aasta võrra.

Maavara kaevandamise loa pikendamise taotlusega ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonna-ameti Rapla kontoris (Tallinna mnt 14, 79513, Rapla; [email protected]; 484 1171).

Kuni kaevandamisloa muutmise või muutmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile põh-jendatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Ettepanekuid ja vastuväi-teid võib esitada suuliselt või kirjalikult e-posti aadressile [email protected] või postiaadressil Tallinna mnt 14, 79513, Rapla.

Kaevandamisloa eelnõu valmimisest teavitab Keskkonnaamet täiendavalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Veebruarikuu oli Varbola nais-koorile Astra eriline. Nimelt otsustati üheskoos, et Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva pu-hul luuakse projektikoor ja minnakse minituurile.

Kõik sai aga alguse sellest, et ühel talvepäeval kohtusin Rapla ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilase Patrik Sebas-tian Undiga ning rääkisin talle mõttest tulla appi nais-koorile Astra ja aidata kokku panna sobiv repertuaar vaba-riigi aastapäeva kontserdiks. Noormees võttis kutse vastu ja andis koori juhendajale Marju Plamusele lood, mida väike koor võiks esitada. See koosnes üsna keerulistest lau-ludest, alustades Rein Rannapi ja Lydia Koidula laulust „Eesti muld ja Eesti süda“ ning lõpe-

tades Mari Jürjensi „Paradii-siga“. Noormees kirjutas ka muusika K. E. Söödi tekstile „Kevade kutse“, ja just Varbola koorile.

Kuna EV 99. aastapäevaks sai välja valitud neli esinemis-kohta – Märjamaa, Saue, Ruila ja kodune rahvamaja Varbolas –, pani Marju Plamus kokku projektikoori. Sellesse kaasati Märjamaa segaansambli Ceres naisi, samuti Kernu rahvamaja naisi, kes olid juba sügisel As-tra kooriga ühinenud ja koos jõulukontserdi andsid.

Ettevalmistused vastu-tusrikasteks esinemisteks kestsid pikalt. Tehti mitmeid laululaagreid, kohapeal käis hääletunde andmas Triin Saa-rela Raplast. Korduvalt käis Varbolas proovides Patrik

Sebastian, kellelt naised said hulganisti häid nõuandeid laulmise, hääleharjutuste ja muu kohta. Koori lauljad olid üllatunud noormehe suurtest muusikateadmistest ja oskus-test ning nentisid, et said selle kuu aja jooksul väga palju oma hääle ja laulmise kohta teada.

Oma miniturnee esimesed ristsed saadi kätte Harjumaal Ruila mõisas, kus esineti koos teiste Kernu rahvamaja taid-lejatega. Edasi kulges teekond Märjamaa rahvamajja, tervi-tamaks aastapäeva puhul oma valla inimesi. Järgmisel päeval Saue kirikus asuti üles juba sealse kiriku sõpruskollektii-vina. Kena punkt pandi esine-mistele Varbola rahvamajas. Kõik lauljad olid tublid ning ei pidanud paljuks pühade ajal

välja tulla. „Mulle andis koostöö Astra

kooriga palju. Olin üllatunud, et mulle üldse see pakkumine tehti. Olen selle eest tänulik. See oli meeldiv aeg ja ma kind-lasti tahan jätkata koostööd, kui see tulevikus vähegi või-malik on“ sõnas Patrik Sebas-tian, kellel on ees osalemine muusikalis „Greace“ ja palju muud.

Astra juhendaja Marju Plamus tänas pärast viimast üleastumist kodukoha rahva-majas kõiki lauljaid ja tõdes, et hakkama saadi päris suure ettevõtmisega. Koori järgmine suur üleastumine on aasta lõ-pus Helsingis. Ootame Astras-se ka uusi lauljaid!

