Naivism ja sürrealism

NAIVISM e. Naiivne kunst e. Privitiivne kunst e. Pühapäevakunst

Sellel kunstistiili l on sarnasust itaalia eelrenessansi kunstiga, mida on mõnikord ka nimetatud primitiivsekskunstiks. Sellepärast on navismi teine nimetusprimitivism.HENRI ROUSSEAU : Tänu talle osaks saanud kubistide poolsele kuulsusele hakati märkama ka teisi naiviste.1933 aastal toimus Pariisis esimene suur naivistliku kunsti näitus.

Naivismi tunnused:

Sõltumatu igasugustest traditsioonidestkunstniku kordumatu isiksusvärskus ja ainulaadsusTeosed on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon.

Naivistid on:

Naivistid on nn. pühapäevamaalijad, kes teenivad elatist muu tööga.Nad ei ole kunstitegemist õppinud ja maalivad ainult enda lõbuks. naivistid loovad oma kunsti tavaliselt üksinduses ja teistest sõltumata, kuid mõnes paigas on kujunenud naivistide koolkonnad.Rahvusvaheliselt kõige kuulsamad naivistid on grusiinlane NIKO PIROSMANAšVILI ja horvaat IVAN GENERALIC.Kuulsaim Eesti naivist oli PAUL KONDAS.

Henri

Rousseau. Karnevaliõhtu. Õli.

1886

Henri Rousseau. Unenägu. 1910

Niko Pirosmanašvili. Viis vürsti pummeldamas. Maaling vahriidel. 1906

Ivan

Generalic. Lehmad Eiffeli

torni all. Õli klaasil. 1972

Ivan Generalic. Drvosjece. 1959

Paul Kondas Maasikasööjad. Õli. 1965

Maurice Utrillo

Sürrealism

Mis on sürrealism?

See on prantslasest kirjaniku ja ideoloogiAndre Bretoni poolt 20. saj alguses loodud tegevussuundSürrealismi üheks eesmärgiks on elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine.Sürrealism väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi.Sürrealismi seose tõttu realismiga on levinud ka termin "veristlik sürrealism" (veristlik: “tõene”).

sürrealismi tunnused:

Püüti otsida alateadvuse jälgi unenägudest, hallutsinatsioonidest ning laste, vaimuhaigete või ürgaja inimeste virtuaalsetes eneseväljendustes.

Fantaasia-ja värvirohke. Ei tunnistatud piire, sealhulgas ka mitte

kunstiliikide vahel. Erines senisest maalikunstist omapäraste

süžeede poolest. Vaimukad objektid: ( nt. karusnahaga

kaetud kohvitass ).

Verilistlik (e. realistlik) sürrealism

Verilistliku sürrealismi eeskujuks on GIORGIO de CHIRICO looming.

Seda tüüpi sürrealismi kuulsaim esindaja oli SALVADOR DALI. Tema looming on baroklikult ülespuhutud ja eksalteeritud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Tihti maalib ta piltidesse optilisi petteid, mida saab tajuda mitut moodi. Ta tahab kustutdada reaalse ja ebareaalse piiri.

Yves Tanguy. Kaarte paljunemine. 1954.

Salvador Dali. Mae West. 1934-

1936

Salvador Dali. Kodusõja eelne aimus. 1936.

Salvador Dali. Mälestuse püsivus. 1931

Man Ray. Kingitus. 1921. a. originaali kordus.

Alberto

Giacometti. Kõndiv mees III.

Pronks. 1960

Rene Magritte. Igiliikumine. 1934

Rene Magritte. Sürrealistliku

väljaande “Minotaure” esikaas.

1937

Rene Magritte. Ravitseja. 1937

Max Ernst. Kodukoldeingel. 1937.

Max Ernst. Kaks last, keda

ähvardab ööbik. Õli puul,

puitkonstruktsioon. 1924.

Max Ernst. Napoleon

kõnnumaal. 1941

Kokkuvõte:Sürrealistid ei leidnud 1920. ja 1930. aastail laiemat tunnustust. Neid peeti skandalistideks ning neid võõristati, nende looming tundus liiga literatuurne ja odav. Pärast 1970. aastat on sürrealism enam populaarsust võitnud. Sürrealismi uudsus on innustanud ka teiste stiilide kunstnikke.

Naivistide maalid põhjustasid paarkümmend aastat publiku pilkeid või õlakehitusi, kuid peale 1933. aastal toimunud Pariisi näitust hakati nende loomingut väärtustama. Naivismile omaseid tunnuseid võib leida ka mitmete kuulsate modernistlike kunstnike loomingus. Mõned kunstnikud, kes on saanud traditsioonilise kunstihariduse, on hakanud teadlikult naivismi jäljendama.