naised euroopa parlamendis - european parliament · 2014. 4. 30. · naised euroopa parlamendis 2...

Naised Euroopa Parlamendis

Poliitikatasand

Rahvusvaheline

naistepäev

8. märts 2014

Võrdsuse ja mitmekesisuse üksusPersonali peadirektoraat

Naised E U R O O PA PA R L A M E N D I S

2 Rahvusvaheline naistepäev – 8. märts 2013

Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse brošüüris järgmist tähistust:

naised mehed

Andmeallikad:

u Euroopa Parlament ja selle organid: www.europarl.eu, seisuga 5.1.2014

u Fotod: Euroopa Parlament

Koostaja:


European Parliament, President Building37B avenue J.F Kennedy, L-1855 LuxembourgTel: +352 4300 24397

E-post: [email protected]: http://www.epintranet.ep.parl.union.eu/intranet/ep/lang/en/content/administrative_life/personnel

Vastutuse välistamine: käesolevas trükises väljendatud arvamused ei kajasta tingimata Euroopa Parlamendi ametlikku seisukohta. 17

562

EN D

G IT

EC, E

DIT

Dire

ctor

ate

| Des

igne

d by

CLI

ENTS

AN

D P

ROJE

CTS

OFF

ICE,

Intr

anet

Ser

vice

s Uni

t | P

rinte

d by

Prin

ting

Uni

t

http://www.europarl.eu

P O L I I T I K ATA S A N D

3Võrdsuse ja mitmekesisuse üksus – Personali peadirektoraat

SISUKORD

4 Euroopa Parlamendi asepresidendi Roberta Angelilli eessõna

5 Parlamendiliikmed

6 Naiste osakaal Euroopa Parlamendis ja rahvusparlamentides liikmesriikide kaupa

7 Juhatus

8 Soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm

9 Fraktsioonid

10 Parlamendikomisjonid

11 Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

12 Parlamendi delegatsioonid

13 ELi direktiivid soolise võrdõiguslikkuse teemal



Euroopa Parlamendi asepresidendiRoberta Angelilli eessõna

Eelmisel aastal saavutas Euroopa Liit soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas märkimisväärseid tulemusi.

Euroopa Parlament toetas kindlalt Euroopa Komisjoni seadusandlikku ettepanekut soolise tasakaalu parandamiseks ELi äriühingute juhtkonnas. Kahtlemata on see oluline samm, et ületada nähtamatud tõkked, mis takistavad endiselt andekaid naisi jõudmast ELi suurettevõtete juhtkondadesse. Nimetatud meetmega antakse pädevatele ja kõrge kvalifikatsiooniga naistele võimalus jõuda ametikohtadele, millele juurdepääs on praegu veel raskendatud, ning aidatakse vähendada ikka veel püsivaid lubamatuid soolise tasakaalu nihkeid ettevõtete nõukogudes kogu Euroopa Liidus.

Euroopa Parlament on samuti toetanud energiliselt eesmärki nimetada Euroopa Keskpanga kuueliikmelisse juhatusse üks naine, sest alates 2011. aastast on sinna kuulunud üksnes mehed. Seepärast on põhjust rõõmustada Sabine Lautenschlägeri hiljutise ametissenimetamise üle.

Naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse saavutamiseks ELi institutsioonides ja liikmesriikides tuleb teha veel palju tööd. Ületada tuleb arvukad tõkked, mis tulenevad traditsioonilistest stereotüüpidest ja naiste tööhõive üldistest tingimustest, nagu probleemid pere- ja tööelu ühitamisel, karjääripausid ning lastehoiustruktuuride puudumine. Need on vaid üksikud näited. Lisaks tasub meelde tuletada, et majanduskriis tabas rängemalt naisi, kellel on eriti suur oht sattuda vaesusse (mis ohustab üle 25% naissoost elanikkonda).

Naised kannatavad sageli kultuurilise diskrimineerimise all, mille puhul ei võeta arvesse nende võimeid ega saavutusi. Naised lõpetavad kooli paremate hinnetega kui mehed ning 60% lõpetanutest on naised, kuid neid diskrimineeritakse endiselt, olgu tegemist siis juhtivatele ametikohtadele pääsu või palgatingimustega. Tegelikult on sooline palgalõhe ehk naistele ja meestele tunnis makstava tasu erinevus ELis ikka veel 16,2%. See tähendab, et Euroopas töötavad naised 59 päeva tasu saamata.

Euroopa Parlament on rõhutanud, et kõikidel erakondadel tuleb anda ELi, riigi ja piirkonna tasandil oma panus, et võtta vastu meetmed, mis toetavad naiste täiel määral osalemist poliitikaelus ja valimistel. Samuti tuleb tagada tegelik võrdõiguslikkus erakonnasisestes otsustusprotsessides osalemisel nii valitavatele ametikohtadele saamise kui ka valimisnimekirja kandmise osas.

Andmed naiste arvu kohta Euroopa Parlamendis räägivad enda eest: peaaegu 36% parlamendiliikmetest on naised, 14 asepresidendist kolm on naised, viiest kvestorist kaks on naised, fraktsioonide esimeestest ja kaasesimeestest kaks on naised (mehi on üheksa) ning 22 komisjoni esimehest 8 on naised.

ELi institutsioonid peavad võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas eeskujuks olema. Naiste ja meeste võrdne esindatus institutsioonide kõige kõrgematel ametikohtadel oleks suur saavutus.

Euroopa Parlamendi järgmine koosseis võiks selle erilise võimaluse ära kasutada.

1,3

%

3,5

%

3,5

%

4,9

%

16,6

%

17,7

%

19,3

% 25,9

%

30,3

%

30,2

%

31,1

%

35,1

%

35,8

%0%

10%

20%

30%

40%

50%

05/01/2014201220092004199919941989198419791975196419581952

68342 274491

16,6 %

83,4 %35,8 %

64,2 %



Parlamendiliikmed

Naiste osakaal Euroopa Parlamendis seitsmenda ametiaja lõpul (35,8%) on suurem kui 2013. aastal, mil see oli 35,1%. Naiste

suurem esindatus Euroopa Parlamendis tõstab ELi kodanike demokraatliku esindatuse taset ning aitab parlamendil soolise võrdõiguslikkuse aspekti paremini kaasata kõigisse oma töövaldkondadesse, olgu tegemist õigusloome ja poliitikaga ELi jaoks tervikuna või parlamendi sisestruktuuride ja organitega, sealhulgas peasekretariaadiga.

