muld

10
Muld Muld Geograafia 11. klass Geograafia 11. klass

Upload: maxim

Post on 05-Jan-2016

139 views

Category:

Documents


3 download

DESCRIPTION

Geograafia 11. klass. Muld. Mullatekketegurid. Lähtekivim Murenemisel tekib mulla mineraalne osa Määrab mulla füüsikalised-keemilised omadused (lõimis, vee-õhu isaldus, soojenemiskiirus, toitaineterikkus) Kliima – Murenemise kiirus ja iseloom (füüsikal., keemil.) - PowerPoint PPT Presentation

TRANSCRIPT

Page 1: Muld

MuldMuld

Geograafia 11. klassGeograafia 11. klass

Page 2: Muld

MullatekketeguridMullatekketegurid

LähtekivimLähtekivim– Murenemisel tekib mulla mineraalne osaMurenemisel tekib mulla mineraalne osa– Määrab mulla füüsikalised-keemilised Määrab mulla füüsikalised-keemilised

omadused (lõimis, vee-õhu isaldus, omadused (lõimis, vee-õhu isaldus, soojenemiskiirus, toitaineterikkus)soojenemiskiirus, toitaineterikkus)

Kliima – Kliima – – Murenemise kiirus ja iseloom (füüsikal., Murenemise kiirus ja iseloom (füüsikal.,

keemil.)keemil.)– Milline murenemise lõppsaadusMilline murenemise lõppsaadus– Mullal kasvav taimestik – orgaanilise aine tekeMullal kasvav taimestik – orgaanilise aine teke– Mullasisene bioloogiline aktiivsusMullasisene bioloogiline aktiivsus

Page 3: Muld

Mullatekketegurid 2 Mullatekketegurid 2 Reljeef Reljeef

– Mulla vee- ja soojusreziimMulla vee- ja soojusreziim– Ainete ümberpaigutamineAinete ümberpaigutamine– Nõlvade soojenemine eri ilmakaartesNõlvade soojenemine eri ilmakaartes– Põhjavee tasePõhjavee tase

TaimedTaimed– Lagunemisel huumus – taimekasvuks Lagunemisel huumus – taimekasvuks

vajalikud elemendid – N, S, C ; hoiab vajalikud elemendid – N, S, C ; hoiab niiskustniiskust

MullaorganismidMullaorganismid– Koostöös taimedega aineringeKoostöös taimedega aineringe– Segavad muldaSegavad mulda– Eritavad mulda aineidEritavad mulda aineid

Page 4: Muld

Mullatekketegurid 3 Mullatekketegurid 3 AegAeg

– Mullakihi paksenemineMullakihi paksenemine– Mullahorisontide kujunemineMullahorisontide kujunemine– Mida noorem muld, seda enam sõltuvad Mida noorem muld, seda enam sõltuvad

tema omadused lähtekivimisttema omadused lähtekivimist InimtegevusInimtegevus

– Külmas.-niiskes kliimas inimtegevusele Külmas.-niiskes kliimas inimtegevusele tundlikudtundlikud

– SaastamineSaastamine– ErosioonErosioon– sooldumine sooldumine – Ekvatoriaalses vale põllundus – hävitab Ekvatoriaalses vale põllundus – hävitab

mullad mullad

Page 5: Muld

MullahorisondidMullahorisondid

0 - Kõdu horisont

A - Huumushorisont

E – Väljauhtehorisont (leetekiht)

B - Sisseuhtehorisont

C - Lähtekivim

G – Gleihorisont

humifitseeruminemineraliseerumine

väljauhtumine

Murenemine

Savimineraalide teke

õhupuudus põhjavesi

kapillarvesi

Kõdu niiskus

Õhupoorid huumusaine

d

G – Aluskivim

Page 6: Muld

Mullas toimuvad protsessidMullas toimuvad protsessid

Leetumine Leetumine KamardumineKamardumine Gleistumine Gleistumine Soostumine Soostumine SooldumineSooldumine Muldade sekundaarne sooldumineMuldade sekundaarne sooldumine Ferralisatsioon Ferralisatsioon

Page 7: Muld

Tsonaalsed iseärasusedTsonaalsed iseärasused Läbiuhteline veereziimLäbiuhteline veereziim

– Sademetevesi nõrgub vähemalt kod aastas Sademetevesi nõrgub vähemalt kod aastas läbi mulla põhjaveeni (leetekiht, läbi mulla põhjaveeni (leetekiht, sisseuhtekiht)sisseuhtekiht)

– Jahedad rohke sademetega aladJahedad rohke sademetega alad Tasakaalustatud veereziimTasakaalustatud veereziim

– Sademed-aurumine tasakaalus. Sademed-aurumine tasakaalus. Sademetevesi põhjaveeni ei ulatu (paks Sademetevesi põhjaveeni ei ulatu (paks huumusekiht)huumusekiht)

– Rohtlate vööndid Rohtlate vööndid Auramise ülekaaluga veereziimAuramise ülekaaluga veereziim

– Mullavees lahustunud soolad liiguvad Mullavees lahustunud soolad liiguvad pinnalepinnale

– Kõrbealad, poolkõrbedKõrbealad, poolkõrbed

Page 8: Muld

Muldade kaitseMuldade kaitse

Muldade kahjustus e. degradatsioonMuldade kahjustus e. degradatsioon Erosioon e. UuristusErosioon e. Uuristus

– Vooluvee poolt setete, mulla ärakanneVooluvee poolt setete, mulla ärakanne– Deflatsioon – tuule poolt ärakanneDeflatsioon – tuule poolt ärakanne– Mullaviljakuse vähenemineMullaviljakuse vähenemine– Pindade kallakusPindade kallakus– Ülisuured põlludÜlisuured põllud– Rasked masinadRasked masinad– Metsakaitse ribadMetsakaitse ribad– Risti nõlvaga kündmine Risti nõlvaga kündmine

Page 9: Muld

Muldade kaitse 2Muldade kaitse 2

Kõrbestumine – mulla hävimine Kõrbestumine – mulla hävimine kõrbete laienemise tõttukõrbete laienemise tõttu– Ebaõige maaharimineEbaõige maaharimine– Loodusliku taimkatte hävingLoodusliku taimkatte häving– Looduslikud protsessidLooduslikud protsessid– Pinnase taimestaminePinnase taimestamine– Ülekarjatamise vältimineÜlekarjatamise vältimine– Taimestiku säilitamineTaimestiku säilitamine

Page 10: Muld

Muldade kaitse 3Muldade kaitse 3 Muldade sekundaarne sooldumineMuldade sekundaarne sooldumine

– Pideva niisutuse tagajärgPideva niisutuse tagajärg– Muldade läbipesemine (põhjavee Muldade läbipesemine (põhjavee

raiskamine, kallis jne.)raiskamine, kallis jne.) Muldade keemiline reostumine Muldade keemiline reostumine

– Tööstuspiirkondade lähedalTööstuspiirkondade lähedal– Muldade hapestumine (pH alla 5,6)Muldade hapestumine (pH alla 5,6)– Põldude üleväetamine, valel ajal Põldude üleväetamine, valel ajal

väetamineväetamine– Kahjurite tõrjeKahjurite tõrje– Raskemetallid muldaRaskemetallid mulda