Piret Linnamägi

Naiskoor Astra käis koos noore juhendajaga tuuril


Märjamaa valla tuleohutu aasta 2017

Nende ehitiste kohta puuduvad registris andmed

Sipa küla

Aru JõeleheKasesalga (abihoone)Kertsa talu (kinnistu nimi, ehitisregistris hoo-ned puuduvad)Kondi alajaamKostivere (abihoone)Kontori (hoone kasutami-se otstarve)KuuraKuuse (abihooned)

Köie alajaamLangemetsa talu (kinnis-tu nimi)Lasna (abihoone)Lauri (abihoone, laut-küüni pind)Loomakliiniku (abihoo-ne)Metsavahi (abihoone)Metsaääre (hoone)Mäepealse laut (hoone kasutamise otstarve, abihoone)Mäeveeru (abihoone

pind)Männi (abihoone)Müiso (abihoone)Paju (42702:001:0023, abihooned)Platsi (abihoone)Poe alajaamPärna (abihoone)Pärna alajaamPärnamaa (farmihoone pinnad)Saare (abihoone)

Selja (abihooned)SeljamaaSireli (abihoone)Sõeru (abihoone)Tammiku (abihoone)Toome AÜ 14Toome AÜ 15 (abihoone)Toome AÜ 18Toome AÜ 19Toome AÜ 2Toome AÜ 25 (abihoone)Toome AÜ 26

Toome AÜ 29aToome AÜ 32Toome AÜ 34Toome AÜ 34aToome AÜ 37Toome AÜ 9TümmitoaUudiku meiereiVeski-Jaagu

Järgneb

Riiklikus ehitisregistris puuduvad andmed või on andmeprobleemid

alljärgnevate külade kinnistute ehitiste kohta.

Info: ehitusspetsialist Helgi Tammaru, tel 489 8840; 5305 2423

Vastuvõtuajad E, N kell 8–17, lõuna 12–12.45

Eelmine aasta möödus Märjamaa vallas õn-neks ilma traagilise-mate põlenguteta ja tulekahju tagajärjel keegi oma elu ei kaotanud.

Vallas toimus viis hoonetu-lekahju, mille tekkepõhjuseks oli kolmel juhul hooletus ning kahel juhul rike elektrisead-mes või -paigaldises. Seega oleks kolm tulekahju võinud olla olemata, kui inimesed oleksid veidi hoolsamad olnud. Üle Eesti hukkus tules kahjuks 39 inimest, neist üks ka Rapla maakonnas.

Eelmisel aastal külasta-sid päästjad Märjamaa vallas rohkem kui kahtsadat majapi-damist. Paljudes kodudes va-javad küttekolded väiksemaid remonditöid, millele elanike tähelepanu pöörati. Mõnes kodus vajas taas meeldetule-tamist suitsuanduri vajalik-kus, kuna 2009. aastast alates kohustuslik suitsuandur puu-dus sealt ikka veel. Rõõmustas seevastu, et valdaval enamikul kodudest olid korstnad korra-likult pühitud ning elektrisüs-teem heas korras.

Sellelgi aastal teeme Mär-jamaa vallas kodukülastusi ja anname inimestele nõu tuleo-

hu vähendamiseks oma kodus. Kindlasti ei ole vaja meie kü-lastust karta, sest me tuleme teid siiski aitama ja nõu and-ma. Võite ka ise meid kohale kutsuda, kui helistate pääste-ala infotelefonil 1524 ning oma soovist või probleemist teada annate. Seniks aga, kuni pääst-jad ei ole teie juurde juhtunud, mõned meeldetuletused, et te kõik saaksite ise oma kodu tu-leohutumaks muuta. Sel moel möödub ehk ka käesolev aasta ilma traagiliste tuleõnnetus-teta.

Kindlasti ärge unustage, et korstnapühkija tuleb kor-terelamutesse korstnaid püh-kima kutsuda igal aastal ning eramajadesse vähemalt iga viie aasta tagant. Saadud akt hoidke järgmise pühkimiseni alles. Korstnapühkijate kon-takte jagab teile päästeala in-fotelefon 1524.

Kui teie kodus on ahi, ka-min või pliit, soovitame lisaks suitsuandurile muretseda koju ka vingugaasianduri, mis reageerib vingugaasisisaldu-sele ruumis. Mürgine ving võib tuppa tungida kütteseadme siibri liiga varasel sulgemisel ja on teie tervisele äärmiselt ohtlik. Suitsuandur sellest

märku ei anna ning lõhna või maitset vingugaasil ei ole, see-ga on vingugaasi andur ainuke abiline, mis teid õigel hetkel hoiatab. NB! Vingugaasiandur ei asenda suitsuandurit, vaid võib olla suitsuandurile lisaks.