Euroopa Parlamenti valitud naiste protsendimäära suurenemise kõrval on parlamendi kuuenda ja seitsmenda ametiaja võrdluses muutunud naiste arv otsustamisõigust andvatel ametikohtadel. Naissoost asepresidentide arv on kahanenud viielt kolmele kokku 14 asepresidendi seas (ametiaja esimesel poolel oli kuus naissoost asepresidenti). Kuuendal ametiajal oli naisi parlamendikomisjonide ja allkomisjonide esimeeste hulgas kuus, seitsmenda ametiaja esimesel poolel 10 (kokku 24-st) ja praegu on neid kaheksa (kokku 22-st). Fraktsioone juhtivate naiste arv on aga vähenenud kolmelt kaasesimehelt ühele esimehele ja ühele kaasesimehele.

EP liikmed aastal 2014EP liikmed aastal 1979

Euroopa Parlamendi liikmed aastatel 1952–2014

0 %

5 %

10 %

15 %

20 %

25 %

30 %

35 %

40 %

45 %

50 %

55 %

60 %



Naiste osakaal Euroopa Parlamendis ja rahvusparlamentides liikmesriikide kaupa1

% Naised Euroopa Parlamendis

% Naised rahvusparlamentides

Soom

e

Slov

eeni

a

Eest

i

Mad

alm

aad

Taan

i

Pran

tsus

maa

Root

si

Iirim

aa

Port

ugal

His

paan

ia

Slov

akki

a

Saks

amaa

Rum

eeni

a

Belg

ia

Ung

ari

Bulg

aaria Lä

ti

Küpr

os

Kree

ka

Aust

ria

Ühe

ndku

ning

riik

Leed

u

Itaal

ia

Pool

a

Tšeh

hi V

abar

iik

Luks

embu

rg

Mal

ta

1 Riikide parlamentide andmed põhinevad alamkodadesse valitud naiste arvul. Allikas: www.ipu.org, seisuga 1.11.2013.

Üle poole maailma elanikkonnast moodustavad naised. Nende osalus poliitilises protsessis ja panus sellesse on oluline ja vajalik – tegelikult on see nende põhiõigus.

Naiste osakaal Euroopa Parlamendis suurenes ka pärast 2009. aasta valimisi. Naissoost parlamendiliikmete osakaal Euroopa Parlamendis on suurem kui naiste osakaal liikmesriikide parlamentides, välja arvatud Belgia, Austria, Itaalia,

Poola, Tšehhi Vabariik ja Luksemburg. Soomest valiti Euroopa Parlamenti rohkem naisi kui mehi. Horvaatiast, Eestist, Maltast ja Sloveeniast valiti naisi ja mehi täpselt võrdselt.

Seitsmendal ametiajal on naiste osakaal Euroopa Parlamendis 35,8%, mis on peaaegu kaks korda suurem kui maailma keskmine riikide parlamentidesse valitud naiste osakaal, mis praegu on 21,8%.

http://www.ipu.org

21,4 % 78,6 %3 11

40 % 60 %2 3



Juhatus koosneb Euroopa Parlamendi presidendist, 14 asepresidendist ja viiest vaatleja staatusega kvestorist, kelle parlament valib kaheks ja pooleks aastaks ning keda võib tagasi valida. Juhatus

juhib parlamendisisest tööd, sealhulgas esialgse eelarvestuse koostamist, ning kogu haldus-, organisatsioonilist ja personaliga seotud tööd.

Juhatus

3 asepresidenti

2 kvestorit

Anni PODIMATA

(EL - S&D)

Roberta ANGELILLI

(IT - EPP)

Isabelle DURANT

(BE – Greens/EFA)

Astrid LULLING

(LU - EPP)

Lidia Joanna GERINGER DE OEDENBERG

(PL - S&D)

40 % 60 %

2 3



Juhatus moodustas kõrgetasemelise töörüh-ma 2004. aastal Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2003. aasta soolise võrdõiguslikkuse süvalaienda-mist parlamendis käsitleva resolutsiooni järelmeet-mena. Töörühma ülesanne on edendada ja raken-dada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist parlamendi tegevuses, struktuurides ja organites. Kooskõlas võrdõiguslikkuse poliitika üldise raken-dusalaga muutis juhatus 2007. aasta novembris töörühma nime, milleks sai soolise võrdõiguslikku-se ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm.

Kõrgetasemeline töörühm on horisontaalne üksus, mis teeb tihedat koostööd teiste Euroopa Parla-mendi organitega, eelkõige komisjonide esimeeste konverentsi ja delegatsioonide juhtide konverent-si ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoniga. Kõrgetasemeline töörühm saavutas parlamendi kuuenda ametiaja jooksul palju olulisi tulemusi: parlamendiliikmete ja EP töötajate võr-gustike loomine komisjonides ja parlamentideva-helistes delegatsioonides eesmärgiga rakendada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, juhiste vastuvõtmine sooneutraalse keelekasutuse koh-ta parlamendi dokumentides, suhtluses ja teabe- edastuses ning eelarve koostamisel soolise võrdõi-guslikkuse arvessevõtmise edendamine. Puudega inimeste tööhõive ja kaasamise osas rõhutas kõrge-tasemeline töörühm vajadust rakendada mõistlike abinõude põhimõtet. Samuti rõhutas töörühm hea sise- ja välissuhtluse olulisust teadlikkuse suuren-damisel eelkõige tänu täielikult juurdepääsetavale veebisaidile.

Töörühma mandaat seitsmendaks ametiajaks nägi eelkõige ette tagada peasekretariaadis soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamise tegevuskava (2009–2013) rakendamine. Töörühm peab tagama selliste haldusstruktuuride olemasolu, mis on vajalikud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse eesmärgi integreerimiseks parlamendi tegevusse (menetlused ja poliitika). Kõrgetasemeline töörühm

Soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline

töörühm

EsimeesRoberta ANGELILLI

(IT - EPP)

soovib edendada ka töö- ja eraelu paremat ühitamist ning homo- ja transfoobia vastase võitlusega seonduvate küsimuste teadvustamist. Töörühm toetab algatusi kommunikatsiooni valdkonnas, eelkõige juhatuse ajutise töörühmaga arvamuste vahetuste korraldamise kaudu.

Kõrgetasemelisse töörühma, mida juhib soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse eest vastutav asepresident Roberta Angelilli, kuuluvad praegu

u delegatsioonide juhtide konverentsi esimees Michael Cashman

u kvestor Lidia Joanna Geringer de Oedenberg

u naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni esimees Mikael Gustafsson

u Euroopa Parlamendi asepresident Oldřich Vlasák.

Kõrgetasemeline töörühm tuli 2013. aastal kokku kolm korda ning tegeles tasakaalustatud soolise esindatuse küsimusega kõikidel struktuuritasanditel, eelkõige kesktaseme juhtide seas, ning seadis eesmärgiks uute tegutsemisvõimaluste tuvastamise, et ergutada naisi julgemalt kandideerima üksuse juhataja ametikohale. Samuti käsitleti põhjalikult puudega inimeste tööhõive ja kaasamise küsimust. Töörühm ergutas võtma meetmeid teadlikkuse suurendamiseks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse alal ning puudega inimeste integreerimiseks, samuti lesbide, geide, biseksuaalide ja transsooliste inimestega seonduvate küsimuste teadvustamiseks.

