NädalDetsember 2011 nr. 3

Mida me siis ikkagi loeme ja lugeda tahame

Vaese mehe kasukas läheb kallimaks

Väljamõeldud nukumajas, kus nukke ei olegi

Kas Blu-Ray tapab DVD?

Jõulukuused tagurpidi lakke, lillad ja tumerohelised kuulid peale!

Kas margariin ja taimeõlid on tervislikud?

UUDIS! 11.-17.09 ROMANTILINE LÕUNA-ITAALIA 7 p (lennureis)UUDIS! 05.-12.08 RUMEENIA VÄÄRIB AVASTAMIST 8 p (lennureis)01.-08.07 BULGAARIA- MUSTA MERE PÄRL 8 p (lennureis)18.-25.04 HOLLAND – LILLEFESTIVAL 8 p (laev/buss)19.-22.04 HOLLAND – LILLEFESTIVAL 4 p (lennureis) 10.-16.08 HOLLAND – BELGIA 7 p (lennuk/buss) 30.04-4.05 PÕHJA-POOLA (Ida-Preisimaa) 5 p (buss)10.-16.07 POOLAT AVASTAMA 7 p (buss)19.-25.07; 01.-08.07 UNUSTAMATU UNGARI 7 p ja 8 p (buss) 27.07-2.08 SLOVAKKIA LOSSID JA TATRAD 7 p (buss)UUDIS! 20.-22.04 NÄDALALÕPP KEVADISEL BAIERIMAAL 3 p (lennureis) 17.-23.05 ROMANTILINE BAIERIMAA JA AUSTRIA (Nartsissifestivaliga) 7 p (buss/lend)01.-07.07 ROMANTILINE BAIERIMAA 7 p (lennureis)03.-08.07 ROMANTILINE BAIERIMAA JA AUSTRIA 6 p (lennureis)08.-15.08 SAKSAMAA VÕLUVAD VÄIKELINNAD, SCHWARZWALD JA REINIMAA 8 p (lennuk/buss)30.07-5.08; 13-20.08 HORVAATIA-SLOVEENIA 7 p (lennureis)/ 8 p (lennuk/buss) 26.06-03.07 ŠVEITSI ALPID JA LIECHTENSTEIN 8 p (laev/lennuk)10.-15.07 MUINASJUTULINE ŠVEITS, MAINAU LILLESAAR JA LIECHTENSTEIN 6 p (lennureis)13.-16.09 ŠVEITSI ALPID JA LIECHTENSTEIN 4 p (lennureis)UUDIS! 26-31.05; 09-14.07 MAJESTEETLIKUD ALPID 6 p (lennureis)05.-08.07 PARIIS – IGAÜHELE MIDAGI (Fontainebleau või Disneyland) 4 p (lennureis)08.-13.07 PRANTSUSMAA RINGREIS, PARIIS JA BRÜSSEL 6 p (lennureis) 17.-22.07 PARIIS-LONDON (Versailles’ ja Canterbury’ga) 6 p (lennureis) 29.07-05.08; 05.-12.08 PRANTSUSE RIVIERA, PROVENCE JA ALPID 8 p (lennureis)22.-28.07 IMELINE ITAALIA KOOS CAPRI SAAREGA 7 p (lennureis) 14.-21.07 SARDIINIA-KORSIKA-TOSCANA 8 p (lennureis) 29.05-4.06; 10.-16.08 PORTUGALI RINGREIS 7 p (lennureis)20.-28.07 SUUR HISPAANIA RINGREIS 9 p (lennureis)10.-17.05; 04.-11.10 KÜPROSE KULTUURI- JA PUHKUSEREIS 8 p (lennureis)UUDIS! 31.08-07.09 RHODOS- EGEUSE MERE „ROOS“ 8 p (lennureis) 13.-20.04; 28.09-05.10 PARADIISISAAR MADEIRA 8 p (lennureis)20.-27.04 PARADIISISAAR MADEIRA (koos lillefestivaliga) 8 p (lennureis)07.-14.07 MALLORCA KULTUURI- JA PUHKUSEREIS 8 p (lennureis)22.-29.09 IMEDEMAA TÜRGI 8 p (lennureis) 15.-27.09 IRAAN, MUISTNE PÄRSIA 15 p (lennureis)

20 aastat reisirõõmu koos Teiega!Juubelihooaeg

oktoober JORDAANIA RINGREIS 9 p (lennureis)november ETIOOPIA RINGREIS 15 p (lennureis) 22.-29.03; 25.10-01.11 IISRAELI SUUR RINGREIS 8 p (lennureis) 01.-08.08 ŠOTIMAA-INGLISMAA-LONDON (Edinburghi festival) 8 p (lennureis) 22.-29.07 WALES JA CORNWALLI POOLSAAR 8 p (lennureis) 26.07.-02.08 IIRIMAA RINGREIS KOOS PÕHJA-IIRIMAAGA 8 p (lennureis) 26.06.-05.07; 20.-29.07 PÕHJA-NORRA (NORDKAP) 10 p (laev/buss/laev) 10.-16.07; 04.-10.08 KESK-NORRA 7 p (laev/buss/laev) 08.-16.07 KESK-NORRA 9 p (laev/buss/laev)28.05-02.06; 28.06-3.07; 06.-11.07 TAANIMAA LOSSID JA VÄIKELINNAD 6p (laev/buss/laev) 12.-17.07; 29.07-03.08; 11.-16.08 BORNHOLM – LÄÄNEMERE ROHELINE PÄRL 6 p (laev/buss/laev) 18.-22.07 VANA HEA ROOTSIMAA 5 p (laev/buss/laev)03.-08.06; 10.-15.06 SALADUSLIK SAAR GOTLAND 6 p (laev/buss/laev)04.-09.08; 10.-15.08 SALADUSLIK SAAR GOTLAND (keskajafestivaliga) 6 p (laev/buss/laev)UUDIS! 23.-28.07 PÄIKSELINE ÖLANDI SAAR 6 p (laev/buss/laev) 28.06-1.07; 05.-08.07; 12.-15.07; 19.-22.07; 26.-29.07; 09.-12.08; LUMMAV AHVENAMAA 4 p (laev/buss/laev) 13.-15.07; 23.-25.07 SOOME – TUHANDE JÄRVE MAA 3 p (laev/buss/laev)UUDIS! 02.-04.07 SOOME LÄÄNERANNIK HELIDES JA VÄRVIDES 3 p (laev/buss/laev) 08.-11.09; 13.-16.09; 20.-23.09 SÜGISVÄRVIDES LAPIMAA 4 p (laev/buss/laev) 27.-29.07 MUUMIMAA JA CARIBIA VEEPARK 3 p (laev/buss/laev) 07.-11.07 LÕBUS REIS PIPIMAALE JA KOLMÅRDENI LOOMAAEDA 5.p (laev/buss/laev) 16.-21.07; 05.-10.08 TAANI LEGOLAND 6 p (laev/buss/laev) UUDIS! 26.-27.05 LÄTIMAA IMELISED MÕISAD JA LOSSID 2 p (buss) 11.03 PÄEV RIIAS KOOS OOPERIKÜLASTUSEGA 1 p (buss)21.-22.07 SUVINE LÄTIMAA (Lillefestival Ventspilsis) 2 p (buss) 29.06-1.07 PALANGA–KLAIPEDA–NERINGA POOLSAAR 3 p (buss) 26.-29.07 PALANGA–KLAIPEDA–NERINGA POOLSAAR 4 p (buss)UUDIS! 06.-08.07 LEEDUMAA VÕLUVAD PEALINNAD 3 p (buss)06.-07.10 SÜGISKUUES LÄTIMAA 2 p (buss) 03.-05.08 SANKT-PETERBURG 3 p (buss) 05.-08.07 SANKT-PETERBURG 4 p (buss) 10.-12.08 PETSERI-PIHKVA-NOVGOROD 3 p (buss) 15.-16.09 PETSERI-PIHKVA-MIHHAILOVSKOJE 2 p (buss)

Tallinn, Estonia pst. 5A Tartu, Ülikooli 4 Pärnu, Ringi 10tel 670 3333, 670 3000 tel 734 4207, 734 4208 tel 442 6305, 442 6300tallinn@tensireisid.ee tartu@tensireisid.ee parnu@tensireisid.eewww.tensireisid.ee

Marikel ilusalongisRaplas Tallinna mnt 40 ootavad teid juuksurid Grithy 5597 2282 Neringa 565 3565

Küsi jõulukuu sooduspakkumist!

2 Detsember 2011 päeVaKoRRal

olnud vaesus, orjus, raske ja must töö ning jalahoobid. On kaks võimalust - sind kas huvitavad jalahoobid või vaimsed väärtused. Ru-mal ja nõrk inimene vajab meelelahutust, ta põgeneb probleemide eest, mitte ei lahenda neid. Mida nõrgem ja lollim sa oled, seda raskem on su elu, seda rohkem vajad sa meelelahutust. See on surnud ring, millest ilma loovuse ja mõistuseta välja ei pääsegi. Raamatukogus peaks igaühel olema võimalus tuhandete hästivalitud ja mitmekesiste raamatute hulgast oma lem-mikud välja otsida.“

Uurin, kuidas küll inimene hakkaks huvi tundma näi-teks Vikerkaare, Loomingu ja Sirbi vastu. Kivisildnik seletab: „Selline elementaar-ne kultuuriteave peaks igas raamatukogus olemas olema. Kusjuures need võiks olla ka

üheks põhiliseks allikaks, mille järgi eesti kirjanduse kogu komplekteerida. Mille järgi siis veel elavast eesti kirjandusest pilt saadakse, kui sul pole ülevaadet ja korralikku kriitikat käepä-rast? Ilma Vikerkaare ja Loominguta elad nagu kotis. Need ajakirjad teevad sinu eest kvaliteedikontrolli ära, teevad su elu lihtsamaks. Ilma nendeta ei ole mingit lootust kirjandusmaastikul

orienteeruda. Õhtuleht ja Kroonika?

Õhtuleht on võrgus olemas, seda pole üldse vaja tellida! Kui omal mingit arusaamist ei ole, siis tellitagu neid lehti, mida riik toetab, seal pole midagi mõelda! Telli neid raamatuid ja lehti, mida kul-tuurkapital ja ministeerium toetavad ja lauskõnts ongi välistatud! Kirjandusraha ja kultuurilehtede toetusi jagavad eksperdid, mitte su-valised Leod. Seda ekspertiisi tuleks usaldada, mitte ise-enese tarkusest rapsida. Nii lihtne see ongi.“

Sven Kivisildnik asetab

oma TOP-5 ritta kirjanikest luuletajad Jürgen Rooste, Peeter Sauteri, Andra Teede ja Jüri Kolki. Raamatuid, mida ta loeb, üldjuhul raa-matukogudes ei ole ja ega neid tema sõnul tõlgita ka.

Mida me siis ikkagi loeme ja lugeda tahame

Väljaandja: OÜ Nädaline kuulutused@nadaline.eewww.nadaline.ee

Peatoimetaja: Tõnis TõnissonTegevtoimetaja: Inge Põlma (489 2244)

Kujundaja: Jaanika Koll Fototoimetaja: Siim Solman (489 2138)

Reklaam: Janek Tõnisson (489 2131, 520 0846),

Raiko Oja (489 2243, 5551 1084, 5666 6750), Juulija Rüsse (489 2130)

Mõni aeg tagasi lahvatas kulutulena kultuuriminister Rein Langi arvamusavaldusest süttinud arutelu teemal, mida riigi raha eest raamatukogudesse osta või ostmata jätta. Õhus on vastandlikke seisukohti. Ühel vihmasel sügisõhtul arutasime neid asju koos tuntud kirjaniku, kirjastaja ja ajakirjaniku Sven Kivisildnikuga.

Piret Linnamägi

„Kui te mõnda osa kehast ei treeni, siis see ei arene. Kui te tööl ja puhkehetkel oma aju ei kasuta, siis see lihtsalt kär-bub. Kärbunud ajuga isik on aga loll ja sellisena kadunud nii inimkonnale, oma rahvale kui ka perekonnale,“ on Sven Kivisildnik kategooriline.

Mida siis teha, et väärtkir-

janduse vastu rahval suurem huvi tekiks? Kirjanikul on vastus kohe nagu varnast võt-ta: „Kirjandusega ei ole teist-moodi kui muu kultuuriga. See annab sulle maailmapildi, moraalse ja intellektuaalse kompassi, hoiab väärtused paigas, võimaldab näha elu ja inimesi sügavamalt, nii nagu nad tegelikult on. Kunst on üldistus, väärtkirjandus on maailmamudel. Kui sa ei tea, kuidas maailm, ajalugu ja inimesed toimivad, oled tolvan, edutu, armetu ja ka-sutu olend, õnnetu pealegi. Kui sa ei tea, kuidas asjad käivad, ei oska sa vastu võtta õigeid otsuseid ja langed endast targemate saagiks. Kirjandus on intellektuaalne immuunsussüsteem. Kui sa oled klassikat lugenud, siis telekas, propaganda ja reklaamid sind lolliks ei tee. Lollide osa on läbi ajaloo

Novembrikuu menuraamatute Top 5 Raplamaa raamatukogudes:

Martin, Rosa-Maria •"Hispaania keele kursus iseõppijale"Kivirähk, Andrus •"Rehepapp"Põlluaas, Henn "Len-•nart Meri. Vabaduse valus valgus"Beaton, M.C. „Agatha •Raisin ja nurjatu loomaarst“Egner Thorbjorn •"Sööbik ja pisik"

Mörisevat biomassi see ei huvitavat! Kivisildnik loeb Kurt Vonneguti laadi auto-reid, Octavio Pazi, Urmas Vadi ja Jürgen Rooste ning Philip K. Dicki moodi kirja-nikke, Katherine Mansfieldi, Boccaccio, Ants Viirese ja Oskar Looritsa tüüpi kirju-tajaid.

