naine ja karjäär eestis

Naine ja karjäär Eestis

Anu Laas, Tartu ÜlikoolTöö- ja pereelu ühitamine läbi

pere perspektiivi

07.06.2006, Tartu

07.06.06 EQUAL-WHOLE-DEBORA, TARTU 2

Tüdruk, 14-aastane• Ma ei tea, kelleks ma tahan saada.• Tahan niisugust tööd, kus kogu aeg ei pea kohal

olema.• Mingiks kontorirotiks küll ei taha.• Mingiks ajaloolaseks ka ei taha. • Mul on reaalained tugevad. Muusikas ka, aga kunstis

olen nõrk.• Inseneriks? Miks ka mitte, aga mida ta teeb?• Tahan head palka.


Kõik teed on lahti, kuid ometi…

• Tüdrukud rohkem kui poisid lähevad edasi keskkooli ja humanitaarteadusi õppima

• Poisid rohkem kui tüdrukud lähevad kutseõppesse.

• Nn poiste probleem on koolitee poolelijätmine• Mehed sisenevad tööturule nooremana.• Tüdrukud rohkem kui poisid lahkuvad

maapiirkonnast.


Kõik teed on lahti, kuid ometi…

• Sooline segregatsioon tööturul• 42% inimestest peaks vahetama tööd, et ametialadel

oleks naisi-mehi 50:50• Naistele makstakse keskmiselt madalamat palka sama

töö eest, eesmärk vähendada vahet 20%-ni• Naised eelistavad karjäärikatkestust võimaldavaid

töökohti• Naised ja mehed erinevates elusfäärides, eraelu sfäär

pärsib naiste tegelike oskuste ja võimete rakendamist


Naiste je meeste eri teed

• Nais- ja meesüliõpilased kipuvad eelistama eri aineid ja peaaineid, väljundiks tööturul ametialane sooline segregatsioon.

• Enamiku riikide seadusandluses on sooline diskrimineerimine keelatud.

• Mikrotasandiline ebavõrdsus laialt levinud.


• Traditsiooniliseks meeste poolt domineeritud alaks on olnud tööstuse erinevad valdkonnad

• Naised domineerivad kontoritöödel, hariduses, sotsiaaltöös, tervishoius ja isikuteeninduse valdkonnas.

• Palju töökohti annab naistele jaekaubandus.


Ametiala pearühmad

Seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhidTippspetsialistidKeskastme spetsialistid ja tehnikudAmetnikudTeenindus- ja müügitöötajadPõllumajanduse ja kalanduse oskustöölisedOskus- ja käsitöölisedSeadme- ja masinaoperaatoridLihttöölised


Naine, lektor, 30+

• Läksin õppima matemaatikat ja informaatikat, sest see oli uus ja ahvatlev ala.

• Jah, mulle meeldisid juba koolis reaalained, käisin olümpiaadidel.

• Matemaatikat niisama õppima ei minda, et lähen vaatan, mis see on. Siis minnakse ikka õppima midagi muud.

• Pigem töötan alluvana, sest ma teen oma töö ära, mulle ei meeldi organiseerida.


Naine, lektor, 30+ jätk

• Viimase kuue aasta jooksul sündinud 3 last, lapsehoolduspuhkusel olnud vaid pool aastal.

• Mul vedas, et oli võimalik teha nn kaugtööd. • Jagasime lapsehoidmise mehega ära.• Kõik oleneb, kuidas neid asju korraldada.• Naised ikkagi paremini kui mehed sobivad lastega

sekeldama.• Paljude inimeste häda on selles, et nad ei mõtle asju

enda jaoks läbi.


Naine, lektor, 30+ jätk

• Tehnikaülikool on kuidagi meeste ülikool.

• Nalja visatud naiste vähesuse üle…

• Üldiselt kvoodid ei meeldi, inimesi ei peaks…(..) Lugema peaksid isikuomadused. Tunneksin end puudutatuna, et mind valitakse ainult sellepärast, et ma olen naine.

• Suhtumist võiks muuta…


Tööjõus osalemise määr Eestis 1989 ja 2005

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

15-19

20-24

25-29

30-34

35-39

40-44

45-49

50-54

55-59

60-64

65-69

70-74

1989, M 1989, N 2005, M 2005, N


Tööjõus osalemise määra mõjurid• Naiste ühtlasem tööjõus osalemise määr laseks joonistada

tagurpidi kelluka ehk U-kõvera.• Teravik paremal näitab seda, et paljud naised on sunnitud

lastehoiu tõttu olema tööturult eemal.• Naiste tööturul osalemist mõjutavad hooletööde jaotus

leibkonnas ja tugitugiteenuste olemasolu – lastehoid, haigete hooldus, vanurite hooldus.

• Vanemahüvitise maksmise periood ja pikkus mõjutab otseselt naiste karjääri – lastehoiuteenused ja täiendkoolitus peaksid jälgima selle perioodi pikkust

• Tööturuteenused


Tööjõus osalemise määra mõjurid

1. Lastehoiu- ja teised hooldusteenused

2. Töölt eemalejäämise võimalused / puhkused

3. Paindlik tööajakorraldus

4. Rahaline toetus ja soodustused

Järgmistel slaididel Euroopa sotsiaaluuringu andmed 2004


Kui töönädal oleks 40 tundi ja oleksid puhke-päevad ja esimesed 24 eluaastat kodutöid ei teeks…

Meeste keskmine oodatav eluiga sünnil 66.0 (2003), sellest aastat kodutööde tegemist võiks olla kokku 6,1 aastat, puudutab kümnendiku meeste elu.