22,2 %77,8 %

27



Fraktsioonide esimehed ja kaasesimehed

Sooline jagunemine fraktsioonides

Euroopa Parlamendi liikmed jagunevad rühmadesse vastavalt poliitilistele vaadetele, mitte kodakondsuse järgi. Praegu on parlamendis seitse fraktsiooni, mida juhatab esimees (või kaks kaasesimeest). Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni juhatab Gabriele Zimmer

ning Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni kaasesimees on Rebecca Harms. Parlamendiliikmeid, kes ei kuulu ühtegi fraktsiooni, nimetatakse fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmeteks ja nende käsutuses on sekretariaat.

Fraktsioonid

Rebecca HARMS (DE – Greens/EFA)

Gabriele ZIMMER (DE – GUE/NGL)

EPP Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon

S&D Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis

ALDE Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon

Greens/EFA Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon

ECR Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon

EFD Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioon

GUE/NGL Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon

NI fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

0 %

10 %

20 %

30 %

40 %

50 %

60 %

70 %

80 %

90 %

100 %

NIEFDGUE/NGLECRVerts/ALEADLES&DPPE EPP S&D ALDE Greens/EFA ECR GUE/NGL EFD NI

814

36,4 %

63,6 %

0%

10 20 30 40 50 60 70 80 90

Euroopa Parlamendis on seitsmendal ametiajal 20 komisjoni ja kaks allkomisjoni. Komisjonid valmistavad ette parlamendi täiskogu istungite tööd, koostades raporteid seadusandlike ettepanekute kohta ning algatusraporteid. Komisjonide esimehed koordineerivad komisjonide tööd komisjonide esimeeste konverentsil. Kaheksat komisjoni 22 komisjonist juhatavad praegu naised.

Komisjonide esimeeste konverents – 8 naissoost komisjoni esimeest

Parlamendikomisjonid

Eva JOLY

(FR – Greens/EFA) Arengukomisjon

(DEVE)

Sharon BOWLES

(UK – ALDE)Majandus- ja

rahanduskomisjon (ECON)

Pervenche BERÈS

(FR – S&D) Tööhõive- ja

sotsiaalkomisjon (EMPL)

Amalia SARTORI

(IT – EPP)Tööstuse, teadusuuringute

ja energeetikakomisjon (ITRE)

Danuta Maria HÜBNER

(PL – EPP)Regionaalarengu-komisjon (REGI)

Doris PACK

(DE – EPP) Kultuuri- ja

hariduskomisjon (CULT)

Erminia MAZZONI

(IT – EPP)Petitsioonikomisjon

(PETI)

Barbara LOCHBIHLER

(DE – Greens/EFA) Inimõiguste allkomisjon

(DROI)

Naised parlamendikomisjonides

85,7 %

54,0 %

51,7 %

48,6 %

48,4 %

47,1 %

41,5 %

38,7 %

35,0 %

34,9 %

30,0 %

29,5 %

28,6 %

28,0 %

28,0 %

27,9 %

26,7 %

25,8 %

25,8 %

22,9 %

22,6 %

16,0 %* Komisjon, mida

juhatab naine

FEMM

EMPL*

LIBE

ENVI

CULT*

PETI*

IMCO

DROI*

ITRE*

BUDG

ECON*

AGRI

REGI*

JURI

PECH

AFET

DEVE*

CONT

INTA

TRAN

SEDE

AFCO





EsimeesMikael GUSTAFSSON

(SV – GUE/NGL)

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon (FEMM) vastutab soolist võrdõiguslikkust ja naiste õiguseid käsitlevate

küsimuste järelevalve ning selle valdkonna õigusloome eest.

FEMM-komisjon sai alguse Euroopa Parlamendis 1979. aastal loodud ajutisest naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonist. Sel ajal hakati naiste õigustele ja soolisele võrdõiguslikkusele pöörama rahvusvahelisel tasandil üha rohkem tähelepanu, kuna kõnealusel aastal võttis Ühinenud Rahvaste Organisatsioon vastu konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta. 1984. aastal sai FEMM-komisjonist alaline komisjon ning sellest ajast alates on ta olnud parlamendis peamine poliitiline organ, mis tegeleb soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamisega.

FEMM-komisjoni esimees on Mikael Gustafsson ning komisjoni tegevusvaldkond hõlmab järgmist: naiste õiguste määratlemine, edendamine ja kaitse Euroopa Liidus ning sellega seotud liidu meetmed; naiste õiguste edendamine kolmandates riikides, võrdsete võimaluste poliitika, sealhulgas sooline võrdõiguslikkus seoses töövõimaluste ja -tingimustega; igas vormis soolise diskrimineerimise kaotamine, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamine ja edasiarendamine kõikides poliitikavaldkondades; naiste õiguseid käsitlevate rahvusvaheliste kokkulepete ja konventsioonide järelmeetmed ja rakendamine ning naisi puudutavate küsimustega seotud teabepoliitika.

FEMM-komisjoni 2014. aasta jaanuari–aprilli tööprogrammis keskendutakse soolise võrdõiguslikkuse tõhustamisele ja naiste õiguste

edendamisele. FEMM-komisjonil on plaanis võtta vastu naiste vastu suunatud vägivalla vastast võitlust käsitlev seadusandliku algatusraporti projekt, mistõttu peab komisjon esitama 2014. aasta lõpuks ettepaneku määruse kohta, millega kehtestatakse meetmed liikmesriikide tegevuse edendamiseks ja toetamiseks soolise vägivalla ärahoidmisel. Rahvusvahelist naistepäeva on tavaks tähistada kui erilist aastapäeva, mil korraldatakse parlamentidevaheline komisjonide kohtumine. 2014. aastal arutatakse kohtumisel teemat „Naistevastase vägivalla ärahoidmine – raske ülesanne kõigi jaoks”, mis on tihedalt seotud seadusandliku algatusraportiga. Sellel üritusel arutavad Euroopa Parlamendi liikmed ja riiklike parlamentide esindajad kogemuste ning riikliku tasandi õigusloome üle, samuti strateegiliste meetmete ja ideede üle, kuidas võidelda naistevastase vägivalla vastu Euroopa Liidu tasandil.