„Ideaalne raamatukogu areneb, mitte ei taandarene, hoiab mõistuse korras, mitte ei nürista, kannab väärikalt kultuuritraditsioone, mitte ei edenda loomastumist ja pooletoobist meelelahutus-tööstust. Iga rahva kirjan-dusest võiks kolm raamatut loetud olla, veel parem oleks muidugi kolmsada, eriti poo-la kirjandusest. Kirjandusi on palju ja paljud neist on uskumatult väärtuslikud ja huvitavad. Enesestki mõista ei tea me nendest isegi siis midagi, kui mõni asi natuke maakeelde ümber pandud saab. Ma ütleks toredatele raamatukogujuhatajatele, et raamatukogu on raamatu-kogu kokkupanija nägu. Sa-geli jääb mulje, et see polegi inimese kätetöö, nagu oleks kobras pesa teinud, justkui metsaelajas oleks hunniku risu kokku kandnud, et tal oleks seal all hea soe olla…“ arutleb kirjanik.

Viimasele küsimusele, mis on need kolm kohustus-likku raamatut, mida peaks iga eestlane läbi lugema, vastab Kivisildnik pikemalt mõtlemata: „Need kolm on: PÕHISEADUS, VÕIMALI-KULT AKADEEMILINE EESTI VANASÕNADE VÄLJAANNE JA LUTSU “KEVADE”.“

"Raamatu-kogu peab hoidma aju

vormis nii nagu jõusaal hoiab keha vormis

Raamatukogus peaks igaühel olema võimalus tuhandete hästivalitud ja mitmekesiste raamatute hulgast oma lemmikud välja otsida. Foto: ARVO KULDKEPP

3Detsember 2011ReKlaaM

www.moobliait.ee

213.-

17.75

355.-

kuu/€

Järelmaks:

495.-

41.25

825.-

kuu/€

Järelmaks:

58.80

4.90

98.-

kuu/€

Järelmaks:

39.-

3.25

65.-

kuu/€

Järelmaks:

163.20

13.60

272.-

kuu/€

Järelmaks:

72.-

6.-

120.-

kuu/€

Järelmaks:

75.60

6.30

126.-

kuu/€

Järelmaks:

81.-

6.75

135.-

kuu/€

Järelmaks:

72.-

6.-

120.-

kuu/€

Järelmaks:

84.-

7.-

140.-

kuu/€

Järelmaks:

111.-

9.25

185.-

kuu/€

Järelmaks:

Kenny -40%TOOLID JASÖÖGILAUAD

Söögilaud

Söögi-laud

Söögi-laud

Nurgalaud

Nurgalaud

DiivanilaudDiivanilaud

ToolTool

Tool

Tool käsi-tugedega

Toolkäsituge-dega

100.20

8.35

167.-

kuu/€

Järelmaks:

-30%-30%

Francesca

735.-

61.25

1050.-

kuu/€

Järelmaks:

896.-

74.67

1280.-

kuu/€

Järelmaks:

Diivan 3-neDiivan 2-neDiivan 2-ne

1110.-

92.50 kuu/€

Järelmaks:

550.-

45.83 kuu/€

Järelmaks:

830.-

69.17 kuu/€

Järelmaks:

Roy

Tugitool

Diivan 3-ne

MÖÖBLI-KLASSIKA

TARTUSVahi 5

E-R 10-19

L 10-16

RAKVERESPõhjakeskusTõrremäe

E-P 10-20

NARVASTEMPO KeskusTallinna mnt 52

E-R 10-19, L 10-17

PÄRNUSP

-P 10-

apiniidu 5

E-R 10-19

L 16

378.-

31.50

630.-

kuu/€

Järelmaks:

882.-

73.50

1470.-

kuu/€

Järelmaks:

396.-

33.-

660.-

kuu/€

Järelmaks:

414.-

34.50

690.-

kuu/€

Järelmaks:

285.-

23.75

475.-

kuu/€

Järelmaks:

696.-

58.-

1160.-

kuu/€

Järelmaks:

Kirjutuslaud

Kirjutuslaud

Riidekapp

TV alus

Kummut Kummut

Voodi 1.6x2.0

Kummut

Vitriinkapp

Kummut

Vitriinkapp

TV-alus

Diivani-laud

690.-

57.50 kuu/€

Järelmaks:

745.-

62.08 kuu/€

Järelmaks:

439.-

36.58 kuu/€

Järelmaks:

455.-

37.92 kuu/€

Järelmaks:

590.-

49.17 kuu/€

Järelmaks:

445.-

37.08 kuu/€

Järelmaks:

450.-

37.50 kuu/€

Järelmaks:

William MorrisVALITUD TOOTED -40%

102.-

8.50

170.-

kuu/€

Järelmaks:

186-

15.50

310.-

kuu/€

Järelmaks:

PinkÖökapp

122.50

10.21

175.-

kuu/€

Järelmaks:

-30%

171.50

14.30

245.-

kuu/€

Järelmaks:

-30%250.-

20.83 kuu/€

Järelmaks:

KOLLEKTSIOON

Villa Bonita

TugitoolDiivan2-ne

Diivan 3-ne

1070.-

89.17 kuu/€

Järelmaks:

540.-

45.- kuu/€

Järelmaks:

810.-

67.50 kuu/€

Järelmaks:

Inesse

M Ö Ö B L I A I D A

KREDIITINTRESSITA JÄRELMAKS

0%12 KUUKS!

intress

sissemaks

SAUELPärnE- 10-

nasalu 34R 19

L 10-17

SAUEL Pärnasalu 34

4 Detsember 2011

Kinnistute ostmine!

KÜSI JULGELT- läheme koos metsa!

Lisaks veel kõik, mis metsandusega seotud;

Aitame tellida metsainventeerimisandmeid!

Pakume metsahaldamisteenust!

Ostame kasvava metsa raieõigust!

Ostame metsamaterjalide sortimentatsioone!

Pakume raie- ja kokkuveo teenust!

Aitame korraldada metsamaterjali transporti!

Niidu 17, Pärnu 80010

Meelis Meigo, tel: 53 431 486

Heiki Olviste, tel: 50 13 636

Metsamaad ja põllumaad!

12 27. september 2011 Nädaline

Tel 511 0415, 517 9866, 489 4055

www.landeker.ee

OSTAB • metsakinnistuid• hüpoteegiga ja läbiraiutud kinnistuid

MeTs

Puidu (võsa) hakkimise teenus. Info tel 5593 3899, kaido@reinpaul.ee

Raiejäätmete, ladustatud võsa, puidutöötlemise jääkide (pindlauad, saepuru, klotsid, höövellaast) ost

Metsa väljaveo teenus

Puitehitiste lammutusjääkide hakkimine

Info tel 528 5800 www.reinpaul.ee

HAKKEPUIDU TOOTMINE!

.

tel 600 5323, 5559 5537e-post info@holmesmeyers.eu

AEG KAUBELDA

Holmes & Meyers kutsub metsaomanikke

läbi rääkima metsas planeeritavate raiete üle

ostame kasvava metsa raieõigust.Pakkuda võib lageraidest harvenduseni.

ERIPAKKUMINE! Tee oma lepik rahaks. Pakume kasvava

lepiku eest head hinda.

tel: 5553 3064

Väikepalkehitiste valmistamine

Saematerjali tootmine ja müük

Saagimisteenus

www.pajosaeveski.eeinfo@pajosaeveski.ee

tel/faks 486 4446

PuiduterminalLääne-Eestis, Hiiumaal ja SaaremaalOstame:• paberipuid, palki• raieõigust• metsakinnistuid

Tel 523 7459, e-post eero@laanemetsa.ee

Mets on vaese mehe kasukas, ütleb vanasõna, aga selle „kasuka“ hind on turumajanduses kõikunud nagu palavikukõver. Seni tegi põllumajandusministeeriumi tellimusel biokütuste hinnavõrdlust konjunktuuriinstituut, augustist alates teeb seda EMOR.

Reet Saar

„Tore, et saab rääkida oma erialasel teemal,“ oli met-sandusalase hariduse ja seni metsaga seotud valdkondades töötanud praegune Kohila vallavanem Heiki Hepner meelsasti nõus arutlema pui-du hinna teemal.

Praegu jämedal ja peenpal-gil väga suurt hinnavahet ei ole, sest tänapäeval liimitakse liistud kokku ja kasutatakse niimoodi peenem puit ära. Seega hakkas ka peenema puidu hind tõusma juba 1990. aastate teisest poolest, kui Eestisse rajati esimesed nüü-disaegsed saeveskid.

2007 oli Hepneri sõnul Eesti metsanduses ebatavaline aas-ta, sest puidu hind oli väga kõrge, aga raiemaht samal ajal ei kasvanud.

Okaspuupalgi hinnad kerkisid juba 85 euro peale tihumeeter, täna on see 60–65 euro vahel.

Ka 2008. aasta esimesel poolel olid veel küllaltki kõrged hinnad, aasta lõpul hakkas masu end näitama,

2009 märtsis oli puiduhindade osas täielik madalseis, mis kärpis raiemahte veelgi.

Palgi hind taastus pärast madalseisu suhteliselt kiires-ti, paberipuiduga läks kauem aega. 2009 alustas Väos tööd meie esimene koostootmis-jaam, mis toodab nii elektrit kui ka sooja.

„Me jõudsime oma bioener-geetika arenguga sellesse hetke, kus paberipuidu hind oli nii all, sest selle järele polnud nõudmist. Võib öelda, et küttepuit vedas meie met-sanduse masust välja, sellele oli piisavalt turgu.

See andis võimaluse varuda meie saetööstuse jaoks ka palke, sest palkide raiumisel tuleb alati kaasa ka mingi osa paberi- ning küttepuitu,“

kommenteeris Hepner vii-maste aastate arenguid.

Hinnatõus on paratamatu

Hiljutisel Eesti Elektri-tööstuse Liidu seminaril tõi juhatuse esimees Jaanus Arukaevu välja, et lähiaastail tõuseb Euroopas nõudlus hakkepuidu järele 2,5 korda ja see toob paratamatult kaasa hinna tõusu Eestis. Biokü-tused on Eesti jaoks oluline ekspordiartikkel. Biomassi kasutamine on energeetikas selge arengusuund ja järjest enam peab puidutööstus arvestama Euroopa energia-tööstusega.

Arukaevu sõnul on biomass muutumas standardseks kü-

Vaese mehe kasukas

läheb kallimaks

tuseks, mis võimaldab vähen-dada CO2 saastet ja säilitada tootmist, mistõttu on sellele üle läinud paljud fossiilseid kütuseid kasutavad elekt-rijaamad, ka Eesti seisab sama valiku ees. Kuid täna on Eesti energiapoliitikas vastuolu: Eesti on biomassi doonorriik, samas toodame ise endiselt üle 90% elektrist põlevkivist.

Hepneri sõnul peitub selle teema juur meie ener-giapoliitikas: praegu on põlevkivielekter odavam kui küttepuidust toodetu, rääkimata tuuleenergiast. Kui elektriturg 2013. aastal avaneb, ostetakse elektrit sealt, kus on kõige odavam, aga tervikuna selle hind Eestis ilmselt tõuseb.

Ta selgitas, et puit on üks paremaid allikaid, kuhu ini-mene paneb suhteliselt vähe muid ressursse sisse, aga näiteks rapsist biodiisli saa-miseks kulub tööprotsessides kordades rohkem CO2. „Mets on Eesti suurim rahvuslik rikkus, taastuvatest loodus-ressurssidest kõige olulisem ja on väga hea, kui selle eest maailmaturul rohkem makstakse,“ sõnas vestlus-kaaslane. Mõistagi peab siis ka meie sisetarbija, kelle hulgas on eriti hinnatundli-kuks grupiks pensionärid, hakkama küttepuidu eest rohkem maksma.

Viimastel aastatel on üha enam hakatud kütteks ka-sutama hakkepuitu. Eesti Energia väitel mõjutab puidu hinda eelkõige siiski eksport, mitte küttepuidu kasutamine Narva elektrijaamades (seal kasutatakse 3% Eesti aasta-sest raiemahust).