Kahjuks ei hüüa õnnetus tulles. Kui teie kodus või õuel siiski tuli lahti pääseb, on väga oluline, et te ise kiiresti sellele piiri panna suudaksite. Selles aitavad teid näiteks tulekus-tutustekk ja tulekustuti. Tu-lekustuteid on erinevaid ning kui te müüjale oma vajadustest teada annate, leiate kindlasti endale sobiva kustuti. Väike-sest tulest saab suur tulekahju ainult paari minutiga ja pääst-jate kohale jõudes on tihti kah-juks juba hilja nii vara kui elu-sid päästa. Seepärast aitame ennast eelkõige ise!

Vaadake ka üle, et teie kodu oleks abilistel (nii kiirabil, päästjatel kui politseil) lihtne leida ja kriitilises olukorras ei läheks ükski tähtis sekund kaduma. Selleks on vaja, et teie eramutel ja korteritel oleksid numbrid peal ning taludeni ju-hataksid nimesildid.

Tavalise suitsuanduri täht-susest olete te loodetavasti kõik juba kuulnud. Vähem tea-

takse seda, et kuulmispuudega inimestele, kes tavalise anduri häält ei pruugi kuulda, on välja töötatud erilised vaegkuuljate suitsuandurisüsteemid. Kui teil sellist andurit vaja on, uu-rige selle tellimise kohta täp-semalt oma perearstilt ning valla sotsiaaltöötajalt.

Me ei väsi kordamast, et kui te olete oma kodu ohutuks muutnud, siis palun vaadake üle ka oma lähedaste ja naab-rite kodud. Kas neil on seal ohutu? Kui märkate, et neil on abi vaja, siis aidake neid ise või andke neist teada. Ärge pigistage probleemi ees silmi kinni! Võtke telefon ja helis-tage kohalikku omavalitsusse, päästeametisse, politseisse. Rohkem teie tegema ei pea, aga võite olla kindlad, et prob-leemiga hakatakse tegelema ja lahendus leitakse ühiselt. Kui õnnetus on juhtunud, ei ole enam mõistlik hakata rää-kima, et riskikäitumist oli juba ammu näha ning see oli kõigile teada. Siis on juba väga hilja.

Olge julged ja hoolivad! Turvalist aastat!

Märjamaa päästekomando pealik Einar Klaos

Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise piirkon-nas asuvate kinnisasjade müümiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on

15.03.2017. Täpsem info Maa-ameti kodulehelt www.maaamet.ee

Rapla maakond, Märjamaa vald, Käbiküla, Okka, (50401:001:0627)Rapla maakond, Märjamaa vald, Lümandu küla, Kandi, (50401:001:0579)Rapla maakond, Märjamaa vald, Lümandu küla, Rao, (50401:001:0508)Rapla maakond, Märjamaa vald, Rassiotsa küla, Okka, (50401:001:0665)Rapla maakond, Märjamaa vald, Russalu küla, Kolmnurga, (50401:001:0573)Rapla maakond, Märjamaa vald, Russalu küla, Puraviku, (50401:001:0571)Rapla maakond, Märjamaa vald, Russalu küla, Sirtsu, (50401:001:0572)Rapla maakond, Märjamaa vald, Veski küla, Vanaliiva, (50401:001:0496)


K 8.03 kl 16.40; 21.10 „LOGAN” USA action, seiklus 2.17 (K –12)

K 8.03 kl 19.10 „KOERA ELU MÕTE” USA draama, komöödia 1.40 (MS –6)

N 9.03 kl 19.00 ; 21.30 „LOGAN” USA action, seiklus 2.17 (K –12)

N 9.03 kl 17.00 „SANGARID” EESTI – TASKAFILM komöödia 1.32 (K –12)

R 10.03 kl 15.00; 17.00 „LOHELOITS” USA kogupere joonisfilm 1.25 EESTI keeles

R 10.03 kl 19.00; 21.00 „JACKIE” USA draama biograafia 1.39 (K –12)