FEMM-komisjon töötab ka järgmiste küsimustega: ELis ja liikmesriikides naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks võetud meetmete hindamine; seksuaalne ärakasutamine ja prostitutsioon ning selle mõju soolisele võrdõiguslikkusele; töö- ja eraelu tasakaal; naiste roll rahuprotsessides. Parlamendikomisjonide delegatsioonid külastavad Itaaliat enne selle eesistumist 2014. aasta teises pooles ning New Yorki, et osaleda ÜRO naiste staatuse komitee 58. istungil. Naiste staatuse komitee arutleb teemal „Naiste ja tütarlastega seotud aastatuhande arengueesmärkide rakendamisega seotud raskused ja saavutused".

http://www.europarl.europa.eu/committees/et/FEMM/home.html

0%

10 20 30 40 50

832

20 %

80 %

Delegatsioonide juhtide konverents – 8 delegatsiooni juhti

Naised parlamendi delegatsioonides

57,2 %52,0 %50,0 %50,0 %50,0 %47,1 %46,4 %46,4 %44,4 %42,9 %41,7 %41,2 %40,0 %40,0 %38,9 %38,5 %37,3 %35,7 %34,6 %34,0 %33,3 %32,0 %31,6 %29,4 %28,6 %28,6 %28,6 %28,1 %27,8 %26,3 %25,0 %23,8 %23,3 %23,1 %21,1 %21,1 %20,0 %18,2 %16,7 %13,3 %

* Delegatsioon, mida juhib naine

D-ILD-TR*

DCAM*D-IQ

D-UADSAS*

D-IND-US

DMAGDPLC*DANDDEEAD-CL

DNATDMASDACPDLAT

D-MD*D-JP

DMEDDPAPDASE

DMERD-IR*D-MXD-CAD-ZADEPADSCA

DANZ*DKORD-CNDSEED-MK

DARP*DCASD-RUD-AFD-BY

DCAR



Delegatsioonid hoiavad ja arendavad Euroopa Parlamendi rahvusvahelisi sidemeid. Delegatsioonide tegevuse eesmärk on hoida ja parandada kontakte nende riikide parlamentidega, kes on Euroopa Liidu kauaaegsed partnerid ja aitavad edendada ELi alusväärtusi kolmandates riikides. Praegu on parlamendis 36 delegatsiooni ja neli mitmepoolset assambleed. Parlamendi seitsmendal ametiajal on 36 delegatsiooni juhist kaheksa naised, kuid mitmepoolsetel assambleedel praegu naissoost juhte ei ole.

Parlamendi delegatsioonid

Hélène FLAUTRE

(FR – Greens/EFA) Türgi (D-TR)

Emer COSTELLO

(IRL – S&D)Palestiina Seadusandlik

Nõukogu (DPLC)

Monica Luisa MACOVEI

(RO – EPP)Moldova (D-MD)

Angelika NIEBLER

(DE – EPP)Araabia poolsaar (DARP)

Tarja CRONBERG

(FI – Greens/EFA)Iraan (D-IR)

Emine BOZKURT

(NL – S&D)Kesk-Ameerika (DCAM)

Jean LAMBERT

(UK – Greens/EFA)Lõuna-Aasia (DSAS)

Mara BIZZOTTO

(IT – EFD)Austraalia ja Uus-Meremaa

(DANZ)



ELi direktiivid soolise võrdõiguslikkuse teemal

1975 Direktiiv 75/117/EMÜ võrdse tasustamise kohta

Direktiivis sätestatakse soolise diskrimineerimise kaotamine kõigis tasustamisega seotud aspektides (kehtetuks tunnistatud uuesti sõnastatud direktiiviga 2006/54/EÜ).

1976 Direktiiv 76/207/EMÜ võrdse kohtlemise kohta

Direktiiviga keelustatakse otsese ja kaudse ning perekonnaseisuga seotud sooline diskrimineerimine töö saamisel, kutseõ s ja edutamisel või seoses töötingimuste ja töölepingu lõpetamisega (kehtetuks tunnistatud uuesti sõnastatud direktiiviga 2006/54/EÜ).

1978 Direktiiv 79/7/EMÜ sotsiaalkindlustuse kohta

Direktiivis nõutakse naiste ja meeste võrdset kohtlemist riiklikes sotsiaalkindlustusskeemides, mis pakuvad kaitset haiguse, invaliidsuse, vanaduse, tööõnnetuste, kutsehaiguste ning töötuse puhul.

1986 Direktiiv 86/378/EMÜ kutsealaste sotsiaalkindlustusskeemide kohta

Eesmärk on rakendada naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtet kutsealastes sotsiaalkindlustusskeemides. Muudetud 1996. aastal.

1992 Direktiivi 92/85/EMÜ rasedate töötajate kohta

Direktiivis sätestatakse miinimummeetmed rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate naiste tööohutuse ja töötervishoiu parandamiseks, sealhulgas seaduslik õigus vähemalt 14-nädalasele rasedus- ja sünnituspuhkusele.

1996 Direktiiv 96/34/EÜ lapsehoolduspuhkuse kohta

Direktiivis nähakse kõigile liikmesriikide poolt kehtestatud teatavas vanuses laste vanematele ette vähemalt kolme kuu pikkune lapsehoolduspuhkus ja töölt puudumise õigus ülalpeetava haiguse või õnnetusjuhtumi korral (kehtetuks tunnistatud direktiiviga 2010/18/EL).



1997 Direktiiv 97/80/EÜ soolise diskrimineerimise juhtude tõendamiskohustuse muutmise kohta

Direktiivis taotletakse muudatuste tegemist liikmesriikide õigussüsteemi, et töötajate soolist diskrimineerimist käsitlevate kaebuste korral tööandjate vastu jagatakse tõendamiskohustus õiglasemalt (kehtetuks tunnistatud uuesti sõnastatud direktiiviga 2006/54/EÜ).

2002 Direktiiv 2002/73/EÜ võrdse kohtlemise kohta tööl

Direktiiviga muudetakse 1976. aasta võrdse kohtlemise direktiivi, lisatakse kaudse diskrimineerimise, ahistamise ja seksuaalse ahistamise mõisted ning nõutakse liikmesriikidelt võrdõiguslikkust edendavate asutuste loomist, et edendada, analüüsida, jälgida ning toetada naiste ja meeste võrdset kohtlemist (kehtetuks tunnistatud uuesti sõnastatud direktiiviga 2006/54/EÜ).

2004 Direktiiv 2004/113/EÜ kaupade ja teenuste kohta

Direktiiviga laiendatakse soolise võrdõiguslikkuse alaseid õigusakte esimest korda tööhõive valdkonnast väljapoole.

2006 Uuesti sõnastatud direktiiv 2006/54/EÜ võrdse kohtlemise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes

Õigusaktide läbipaistvuse, selguse ja sidususe parandamiseks koondatakse direktiivis võrdset tasustamist, kutsealaseid skeeme ja tõendamiskohustust käsitlevad kehtivad sätted ühte teksti.

