Registreeritud Äriregistris nr. 10225846Laki tn.12 EE0006 TallinnTel. 656 32 03, faks 656 31 99E-Mail: admin@ekonsult.eeKeskkonnaministeeriumi litsents KKM-0012

Töö nr. E580

Tellija: Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Amet

NARVA LINNA HALJASTUSEOSAÜLDPLANEERING

NARVA HALJASMAADE PLANEERING

Juhatuse liige Tiit Masso

Projekti juht Andres Levald

Tallinn, 12.03.99

1

KOKKUVÕTEHaljastuse osaüldplaneeringu eesmärgiks oli luua maakasutuslikud võimalused, etNarva linna haljasaladest tekiksid linna osasid ühendav sisemine ja linnaäärseid metsilinna haljasmaadega ühendav välimine roheline ring. Ringid oleksid omavahel seotudpuiesteedega ja haakuksid projekteeritud jalg-ja rattateede võrgustikuga.

Narva haljastuse osaüldplaneeringu käesoleva ettepaneku alusel on linna perspektiivsemaakasutuse kavandamisel võimalik arvestada haljasmaade süsteemi säilitamistplaneeritud ulatuses ning koostada vajalikud detailplaneeringud ja muuprojektdokumentatsioon.

Töös on geoinfosüsteemi MapInfo abil varasemate uurimistööde ja planeeringuteanalüüsi alusel koondatud olemasolevaid haljasalasid puudutav teave, täiendatudkavandatavate haljasaladega, kantud see digitaalkaardile ning seotud krundi-jamaakasutuspiiridega linnas.

Töö teatav vastuolulisus peegeldab jätkuvaid muutusi ümberkujunevas ühiskonnas,objektiivseid kasvuraskusi ning üldplaneeringu koostamise käiku. Nagu mitmes teisesEesti linnas on ka Narvas üheks probleemiks haljasalasid puudutava autentse statistikanappus. Samas ei ole maakasutuse tegelikku olemit välja selgitamata võimalik maadkui linnaehituse põhiressurssi heaperemehelikult kasutada, planeerida ega hooldada.

Narva haljasmaade planeering on töö esimeseks etapiks, mis käsitleb probleemi linnaüldplaani tasemel. Pärast Narva linna pädevate ametite seisukohtade väljakujunemistesitatud dokumentatsiooni ja planeerimispõhimõtete suhtes on koondatud teabe aluselotstarbekas jätkata iseseisva tööna haljasalade detailsemat läbitöötamist ja projektidening hooldusplaanide koostamist, samuti leida lahendused küsimustele, mis kerkivadüles käesoleva töö läbivaatamise käigus.

Tulevikus on lisaks eeltoodule soovitav analüüsida lisaks haljasalade ruumiliselepaiknemisele ka haljastuse linnamajanduslikke aspekte, vajalikke eelarvekulusid jaalternatiivseid rahastamisvõimalusi. Koos reaalsete ajakavade ning hooldusplaanidegapeaks see olema töö järgmise etapi ülesanne.

2

SISUKORDKOKKUVÕTE ....................................................................................................................................... 1

SISUKORD ............................................................................................................................................. 2

1. ÜLDOSA........................................................................................................................................ 4

1.1. Töö eesmärk .............................................................................................................................41.2. Töö meetod...............................................................................................................................41.3. Töö koostaja .............................................................................................................................5

2. SISSEJUHATUS........................................................................................................................... 6

2.1. Narva linna ajaloost ..................................................................................................................62.1.1. Vanem asustus ..................................................................................................................62.1.2. Kindlustussüsteemi teke ...................................................................................................72.1.3. Vene riigi koosseisus ........................................................................................................72.1.4. Pärast II Maailmasõda ......................................................................................................8

2.2. Narva maastik ja kliima ............................................................................................................92.2.1. Narva jõgi .........................................................................................................................92.2.2. Narva ja Narva-Jõesuu......................................................................................................92.2.3. Kliima .............................................................................................................................10

3. ÜLEVAADE NARVA HALJASALADE VARASEMATEST PLANEERINGUTEST JAUURINGUTEST................................................................................................................................... 11

3.1. Narva bastionite haljastus-restaureerimisprojekt KRPI 1984.................................................113.2. Narva haljasalade klassifikatsioon 1986.................................................................................11

3.2.1. Kindlustusvööndi pargid.................................................................................................113.2.2. Joaoru park ja lähipiirkond .............................................................................................123.2.3. Linna ja linna kultuuriobjektide haljastus.......................................................................123.2.4. Haljastuse ja heakorrastuse ülelinnalised probleemid ....................................................123.2.5. Puhkealade ja haljastuse käsitlus Narva linna generaalplaanis.......................................133.2.6. Tehnilis-majanduslikud näitajad linna komplekssel haljastamisel .................................14

3.3. Narva linna perspektiivne haljastusplaan. Moskva 1991. Kd I Uurimisandmed. ...................153.3.1. Narva linna haljasalad.....................................................................................................153.3.2. Linnahaljastuse dendroloogiline koosseis.......................................................................18

3.4. Narva linna perspektiivne haljastusplaan. Moskva 1991. Kd II Seletuskiri ...........................193.4.1. Linna haljassüsteemi klassifikatsioon.............................................................................193.4.2. Haljastatud alade normeerimine .....................................................................................203.4.3. Haljasalade nimekiri ja soovitused .................................................................................21

4. HALJASMAADE PLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA................................... 22

4.1. Töö üldised põhimõtted ..........................................................................................................224.2. Tehnilised vahendid................................................................................................................25

5. NARVA HALJASTUSE KUJUNEMINE JA TÄNAPÄEVASE SEISUNDI ANALÜÜS .... 28

5.1. Narva linna haljasalade kujunemine .......................................................................................285.1.1. Bastionide haljastus ning jõeäärsed aiad ........................................................................285.1.2. Tehase territooriumi ja elamute ala haljastamine ...........................................................295.1.3. Eesti Vabariigi periood 1918-40.....................................................................................295.1.4. Sõjapurustused................................................................................................................295.1.5. Stalinistlik linnaehitus ning haljastus..............................................................................305.1.6. 60-70ndate elamukvartalite haljastamine .......................................................................30

5.2. Narva linnahaljastuse põhilised probleemid ...........................................................................30

6. ETTEPANEKUD ........................................................................................................................ 31

6.1. Haljasalade liitmine ................................................................................................................316.2. Haljasalade hooldamine..........................................................................................................316.3. Uute linnaparkide rajamine.....................................................................................................326.4. Raudteeäärse kaitsehaljastuse loomine ja täiendamine...........................................................32

3

6.5. Jõeäärsete haljasalade ja haljastuse korrastamine...................................................................326.6. Kindlustusvööndi haljasalade korrastamine ja rekonstrueerimine..........................................336.7. Plaanil kasutatud mõistete seletused.......................................................................................33

7. KASUTATUD ALLIKMATERJAL ......................................................................................... 34

7.1. Planeeringud ja kaardimaterjal ...............................................................................................347.1.1. Planeeringud ja skeemid .................................................................................................347.1.2. Kaardimaterjal ................................................................................................................34

7.2. Uuringud ja kirjandus .............................................................................................................35

8. FOTODE LOETELU JA FOTOD ............................................................................................ 36

9. LISADE LOETELU JA LISAD ................................................................................................ 38

10. JOONISTE LOETELU .............................................................................................................. 39

4

1. ÜLDOSANarva linna haljastuse üldplaneering (haljasmaade planeering) on koostatud NarvaLinnavalitsuse Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Ameti tellimusel OÜ E-Konsultpoolt jaanuaris-veebruaris 1999.

Töö koostamiseks esitati:

1. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Ameti 2.10.1998tellimiskiri nr I-6/83 (lisatud)

1.1. Töö eesmärkNarva linna haljastuse üldplaneeringu eesmärgiks on varasemate uurimistööde japlaneeringute analüüsi alusel olemasolevaid haljasalasid puudutava teabekoondamine, täiendavate haljasalade kavandamine, vastava digitaalkaardi koostaminening haljassüsteemi sidumine linna krundi-ja maakasutuspiiridega.

Narva haljasmaade osaüldplaani alusel on linna perspektiivse maakasutusekavandamisel võimalik arvestada haljasmaade süsteemi säilitamist planeeritudulatuses ning koostada vajalikud detailplaneeringud ja muu projektdokumentatsioon.

1.2. Töö meetodNarva haljasmaade planeeringuna käsitletakse töös kasutatavale klassifikatsioonilevastava haljasmaade (haljasalade, tänavahaljastuse ja linnametsade) süsteemiplaneeringut Narva linna halduspiires.

Narva haljasmaade planeeringu koostamise käigus eristatakse 2 etappi:

1.etapis kogutakse ja süstematiseeritakse olemasolevad andmed linna kohta jakoostatakse Narva linna üldplaneeringu osaüldplaneeringu mahus kaart.

Kaart on täpsusega 1:10000, kus on tähistatud Narva linna olemasolevad haljasalad janende omavahelised seosed. Selle alusel töötatakse välja haljasalade klassifikatsioon.

Määratakse ära

• Linna terviklik haljasalade süsteem ja linnasiseste roheliste koridoridetekitamiseks vajalikud perspektiivsed haljasmaad;

• Perspektiivsed haljasmaad linna piires linna haljasalade sidumiseksümbritsevate metsade ja Narva-Jõesuuga;

• Mikrorajoonide kesksed haljasalad;

• Jõeäärsete alade kasutamine puhkuseks ja veehoidla juures olevate aladehaljastamisvõimalused.

Töö näitab ära põhimõttelisi võimalusi ja perspektiive ning arvestab võimaluste piiresolemasolevat maakasutust.

Järgnevalt koostatakse 1.etapi tulemuste alusel koostatakse omaette tööna vastavaltklassifikatsioonile haljastuse hooldusjuhendid, vajadusel võetakse mullaproovid mullasaastatuse määramiseks.

Töö 2.etapis lahendatakse vastavalt 1.etapi järeldustele osadele haljasaladelekonkreetsed haljastusprojektid m 1:500, kus näidatakse ära vajalikud raied jaistutused.

5

1.3. Töö koostajaNarva linna haljastuse üldplaneeringu koostas OÜ E-Konsult. Töö koostamiselosalesid:

1. Projekti juht maastikuarhitekt Dipl.-Ing. Andres Levald EAL 0148

Projekti juhtimine, metoodika väljatöötamine ja rakendamine

2. Arhitekt Piret Müüripeal

Lähteandmete kogumine ja töötlemine, metoodika väljatöötamine ja rakendamine,planeeringuettepanekute väljatöötamine

Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Ameti poolt osalesplaneeringu koostamisel vajaliku teabe ning asjalike ettepanekutega aktiivselt arhitektMihhail Samsonov

6

2. SISSEJUHATUS

2.1. Narva linna ajaloost1

Narva linn asub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatiivse Vabariigi piiril Narva jõevasakul kaldal, umbes 15 km kaugusel jõesuudmest. Narva kohal on Narva jõel jubaiidsel ajal olnud ülepääsukoht, mida tänapäeval piiripunktina kasutab nii Tallinn-Peterburi maantee kui ka raudtee. Narva on olnud paljude sajandite vältel Eesti jaVenemaa vaheliseks piiriasulaks, mis annab linnale tema omapära. Vastasseisustkõnelevad vanad linnused jõe kummalgi kaldal teineteise vastas: lääne pool Hermannikindlus, idas Ivangorod. Selle strateegiliselt väga tähtsa punkti pärast on toimunudkorduvalt võitlusi, mis on küll toonud Narvale sõjalist kuulsust, ühtlasi aga mitmelkorral põhjustanud linna hävimise.

2.1.1. Vanem asustusNarva linnal asulakohana on pikk ajalugu. Arheoloogiliste kaevamiste andmetelleidus Narva jõe vasakul kaldal Pimeaia piirkonnas juba keskmisel kiviajal inimasula.Nooremasse kiviaega kuuluvaid esemeid on saadud rohkesti Joaorust, Siivertsist jaRiigikülast.

Kirjanduslikes allikates mainitakse asulat Narva kohal kõige varem Novgorodiletopissis 1171.aastal. Narva jõgi leiab esmakordselt nimetamist 1221.aastal LätiHenriku kroonikas. 1240.aasta paiku koostatud Taani hindamisraamat (Liber CensusDaniae) mainib Narvia küla, mille suurus oli 8 adramaad. Narva nimi onkeeleteadlaste arvates tuletatav joa nimetusest (narva � vepsa keeles juga). Venevarasemais allikais on Narva linnuse ja linna nimeks Rugodiv.

Narva linnuse naabrusse tekkis 13.sajandi lõpul linlik asula. 14.sajandi algul andiskuningas Erik Menved (srn 1319) asulale linna õigused, kuid säilinud dokumentidesnimetatakse Narva linna (civitas) esmakordselt 1329. Linna vanimal vapil onkujutatud tuurakala, mida sel ajal Narva jõest suurel hulgal püüti. 1342., 1347. Ja1367.a sõjakäikude ajal hävitati linn, millel siis veel puudus müür. Pärast seda Narvakindlustati ringmüüri ja vallikraaviga. Väljaspool linnamüüri asuvad agulid põletatiaga veel 1444. Ja 1471.a sõjakäikude ajal.

Ivangorod ehitati Narva jõe paremale kaldale Ivan III käsul 1492.aastal.

Novgorodi kaubateel asetsev Narva etendas keskajal Venemaaga toimunudkaubanduses tähtsat osa. Tallinna vastuseisu tõttu Narvat aga Hansa liitu vastu eivõetud.

Liivi sõja ajal hõivasid Ivan IV väed 1558.aastal Narva, mis jäi Venemaa valdusse1581.aastani. Olles Vene riigi ainsaks sadamaks Balti mere ääres, kujunes Narva selperioodil üheks tähtsaimaks linnaks Soome lahe rannikul. Linn omandas Venemaa jaLääne-Euroopa vahelises kaubanduses suure tähtsuse ja tõrjus tagaplaanile oma vanavõistleja Tallinna. Narva elanike arv kümnekordistus. Linna koondus käsitöölisi,arenes laevaehitus. Kaupu transporditi Narva Pihkva-Narva veeteed pidi.