Hepneri sõnul on praegu Põhjamaade puidutööstuses muutuste ajajärk: paberitoot-mine liigub Põhjamaadest rohkem Aasiasse või Lõuna-

Ameerikasse ja vabanevale ressursile tuleb siin otsida uusi kasutusvõimalusi.

Uus võimalus: küttepuit bioenergeetikasse

Küttepuidule turu leidmine bioenergeetikas võibki olla üks lahendusi. Täna on ole-mas ka proovitehnoloogiad, mis võimaldavad puidust toota vedelkütust, aga het-kel on tulemus liiga kallis. Soomlased on leidnud ka nanotehnoloogilisi lahendusi puidu kasutamisel.

Eestis on praegu kolm kombijaama, kus saab kor-raga toota nii elektrit kui ka soojust: Väo, Pärnu ja Tartu. Neid on plaanis maakon-nakeskustesse kümmekond tükki juurde ehitada, üksjagu katlamaju on rekonstrueeri-tud sooja tootmiseks puidu peale.

Soomlastel on hea näide: Rapla-suuruses linnas tõi varem autojuht kord nä-dalas kütust katlamajja ja sõi siis ka tankla kohvikus, aga hakkepuidule üleviimine annab aasta ringi tööd kol-mele inimesele. Nii et puidu kasutamine kütteks on ka regionaalpoliitiliselt väga oluline lahendus.

Küttepuidu kasutamine lähikonnas annab kõige suuremat efekti. Kui seda tuleks vedada eksportimiseks Lõuna-Eestist Põhja-Eesti sadamasse, siis läheb vedu nii kalliks, et see ei tasu ära. Küttepuit maksab 2–2,5 korda vähem kui saematerjaliks sobiv puit.

„Mida rohkem puit kasu-tamist leiab ja mida rohkem metsaomanikku toetatakse, et ta selle puidu metsast välja tooks, seda parem, ütlen selle valdkonna esindajana,“ leiab Hepner.

Heiki Hepner kommenteeris graafikuid vaadates puidu hinna liikumist. Foto: SIIM SOLMAN

5Detsember 2011elUsTiil

Kuulduste järgi asub Kivi-Vigala vanas postimajas ja hilisemas Raba koolis tänasel päeval üks noorte seas populaarne koht, kus avaneb ainulaadne võimalus seinatennist mängida.

Kristiina Tilk

Lisaks sellele pidi seal tead-jamate sõnul olema veel saun, restoran, kohvik, muuseum ja isegi midagi hotellilaadset. „Multifunktsionaalne koht,“ mõtlesin ma esimese hooga ja võtsin hoobilt vastu pak-kumise sinna külla minna. Ikkagi kogemus.

Etteruttavalt võin öelda, et kogemus omaette see tõepoolest oli. Ainult et mil-lises võtmes - seda ei ole ma suutnud enda jaoks tänaseni veel päris täpselt selgeks mõelda. Tegelikult näeb Raba koolimaja välja nagu üks suhteliselt tavaline vana talumaja - kivist ja veidi ajas lainetama löönud eterniitka-tusega, majal madalad aknad ja vildakas korsten. Selline on maja väljast.

Pole ju midagi hullu, mõtle-te nüüd kindlasti kõik. Ometi valdas mind juba hoovi sõites mingi kummaline rahutus, mis ei lasknud esialgu autost väljagi astuda. Millegipärast kujutasin endale ette, et nii kui ma astun siniseks ja

punaseks võõbatud puukän-dudest mööda, nii sisenen miiniväljale.

Miiniväli mind muidugi ees ei oodanud. Teine võimalus on muidugi ka – ehk suutsin neist oskuslikult mööda as-tuda. See viimane meeldib mulle kusjuures rohkemgi.

Pärast seda, kui olin oma üllatusest maapinnani vaju-nud suu taas kokku korjanud, astusin edasi ja ulatasin käe majaperemehele Udo Hundi-le. Edasi viis tee tagasi ehk selleni, millest juba alguses juttu oli.

Öeldakse ju, et kolm on kohtu seadus. Ja täpselt nii mitu korda ma sealse aja jooksul kokku üllatusin või oleks õigem öelda ehmatasin. Ma täpselt ei teagi, kumba tunnet ma kogesin.

Sisenenud majja, sattusin taas hämmingusse. Väga või-malik, et kõik need tunded tekkisid sellest, et kunagi tegeles Hunt samas majas mööbli restaureerimisega ja võib-olla on näiteks lakiaurud tänaseni õhus ning hakkavad hoobilt pähe ega lase väga selgelt tajuda, mis on reaalne ja mis kujutelm. Kogu asjade süstemaatiline paigutus ruu-mis, hämar valgus, vaikne muusika ja lugematul arvul küünlaid mõjusid leebelt öeldes veidrana.

Maja, mida Hunt ise sei-natennise klubiks nimetab,

varjas mitmete uste taga nii mõndagi. Kõige esimene ruum oli täis erinevaid va-naaegseid nikerdusi. Seal oli mitu lauda ning Hunt nime-tas seda kohta kohvikuks. Muidu pidavat seal ka süüa saama, kuid näe, täna pole kokka kohal. Eemalt paistis roheline tahvel, keskel ring ning numbrid ühest neljani.

„See ongi siis see kuulus seinatennis,“ tabasin end mõtlemast. Taamal olid kan-gid ja sangpommid. Nagu seinatennise „tahvli“ looja ise ütles, pommid on selleks, et end enne mängu ikka korralikult soojaks saada. Kuna seesama ruum, kus palli saab taguda, on samuti täis erinevat vanavara, mõt-lesin, et huvitav, mismoodi need asjad küll kõik terveks on jäänud? Lisaks oli seal kohutavalt hämar isegi päe-vase aja kohta. Mismoodi seal õhtuti midagi mängida näeb? Aga see pidavat kõik lihtne olema, sest pall ei lenda kuskile. Kui rumal oli minust küll arvata, et nii kui paugu paned, nii midagi pooleks lendab. Ometi - emana mina oma last sinna mängima ei saadaks. Ma ei tea, kui paljud üldse saadaksid. Adekvaat-ne info selle kohta puudub. Ei, mitte midagi isiklikku! Rohkem sellepärast, et seal ju hirmus pime, mis see laps oma silmi ikka rikub, kui

tegelikult on ka valgemaid ja avaramaid ruume, kus seinatennist (mitte küll ana-loogset) mängida saab.

Edasi jõudsime nii-öelda veidi intiimsemasse ruumi, kus ei ole mitte enam kohvik, vaid veidi peenem asutus - restoran. Mitmed lauad olid kaetud nii nagu oleks sealt just keegi lahkunud või vastupidi - ootaks, et keegi

sinna istuks. Küünlad, tassid, poolikud alkoholipudelid - kõik korrektselt ja justkui joonlaua täpsusega paika pandud. Mäletan, et raputa-sin pead ja mõtlesin, et miks küll laua peal on näiteks kaheksa tassi, kui ma äkki tulen siia kahe sõbraga?

Hotelliruumi sisenedes oo-tas ees telekas ja ahi ning üks voodi. Aga kui me tahame

kümnekesi tulla - me ei mahu ju? Saunauksed jäid seekord suletuks.

Ja see lõhn, mis jäiselt kül-mas ning kõledas kivimajas algusest lõpuni saatis, andis justnagu märku sellest, et inimesed, tulge, ma ju ootan teid, siin pole ammu ühegi inimhinge jalg astunud! Võib-olla ma eksin, aga eksimine pidi inimlik olema.

Väljamõeldud nukumajas, kus nukke ei olegi

Udo Hunt hoiab käes oma lemmiktennisisti Kaia Kanepi pilti, kes ei ole vaatamata korduvatele kutsetele seinatennist mängima läinud. Foto: SIIM SOLMAN

Kauplus „Vestis“Tallinna mnt 16, II korrus, Rapla

24.dets. 9-1625.dets. suletud26.dets. suletud

31.dets. 9-161.jaan. suletud

E-EhituskEskusViljandi mnt 126, Rapla

24.dets. 9-1525.dets. suletud26.dets. suletud31.dets. suletud1.jaan. suletud

MööbliKauplusTallinna mnt 39, Rapla

24.dets. 9-1525.dets. suletud26.dets. suletud31.dets. suletud1.jaan. suletud

kohvik „võiroos“Kooli 1, Rapla24.dets. 8-15

25.dets. suletud26.dets. suletud31.dets. suletud1.jaan. suletud

kEhtna a ja oLasteaia 12, Kehtna

24.dets. 9-1725.dets. suletud

26.dets. 9-1731.dets. 9-18

1.jaan. suletud

Ootame Teid pühade ajal:

Kauneid pühi!

rapla konsumTallinna mnt 16, Rapla

24.dets. 8-2025.dets. 8-2026.dets. 8-2031.dets. 8-201.jaan. 11-20

kohila konsumLõuna tn 2, Kohila

24.dets. 9-2025.dets. 9-2026.dets. 9-2031.dets. 9-201.jaan. 11-20

kandi a ja oTallinna mnt 37, Järvakandi

24.dets. 9-1725.dets. suletud

26.dets. 9-1731.dets. 9-18

1.jaan. suletud

käru a ja oJaama 2, Käru24.dets. 10-17

25.dets. suletud26.dets. 9-17

31.dets. 10-171.jaan. suletud

hagEri a ja oHageri, Kohila vald

24.dets. 9-1725.dets. suletud

26.dets. 9-1731.dets. 9-18

1.jaan. suletud

kaiu a ja oKasvandu tee 23, Kaiu

24.dets. 9-1725.dets. suletud

26.dets. 9-1731.dets. 9-18

1.jaan. suletud

juuru a ja oTallinna mnt 15, Juuru

24.dets. 9-1725.dets. suletud

26.dets. 9-1731.dets. 9-18

1.jaan. suletud

raikküla a ja oRaikküla, Raikküla vald

24.dets. 9-1725.dets. suletud

26.dets. 9-1731.dets. 9-18

1.jaan. suletud

jaama a ja oViljandi mnt 89, Rapla

24.dets. 9-1525.dets. suletud

26.dets. 9-1531.dets. 9-15

1.jaan. suletud

mahlamäE a ja oTallinna mnt 43a, Rapla

24.dets. 10-1725.dets. suletud26.dets. 10-1731.dets. 10-181.jaan. suletud

kEava a ja oKivitee 1, Keava

24.dets. 9-1525.dets. suletud

26.dets. 9-1531.dets. 9-15

1.jaan. suletud

hagudi a ja oJaama 2, Hagudi

24.dets. 9-1525.dets. suletud

26.dets. 9-1531.dets. 9-15

1.jaan. suletud

6 Detsember 2011 aUTo

Amservi Tartu Turu autokeskusest proovida antud Peugeot iOn siluetiga ei üllatanud – tegu on sisuliselt sama elektriautoga, millega Mitsubishi korporatsioon tasub Eestile saastekvootide eest. Prantslaste kontserni PSA ja jaapanlaste päikesetõusumaal toodetud täiselektrilised autod on nimelt sõsarad.

Mihkel Vanari,Võrumaa Teataja

Kui Peugeot’ insenere uskuda, on nende auto Mit-subishist 30 protsendi võrra suurema tegevusraadiusega. See olla saavutatud esi- ja tagaspoileri lisamisega, ka-poti ja rataste ilukilpide ae-rodünaamikaga, akupatarei tühjenemise, alumise läve muutmise ning teistsuguse käigukastiga. Lisaks iOni klassikalisele PRND käigu-valitsa positsioonile on Mit-subishi iMiEV-automaadil lisapositsioonid E (economy) ja B (brake = mootoriga pidurdamiseks). Prantslased viisid viimase funktsiooni loogilisse kohta piduripedaali alla, sest kes see ikka käiguga pidurdama hakkab.

Väikesi linnaautosid on ennegi tehtud. Võta või Toyo-ta ja PSA ühisprojekt 107, Aygo, C1, mille võrdlusand-med loole lisatud. Võrrelda neid suuruselt sarnaseid linnasõidukeid on ehk pisut ülekohtune, sest elektriauto on rohkem kui viis aastat noorem ja ega tehnoloogia paigal seisa. Sisepõlemismoo-toriga sõiduautode seas on 107/Aygo/C1 oma kilomeetri kohta atmosfääri paisatava 106grammise süsihappe-gaasiga ökoloogiatšempion. Hübriididest peaks palmioks kuuluma Toyota Auris HSD-le 90 grammiga.

Põhiliseks iOni uuendu-seks on saastevaba elektri kasutamine kütusena. Naf-tasaadusi ostame sisse, kuid roheline energia on omast käest. Samuti on elektriauto vaieldamatu pluss heitgaasi-de puudumine.

Meil pole suuremates lin-nades suduga veel probleeme olnud, kuid näiteks Narva silla peal oli vana liiklus-korralduse juures suviti palava ilmaga piirivalvureil heitgaasidega hoiatavaid kokkupuuteid.

Muidugi on elektriauto oma helitu liikumise ja sa-jakonnakilomeetrise tege-vusraadiusega harjumatu. Enamiku sõiduautode kütu-sevaru on arvestatud 600–700 kilomeetri peale. Peugeot iOn on aga juba pärast veerand-saja kilomeetri läbimist nii kaugel, et tavaautos süttiks kütuseindikaatori juures punane tuluke.

