mulgi aabits - mulgimaa infoportaal ii/mulgi aabits, neti...nii looma elÄve odun.k kkodukotus om...
TRANSCRIPT
I K L ALVES RISTI AANDE LLI
MULGI AABITSM MÜTÄS ATI LUU
MULGIMAAM ,ULGIMAAL VIIS ESI KANTI
MILLEL ÜITSKÕRD NIMES PANTI
E , K , T ,LME ARKSI ARVASTU
A P .LLISTE JA AISTU
Nõndailus!Nõndailus!
Joonisteje: Rosenberg Ülle
Kokkusäädje: Sarv Triinu
Iistvedäje: Allilender Kaja
MULGI AABITSMÜTÄS MATI LUU
Ilves Kristi, Laande Alli
Mulgi Kultuuri Instituut 2016Mulgimaa
Mütäs Mati Emä Esä
Mulgi aabitse tegemist ja välläandmist toetep Kultuuriministeeriumi Mulgimaa kultuuriprogramm 2014-2017
© Mulgi Kultuuri Instituut, Mulgimaa
Rükk: Paar OÜ
ISBN: 978-9949-81-322-3
SII OM
A A B I T S
SISUKÕRD
A MÜTÄS MATI KAEP MAAD JA ILMA...............................6
B LIBLIK JA KÄRBLÄNE.......................................................8
D MULGI PUDER OM ÄÄ...................................................10
E SEENELUGU....................................................................12
G VÄGITEGU......................................................................14
H PUHKEPÄE......................................................................16
I EGÄL LOOMAL OMA SÜÜK..........................................18
J JAHE JÕULUKUU...........................................................20
K MÜTÄS MATI KODU......................................................22
L LINAPÕLD......................................................................24
M MEMME JA MARIGE MARJU KORGAMEN...................26
N NÄNNI MAN...................................................................28
O OBEN OTIGE KOKKU SAAMEN.....................................30
P MATI JA PALLU PUID.....................................................32
R ROTT RUUDI RAADIU....................................................34
S EGÄLÜTEL OMA SÄNG..................................................36
T TIGU TIIUGE TÄNUTIID JUUMEN...................................38
U MESIPUU........................................................................40
V MULGI PIDULE MINEMEN..............................................42
Õ MÜTTÄ UUS KUUB.........................................................44
Ä ÄMLIK ÄRNIGE NURME PÄÄL.......................................46
Ö ÖÖDIK KASS...................................................................48
Ü ÜÜKULLIGE KOKKU SAAMEN.......................................50
NUMBRE
1 ÜITS.................................................................................52
2 KAITS..............................................................................53
3 KOLM..............................................................................54
4 NELI.................................................................................55
5 VIIS..................................................................................56
6 KUUS...............................................................................57
7 SEIDSE.............................................................................58
8 KATESSE..........................................................................59
9 ÜTESSE.........................................60
10 KÜMME..............................61
RASSEMBE SÕNA..............62
MÜTÄS M TI BITSA AA
MES NII OM?
M SIKAA
V R KAA A
R KM RIA A A
A ANI OLLI IAN.
KES NII OM?
P RTSA
K NA A
NIA
AaAUKAID ALLIK
AUA OLLI AIDA ALL.
AUA NIMI OLLI DONNA.
DONNA TEI AUH-AUH.
LLA V LGEA PUN NEA
MES NII OM?
6
MÜTÄS MATI KAEP MAAD JA ILMA
MÜTÄS MATI ELÄP MAA ALL.
MATI KAJUS AUGU. AUK OLLI LAI. MÜTÄS KAI AUGUST VÄLLÄ.MAA OLLI ALLAS. EHEN OLLI ALL AID. AIA ALL OLLI ÜITS ANI.ANI OLLI KAH ALL.
TAGA AIA OLLI KAITS KANA. KANA OLLIVE VALGE. AIA MAN OLLIALLIK. AIAN KASVIVE ARAKMARJAPUHMA. KANA S VE MARJU JAEITEIVE KAA-KAA-KAA. ANI LÄITS ALLIKUS OJUME.
KAUGEMPELT PAIST TARE. TARE MAN OLLI LAITS. LATSE NIMI OLLIKAH MARI. MARI MÄNG DONNAGE. DONNA OLLI ARMAS PENI.TARE MAN OLLI PUNANE AUTU JA LAUDA MAN OLLI ALL RAKTUR.MÜTÄS MATI TAHT EDESI KAIA.
7
8
MES PÄETÄEMBE OM?
ESMA EB
TÕISI EB
KOLMA EB
NELLÄ EB
RIIDE
LAU A/PUUL EB B
PÜHÄ EB
OBENE AST PUULBE
NOBESTE RABA VIIRT
MÜÜDÄ KODU POOLE.
U AB
O EN(E)B
AM AB
VAA LINEB
SI ULB SÕ AB
TI IB
LI LIKB KÄR LÄNEB
SII…
Õ...E
UR…
VAA…LINE
AA…
SAA…AS
Bb
LIBLIK JA KÄRBLÄNE
MÜTÄS MATI SORGAS OMMUKU NÕNA UBINEPUU ALT MAA SIISTVÄLLÄ. TA TÕI TOOBIGE TOIBET VETT, MÕSK AMBA JA SUUPUHTAS. ÜTSINDE OLLI KURB OLLA. „OLES MUL ÜITS SÕBER,“MÕTEL MATI.
ÄKKI LENNÄS VABARNEVARRE PÄÄLE IMEILUS KÕLLASTE SIIBEGELIBLIK. „KES SIA OLET?“ UUR MÜTÄS. „MIA OLE LIBLIK IMBI,“VASTAS VÕÕRAS. MATIL OLLI ÄBI, ET TA LIBLIKUT KOHE ÄRÄ ESTUNNE.
LAMBAAIA PUULT TULLI NOBESTE LENNÄTEN KÄRBLÄNE ÄRBI.TA IST KAH VABARNEVARRE PÄÄLE. „TÄEMBE OM ÄÄ LÄMMIILM,“ ÜTEL KÄRBLÄNE.
„KAS TE TAHAS MIU SÕBRA OLLA?“ KÜSK MATI.
„MUDUKI TAHAME,“ VASTASSIVE LIBLIK JA KÄRBLÄNE.
MÜTTÄL OLLI ÄÄ MIIL, ET TA OLLI OMAL TORE SÕBRA .SAANU
9
10
SII OM KO U.D
SII OM MÕTS.
KO UD
LUUD
KAR IND
LAUD
UU ID
PÕKÕ
DERVA
PU
KANDÄI SEND PE ÄJESDKA AJESD
Dd
MULGI PUDER OM ÄÄ
MÜTÄS MATI KÕND MÜÜDÄ AIDA. AIAN VUDIS PENI DONNA.LEEDUK LIDUS MÕTSA VEEREN. TARE OLLI TÜDRIGU KODU. MAJAEHEN OLLI KODA. SÄÄL OLLI LUUD. TÜDRIK MARI PÜHK LUVVAGEUSSAIDA. KOAN OLLI PADA. PAA SEHEN OLLI MULGI PUDER.
MARI KUTS DONNAT: „DONNA, DONNA, SIIN OM MULGI PUDER!“
MARI KALLAS PUDRU KAUSSI. RAASIKE PUTRU PUDUS MAHA KAH.MÜTÄS MATI SIBAS MULLA PÄÄLE PUDUNU PUTRU SÜÜMÄ.PUDER OLLI ÄÄ.
MÕTSAN KÕNNIP VÄLE PÕDER,
ERNE KÜLLEN KASVAP KÕDER,
LAVVA PÄÄLE PANT OM PUDER,
SELLE VALMIS TENNÜ VADER.