1 Põhilises osas tugineb käsitlus teosele: Varep, E. (koostaja) Kas tunned maad. Tallinn, 1965 lk 274 jj

7

2.1.2. Kindlustussüsteemi teke1581.aastal vallutasid rootslased Pontus de la Gardie juhtimisel Narva ning ehitasidselle järgneva sajandi jooksul tugevaks kindluseks. Alates 1684.aastast hakati Narvatkindlustama prantsuse fortifikatsioonimeistri S. Vaubani uue süsteemi alusel. Narvakindlustamise plaani oli koostanud tuntud rootsi kindral E. Dahlberg. Selle plaanikohaselt pidi linna uus kindlustuste vöönd koosnema üheksast bastionist, midanimetati Victoria (praegune Pimeaed), Honor, Gloria, Fama, Triumph, Fortuna, Spes,Justitia ja Pax. Põhjasõja alguseks jõuti valmis ehitada 7 bastioni; osa neist ontänaseni säilinud. Bastionide ette rajati raveliinid ning ühendusepidamiseks maa-alused käigud, galeriid, mis on 1,5 meetrit laiad ja ligi 2 meetrit kõrged. Galeriidviivad maa-alustesse ruumidesse � kasemattidesse. Narva bastionide maa-alusedkäigud ja kasematid on säilinud, kuid raskesti juurdepääsetavad. Bastionide peal ningnende all jõe kaldal paiknevad tänapäeval maastikuarhitektuuriliselt kõigehuvitavamad pargimaastikud. Samaaegselt Kadrioru pargi rajamisega Tallinnas asutasvürst A.D. Men�ikov oma mõisahoone ümber korrapärases stiilis Joala (Joaoru) pargi.

17.sajandil rikastus Narva paljude silmapaistvate ehitustega. Kõik need hooned �raekoda (ehitatud 1666-1671), börsihoone (alustatud 1691), kaalukoda, apteegihoonejt hävisid nõukogude vägede pommirünnakute tagajärjel Teise Maailmasõja ajal.

17.sajandi keskpaiku tehti Narvas esmakordselt Eestis katset rajada suuremaidmanufaktuure. 1650.aastal ehitati Narva metsamaterjali ümbertöötamiseks saeveski;samaaegselt ehitati Narva joa juurde vesiveski. Mõlemad ettevõtted töötasid vaidVene-Rootsi sõjani 1656-1661. Uuesti rajati saeveski Narvas sajandi lõpul.

Aastail 1641-1657 elas Narvas ning tegutses Ingeri ja Alutaguse superintendandinaHeinrich Stahl, eesti kirikliku kirjakeele looja ning esimese eesti grammatika autor.Ta on ka Narva maetud, kuid tema hauakoht ei ole teada.

2.1.3. Vene riigi koosseisusPõhjasõja ajal 19.novembril 1700 toimus äge ja verine Narva lahing. 1704.aastalvallutasid Vene väed Narva. Langenud vene sõdalastele on püstitatud Siivertsisse jaPimeaeda mälestussambad.

19.sajandil algas linna tööstuslik kasv seoses tekstiilivabrikute rajamisega Narva joajuurde. 1851.aastal ehitati Narva linavabrik. 1857.aastal asutasid Moskva piirkonnapuuvillavabrikandid Narva puuvilla ketramise ja kudumise vabriku � KreenholmiManufaktuuri. See oli suurimaks tööstusettevõtteks Eestis ja tootmisvõimsuseltsuurimaks puuvillavabrikuks kogu Venemaal. Narva tööstuse arengut soodustasPeterburi � Tallinna raudtee valmimine 1870.aastal. Vabrikuid täiendati järgnevatelaastakümnetel uute tööstushoonete ja elamukvartalite juurdeehitamisega ning sajandilõpuks kuulus Kreenholmi Manufaktuuri koosseisu viis vabrikut: Vana Ketrusvabrik,Vana Kudumisvabrik, Uus Kudumisvabrik, Joala Vabrik ja Georgi Vabrik. AinuüksiKreenholmis oli Esimese Maailmasõja eel 13 000 töölist.

20.sajandi algul kasvas Narva silmapaistvaks tööstuslinnaks, mille elanike arv tõusis45 000 inimeseni.

Eesti Vabariigi perioodil töötas Narva tekstiilitööstus osalise koormusega, mis tingislinnas tööpuuduse. Sajandi algusega võrreldes Narva elanike arv vähenes.

8

2.1.4. Pärast II MaailmasõdaKui enne Teise Maailmasõja algust oli linnas (koos Ivangorodiga) 3550 elamut ja32 000, siis 1944.aasta hilissuvel leidus Narvas ainult sadakond poolpurustatudhoonet. Narva ajalooline vanalinn, mis oli Eestis ainulaadne oma rohkete barokkstiilisehitusmälestiste ja stiilse terviklikkuse suhtes, purustati Teises Maailmasõjaspõhiliselt nõukogude õhurünnakutega peaaegu täielikult. Lisaks praktiliselt kõigileajaloolise väärtusega hoonetele oli sõjas purustatud ka 98,2% elamispinnast ning linnoli inimtühi. Sõjajärgse industriaalarengu käigus asendati suurem osa hoonestusestnõukogude linnaehitusreeglite kohaselt ehitatud ühiskondlike hoonetega, samutiuuselamukvartalitega massiliselt sisserännanud tööjõu majutamiseks.

Sõjajärgsel perioodil taastati Narvas suuremahuline tekstiilitööstus ning võeti suundenergeetikatootmise arendamisele. Rajati Narva HEJ ning hiljem Balti SEJ linnastlääne pool Soldinas. Ehitati ka mööblivabrik ning kaks raudbetoonitehast, põhiliseltelektrijaamade ehituste teenindamiseks.

Kreenholmi Manufaktuuri 100-aastaseks juubeliks 1957.aastal avati NarvasV. Gerassimovi nimeline tekstiilitööliste kultuurimaja.

1965.aastal kirjutati Narva linna arengust:2

�Tänapäeva Narva kujutab endast hiiglaslikku ehitusplatsi, kus laial rindel toimub töö uute tehaste jaelamute rajamisel. Kuid juba on hakanud selguma uue, rajatava linna kontuurid ning iga aastagamuutub Narva üha suuremaks ning kaunimaks. Tänapäeva Narva on tuhaasemetele ülesehitatud uus,sotsialistlik linn, kus on mitmekorruselised hooned, laiad asfalteeritud tänavad ja kaunid haljasalad.

Narva kesklinn paikneb Tallinn-Narva maantee ja Pu�kini tänava ristumiskohal asuva Peetri väljakuümbruses. Kesklinna on koondunud tähtsamad ameti- ja kultuuriasutused ning kauplused. [---]

Narva kesklinn ehitatakse üles kaasaegse, nõukogude linnana. Põhiliselt neljakorruselised suurteakendega elamud ei seisa tihedalt üksteise kõrval, vaid on eraldatud haljasaladega. Tulevikusrajatakse siia mitu kvartalisisest laste puhkeparki. [---] Kõige rohkem uusi hooneid on ehitatudkesklinnas � Peetri väljaku, Pu�kini tänava ja Tallinna maantee äärsel alal. [---]

Narva kesklinnast kirde poole jääb Vanalinn, mis sõja ajal samuti täielikult purustati. Narva ajalooliseVanalinna ülesehitamine algas alles mõne aasta eest (st 1950-ndate aastate lõpus, 60-ndate alguses �A.L.), mil siia hakati rajama uusi elamuid Balti elektrijaama ehitajaile. Vanalinn ehitatakse üleskaasaegses stiilis � ta hoonestatakse 2-3-korruseliste moodsate majadega ning tänavate võrkrekonstrueeritakse. Endiste kõverate ja kitsaste tänavate asemele rajatakse uued, sirged ja laiadtänavad. Ainukesena restaureeriti siin vana raekoda, mis muudeti Narva pioneeride majaks. Vanalinnakirdeserval asub linna vanim, 1853.a rajatud park � Pimeaed, mis on Narva kaunimaks jalutuskohaks.Siit avaneb avar vaade Narva jõele ning selle kaldail asuvaile Hermanni ja Ivangorodi kindlustele.Pimeaia põhjaserval asub 1704.a Narva ründamisel langenud vene sõdurite haud, mida tähistabankruketiga ümbritsetud mälestusmärk. [---]

Kesklinna ning raudteejaama vahelisele alale jääb Joaoru ehk Juhkentali linnaosa, milles kerkib kakssõjast säilinud kirikut. Joaoru on peamiselt raudteelaste elamurajoon. Linna edelaserval, lõuna poolraudteed asub Paemurru linnaosa, mis on tekkinud seal asuva vana kivimurru lähedusse. Selleskilinnaosas on viimastel aastatel ehitatud kommunaalelamuid.

[---] Kreenholm on käesoleval ajal Narva üheks kompaktsemalt hoonestatud osaks. Siin domineerivadsuured mitmekorruselised kivimajad, kus enamuses elavad Kreenholmi Manufaktuuri töölised. [---]Huvitavaks näiteks looduse ümberkujundamisest inimese poolt on ka Kreenholmist lõunas laiuv Narvaveehoidla ja seda tõkestav võimas tamm.�

Eeltoodu ilmestab Narva linnaga sõjajärgsetel aastatel toimunud muutusi, millega onaga muuhulgas kaasnenud nii keskkonnareostuse oluline kasv, maakasutuse

2 Varep, E. (koostaja) Kas tunned maad. Tallinn, 1965 lk 281-284

9

ekstensiivne laienemine ja hajumine ning ulatuslike jäätmaade teke tööstusettevõtetereservterritooriumitel ning kaitsetsoonides.

2.2. Narva maastik ja kliimaNarva linna territoorium on jaotatud klindiastanguga kaheks üksteisest geoloogiliseltehituselt järsult eristuvaks piirkonnaks � lubjakiviplatooks ning astangualuseksmadalikuks. Põhjaveetase on 1-2 meetrit maapinnast. Üheks olulisemaksmaastikuelemendiks on Narva jõgi veehoidlast Narva-Jõesuuni.

2.2.1. Narva jõgiNarva jõgi, mille kaudu Peipsi järv on ühenduses merega, on Eesti veerohkeim jõgi.Jõel on kirjeldatud kahte juga � Kreenholmi saar jaotab Narva joa kahte ossa,kusjuures idapoolsel harul paikneva kaheastangulise joa kõrgus on 6,5 meetrit ningläänepoolsel harul paikneva üheastangulise joa kõrgus on 3,5 meetrit.3 Pärast Narvahüdroelektrijaama ehitamist jäi juga peaaegu kuivaks ning sai vett veel ainult suurveteajal. Vanades jõesängides vesi peaaegu puudub. Kunagi oli siin üks Euroopavõimsamaid koski, mis kutsus kokku huvilisi nii Eestist kui kaugemalt.4 Joa veejõukasutamisega on tihedasti seotud Narva kui tööstuslinna areng.

Joast allpool voolab Narva jõgi sügavas järskude veerudega orus. Selle kõigehuvitavam osa on nn Joaorg raudteesilla ja Hermanni kindluse vahelisel alal. Joaorgon tekkinud Narva jõe aeglasel taandumisel ning on seega jugade geoloogilisetegevuse tõendiks. Oru järskudel veerudel paljanduvad aluspõhjakihid, mida siin onvõimalik tundma õppida.

Hüdroelektrijaama rajamine on andnud Narva jõele linna piirides looduslikusttunduvalt erineva ilme. Ülalpool Kreenholmi saart on jõe säng suletud tammiga.Tammi ja selle jätkuks oleva muldvalli taha on kujunenud suur veehoidla, nn Narvameri. Veehoidlast voolab vesi jõe paremal kaldal kulgevasse kanalisse ja sealt langebvesi 25 m kõrguselt jaama turbiinidesse.

2.2.2. Narva ja Narva-JõesuuNõukogude okupatsiooni perioodil allus Narva linnavalitsusorganitele Eestipõhjaranniku ilusamaid puhkekohti � Narva-Jõesuu kuurortalev.

Narva jõe alamjooksul laiub avar metsaga kaetud madalik, läbitud rannikugaparalleelseist luiteahelikest. Narva jõgi on allpool linna vaikse vooluga ning kõrgetekohati metsaga kaetud kallastega. Jõe kaldale jäävad Teise Maailmasõjaga seotudlahingupaigad.

Narva-Jõesuu on tuntud oma suurepärase liivaranna poolest, mis seitsme kilomeetripikkuselt ulatub Narva jõe suudmest Merikülani. Supelranda palistavad varjurikkamännimetsaga kaetud liivaluited. Asula planeerimisel jäeti alles suur metsamassiiv,millest kujunes park. Alevi keskuseks on endine kuursaal (1912, arhitekt M. Ljalevit�

3 Kaasik, T. Kui palju on Eestis jugasid. Eesti Loodus 11, 1973, lk 6724 nt Leidin, J. Narowa kose töö. Eesti Kodumaa, 1919

10

� praeguseks on hoone lagunemas), mille eest suundub randa sirge, mõlemalt pooltparkidest piiratud Merepuiestee.5

Narva-Jõesuu tähtsus kuurordina oli alati tihedalt seotud Peterburi linnaga. Varasemväike kaluriasula muutus tuntud kuurordiks alles möödunud sajandi viimaselveerandil, pärast Peterburi � Tallinna raudtee valmimist. Enne Esimest Maailmasõdatõusis asula alaliste elanike arv 3500-ni, suvitajaid aga oli igal aastal üle 10 000. EestiVabariigi perioodil suvitajate arv langes, piirdudes tavaliselt 4000 � 5000 inimesega.

Hiljem põhines Narva-Jõesuu tuntus lähedusele toonasele Leningradile,põlevkivibasseinile ja Narvale. Kontrollimata andmeil ulatus sel ajal puhkajate arvNarva-Jõesuu rannas suvepäevil 15 000-ni.

2.2.3. Kliima

2.2.3.1. Tuuled

Talvel lõuna- ja edelatuuled, kevadel püsivad lõuna-, edela- ja läänetuuled, suvelloodetuuled, sügisel edelatuuled. Kuu keskmine tuulekiirus on suurim talvel, ulatudes4,0-4,5 m/s. Tuule maksimaalne kiirus ulatub 20 m/s.

2.2.3.2. Temperatuur

Aasta keskmine temperatuur on 4,40C. Talve keskmine on -60C, kevadel 2,40C, suvel15,80C ning sügisel 5,60C. Aastaajad on mõnevõrra ajalises nihkes � märtsi võiblugeda veel talvekuuks ning juunit kevadiseks. Mais võib veel sadada lund ningöökülmad esineda veel juuni alguses. Seevastu septembris on harilikult veel suviseltsoe.

5 Krivo�ejev, J. Narva-Jõesuu. Tallinn, 1969, lk 15

11

3. ÜLEVAADE NARVA HALJASALADE VARASEMATESTPLANEERINGUTEST JA UURINGUTEST

Narva linna haljasalade kohta koostati nõukogude perioodi lõpuaastatel 2 põhjalikkuuurimistööd, mis mõlemad sisaldavad tänaseni kasutamisväärset teavet. Nendeks on:

1. Narva haljasalade klassifikatsioon. PI Kommunaalprojekt, 1986 (vene keeles)

2. Narva linna perspektiivne haljastusplaan. Venemaa Elamu- jaKommunaalmajanduse Liit. RPI Kommunaalehitus, maastikulise projekteerimiseosakond. Moskva 1991. Köide I Uurimisandmed. Köide II Seletuskiri.(г.Нарва Перспективный план озеленения Pосжилкоммунсоюз ГПИ�Гипрокоммунстрой� Отдел ландшафтного проектирывания Москва 1991Том I Материалы обследываний. Том II Пояснительная записка.)