Taga, saba all asuv elekt-rimootor veab tagarattaid. Rehvid, muide, on ees mõõ-duga 145/65R15, aga taga

175/55R15. Eks see ole komp-romiss veeretakistuse ja hea väändega mootori jõu teele kandmise vahel.

Hea, kuid esialgu kallis linnasõiduk

Elektrimootor on hea väändega juba madalatel pööretel ja iOni numbri poolest kasinad hobujõud pääsevad täiega valla just linnakiirustel, kus uustulnuk võib isegi enamikust tõsis-test pereautodest nobedam olla. Juhtida on iOni lihtne, sest käiguvahetusele tuleb mõelda vaid tagurpidi- või edasiliikumist alustades.

Helitult liikuva ja esialgu suhteliselt väikest tegevus-raadiust omava elektriauto-ga on ehk lihtsam harjuda veel rohelisel ehk algajal juhil. Oma juhtimisvõtted automaatsuseni lihvinud vanal sohvril on raske har-juda hauavaikuses töötava mootori ja „kurtide” auto lähenemist mittemärkavate jalakäijatega. Autole lubatak-se monteerida heligeneraa-tor, mis siis vajalikku häält imiteerib.

Kahtlusi Jaapani-Prant-suse elektromobiilide kol-miku suhtes põhjamaistes tingimustes näib lisaks va-nadele autojuhtidele jätkuvat teistelgi. Uuenduslikult on esiakna pesur integreeritud otse ainukese klaasipuhasta-ja varde. Soolasegune saast võib külma ilmaga klaasilt maha pesemata jääda.

Kui tõesti energia säästmi-sest rääkida, oleksin oodanud Led-valgustust kogu sõidu-kis (praegu vaid tagatuled), integreeritud naviseadet – ilmajaama-teekonna kal-kulaatorit, samuti tühjusest kõmiseva katuse tõhusamat polsterdust. Esiistmete standardseaded lubavad end kitsukesse autosse talutavalt istuma seada igas pikkuses inimesel.

Rool ei ole reguleeritav, kuid juhiistet saab seada ka kõrguses. Juhtimisorganid ja nende ergonoomika (kaa-sa arvatud kolme asendit võimaldav süütevõti) on kopeeritud tavaliselt auto-maatkäigukastiga autolt. Turva- ja mugavusvarustus on tänapäevasel tasemel. Sõita on mõnus ja vaikne.

Meeles mõlgub omal ajal isa ostetud Rootsimaal tehtud elektriline kettsaag. Vana kiitis asja vaikse töö ja ben-siinivingu puudumise eest mitu kuud. Siis aga hakkas talvel lumega kodu juures kümmet ruumi kolmemeetri-seid toikaid pliidikõlblikuks saagima.

Kiitused vaikisid, sest lume tõttu otsad andnud rootor garantii alla ei käinud ja uus maksis kolmveerandi sae hinnast. Meie aga elame kohas, kust varasel talvehom-mikul sõites kohtad maanteel esimest lumesahka alles kella 9 ajal.

Kui Võrust Tallinnasse

AUTOdE VÕRdLUS

peugeot ion 5d

peugeot 107active 1.0

5d

Tüüp 5-ukseline luukpära 5-ukseline luukpära

Kohti 4 4

Vedav sild tagasild esisild

pikkus/laius/kõrgus 3474/1475/1608 3430/1630/1470

Tühimass /täismass 1195/1450 875/1190

Kandevõime 225 315

pagasiruum 166/1000 139/751

Baas 2550 2340

Rattad R15 R14

Käigukast muundur 5 MT

Vedrustus

ees McPherson McPherson

Taga dedion väändetala

Roolivõimendi elektriline -

pöördering 9 m 9,46 m

Mootor elektrimootor 3sil otto 998cm3 Vti

Võimsus 47kW / 64 hp 50 kW / 65 hp

Vääne 180 Nm / rpm 93 Nm / rpm

Maksimumkiirus 130 157

Kiirendus 0–100 15,9 13,7

Kütus elekter bens 4,6 l/100 km

Tangitav kogus 16 kVh 35 l

sõidukaugus ideaalis 150 760

Hind 35 460 eurot 9220 eurot

Garantii 5 a või 50 000 km

5 a või 100 000 km

Hooldusvälp 10 000 15 000

lõunamaine linnaauto peugeot ion

sõites Mäo kandis iOni aku-sid laadida, siis edasi on tee puhas. Kas ta lumesupis aga Mäoni välja veab?

Talupojamõistus ütleb, et vanureid hooldavate sotsiaaltöötajate istutamine elektriautodesse on suur risk, aga küll esimese Eesti kodanike prouad need autod häda korral võileivahinnaga endale kolmandaks autoks ostavad – kas või Marbellas kruiisimiseks.

Oma tänase hinnaga on elektriauto kahtlemata staa-tusesümbol. Soetamisotsuse juures tuleb kindlasti meeles pidada, et sõiduki kolmeaas-tase garantii juures on aku ja jõuseadme garantii 50 000 kilomeetrit läbisõitu. Tean vaid ühte lühema garantiiga sel sajandil Eestis müüdud sõidukit – see oli Lada Niva (üks aasta või 25 000 kilo-meetrit läbisõitu).

Alternatiiviks on võrdlu-sesse lisatud sisepõlemis-mootoriga linnaauto. Kui võrrelda hindu, saab klas-sikalise autokesega akude asemel kaasa osta 17 493 liitrit bensiini (poolteist eu-rot liiter), millega on ideaal-tingimustes võimalik sõita 380 000 kilomeetrit.

Elektriauto 100 kilomeetri läbimiseks vajaliku elektri-energia hind on küll kõigest pooleteise bensiiniliitri taks, kuid akupatareid oma tänas-te hindade juures maksavad sama palju kui tavasõiduauto kogu eluea jooksul kulutatav kütus.

Meie austatavate ministri-te hulgas on varemgi olnud inimesi, kes tahavad edestada

progressi ennast – mäletate Saabi bioetanooliga tankivat Laari? Mis siis sai bioeta-nooliga sõitvast Saabist ja Saabist üldse? Noh, Laar on nüüd kaitsevisionäär. Kas vanureid ja sante aitavate sotsiaaltöötajate istutami-ne veel ülikallitesse ja siia mittemõeldud elektromobii-lidesse on valitsusel ikka läbimõeldud samm? Kui pole, siis maksab selle väärarves-tuse ja ka hetkel valitsuse pakutavad subsiidiumid elektromobiili soetajale kinni Eesti maksumaksja. Juba on selgunud, et kasko-kindlustus on automüüjate prognoositust neli korda kõr-gem. Hooldusvälp on samuti lühem kui enamikul sise-põlemismootoriga autodest (15 000 – 30 000 kilomeetrit – olenevalt mudelist).

linnasõiduks kiidusõnad

Kui nüüd Peugeot iOni juurde tagasi tulla, siis on tegu hea suurlinnaautoga, mis on omas keskkonnas asjalik lahendus indiviidi transpordiprobleemidele.

Maal võiks siiski ära oo-data tegevusraadiuse suu-renemise ja akupatareide odavnemise. Praegu kukub välja nii, et hakkame nafta-šeikide asemel nuumama akutootjaid, kauba peale aga taluma ebamugavust ja maksma elektrienergia eest juurde. Kindlasti tuleb aeg, mil elektrimäng on küünlaid väärt. Tuletage meelde mo-biiliakusid...

Peugeot iOni kitsas ja kõrge kere võib kogemusega sohvris esile kutsuda ohutunde. Foto: www.peugeot.ee

7Detsember 2011TeHNiKa

Kas Blu-Ray tapab DVD?Viimasel ajal kostavad üha võimsamini väited, et Cd plaat kui helikandja on hukule määratud ja muutumas pigem luksuskaubaks.

Siim Solman

Kogu muusikatööstus on kolimas internetti ja need 80-ndatel ilmavalgust näinud ja armsaks saanud helikandjad on vajumas vägisi ajaloo prügikasti. Kas see tõesti ka nii on, näitab lähim tulevik, kuid arvatavasti kõikvõimsa interneti ees tuleb siiski alla vanduda. Kuid kuidas on lood DVD plaatidega?

andmekandjad läbi aegade

On ju selge, et see, kes suudab toota võimsa ja kva-liteetse andmekandja ning suruda selle masstootmi-sesse, on piltlikult öeldes leidnud kullaaugu. Sony on korporatsioon, kes kaotas sõja 70-ndatel.

Me kõik mäletame ju väga hästi vana hea videokasseti ehk VHS formaadi võidukäi-ku. Kuid usun, et neid pole väga palju, kes teavad nime Betamax.

Just 70-ndatel käis nende kahe brändi vahel tõsine sõda ja nagu me nüüd kõik teame, väljus sellest lahin-gust võitjana siiski laialt levinud VHS videokassett. VHS kasseti tootmiseks lõid seljad kokku Matsuhita (hil-jem Panasonic), Mitsubishi, Sharp ja JVC. Viimane oli ka VHS formaadi looja. Nii pidigi Sony tunnistama kao-tust ja Betamax kadus nagu tina tuhka.

Vahepeal on audio-video maailm hüpanud edasi kän-guru kombel ja areng on ses vallas olnud peadpööritav. Kui DVD (Dissociated Ver-tical Deviation) plaadid 1995. aastal ilmavalgust nägid, tundus, et ega vist enam palju paremaks ei anna minna. Nüüd suudab ju laser lisaks heliplaatidele edastada ka videosignaali ja seda kõike

ülikvaliteetselt. Olgu mai-nitud, et ka DVD formaadi arengus oli Sony “käpp” mängus. CD plaat mahutab kõigest 700 BM andmeid, aga DVD 4,7 GB ja kuni sinna-maani välja, et kahepoolne ja kahekihilne mahutab lausa 17 GB andmeid.

See kõik on siiski lapse-mäng, sest on aasta 2006 ja järjekordne meediumisõda on valla pääsenud.

Jaapanlaste Toshiba on tulnud välja omapoolse DVD formaadi edasiarendusega ja pannud sellele nimeks HD-DVD.

Seda lõbu aga ei jätku kauaks, sest arvutifirmade grupp BDA (Blu-ray Disc As-sociation), mille liikmed on Apple, Dell, Hitachi, HP, JVC, LG, Mitsubishi, Panasonic, Pioneer, Philips, Samsung, Sharp, Sony, TDK, Thomson jt (Blu-ray’d toetab ka Sony Pictures Entertainment), on jõu ning mõistuse ühendanud ja tulnud turule oma optilise andmekandjaga, millel ka kõlav nimi Blu-Ray Disc (tõlk. sinine kiir). Blu-Ray-le saab salvestada muuhulgas ka kõrgtihedat (high-density) kõrglahutusega videot.

Võimas sinine kiir

Blu-Ray võimaldab vähe-malt 6 korda suuremat and-memahtu kui tavaline DVD. Kuna lühema lainepikkusega sinist laserkiirt saab täpse-mini ja väiksemasse punkti fokusseerida, siis on võimalik andmeid suurema tihedusega salvestada ja lugeda.

Selline imeline lahendus hakkas väga kiiresti meeldi-ma ka peaaegu kõigile maa-ilma suurematele filmistuu-diotele nagu MGM Studios, The Walt Disney Company ja sellele kuuluv Buena Vista Home Entertainment. Peale selle on BDA-ga liitunud 20th Century Fox.

HD-DVD kadus sama kii-resti kui tuli. Lisaks kesise-matele tehnilistele näitajatele heideti sellele andmekandjale ette ka ebaturvalisust.

Filmitöösturid on kuluta-nud aastaid kindla kopeeri-miskaitse väljatöötamiseks. Sellest mööda hiilimise või-maluse avastamiseks kulus vaid loetud päevi.

Üsna kiirelt leiti võimalus, kuidas mälu sisu inspektee-rimise kaudu saab kindlaks teha plaadi dekrüpteermis-võtme (title key). Kui see on teada, saab plaadi sisu kõvakettale kopeerida ja sealt mängida. Meetod on universaalne ja sellega on filmitöösturitel raske või-delda.

Nii hakkaski tehnikakaup-lustesse aina enam ilmuma Blu-Ray toega tooteid ja aina vähem HD-DVD mängijaid. Lisaks tuli ka Sony kohe väl-ja oma kuulsa PlayStation3 mängukonsooliga, mis lisaks paljudele teistele edasiaren-dustele toetas ka loomulikult Blu-Ray formaati. Seega või-tis Sony seekordse meediumi-te lahingu veel enne, kui see oli jõudnud alata.

Kvaliteetide vahe

Selge on see, et Blu-Ray plaatide kvaliteet ületab DVD oma mäekõrguselt ja mitte-väheoluline pole ka fakt, et sinikiire toorik on tunduvalt kriimustuskindlam. Kas see aga tähendab, et DVD on järgmine hukule määratud andmekandja? Niipea vahest küll veel mitte.