11
Ee
EMÄ
ÄSE
LATSE
VANA MÄE
VANA SÄE
SII OM P RE E
L ITEE ENG L
K RÄE
K NGE
E E E EMÄ PANNI UHK L IDI S LGÄ,UVV K NGÄ JALGA JA OLLI ILUS KU NG L.E E E E
L DUKEE E( )JÄN SE
12
SEENELUGU
MATI SORGAS NÕNA MÕTSA VEEREN MAA SIIST VÄLLÄ.ÜMMERRINGI OLLIVE SEENE. OLLI TILLEMBIT JA SUUREMBIT,ALLE JA VEREVIT, EGÄT VÄRMI. MÜTÄS MÕTEL, MES SEENDEGETETÄ.
LÄHIKSEN KÕND MARI KORVIGE. TA LÕIGAS SEENE VÄITSEGEJALA PÄÄLT MAHA JA PANNI KORVI. „MESJAOS SA NEID SIINIKORJAT?“ UUR MATI. „MA VII NII KODU JA EMÄ TIIP NEIST ÄÄDSEENEKASTUST. MA KÄI EGÄ SÜGÜSE SEENIL,“ KÕNEL MARI.
NÜID OLLI MATIL SEENELUGU SELGE.
13
MÕTSA VEEREN SEENEPERE
EGÄ AASTE ÜTLEP TERE.
EMÄL KÜBÄR KIRIVENE,
ESÄL KAABU SAMMELDEGE,
LATSE NAGU KERÄKSE
PERE SILMÄTERÄKSE.
14
G
G
g KÄ UG
SÕ
GEL
NÕ
NA...I, VÄ I, MÄ I, TI U, TE U,... ... ... ...
MA U, LA...I, RE I, TU I... ... ...
MÕTSA SEHEN KUKUP KÄGU,
MÜTÄS MATIL RÕÕMUS NÄGU.
VAATE MÕTSA, KULLE KÄGU
LILLIÄITSMIL LATSE NÄGU.
NÄ UGTI UGSÄNG
VÄGITEGU
ÕVVE PÄÄL OLLI VANA LINALIGU. MÜTÄS MATI OLLI JUST NÕNAMAA SIIST VÄLLÄ PISTEN, KU K ÕRN ÄÄL.OST
„APPI, APPI, MIA SADASI LOMPI!“
MATI KAI ÜMMERRINGI JA NÄI, ET TIGU TIIU OLLI ÜTEN OMAKOAGE VETTE PUDUNU JA ES SAA KUDAKI VÄLLÄ.
„OODA, MA TULE JA AVITE SIUT!“ ÜÜD MATI.
MÜTÄS LÄITS KIPPELT LOMBI MANU. TIIU NÄGU OLLI PERISEITUNU. MATI TÕST TIGU TIIU VII SIIST VÄLLÄ.
TIGU TIIU ÜTEL: „SIUST, MÜTÄS, OLLI MIUL SUUR TUGI
JA SII OLLI MIU JAOS PERIS SUUR VÄGITEGU.“
15
Tõist närip,
aga esi karjup?
Hh
LE MHA VH
TÕ KH
TÕ VH
VÕ RH
A I, KA VELH H
RU I, PU MASH H
TÕ…V SATTE PU…MA ALA MA…A.
PISTA LI…A KA…VLEGE SU…U.
NII OM LOOMA.
SU VH
16
PUHKEPÄE
PÜHÄBE OM PUHKEPÄE. SIS EI PIA TÜHÜ MINEME. MÜTÄSMATI KAH PUHKAP. TA MÕSEP KÄHKU SUU PUHTAS JAPANEP UHKE KAABU PÄHÄ. MATI KÕNNIP ÜMMERORJAVITSA-PUHMA JA ISTUP PIHLAPU ALA MAHA. SÄÄLOODAP TÕHK TÕNU. SÕBRA AAVE VÄHÄ JUTTU.LAULU TÜKIVE KAH SUHU.
OH, KÜLL SII PÜHÄBENE PÄE OM ÄÄ.
17
I iS NIIR VII
P LTI ILVESP RNI
P...M, S L, V L, L...V, N T, M S... ... ... ...I
MAR KALDAPI
P MÄ KAUSS .II I
KAUSS OM S N NE.I I
18
SIIN OM SIIN JA SIIN OM SÄÄL,
SIIN OM EGÄ MÄTTÄ PÄÄL.
SIILI SIINI KORGAVE,
OMA PESSÄ KANNAVE.
19
EGÄL LOOMAL OMA SÜÜK
AIAN SIBAS SIILIPERE. MARI NÄI, ET SIILIPOJA OLLIVE TILLIKSENIGU KIISUPOJA. MARI TAHT SIILILASTEL PIIMÄ ANDA. TA KALLASSINITSE KAUSI SISSI PIIMÄ JA PAND SELLE PUHMA ALA. SIILISIBASIVE KAUSI MANU. NA JÕIVE KAUSIST MARI PANT PIIMÄ.MÜTÄS MATI IIL UBINEPUU TAGAST JA TAHT KAH PIIMÄ MEKKI.USSAIDA TULLI MARI EMÄ JA ÜTEL: „MARI, KALLIS, SIILEL EI VÕIPIIMÄ ANDA, NA JÄÄVE TÕBITSES. SIILI SÖÖVE OMA SÜÜKI.“
MATI IIL KAUSI MANU JA LIMPSAS KAH KEELEGE PIIMÄ. PIIM ESMEKI ÄSTE.
MÕTLE: MIKEPERÄST MÜTÄS MATILE ES MIILDI PIIM?
20
JALG
KA UJ PA UJ
KAR ANEJJOOVIKJÄRV
O AJTALVEKUU
SUVEKUU
KEVÄDKUU
SÜGÜSKUU
JÕULUKUU
NÄÄRIKUU
VASTLEKUU
JAANIKUU
EINÄKUU
LÕIKUSEKUU
PAASTUKUU
JÜRIKUU
LEHEKUU
MIHKLEKUU
PORIKUU
ENGEKUU
J j
JAAN
JAANIKA
JUHAN
JUTA
JÜRI
JUULI
KES NII OM?
MES KUU OM?
JAHE JÕULUKUU
MATI PIST NÕNA PEDÄJE JUURE ALT VÄLLÄ. ILM OLLI JAHE JATUUL JÄINE. JÕULUKUU OLLI KÄHEN.
PAJUPUHMA ALL IST JÄNES JUULI. TAL OLLI ÄÄ TUJU. JUULIL OLLIJU UUS VALGE KASUK. JÄNES JÄRÄS PAJUKUURT JA KARAS SISÜLE OJA.
„MIULE JÕULUKUU EI MIILDI, MIA OODA JÜRIKUUD,“ ÜTELMÜTÄS JA LÄITS TAGASI MAA ALA OMA MAJJA.
Jõluõhtu satte lume,
maa sai valge, mõts jäi tume.
Lume pääl om jällerida.
Arva ärä, kes tei sedä?
Jõluõhtu satte lume,
maa sai valge, mõts jäi tume.
Lume pääl om jällerida.
Arva ärä, kes tei sedä?
21
Kk KODU
ITS, ASS,K K
,K K KANA I AS
NII LOOMA ELÄVE ODUN.K
ODUKOTUS OM ALLIS.K K
KADAJES – KADARBIK
KÕIV – KÕIVIK
KUUS – KUUSIK
MES NII OM?
KÕIVIKUN OM KÕIVUPUU,
KUUSIKUN OM KUUSEPUU,
KADARBIKUN KADAJE,
MÕTSAPUU NII LASTELE.
SU
OKK
KAARAST SAA ÄÄD KAARAPUTRU,LAITS, SA TULE SÜÜME RUTTU!