Nimetatud tööd väärivad käesoleva töö koostamisel käsitlemist ja ulatuslikkuarvestamist, kuna sisaldavad põhjalikku haljasalade tollase olemi analüüsi jaettepanekuid haljassüsteemi arendamiseks.

3.1. Narva bastionite haljastus-restaureerimisprojekt KRPI 1984KRPI-i projektis on bastionite alale ette nähtud napp haljastus, et rõhutada bastioniteajaloolisi profiile. Vallikraavid ja looduslikud nõlvad tuleb puhastada võsast japrahist, säilitada üksnes üksikute puude grupid, mis ei ohusta müüre ega sulge olulisivaateid. Projekt on piisavalt mahukas ja sealtoodud põhimõtted on aktsepteeritavad katänapäeval. Muutunud omandisuhete tõttu võib projekt vajada korrigeerimist. Sellekstuleb pöörduda projekt autori pr. Kersti Lootuse poole.

3.2. Narva haljasalade klassifikatsioon 19861986.aastal märgiti PI Kommunaalprojekt uurimistöös, et käesoleval ajal saavadNarva linna elanikud kasutada kindlustustel paiknevaid parke, Gerassimovi nimelisekultuurimaja parki ning kultuurimaja �Energeetik� ümbritsevat parki, mismoodustavad kokku 27 hektarit. Lähemalt käsitletakse järgnevaid haljasalasid:Pimeaed, Joaoru (Joala) park. Töös tehakse ettepanekud konkreetsetehaljastusprojektide tellimiseks. Järgnevalt on toodud väljavõtteid sellest tööst,kusjuures valdav osa selleaegsetest märkustest kehtib tänaseni.

3.2.1. Kindlustusvööndi pargidPimeaia park paikneb Viktoria bastionil. Ala võiks olla märksa huvitavam, kui seda eikillustaks piiratud kasutusega alade piirded.

Gloria bastionil viibimine on ülemise piirde puudumise tõttu eluohtlik. Orgveesilmaga Gloria bastioni ja haigla vahel vajab puhastamist ning projekti. Viiendatraveliini hooldatakse piisavalt.

Palju on alasid, mida ei ole pärast korrastamist piisavalt hooldatud, ning mis onseetõttu umbrohtunud ja metsistunud. Nende hulka kuulus 1986.aastal ka NarvaRaekoja ümbrus.

Haljastustööd vanalinnas sõltuvad suuresti bastionide restaureerimistöödest.Kultuurimälestiste Restaureerimise Projekteerimisinstituudis (KRPI) oli valminud Ietapp kompleksprojektist �Narva bastionide haljastamine ja restaureerimine�

12

3.2.2. Joaoru park ja lähipiirkondJoaoru pargis paikneb supelrand, mida hooldatakse, kuid samas ei vasta Joaoru parklinnapargi nõuetele. Piki jõekallast Kreenholmi pool on geoloogiliselt väga huvitavadkaldad, mistõttu see piirkond on pargi arendamiseks perspektiivne. Ala vajab projekti.

Raudteesilla taga paikneb pikaajalisema kavata rajatud garaa�ide piirkond, mis Narvageneraalplaani kohaselt ei peaks säilima. Samas saab selliseid muutusi teha ilmseltalles kaugemas tulevikus, mistõttu Kommunaalprojekti 1986.aasta töös ei ole alakavandatud haljasalade hulka arvatud.

Narva 7.Kooli juurest avanevad kaunid vaated jõele, raudteesillale ningkindlustustele.

Joaoru kõrgetelt kallastelt avaneb veel rida ilusaid vaateid. Sellised kohad onhuvitavad ka geoloogiliste vaatamisväärsustena ja vajavad kasutuselevõtul kõrgetheakorrastuse taset ning astangupoolset kaitsepiiret.

3.2.3. Linna ja linna kultuuriobjektide haljastusKreenholmi piirkonnas Gerassimovi kultuurimaja ümbruses paikneb rahuldavasseisukorras park ning linnahaigla heas seisukorras krunt, mis vajab kaugematesosades haljastuse täiendamist.

Kahel pool haiglat paikneb vanem elamurajoon, kus majad ning tänavad oneeskujulikus korras ning leidub väga efektiivseid haljastuselemente. Töös tehtiettepanek valida need kolm väikest kvartalit näidispiirkondadeks.

Ülelinnalise tähtsusega pargiks võib lugeda Kultuurimaja �Energeetik� ümbritsevathaljastatud territooriumi, kus paikneb ka sisebassein. Pargis on halvas seisukorrassuvelava. Teeradasid on palju, istepingid puuduvad. Park vajab kapitaalremonti.

Sõjajärgsetes elupiirkondades on haljastust palju ning see kasvab hästi. Linnakeskosas on puid kohati liigagi palju. Alleed on heas seisukorras, kuid vajavadhooldust.

Narvale on iseloomulik, et lasteasutuste ja koolide krundid on hästi heakorrastatudning nõuavad vaid hooldust. Samas on Narva 9.Kooli maa-ala väga halvasseisukorras.

Linna keskosast kaugenedes heakorrastuse ja haljastuse tase langeb märgatavalt.Elanikud kasutavad puhkeotstarbeks Kadastiku karjääri. Tellitud on KaarepereSovhoostehnikumilt heakorrastusprojekt. Narva-Jõesuu suunal vajavad jõekaldadpuhastamist ning vaatekohtade avamist.

3.2.4. Haljastuse ja heakorrastuse ülelinnalised probleemid1986.aastal tehti Narva haljasalade ülevaate alusel järgmised üldistused:

1. Üldkasutatavaid haljasalasid on kehtivate normatiividega võrreldes6 ebapiisavalt,puudub ülelinnaline haljasalade süsteem.

6Linna haljastuse planeerimise põhinõuded anti linnaplaneerimisnormidega (SNiP II-60-75, ninghilisem SNiP 2.07.01-89)

13

I järjekord II järjekordHaljasalade pindala vastavalt normatiividelenormatiiv

m2/elha normatiiv

m2/elha

Ülelinnalised haljasalad 4 32 6 54Linnaosa haljasalad 5 40 8 72Kokku: 9 72 14 126Töö kohaselt oli 1986.aastal linnas 27 hektarit heakorrastatud haljasalasid.2. Õhu saastatus3. Sanitaarkaitsetsoonide territooriumid ei ole heakorrastatud4. Uute elurajoonide heakorrastuse ja haljastuse halb seisukord5. Kindlustuste vööndi heakorrastus ja haljastus, mis sõltub suuresti

restaureerimistööde käigust6. Linnametsade halb seisukord. Metsad koosnevad põhiliselt lepast ja võsastunud

põõsastest, maastikukujundus puudub7. Haljastuse hooldus ei ole professionaalne. Sagedased on inetuks pügatud puud

ning oskamatult noorendatud põõsad8. Otstarbekas on tolmavate paplite osakaalu vähendamine. Tulevikus tuleb jälgida,

et istutada vaid paplivilla mitte moodustavaid papliliike. Pappel on linnas vajalik.9. Väikevormide, eriti lastele määratud vahendite ebapiisavus10. Välitööde ajal ei töötanud ükski linna purskkaevudest.

3.2.5. Puhkealade ja haljastuse käsitlus Narva linnageneraalplaanis

Kommunaalprojekti 1986.aasta töös analüüsiti ka Narva linna generaalplaanissisalduvaid põhimõtteid puhkealade ja haljastuse arendamiseks. Järgnevalt on toodudväljavõte Narva 1986.aasta generaalplaani maakasutusbilansistn im etus m õõtü h ik läh teaasta

1 .01 .1986 1 .eh itus järjekord 1995 a.

lõpptäh taeg

1. L inna p indala ha 5876,2 5830 ,0 5830 ,02 . E lan ike a rv tuh.e l 79,4 86,2 90,03 . T iheasustusa la p inda la , sha) teen is tus likud territoo rium id (kokku), se lles t

ha 553 ,9 644 ,0 776 ,0

e lukvarta lid ja m ik ro ra joon id , sh ha 355 ,9 380 ,3 409 ,1haljas tus vastava lt norm ide le ha 40,0 56,0 72,0

T een indus-,kehaku ltuuri- ja spordiasu tus te ja e ttevõ te te m aa-a la

ha 35,6 48,7 85,6

Ü ldkasuta tavad ha ljasa lad ha 27,0 91,3 118 ,3arvestus likult 1 in im ese koh ta m 2 3,4 10,3 13,1

T änavad,teed ,vä ljakud ,park lad ha 113,6 133 ,8 156 ,0Ü lejäänud te rr itoorium (plaaž) ha 4 ,7 7 ,0 7 ,0b) töös tus- ja too tm is te rritoo rium (kokku), se lles t:

ha 473 ,3 655 ,0 835 ,0

tööstus te rr itoo rium ha 353,7 441 ,3 592 ,6keskeriõppeasu tuste territoorium ha 15,4 15,4 15,4kom m unaa l-ladude territoo rium ha 30,4 44,9 58,0transpord i territoorium ha 6,8 28,3 28,3tänavad,teed ,vä ljakud ,park lad ha 67,0 100 ,2 115 ,8sh ha ljas tus ha 35,0 50,0 60,0reservte rritoo rium ha 0,0 24,9 24,9

V ä ljaspoo l linna tiheasustusala p iire o lev te rritoo rium (kokku), sh

ha 48494,0 4531 ,0 4219 ,0

m etsapargid, riik likm etsa fond , veealad

ha 26,0 20,0 20,0

põllum ajandus lik m aa-ala ha 58,0 0 ,0 0 ,0kõrgep inge liin ide korido rid ha 153 ,0 173 ,0 211 ,0autum ag is traa lide ka itse tsoon id ha 0 ,0 54,0 54,0tuham äed ja -väljakud ha 1124,0 1124 ,0 1124 ,0

V abad te rritoo rium id, sh ha 1717,0 1404 ,0 1054 ,0rekultiveerim is t va javad te rritoo rium id (vanad karjää rid )

ha 14,0 12,0 12,0

kaitsehaljastus töös tusob jek tide vahel

ha 0 ,0 495 ,0 495 ,0

tööstusob jek tide reservm aa ha 0,0 90,0 90,0m uud terr itoorium id ha 1703,0 807 ,0 457 ,0

A ianduskoperatiiv id (o levad), sh ha 81,0 0 ,0 0 ,0perspektiivsed e ram ualad ha 0 ,0 21,0 21,0perspektiivsed ha ljasm aad ha 0,0 60,0 60,0

14

3.2.5.1. Haljassüsteemi üldkirjeldus generaalplaanis

�Linna haljassüsteem on puhke- ja kultuuritsoonide moodustamisele juurdekuuluvosa. Haljastus on lahendatud roheliste vööndite ja parkide võrguna�Esimene parkide vöönd linna keskel ümbritseb Narva Vanalinna. Vöönd kulgeb pikikindlustusi ja bastione. Siit on juurdepääs Linnahallile, jõesadamale, supelrannale,pärnaalleele ning piki jõge kulgevale jalakäigukaldapealsele. Läheduses paiknebtulevane linna spordikeskus staadioniga, Pu�kini tänav ning Peetri väljak. See parkidesüsteem on linna ärikeskuse (делового центра) rekreatsioonitsooniks. See võimaldabajaloolist hoonestust üheaegselt nii eksponeerida kui ka kujundada.

Teiseks haljastuse põhielemendiks on linna piires piki jõge kulgev kaldaäärnejalakäiguala. Alustades veespordikeskusest linna põhjaosast möödub seenoortepargist, Vanalinnast, Hermanni kindlusest, supelrannast Pärnaauguga ninglõpeb Kreenholmi Manufaktuuri pääsla juures. Kaldapealsel on lisaks rekreatsiooni-ning spordifunktsioonidele tähendus linna põhja- kesk ja lõunaosa ühendava lülina.

Linna tiheasustusala lõpetavaks haljastustsooniks on parkmetsade vöönd piki linnapõhja- ja läänepoolseid piire, alates jõest kuni Tallinn � Leningradi raudteeni.Jõeäärses osas kohtub haljasvöönd vee- ja rakendusspordikeskuste juuresülalnimetatud kaldapealsega. Antud parkmetsade vööndi täidab elanikkonna puhke-,massispordi- ja kultuurifunktsiooni ning on ühenduslüliks tiheasustusala ning linnaümbritseva tsooni vahel.

Seoses keerulise keskkonnaolukorraga linna lõunaosas on tööstustsoonides ettenähtud kaitsehaljastuse ülesandega territooriumid.

3.2.5.2. Sanitaarkaitsehaljastus

Generaalplaanis on selleks ette nähtud 445 hektarit. Sellest looduslikku metsa on 225ha. Sanitaarkaitsemets tuleb kujundada üldkasutatava metsapargina.

Haljastamist vajab 200 ha, selleks on vajalik 3 puud 10 m2 kohta. Kokku onkaitsehaljastuse otstarbel vaja istutada 600 000 puuistikut. Edaspidi võib osa istikuidkasutada linnahaljastuses.

3.2.5.3. Linnametsad

Narva generaalplaani kohaselt on neid 1690 hektarit. Tegelikkuses neidlinnametsadena ei eksisteeri. Need on väheväärtusliku haljastusega märjad metsad,mis ümbritsevad tööstusettevõtete territooriume.

Linnametsade tsoon põhja- ja lääneosas on planeeringute käigus vähenenud peaaeguolematuseni, eriti perspektiivis. Jääb 120 hektarit linnametsi, vaja oleks 50 m2 elanikukohta. Aastaks 2000 peaks linnal olema 450 ha suurune metsapark.

3.2.6. Tehnilis-majanduslikud näitajad linna kompleksselhaljastamisel

3.2.6.1. Kapitaalremont ja ehitus

Kapitaalremonti ja ehitust vajavate haljasalade nimistus olid 1986.aastal järgmisedpõhiobjektid:

15

Objekt Suurus ha % 1.jrkinvesteeringutest

Märkus

1. Joaoru park 16 412. 5.raveliini park 8 133. Vanalinna põhjaosa 10 16 + erikalkulatsioon4. Veetornitagune ala 5 85. Noortepark 5 2,56. Kadastiku karjäär 6 15,67. Ala Raekoja juures 1,5 2,9

51,50 ha 100,00% + erikalkulatsioon

Vastavalt kalkulatsioonidele selgus, et kui igal aastal arvestada eelarvest eraldatavarahasumma kasvuks 10%, siis 1.järjekorras7 oleks võimalik korralikult tegeleda vaidJoaoru pargi või kahe järjekorras järgmise objektiga.