DVD on siiski hetkel ainus plaadiformaat, mille toorikut on võimalik laias valikus ja tühise raha eest osta peaaegu igast poest.

Blu-Ray ei jõua sinnamaale arvatavasti mitte kunagi. DVD-mängija on hetkel ole-mas vist juba igas majapi-damises üle kogu maailma. Tavalise DVD formaadi kao-tamine oleks ikka meeletu raiskamine.

Samas on laialt levinud seadmed, mis toetavad nii tavalist DVD-d kui ka kõrge kvaliteediga Blu-Ray plaate. Kauaks jääb kestma Blu-Ray plaadi ainuvalitsemine, näitab aeg. Küllap on uus ja veel parem andmekandja juba väljaarendamisel.

Blu-Ray plaat võimaldab edastada kõrglahutusega pilti, mis toob välja väiksemagi detaili. Laialt levinud tavalise dVd pilt pole ju ka sugugi paha, kuid jääb siiski sinikiirele selgelt alla.

Blu-Ray - ilus, aga kallis! Tavalise dVd-mängija saab kätte umbes 35 euroga, aga Blu-Ray mängija eest tuleb välja käia ligikaudu 80 eurot.

8 Detsember 2011

Jõulutoidud on ikka hane- või seapraad, hapukapsad, verivorstid, sült. Ehkki poest on kõike (ka söömisvalmis kartulid!) saada, harrastatakse ikka isetegemist.

Õie Ohaka

Allpool üht-teist meeldetu-letuseks, ehk ka midagi uut.

Kui seapraad on pruunis-tunud, alles siis hõõruda see seest ja väljast üle soola ja pipra seguga.

Hani või kalkun hõõruda seest ja väljast üle soola ja sidrunimahla või valge veiniga enne küpsetamist.

Seaprae pekist osa võib enne ahjupanekut hõõruda kaneeliga – tuleb pikantne maitse.

Ahjuprae küpsetamisel võiks hõõruda liha hapukoo-re ja sinepi seguga. Lihale tekib õrn kuldne koorik.

Külmutatud liha tuleb lasta sulada toatemperatuu-ril. Sulamise kiirendamine näiteks kuuma veega rikub liha maitset.

160-170º kuumuses küpseb seapraad umbes kahe tun-niga.

Kui kapsad on liiga hapud, pesta nad läbi külma veega.

Hapukapsastele võiks li-sada keetmise lõpupoole ka värsket kapsast ja toiduõli.

Kapsakeedulõhna levimise takistamiseks võib poti katta äädikas niisutatud marliga ja alles siis kaanega.

Vanas Roomas ja Kreekas oldi arvamusel, et pidev kapsasöömine annab jõudu ja aitab hoida üleval head meeleolu. Küllap see on nii ka pühadekapsaga!

Vähese alkoholisisaldusega jooke ja kokteile serveeritak-se tavaliselt jääga. Külmu-tagem seda ise marja- ja puuviljamahlast. Värvilised jääkuubikud annavad joogile erilise sära.

Leidkem pühadelaual koht värvilistele võikuubikutele- kangidele või pallikestele. Pehmesse võisse segada hästi kollased munarebud, peenestatud maitserohelist, tomatipüreed, ka porgandi-mahla.

Kommide asemelPesta ja kuivatada 250

g jõhvikaid. Vahustada 2 munavalget. Jõhvikad kal-lata munavalgesse, seejärel veeretada tuhksuhkrus. Suh-kurdatud jõhvikad asetada ühekordse kihina vaagnale ja lasta kuivada.

VaNaeMa NõUaNNe

Ta elas rohkem kui viis sajandit tagasi. Oli itaallane, pärit Lombardiast. Haritlane. Õige nimi Bartolomeo Sacci, ent kutsuti Platinaks. Olles Vatikani teenistuses, kirjutas ta raamatu “Väärikast nautimisest ja tervisest”.

Vanast kalendrist retsenseerinud Õie Ohaka

Selle teose ilmumisega muutus Platina Euroopa köögikunstile niisama täht-saks kui Gutenberg trüki-kunstile. Seda raamatut võivat veel nüüdki vaadelda kui kokakunsti alust.

Platina oli esimene, kes te-geles väidetavalt siiamaani teadlase jaoks ebaväärikaks peetud asjaga - köögiga. Platina kogus esimest kor-da põhjalikult kokku kõik teadmised, mida tolle ajani tunti toitude päritolu, val-mistamise ja toime kohta. Platina raamat pole lihtsalt retseptikogu, vaid eelkõige õige elu õpetus, koos retsep-tilisaga.

Hoiatavalt jagas autor nõuandeid “Kuidas kirge taltsutada”, “kuidas peab magama”.

Iga retsepti lõpus on as-jakohased märkused. Või kohta ütleb autor, et või teeb

paksuks ja kahjustab magu. Apteegitill toob hea mee-leolu, rughetta (kibe salat, mida Itaalias praegugi sa-latitesse segatakse) ergutab seksuaalselt, majoraan ajab peast välja pealetükkivad mõtted.

Liha kohta: veiseliha põhjustab vastuvõtlikkuse sügelistele ja pidalitõve-le, kitsemaks toob kaasa langetõve, hirveliha teeb immuunseks palaviku suh-tes, karurasv on hea juuste väljalangemise vastu, jäne-seliha teeb sapi tumedaks, okassea liha on hea vesitõve ja voodimärgamise puhul. Ka siili-, mägra- ja unihiire-lihal on häid omadusi.

Luike keedetagu nagu sookurge, seda omakorda nagu toonekurge. Ohaka-lindu ei tule süüa, “sest ta laulab paremini kui mait-seb”. Täiesti paha toit on merekalad, kuna nad põh-justavad janu, närvinõrkust ja halvatusohtu.

Ja lõpuks eriline retsept. Angerjatort: võetakse

tükkidena praetud angerjas, mandleid, karusmarjaää-dikat, roosivett, rosinaid, viigimarju, spinatit, peter-selli, pähklituumi, ingverit, pipart, kaneeli ja safranit ning segatakse kõik hästi läbi.

Siis tõstetakse “hästi ruttu oma vaenlase ette, sest see toit teeb tõesti haigeks”.

Kes oli platina?

Kui gripp kallale kipub, pesta nina ja neeluõõnt soo-ja keedetud veega, millesse on segatud klaasitäie kohta pool teelusikatäit soola ja 4 tilka 5% joodi.

Kurguvalu ja kipituse korral loputada kurku sooja veega, millesse ühe klaasi kohta segatud 1 tl soola. Vett mitte alla neelata!

Nohu korral keeta mõni minut kummelit, siis aseta-da see kuumalt puuvillase riide vahele ja panna näole. Hoida jahtumiseni ja minna

kohe magama.Üldise külmetuse korral

hõõruda kuumas saunas keha soola ja mee seguga.

Kõht kinni? Päevas juua 4 klaasi kurgisoolvett. Soolve-si peab olema vähemalt ühe kuu vanune.

Teine moodus seedimine korda saada: 1 tl soola + 2/3 klaasi sooja vett + 1/3 klaasi piima juua hommikul tühja kõhuga. Kui ei mõju, korrata kahe tunni pärast veel.

Tasub proovida!

ole terve!

siiruviirulised vorstilõigudVaja läheb pekita sirget vorstikangi, võid, pisut soola,

sinepit ja õhukest teravat nuga.Vorstilt eemaldada kile, lõigata vorstikang umbes noatera

pikkusteks juppideks. Vorstist lõigata ruudu või ristküliku kujuline ühtlane leht nii, nagu lõigatakse vineeri.

Pehmele võile segada juurde pisut sinepit, veidike soola. Segu määrida ühtlaselt vorstile.

Nüüd rullida vorstileht koos kattega üsna tugevasti kokku ja panna mõneks tunniks külmkappi. Ja asuda uut vorstijuppi töötlema. Jahtunud vorstijupid lõigata viiludeks. Näevad sekseris kenad välja.

pühad tulevad!

Banaanikroketid2 muna, 5-6 banaani,

riivsaia, toiduõli. Kooritud banaanid lõigata 2-3 senti-meetri pikkusteks juppideks, kasta need lahti klopitud munasse, veeretada riivsaias ja praadida toiduõlis kuld-kollaseks. Banaanikroketid sobivad praadide või ka muu-de toitude lisandiks.

Vürtsikas sibulakaste

2-3 sibulat, 2 sl tomatipas-tat, 2 sl lauaäädikat, 1 väike marineeritud kurk, 1 sl jahu, 2 sl rasvainet, 5 dl lihapuljon-git, soola, pipart.

Jahu kuumutada pooles koguses rasvas, lisada pul-jong ja keeta paar minutit. Peenikeseks hakitud sibul praadida klaasjaks, lisada sool, pipar ja tomatipasta ning kuumutada läbi. Segada juurde väikesteks kuubiku-teks lõigatud kurk, äädikas ja kaste ning veel veidi kuu-mutada. Sobib hästi seaprae juurde.

Ministeeriumisalat Seda huvitava nimega sala-

tit on lihtne valmistada ning maitsegi on üsna huvitav. Pidulauale sobib ta ka.

Vaja on makrat, parim on lumemakra, kuid sobivad ka tavalised krabimaitselised pulgad. Pulgakesed lõigata umbes poole sentimeetri pik-kusteks jupikesteks. Nendega katta madala klaaskausi põhi paari sentimeetri paksuselt. Valada üle vedelama majo-neesiga. Järgmine kiht on õhem, lõigatud või riivitud kooritud õuntest. Valada peale majoneesi. Nüüd on tü-keldatud munavalgete kord. Kiht valada majoneesiga üle. Rebud võib hoida kuni serveerimiseni toidukiles. Salati võib eelmisel päeval valmis teha, üks öö külmka-pis ei tee midagi. Enne salati lauale andmist pudistada munakollased toidule. Mitte segada! Ainete kogust pole vaja anda. Valmistaja näeb ise ära, kui suure kausitäie jaoks kui palju makrat, õunu, mune ja majoneesi läheb.

sibula-munasalatÜsna huvitav salat. Kes

seda enne söönud pole, ar-vab, et talle toorest kapsast pakutakse.

Viie keedetud muna kohta võtta üks suur või paar väik-semat sibulat. Sibul tükelda-da mitte väga peenikeseks ja valada üle keeva veega, seejärel jahutada külma vee-ga. Nüüd hakkida munad, segada nõrutatud sibulatega ja valada üle majoneesiga. Enne segamist puistata hulka veidi pipart.

põnev jookSuur sidrun tükeldada ja

puistata peale 150 g suhk-rut. Lasta pisut seista. Siis valada üle 1 liitri külma kange piparmünditee ja 1 liitri Värskaga.

Mõdu400 g mett, 2-3 sidrunit, 100

g rosinaid, 1 tl pärmi, 1 sl jahu, 5 l vett.

Kastrulisse panna viilu-tatud sidrun, mesi, rosinad ja valada peale kuum vesi. Segada, jahutada 25-30 kraa-dini. Segada jahuga pärm, lisada vedelikule ja jätta üheks ööpäevaks sooja kohta. Siis kurnata, villida kindlalt suletavatesse pudelitesse ja viia viieks päevaks külma ruumi.

9Detsember 2011

jääb silm peatuma meeleolu-katel seinamaalingutel. Need on joonistanud Hebe-Kai Kann kunstikooli diplomi-tööna aastal 2000. Kohe saali sisse astudes tunnetad, et oled teises õhkkonnas. Puudu on vaid ajastut markeeriv muusika. See looks mõnusa olemise ning samas viiks eemale argipäevamõtetest. Aga hea on kuulata kaminas praksuvaid puid ning jälgida leekide mängu.

Söögisaali sisustus on liht-ne, aga samas stiilne puidune. Mõnusaim istumiskoht, hil-jem selgub, et ka kõige nõu-tavam paik, on kamina kõrval omaette privaatne nurgake. Jah, ka toolid on seal nagu kuningaperele istumiseks loodud - kõrge seljatoega ja väga mugavad. Kuidagi kõledust tekitab aga see, et akendel puuduvad kardinad. Lähemal uurimisel selgub, et kuna lauad on liiga akende all, siis tervisekaitse ei luba kardinaid panna - need ajavat lauale tolmu. Aga siiski väi-ke kardinakangas või ruloogi oleks võinud kas või ümber kardinapuu keritud olla.

Vana klaver ja nõukogude-aegsed telefonid lisavad aga ruumile omapära. Väga suur-suguselt mõjub mõisaomani-ku portree - ta nagu jälgiks kõike, mis majas toimub. Aja kulgemist näitab köögiukse külge pandud "kellpann".

Pooletunnise ootamise järel saame tellitud praed. Tõde-me, et poolikud portsudki on üllatavalt suured. Esmamulje praest nimega "Arturi XXL" on kena, kuid taldrik oli liialt toitu täis ja lihatükki kartulipallide kõrval üsna keerukas lõigata. Garneerin-gus on sealiha ja seente ning juustu juures tomat ning toorsalat.