2010 Direktiiv 2010/18/EL vanemapuhkuse kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ

Direktiiviga antakse mees- ja naissoost töötajatele õigus taotleda vähemalt neljakuulist vanemapuhkust. Direktiivi eesmärk on parandada töötavate vanemate töö-, pere- ja eraelu ühitamist ning meeste ja naiste võrdseid võimalusi seoses nende võimalustega leida tööd ja kohtlemisega töökohal.

2010 Direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta

Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet kohaldatakse ka füüsilisest isikust ettevõtjatele, tunnustatakse suuremal määral abikaasade tööd ning kehtestatakse uued sätted võitluseks diskrimineerimise vastu ja seoses äritegevuse alustamise, sotsiaalkaitse ning raseduse ja sünnitusega.

Naised Euroopa Parlamendis

Haldustasand

Rahvusvaheline

naistepäev

8. märts 2014



Rahvusvaheline naistepäev – 8. märts 20132

DG

ITEC

, ED

IT D

irect

orat

e | D

esig

ned

by C

LIEN

TS A

ND

PRO

JEC

TS O

FFIC

E, In

tran

et S

ervi

ces U

nit |

Prin

ted

by P

rintin

g U

nit

Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse brošüüris järgmist tähistust:

naised mehed

Andmeallikad:

u EP haldus: Streamline, seisuga 5.1.2014

u Fotod: Euroopa Parlament

Koostaja:


European Parliament, President Building37B avenue J.F Kennedy, L-1855 LuxembourgTel: +352 4300 24397

E-post: [email protected]: http://www.epintranet.ep.parl.union.eu/intranet/ep/lang/en/content/administrative_life/personnel

Vastutuse välistamine: käesolevas trükises väljendatud arvamused ei kajasta tingimata Euroopa Parlamendi ametlikku seisukohta.

H A L D U S TA S A N D

Võrdsuse ja mitmekesisuse üksus – Personali peadirektoraat 3

SISUKORD

4 Peasekretäri saatesõna

4 Peasekretäri asetäitja saatesõna

5 Personali peadirektoraadi peadirektori Yves Quitini eessõna

6 Euroopa Parlamendi peasekretariaadi struktuur – peadirektorid ja direktorid

7 Naised juhtivatel ametikohtadel: statistika

9 Peasekretariaat, fraktsioonide sekretariaadid ja parlamendiliikmete registreeritud assistendid: statistika

11 Töö- ja eraelu ühitamise meetmed: statistika

13 Soolist võrdõiguslikkust edendavad organid



Personali peadirektoraadi võrd-suse ja mitmekesisuse üksuse brošüüri avaldamine on hea

võimalus teha rahvusvaheliseks nais-tepäevaks asjakohane kokkuvõte.

Soolise võrdõiguslikkuse poliitika puudutab kõiki valdkondi ja seda tu-leb arvesse võtta kõigis parlamendi projektides ja poliitikapõhimõtetes. Euroopa Liidu insti-tutsioonide haldustegevuse suhtes kehtestatud eeskirjad võimaldavad võtta positiivseid meetmeid, et tagada nais-te võrdne esindatus kõigil haldustasanditel. Parlamendi administratsioon on töötanud selle eesmärgi nimel ja alustanud 2007. aastast koolituse eriprogrammiga naiste-le, kellel on eeldusi saada üksuse juhatajaks. Programm on osutunud väga edukaks, sest selle abil on üksuse juhata-jaks saanud 39 naist ehk rohkem kui kolmandik osaleja-test. Koolitusprogrammi jätkuks on uus programm Talent Management, mille tähelepanu keskmes on samuti ande-kate inimeste leidmine ja arendamine.

Soolisest võrdõiguslikkusest kõneldes ei saa mööda min-na era- ja tööelu ühitamise küsimusest. Peasekretariaat tagab personalieeskirjade asjakohaste sätete täieliku ko-haldamise. Praeguste tulemuste saavutamisel ja tulevaste edusammude tegemisel on olnud ja on edaspidigi äärmi-selt oluline osa töötajate teavitamisel.

Kuigi kõik eesmärgid ei ole veel saavutatud, on siiski häid tulemusi nii keskastme juhtide tasandil, kus naiste osakaal on suurenenud kolm protsendipunkti, kui ka kõrgema juhtkonna tasandil, sest 2013. aastal ületati peadirektorite puhul juhatuse poolt püstitatud naiste esindatuse ees-märk ning direktorite puhul täideti eesmärk osaliselt.

2014. aastal jätkab peasekretariaat jõupingutuste tege-mist, et jõuda täieliku soolise võrdõiguslikkuseni kõikidel tasanditel.

Klaus WELLE

Rahvusvahelise naistepäeva eel on mul hea meel ka tänavu osaleda selle teadlikkust

suurendava brošüüri koostamises, mille eesmärk on edendada Euroopa Parlamendis soolise võrdõiguslikkuse toetamist ja tunnustamist, selle tee-ma tundmist ja mõistmist.

Asepeasekretärina leian, et peaksime kõik olema uhked, et töötame selle demokraatliku institutsiooni heaks, mis on alati võidelnud naiste õiguste ja võrdõiguslikkuse eest.

Poliitilisel tasandil on Euroopa Parlament pidevalt rõhutanud, et soolise võrdõiguslikkusega on vaja tegeleda ELi tasandil, võttes arvesse kõike seda, mida juba tehakse liikmesriikides.

Euroopa Parlament on alati asetanud soolise võrdõiguslik-kusega seotud küsimused tähtsale kohale nii oma töös kui ka ELis tervikuna, teinud kindlaks vajakajäämised, töötanud välja strateegiaid ja uusi meetmeid, nähes ette, et ühtne lähenemine on kasulik ja loob Euroopa lisaväärtust. Tegeli-kult ei tea keegi, kui suurt Euroopa lisaväärtust võivad luua sellised meetmed nagu „võrdne tasu võrdse töö eest”, mis on sätestatud ELi aluslepingutes alates 1957. aastast. Mõju-hinnangute direktoraadi hiljutise uuringu kohaselt võib see, et seda tähtsat põhimõtet ei viida ellu ühismeetmetega, minna aastas maksma 13 miljardit eurot.

Kõigist tegematajätmistest hoolimata teeb meie institut-sioon jätkuvalt olulisi edusamme personalieeskirjade uuen-damise ja soolise võrdõiguslikkuse ametliku tunnustamise

vallas. Näiteks olid 2013. aastal keskastmejuhtidest 30 % naised; veelgi enam – 24 eelmisel aastal ametisse asunud üksuse juhataja seas on üheksa naist, mis on paljulubav tu-lemus, arvestades seda, et tavaliselt naised isegi ei kandi-deeri sellistele ametikohtadele.