3.2.6.2. Hooldus

Põhilisteks hooldusalusteks pindadeks oli Narvas 1986.aastal:Objekt Pindala haNarva 10 Kooli territoorium 4Ala veespordisaare vastas 8Perspektiivne park veepuhastusseadmete juures 4Pimeaed 2Veetorni ümbrus 3Puškini tänava skväär 6Energeetikute park 2Gerassimovi park 7Kallas garaažide juures Kreenholmi suunal 3Niit Raekoja vastas 2Niit Pimeaia vastas 2Täitevkomitee skväär 1Kokku: 44

3.3. Narva linna perspektiivne haljastusplaan. Moskva 1991. Kd IUurimisandmed.

1991.aastal Moskva Kommunaalehituse projekteerimisinstituudis koostatuduurimistööde aruande I köites8 on käsitletud Narva linna haljasalade olemit1990.aastal. Uurimistöö ülesandeks oli haljasalade kaasaegse seisundi, nendearengutingimuste, sanitaarse seisundi, elujõulisuse, dekoratiivse seisundi ning liigilisekooseisu uurimine ja kindlaksmääramine. Uurimistööde käigus tehti linna põhilisteüldkasutatavate objektide (ülelinnalised pargid, linnaaiad, skväärid, bulvarid)maastikuanalüüs. Piiratud kasutuse ja erikasutusega haljasalasid ning tänavahaljastustuuriti valikuliselt.

3.3.1. Narva linna haljasaladKõik linna haljasalad kanti uurimistööde alusel koostatud haljasalade plaanile (skeemmõõtkavas 1:5000). Haljasalade pindalad koondati järgnevasse tabelisse:

7 Esimese ehitusjärjekorra kestvus oli 1986.aastal määratud 1995.aastani8 г.Нарва Перспективный план озеленения Том I Материалы обследываний PосжилкоммунсоюзГПИ �Гипрокоммунстрой� Отдел ландшафтного проектирывания Москва 1991

16

Haljasalade tegelik pindala erines nimetatud töös antust. Pindala selgus käesoleva töökoostamise käigus ning oli samade haljasalade osas koguni 55,84 ha.

3.3.1.1. Üldkasutatavad haljasalad

Üldkasutatavate haljasalade kogupindala oli 1990.aastal projekteerimisinstituudiГипрокоммунстрой uurijate välimõõtmiste ning linna andmete põhjal 44,1 ha, mismoodustas 5,3 m2 elaniku kohta9, lähtudes Narva elanike arvust 83 000 elanikku.Üldkasutatavate haljasalade kohta koostati üksikasjalik uuringute aruanne, mis oliuurimistööle lisatud.

Töös täheldatakse, et olevad pargid on suhteliselt väikese pindalaga. Gerassimovi jaVõidu pargid moodustasid ühtse haljasala, mille suuruseks on vaid 7 hektarit. Sellelealale olid mahutatud Tekstiilitöötajate Kultuuripalee, tantsuplats, purskkaev,atraktsioonid, kaks laste mänguväljakut ning arhitektuursed väikevormid. Samas vajaspark rekonstrueerimist ning selleks oli koostatud projektdokumentatsioon.

9 Tegelikust pindalast arvestades oli haljasalasid 6,7 m2/el. Samad haljasalad annavad käesoleval ajalvahepeal vähenenud linnaelanike vähenenud arvu tõttu juba 7,6 m2/el

nr objekti nimi pindala ha soovitus 19911 Gerassimovi park 3,32 Võidu park 3,73 B.Kuni tn haljasvöönd 2,74 Lastepark 1,85 Anvelti tn aed 3,76 Pimeaed 1,77 Alumine aed 1,78 Lomonossovi aed 0,69 Kooliaed 0,310 Leninliku komsomoli nim haljak 1,711 Energeetikute kultuurimaja haljak 2,5 Vajab rekonstrueerimist12 Kommunaaride haljak 2,213 Puškini tänava haljak 1,714 Oktoobrirevolutsiooni 50-nda

aastapäeva nim haljak1,7

15 "Nooruse" haljak 1,316 Pärna auk 0,917 "Sõpruse" haljak 0,918 Kõrghoone haljak 0,919 Lenini mälestussamba haljak 0,820 Haljasala endise ilmaratta juures 0,921 Pioneeride palee haljak 0,522 Gloria bastioni talvine osa 0,423 Vennaskalmistu haljak 0,324 Koolihaljak 0,325 tänava haljak 0,326 Raudteejaama haljak 0,327 Haljak O.Koševoi ja Mahmastali

tänavate ristmikul0,2

28 "Linnaeesrindlaste autahvli" haljak 0,229 Oktoobri tänava haljak 0,230 Üldehitustrusti haljak 0,131 Puškini puiestee 0,4532 Koidula puiestee 0,15

muud haljasalad 5,7Kokku: 44,1

Narva haljasalade nimistu 1991

Vajavad rekonstrueerimist

17

Märgiti vanalinna haljasalade (Pimeaed, Alumine aed ja Lomonossovi aed) ajaloolistväärtust ning nende säilitamise ja rekonstrueerimise vajadust

Linnas oli palju erineva suurusega haljakuid, millel oli asendist sõltuvalt mitmekesinekasutusotstarve. Haljakute puuduseks toodi üksluine kujundus: puudereadmurupinnal, vähe õitsevaid põõsaid ning peaaegu puuduvad lilled, eriti püsikud

Uuringutest tehti 1991.aastal järgnevad järeldused:

1. Üldkasutatavate haljasalade pindala vajab perspektiivselt suurendamist uuteparkide ja haljakute ehitamise arvel;

2. Olemasolevad pargid on suhteliselt väikese pindalaga, kuid soovituste aluselpeaks linnapargi suurus olema mitte väiksem kui 15 ha ning planeeritavaterajooniparkide suurus mitte väiksem kui 12 hektarit (linnaehitusnormid). Seetõttutuleb rajada ülelinnaline park

3. Praktiliselt kõik üldkasutatavad haljasalad on korrapärase planeeringuga ning neisvaldavad puude ridaistutused, hekid ning korrapärased ilupeenrad suvelilledest.Tulevikus soovitatakse eelistada maastikuplaneeringuid10, va ajaloolised pargid.

4. Väga suurt osakaal linna haljastuses on murudel. Murude kvaliteedi tõstmisekslinna haljasaladel on vajalik kasutada klimaatilistes tingimustes vastupidavaidmurusegusid. Muruks kavandatud alad peavad olema tasandatud ning hästiviimistletud, kusjuures huumuskihi paksus peab olema vähemalt 20 cm.11

Süsteemselt peab toimuma umbrohtudega võitlemine, kastmine, niitmine,väetamine ning murude remont.

5. Tuleb suurendada lilleistanduste pindala püsilillede kasutamisega.6. Tuleb paigaldada täiendavalt arhitektuurseid väikevorme, sealjuures suurendada

istepinkide ja prügiurnide hulka.Põhiosas kehtivad ülaltoodud soovitused ka tänapäeval.

3.3.1.2. Piiratud kasutusega haljasalad

Piiratud kasutusega haljasalasid oli Narvas Kommunaalmajanduse Valitsuse andmeil1990.aasta alguses 83,8 ha.

Nimetatud linnahaljasalade kategooria on kõige massilisem. Nenditi, et elukvartalitesja mikrorajoonides toimub haljastamine sageli elanikkonna osavõtul, mis toob endagakaasa nii positiivseid kui negatiivseid tulemusi. Istutatakse küll suurem kogus istikuid,kuid seda ei tehta ühtse plaani kohaselt ning kõigi elanike huvisid arvestades.

Elamukomplekside põhiliseks haljastuselemendiks Narvas on muru puu- japõõsagruppidega. Esineb ka hekke. Istutused on liigiliselt sama koosseisuga kuiavalikel haljasaladel: harilik pärn, harilik vaher, arukask, harilik jalakas,mitmesugused viirpuud, harilik sirel, kurdlehine roos jt. Haljasaladel on lastemänguväljakud ning seadised pesu kuivatamiseks.

Osa linna hoonestusest koosneb eramutest, mille juures on väikesed haljastatudkrundid. Eramuaedades on viljapuid ning suur osakaal lilledel. Samas on

10 Ilmselt haljasalade maastikulisi, st vabakujulisi planeeringuid11 Kahjuks on Narvas kasutatud murude rajamiseks ja istutusmullaks kompostmulda Narva endiseltprügimäelt, kuhu ladustati ka tööstusjäätmeid. Seetõttu on käesoleval ajal muutunud probleemikskohati isegi üle tööstuspiirkondades lubatud juhtarvu saastunud mullad kesklinna haljasaladel, shelamute ümbruses.

18

korruselamuid ümbritsevas haljastuses vaja oluliselt suurendada lillede, eriti püsikuteosatähtsust.

3.3.1.3. Laste-ja raviasutuste kruntide haljastus

Narvas fikseeriti töö koostamise ajal mitmeid küllaltki hästi haljastatud kruntidegalasteaedu ja koole. Liigilises kooseisus esinevad samad liigid, kui teiste haljasaladekategooriate puhul. Kasutatakse haljasmaterjali nii ridade kui gruppidena, samuti onlasteaedades sageli kasutatud lillekujundust. Koolide territoorium on jagatudmitmesse tsooni. Sissepääsutsoon on sageli lahendatud skväärina. Suur osa maa-alaston spordikasutuses. Mõnel koolil, nt 6.koolil on viljapuuaed. Koolide territooriumidpaiknevad kõige sagedamini mikrorajoonide sisemuses, seetõttu töös soovitataksekasutada sporditsooni, puhketsooni ning mänguväljakuid ühiselt koos rajoonielanikega.12

Endise Kreenholmi haigla kõrval on haiglalinnak, kus on patsientidele loodudtingimused puhkuseks ning tervise taastamiseks, rajatud on dekoratiivmurud,säilitatud olevad puud ning täiendavalt juurde istutatud okas- ja lehtpuuliike.

3.3.1.4. Tänavahaljastus

Tänavahaljastus on heakorrastuse lahutamatu osa, kus haljastuse funktsioonid onmitmekesised. Sõidutee paigutatakse reeglina tänava teljele ning kahel pool sõiduteedpaiknevad kaitsehaljastuse ribad. Need kaunistavad magistraale ja elutänavaid ning onlinna haljaselemente siduvaks lüliks.

Tänavahaljastuses kasutatakse küllaltki laia puude ja põõsaste liigilist koostist, nthobukastan, harilik pärn, harilik vaher jt.

3.3.1.5. Linnalähedased metsad

Narva linna eelmise generaalplaani kohaselt hõlmasid linnalähedased metsad1.01.1986 seisuga 169 hektarit. Metsamassiivide põhiosa paikneb piki linna läänepiiri.Osa metsi on väheväärtusliku liigilise koosseisuga (lepp jt) ning nad on niiskepinnasega (vt ka eespool). Selleks, et neid metsi perspektiivselt metsaparkidenakasutada tuleb teha ulatuslikke kuivendus-, heakorrastus- ning haljastustöid

3.3.2. Linnahaljastuse dendroloogiline koosseisNarva linnahaljastuse liigiline kooseis ei paista silma erilise liigilise mitmekesisusega.Täheldatav on viie-kuue liigi ülekaalukas esinemine. Nendeks on harilik pärn,hobukastan, harilik jalakas, harilik vaher, harilik tamm ning harilik saar. Lisaks neileesineb linnas veel arukaske, õunapuud, mitmesuguseid papliliike, haaba, harilikkupihlakat ning harilikku toomingat. Okaspuude osatähtsus haljastuses on väga väike.Esineb torkavat kuuske ning selle vorme, harilikku kuuske, euroopa lehist, elupuud,mägimändi jt

Põõsaid kasutatakse nii hekkide kui ka gruppidena. Põhilised põõsaliigidlinnahaljastuses on kurdlehine roos, põisenelas, harilik ja ungari sirel, enelaliigid.

12 See on põhimõtteliselt õige, kuid praktikas muutub probleemiks kontrollimatu vandalism, mistõttukoolide ja lasteasutuste administratsioon ei soosi selliseid lahendusi

19

Narva on suurtööstusega linn, mistõttu uurimistöö koostajate arvates on haljastusesjätkuvalt õigustatud selliste puuliikide kasutamine nagu paplid ja jalakad. Töössoovitatakse tulevikus kasutada neid liike sanitaarkaitsetsoonide haljastamisel.

Samal ajal tuleb laiendada puude ja põõsaste kasutatavat sortimenti. Haljastamiseltuleb arvestada puu- ja põõsaliikide vastupidavust kahjulikele õhuheitmetele, tolmulening kahjuritele, seda eriti suure tööstusliku õhusaastega piirkondades.Tööstuspiirkondadest eemal tuleb haljastuse liigilist koostist dekoratiivsete liikidegasuurendada ning kasutada mitte ainuüksi dekoratiivsete lehtede või kasvukujuga liikevaid ka kaunite õitega taimi. Haljastuses tuleb rohkem kasutada okaspuid ningokaspõõsaid.

3.4. Narva linna perspektiivne haljastusplaan. Moskva 1991. Kd IISeletuskiri13

3.4.1. Linna haljassüsteemi klassifikatsioon

3.4.1.1. Klassifikatsioon

Köites on väidetud, et haljasalade omavaheline optimaalne vahekord linnaplaanistuleb määrata kehtivate linnaehitusnormide ning linnaplaneerimise eesrindlikereeglitega. Kõik haljasalad, sh nii üldkasutatavad kui piiratud kasutusega haljasalad,spetsiaalsed haljasalad ning tänavahaljastus moodustavad linna ühtse haljassüsteemi.

1. Üldkasutatavate haljasalade hulka kuluvad pargid, elamupiirkondade jamikrorajoonide aiad, skväärid ja puiesteed (bulvarid).

2. Piiratud kasutusega haljasalad hõlmavad mitmesuguseid haljastatud krunte,elamute ümbruse, koolide, lasteaedade ja �sõimede, ühiskondlike hoonete,kultuuri- ja raviasutuste, spordirajatiste ning tööstusettevõtete haljastust.

3. Erikasutusega haljasalade hulka kuuluvad linna tiheasustusalalsanitaarkaitsetsoonide haljastus, haljastus raudteede ja autoteede eraldusribades,lao- ja kommunaalobjektide ümber ning muu kaitsehaljastus.

4. Tänavahaljastusel on linnahaljastuse süsteemis eriline koht tänu oma massilisuseleja suurele tähtsusele elanike igapäevases elukeskkonnas.