LU
KAAR
22
MÜTÄS MATI KODU
MÜTÄS MATI KODU OM KUUSEPUU ALL. KODU OM KALLIS PAIK.
KÄHEN OM JÕULUKUU. KODUN OM VIIL EMÄ JA ESÄ. ESÄL OMILUS MUST KASUK JA KAAP. EMÄL OM KENÄ KIRIVENE PÕLL JASALL KAALAN.
MÜTÄS MATI KÜSSE: „KA SIUL OM KÜLM?“
EMÄ ÜTEL: „MIA OLE KÜLMÄ SAANU JA MIUL OM KÖHÄ,SIIPERÄST KANNA MIA SALLI. KU SIA TAHAT MAA PÄÄLE MINNA,PANE SALL KAALA, KASUK SELGÄ JA KÄPIGU KÄTTE, SIS EI TIIKÜLM LIIGA. JÕULUKUUL OM VÄLLÄN KANGE KÜLM.“
MATI ÜTEL: „MUL MIILDIP KÜLMÄGE KODUN OLLA. SIIN OM ÄÄLÄMMI. MA LÄE MAA PÄÄLE KEVÄDE, KU PÄE AKKAP PAISTME.“
MIIS LÄEP LAKKA, LIHAVAAGEN PÄÄ PÄÄL?
MIIS MAA ALL, ABEN MAA PÄÄL?
23
LINAPÕLD
MÜTÄS MATI TULLI MAA ALT VÄLLÄ. TEMÄ IHEN OLLINELLÄKANDILINE PÕLLULAPP. NURM OLLI TÄIS ILUSIT SINITSITÄITSMIT. „KÜLL OM ILUSE LILLI!“ ÜTEL MATI.
„NII EI OLE LILLI,“ LÕÕRIT LÕOKE ÜLEVEST. „SII OM LINA. LINALÕIGATES JA LEOTEDES. PERÄST SAAP SELLEST RÕÕVAS. RÕÕVASTTETÄS LINU JA LINIKIT, PALAJIT JA LEITE,“ SELLÄT LÕOKE.
LÕOKSE LAUL KÕLAS ÜLE LINAPÕLLU.
Ll
LIND TALLVIGEL
LÕHMUS
TIIUL TASKUN PARMUPILL,
PIITREL PUHUN PAJUPILL,
KALLEL KÄHEN KAMMIPILL,
LEMBITUL OM LÕÕTSAPILL.
EGÄL LATSEL OMA PILL.
LEIB
PI
PARMU
PAJU
LÕÕTSA
KAMMI
24
LIIRI-LÕÕRI LÕOKE,
KUS SU KULLA PESÄKE?
25
MEMME JA MARIGE MARJU
KORGAMEN
MÜTÄS TULLI OMMUGU MAA SIIST VÄLLÄ JA NÄI MÕTSA VEERENMEMME JA MARIT MARJU KORGAMEN. MEMME MAJA OLLIMULGIMAAL MÕTSA VEEREN.
MÜTÄS KÜSSE MARILT: „MES MARJU TE PIRLE KOR DE?“GA
MARI ÜTEL: „MEDE MÕTSAN KASVAVE MUSTIGU, MAASIGU,MURAGU. PIRLE OM MUSTIKI E AIG.“D
MÜTÄS MATI ÜTEL: „MUSTIGU OM MUSTA VÄRMI, SIIPERÄST OMNA MUSTIGU.“
MEMM KÕNEL: „MARJUST SAAP TETÄ MUUSI JA MAHLA.“
Mm M MME
EMMUM MM
ARIM
26
M M MARI O AGUS.
MARI OM MURAK
JA MARI OM MAASIK.
MARI OM MUSTIK
JA TILLIKE TÜDRIK.
MURAKMUSTIK
ULGIM
AAM
IISM
IILM
AIAL OM
KAH ULK.M
MARI ÜTEL: „MUUS JA MAHL OM MAGUSE, MIUL MIILDIP MUUSISÜVVÄ.“
„KAS MIA VÕI TEDEGE KAH MUSTIKIT KOR ATE?“ KÜSSE TILLIKEJMÜTÄS.
„ . MULGIMAAL OM ÄÄ MARJAMÕTSA,“ VASTAS MEMM.IKI VÕIT
27
Nn
N NNÄ
LI DNKE GNN NÕ A
KONN
NÜSSIKPA GN
PANN
TÖNN
MA ERGNN
MES NII OM?
NÜÜR
28
NÄNNI MAN
NELLÄBE VÕTT MÜTÄS MATI NÕUS MINNA OMA NÄNNI MANU.NÄNN ELLI SÜGÄVEN MAA SIHEN. MATIL TULLI TUNN AIGAMINNA.
NÄNN NELLI OLLI KODUN. KU TA MATIT NÄI, PANNI TA PANNI TULEPÄÄLE. TA TEI MUNAST, PIIMÄST JA PÜÜGLEJAHUST TAINA. NÜIDOLLI PANNKOOGITAINAS VALMIS. NÄNN KÜDSÄT NELI SUURTKÕLLAST KUUKI.
MATI JA NELLI NOSISIVE KOOGI ÜTENKUUN ÄRÄ. NÄNNI MAN OLLIIKI MÕNUS.
KA…A MU...EP MU…A.
MU...AST TULEP KA...APOIG.
A…I MU...EP KAH MU…A.
SELLEST TULEP A…IPOIG.
NÄNN TIIP MUNADEST PANNKUUKI.
N
29
OBEN OTIGE KOKKU SAAMEN
MÜTÄS UUT OJA VEEREN OMA SÕPRA ORAV OLEVIT. SII KALPSASÜTE PUU OTSAST TÕISE OTSA JA ES NÄE, ET MATI TEMÄT OODAP.
MÜTÄS MATI ÕIGAS: „OHOO-OHOO, ORAV OLEV, KUN SIA OLET?“
ORAV OLEV ÕIGAS VASTA: „OHOO-OHOO, MIA OLE OBEN OTIMAN!“
OoOBEN(E) OKK
ORAV ORST K TTO
KUUK – KOOGI – KUUKI
MUUS – MOOSI – MUUSI
KUUL – KOOLI – KUULI
TUUL – TOOLI – TUULI
P IGO P STO
30
MATI ÜÜD: „TULE OJA MANU, SIIN OM ILUS!“
„OODA, MIA TULE, KU OLE OBEN OTIGE JUTU ÄRÄ KÕNELNU!“VASTAS ORAV.
MÜTÄS MATI MÕTEL, ET MESASJA NA SÄÄL OBESEGE UVITEVETTEEVE, JA ÜÜD VASTU: „UUTKE MIUT, MIA TULE ESI TEDE MANUNURME PÄÄLE!“
MÜTÄS JUUSK NURME PÄÄLE. TA NÄI, ET ORAV OLEV ISTUPOBEN OTI TURJA PÄÄL JA OBEN SÜÜP.
MÜTÄS MATI KÜSSE OBEN OTILT: „MES SIA SIIN SÜÜT?“
OBEN IRNAT: „MIA SÜÜ OBESE OBLIKIT.“
E Ä KÜTSET PANNIL KOOGI,M
SAHVREST MANU TÕI VIIL MOOSI.
KÜLL OM ÄÄ NÜID SÜVVÄ KUUKI,
PÄÄLE PANNA UBINEMUUSI.
31
PpPENI
PIHLAP
PARTS
KUHLAPP PAADSI
NII OM PUU.
SARAP
MÕTSAN KASUS PUID JA PUHMIT,
PEDÄJIT JA AABU UHKIT.
MEISTER PUUST MÕIST TETÄ KIKKE –
SÄNGE, TUULE, TULETIKKE.
