muld
DESCRIPTION
Geograafia 11. klass. Muld. Mullatekketegurid. Lähtekivim Murenemisel tekib mulla mineraalne osa Määrab mulla füüsikalised-keemilised omadused (lõimis, vee-õhu isaldus, soojenemiskiirus, toitaineterikkus) Kliima – Murenemise kiirus ja iseloom (füüsikal., keemil.) - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
MuldMuld
Geograafia 11. klassGeograafia 11. klass
MullatekketeguridMullatekketegurid
LähtekivimLähtekivim– Murenemisel tekib mulla mineraalne osaMurenemisel tekib mulla mineraalne osa– Määrab mulla füüsikalised-keemilised Määrab mulla füüsikalised-keemilised
omadused (lõimis, vee-õhu isaldus, omadused (lõimis, vee-õhu isaldus, soojenemiskiirus, toitaineterikkus)soojenemiskiirus, toitaineterikkus)
Kliima – Kliima – – Murenemise kiirus ja iseloom (füüsikal., Murenemise kiirus ja iseloom (füüsikal.,
keemil.)keemil.)– Milline murenemise lõppsaadusMilline murenemise lõppsaadus– Mullal kasvav taimestik – orgaanilise aine tekeMullal kasvav taimestik – orgaanilise aine teke– Mullasisene bioloogiline aktiivsusMullasisene bioloogiline aktiivsus
Mullatekketegurid 2 Mullatekketegurid 2 Reljeef Reljeef
– Mulla vee- ja soojusreziimMulla vee- ja soojusreziim– Ainete ümberpaigutamineAinete ümberpaigutamine– Nõlvade soojenemine eri ilmakaartesNõlvade soojenemine eri ilmakaartes– Põhjavee tasePõhjavee tase
TaimedTaimed– Lagunemisel huumus – taimekasvuks Lagunemisel huumus – taimekasvuks
vajalikud elemendid – N, S, C ; hoiab vajalikud elemendid – N, S, C ; hoiab niiskustniiskust
MullaorganismidMullaorganismid– Koostöös taimedega aineringeKoostöös taimedega aineringe– Segavad muldaSegavad mulda– Eritavad mulda aineidEritavad mulda aineid
Mullatekketegurid 3 Mullatekketegurid 3 AegAeg
– Mullakihi paksenemineMullakihi paksenemine– Mullahorisontide kujunemineMullahorisontide kujunemine– Mida noorem muld, seda enam sõltuvad Mida noorem muld, seda enam sõltuvad
tema omadused lähtekivimisttema omadused lähtekivimist InimtegevusInimtegevus
– Külmas.-niiskes kliimas inimtegevusele Külmas.-niiskes kliimas inimtegevusele tundlikudtundlikud
– SaastamineSaastamine– ErosioonErosioon– sooldumine sooldumine – Ekvatoriaalses vale põllundus – hävitab Ekvatoriaalses vale põllundus – hävitab
mullad mullad
MullahorisondidMullahorisondid
0 - Kõdu horisont
A - Huumushorisont
E – Väljauhtehorisont (leetekiht)
B - Sisseuhtehorisont
C - Lähtekivim
G – Gleihorisont
humifitseeruminemineraliseerumine
väljauhtumine
Murenemine
Savimineraalide teke
õhupuudus põhjavesi
kapillarvesi
Kõdu niiskus
Õhupoorid huumusaine
d
G – Aluskivim
Mullas toimuvad protsessidMullas toimuvad protsessid
Leetumine Leetumine KamardumineKamardumine Gleistumine Gleistumine Soostumine Soostumine SooldumineSooldumine Muldade sekundaarne sooldumineMuldade sekundaarne sooldumine Ferralisatsioon Ferralisatsioon
Tsonaalsed iseärasusedTsonaalsed iseärasused Läbiuhteline veereziimLäbiuhteline veereziim
– Sademetevesi nõrgub vähemalt kod aastas Sademetevesi nõrgub vähemalt kod aastas läbi mulla põhjaveeni (leetekiht, läbi mulla põhjaveeni (leetekiht, sisseuhtekiht)sisseuhtekiht)
– Jahedad rohke sademetega aladJahedad rohke sademetega alad Tasakaalustatud veereziimTasakaalustatud veereziim
– Sademed-aurumine tasakaalus. Sademed-aurumine tasakaalus. Sademetevesi põhjaveeni ei ulatu (paks Sademetevesi põhjaveeni ei ulatu (paks huumusekiht)huumusekiht)
– Rohtlate vööndid Rohtlate vööndid Auramise ülekaaluga veereziimAuramise ülekaaluga veereziim
– Mullavees lahustunud soolad liiguvad Mullavees lahustunud soolad liiguvad pinnalepinnale
– Kõrbealad, poolkõrbedKõrbealad, poolkõrbed
Muldade kaitseMuldade kaitse
Muldade kahjustus e. degradatsioonMuldade kahjustus e. degradatsioon Erosioon e. UuristusErosioon e. Uuristus
– Vooluvee poolt setete, mulla ärakanneVooluvee poolt setete, mulla ärakanne– Deflatsioon – tuule poolt ärakanneDeflatsioon – tuule poolt ärakanne– Mullaviljakuse vähenemineMullaviljakuse vähenemine– Pindade kallakusPindade kallakus– Ülisuured põlludÜlisuured põllud– Rasked masinadRasked masinad– Metsakaitse ribadMetsakaitse ribad– Risti nõlvaga kündmine Risti nõlvaga kündmine
Muldade kaitse 2Muldade kaitse 2
Kõrbestumine – mulla hävimine Kõrbestumine – mulla hävimine kõrbete laienemise tõttukõrbete laienemise tõttu– Ebaõige maaharimineEbaõige maaharimine– Loodusliku taimkatte hävingLoodusliku taimkatte häving– Looduslikud protsessidLooduslikud protsessid– Pinnase taimestaminePinnase taimestamine– Ülekarjatamise vältimineÜlekarjatamise vältimine– Taimestiku säilitamineTaimestiku säilitamine
Muldade kaitse 3Muldade kaitse 3 Muldade sekundaarne sooldumineMuldade sekundaarne sooldumine
– Pideva niisutuse tagajärgPideva niisutuse tagajärg– Muldade läbipesemine (põhjavee Muldade läbipesemine (põhjavee
raiskamine, kallis jne.)raiskamine, kallis jne.) Muldade keemiline reostumine Muldade keemiline reostumine
– Tööstuspiirkondade lähedalTööstuspiirkondade lähedal– Muldade hapestumine (pH alla 5,6)Muldade hapestumine (pH alla 5,6)– Põldude üleväetamine, valel ajal Põldude üleväetamine, valel ajal
väetamineväetamine– Kahjurite tõrjeKahjurite tõrje– Raskemetallid muldaRaskemetallid mulda