Toetust soolisele võrdõiguslikkusele ja sellega seotud ko-hustuste võtmist ei saavutata aga ainult uute seaduste vas-tuvõtmise või eesmärkide püstitamisega. Aset peab leidma ka nö kultuuriline muutus, mis on puudujääkide kõrvalda-miseks ülimalt tähtis. Hoolimata sellest, et poliitilised orga-nid, juhtkond ja mitmed algatused tegelevad soolise võrd-õiguslikkuse teemaga, on kõrgematel ametikohtadel ikkagi vähem naisi või leiab neid sellistest ametitest, mis ongi val-davalt naiste käes.

Oluliste ja püsivate muutuste saavutamiseks peame looma meetmete „ökosüsteemi” ja tagama selle jätkusuutlikkuse. Lisaks peame tublisti tööd tegema, et muuta mõttemalle ja kultuuri, toetada nii naiste kui ka meeste püüdlusi, suuren-dada teadlikkust takistustest, millega naised seisavad silmit-si teel tippu, ning juurutada sooneutraalne tulemuslikkuse mudel, mis soodustab erinevaid juhtimisstiile aktsepteeriva kultuuri arengut.

Sel aastal tahaksin lõpetada, tsiteerides Mark Twaini: „Nad ei teadnud, et see on võimatu, seega nad tegid selle ära.”

Mõelda, kui palju võivad teha ära naised, kes on oma võimalustest igati teadlikud!

Francesca R. RATTI

Peasekretäri saatesõna

Peasekretäri asetäitja saatesõna



PERSONALI PEADIREKTORAADI PEADIREKTORI

Yves Quitini eessõna

Soolise võrdõiguslikkuse poliitika elluviimine Euroopa Parlamendi peasekretariaadis personali

peadirektoraadi juhtimisel

Võrdõiguslikkuse poliitika on Euroopa Parlamendi peasekretariaadi ja personali peadirektoraadi eesmärkide hulgas olulisel

kohal. Juhatuse aruanded selles valdkonnas, võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamist käsitlev põhimõtteline avaldus1 ning võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamise tegevuskava2 , mis on juba ellu viidud, loovad vajaliku poliitilise raamistiku üldises õiguslikus kontekstis, mida tugevdati Lissaboni lepingu ja põhiõiguste hartaga.

Personali peadirektoraadi ülesanne on viia võrdõiguslikkuse poliitika ellu ja tagada selle edu. Erilist tähelepanu pööratakse naiste ja meeste tasakaalustatud esindatusele kõikidel tasanditel ning soolise võrdõiguslikkuse arvesse võtmisele poliitikameetmetes ja sisemenetlustes. Selleks on välja töötatud meetmed eeskätt keskastme juhtkonnale, kus naiste alaesindatus on endiselt kõige silmatorkavam.

Aastal 2007 käivitas personali peadirektoraat toetava meetmena katselise koolitus- ja motivatsiooniprogrammi naistele, kellel on eeldusi saada üksuse juhatajaks. Seni on korraldatud neli tsüklit 120 osalejaga. Programmi edukust tõendab asjaolu, et selle aja jooksul on ametisse nimetatud 55 naissoost üksuse juhatajat, kellest 39 osales programmis. Personali peadirektoraat on käivitanud veelgi ulatuslikuma programmi Talent management, millega pakutakse terviklikku koolituskava väga võimekatele meestele ja naistele, et anda neile juhtival ametikohal töötamiseks vajalikud oskused.

Naiste osakaal keskastme juhtide hulgas (29,2%) on siiski püstitatud eesmärgist (40%) väiksem. Soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma taotlusel on juhtkond esitanud naistele, kes ei tööta juhtival kohal, kuid võiksid kandideerida

1 Juhatuse poolt vastu võetud 13. novembril 2006.

2 Juhatuse poolt vastu võetud 9. märtsil 2009.

üksuse juhataja ametikohale, küsimustiku, et selgitada välja põhjused, miks vähesed naised kandideerivad nendele ametikohtadele, ning kõrvaldada see puudujääk. Personali peadirektoraat tunneb samuti heameelt asjaolu üle, et on saavutatud eesmärk võrdsustada meeste ja naiste osakaal kõrgema juhtkonna hulgas ning peadirektorite tasemel on seda eesmärki juba mitmendat aastat ületatud.

Lisaks sellele on heaks kiidetud juhised sooneutraalse keelekasutuse kohta ning kõik töötajad võivad osaleda võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse alasel koolitusel. Samuti korraldatakse teavituskampaaniaid, näiteks antakse võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse auhind 2014. aastal üle rahvusvahelisel naistepäeval. Selle formaati on oluliselt muudetud ja sedapuhku on peamine rõhuasetus soolisel võrdõiguslikkusel. Olen veendunud, et auhind antakse teenistujale, teenistusele või peadirektoraadile, kes on tarmukalt ja sihikindlalt aidanud kaasa selle valdkonna edendamisele. Personali peadirektoraat ja eriti võrduse ja mitmekesisuse üksus on samuti korraldanud koolitamise ja teavitamise eesmärgil seminare ja ümarlaua arutelusid. Institutsioonidevaheline koostöö võimaldab ühtlasi vahetada häid tavasid.

Ei tohiks ka unustada, et esmatähtsaks peetakse meetmeid, mille abil edendada töö- ja eraelu ühitamist, väärikust tööl ja üksikisiku austamist, sealhulgas eeskätt ahistamist ennetavat ja selle vastu võitlemise poliitikat (personalieeskirjade artikkel 12a).

Pean vajalikuks rõhutada, et kõikides valdkondades rakendatav soolise võrdõiguslikkuse poliitika saab olla edukas vaid siis, kui selles osalevad kõik peasekretariaadi sidusrühmad. Personali peadirektoraat kavatseb ka edaspidi olla selles valdkonnas eestvedaja ja koordineerija.



Euroopa Parlamendi peasekretariaat Struktuur

PeasekretärÕigusteenistusJurist

DG PRESPresidentuur

Peasekretäri asetäitja

DG COMMKommunikatsioon

DG EXPOVälispoliitika

DG INLOInfrastruktuur ja

logistika

DG PERSPersonal

DG IPOLSisepoliitika

DG TRADKirjalik tõlge

DG INTESuuline tõlge ja

konverentsid

DG FINSFinantsküsimused

DG ITECTehnoloogilised

uuendused ja tugiteenused

DG SAFETurvalisus

Peasekretäri kantselei juhataja

* Washingtoni büroo: meessoost direktor

** ajutiselt

Tähistus:

naised

mehed

*

Peadirektorid ja direktorid

**

**

**

**

** **

DG EPRSParlamendi

teadusteenused

** **

1529 731771529 73177

0 10 20 30 40

4 930,8 % 69,2 %

34,1 % 29,2 %

30,8 %20 %

34,1 %35 %

29,2 %40 %

65,9 % 70,8 %



Naised juhtivatel ametikohtadel: statistika

Peadirektorid

Peasekretäri asetäitjaPresidentuuri peadirektoraat (DG PRES)Turvalisuse peadirektoraat (DG SAFE)