PÕRMAND,
PAAT,
KAPP
OM TETTU PUUST.
32
REPP TUUPLE IKP
MATI JA PALLU PUID
ÜITSPÄEV PIST MÜTÄS MATI OMA NÕNA VANA TAMMEPUUALL MAA SIIST VÄLLÄ. ÜMMERRINGI OLLI PALLU PUID JA PAARPUHMAST. PÄEV PAIST PUIE LATVU VAHELD.
EGÄL PUUL OLLIVE PUU: SAAREPUU, KUUSEPUU, LEPÄPUU,PAJUPUU, PEDÄJE, AAVAPUU, KASEPUU, TOOMEPUU, PIHLAPUU,SARAPUU.
TÕINE PÄEV OLLI MATI AIAN MARJAPUHMA ALL. SIIN OLLI PALLUVILLÄPUID: UBINEPUU, VISNAPU , PIRNIPU , LOOMIPU ,U U UREEGIPU .U
MATI SAI ARU, ET MAA PÄÄL KASVAP PALLU PUID, A EGÄNPAIGAN OM OMA PUU.
33
ROTT RUUDI RAADIU
MÜTÄS MATI KODU OM MAA ALL. MAA ALL OM VIIL PALLUKODUSIT. MATI NAABER OM ROTT RUUDI. TEMÄ KODU OM KAHURUN. MATI JA RUUDI KODU OM KÕRVU.
ÜTEKÕRRA TULLI ÜLEAIDSE MANT KÕVA MÜRÄ. MATI LÄITSVAATEME, MES NAABREL ÄDÄ OM.
ES OLE KEDÄKI, ROTT RUUDI OLLI RAADIU OSTEN JA SII MÄNGKÕVASTE. KÜLL OLLI SII KÕVA LÄRM.
MÜTÄS KÜSSE: „MIKEPERÄST SU RAADIU NÕNDA KÕVASTERÖÖGIP, KAS TA OM AIGET SAANU?“
RrRÄTTRÜGÄ
REBÄNEROTT
ME IR SAAR RAADIU
RÜÄ SEHEN RÜÄLILL,
KAARA SEHEN KAARALILL.
PUHMA ALL OM MAASIKMARI,
NURME PÄÄL OM LEHMÄKARI –
NII OM SUVERÕÕMU MAAL.
LOE KOKKU!
RI
MA
KA
A
VA
RU
MA
KA
TA
VA
34
ROTT RUUDI VASTAS MÜTÄS MATILE UHKELT: „EI OLE RAADIULKEDÄGIT VIGA, SII OM ROKKMUUSIKA JA SEDÄ MÄNGITESKÕVASTE!“
AGA SELLE IRMSA MÜRÄ PÄÄLE TULLI SUUR KAMAK MULDAURU LAEST VALLA JA SADAS OTSE RAADIU PÄÄLE, MES KOHEVAKKA JÄI.
ROTT RUUDI JA MÜTÄS MATI KARASSIVE URUST VÄLLÄ JA ROTTÜTEL: „ÄÄ, ET ELUGE VÄLLÄ SAIME.“
MÜTÄS MATI ÜTEL MANU: „MIUL MIILDIP IKI LINNULAULUKULLETE, SII OM PALLU ILUSEMP.“
35
EGÄLÜTEL OMA ÄNGS
MÜTÄS ÄRGÄS OMMUKU AIGSASTE OMA MULLATSEN SÄNGINÜLES. OMA SÄNGIN OM UNI IKI MAGUS.
LINNUKSE SÄNG OM PUUOSSA PÄÄL. SÄÄL PEHMEN PESÄNKASVAVE SIRGUPOJA. EMÄ VÕTT NA ÜÜSES SIIVA ALA JA TUULKUSSUTES MAGAME.
MÕTSSIA SÄNG OM PAKSU KUUSE ALL. SÄÄL SÜNNIVE KEVÄDEILMA TILLIKSE PÕRSA.
S s
PERÄNI VALLA OM VÜÜRUSEUSS,
NUKAN NÜSSIK JA PÜRST
JA KELLEGI SUSS.
PÜR TS
NÜ IKSS
VÜÜRUS
USS
NII OM LOOMALATSE.VARS
PÕRSS
VA IKS
KA IPOIGSS
KUT IKS
SITIK
KIKAS
KA I-SSPOIG
36
37
JÄNESSE SÄNG OM MÕTSAN SAMBLASÜLEN. A TEOL OM OMAKODA JA SÄNG KIK SII AIG ÜTEN.
„ÕNNES OM EGÄLÜTEL KUNNIGIL KODUKOTUS JA OMA SÄNG,“MÕTEL MÜTÄS JA KARAS SÄNGIST VÄLLÄ.
TIGU PALLES TIHAST TIITU, ET SII KUTSE MÜTÄS MATILE VIIS. MATITÄNÄS SIHANDSE ILUSE KUTSE IIST.
TIGU TIIUGE TÄNUTIID JUUMEN
TIGU TIIU TAHT MÜTÄS MATIT TÄNÄDE TEMÄ PÄÄSTMISE IIST.TA TEI KUTSE.
T t
TUUL TASS TIGU
MÜ ST TARE
VÄGÄ AUSTET
MÜTÄS MATI
MIA OODA SIUT PUULBE ÕHTU
KELL VIIS SUURE TAMME ALA
TÄNUTIILE.
TIGU TIIU
T TÄH
RATTA
JALG
SÕIDU
MÕTSA
MERE
TII
KO
PO
NO
RO
LO
TT
TASS
KANN
VESITII
38
TIGU TIIUL TARE SELLÄN,
SII EI LOE, ET KÜLM OM VÄLLÄN.
TUULEGE TA TARRE POEP,
SÄÄL TA RAAMATUT SIS LOEP.
Kes sii kõnnip tare sellän,
tal ei loe, et külm om vällän?
Kes sii kõnnip tare sellän,
tal ei loe, et külm om vällän?
39
PUULBE PANNI MÜTÄS MATI ENDEL MUSTA MULGI KUVVE SELGÄJA KAAPKÜBÄRE PÄHÄ. PIDURÕÕVIN LÄITS TA TIGU TIIU MANU.TIGU OLLI TAMME ALA KIVI PÄÄLE LAVVA SÄÄDEN. KIVI PÄÄLOLLIVE LILLILINE TIIKANN JA KULDISE TIITASSI. KANNU SIHEN OLLILÄMMI TIIVESI. TIIU OLLI ESI KÜTSETEN ILUSE MUNAKOOGI.
MÜTÄS MATIL OLLIVE LILLI KAH ÜTEN.
TIGU TIIU PALLES: „OLE ÄÄ JA ISTU MAHA. MIA SIUT OMA TARREEI PALLE, SEST SIU JAOS OM SII RAASIKE TILLIKE, AGA MIA TAHASIUT TÄNÄDE MIU ELU PÄÄSTMISE IIST SÄÄL LINALEON.“
MÜTÄS ÜTEL SELLE PÄÄLE: „SII ES OLE ÜLDSE SUUR TEGU, AGAMIA JUU SIUGE ÄÄ MEELEGE TIID JA SÜÜ SIU KÜTSETETMUNAKUUKI. AITÜMÄ ILUSE PUULBE IIST.“
Uu
KUURI IHEN KASUS RUUS,
ROOSI KÕRVAN UIBUPUU.
JÄRVE VEEREN PILLIRUUG,
TAGA JÄRVE MÕTS JA SUU.
KUURI IHEN KASUS RUUS,
ROOSI KÕRVAN UIBUPUU.
JÄRVE VEEREN PILLIRUUG,
TAGA JÄRVE MÕTS JA SUU.