P 12.03 kl 15.00; 17.00 „LOHELOITS” USA kogupere joonisfilm 1.25 EESTI keeles

P 12.03 kl 19.00; 21.00 „MUUNDUMINE” USA ulmefilm , thriller 1.42 (K –14)

E 13.03 kl 18.00; 21.00 „VAIKUS“ USA draama ajalooline eepos 2.41 (K –16)

T 14.03 kl 15.00; 17.00 „LOHELOITS” USA kogupere joonisfilm 1.25 EESTI keeles

T 14.03 kl 19.00; 21.00 „KLASSIKAASLASED 2: UUS PÖÖRE” VENEMAA komöödia 1.30 (K –14)

K 15.03 kl 17.00 „MUUNDUMINE” USA ulmethriller 1.42 (K –14)

K 15.03 kl 19.00; 21.00 „KIIRTEE: KONTROLLI ALT VÄLJAS” USA actionthriller 1.39 (K –12)

HINNADKoolieelik 1.50 €Õpilane, üliõpilane, pensionär 3 €Täispilet 4 € 3D passiivprillid 1 €

Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga)

ja kasvavat metsa (raieõigust)

Tel 528 4932 Riho Alavee

[email protected]

PS! Kõigi piletiostjate vahel läheb loosi vabapääse kahele 6. mail toimuvale the Notes,

Anelle trepi ja Morten Langi kontserdile!

Märjamaa Lihatööstus otsib oma meeskonda MÜÜgIASSIStENtI

Peamised tööülesanded • Tellimuste, arvete ja laoandmete sisestamine;• Tellimuste haldamine, kooskõlastamine tootmise ja klien-tidega;• Kauba ja veodokumentide vormistamine ja edastamine.

Kui sul on töötahet, oled täpne, hea suhtlemisoskuse ja pin-getaluvusega, helista numbritel 482 2290, 5689 6992 või saada oma CV e-posti aadressil [email protected] . Kasuks tuleb hea arvutioskus (Word, Excel, Outlook), EEVA majandustarkvaraga töötamise kogemus.

Lisainfo: www.maheliha.ee.

* Käsitöö, kingitused* Õmblus- ja käsitöötar-

vikud* Kangad

* Tellimustööd* Riiete parandus

T-R 10-17, lõuna 12-13

Pärnu mnt 67, II korrus

Tel 523 4210www.lapibutiik.ee

Puurkaevude ja -aukude projekteerimine, puurimine

ning likvideerimine. Vee- ja kanalisatsiooni-torustike, septikute ja

süvaveepumpade paigaldus.

Tel: 526 9604 www.puurkaevumeistrid.ee

Soodsalt kaarkasvuhoo-ned 3 x 4; 3 x 6; 3 x 8 m. Transpordi võimalus,

kiire tarne. Info ja tellimine.

56730411

Olevi Puukool müüb lõikelilli (tulp, nartsiss) ja potililli (hüatsint, varretu

priimula) 7. märtsil alates kell 13,

8. märtsil kell 9.00 Pärnu mnt 74 parklas

(hõbedane kaubik)

Info 5681 7035

Ütle naabrile ka!

8. märts 2017 11Märjamaa NädalalehtEELK Märjamaa Maarja kogudus

Neljapäev, 9. märts7.30 Missa (kogudusemaja)

Reede, 10. märts7.30 Missa (kogudusemaja)

Pühapäev, 12. märtsPaastuaja 2. pühapäev11.00 Missa (kogudusemaja)Koguduse täiskogu koosolek – koguduse uue nõukogu valimine

Esmaspäev, 13. märts7.30 Missa (kogudusemaja)18.00 Palvetund (kogudusemaja)

Teisipäev, 14. märts7.30 Missa (kogudusemaja)