13 .г.Нарва Перспективный план озеленения Pосжилкоммунсоюз ГПИ �Гипрокоммунстрой�Отдел ландшафтного проектирывания Москва 1991 Том II Пояснительная записка

20

3.4.2. Haljastatud alade normeerimine

3.4.2.1. Üldkasutatavate alade haljastus

Üldkasutatavatel haljasaladel on eriline sotsiaalne funktsioon. Nende hulka kuuluvadlinna haljassüsteemi kõige suuremad elemendid � linna ja rajoonipargid, elurajoonidening mikrorajoonide aiad, skväärid ja bulvarid.

Vastavalt generaalplaanile oli Narva elanike arvuks I ehitusperioodi lõpuks1995.aastal kavandatud 86,2 tuhat elanikku ning arvestusperioodil (2010.a) 100 tuhatinimest. See on võetud käsitletava töö normatiivarvestuste aluseks.

Uurimistöös märgiti, et käesoleval ajal (1990/91) peab sellise suurusega linnadeüldkasutatavate haljasalade normatiividega määratud pind moodustama 7 m2 elanikukohta14 (vt ka eespool).

Ette oli nähtud ülelinnalise keskuse edasine areng, mis hõlmab nii olevateühiskondlike hoonete kompleksi kui ka uusi linnaehitusansambleid, mis on ühendatudparkide, skvääride ja puiesteede süsteemiga. Lisaks sellele leiti, et mitmes kohas onvajalik haljasalade rekonstrueerimine.

1995.aastaks oli üldkasutatavate haljasalade pinnaks kavandatud 60,4 ha ningarvestusperioodiks (2010) 70,0 hektarit, mis taganuks normatiivse 7 m2 haljasalasidelaniku kohta. Nüüdseks on see näitaja aga tagatud ja isegi ületatud (vt eespool ninglisa 3)

14 Normdokumendi Linnaehitus. Linnade ja asulate planeerimine kohaselt (CHиП � 2.07.01-89�Градостроительство. Планировка и застройка городских и сельских поселений�)

N arva lin n a p ro jek teeritu d h a ljassü steem i s tru k tu u r (M o skva 199 1)

A s u stu sa lad P u h k e- m a ast iku d ja p u h ke ala d

T ö ö stu ste rrito o riu m id lin n a h o o n estu sa la p iires

Ü ld k asu tata v ate a lad e h a lja stu s

P arg id

A iad

S kv ä ärid

B u lv a rid

P iira tu d k asu tu s eg a a lad e h a lja stu s

E lam ua lad e ha lja s tu s

K eske riõ p p e- asu tus te ja tehn ikum ide ha lja s tu s

M a g is traa lid e , tän a v ate ja v ä ljak u te h a ljas tu s

Las tea eda de , -sõ im e de ja ko o lik run tide ha lja s tu s

S p o rd i- ko m p leks ide ha lja s tu s

Terv ish o iu - asu tus te ha lja s tu s

K u ltuur iasu- tus te h a ljas tu s

P iira tu d k asu tu s eg a a lad e h a lja stu s

Töös tusa lad e ha lja s tu s

E rikas u tu seg a a lad e h a ljastu s

K om u naa l- lao m a jand ite ha lja s tu s

M u ud

R aud tee de e ra ldu srib ad

A uto - m ag is tra a lide e ra ldu srib ad

S an itaa r- ka itse tsoo n id

K õrg ep in g e - liin ide ko rid o rid

M e tsap arg id

M e tsad

A ian dus - ko op era tiiv id

P õ llu m a jand us - kõ lv ikud

P uukoo lid

K a lm is tud

M u ud

21

3.4.2.2. Piiratud kasutusega alade haljastus

Nimetatud kategooriasse kuulusid järgmised haljasalad:

1. Elukvartalite ja mikrorajoonide haljasalad, mida I ehitusjärjekorra lõpuks pidiülalnimetatud normide kohaselt olema vähemalt 51,72 ha ning arvestusperioodilõpuks üle 60 hektari.

2. Haljastatud alad lasteaedade, ja �sõimede (I � 25,86 ha, 2010 � 30,0 ha), koolide(I � 40,5 ha, 2010 � 47,0 ha) ning raviasutuste (I � 19,4 ha, 2010 � 22,5 ha)territooriumitel. Kokku seega I ehitusjärjekorra lõpuks 1995.aastal 85,76 ha ning2010.aastaks 99,5 ha.

3. Spordikomplekside territooriumite haljastus 5,5 m2/el I ehitusjärjekorras (kokku47,41 ha) ning 6,6 m2/el arvestusperioodil (kokku 66,0 ha).

4. Kultuuri- ja õppeasutuste territooriumite haljastus oli kavandatud Iehitusjärjekorras 20,17 ha ning perspektiivis 26,4 ha

5. Tootmisettevõtete territooriumite haljastus pidi I ehitusjärjekorra lõpuksmoodustama 68,96 ha ning arvestusperioodil 2010.aastaks 80,0 ha

3.4.2.3. Erikasutusega alade haljastamine

1991.aastal koostatud haljastuse perspektiivplaaniga kavandati erikasutusegahaljasalasid järgnevalt:

1. Kommunaal-laoterritooriumite normatiivne haljastus I ehitusjärjekorras 25,86 haning aastaks 2010 30,0 ha

6. Sanitaarkaitsetsoonide haljastus oli I ehitusjärjekorraks määratud 120,68 hasuuruseks ning arvestusperioodil 140,0 ha, mis moodustab ühe elaniku kohta 14m2 haljastatud pinda.

3.4.2.4. Tänavahaljastus

Tänavahaljastuse normatiivse pindala leidmiseks linna jaoks kasutati KiieviLinnaehituse TUI arvestusmetoodikat. Selle kohaselt saadi vajalikeks suurusteks Iehitusjärjekorras 133,8 ha ning arvestusperioodil 156,0 ha

3.4.3. Haljasalade nimekiri ja soovitusedUurimistöö ja haljasalade planeeringu tulemused on koondatud tabelisse, milles onhinnatud haljasalade kaupa nii nende seisundit, heakorrastusastet, iseloomu,dendroloogilist koosseisu jm, kui ka antud soovitused olukorra parandamiseks ninghaljasalade rekonstrueerimiseks ja hooldamiseks. Uurimistöö tabelid on kooskäesoleva töö ettepanekutega koondatud tabelisse (lisa 3)

22

4. HALJASMAADE PLANEERINGU KOOSTAMISEMETOODIKA

4.1. Töö üldised põhimõttedLinna haljasmaade - haljasalade ja parkide ülesandeks on tagada sotsiaalselt jaökoloogiliselt piisavate, esteetiliste, kättesaadavate ja puhkeotstarbel kasutatavatehaljastatud välisruumide olemasolu nii elukohas, asumis, linnaosas kui linnastervikuna. Tähtis on ka linna üldatraktiivsuse tõstmine ja kultuuripärandi säilitamine.

Linna välisruumidena15

käsitletakse kõiki elanikeigapäevases kasutuses olevaidavalikke välisruume linnas.

Avaliku välisruumi allmõistetakse linnas tänavate javäljakute, parkide japarkimisplatside, hoovide,õuede ja jäätmaadevõrgustikku, sõnaga linnahoonestamata alasid, mis onkõigile ligipääsetavad jakasutatavad.

Haljastuse osaüldplaneeringuskäsitletakse siiski vaid osavälisruumidest, nimeltpõhiliselt üldkasutatavaid, kuidka piiratud kasutusegahaljasalasid, tänavahaljastustpuhkealasid ja linnametsi.

Lisatud joonisel on piltlikultkujutatud haljasmaadeosaüldplaneeringu koostamiselarvestamist vajavad aspektid javaldkonnad.

Avaliku sektori, linnaomavalitsuste huvi lähtepunktiks haljasalade planeerimise jakujundamise vastu võib olla nii elanike vajaduste arvestamine survegruppide tegevusetulemusel, erialane rahulolematus, poliitiline eneseväljendus või funktsionaalnekonflikt, kuid ka soov tõsta linna võimalusi konkurentsivõitluses teiste linnadega.Varem või hiljem jõuavad linnad äratundmisele, et investeering linnapilti ja

15 Linna välisruumidena käsitletakse kõiki elanike igapäevases kasutuses olevaid avalikke välisruumelinnas. Linnaehitusliku terminoloogia kohaselt kattub see üldkasutatavate alade mõistega. Valdavaltvegetatsiooni poolt määratud avalikud välisruumid samastuvad mõistega üldkasutatavad haljasalad jametsad. Vastavalt välisruumikasutuse sihtgrupile ja ulatusele võib nimetusele eelneda ka täiend, näit.piiratud kasutusega, poolavalik jne.

23

välisruumidesse on küll kulukas, kuid selleks kulutatud vahendid majandavad endkaudselt linna jaoks tagasi.

Linna välisruumide funktsioonideks on:

• ökoloogiline (olemasoluväärtus, tervislik elusüsteem, biodiversiteet);• sotsiaalne (kasutusväärtus, isiksuse arendamine, linnaelanike tegevuspiiride

laiendamine, esteetilise tunnetuse arendamine) ning• majanduslik (mitte aga kommertslik) funktsioon.Välisruumide majandusliku funktsiooni kohta võib üldistavalt öelda, et välisruumidmõjutavad asukoha iseloomu kujundamise kaudu kinnisvara ja hoonete, ruumide ningkorterite (majanduslikku) väärtust ning seega ka eri kasutajagruppide asukohavalikut.Kuna enamus Euroopa linnadest on tänapäeval võimelised asukohanõudeid tehniliseinfrastruktuuri poolelt rahuldama, omandab üha enam tähendust kaasnevasukohakvaliteet, mille hulka kuulub ka keskkonna ja miljöö olukord.

Välisruumide kaudu on võimalik keskkonda ja selles toimuvaid muutusi kõigeotsesemalt tajuda ja tunnetada. Keskkonnakvaliteedile pühendumist ning panustkeskkonnaprobleemide lahendamisele saab kõige paremini näidata avalikevälisruumide kaudu. Tõenäoliselt lähtuvad sellest omakorda linna majanduslikuarengu jaoks olulised struktuuriimpulsid.

Välisruumide olemasolu ja kättesaadavus on seega linna(osa)de majandusliku arenguoluliseks teguriks, kuna:

• atraktiivsed elamis- ja ettevõtlusasukohad seovad olemasolevaid ettevõtteid jamajapidamisi konkreetse kohaga ning tõmbavad juurde uusi, samuti

• kujundab välisruumidest ilmestatud linnapilt muljet kogu linnast ning mõjubseega soodsa tegurina asukohtadevahelises konkurentsis.

Ka majanduslik funktsioon annab küllaldaselt põhjusi avalike välisruumidesäilitamiseks ja arendamiseks. Välisruumikvaliteet asukohategurina kaalubpikaajaliselt välisruumi hoolduskulud üldjuhul üles.

Haljasala või pargi rajamine, rekonstrueerimine või hooldamine on linna jaoksökoloogiline, sotsiaalne ja ka majanduslik ettevõtmine. Pargi tasuvus linnale eiväljendu otsese tuluna vaid elanike rahulolu ja asukohaeelistuste kaudu.

Linnaruumid peaksid olema võimalikult haljastatud ja maastikuarhitektuurseltkujundatud. Maastikud ja haljasmaad tuleb haljasühendustega siduda kogu linnahõlmavaks süsteemiks. Ideaaljuhul on linn lisaks tehnovõrkudele ning autoteedelekaetud ka rohelise võrgustikuga. Sellega saavutatakse korraga mitu tulemust. Ühestküljest loob see linnas alternatiivse liikumisvõimaluse ning eeldused puhkamiseks jarahvaspordiga tegelemiseks,16 teisest küljest on ökoloogiliste koridoridega seotudhaljasmaade võrgustikul tähtis osa bioloogilise mitmekesisuse tagamisel.17

16 Vt ka Levald, A. Tallinna haljastuse probleemid ja suundumused. Kogumikus: Inimmõju Tallinnakeskkonnale III Tallinn 1996 lk 16-23; Levald, A. Haljasmaad Tallinnas. Samas lk 208-213; Levald, A.Linnamaastik ja haljastus. Kogumikus: Tallinna üldplaneeringu koostamise põhimõtted. Tallinn 199617 Vt ka Masing, V. Ülevaade linna mikro-, meso- ja makrohaljastusstruktuurist. Eesti Loodus 1, 2, 8,12 (1984); 3 (1985)

24

Elukohtades ja asumites onhaljasaladel eelkõige sotsiaalneroll - lähihaljastus on olulisimelukeskkond pooleleelanikkonnast, lastele javanuritele. Selliste haljasaladeplaneerimisel tuleb lähtudakonkreetsete tarbijatevajadusest ning muutaelukeskkond neile võimalikultmitmekesiseid võimalusipakkuvaks ja mugavaks. Seesuurendab ka linna kui elukohaatraktiivsust, mõjutab

elukohaeelistusi(sisemigratsiooni linnas), loobkodutunde ning tõstabturvalisust.18

Linna haljasmaade süsteemi arengupõhimõtted ja lahendused peavad vastamajärgmistele printsiipidele:19

• Haljasmaade üksikelemente tuleb hinnata ja kavandada kogu süsteemi arvestades.• Haljastuse planeerimine peab olema kooskõlas linnastruktuuri, loodus- ja

kultuuripärandi, rahvastikutrendide ning puhkevajadustega.• Planeerimislahendused peavad maksimaalselt sobituma avalikus kasutuses oleva

maa ning infrastruktuuriga.• Planeeritav haljasmaade süsteem peab olema võimeline paindlikult kohanduma

eeltoodud tegurite muutustega.• Planeeritav haljasmaade süsteem peab olema kooskõlas naaberomavalitsuste ning

maakonna pikaajaliste arengukavadega

18 Vt ka Bochning, S, Selle, K. (Hg) Freiräume für die Stadt. Sozial und ökologisch oreintierter Umbauvon Stadt und Region. Bd 1, 2 Wiesbaden und Berlin 199219 Näitena toodud põhimõtted: City of Halifax. Parkland Strategy. A Draft Report for Discussion. Vol1-3. City of Halifax 1994

ABC

max200 m/5 min

max600 m/10 min

max1000 m/17 min

Asum - igapäevanevarustus-, teenindus- jakontaktipiirkond -kauplused, lasteaed,põhikool, sotsiaal- ja med.teenindus, ühissõidukitepeatused

Linnaosa - perioodilinevarustus-, teenindus- jakontaktipiirkond -ärikeskus,kultuuriasutused,gümnaasium jt. koolid,töökohad

Elamu lähiümbrus -mäng, suhtlemine,naabrussuhted

mänguväljakud13-17a

põhikool

igapäevavajadused

kauplused

6-12a

3 6

puhkekohad

bussi/trammipeatus

raudteejaam

PARK

PARK

1000m 600m 500m 350m 100m17min 10min 8min 6min 2min

elukoht

25

Haljastus ei ole dekoratsioonielement vaid vahend haljastatud eluruumide, shhaljasalade loomiseks. Maastikusüsteemi planeerimine ning linnale kuuluvatehaljasmaade loomine ja hooldamine on linlaste elukvaliteeti kindlustav avalik teenus,mille arendamine mõjutab positiivselt paljusid teisi linnaelu valdkondi. Haljasaladlinnas on ühisinvesteeringud tulevikku. Nende väärtustamisest praegu sõltub oluliseltsee, millisena tulevikku näha tahetakse.