UULITS
M LKU UNT/S SIUUIBU
KAJU R GUU
ÜITS SÕNA, MITU ASJA
LA L K R–U U UU
AP – K RU UU
P K R–UU UU
K RGI K R–U UU
S RÕÕVAS–UU
S EIN–UU
KOTI S– UU
R SA A K–UU U
JOOGI R S– UU
RONI R S– UU
40
MESIPUU
„NÄE, MESIPUU!“ ÕIGAS LIBLIK IMBI MATILE.
MÜTÄS VAADES, A ES NÄE AIA TAGUMISEN NUKAN ÜTTEGI PUUD.
„KUNKOTTAL SII MAGUS PUU OM?“ UUR MÜTÄS MATI.
„EGÄ MESIPUU EI OLEGI PUU, SII OM MESILINDE MAJA EK TARU.“
NÜID SAI MATI ARU, ET SII KASTI MUUDU TAREKE, MILLE ÜMMERMESILINNU SUMISEVE, OMGI MESIPUU.
„EGÄ KIK PUU JUURI PIDI MAA SIHEN EI KASVA. MEIL OM JU VIILMARGAPUU EK KAAL, EIDIPUU EK PUUST LUSIK JA KAALPUU EKKAALKOOGU,“ KÕNEL LIBLIK.
„AH SEDÄMUUDU OM LUGU,“ OLLI MATIL NÜID ASI SELGE.
41
MULGI PIDULE MINEMEN
MÜTTÄ OLLIVE ÜTEL PÄEVÄL PIDU PÄÄLE MINEMEN. EMÄ PANDSELGÄ PIDURÕÕVA – KÖRDI, VALGE AMME, ETTE PÕLLE JA PÄHÄVÄLLÄ ÕMMELT PIKÄ TANU. JALGA SÄÄS VALGE SUKA JA NAHASTPASTLE. EMÄ NÄI VÄGÄ ILUS VÄLLÄ.
ESÄL OLLIVE JALAN LINATSE KALDSA, SELLÄN VALGE KAUKAGEAME JA MUST VILLANE VAMMUS. PÄHÄ PAND MÜTTÄ ESÄ ILUSEMUSTA KAABU. KÜLL NÄI TA UHKE VÄLLÄ!
MÜTÄS MATI KÜSK EMÄ KÄEST: „EMÄ, MES MIA SELGÄ PANE?“
VvVARESVIHK VABAR
AARAKVVELI
MÜTTÄL SELLÄN OLLI VILLANE VAMMUS,
UHKELT TA SELLEGE PIDULE SAMMUS.
LAVVA PÄÄL OLLIVE LIHALIVVA,
MÜTÄS TAHT PAKILT KIKK ÄRÄ SÜVVÄ.
LA A – LINAVV
LUVVA – VARS
RA A – PUUTVV
LOE KOKKU!
MULGI KU EVV
SUU – TÄVVE VAMMUSVASK
42
M , ?UST MÜTÄS VEREVE VEERE
43
E Ä VASTAS: „TÄEMPE OM MULGI PIDU JA KIKK PANEVE SELGÄMRAHVARÕÕVA. MA TEI SUL ILUSE UVVE MUSTA MULGI KUVVE,NIGU ESÄL.“
MÜTÄS MATI RÕÕMUST VÄEGÄ. TA PAND SIS KAH JALGA LINATSEKALDSA, SELGÄ AMME, KIGE PÄÄLE EMÄ ÕMMELT MUSTAVILLATSE VAMMUSSE JA PÄHÄ KAABU.
KÜLL OLLI TAL NÜID UHKE OLLA, TA OLLI SIHANDESAMA MULGIMIIS NIGU E Ä!S
MÜTTÄ UUS KUUB
ÜITS ÕHTU AKAS MÜTÄS MATI MÕTLEME, MIANDSE RÕÕVAKELLEGIL OM.
PÕRSAL OM TORE ROOSA ÜLIKOND, KONNAL ILUS ROHILENEKUUB. ÕHVAKE NURME PÄÄL OM MUSTA-VALGE LAPILINE.TIGATSEL OM KÕLLANE KÕTUALUNE, LEEVIKSEL PUNANE PUGU,UISAL SAKILINE MUSTER SELLÄ PÄÄL. LIBLIKUL OM UHKE KIRIVESESIIVÄ. PALLALD MÜTÄS OM ÜLENI MUST. TA OLLI PERIS ÕNNETU.
MATI LÄITS ÕMLEJE MANU JA TELL OMAL UVVE RÕÕVA. SIIÕMMEL TAL ILUSA PIKÄ KUVVE, MILLEL UHKE PUNATSEKAARUSPAGLA PÄÄL. NÜID OLLI MATI ÕNNELIK.
ÕõÕDAK
R VASÕÕ T HVÕ P RSSÕ
S BAÕ
S SARÕ
ÕHVAKE
K VA T HVÕ Õ
K LLANE P LLÕ Õ
HUKE R VASÕ ÕÕ
NNELIK S SARÕ Õ
L BUS S BERÕ Õ
S SAR SÄÄD OMAL K LLATSEST R VAST P LLE ETTE,Õ Õ ÕÕ Õ
PANNI PUDRUL V ID SILMÄ JA V TT R SKA PIIMÄ K RVA.Õ Õ ÕÕ Õ
44
45
K , ,ARGA TII PÄÄL OJU VII PÄÄL
?ÄÄ MUL SIIN JA ÄÄ MUL SÄÄL
ÄMLIK ÄRNIGE NURME PÄÄL
„TÄEMPE OM VÄEGÄ ÄÄ ILM,“ MÕTEL MÜTÄS MATI, „TAHASPERIS KÕNDME MINNA. AGA ÜTSINDE OM VÄEGÄ IGAV, PIASKELLEKI ÜTEN KUTSME.“
MÜTÄS MATI KÕND EDESI JA NÄI ÄITSMIDE PÄÄL ILUST ÄRMÄTISEMUUDU VÕRKU: „OI, SIIN OM ÄRRÄ ÄMLIK ÄRNI OMA ÄRMÄTIS-VÕRGU TENNÜ. MA PIAS TEMÄ ENDEGE ÜTEN KUTSME. ÄRRÄÄRNI, TULE MIUGE KÕNDME!“
ÄMLIK ÄRNI VASTAS RÕÕMUGE: „MIA TULE ÄÄ MEELEGE, SESTNURME PÄÄL OM VÄEGÄ ILUSE ÄITSME JA MIUL MIILDIP NENDEPÄÄLE ÄRMÄTISVÕRKE TETÄ. SINNA OM ÄÄ ÄLLÜ SÄÄDE JAÄMLIGUÄIÄKSE SAAVE SÄÄL KIIKU.“
MÜTÄS MATI ÜTEL SELLE PÄÄLE: „MIUL MIILDIP KAH VÄEGÄKIIKU.“
„PÄE OM VIIL KÕRGES JA ME JÕVVAME VIIL KIIKU KAH,“ KOSTSELLE PÄÄLE ÄMLIK ÄRNI.
Ää
46
ÄGEL
VALU
RÄTT
TIIPÄÄ
N...PP, R...PP
K...PP, T...PP
J...KK , T...KK
K...KK, P...KK
ÄNDÄITSE
ÄTT
LÄÄS NGÄ ÄMLIKÄ ÄI K
47
TÄEMPE VÄEGÄ TÄHTIS PÄE,
MEDE EMÄ SÜNNÜPÄE.
ÄITSMIT PALLU KIMPU SÄE,
OMMUGU NEID SÄNGÜN NÄET.
ÖÖDIK KASS
TARE KÖÖGIST TULLI ÄKKI VÄLLÄ ÖÖDIK KASS. TA OLLIPERNAISE MAN SÖÖMÄN KÄINU. KASS AKAS KARTSAST MÜÜDÄPÖÖNIKU PÄÄLE MINEME.