(ajutiselt)

Kommunikatsiooni peadirektoraat

(DG COMM)

Kirjaliku tõlke peadirektoraat

(DG TRAD)

Suulise tõlke ja konverentside peadirektoraat

(DG INTE)

Üksuse juhatajad

Direktorid

Direktorid

Peadirektorid

Üksuse juhatajad

Naised seisuga 5.1.2014

2009. aasta eesmärgid, mille juhatus püstitas 2006. aastal (Kaufmanni raport)

Francesca R. RATTI Juana LAHOUSSE-JUÁREZ Janet PITT Olga COSMIDOU

0 % 20 % 40 % 60 % 80 % 100 %

2008

2009

2010

2011

2012

2013 100 %

63,6 %

56,2 %

87,5 %

60 %

66,7 %

3

4

0

7 36,4 %

79 43,8 %

17 12,5 %

46 40 %

36 33,3 %

0 % 20 % 40 % 60 % 80 % 100 %

76,2 %80 %62,5 %54,5 %76,9 %76,5 %82,4 %60,6 %53,1 %100 %86,7 %83,3 %44,4 %70,8 %

23,8 %20 %

37,5 %45,5 %23,1 %23,5 %17,6 %39,4 %46,9 %

0 %13,3 %16,7 %55,6 %29,2 %

71,9 %

66,4 %

60,0 %

62,5 %

28,1 %

33,6 %

40,0 %

37,5 %



Kõrgematele juhtivatele ametikohtadele nimetatud – peadirektorid ja direktorid(1.1.2013–31.12.2013)

Üksuste juhatajad soo ja peadirektoraadi järgi (seisuga 5.1.2014)

Üksuse juhatajate valimine – 2013

DG PRES

DG IPOL

DG EXPO

DG EPRS

DG COMM

DG PERS

DG INLO

DG TRAD

DG INTE

DG FINS

DG ITEC

DG SAFE

Õigusteenistus

Kokku

Kandidaadid

Intervjueeritud kandidaadid

Lõppvooru valitud kandidaadid

Ametisse nimetatud

AST1

AST2

AST3

AST4

AST5

AST6

AST7

AST8

AST9

AST10

AST11

AD5

AD6

AD7

AD8

AD9

AD10

AD11

AD12

AD13

AD14

AD15

AD16 44,4 %18,2 %29,1 %43,1 %46,9 %45,5 %40,9 %44,7 %61,6 %61,4 %57,8 %62,9 %

42,9 %45,5 %53,8 %65,7 %62,5 %60,7 %61,8 %68,5 %70,2 %79,7 %77,5 %

444316269665293173259100232

2425114259227219181187308102196

35 %

40 %

45 %

50 %

55 %

60 %

201320122011200719971987197719671957

55,6 %81,8 %70,9 %56,9 %53,1 %54,5 %59,1 %55,3 %38,4 %38,6 %42,2 %37,1 %

57,1 %54,5 %46,2 %34,3 %37,5 %39,3 %38,2 %31,5 %29,8 %20,3 %22,5 %

518

105214

787975

115108163

73137

323098

135136142112

86131

2657

309941 %

125748,2 %

184234,8 %

2156 59 %

1171 51,8 %

985 65,2 %



EP peasekretariaat, fraktsioonide sekretariaadid ja parlamendiliikmete registreeritud assistendid:

statistika

EP peasekretariaadi töötajad

EP peasekretariaadi töötajad (1957 – 2013)

AD tegevusüksuse töötajad AST tegevusüksuse töötajad

Kokku

AD

AST

0 10 20 30 40

48 45 46 46 43 45 49 46 47

48,4 %

60,3 %

42,9 %

53,6 %

45,5 %

48,2 %

54,5 %

51,8 %

31,0 %

34,8 %

69,0 %

65,2 %

0 10 20 30 40

60,1 %

44,3 %

70,6 %57 % 43 %

476

140

3363

39,9 %

55,7 %

29,4 %

316

176

1404

994746

57,1 %42,9 %



Edutatute protsent edutamisõiguslike hulgast soo ja tegevusüksuse järgi – 2013

Fraktsioonide peasekretärid

Parlamendiliikmete registreeritud assistendid

Edutatud töötajate jagunemine soo ja tegevusüksuse järgi – 2013

Fraktsioonide töötajad

Keskmine vanus soo lõikes

Keskmine vanus (kokku)

Kokk

u

Kokk

u

Kokk

u

Keskmine vanus (AD) Keskmine vanus (AST)

Näide: aastal 2013 edutati 60,3% edutatavatest AD naisteenistujatest.

Näide: aastal 2013 oli 69% edutatud assistentidest naised (naisi ja mehi kokku alati 100%) ning 5. jaanuari 2014. aasta seisuga oli 65,2% AST teenistujatest naised.

Kokku

AD

AST

ADADKokku

Kokku

Edutatud

EdutatudASTAST

ASTAD ASTAD

AST

AD

AST

AD 129

135

91

103

43

32

47

35

171 266525 114161695

14,6 %

41,8 %

9,6 %

33,4 %

12,3 %

36,8 %

172 491 5 69 35 189 25 192 29 200

64,7 %

43 %

1,9 %

6 %13,2 %

16,6 %

9,4 %

16,8 %

10,9 %

17,5 %

25 %

19,2 %

34,1 %

25,4 %

75 %

80,8 %

65,9 %

74,6 %

157 43 32 47 35458 129 135 91 103

7,3 %

3,7 % 3,2 % 4 % 3,6 %

15,1 %

10,3 %

7,3 % 7,2 %5,6 %



Osalise tööajaga töötajad Osalise tööajaga töötajad

Näiteks valis 64,7% osalise tööajaga mehi (võrreldes 43% naistega) poole kohaga töötamise. Kui osalise tööajaga töötav isik muutis oma tööaega 2013. aasta jooksul, siis arvestatakse teda kõikides valitud kategooriates.

(kogu personalist tegevusüksuse järgi) (valitud tööaja järgi)AD 50 % 60 % 75 % 80 % 90 %AST Kokku

Täisajaga vanemapuhkusel töötajad Poole kohaga vanemapuhkusel töötajad

(tegevusüksuse järgi) (tegevusüksuse järgi)

Vanemapuhkusel töötajad

Täisajaga vanemapuhkusel töötajad

Poole kohaga vanemapuhkusel töötajad

(kogu personalist) (kogu personalist tegevusüksuse järgi) (kogu personalist tegevusüksuse järgi)

Töö- ja eraelu ühitamise meetmed: statistika(jaanuar–detsember 2013)

AST

AD 36

11

23

7

39 %

38,9 %

61 %

61,1%

AST

AD

AST

AD 10

16

16

25

7

2

10

1

41,2 %

11,1 %

38,5 %

3,8 %

58,8 %

88,9 %

61,5 %

96,2 %



Töötajad, kes on puhkusel isiklikel põhjustel

(tegevusüksuse järgi)

Kõigist töötajatest töötas 2013. aastal osalise tööajaga 26,8% (sealhulgas need, kes olid poole kohaga vanemapuhkusel), 11,7% oli vanemapuhkusel, 1,7% oli perepuhkusel ning 1,5% oli

puhkusel isiklikel põhjustel.