Piirdudes ainuüksi ühisomandis haljasmaade planeerimisega ei ole ülalseatudeesmärke võimalik saavutada. Haljaselemendid ning -ühendused peavad saama kõigimaakasutusliikide orgaaniliseks osaks, millega peab arvestama nii liiklusrajatisteplaneerimisel ja ehitamisel kui ka teiste territooriumite liigendamisel.

Üheks põhiteemaks avalike haljasalade planeerimisel on olnud vajadus normide, juht-ja suunavate väärtuste või lihtsalt pidepunktide järele linnade välisruumidegakindlustatuse kindlaksmääramisel. Linna välisruumide optimaalsete mõõtmete,paiknemise ning funktsioonide väljaselgitamine on linnaehituslike mõttevahetustepäevakorda võetud tegelikult juba eelmisel sajandil, kusjuures ühiskondlik-poliitilisestreaalsusest sõltuvalt on aeg-ajalt muutunud vaid teema rõhuasetus.

Puhtalt tehnilisele metoodikale orienteeritud "lõpliku õige" või "tegeliku vajaduse"otsingud jooksevad paratamatult liiva, kuna nad ei peegelda sotsiaalset tegelikkustning teisi põhjuslikke seoseid, millistele alluvad haljasalad linnas.

Linna haljassüsteemi moodustavate välisruumide hulk, maht ja paiknemineiseloomustavad linnastruktuuri omapära aga samaaegselt ka linlaste elukvaliteeti.Välisruumidega kindlustatus on linna ajaloolise arengu tulemus, mis hõlmab niilooduslikke struktuurielemente kui ka plaanipäraselt loodud haljasruume. Välisruumidlinnas ei kujuta endast mitte niivõrd loomulikku, asustuse arengu jooksulinimvajadustele vastavaks kujunenud suurust, vaid pigem välisruumide arengutmajanduslike võimaluste raames.

4.2. Tehnilised vahendidKasutatavad tehnilised vahendid (geoinfosüsteem GIS) võimaldasid valida pärastvajaliku kaardimaterjali ja teabe koondamist ning üksteisega sobitamist töö meetodikshaljasmaid puudutavate andmete kihtide kaupa fikseerimise ja kihtidena töötlemise.See on planeerimisel (sh. ka maastikuarenguplaanide koostamisel ning maastikuanalüüsil) levinud võte, mis võimaldab käesoleva töö edaspidist haakumist nii Narvaüldplaneeringu, krundiregistri kui ka teiste erialaste osaplaanidega (näit. liiklus,tehnovõrgud jne.).

Käesoleva töö puhul on kihistus järgmine:

1. kiht - AS Regio koostatud Narva rasterkaart M 1:10 000, seotud Narva kohalikukoordinaatide süsteemi ja Eesti põhikaardiga (abimaterjal planeeringu koostamisekäigus, planeeringukaartidele)20

2. kihtide rühm - Narva digitaalse vektorkaardi erinevad kihid Narva kohalikuskoordinaatide süsteemis (kruntide teave)21

20 Rasterkaardi ja vektorkaartide sidumiseks on töö käigus koostatud ühiste punktide alusel MapInfoteisendusvalem21 Teisendatud Intergraph Microstationi *.dgn formaadist MapInfo *.tab formaati

26

3. kihtide rühm - olevad haljasmaad kategooriate kaupa kihtides22

4. kihtide rühm - kavandatud haljasmaad kategooriate kaupa kihtides

Nimetatud kihtide rühmi ning üksikuid kihte on edasise töö käigus võimalik lisada(näiteks teabega muldade või haljasalade liigilise koosseisu kohta). Samuti onkäesolevast üldistustasemest kihtide lisamisega võimalik minna märksa detailsemaks.

• Haljastuse osaüldplaneeringuga vertikaalselt edasi töötades kujuneb välja Narvahaljasmaade hooldusplaan, kus kajastuvad haljasalad inventariseeritunaüksikelementide kaupa (muru - koostis ja hooldus; puud-põõsad - liik, vanus,seisund; lillepeenrad; teed jne) Ideaalis säilitatakse kõigi üksikobjektideinventariseerimisandmed säilitatakse arvutis koos vastava haljasala korrashoiuksvajalike tööoperatsioonide hulga ja nende maksumusega. See on esmajärjekorrasvajalik kontrollsüsteemi tõhustamiseks ekspluatatsioonitöödeks kulutatudsummade üle ja tööde planeerimiseks. Samuti võimaldab selline andmepankvajaduse korral rakendada operatiivset ja süsteemset kokkuhoiure�iimi.

• Haljasmaade inventariseerimisplaaniga horisontaalselt edasi töötades on võimalikkoostada probleemplaan, kus kajastuvad haljasmaade planeeringu ja teiste Narvamaakasutuse planeeringute lahknevused. Sellelt plaanilt selgub kui palju Narvamaakasutuse plaanil haljasmaa maakasutusliiki kuuluvaist territooriumitest omabvõi ei oma reaalset peremeest-hooldajat. Sellel plaanil kajastuvad kiiretlahendamist vajavad probleemid - territooriumid, millele on vaja leida hooldaja,mis vajavad projekti, haljasehitust ja seejärel hoolduse alla võtmist jms.Probleemplaanil ilmnevate vastuolude lahendamisel on võimalik need aladkehtestatava Narva haljasmaade osaüldplaani kaudu fikseerida maakasutusplaanilreaalsete haljasmaadena, mis on bilansis linna üldkasutatava haljasmaana.

Haljasmaade planeering võib vastava tahte olemasolul olla ka keskkonnasuunitlusegaNarva maastikuarenguplaani (MAP) koostamise esimeseks etapiks. MAP hõlmaksühe koostisosana ka Narva haljastuse üldplaneeringu, kuid on viimasest oluliseltulatuslikum, käsitledes sügavuti ka looduslikke maastikuelemente ja -vorme,linnaökoloogilisi aspekte ning paljude teiste linnaehitusvaldkondade (hoonestus,tänavavõrk, trassid jne.) mõju linnamaastiku kujunemisele. Paljudes Euroopa linnadeson MAP kujunenud üheks põhiliseks instrumendiks, millega tagatakse linnaplaanis

22 Olevate ja planeeritud haljasmaade kihid on koostatud kategooriate kaupa MapInfo *.tab failidena

Narva linnakaart jamaaakasutuse kaart (olem)

ProbleemplaanMaastiku-

Arengu Plaanjt

teemaatilisedplaneeringud

Haljasmaade hooldusplaan Perspektiiv

Narva haljasmaadeosaüldplaneeringu kihid

27

aktiivse maastikuhoolduse ja -kaitse põhimõtetega arvestamine ning linnaharmooniline areng. Töö MAP-iga on neis linnades reeglina pargiameti(haljastusameti) ja keskkonnaameti ühine pärusmaa. MAP kui linnamaakasutusalternatiiv on demokraatlikes ühiskondades seatud vältima ja rikastamaplaneerimislahenduste võimalikku ühekülgsust. Nii linna üldplaani kui ka MAP-ikoostamine on sel juhul arengupidevad ja üksteist täiendavad protsessid.

28

5. NARVA HALJASTUSE KUJUNEMINE JA TÄNAPÄEVASESEISUNDI ANALÜÜS

5.1. Narva linna haljasalade kujunemineVarasema Narva haljastuse kohta on kirjalikke andmeid vähe säilinud.

Ajaloolistes ülevaadetes Narva kindluse ja bastionite alaliste ümberehitamiste jaremontimise kohta leiame üksikuid viiteid rohtaedadest ja puiesteedest.

Säilinud on jooniseid Vürst A. D. Men�ikovi poolt rajatud Joala mõisahoone ümberolnud korrapärasest pargist.

Allikmaterjalides on kirjeldusi rohelisest mõisaümbrusest Kreenholmi saarel.

Praegust Narva haljasalade paiknemist on mõjutanud linna erinevad ajaloolisedetapid: kindluslinn, barokklinn, tööstuslinn.

5.1.1. Bastionide haljastus ning jõeäärsed aiadBastionide ümberehitamiste kroonikas on mainitud järgmisi fakte:

! 1822. aastal kaotati ära Hermanni kindluse õuest ära rohtaed.

! 1853.aastal istutati keskmine Pimeaia ilupuiestik sadamasse viiva tee ääres.

Sõjapidamise seisukohalt pidid bastionite ümbrus olema lage. Bastionite haljastaminevõis alata peale 1864.aastat, mil Narva kustutati kindluste nimekirjast.

Joala mõis ja park rajati samal ajal kui Kadrioru loss ja park. Pargi planeering oliregulaarne.

Joala mõisa alal asub praegune Juhkentali linnaosa .

Jõe kallas Juhkentalis 1912.aastal Väikese saare kallas samal ajal

29

5.1.2. Tehase territooriumi ja elamute ala haljastamineKreenholm saar on ühtede allikate järgi oma nime saanud rootsikeelsest sõnastGrönholm � roheline saar. Enne vabriku rajamist oli saarel mõis, mille ümber oligravüüri järgi otsustades suurte puudega korrapärane park. Jõgi langeb saare juuresühes harus üheastanguliselt 3,5 m ja teises harus kaheastanguliselt 6,5 m kõrguseltlubjakivi lademelt alla. Saare juures oli kaks võimast koske, milliste veejõud kokkuoli umbes 75 000 HP.

1857.asutati Narvas Kreenholmi Manufaktuur ja linnas algasid suured ehitustööd. Jõekaldale ja saarele ehitati ketrus- ja kudumisvabrikud, mis kasutasid ära Narva jõehüdroenergiat. Jõe äärde Joala tänava äärde ehitati punastest tellistest elamuiddirektorile, asedirektoritele, Inglismaalt toodud meistritele ja puitelamuid töölistele.Vabriku territooriumile ja elamute vahele istutati puiesteid, suuremaid puid japõõsaid..

1955.aastal suunati Narva jõe veed läbi kanali rajatud hüdroelektrijaama. Sellest ajaston Narva jõgi peaaegu kuiv, ainult suurte vihmade ajal ja seoses Baltisoojuselektrijaama tööga täitub vana jõesäng veega.

Kreenholmi saar enne 1857.aastat. Kreenholmi saar vana puuvillavabrikuga1912.aastal.

5.1.3. Eesti Vabariigi periood 1918-40Eesti Vabariigi perioodil oli Narva majanduselus mõningane mõõnaperiood. Tehasedtöötasid alakoormusega ja linna elanikkond vähenes, siiski tegutsesid linnas aktiivseltmitmesugused seltsid ja linna heakord oli endiste elanikke mälestuste järgi kõrgeltasemel. Pargid ja haljasalad olid hooldatud, linnarahvas käis tihti Pimeaias japuiesteedel jalutamas, puhkepäevadel sõideti välja Narva-Jõesuusse.

5.1.4. Sõjapurustused7.märtsi 1944.aastal toimus Nõukogude Liidu pommirünnak Narvale. Baltimaadeainulaadsest barokklinnast jäi järgi 2 maja, kõik ülejäänud purustati. Sõjapurustustevarjamiseks rajati Narva vanalinnas analoogselt teiste Eesti linnadega (Tartu, Tallinn)varemetele haljasalad, mis on säilinud tänaseni. Tulevikus kuuluvad need aladvanalinna tänavavõrgu ja hoonestusstruktuuri ennistamise käigus enamuseshoonestamisele.

30

5.1.5. Stalinistlik linnaehitus ning haljastus1950.ndatel aastatel rajati Gerassimovi kultuurimaja ümber olev park, istutati paljupuiesteid, rajati mitmed kesklinna haljasalad. Eesmärgiks seati nõukogude uuslinnadeeeskujudele vastav masshaljastus. Linna istutati palju papleid nende kiire kasvupärast. Hiljem jäid kiiret efekti andnud paplid aga linna sobivamate puuliikidegaasendamata. Nüüdseks on sel ajal istutatud paplid ülekasvanud ning vajavad raiet.

5.1.6. 60-70ndate elamukvartalite haljastamine60-70ndatel ehitati Narvas mikrorajoonide kaupa suurelamuid. Nende vaheleistutasid elanikud omal algatusel ja planeerimatult puid ja põõsaid, rajati ka lastemänguväljakuid. Tollest ajast kasvab linnas lisaks paplitele ka väheväärtuslikkesaarvahtraid, majadevahelised õued on tihedalt täis väljaveninud kaski, vahtraid,kastaneid. Sellest tuleneb praegune suur probleem: algselt väärtuslik taimmaterjalkasvab liiga tihedalt.

5.2. Narva linnahaljastuse põhilised probleemidLinnahaljastuse probleemidest tuleb esile tõsta eelkõige järgnevaid:

• Puuduvad piisavad eelarvelised vahendid mitte ainult uute haljasalade ehitamiseksvaid ka linna olemasolevate haljasalade süsteemseks remondiks,rekonstrueerimiseks ja hoolduseks, mistõttu praktiline tegevus kannabjuhuslikkuse all.

• Haljasalade endised funktsioonid on muutunud, kuid uus kasutus ei ole veelpiisavalt paigas

• Majanduslikesse raskustesse sattunud ettevõtted ei kanna praktiliselt hoolt omareservterritooriumite eest, kuid ka linnal puuduvad vahendid jäätmaadekorrastamiseks. Seetõttu on linnas on palju jäätmaid, näiteks jõe ääres, veehoidlajuures, Kadastiku karjääride piirkonnas, tööstuspiirkondades ning ettevõtetekaitsetsoonides. Heakorraeeskirjades sätestatud hooldamiskohustused ei toimipiisavalt.

• Probleemiks on tõusnud põhiliselt kesklinna haljastamisel kasutatudkompostmulla ülenormatiivselt kõrge saasteainete sisaldus (põhiliseltraskemetallid), mis võib endaga kaasa tuua vajaduse haljasalade rekonstrueerimisekäigus asendada hiiglaslikes kogustes kasvumulda.