EEKBL Märjamaa vabakogudus

Jumalateenistus pühapäeviti kell 15 Pargi tn 19

EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus

5.03 kl 11.00 missa kogudusema-jas, järgneb koguduse nõukogu koosolek

EELK Vigala Maarja kogudus

Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11

Mälestame jaanuarikuus

lahkunuidKarina Mikkor

rein PiparAlje Sisask

Meinhard NormanMare-Luule Mõnjam

uuno KärnerLaine Lättekivi

www.marjamaarahvamaja.ee

MÄRJAMAA VALLA RAHVAMAJAS

MÄRTSIS 8. 03 kell 19.00 kontsert Laval ainult mehed9. 03 Vaskpuhkpilli õpilaste konkurss10. 03 kell 12.00 Vene keele festival10. 03 kell 18.00 Outmo:d13. 03 kell 19.00 Rakvere teatri etendus „Sinatraga kuu peale“, pääse 12.-/ 14.-14. 03 kell 15.30–16.30 Promed balsami müük

16.03 kell 19.00 Eesti Kontsert esitleb: Mikk Lan-geproon (akordion) ja Jakob Peäske (fagott), pääse 6.-, muusikakooli õpilastele 3.-23.03 Doonoripäev24.03 kell 19.00 Kevad-kontsert-tantsuõhtu27.03 kell 10.00, 11.30 ja 13.00 haridusprogramm lastele „Punamütsike ja 7 pöialpoissi“ 30. 03 kell 19.00 Tõnis Niinemetsa monoetendus „Homme on täna“ pääse 14.-/16.-

Ly galeriis loodusfotode näitus „Animalia“

Info ja broneerimine tel 482 0075, 5656 4614

Avaldame sügavat kaastunnet Õiele perega

kalli ema, vanaema ja vanavanaemaSALME NUGAkaotuse puhul.

Margus perega

Siiras kaastunne Õiele ema SALME NUGA

surma puhul.

Asta, Eve, Toomas, Valli, Olev, Valda, August

9. märtsil algusega kell 12Märjamaa Valla

rahvamajas

Eesti Muusikakoolide Liidu Lääne-Pärnu

regiooni

VASKPILLIÕPILAStE KoNKurSS-FEStIVAL

Sündmus tasuta

VALGU KÜLAKESKUSEII korruse proovisaalis

NÄITUSVANAEMA

PESUSAHTLISTPesuesemed

pätsuajast nõukaniAnne Ummalase

erakogust1.–10. märtsini

Näitus avatud E,T,N,R kl 9.00–17.00

K kl 15.00–19.00

Võimalus teha annetus tule-vaste näituste korralduseks

Info: 5302 1959

Haimre rahvamajas

11. märtsil kell 18KOHTUMISÕHTU SIPA JA LAUKNA TAIDLEJATEGA

Kavas vastuvõtjate ja külaliste ühine kontsert.Tantsuks mängib Haim-re rahvamaja Triobänd.

* Tööriistade ja kaubikute rent

* Akende müük ja paigaldus, mõõtmine

* Kasutatud kodumasinate müük. Järelmaksu võimalus

www.dracula.ee

Pärnu mnt 68, tel 5566 9903

Avatud E–L

Sügav kaastunne Õiele kalli ema

SALME NUGAkaotuse puhul.

Töökaaslased Bredenist

Head naabrinaistSALME NUGA

mälestab ja avaldabkaastunnet omastele

perek. Johanson Mõrastest

Kui juhtub nii, et ema läheb ära ja teda hoida enam me ei saa. Jääb tühjaks tuba,

päike kaotab sära...Kuid mälestustes elama

jääb ta.

Südamlik kaastunne Õiele kalli ema

SALME NUGA kaotuse puhul.

Tantsurühm Laaberjalg koos juhendajaga

MÄRJAMAA NÄDALALEHTwww.marjamaa.eeTrükiarv 930 eksemplari

Märjamaa valla infolehtToimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, [email protected]

12 Märjamaa Nädalaleht 8. märts 2017

MÜÜKPuitbrikett 960 kg, alus 149 €. Puidugraanul 990 kg, alus 185 €. Rohkem infot kodulehelt balticpellet.ee, või tel 5891 5954. Hinnad sisaldavad kojuvedu Raplamaal.