Praad "Valtu eri" koosneb paneeritud sealihast, küüs-laugu ja külmsuitsujuustu kastmest, ahjukartulist ning toorsalatist. Mõlemad road on kõhtutäitvad ja ülimaitsvad. Ei jää kahtlustki, et toit on valmistatud kvaliteetsest toorainest.

Peale meie on söömas veel kaks peret. Veronika Kara-ban, kes pole trahteris veel väga pikka aega töötanud ja kelle ülesanne on nii tee-nindada kui ka kaminasse puid panna, saab kenasti hakkama.

Klient on kuningas igas olukorras

Magustoidust me seekord loobume - seda ei oleks enam süüa jõudnud. Meie komplekslõuna saab punkti tassikese kohviga. Jah, prae kõrvale sai võetud veel ka ploomimahl ja hele Saku õlu. Mõlemad olid serveeritud õigetes klaasides.

Laual on lihtsad sügislilled ja linikuke. Arturi trahter on pubi, kuhu tahaks igal ajal tagasi einestama tulla. Ei peaks ka Rapla kesklin-nast kümneminutilist sõitu liigseks, teades, et sind ootab ees meeldiv teenindus ja maitsvad road.

Roogade nimetused on siin aga väga põnevad. Laste menüüs leiad oma "Lõvikuninga"ja "Potsataja" ning "Mereprintsigi". Põ-himenüüs on "Poissmehe lõuna" ja "Veealune maa-ilm", "Härra Heeringas" jm. Saad teada, et "Naljatilkade tagasitulekut" tellides leiad taldrikult maitsvad kodused pelmeenid. Üldse on menüüs 20 erinevat praadi, lisaks sellele leiad sealt soolaseid pannkooke, lustlikke õlle-ampse jne. Eraldi on saada seitset sorti maitsvaid ja tervislikke salateid. Ainus, mida menüüs rohkem olla võiks, on supid - seljankast üksi jääb väheseks.

Arturis saab pidada ka sünnipäevi ja pulmi. Suur oli üllatus, kui kuulsime, kui kiirelt saab tellida piduliku laua. "Kui meile helistatakse, et olete teel näiteks Viljandist Raplasse ja tahaksite meie juures väikest sünnipäeva tähistada, siis katame pidu-liku laua. Ja selle eest me loomulikult lisatasu ei võta," sõnas Veronika Karaban.

KööK

Prae ootamiseks peab igas söögikohas aega varuma, nii ka siin. Foto: PIREt LINNAMägI

Kui su laps nõuab autoga Tallinnast Viljandi poole sõites, et tahab kohe lõvikuningat või potsatajat saada ja abikaasal on tekkinud kinnisidee näha "viina pruuti", siis ei jää sul muud üle, kui jälgida pärast Raplat teeäärseid viitasid ning kui näed silti, mis juhatab Arturi trahterisse, siis keera aga julgelt sisse ja kõik soovid saavad täidetud...

Piret Linnamägi

Just neid ja veel paljusid teisi huviäratavate nimetus-tega toite saab Rapla vallas asuvas Arturi trahteris maitsta. Vanas kivihoones, kus mõisaaegadel asus lau-dakompleks ning nõukogude ajal olid saekaater ning töölis-te pesuruum, on nüüd hubane ja mõnus söögikoht. Sel suvel sai trahter 10aastaseks.

Mõisaomaniku sanitaar-kindralmajor Arthur Los-manni järgi nime saanud pubis võtame kohad sisse koos Raikküla kooli koka Liis Põdraga. Sirvime menüüd ja tõdeme, et valikut teha on üsna raske. Kui küsime teenindajalt Veronika Kara-banilt infot poolikute ports-jonite tellimise võimaluse kohta, saame vastuseks, et ikka saab, aga vaid praade.

Meie esimese roa valik

langeb mereandide salati-le, mis sisaldab suitsulõhet krevettide, hiina kapsa, paprika, tomati, ananassi ja majoneesiga ning "Kuningli-kule salatile", milles on kana, seened, hiina kapsas, kurk, tomat ja majonees. Kuigi pal-judes söögikohtades tuuakse salat lauale juba paari minuti pärast, ootasime siin seda kümmekond minutit. Aga see

arturi trahteris on klient kuningasHinded kümne palli süsteemis:

Asukoht: 10•

Interjöör: 9•

Toidu valik: 10•

Toidu kvaliteet 10 •(kui võimalik, oleks pannud 11)

Teenindus: 10•

Kokku võimalikust •50 punktist 49

ei häiri teps mitte, kuna kõik söögid valmistatakse vahetult enne kliendile pakkumist.

Eelroad tunduvad mega suured. Toit on kenasti gar-neeritud ja väga maitsev. Ainsaks miinuseks mereandi-de salati juures on vahest see, et viimane sektor krevette on salati tipus majoneesi peal ja need on koorimata. Kuningli-ku eelroaga probleeme ei teki,

salat on hõrk ja kanalihatükid parajalt läbi küpsenud.

seinamaalingud loovad mõnusa interjööri

Prae ootamiseks peab igas söögikohas aega varuma, nii ka siin. Sel ajal saab heita pilgu kogu söögikohale. Kohe

Kliendikaardiga soodustus iga päev -3%, teisipäeviti -8%

Kooli 6a, Rapla. Tel 489 4443, 489 4442 www.karmani.eeKarmani kauplused Kaereperes, Lelles, Kabalas, Raplas

dEtsEmbri sooduspakkumisEd karmanis(või kuni kaupa jätkub)

karmani kaubamaja kulla osakonnas hõbEEhtEd -20%

rahulikku jõulukuud!

kartul vinEtta (EESTI) 1kg

Tavahind 0,35 € kliendikaardiga 0,25 €

FEliX praEkapsas 820gTavahind 1,55 € (1,89 €/kg)

kliendikaardiga 1,39 € (1,70 €/kg)

sEa abaliha (EESTI) 1kgTavahind 3,64 €

kliendikaardiga 2,85 €

vErivorst nõo 1kg tavahind 2,30 €

kliendikaardiga 1,99 €suur pErEnaisE sai 500g

tavahind 0,63 €(1,26 €/kg) kliendikaardiga 0,56 € (1,12 €/kg)

saku originaal 0,5L 4,6% pudel

0,49 € (õlu 0,98 €/l) Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

PÕLTSAMAA PLOOMINEKTAR 1,0L

Tavahind 1,05 € kliendikaardiga 0,69 €

KALMUKÜÜNAL KAANEGA 36h

0,50 €

PIPARKOOGID MARMITON 300gTavahind 1,39 € (4,63 €/kg)

kliendikaardiga 1,25 € (4,17 €/kg)nõo siimu p/s vorst

1kg tavahind 4,75 €

kliendikaardiga 3,60 €

10 Detsember 2011 KiNNisVaRa

Harju- ja Raplamaa odavaimad müügis olevad majad

Eidapere alevik, Aleti tee 11, 86,40 m², 3 tuba, ahjuküte, ehitusaasta 1960, müügihind 7500 €

1.

2. 3.

4. 5.

1.

2. 3.

4. 5.

Kehtna vald, Selja küla, 60,90 m², 3 tuba, ahjuküte, ehitusaasta 1938, müügihind 9900 €

Raikküla vald, Lipa küla, 124 m², 3 tuba, ahjuküte, ehitusaasta 1895, müügihind 11 700 €

Käru vald, Karja 191 m², 10 tuba, ahjuküte, ehitusaasta 1935, müügihind 12 000 €

Märjamaa vald, Velise, 200 m², 6 tuba, ahjuküte, ehitus-aasta 20. saj. algus, müügihind 12 000 €

Kernu vald, Nurmeselja, 61,4 m², 3 tuba, ahjuküte, tööstusvool, garaaž, ehitus-aasta 80ndatel, müügihind 15 900 €

Kõue vald, Kirivalla, 112,5 m², 2 tuba, elektriküte, saun, lokaalne kanalisatsioon, ahju-küte, tööstusvool, ehitusaasta 1910, müügihind 20 400 €

Aegviidu vald, Aegviidu, 100 m², 5 tuba, lokaalne kanalisatsioon, ahjuküte, ehitusaasta 1984, müügihind 23 000 €

Paldiski, Lille, 408 m², 2 tuba, saun, lokaalne kanalisatsioon, ahjuküte, ehitusaasta 2008, müügihind 25 000 €

Raasiku vald, Aruküla, 120 m², 4 tuba, lokaalne kanali-satsioon, ahjuküte, garaaž, ehitusaasta 20 saj. algus, müügihind 25 000 €

6. 7. 6. 7.

RaplaMaa HaRJUMaa

Rapla vald, Raka küla, 49 m², 1 tuba, ahjuküte, ehitusaasta 1918, müügihind 14 500 €

Märjamaa vald, Kohatu küla, 170,3 m², 4 tuba, lokaal-ne kanalisatsioon, ahjuküte, ehitusaasta 1920, müügihind 19 000 €

Kernu vald, Laitse, 55 m², 3 tuba, saun, ahjuküte, kelder, ehitusaasta 50ndatel, müügi-hind 25 500 €

Aegviidu vald, Aegviidu, 100 m², 5 tuba, elektriküte, lokaalne kanalisatsioon, ah-juküte, garaaž, ehitusaasta 1964, müügihind 30 000 €

11Detsember 2011KoDU

Jõulukuused tagurpidi lakke, lillad ja tumerohelised kuulid peale!

maid oksi. Seade tuleb valmistada põrandal ja komponendid omavahel tugevalt kinnitada.

Tööd alustades ei mak-saks põhikarkassi kohe kõvasti traadiga kokku panna, sest seda püstiasen-disse tõstes võib selguda, et mõne oksa suund peaks ole-ma hoopis teistsugune. Siis on hõlpsam õrnalt kinnitatud traat oksa küljest eemaldada ja see sobivalt fikseerida.

Kõik traatimise kohad saab peita kaunistustega ja sei-nal ei paista kinnituskohad hiljem väljagi. Kaunistami-seks sobivad kastanimunad, tammetõrude mütsid ja rii-deribad, mida saab huvita-valt keerutada ja põimida. Sellistesse töödesse sobivad ka kookospähklite koored, mida saab kenasti tükeldada, ja kuivatatud apelsini- ja sidrunilõigud. Vahvad on ka poest saadavad aksessuaarid. Kui tahetakse seade teha kööki, siis võiks sellel olla ka kaneelikoored ja nelgiviljad. Tööd tehes tuleks jälgida, et värvid omavahel harmonee-ruksid. Mida avaram on aga tegija fantaasia, seda vahvam töö tuleb. Teretulnud on isegi nööbid ja loomulikult kõik-sugu pärlid. Aksessuaarid tuleb kinnitada liimiga, ka-sutades selleks liimipüstolit. Iga seade tegemisel on tähtis reegel, et see peab sobima teie majapidamisse.

On veel üks suundumus, mis võib huvi pakkuda kõi-gile, kellele säästlik eluviis oluline. Mitte alati ei võrdu rahaline sääst keskkonna-

Jõulud on kohe-kohe käes ning ees seisab iga-aastane põnev tegevus - kodu kaunistamine. Jõulud on aasta oodatuim aeg ning alati tahame sel puhul oma lähedasi millegagi üllatada.

Piret Linnamägi

Selle aasta jõulutrendides-se ning seadete tegemisse aitas sukelduda 20 aastat lilleseadega tegelenud florist ja koolitaja Merle Ambre, kes asjahuvilistele oma teadmisi Stokmanni koolitustel jagab.

2011. aasta jõuluteema on suunatud ajas tagasi - nostal-gitsetakse. Üle pika aja piilub trend vanaemade noorusaega. Kuusepuule, mida sel aastal soovitatakse tagurpidi lakke rippuma panna, võiks sättida nii kuulikesi kui ka fotosid oma lähedastest.

Disainerid on eeskujuks võtnud 50-ndate vanad jõulu-dekoratsioonid. Moes on nii retro kui ka kulunud look. Imevahvaid jõuluseadeid saab teha ka väga lihtsate looduslike vahenditega.

Selle aasta märksõnad

on: eksootiliste kultuuride mõjutused, lihtsus ja loo-duslikkus, modernism ning nüüdisaegsus ja kaldumine aastate taha. Ka kultuuri mõjud on aastast aastasse oma rida ajanud, kesken-dudes Euroopale, Aasiale ja Aafrikale. Eriti tugevad on Aafrika mõjutused, märgid, loomade kujutised ja sulgede kasutamine. Aasia mõjuna on lisatud lilli ja linde. Mõjutusi on saadud ka folkloorist.

Looduslik stiil kasutab ära kõike, mida looduses leidub. Kodu kaunistami-seks sobivad puuoksad ja käbid, samuti eluslilled ning taimed. Raagus kaseokstest saab meisterdada pärgasid ja kenasid kuuski.

Oksi võib värvida vastavalt enda eelistustele hõbedaseks või kuldseks. Hea tulemuse annavad punased marjad koos varte ja lehtedega. Puna-sed marjad kombineerituna sidrunite ja laimidega on rõõmsavärviliseks pilgu-püüdjaks igal pühadelaual.