MATI VAADES TEDÄ KÖÖMELTE VAHELT. TA TAHT KAHPÖÖNIKU PÄÄLE.
MÜTÄS LÄITS REDELI MANU JA PRUUV RONIDE, A ES SAASUMMAGI ÜLESPOOLE.
ÖÖDIK VAADES KÕRRA TAGASI, PÖÖRIT SILMI JA LÄITS EDESINAGU RABIN.
MATI SAI ARU, ET KASSIL OM RONIMISE JAOS TERÄVE KÜÜDSE.A TEMÄL OM SELLE IIST TUGEVE KÄPÄ MULLA KAJUMISE JAOS.
Öö
MÖLDRE-MÄRDIL OLLI SÖÖGIAIG.
EMÄ TÕI KÖÖGILAVVA PÄÄLE SÖÖGI JA JOOGI.
MÖLDREL OLLI KERI ELE JA SÖÖGIISU ÄÄ.
S GIÖÖ
AIG
LAUD
RIISTA
ISU
K GIÖÖ
USS
LAUD
RIISTA
NUKK
48
K MELÖÖ T NNÖM LDERÖ K RTÖ
KERÄ IHEN, ORA TAGA, IIREKELLER KESKEL?
49
ÜÜKULLIGE KOKKU SAAMEN
MÜTÄS MATI TAHT LÄMMEL SUVEÜÜL KÕNDME MINNA. TAPAND ENDEL ÜÜKSE ÜMMER JA KÕND ÜTSINDE RÜÄPÕLLUMANU. RÜÄLILLI ÄITSNIVE. ÜÜ OLLI ILUS.
MÜTÄS MATI KUUL MÕTSAST ÜÜKULLI ÜIDU „UH-UH-UU“.
MÜTÄS EITUS SELLE PÄÄLE JA MÕTEL, MIKEPERÄST TA KÜLLÜÜSELD SEDÄSI RÖÖGIP.
MÜTÄS LÄITS ÜLE RÜÄPÕLLU ÜÜKULLI MANU. ÜÜKULL ISTMÕTSA VEEREN ÜLEVEN PUU OTSAN.
MATI KÜSK: „MIKEPERÄST SA ÜÜSELD SEDÄSI RÖÖGIT?“
ÜÜKULL VASTAS: „MIUL MIILDIP ÜÜSE ÜTSINDE UIKU JA TÕISTELSELLE ILUST LAULDA.“
ÜüÜÜ
ÜMRIK
ÜTT ÜÜBIK
R GÄÜS ÄÜ
ÜTESSE KÕRDA MÕÕDA,ÜITS KÕRD LÕIKA.
SÜGÜSEL OM ÜTESSEPOIGA.
TÜÜ
KULL
MAJAÜÜ
PÄE
LUUM
KAPPÜÜ
ÜÜ
TSMR
50
„KAS ÜTSINDE ÜÜSE IGÄV EI OLE?“ KÜSSE MÜTÄS MATI.
„ÜÜSELD OM KIGEL TÜÜ TETTÜ JA LASTEL UNEAIG. KIKK OMRAHULIK JA TASA. SII OM KIGE ILUSEMP AIG MIU JAOS, SEST MIAOLE ÜÜLUUM.“
„ÄÄD ÜÜTÜÜD SULLE SIS!“ ÜTEL MÜTÄS MATI.
51
MÜTÄS MATI LÄITS ÜTSINDE PÄEVÄPAISTEL KÕNDME.TAL OLLI ÜITS ILUS KIRIVENE PALL.
ÜTSI OM VÄEGÄ IGÄV PALLI MÄNGI. TA KUTS ENDEGE ÜTENÜTE VELLE JA ÜTE SÕSARE. NA LÄTSIVE NURME PÄÄLEMÄNGME.
KÜLL OLLI NURME PÄÄL VAHVA. LILLI PÄÄL LENNÄS VIIL ÜITSKÕLLANE LIBLIK JA OSSA PÄÄL SIRIST LAULU ÜITS TILLIKE LIND.SII OLLI ÜITS TORE PÄE.
1 ÜITS
MÜTÄS MATIL OM EMÄ,ÜITS
ESÄ,ÜITS
VELI, SÕSAR,ÜITS ÜITS
KELLEGE MÄNGI ÄÄ.
MÜTÄS MATIL OM NÕNA,ÜITS
ÜITS SUU, KÕTT,ÜITS
PÄÄ.ÜITS
M , , !ÕISTA MÕISTA MES SII OM
Ü , ?ITS NEIU NELI PÕLLE (TUULEVESKE)
Ü ,ITS SANT SADA PALITUT SELLÄN JAIKKI PALLAS? (K TAPÄÄ)APS
ÜITS EDIMENEOM NUMMER.
ÜITS, ÜTE, ÜTTE
Üits!
52
MÜTÄS VÕTT KAITS LEVÄTÜKKI ÜTEN JA LÄITS JÄRVE VIIRDEKALU SÜÜTME. JÄRVE VEEREN OLLI KAITS ILUST LUIKE JA NEILOLLI KA KAITS POIGA. POJA OLLIVE VIIL ALLI. ÜITS POIGVAADES KOHKUDEN OMA KATE SILMÄGE MÜTAS MATIT.TA PAGES OMA KATE SIIVÄGE VEHKIN KAUGELE JÄRVE PÄÄLE.
LUIGE EMÄ JA ESÄ TULLIVE KATEKSI OMA POIGI KAITSME.KU NA NÄIVE, ET JÄRVE VEEREN OLLI MÜTÄS MATI, JÄIVE NAVÄEGÄ RAHULIKUS.
2 KAITS
53
KAITS TÕINEOM NUMMER.
KAITS, KATE, KATTE
KÄEGE SAAP KALLISTE,KATE
KÕRVAGE SAAP KULLETE,KATE
JALAGE SAAP KANDA KENGI,KATE
SILMÄGE SAAP KAIA RINGI.KATE
EGÄÜTEL OM KÄTT,KAITS
EGÄÜTEL OM JALGA,KAITS
EGÄÜTEL OM SILMÄ,KAITS
EGÄÜTEL OM KÕRVA.KAITS
M , , !ÕISTA MÕISTA MES SII OM
K ,AITS VELLE KATEL PUUL MÄGE KAKLEVEKOKKU EI SAA ELÄDENGI? ( Ä)SILM
K ?AITS MOLLIKEST RASVA TÄÜS (NÕNA)
K S , ?AITS KAA ELAVVAKEST TUHAT TOOMELEHEKEST (RAAMAT)
Kaits!
MÜTÄS MATI PEREN OLLI KOLM LAST –MATI, SÕSAR JA VELI.
MÜTÄS KÜSSE EMÄ KÄEST: „MIKEPERÄSTOM MEDE PEREN KOLM LAST, AGA TÕISTREPEREN KAITS?“
E Ä VASTAS SELLE PÄÄLE: „KOLMEKSI OMMJU ÄÄ MÄNGI JA KA TÜÜD TETÄ.“
MÜTÄS MATI MÄLET JAH, ET ÜITSKÕRD PIDI TA OMA KAMBREÄRÄ KORISTEME. TÜÜ ES LÄE KUDAKI EDESI.
KOLME TUNNI PERÄST TULLI EMÄ JA KÜSK: „KUDAS SUL SISTÜÜ LÄEP?“
MÜTÄS MATI ÜTEL: „MIA EI SAA ÜTSINDE KUDAKI AKKAME.“
EMÄ ÜTEL SELLE PÄÄLE: „KUTSU OMA VELI JA SÕSAR APPI,KOLMEKSI LÄEP TÜÜ LÕBUSEMPELT.“
KAMMER SAI KOLME MINUTIGE KÕRDA. KOLMEKSI OM IKIÄÄ TÜÜD TETÄ.