Täisajaga perepuhkusel töötajad Poole kohaga perepuhkusel töötajad

(tegevusüksuse järgi) (tegevusüksuse järgi)



Euroopa Parlamendi administratsioonis on mitu organit ja struktuuri, mis tegelevad soolise võrdõiguslikkusega. Kuigi neil on erinevad rollid ja ülesanded, on nende tihe koostöö olulise tähtsusega, et parlament saaks tööandjana edendada võrdseid võimalusi ja saavutada konkreetseid tulemusi.

Võrdsuse ja mitmekesisuse üksusAlberto ROSSETTIüksuse juhataja

Võrdsuse ja mitmekesisuse üksus allub personali peadirektoraadi peadirektorile. Selle ülesanneteks on võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse poliitika väljatöötamine, elluviimine ja jälgimine Euroopa Parlamendi peasekretariaadis. Üksus täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

u järgida ja ellu viia Euroopa Parlamendi juhatuse kindlaks määratud võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse poliitikat;

u tagada, et Euroopa Parlamendi personalipoliitika kajastaks võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse austamise põhimõtteid; edendada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist personalipoliitika igasse aspekti;

u edendada, koordineerida ja hinnata puudega inimeste töölevõtmist käsitlevat heade tavade juhendit; töötada välja ja koordineerida projekte, mis edendavad puudega inimeste täielikku osalemist ja kaasamist;

u koostada uuringuid ja aruandeid; koguda ja analüüsida statistikat soolisest perspektiivist; tegutseda eesmärgiga ennetada ja kaotada igasugune diskrimineerimine vastavalt personalieeskirjade artiklile 1d;

u edendada avatud ja kaasava töökeskkonna loomist; töötada välja ja koordineerida projekte, mis lihtsustavad töö- ja eraelu ühitamist; osaleda väärikust töökohal käsitleva poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel, et kaotada töökohal kõik ahistamise vormid;

u korraldada teadlikkuse tõstmise eesmärgil üritusi ja koolitusi; anda töötajatele abi võrdõiguslikkuse ja mitmekesisusega seotud küsimuste lahendamisel.

Võrdsuse ja mitmekesisuse üksus toetab ja abistab soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse eest vastutavat asepresidenti, kes juhib kõrgetasemelist töörühma. Üksus nõustab ja abistab ka ametisse nimetavat asutust, võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse komiteed (COPEC) ja teisi parlamendi organeid võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamise küsimustes EP peasekretariaadis. Samuti koordineerib üksus peadirektoraatide võrdsuse ja mitmekesisuse koordinaatorite rühma ning edendab teabe ja heade tavade vahetust oma institutsioonidevaheliste partneritega.

Soolist võrdõiguslikkust edendavad organid



Võrdsuse ja mitmekesisuse koordinaatorid

Iga peadirektor nimetab ametisse kaks võrdsuse ja mitmekesisuse koordinaatorit, kelle ülesanne on aidata kaasa Euroopa Parlamendi peasekretariaadi võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse poliitika elluviimisele oma peadirektoraadis. Koordinaatorid nõustavad juhtkonda ja kolleege ning annavad neile asjatundlikku abi võrdõiguslikkust ja mitmekesisust käsitlevate küsimuste lahendamisel. Nad aitavad ennetada igasugust diskrimineerimist ja võidelda selle vastu, parandades dialoogi ja suurendades teadlikkust, et edendada avatud ja kaasavat töökeskkonda.

Koordinaatorid teevad tihedat koostööd võrdsuse ja mitmekesisuse üksusega. Võrdsuse ja mitmekesisuse koordineerimise rühm (koosneb koordinaatoritest ning võrdsuse ja mitmekesisuse üksusest) võib koostada peasekretärile ja peadirektoritele adresseeritud dokumente, teatisi ja ettepanekuid üldist huvi pakkuvatel olulistel teemadel oma vastutusalas. Võrdsuse ja mitmekesisuse üksus tagab rühma koordineerimise ja sekretariaadi töö.

Võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse komitee (COPEC)Jutta SCHULZE-HOLLMENCOPECi esimees

COPEC moodustati 1987. aastal ühiskomiteena. Komitee koosneb esimehest, neljast ametisse nimetava asutuse määratavast liikmest ja neljast personalikomitee määratavast liikmest. COPECi üldine ülesanne on teha soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse meetmete kohta ettepanekuid ja kontrollida nende elluviimist Euroopa Parlamendi peasekretariaadis. COPECil on vaatlejad mitmes personaliküsimustega tegelevas komitees ja kõrgemate ametnike ametisse nimetamise nõuandekomitees. Administratsioon peab COPECiga regulaarselt nõu personalipoliitikat käsitlevate personalieeskirjadest tulenevate eeskirjade ja rakendusmeetmete küsimuses. COPEC esitab nende küsimuste kohta arvamusi. COPECi peamised eesmärgid on esitatud komitee tegevuskavas aastateks 2011–2014 (http://www.europarl.ep.ec/services/copec/programme_EN.htm).

PersonalikomiteeStefano GUCCIONEPersonalikomitee esimees

Personalikomitee esindab töötajate huve parlamendi administratsioonis, eeskätt sellistes valdkondades nagu ametialane karjäär, töötingimused, töötasu ja sotsiaalkindlustus, distsiplinaarmeetmed ja õiguskaitse. Personalikomitee hoiab pidevat sidet administratsiooni ja töötajate vahel ning aitab kaasa parlamendi teenistuste sujuvale tööle. Personalikomitee saadab oma esindajad parlamendi nõuandekomiteedesse, samuti institutsioonidevahelistesse komiteedesse ja organitesse, kus on nõutav töötajate esindatus. Personalikomitee on samuti esindatud kutseala delegatsioonides.

Personalikomitee liikmete valimine toimus 2013. aasta novembris ja selle tulemusel suurenes veelgi naiste esindatus selles organis (varem 44,8%, nüüd 48,3%), mis on juba väga lähedal täieliku tasakaalu saavutamisele.

1415

48,3 %51,7 %

naised euroopa parlamendis - european parliament · 2014. 4. 30. · naised euroopa parlamendis 2...

Documents