• Jõeäärne ala linna südames on võsastunud ning vaated suletud.• Väga palju on aiamaadele ehitatud lobudikke linna äärtes ning elektriliinide all.• 60-70-ndate aastate korruselamute vahel on noor haljastus liiga tihe.• Haljastuse hooldamisel on kasutatud valesid hooldusvõtteid, mistõttu puude ja

põõsaste kujud on deformeerunud..• Uued mikrorajoonid on päris lagedad ning kavandatud haljasalasid on puudulikult

rajatud.• Linna põhjaosas on suurelamute vahel külmalohud ja tuulekoridorid.• Puuduvad kaasaegsed laste mänguväljakud ja vastupidavad väikevormid (pingid,

busspaviljonid).• Puuduvad koerteaiad, mistõttu põhiliselt elamuümbruse haljasalad on reostatud.

31

6. ETTEPANEKUDHaljastuse osaüldplaneeringu eesmärgiks oli luua maakasutuslikud võimalused, etNarva linna haljasaladest tekiksid linna osasid ühendav sisemine ja linnaäärseid metsilinna haljasmaadega ühendav välimine roheline ring. Ringid oleksid omavahel seotudpuiesteedega ja haakuksid projekteeritud jalg-ja rattateede võrgustikuga.

Tulevikus on lisaks eeltoodule soovitav analüüsida lisaks haljasalade ruumiliselepaiknemisele ka haljastuse linnamajanduslikke aspekte, vajalikke eelarvekulusid jaalternatiivseid rahastamisvõimalusi. Koos reaalsete ajakavade ning hooldusplaanidegapeaks see olema töö järgmise etapi ülesanne.

Konkreetsed ettepanekud haljastuse hooldamise ja planeerimise alal saab jagada 6-ksgrupiks. Need on:

1. väiksemate või looduses omavahel liituvate haljasalade liitmine;2. haljasalade hooldamine (võsa raiumine, puude hooldus);3. uute linnaparkide rajamine;4. raudteeäärse kaitsehaljastuse loomine ja täiendamine;5. jõeäärsete haljasalade korrastamine; uute alade reserveerimine;6. bastionite haljastuse korrastamine ja rekonstrueerimine.

6.1. Haljasalade liitmineMitmed lähestikku asuvad väikesed haljasalad on otstarbekas liita üheks haljakuks võipargiks. Neid koos käsitledes tuleb kriitiliselt üle vaadata nii alade funktsioonid,kujunduspõhimõtted, haljasala kvaliteet kui ka hoolduse piisavus. Vastavadettepanekud on koondatud tabelisse lisas nr 3. Rekonstrueerimisprojektid tulekstellida järgmistele haljasaladele:

1) Pu�kini skvääri ja Peetri platsi haljak. Soovitame neid linna tsentrumis tihedakasutusega alasid koos käsitleda. Rekonstrueerimisprojekti alusel tuleks alasidtäiendada linn esindusaladele sobivate väikevormidega: pingid, prügikastid,jalgrattahoidlad, bussiootepaviljonid. Haljasmaterjali osas tuleks juurde lisadamadalamat taimmaterjali, nii lilli kui õitsvaid põõsaid. Need alad peaksidkujunema nii Narva elanikele kui turistidele hubaseks puhkekohaks linnasüdames.

2) Koos on otstarbekas käsitleda raudteejaama ümbruse 4 väikest haljakut.

3) Gerassimovi park ja Võidu park nimetada ühise nimega Gerassimovi park. Needpargid paiknevad kõrvuti ja neid on raske eraldada. Tuleks üle vaadata pargimuutunud funktsioonid ja sellest lähtudes pargile tellida rekonstrueerimisprojekt.

4) Mitu väikest haljakut vanalinnas Kraavi tänava ääres tuleb kokku liita suuremakshaljakuks.

6.2. Haljasalade hooldamineOlemasolevate haljaalade hooldamisel tuleb alustada raietest ja dendrohooldusest.Selle juures kasutada spetsialistide konsultatsiooni, et konkreetselt igal haljasalalmääratleda raie põhimõtted, raiutavad isendid ning säilitamisväärne materjal. See tööon kiiresti vaja ära teha bastionite tugimüüridel, samuti vanemates suurelamuterajoonides. Raiete planeerimiseks on soovitav moodustada puude hindamisekspädevate asutuste ja erialade esindajatest nõuandev komisjon, kelle töö tulemusena

32

töötatakse välja ühiselt tunnustatud raiete põhimõtted ning viiakse need etapiviisiliseltellu.

Puude ja põõsaste lõikamisega tegelevad töötajaid tuleb kindlasti erialaliseltkoolitada, et õigete töövõtete kasutamise kaudu vältida vigu ja tööde ümbertegemisttulevikus.

6.3. Uute linnaparkide rajamineKaugemas perspektiivis on võimalik rajada mitu uut linnaparki, mille pindaladoleksid minimaalselt 4-6 ha. Need käesolevas planeeringus näidatud alad tulebreserveerida, nende säilimine kindlustada detailplaneeringutega ning uute haljasaladerajamiseks ja hooldamiseks materiaalsete võimaluste avanedes lahendadalinnahaljastuse prioriteetide järjekorras konkreetsete haljastusprojektidega.

1. Uus ülelinnalise kasutusega linnapark võib asuda 13.mikrorajoonis Rakvere tn.ääres. See asukoht lahendaks Tallinna maanteest põhja pool elavate inimestepuhkamisvajadusi. Pargis peaksid olema laste mänguväljakud, mitmekesinehaljastus ja istumisvõimalused. Tulevast parki läbivad projekteeritud jalg- jarattateed, mis seovad seda ala seotud ümbritsevate mikrorajoonidega.

2. Teine perspektiivne loodusliku kujundusega linnapark asub Kadastiku endistekarjääride ümber. Praegu asub seal mitu tehisjärve. Järve rand tuleb korrastadaplaa�iks, paigaldada riietumiskabiinid, pingid, prügikastid, laste mänguvahendid,istutada liivaaladele sobivaid taimi. Ala liituks Narva linna välimise roheliseringiga.

3. Kolmas tulevane pargiala asub 26. Juuli tn .ääres. See park asuks perspektiivseäri-ja kaubanduspinna ümbruses. Siia parki saab ehitada suure multifunktsionaalsehoone, mis oleks nii sise- kui välisõuede abil seotud ümbritseva haljastusega.

4. Selle piirkonna tulevane puhke- ja spordipark asub Proletariaadi ja Kreenholmitänavate vahel. See ala liidab kõrval paiknevad olemasolevad spordiplatsi jahaigla haljasala Narva sisemise rohelise ringiga.

Tulevaste haljasalade paiknemine on näidatud plaanil nr.3 ja pindalad toodud lisas 3.

6.4. Raudteeäärse kaitsehaljastuse loomine ja täiendamineKuna suur osa inimesi elab Narvas raudtee vahetus läheduses, siis tuleb kindlastipöörata suuremat tähelepanu raudtee ümbruse täiendavale haljastamiseleOlemasolevat haljasala Kerese tn. ääres tuleb täiendada eelkõige igihaljaste puude japõõsastega, et saavutada aastaringset müra summutamist. Raudteejaama vastas tulebRaudtee tn. ääres olevat haljasala täiendada ja suurendada seda lääne poole. Kuitulevikus raudtee äärest likvideeritakse amortiseerunud laohooneid ja tootmishooneid,siis oleks otstarbekas osa vabanenud alast reserveerida kaitsehaljastuse tarbeks.

6.5. Jõeäärsete haljasalade ja haljastuse korrastamineNarva jõe ääres paiknevad ajalooliselt kõige väärtuslikumad alad: bastionite vöönd,Hermanni kindlus ja Kreenholmi tehase territoorium. Bastionite ala käsitletaksejärgmises punktis.

33

Vanalinnast Narva-Jõesuu poole sõites pakub jõe kallas kalmistute piirkonnasvõimalusi ilusateks vaadeteks. Need vaated tuleks raietega avada ja teha sinna mõnedparkimistaskud. Jõe äär peab olema reserveeritud kallasrajaks.

Vanalinnast lõuna poole jääv puhkepark plaa�iga on praegu tihedalt kasutusel .See alavajab hooldust ja täiendavalt väikevorme: prügikastid, riietevahetuskabiinid, pingidpeavad olema linna kesksele ja vanalinna naabruses olevale puhkepargile vastavakvaliteediga. Lisaks peaks siin olema turvalisi ja vastupidavaid lastemänguvahendeiderinevas eas lastele, näiteks firmadelt Halls ja Kompani.

Kuiva jõesängi ümbrus on geoloogiliselt väga rikkalik. Siia võiks geoloogidel lastaära tähistada õpperaja ja lisada sinna juurde infotahvlid.

Narva veehoidla juures on väga huvitav vaade veehoidlale ja tuhamägedele.Tulevikus hakkab seda inimtekkelist loodust külastama kindlasti suurem hulk huvilisi.Sellele mõeldes ja sidudes seda ala aianduskooperatiivide piirkonnaga, tuleb siinreserveerida alad tulevaseks haljasaladeks.

6.6. Kindlustusvööndi haljasalade korrastamine jarekonstrueerimine

Bastionite korrastamiseks kasutada KRPI-s 1986.a koostatud restaureerimisprojekti.Seal toodud põhimõtted on põhilises osas aktsepteeritavad ka täna. Projekttäiendamiseks tuleb pöörduda selle autori arhitekt Kersti Lootuse poole.

6.7. Plaanil kasutatud mõistete seletusedHaljak - haljastatud ala linnas, mis piirneb kogu ulatuses või osaliselt tänavatega.

Park - suurem haljastatud ala linnas, mis on korrastatud nii haljastuse kuitehisvormide osas. Täidab lisaks kujunduslikule väärtusele ka maakasutustökoloogiliselt tasakaalustavat rolli.

Tänavahaljastus - tänavatega vahetult liituvad haljastatud alad, mis pole puiesteed,tavaliselt muru puu-ja põõsagruppidega.

Puiestee - plaanile on kantud linnas olevad nii ühe- kui kaherealised tänavateäärsedpuiesteed, mis asuvad tavaliselt kõnni- ja sõidutee vahel. Puiesteed, mis asuvadhaljasaladel, on märgitud haljasala tingmärgiga.

Piiratud kasutusega ala � haiglate ja koolide territooriumitel olevad haljasalad

Jäätmaa - korrastamata ja hooldamata, selge maakasutuse sihtotstarbeta maa-ala linnapiires. Määratlus ei sõltu juriidilisest maakasutusest.

Käesolevas töös kasutatud mõisted lähtuvad välisruumi käsitlusest. Linnades võibvälisruume liigitada mitme aspekti alusel, enam levinud ning ka käesolevas tööskasutatud on küllaltki tinglik jaotus nende iseloomu järele, näiteks:

tehisruumid Looduspärasedruumid

ehituslikud ruumid haljasruumidhoov õu aedväljak haljak parktänav haljastänav puiestee

34

7. KASUTATUD ALLIKMATERJAL

7.1. Planeeringud ja kaardimaterjalKasutatud lühendid:

vt - väljatrükk; m - mõõtkava; Narva ALPA - Narva Linnavalitsus Arhitektuuri jaLinna Planeerimis Amet; * töö koostajatel olemas

7.1.1. Planeeringud ja skeemid1. Narva mikrorajoonide ja linnaosade skeem. Narva ALPA, 1998, vt. m 1:15 000 *

2. Linna kvartalite asustustiheduse skeem. Narva ALPA, 1998?*

3. Narva linna üldplaneeringu eskiis. Narva ALPA,1998

4. Narva linna liiklusskeem. AS Provia, 1998

5. Narva kesklinna transpordiskeem. AS Provia, 1998

6. Perspektiivsed jalgteed jalgrattaliikluseks linnas. AS Provia, 1998, m 1:7500

7. Narva linna jalakäijateliikluse skeem. AS Provia, 1998, m 1:7500 *

8. Narva linna jalgrattateede skeem. AS Provia, 1998, m 1:7500

9. Narva linna piirid, mälestised, mis on kaitse alla võetud. Narva ALPA, 1998

10. Sanitaar-kaitsetsooni skeem. Narva ALPA, 1998

11. 1994-98 registreeritud kaitsetsoonid. Narva ALPA

12. Soovitavate kaitsetsoonide skeem. Narva ALPA, 1998

13. 14.mikrorajooni detailplaneering. OÜ R-Konsult, 1998, m 1:1000 *

14. Dendroloogiline hinnang vanalinna kohta. 1998, m 1:500 *

15. Vanalinna kõrghaljastuse skeem. Narva ALPA, 1998, m 1:500 *

16. Õhusaastuse määramise aluskaardid *

17. Narva bastionite haljastusplaan. KRPI, 1983. Autor arhitekt K. Lootus, m 1:500 *

18. Narva ja Narva-Jõesuu generaalplaan ja haljasalade klassifikatsioon. PIKommunaalprojekt, 1986, 4 joonist m 1:10 000, *1 joonis

7.1.2. Kaardimaterjal1. Narva turismikaart. EO-Map, 1998, m 1:10 000 *

2. Eesti piirialade kaart. Narva ja Narva-Jõesuu. EO-Map, 1996, m 1:20 000 2-llehel*

3. Narva digitaalkaart. Narva Linnavalitsus, 1997, vt. m 1:10 000,1:5000 *

4. Narva rasterkaart. Väljavõte Regio linnade andmebaasist, 1999. DigitaalkujulNarva10.tif formaadis, vt. m 1:10 000 Seotud koordinaatvõrgustikuga 27.01.1999E-Konsult

35

7.2. Uuringud ja kirjandus1. Dendroloogiline hinnang vanalinna kohta. 1998.a. vene keeles.*

2. Narva bastionite haljastus-restaureerimisprojekt köide IV KRPI. 1984.a. Autorarhitekt K. Lootus.*

3. Narva haljasalade klassifikatsioon. PI Kommunaalprojekt, 1986 (vene keeles)

4. Narva linna perspektiivne haljastusplaan. Venemaa Elamu- jaKommunaalmajanduse Liit. RPI Kommunaalehitus, maastikulise projekteerimiseosakond. Moskva 1991. Köide I Uurimisandmed. Köide II Seletuskiri.(г.Нарва Перспективный план озеленения Pосжилкоммунсоюз ГПИ�Гипрокоммунстрой� Отдел ландшафтного проектирывания Москва 1991Том I Материалы обследываний. Том II Пояснительная записка.)

3. Ajalooline ülevaade Narvast ja tema kindlustustest. 1933.a. Autor majorR.Freudenstein . Narva.1.jalaväe rügemendi üleajateenijate kogu kirjastus.

4. Narva. Kirjeldused Narva linna ja ümbruse minevikust ja olevikust. Piltidega,kaartidega ja plaanidega. 1912.a. Autor A. Tõnurist. �Mõtte� kirjastus Tallinnas.