Moes on ka suured seaded, mille põhimaterjal on kas suured oksad või bambused, millele on lisatud peene-

hoiuga, olles teadlikud, saa-me teha paremaid valikuid.

Kaminaääri võiks dekoree-rida näiteks spreiga värvitud okstega, riputades sinna iga pereliikme jaoks jõulusoki. Kööki nähtavale kohale võiks

klaaspurkidega panna enda teh-tud maiustused ja pisikingid. Ka

kaardid heade soovidega valmista

ise taaskasutatava-test materjalidest ja ongi ainulaadne jõuluseade köögika-

pil olemas. Olgu see siis soe sõnum või jõuluaja kuldreeglid.

Ja kui on neid, kes seadeid eriti ei tee, siis loob ka kuusekujuline riiul seinal väikese jõulumeeleolu ja lapse joonistatud kuusepilt toob pühaderõõmu. Oma kodus on igaüks

peakunstnik ja tulemus on kordumatu. Põnevust lisab kindlasti erinevate stiilide miksimine, miski pole lõplik ja absoluutselt üheselt mõis-tetav. Kõik, mida tehes oled tundnud siirast rõõmu, on hästi tehtud.

Kuusele võib ju riputada kõike, on siis kuusk eba-traditsiooniliselt ladvaga allapoole lakke riputatud või kenasti toanurgas seismas. Okstel rippuvad piparkoogid ja õunad on ajast aega kuuski ehtinud.

Jõulumunade ilu lummab alati vaatajat, vahelduvad vahest ainult kuulide värvid. Kuna trend on kaldunud viie-kümnendatesse aastatesse, siis otsige üles oma vanad jõuluehted ja karrad. Amee-rikalikult puud ehetega üle kuhjata aga vist ei maksa - las roheline okaspuu jääb ikka domineerima.

Kaunistamiseks sobivad kastani-munad, tammetõrude mütsid ja riideribad.

Kaseokstest jõulupärg. Fotod: PIREt LINNAMägI Jõululikult mõjuvad osjaoksad.

12 Detsember 2011 aUToMelU

õed õigemeeled on õigel teel

Vahel on elus nii, et tee, millele justkui poolkogemata oled astunud, pakub kõike, millest unistada oskad. 20aastase Ott-Sander Palmi jaoks sai kõik alguse siis, kui ta läks Raplas Aarne ja Aime Liivi juurde tantsutrenni.

Piret Linnamägi

Seda päeva mäletab noor-mees siiani väga hästi, sest tema sõnul on see olnud pöördelise tähendusega kuni tänase päevani. Kui kodu-kohas said tantsud selgeks, suundus ta edasi Tallinnasse Merle Klandorfi juhitavasse Revaliasse, kus tema tantsu-oskusi lihvisid Matis Toome, Helen Klandorf-Sadam ja Olga Kosmina.

Veel mõni kuu tagasi ei teatud Ott-Sanderist midagi. Ta oli noor mees, kes õppis ülikoolis kehakultuuri ja tegeles võistlustantsuga. Nüüdseks on noormees tuntust kogunud saates „Tantsud tähtedega“, kus ta jõudis koos oma tantsu-partneri, lauljanna Getter Jaaniga kolme parema hulka. Ott-Sanderi sõnul on see väga hea saavutus.

Tantsusaatesse sattus Ott-Sander juhuslikult. Kui pakkumine tehti, võttis ta veidi mõtlemisaega, aga kui sai teada, et hakkab treenima noorukest lauljannat Getter Jaanit, võttis ettepaneku hea meelega vastu.

„Valik oli õige ja tõesti, kui mulle oleks kedagi teist pakutud, oleks ma kindla EI

öelnud. Me oleme Getteriga väga headeks sõpradeks saa-nud. Muidugi on televaatajad meie vahel keemiat otsinud ja sõpradena on meie vahel kindlasti ka mingi keemia tekkinud, aga kui me ka peaks kuskil koos viibima, ei tähenda see veel mingit suhet,“ muigab Getteri tant-suõpetaja.

Kui arvate, et pärast tantsu-saatest väljalangemist on Ott-Sanderi elutempo rahulikum, siis eksite. Tal on hetkel palju esinemisi ja ka trenni tuleb palju teha. Väga tähtsaks peab ta ülikooli lõpetamist, sest ilma hariduseta ei saaks temast professionaalsel tase-mel tantsutreenerit.

Ott-Sanderi hobi on „plaati-de keerutamine“ ehk siis DJ amet. Vabal ajal, tavaliselt

esmaspäeviti, käib ta Tre raadios soovisaadet tegemas. Võite ette kujutada, kui raske tal seda pärast pühapäevaõh-tut teha oli, kui tantsusaate otseülekanne enne keskööd lõppes…

Küsimuse peale, kui tihti ta kodukohta satub, vastab Ott-Sander: „Olen Raplas hetkel tihedamini kui varem. Ma üritangi siin olla nii palju kui vähegi võimalik, sest terve mu perekond on siin. Õde käib minu jälgedes ja tegeleb tantsuga, vend aga seevastu on andekas tulevikulootus jalgpallis. Ta on FC Flora väravavaht.“

Noormeest, kes hetkel ikka tantsimist oma suurimaks kireks peab, võis näha ka 4. detsembril tantsusaate finaa-lis koos teistega esinemas.

ott-sander palm ei kujuta elu ette ilma tantsuta

Laulupealinna saade on saanud ajalooks. Kindlasti jäi paljudele südamesse Birgit Õigemeele suur võitlus Kohila pürgimisel laulupealinnaks, kus aitas kaasa nii tema perekond kui ka kogu Kohila.

Piret Linnamägi

Kindlasti mäletavad lau-lusaadet jälginud stuudios olnud plakatit - Õigemeel on õigel teel! Tegelikult on kõik õekesed Õigemeeled õigel teel.

Õigemeelte perekond Ko-hilas on suurepärane näide lasterikkast perest, kus ela-takse täisväärtuslikku elu ja sirguvad väga tublid lapsed. Õekesed Birgit, Sigrid, Kairi ja Reelika on ka väga musi-kaalsed. Muusikat on selles peres alati tehtud ja tõtt-öelda ei kujutakski ette lauljate kodu, kus ei kõlaks laul. Lasteaias muusikaõpetajana töötav ema Astrid pani tüd-rukud juba väikesest peast mitmehäälselt laulma. Nii esineti kirikus, sugulaste sünnipäevadel ja mujalgi.

Kuigi õdesid ühendab musikaalsus, ei pea nad ise ennast üldsegi nii sarnasteks. „Peame end väga erinevaks, kuigi paljud näevad meis sarnaseid omadusi. Domi-neerinud on meil ikka Birgit ja Reelika, aga üldiselt oleme kõik küllaltki aktiivsed.“

Sigridi sõnul on kõigi õde-de jaoks oluline perekond, ja abielu nende jaoks, kes abielus, ning lapsed neile, kellel endal juba lapsed. Hoo-limata kiirest elutempost, leiavad kõik aega ühisteks kokkusaamisteks, vähemalt pühadel ja tähtpäevadel. Õed

saavad omavahel hästi läbi ja on lähedased. Neist kõigist kiirgab siirust ja headust.

Reelika arvab, et nad on täitsa tavaline eesti pere. „Mäletan lapsepõlvest: mööb-litislerist isa rügas teha tööd. Ema tegeles lastega. Me kõik olime lapsena ülienergili-sed, lärmakad, tormakad… nagu lapsed ikka. Mõtlesime igasugu lollusi välja. Ma ei mäleta, et meil oleks kordagi lapsepõlves igav olnud. Nüüd

on mul endal peres kasvamas üheksa-aastane tütar Liisa Lotta ja kuueaastane poeg Pent Matti. Musikaalsus on geenidega kandunud ka po-jale, kes juba väiksena laulis viisijuppe järele. Laval ta figureerida ei taha, rohkem armastab jalgpalli mängida. Liisa Lotta kirg on hobused ja ratsutamine.“

Reelika on õdedest ainus, kes elab metsas, Mälivere külas. Ta töötab toitumis-

nõustajana, korraldades ter-visliku toitumise koolitusi, mis on suunatud lasteaedade-le, koolidele, hooldekodude ja muude hoolekandeasutuste toitlustajatele.

Teine õde Sigrid elab sa-muti Kohilas ja viib läbi tantsu- ja fitness-tunde. Õde Reelikaga kohtub ta peaaegu iga päev, sest töötab samas majas. Sigrid on kuueaasta-se Gretheli ja kolmeaastase Mirteli ema. Kõige suurema

tähelennu on õdedest teinud kahtlemata Birgit. Tema elu on pärast laulusaadet sama kiire kui varem, sest käib valmistumine jõulutuuriks. Seekord esineb ta jõulukont-serdil koos Ott Leplandi ja laulusaate jaoks loodud koo-riga Kohilast. Muusikalise jõulugurmee moodustavad eri maade parimad jõululau-lud läbi sajandite.

„Need kontserdid on mi-nule sel aastal erilise tähen-

dusega, kuna olen laval koos oma kodukandi inimestega. Ja ma olen väga rõõmus, et meiega otsustas ühineda Eesti üks ägedam ja võimsa-ma häälega meeslaulja Ott Lepland,“ rääkis Birgit.

Õigemeeled on õigel teel. Nad on õed, kelle kohta ei kehti väljend õdede õelus. Nad on armsad tantsivad ja laulvad õed, kes ise õnneli-kud olles jagavad oma andeid teistega.

Saates „Tantsud tähtedega“ jõudis Ott-Sander Palm koos oma tantsu-partneri, lauljanna Getter Jaaniga kolme parema hulka.

Foto: PIREt LINNAMägI

Vasakult Laulupealinna saates kaasa löönud õdede Õigemeelte onutütar Veronika, tema kõrval Sigrid, Birgit, Reelika ja Kairi.Foto: PIREt LINNAMägI

13Detsember 2011ReKlaaMTeRVis

CocoVi Tasty on sametise maitsega, pehme külmpressitud kookosõli, mis on mõeldud tõelisele kookose maitset ja lõhna nautivale inimesele. Kookosõli on Filipiinidelt pärit külmpressimise teel saadud neitsikookosõli. Külmpressitud kookosõli sobib väga hästi korvama tavalisi rasvu toiduvalmistamisel, küpsetamisel ja leiva peal. Neitsikookosõli sobib ka eriti hästi juuste- ja nahahoolduses.

Tooršokolaadi valmistamine on imelihtne! Pakis sisaldub: Segu kakaovõi, kakaopulbri, maca ja lucumaga. Pakki on lisatud veel purk agaavi siirupit, külmpressitud kookosõli ja kotitäis goji marju. Suurepärane komplekt, millega ise šokolaadi tegemisega algust teha või kellelegi kingituseks võtta.

Eliksiiri tervisepood asub Järve Keskuse II korrusel ning on avatud iga päev kl 10-21.

Vaata lisaks www.eliksiir.ee

Kolesterool – eluks hädavajalikVähesed meist teavad, mis asi on kolesterool ja milleks

seda vaja on. Meile on räägitud vaid kõrge kolesteroolitase-me kahjulikkusest ja nn heast ning halvast kolesteroolist.

Vajalik kolesteroolKolesterooli toodetakse maksas, kust see liigub mööda

veresooni kohtadesse, kus organism seda vajab. Et veresoontes liikuda, peab kolesterool kinnituma lipopro-teiinide nime kandvate molekulide külge. Lipoproteiine on kahesuguseid: ühed toimetavad kolesterooli vajalikesse kohtadesse, teised viivad ülemäärase kolesterooli tagasi maksa, kus see lõhustatakse ja väljutatakse seejärel organismist koos väljaheidetega. Sellepärast ongi tähtis süüa kiudaineterikast toitu, sest see aitab organismist välja viia võimalikult suurel hulgal „rämpskolesterooli”. Värskemate uuringute põhjal on just „rämpskolesterool” see, mis muudab veresooned ahtaks ja jäigaks, eriti kui organismis pole piisaval määral antioksüdante, mis ei lase kolesteroolil oksüdeeruda.

eksitav nimetusÕigupoolest on eksitav rääkida halvast kolesteroolist,

sest seesama „halb” kolesterool on eluks hädavajalik. Kolesterooli toodavad kõik koed, ent vaid maksas tekkiv kolesterool suundub verre. Organism moodustab koleste-roolist muu hulgas lisa neeru- ja seksuaalhormoonidele, näiteks testosterooni ja sapphapet, mis aitab toidul imen-duda. Ka moodustab kolesterool D-vitamiini, kui inimene viibib nappides rõivastes päikese käes. Kolesterool kuulub vältimatuna iga raku ülesehitusse ja seda on vaja aju ning närvisüsteemi normaalseks talitluseks.

Kolesterool kaitseb vähi eestLiiga madal kolesteroolitase on tervisele kahjulik.