3 KOLM
54
KOLM KOLMASOM NUMMER.
KOLM, KOLME, KOLME
M ?ES SII TÄHENDEP MIDA VIRK TIIP ÜTE TUNNIGE,
SEDÄ LAISK TIIP KOLME PÄEVÄGE.
M , , !ÕISTA MÕISTA MES SII OM
Ü ?ITS ÄRG JA KOLM SARVE (VIGEL)
K ,OLMEJALGINE KURAT KURUNRAUDAMBA SUHUN? (OKK)
Kolm!
MÜTÄS MATI NÄI ÕVVE PÄÄL ILUST PUNAST AUTUT. AUTULOLLI NELI RATAST ALL. MÜTÄS TÄÄS, ET AIDA ALL OLLIVANKRE ALL KAH NELI RATAST, AGA AUTU OLLI PALLUUHKEMP SÕIDURIIST.
E Ä LÄITS AUTUGE SÕITME, TA VÕTT KAITS LAST ÜTEN.SMÜTÄS TAHT KAH AUTUGE SÕITA. TA TÜKK AUTUPAKIRUUMI JA IST SÄÄL ÄSTE ILLUKSI. NÜID OLLI AUTUNNELI SÕITJET. PERE LÄITS MERE VIIRDE OJUME. SINNA OLLINELIKÜMMEND KILUMIITERT. MÜTÄS ES JULGE AUTUSTVÄLLÄ RONIDE JA JÄI UUTME. PÄEVÄ KÄHEN OLLI PERISLÄMMI.
KODU JÕUTI ALLE KELL NELI. MÜTTÄ EMÄ OLLI JOBAMUREN. MATI OLLI REISUST NÕNDA VÄSÜNÜ, ET TAHT KOHEOMA SÄNGÜ MAGAME MINNA. SÄNGÜN OLLI NELI PEHMETPATJA.
4 NELI
55
NELI NELLÄSOM NUMMER.
NELI, NELLÄ, NELLÄ
M , , !ÕISTA MÕISTA MES SII OM
N , ,ELI TEEVE ASET KAITS NÄITÄVE TULD?ÜITS EIDÄP MAGAME (KOER)
Ü , ?ITS ANI NELI NÕNA (PADI)
Ü , ?ITS NEITSI NELI JALGA (SÄNG)
Neli !
5 VIIS
56
VIIS VIIESOM NUMMER.
VIIS, VIIE, VIIT
KOOLIN ÄÄ OM INNE ,VIIS
RÕÕMU SAAP SEST EGÄ MIIS.
NUMBRE SELGE OM SUL SIS,
KU INDES PANNASSE SUL .VIIS
OM SÕRMI EGÄL KÄEL,VIIS
KOKKU KÜMMET KATEL NÄET.
VARBAKSI KAH OM SIS
ÜTEL JALAL IKKI .VIIS
M , , !ÕISTA MÕISTA MES SII OM
V ?IIS VELLE ÜTEN SÄNGÜN VIIS VARVAST Ü( TE SOKI SIHEN)
V , ?IIS TOOVE SEIDSE SÖÖVE (V E RJATES DIIE KUUG KO SEI SME KUU
SÖÖGI U)VAR
V ?IIS KÄIVE ÜTTE TIID (Ü )TE JALA VARBA
Ü ?TEN TAREN VIIS KAMMERD (S ILINE )ÕRM KINNAS
Viis!
MÜTÄS MATI NÄI LOMBI PÄÄL PARTSI. PARTSIL OLLI KUUSILUST POIGA. POJA MÄNGSIVE KUVVEKSI. NEIL OLLI VÄEGÄLÕBUS. MÜTÄS OLLI ÜTSINDE LOMBI VEEREN JA TEMÄ TAHTKAH MÄNGI.
TA ÕIGAS: „VÕTKE MIUT KAH MÄNGME!“
PARTSIEMÄ VASTAS: „TULE, TULE, ME OODAME SIUT!“
MÜTÄS TAHT VETTE MINNA, AGA SII OLLI VÄEGÄ SÜGÄV.
MATI VISAS LOMBI VEEREST KUVVELE PARTSIPOJALE KUUSKASTANIMUNA. KUUS POIGA SULISTIVE MUNA OTSIN LOMBINJA SEDÄ OLLI VÄEGÄ LÕBUS KAIA. SEDÄSI SAI KAH MÄNGI.
6 KUUS
57
KUUS OM NUMMER.KUVVES
KUUS, KUVVE, KUUT
M , , !ÕISTA MÕISTA MES SII OM
K ,UUS OM KULLAST UBINET?SEIDSMES ÕBELEHEKE (TÜÜPÄEVÄ JA AIGPÄE)
Kuus!
7 SEIDSE
58
SEIDSE SEIDSMESOM NUMMER.
SEIDSE, SEIDSME, SEIDSET
EMÄ IISPETITA TÕISIBE
KARU KOLMABENAESTE NELLÄBE
RIKKA RIIDIPOISTE PUULBE
PIDULISTE PÜHÄBE
MATI KÜSK EMÄ KÄEST: „MITME PÄEVÄ PERÄST MIUL SÜNNÜPÄEOM?“
E Ä VASTAS: „SÜNNÜPÄEVÄNI OM ÜITS NÄDÄL EK SEIDSE PÄEVÄ.“M
MATI ÜTEL: „SEIDSE PÄEVÄ, OI KUI PALLU!“
EMÄ LOHUT: „SEIDSE PÄEVÄ LÄEVE VÄEGÄ KIPPELT.“
MÜTÄS MATI ÜTEL UHKUSTEN: „MIA SAA NÜID SEIDSMEAASTESESJA LÄE KUULI.“
E Ä ÜTEL SELLE PÄÄLE: „JAH, SEDÄSI SII OM, SEIDSE AASTET OMMPAKILT LÄNNÜ JA SIA OLET JOBA KOOLILAITS.“
MÜTÄS MATI RÕÕMUST SELLE PÄÄLE: „MA TAHAS VÄEGÄ KUULIMINNA!“
M , , !ÕISTA MÕISTA MES SII OM
S ?EIDSE POISKEST ÜTE KASUGUKÄÜSE SEHEN (ERNEKÕDER)
S ?EIDSE LINTI ÜLE MAA (V )IKERKAAR
Seidse!
S !EDÄSI LOE LIISUSALMI
MÜTÄS MATI SÜNNÜPÄEVÄLE TULLI KATESSE KÜLÄLIST.
EDIMENE OLLI LIBLIK IMBI. TÕINE OLLI KÄRBLÄNE ÄRBI.SIS TULLIVE TÕHK TÕNU JA SIIL SIIM. NA OLLIVE KOLMAS JANELLÄS.
VIIENDENE TULLI SUURE JOOSUGE LEEDUK JUULI. KUVVESKÜLÄLINE OLLI LÕOKE, KEN LAUL OSSA PÄÄL ILUSTSÜNNÜPÄEVÄLAULU.
SEIDSMES TULEJE OLLI TIGU TIIU. TA OLLI ILUSE MUNAKOOGIKÜTSETEN. KOOGI PÄÄL OLLI SEIDSE KÜINÄLD. KIKK UUTSIVEKATSMENDET KÜLÄLIST, ET KUUK VALLA LÕIGATE.
NA ES JÕVVA TEMÄT ÄRÄ UUTA. KATSMES KÜLÄLINE OLLIÜÜKULL JA TEMÄ TULLI PERIS ILDÄ.