• vaid iga kümnes mees teeb argipäevadel rohkem kui poole kodutöödest ja

• vaid 15% meestest nädalavahetuste kodutöödestNaiste keskmine oodatav eluiga sünnil 76,9 (2003), sellest

kodutööde tegemist võiks olla ligi 8 aastat, niisugune elu on kolmandikul naistest.

• 40% naisi teeb argipäevakodutöid 4,7 aastat • 30% naisi teeb puhkepäevakodutöid 2,6 aastat


Naistele ‘tähtis’ ja ‘väga tähtis’ töö valikul, ESS2, %

Kui tähtis on Teie jaoks töö valikul.....

CZ EE FI GB PL SE SI

…kindel töökoht 89 96 91 88 97 89 95 …suur sissetulek 81 87 61 64 93 69 85

…töö, kus on head väljavaated edutamiseks 56 61 51 59 81 41 83

…töö, kus on võimalik kasutada oma initsiatiivi

68 73 89 84 83 93 87

…töö, mis võimaldab tööalaseid ja perekohustusi kombineerida

84 78 71 88 88 87 92


‘Üsna õige’ ja ‘täiesti õige’, 25-64 naised, ESS2, %

Praegune töö CZ EE FI GB PL SE SI Mul on kindel töökoht 45 80 76 78 55 72 71 Minu palk sõltub töö efektiivsusest 46 28 9 17 23 23 29 Saan vajaduse korral toetust ja abi oma kaastöötajatelt 73 64 85 82 58 82 80 Saan ise otsustada, millal tööd alustan ja millal lõpetan

20 20 31 24 20 31 22

Minu töö ohustab minu tervist ja turvalisust

19 18 9 9 19 14 19


Euroopa sotsiaaluuringu Eesti andmed 2004

ESS 2. vooru andmed näitavad, et noored naised Eestis on valmis väljakutseteks ja tahavad üles näidata initsiatiivi ning arendada oma karjääri.


Mis võimalused on?• Töövõtjaks või tööandjaks• Töövõtja positsioon• Klaaslagi• Tööandja – kas endale või ka teistele?• Mittetüüpilised töövõtuvormid (osaajatöö,

paindlikud töötunnid, tööleping mingiks perioodiks v tööks, ettevõtlus)

• Häid eeskujusid rohkem vaja nähtavaks teha


Hooliv ühiskond

• Hoolivus kui nõrk sõna.

• Kui mees käib tööl, siis ta peab sellega peret üleval, kui naine käib tööl, siis ta ei hooli oma perest ja lastest. On üks karjäärinaine.

• Kes on karjäärinaine?

• Kas ilus eeskuju või häbistatav?


Naised ‘meeste’ aladel

• Küsiti, kas naisjuhina on esinenud soost tulenevaid probleeme ja paluti tuua näiteid. Et kas karjääri jooksul on tajutud, et enese kehtestamiseks antud tegevusvaldkonnas ning ametikohal on tulnud kummutada teatud soost tulenevaid eelarvamusi.

• Allikas: Kadri Kulli bakalaureusetöö 2006.


IT-alal töötav naine, noor

Ikka on, kogu aeg kummutan. Näiteks see, et kui sa oled naisterahvas ja suhteliselt noor, siis ei ole sul ka mingit kogemust. Näiteks ma käisin rahvusvahelisel koolitusel, mis oli IT alane ja rühmatöös osales minu grupis 2 naist ja ma olin kõige noorem ning seetõttu ei võetud mind ka tõsiselt.


Põllumajandusettevõttes töötav naine, tippjuht

Siin saarel on juba tohutu miinus see, et sa oled naisterahvas ja et sul on oma arvamus ja et sa julged selle välja öelda. Mandril ma jälle kogesin vastupidist, seal oli just nõutud oma joone ajamine. Võrreldes teiste regioonidega on see saare elu ja see kogukond selline, et siin on omad reeglid ja see natuke lisab juurde ja natuke võtab ära. Ja tõepoolest naisena ja juhina enda kehtestamisega on probleeme palju. Ja kui meestel on võimalus sinust mööda vaadata, siis seda nad ka teevad. Samas, kui olla järjekindel, on kõik võimalik ilma eriliste ekstsessideta. Aga on raskem jah naisena.


IT-alal töötav naine, 40+

Ma arvan, et eelarvamus on selline, et mehed on tugevamad ja neid nagu respekteeritakse tegelikult iseenesestmõistetavamalt. Ja naine peab ennast lihtsalt tõestama. Ja selline positsioonivõitlus mingisugune on küll, eriti kui alustada uuel positsioonil näiteks, siis tuleb ennast kehtestada ja ilmselt palju rohkem vaeva näha. Meestel on selles suhtes kergem, neil on respekt ilma pingutuseta iseenesest olemas. Aga naine peab ennast rohkem tõestama.


Eestis vaja…

• Hoolivuse väärtustamist, vastavaid poliitikaid sh maksupoliitika

• Ühiskonna osapoolte huvi ja tahtmist

• Ebavõrdsuse vähendamise soovi

• Tööandja ja töövõtja tõhusamat suhtlemist

• Naiste inimkapitali paremat kasutamist

• Karjääriprogramme ja -arendusprogramme


Kokkuhoidmine oluline

• Ma ei ole keegi. • [Ma olen mittekeegi.]

• Olen kuidagi toime tulnud.

• See on olnud üks juhuste rada.

• Elu on hästi juhtunud.

• Mul on palju rolle ja raske on neist midagi eelistada.

• Olen oma eluga rahul. • Olen rahul oma

lähedastega.

Tänan!

Anu Laas

[email protected]

www.ut.ee/gender

naine ja karjäär eestis

Documents