Näiteks aeglustub sel juhul seedimine, langeb hormoonide tase (potentsihäired), halveneb aju ja närvisüsteemi talitlus ning võib esineda mäluhäireid, sest aju koosneb suures osas kolesteroolist. Liiga madalat kolesteroolitaset on seostatud ka suurema riskiga haigestuda vähki. Muu seas on täheldatud, et kõrgesse ikka jõudnud inimestel on kolesteroolitase sageli kõrge.

Tavalisi taimeõlisid ja margariini peetakse üldiselt tervislikeks ja koguni mõningaid haigusi, näiteks südame-veresoonkonnahaigusi, ennetavateks toodeteks. Aga kui looduslikud need tooted tegelikult on? Et saaksime hinnata nende tervislikkust, tuleb vaadelda nende valmistusprotsessi.

Tiina Keldrima,loodustohter

Tuleb tunnistada, et valmis-tamise käigus eemaldatakse või hävitatakse suurem osa looduslikus õlis sisalduvatest toitainetest. Lisaks muudavad valmistusprotsessis kasutata-vad kõrged temperatuurid ja hüdrogeenimine õlis sisal-duvad rasvhapped ohtlikeks teisenditeks, mida inimese organism ei suuda omastada. Nii ongi looduslikust õlist saanud organismile võõras aine.

Meedia ja muud teabeedas-tajad pole olnud kuigi varmad rääkima uurimustest, mille kohaselt töödeldud taime-rasvad avaldavad inimese tervisele negatiivset mõju: väheneb organismi vastu-panuvõime, suureneb risk mitmesuguste kasvajate ja vähi tekkeks, samuti võivad muundunud taimerasvad põh-justada dementsust, diabeeti,

enneaegset vananemist, aga ka südame-veresoonkonna-haigusi, mille vältimiseks kõnealuseid tooteid õieti reklaamitaksegi.

Taimeõlide ja margarii-ni valmistusprotsess võeti kasutusele 1920. aastatel, kui veresoonte lupjumine ja südamehaigused polnud veel kuigi levinud, ent sellest ajast peale on nimetatud haiguste sagedus kasvanud samas tempos, nagu on üldlevinuks muutunud töödeldud taime-rasvad.

Taimeõli valmistusprotsess

1. Seemnete jahvatamine ja õli eraldamine.

Õli sisaldavad seemned, pähklid või oad jahvatatakse peeneks ja neist eraldatakse õli spetsiaalsete „lahustite” abil, millest levinumad on heksaan ja heptaan (bensiinis sisalduv süsivesinik).

2. Lahustite eemaldamine.Lahustid eemaldatakse

ühendist, aurutades seda um-bes 150-kraadises kuumuses.

3. Õli pleegitamine.Õli pleegitatakse ehk sel-

lest eemaldatakse värvained (klorofüll ja beetakaroteen) spetsiaalsete filtreerimisme-netluste abil või töödeldes õli kuumusel 110 °C.

4. Lõhna eemaldamine.Lõhna eemaldamiseks töö-

deldakse kuuma õli kõrge

alarõhu all 30–60 minutit. Selles protsessis kasutatakse üsnagi kõrget kuumust (240– 270 °C)

5. Letsitiini eemaldamine ja puhastamine seebikiviga.

Sõltuvalt õlist võidakse sellest eemalda ka letsitiin ja õli võidakse puhastada seebikiviga. Seebikivist moodustuvad õlisse seebid, mille eemaldamine nõuab lisatöötlust.

6. „Talvine töötlus”.„Talvine töötlus” sisaldab

õli jahutamist ja filtreerimist, mis väldib sette tekkimist õlisse, kui seda säilitatakse külmkapis.

7. Hüdrogeenimine.Margariini ja taimerasva

valmistamiseks töödeldakse õli vesinikuga, mis muudab õli kõvemaks (nii on seda lihtsam leivale määrida). Selles protsessis töödeldakse

õli kõrgel kuumusel (120–210 °C) ja rõhu all 6–8 tundi. Abivahendina kasutatakse metallikatalüsaatorit, milleks on tavaliselt nikkel või nikli-alumiiniumi ühend. Katalü-saatorit võib vähesel määral jääda ka valmistootesse. Õli hüdrogeenimine võib olla osa-line või täielik. Mõnel pool ka-sutatakse õli tahkendamiseks hüdrogeenimise asemel nn kristalliseerimismeetodit.

8. Lisaained.Et margariin omandaks

meeldiva, võid meenutava välimuse ja „vitamiinirikka” koostise, lisatakse sellele veel mitmesuguseid lisaaineid ja kunstlikke vitamiine.

Õnneks leidub „surnud” taimerasvadele looduslik alternatiiv: külmpressitud taimeõlid (eriti külmpressi-tud oliiviõli) ja värske lisaai-neteta meiereivõi!

Kas margariin ja taimeõlid on tervislikud?

Leivale on tervislikum määrida värsket meiereivõid. Foto: SIIM SOLMAN

14 Detsember 2011 ReKlaaM

Alates 9. detsembrist Tallinnas, Tartus juba laval!

„Mary Poppins“ on suurejooneline ja ühtlasi inimlik lavastus, sest see sisendab vaatajatele usaldus- ja kindlustunnet. /.../ Mary Poppins on lausa väga hea lavastus, mulle meeldis absoluutselt“ (Alo Põldmäe, helilooja - Tartu Postimees)

Piletid müügil Vanemuise kassades, tel. 7440 165, kassa@vanemuine.ee, Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Alates 9. detsembrist Tallinnas, Tartus juba laval!Lavastaja Georg Malvius Muusikajuht ja dirigent Tarmo LeinatammDirigent Lauri Sirp

Alates 9. detsembrist Tallinnas, Tartus juba laval!Tõlkijad Leelo Tungal, Anna-Magdaleena Kangro

Alates 9. detsembrist Tallinnas, Tartus juba laval!Koreograaf Cedric Lee Bradley (USA)Dekoratsioonikunstnik Iir Hermeliin

(Tallinna Linnateater)

Alates 9. detsembrist Tallinnas, Tartus juba laval!Kostüümikunstnik Ellen Cairns (Šotimaa)Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi)Helikujundus

Tom Saetre (Norra)

Muusikal P. L. Traversi lugude ja Walt Disney filmi põhjal

Disney ja Cameron MackintoshiVanemuise teater esitleb:

© CML / Disney

15Detsember 2011

Novembris ilmunud ristsõna vastus on "…KEERAKS ISIKLIKULT KUHUGI." Viimsi Tervise Spaa kinkekaardi võitis ANNE RANKRistsõna õigesti lahendanute vahel loosime välja 2 inimese pääsmed muusikalile "Helisev muusika" 18. veebruaril 2012 Nokia Kontserdimajas.

Vastuseid märgusõnaga “Nädal X ristsõna” ja vastaja kontaktandmetega ootame 27. detsembrini Nädalise toimetusse Viljandi mnt 6, 79511 Rapla või e-postile nadaline@nadaline.ee

KuuSiKu lASTEAEd "TAREKE" KoRRAldAS KuuSiKu PARgiS lAululAvA juuRES mEElEoluKA iSAdEPäEvA õhTu, KuS mäNgiTi KooS iSAdEgA TASKulAmPidE vAlgEl mAASTiKumäNgu jA ESiNETi. lõPETuSEKS SoojENdATi ÜhiSElT lõKKEl viiNEREid NiNg lASTi TEEl hEA mAiTSTA. TAgASiSidENA SAid KASvATAjAd lASTElT ToREdAid mEENuTuSi, millEST KAhE lAPSE muljEd jA jooNiSTuSEd ToomE KA TEiENi. TEKST oN KASvATAjATE AbigA KiRjA SAANud NõNdA, NAgu lAPSEd ENNAST väljENdASid.

KUUsiKU lasTeaia "TaReKe" isaDepäeVa õHTU

Kaisa KäNNola (5 a)

oTSiSimE iSAgA hElENdAvAid ASju. võTSimE PAAR hElEN-dAvAT ASjA. SõimE RAuNo vA-NAEmA KAPSAST (TEgEliKulT oli SEE KAAliKAS). KäiSimE lAulmAS lAvAlE. TANTSiSimE iSSigA lõbuSAlT. iSSil oli TööKAASlASE lAmP KA. KAKS KANNu oli KAASAS, jõimE TEEd jA SõimE viiNEREid. miS iSSilE mEEldiS, SEdA mA Ei TEA. TEiNEKoRd TEEmE vEEl PARgiS jA võTAmE EmmE KA KAASA.

silVesTeR TRUia (3 a)

mäNgiSimE oKSTE mäNgu. oTSiSimE TASKulAmbigA gRillilAudA, SõimE SEAl. miNA SAiN KAPTENi KlEEPSu. lAulSimE miNgiT ämbliKmEhE lAulu. öölAul oli KA. Kui mA mäNgiSiN, läKS SEE mEElEST äRA. KäiSimE lõKKE juuRES jA EmmEl oli SööjA lEibA TEhTud. iSSi ÜTlES, ET PäRiS hEA Pidu. SiiS TEgimE iSSilE KiNgiTuSE.

16 Detsember 2011

12 22. september 2011 NädalineKUULUTUSED

MÜ

ÜA

V

EN

E T

RA

KT

OR

ITE

K

AS

UT

AT

UD

V

AR

UO

SI. T

el 5

08

16

73

ReKlaaM

RTS Eesti OÜ on asutatud aastal 2009. See on Rootsi ettevõte, mis tegeleb metallist konstruktsioonide tootmisega.

Pakutav ametikoht:

LASERLÕIKEPINGI OPERAATORTööülesanded

Töö laserlõikepingil •Tööprogrammide valmistamine •Pingi igapäevane hooldus•

Nõudmised kandidaadileErialane haridus •Valmidus meeskonnatööks •Töökogemused antud valdkonnas •Eesti ja vene keele oskus•

Kasuks tulebEelnev töökogemus•

Omalt poolt pakumeHead ja stabiilset töökeskkonda •Võimalust areneda koos ettevõttega•

Tööle asumise aeg: nii kiiresti kui võimalikNõutud töökogemus: 2-5 aastatTööaeg: täistööaeg vahetustega

Asukoht: Alu, RaplamaaAmetipositsioon: oskustööline

Kontaktisik: Ahti Peterson Aadress: Tallinna mnt 3, Alu alevik, Rapla vald, 79601 Raplamaa

Lisainfo telefonil 527 7869

Lisainfo telefonil 5306 7669 või veebist: www.rohelinepesumaja.ee

Broneeri aeg juba täna!

Professionaalse tehnika ja väga tõhusate pesuvahenditega saame jagu nii tolmulestadest ja üldisest määrdumusest kui ka muidu raskesti eemaldatavatest rohu-, veini-, vere-, šokolaadi- jm. plekkidest. Tulemus on hügieeniliselt ja visuaalselt puhas ning värske.

SÜGAVPUHASTUSTPole probleem - pakume Teile vaipade, pehme mööbli ja madratsite

Vaibal plekid? Diivan määrdunud?

Üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+”

avalik piirkondlik arutelu

Rävala pst 8 suures saalis

9.detsembril 2011kell 10.30 - 16.00toimub Tallinnas

Harju-, Rapla-, - ja maalPärnu Järva

Lisainfo: www.eesti2030.ee

Tule arutlemaEesti tuleviku üle aastal 2030!

Osalejate eelregistreerimine kuni 7.detsembrini 2011Harju Maavalitsuse aadressil: Alan.Rood@mv.harju.ee

MÜÜAKSEkuivi küttepuid. Tel 528 0616

maja Märjamaal. Tel 518 8251

tooreid ja kuivi lepa ja kase küttepuid 30, 40, 50, 60 cm, ka võrkkotis. Vedu Tel 516 6305

uued täispuitvoodid madratsiga laius 120, 140, 160 cm; pikkus 200 cm. Hind 180, 185, 190 eu-rot. Vedu meilt. Tel 5679 3301

RENdILE ANdAMobiilne halumasin. Tel 528 0616

TEENUSMobiilne saekaater. Tel 528 0616

KAARDID ENNUSTAVAD 24 H. Tel 900 1727, h. 1,09 €/min.

Raplamaa firma pakub kirstu-veo ja krematooriumi transpor-diteenust. Tel 5660 1548

osta, müü või vaheta nüüd ka siin!

Nädal X lugejaküsitluse auhinna Canoni fotoaparaadi võitis MERLIN JäNES! Palju õnne!

Nädal X tänab kõiki küsitluses osalenuid!

Teeme seda jälle!sõidutame kaks inimest juunis unustamatule

reisile ahvenamaale.loosimisel osalemiseks tuleb tellida nädaline vähemalt 3 kuuks ning loota, et õnn naeratab

just Teile.

Tellida saab: tel 489 2133 • E-post nadaline@nadaline.ee www.nadaline.ee • Kõigist postkontoritest Nädalise toimetusest Viljandi mnt 6, Rapla

Nädalise tellimise hinnad eraisikule: 3 kuud 15.35 € • 6 kuud 30.70 € •12 kuud 61.40

* Kampaania kestab kuni 15.04.2012. Reis toimub 14.-17.06.2011

kuulutused@nadaline.ee • Tel 489 2130