Lõhutud küttepuud. 5190 6548

Küttepuud konteineris. 5645 0325



Müüa soodsalt Nurmetoa kin-nistu Paekülas (remonti vajav elamu, puurkaev, elekter, 2 ha maad). Info tel 5805 7116

OSTOÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 5045 215, 5145 215, [email protected]

Ostan garaaži Märjamaal. Tel 5691 2103

TEENUSEDViljapuude ja hekkide hooldus-lõikus. Neeme tel 554 7270

Aitan heatahtlikku vanainimest majapidamistöödes. 5619 6143

Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Tel 5352 9476, e-mail: [email protected]

Kõik ehitustööd! Siseviimistlus ja välistööd, saunad, vannitoad, katused jne. Ka muu, mis ehitus-se puutub, küll koos lahenduse leiame. Marko, tel 5399 2362

KAARDID ENNUSTAVAD Tel 900 1727, hind 1,09 €/min, vaata ka: ennustus.ee

Kivi- ja moodulkorstnate ehitus-, parandus- ja plekitööd. Korstna-mütsid ja ääreplekid. Tel 554 8699

Katuse-fassaadi ja üldehitustööd. Tel 5672 3204

Ohtlike puude langetamine. Tel 5663 2968

ÜÜRILE VÕTTAMeesterahvas soovib üürile võtta 1-3toalist korterit Märjamaal või Orgital. Tel 5300 9109

Velda Koor 90 11.03 Märjamaa alevAsta Luberg 88 7.03 Varbola külaSiine Temea Vendelin 85 7.03 Varbola külaÕie-Koidula Leitaru 84 8.03 Märjamaa alevLembit-Ferdinand Ermann 84 11.03 Märjamaa alevLinda Lendsalu 84 11.03 Märjamaa alevEndel Kaljuvee 83 7.03 Märjamaa alevEndel Lipand 79 8.03 Velise külaHelgi Laev 78 8.03 Kohatu külaLinda Võsumets 78 9.03 Märjamaa alevTaimi Liiv 78 11.03 Teenuse külaLeena Viet 78 11.03 Märjamaa alevHeldi Merila 78 12.03 Märjamaa alevHelje Tsilmer 76 10.03 Märjamaa alevSilvia Müürisepp 76 10.03 Märjamaa alevEvi Veesalu 76 12.03 Naistevalla külaMaimo Kuldmaa 75 9.03 Varbola külaVilma Pihu 75 11.03 Märjamaa alevTõnis Arnover 65 7.03 Kasti küla

KORVTÕSTUKI TEENUS

Tel 526 6518

Kliendikaardiga kõik kaubad

Rangu Kaubamajas

11. märtsil 10% odavamalt

EDu KauPLusEs igal teisipäeval kliendikaardiga kõik kaubad 10% odavamad

kliendikaardiga kõik toidu- ja tööstuskaubad igapäevaselt 2–5% soodsamalt!

* Toores lehtpuu, al 30 €* Metsakuiv okaspuu,

al 35 €* Laotud puude tarne

10 ja 15 rm autoga,transport hinnas

Tel: 502 4895

Pubi Vana Bussikas vajab baari

klienditeenindajat

Info 5038876

OÜ C-G Berg Metal pakub tööd

KEEVITAJALEja

TREIALILE. Väljaõpe kohapeal.

Kontakt: 482 1785, 53479425

Pakkuda tööd alates 3. aprillist

Märjamaa vanametallis VASTUVÕTJA-

OPERAATORILETöö sobib ka tegusale pensionärile. Tööaeg

E–R 9.00–17.00 Kasuks tuleb arvutioskus

vähemalt algtasemel.Sooviavaldus saata: [email protected]

Trapets OÜ pakub töödLAAdur-EKSKAVAAtorI

ja EKSKAVAAtorI juHILE.

Vajalik eelnev ekskavaatorite-ga töötamise kogemus.

Tel: 506 5335 e-mail: [email protected]

Õmblusettevõte otsib oma mõnusasse kollektiivi

ÕMBLEJAT, kes oleks elurõõmus, kohu-setundlik ning hindab koos-tööd. Töökoht Märjamaal.

Huvi korral kirjuta [email protected] või helista 512 7296

märjamaa · (bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia), matemaatikas ja funktsionaalses...

Documents