KIGIL OLLI ÜTEN KA KINK.
8 KATESSE
59
KATESSE KATSMESOM NUMMER.
KATESSE, KATSME, KATSMET
M ?ES KENGI TÕIVE KÜLÄLISE
M M M ?ITU KINKI SAI ÜTÄS ATI
Katesse!
9 ÜTESSE
60
ÜTESSE ÜTSMESOM NUMMER.
ÜTESSE, ÜTSME, ÜTSMET
E Ä TEI MÜTÄS MATILE SÜNNÜPÄEVÄSMUVVE KUVVE. KUUB OLLI MUSTA VÄRMI.
EMÄ ÕMMEL SEDÄ ÜTESSE TUNNI. KUVVEEHEN OLLIVE ILUSE NÖÖBI.
„E Ä, MITU NÜÜPI OM MIU KUVVE EHEN?“MKÜSSE MATI.
„SIA OLET JOBA SEIDSMEAASTENE JA MÕIS-TA NÜÜPE ESI KOKKU LUGEDE,“ ÜTEL EMÄ.T
TA PANNI KUVVE SELGÄ JA LUGES: “ÜITS, KAITS, KOLM, NELI,VIIS, KUUS, SEIDSE, KATESSE, ÜTESSE. MIU KUVVE IHEN OMÜTESSE NÜÜPI,“ RÕÕMUST MATI.
SIS TULLI VELI JA LUGES: „ÜITS, KAITS, KOLM, NELI, VIIS,SEIDSE, KATESSE, ÜTESSE, KÜMME. SIUL OM KUVVE IHENKÜMME NÜÜPI.“
EMÄ ÜTEL SELLE PÄÄLE: „SIUL JÄI ÜITS NUMMER VAHELE,LOE UVVESTE!“
VELI LUGES UVVESTE: „ÜITS, KAITS, KOLM, NELI, VIIS, KUUS,SEIDSE, KATESSE, ÜTESSE. OI, SIU KUVVEL OM TÕESTE ÜTESSENÜÜPI.“
SELLE PÄÄLE ÜTEL EMÄ: „ÜTESSE KÕRDA MÕTLE, ÜITS KÕRDÜTLE.“
M ?ES SII TÄHENDEP
Ü , ?TESSE KÕRDA MÕÕDA ÜITS KÕRD LÕIKA
K ?AITS PÄÄD OM IKKI KAITS PÄÄD
Ütesse!
10 KÜMME
61
KÜMME SÕRME KATEL KÄEL,
KÜMMET VARVAST JALGUL NÄET.
KOKKU LUGEDE OM ÄÄ,
KU SA SÕRMI KOKKU SÄET.
ÜITS OM MEDE PÄÄ
K ÄAITS SILM KASSIL NÄET
KOLM JALGA OKI ALL
N ÄELI NIS LEHMÄL
V EOIIS SÕRME MEHE P N
KUUS NAKLA OBESERAVVAN
SEIDSE TÄHTE TAEVASÕGLAN
KATESSE TUNNI KARU MÕURAP
ÜTESSE TUNNI ÜÜBIK LAULAP
KÜMME VARVAST KATEL JALAL
M , , !ÕISTA MÕISTA MES SII OM
KÜMME NEITSIKEST KAKUVE ÜTE?EINÄKUHJA MAN (S I E Ä )ÕRM G KETR MINE
K I UU ?ÜMME MIIST V AVE N TA ÜLE KATE MÄE(P GA-AA )ÜKSE JAL MINE
SII OM NUMMER.KÜMNES
KÜMME, KÜMNE, KÜMMET
Kümme!
S !EDÄSI LOE LIISUSALMI
62
RASSEMBE SÕNA
Aa – agaaben – habeaigsaste – aegsastiallas – haljasame – särkarakmari – punane sõstar
Eeitume – ehmumaengel – ingel
Iik(k)i – ikkailluksi – tasa, hiljukesi
Jjakk – jätkjoovik – sinikasjäkk – jätk
Kkaap – kaabukaar – kaerkadajes – kadakaskaeme – vaatamakaju – kaevkajume – kaevamakaldsa – meeste püksidkand – kändkargame – hüppamakartsas – redelkastus – kaste, soustkasuk – kasukaskaugas – põuetaskukeng – kingkik(k) – kõik
kikas – kukkkippelt – kiirestikirivene – kirjukorgame – korjamakuhlap – kuslapuukuldine – kuldnekuur – koorkõder – kaunkõiv – kaskkõivik – kaasikkähen – käeskärbläne – kärbeskört – seelikköömel – köömenköüds – köisküdseteme – küpsetamaküüds – küüs
Lleeduk(e) – jänesleit – kleitlinaligu – väike tiik linade
leotamiseksluum – loom; ploomlõhmus – pärnläm(m)i – soe
Mmagjas – magusman – juuresmannerg – väike plekknõumekme – maitsmamunakuuk – biskviit, tortmuus – moosmõskme – pesemamütäs – muttmüüdä – mööda
63
Nnagel – naelnõgel – nõelnõna – ninanänn – vanaemanüssik – lüpsiknüür – nöör
Ooben(e) – hobuneokk – vokkommugu – hommikulorjavits – kibuvitsorst – vorstoss – oks
Ppaadsip – paakspuupagel – paelpakilt – kiirestipalajas – palakas, voodilinapalleme – palumaparts – partpedäjes – mändpeni – koerpihlap – pihlakaspirle – praegupudume – kukkumapuhmas – põõsaspuulbe – laupäev(al)põrss – põrsaspäe(v) – päike, päevpää – peapöönik – pööningpürst – põrandaharipüüglejahu – püül
Rraasike – natukereegipuu – kreegipuurepp – treppriibu-kört – triibuline seelikruhi – künaruug – roogruus – kruus, roosrõõvas – riie, riietuseserügä – rukis
Ssadame – kukkumasann – saunsarap – sarapuusehen – seessellän – seljasselläteme – seletamasiib – tiibsiin – seensirk – lindsorkame – torkama, pistmasuhv – sahtelsummagi – sugugisuurõõvas – käterätiksõba – suurrättsõgel – sõelsõsar – õdesüä – südasüüme – sööma
Om üits
päävalu!Om üits
päävalu!
64
Ttibi – tibutigane – tihanetii – teetiivesi – tee (jook)tillike – väiketoibe – leigetuul – tool, tuultõhv – tõrutõistre – naabri, üleaedsetönn – tünntühü – tööletükme – kippuma
Uubin – õunuibu – õunapuuuisk – nõelussuss – uksussaid – õuuudi – voodiuulits – tänav
Vvaabline – vaablane, vapsikvaarak – vaarikasvabar – vaarikasvalla – lahtivammus – must Mulgi kuubvas(i)k – vasikasveli – vendverev – punanevigel – hang, harkvihk – vihik, (vilja)vihkviir – serv, äärvisnapuu – kirsipuu
väits – nugavällä – välja, õuevällä õmleme – tikkimavärm – värvvüürus – esik
Õõdak – õhtuõhvake – mullikasõmleje – õmbleja
Äägel – äkeäidsen, äitse – õisäitsneme – õitsemaäiäk – imik, hällilapsäll – hällämlik – ämblikänd – saba
Ööödik – vöödiline
Üüleaidne – naaberümrik – ümbriküten – kaasas, kaasaütsinde – üksiüü – ööüübik – ööbiküük(e) – vööüüse – öösel
Tahat latva ronide,
akka tüvest pääle!
TÄHESTIK.SII OM MULGI
M ,ULGIMAA OM UHKE MAA
M ,ULGI RAHVA ESÄMAA
M ,ULGI LASTE MARJAMAA
M .ULGI LUUME KARJAMAA