Lisaks eeltoodud materjalidele on töö koostamisel kasutatud arvukaltkirjandusallikaid, millest osale on viidatud tekstis ja allmärkustes.

36

8. FOTODE LOETELU JA FOTOD23

1. Panoraam Hermanni kindluse tornist põhja poole

2. Panoraam Hermanni kindluse tornist põhja poole

3. Panoraam samast lõuna poole

4. Panoraam jõeäärsest metsikust alast

5. Üldvaade plaa�ile ja hüdroelektrijaamale põhja poolt

6. Vaade jõeäärsele alale raudteesilla juures

7. Vaade samast kohast spordiväljakule

8. Vaade eraldatud jõeosale lõuna poolt

9. Vaade Hermanni kindlusele lõuna poolt

10. Vaade Hermani kindlusele lõuna poolt talvel

11. Vaade Victoria bastioni idapoolsele müürile ja jõeäärsele jalgteele

12. Vaade Victoria bastioni haljastusele

13. Vaade Victoria bastioni põhjapoolsele müürile

14. Vaade plaa�ile ja hüdroelektrijaamale talvel

15. Vaade parkimisplatsilt jõele Keskkonnaameti juures

16. Vaade Kreenholmi saarele

17. Vaade Kreenholmi tehase 20.sajandi algul ehitatud tööliste puitelamutele

18. Vaade Kreenholmi tehase 20.sajandi algul ehitatud meistrite kivielamutele jateeäärsele haljastusele

19. Vaade Malmi tänavaäärsele haljastusele, paistab ka Lossiaia serv

20. Vaade Lossaiale Peetri platsilt

21. Gerassimovi pargi haljastus koos väikevormidega

22. Gerassimovi pargi haljastus

23. Vaade Kadastiku karjääride järvele, taamal Balti SEJ korstnad

24. Vaade samast Kadastiku tänava suunas

25. Vaade Narva veehoidlale

26. Vaade Kadastiku tänavalt põhjapoolsele üleujutatud alale

27. Vaade aiamaadele Elektrijaama tee viaduktilt edela suunas

28. Vaade samast kagu suunas

29. Vaade Rahu tänavalt põhja poole 12.mikrorajooni juures

30. Vaade 14.mikrorajooni majadevahelisele õuele

31. Vaade 14.mikrorajooni haljastusele

23 Fotode1-9,11-13 autor P. Müüripeal. pildistatud 1998.a oktoobris, fotode10,14-37 autor A. Levald,pildistatud 1999.a jaanuaris ja veebruaris.

37

32. Vaade Linda tänavale

33. Vaade Sepa tänava haljastusele

34. Vaade Võidu tänava haljastusele

35. Vaade Pähklimäe tänava haljasvööndile

36. Vaade selle vööndi perspektiivsele pikendusele teisele poole Kangelaste puiesteed

37. Vaade Kangelaste puiesteele

38

9. LISADE LOETELU JA LISAD1. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Ameti 02.10.1998

tellimiskiri nr I-6/83

2. Narva linna üldplaneeringu haljastuse osa lähteülesanne

3. Koondtabel Narva haljasalade nimistu 1991 - olukord 1999 soovitustega

Narva haljasalade nimistu 1991 - olukord 1999 soovitusteganr

tabe

lis

nr k

aard

ilhaljasala nimi 1991 uus haljasala nimi 1999

pind

ala

ha 1

991

pind

ala

ha 1

999

Iseloomustus Liigid

Osa

kaal

%

Vanu

s

Kõrg/Ümb

Tihe

dus

Seis

und

Eluj

õulis

us

Dek

orat

Heakord 1991 Soovitused 1991 Soovitused 1999

Harilik pärn 35 5 3 3 2Künnapuu 35Harilik tamm 10Pensilvaania saar 20Künnapuu 20-30 3 3 2Harilik pärnHarilik vaherHobukastanPensilvaania saarHarilik tammArukaskHarilik pihlakasUngari sirelJalakas 45 10 2/4 5 3 3 3Harilik pärn 25 1,5/2-4Euroopa lehis 15 10 3/4Saar 15 10RemmelgadNuludKurdlehine roosHarilik tamm 35-40 15-18/18-40 3 2 2Harilik vaher 35-40 18/24-40SaarRemmelgadLeeder

5 5 Anvelti tn aed Kerese tn haljak 3,7 2,11 Aeda piiravad kahelt poolt tänavaäärsed puuderead. Teiselt poolt läheb aed üle kvartakisiseseks haljasalaks. Tiik remmelgareaga. Laste mänguväljak

Remmelgas 25 7/12 5< 2 1 1 Asfalteeritud teed, trepid, lasterajatised

Hooldus Hooldus ja mänguvahendite täiendamine

Harilik tamm 35 50-100 15-20/30-80 5 2 1 1Harilik pärn 25 60-80 24/40-60Saar 25 90Harilik jalakas 10Harilik vaher 5Õunapuud

7 7 1,7 1,62Harilik tamm 20 40-80 26/40-60 3 2 2Harilik vaher 25Harilik pärn 20Harilik jalakas 25Õunapuud, harilik sirel, punane leeder, kurdlehine roos, suur läätspuu

Aed-õunapuu 25 40 7/12-24 3-10 3 2 3Mets-õunapuu 5 40 7/12-24Pappel 10 30 15/20Harilik pärn 25 12 4-5/4-6Harilik jalakas 10 15 8/12Harilik tamm 10 80 20/50Harilik vaher 5 12Saar 5 60 20/60Kirss 5 40 10/30Harilik pihlakasHarilik pärn 40 40-50 17-27/16-40 5 3 2,5 2Harilik tamm 30 40-50 17-27/16-40Harilik vaher 25

6,64

0,52

1,51

4,33

1,76

0,51

Kooliaed

Lomonossovi aed

Lisa 3

Alumine aed

Pimeaed

Lastepark 1,67

Käsitleda ühtse haljasalana. Vajab rekonstrueerimisprojekti. Tulevikus liita haljasribaga raudtee ääres

Käsitleda ühtse haljasalana, võsa ja loodusliku uuenduse raie nõlvadelt

Vajab rekonstrueerimist

Vajab rekonstrueerimist

Hooldus. Rajada õitsevaid põõsa- ja püsikugruppe

Vajalikud täiendavad haljastustööd

Hooldus

Vajab rekonstrueerimist

Vajab rekonstrueerimist

1

2

3

4

Kruusateed, istepingid, urnid, purskkaev,

HooldusRegulaarne haljak keskse mälestusmärgiga. Hooldatud muru puuderidadega. Purskkaev

1,7Leninliku komsomoli nim haljak

10

Kuulub hoonestamisele vanalinna struktuuri ennistamise käigus

Hooldus

Ristkülikukujuline haljasala, mis on koolihaljaku jätkuks. Hooldamata. Istutused erinevas vanuses. Haljaku läheduses noored lehtpuud, kaugemal on säilinud viljapuud

Kruusateed, ümmargune naturaalkiviga vooderdatud purskkaev, metallpiire, trepid

Heakorrastamata

8

9

13 Lossi skväär

Regulaarne puhkehaljak. Narva jõe järsul kaldal metallpiire, mille kõrval 1,5 m laiune kruusatee. Purskkaev

8 0,6

9 0,3

Ajalooline park, milles paiknevad mälestusmärgid. Puuderead, partermuru

2

1,7

1,8 Lastepark paikneb vallikraavis. Rajatud on spordiväljak ning laste spordiseadmed. Piki kraavi on puuderida

B.Kuni tn haljasvöönd

3,7

6

1

3

4

6

trepid, tugimüürid Mänguvahendeid täiendada

Haljasalal on transiitfunktsioon, ridaistutused, hekid, keskne lillepeenar

Istmed, urnid, kruusateed

Üle 60 Purskkaev, tantsulava

Laiendada haljasvööndit Tallinna mnt suunas ja üle Kangelaste puiestee Puškini tn suunas

Regulaarpark, pargi keskele suunduvad sümmeetrilised teed, ridaistutused, põõsagrupid, lillepeenrad

Võidu park on eelmise pargi jätkuks. Istutused on nooremad. Eraldatud on pargiosa atraktsioonidele, mille kõrval on laste mänguväljakud. Suured pinnad on kaetud põõsagruppidega

Atraktsioonid, lasteväljakud

Asfalteeritud rajad

3,3

2,7Pähklimäe tn haljasvöönd

Võidu park

Gerassimovi park

Page 1 of 4

nr ta

belis

nr k

aard

ilhaljasala nimi 1991 uus haljasala nimi 1999

pind

ala

ha 1

991

pind

ala

ha 1

999

Iseloomustus Liigid

Osa

kaal

%

Vanu

s

Kõrg/Ümb

Tihe

dus

Seis

und

Eluj

õulis

us

Dek

orat

Heakord 1991 Soovitused 1991 Soovitused 1999

Saar 5HõbekuuskHarilik vaher 45 25 6/10-12 5 3 2 2Arukask 25 20 6/12Aed-õunapuu 10 40 4/20Saar 10 30-60 18/20-40Saarvaher 5 25 7/14Kirss 5 40 5-8/10-12Palsamipappel, põisenelas, harilik sirel, leederHarilik vaher 25 6/8-12 2 1 1Harilik pärn 20 20-25Harilik tamm 20Harilik pihlakas 5Arukask 15Saar 15Harilik jalakas, hobukastan, tatari vaher, viirpuu, kikkapuu

Harilik pärn 60 40 15/26-30 5 3 2,5 2Harilik tamm 35 60 15/30 5Hõbepappel 5 50 16/34 5Hobukastan, harilik sirel, suur läätspuu, enelasHõbekuusk 3-5 2 2 2Harilik pärn 50 17-27/16-40Harilik tammPensilvaania saar 60-70 24/30ArukaskHarilik jalakas 50-70 24/30

1,18 Harilik kuusk 30 25-30 2-8/6 grupid

2 1 2

Hõbekuusk 10 40-30 6/10Pappel 5 30-45 22/36Hobukastan 10 35 6/12Harilik pärn 10 40 9/16Harilik tamm 10 40 8/16Arukask 5 25 8/12Harilik vaher 5 25 5/8Saar 5

0,59 Saarvaher, aed-õunapuu, mets-õunapuu, kontpuuliigid, sirel, paju, tuhkpuu

16 16 Pärna auk Joaorg 0,9 1,40 HooldusHarilik jalakas 20 40 15/20 3 2 2Harilik pärn 60 30 10/18Harilik vaher 15 45-50 18/30Saar 5Pappel, harilik ja ungari sirel, kurdlehine roos, leeder, suur läätspuu, kontpuu

Hõbekuusk 10 1-1,5/4 2 1 1

Hobukastan 45 15/40

1,42

0,80

0,64

Puškini tänava haljak

Energeetikute kultuurimaja haljak

Hooldus

Hooldus

Hooldus Hooldus. Purskkaev tööle. Liita ilmaratta haljakuga

Suletud riigiasutuse haljasala linna südames ja Eesti idaväravas. Pindala on tunduvalt vähenenud. Vajab muutunud kasutuse tõttu rekonstrueerimisprojekti ja hooldust

Vajab rekonstrueerimisprojekti, et muuta ala aktiivsemalt kasutatavamaks

Haljak Kalda ja Raudsilla tn nurgal

Kõrghoone haljak

"Nooruse" haljak

18

10

11

12

1717

mälestusmärk, kivipiire, valgustus

"Sõpruse" haljak

Maastikuline haljasala. Haljasala täidendil (endise vanalinna varemetel) millel on puude ja põõsaste lausistandus. Haljaku alumine osa maastikuline. Keskel lagendik gruppistandustega äärtel. Nõlval kaks treppi. Teed puuduvad, murul vaevumärgatavad rajad

1,3

18 Asfaltkatendiga teed, istmed, urnid

HooldusTransiithaljak. Muru puu- ja põõsagruppidega. Piki Puškini tänavat suvelilledest peenar. Põõsahekid.

0,9

HooldusTransiithaljak, mis on ümbritsetud sõiduteega. Puude ja põõsaste grupi- ja ridaistutused. Sõidutee ääres hekk. Pinnaseteed

0,9 Hooldus

0,79

15

Plaat- ja asfaltkatendid, istepingid, urnid, purskkaev

1,7Oktoobrirevolutsiooni 50-nda aastapäeva nim haljak

14

15

14 Rugodivi haljak

Tolli-ja piiripunkt Trepid

Regulaarne puhkehaljak. Väljak kultuurimaja sissepääsu ees ning kõik läbivad põhiteed plaatkattega, majandustee asfaltkattega. Purskkaev. Istutused põhiliselt ridadena, on ka põõsagruppe murul. Lillekujundus

Hooldus

12

Plaatkatendid, istepingid, urnid, automaadid, kuulutuste tulp

Regulaarne transiithaljasala. Haljastatud puuderidade ning pügatud hekkidega. Peenrad mitmevärviliste suvi- ja püsililledega

1,713

Tugimüürid, trepid, kruusateed, valgustus

2,2

Asfaltteed, plaadistus, kruusarajad. Valgustus. Tellispaviljon

Hooldus, haljastust täiendada: lillepeenrad. Täiendada väikevorme

Ristkülikukujuline haljasala mitme horisontaalse terrassiga. Murul on puud ja põõsad gruppidena ja üksikult. Muru on korralik, kohati tallatud radadega. Kruusatee ääres kaskede rida

Hooldus

Hooldus

Maastikuline haljasala. Transiitfunktsioon. Puuderead ja -grupid. Kinohoone juures on suur plaatkatte ja purskkaevuga väljak, millele on istutatud kaski. Muru seisund rahuldav. Lillekujundus puudub

Kuulub hoonestamisele

11

üldk

asut

atav

2,5

Kommunaaride haljak

2,20

1,42

Page 2 of 4

nr ta

belis

nr k

aard

ilhaljasala nimi 1991 uus haljasala nimi 1999

pind

ala

ha 1

991

pind

ala

ha 1

999

Iseloomustus Liigid

Osa

kaal

%

Vanu

s

Kõrg/Ümb

Tihe

dus

Seis

und

Eluj

õulis

us

Dek

orat

Heakord 1991 Soovitused 1991 Soovitused 1999

Pappel, harilik sirel, kuldsõstar

Harilik pärn 90 40-50 18/24 5 2 2 2

Hõbekuusk 10Ungari sirel, suur läätspuu

20 20 0,9 0,86 Liita Rugodivi haljakuga, hooldus

Hõbekuusk 40 7/18 3 2 3Saar 15 5/12Harilik pärn 40 8/20Harilik tamm, kirss, kontpuu, harilik ja ungari sirel, leeder

22 22 0,4 0,38 Võsa raie, vaadete avamine

Vaher 40 10/24 2 1 2Hobukastan 30 8/10Kirss, ungari sirel, enelasPappel 75 45 17/30 5 2 1 2

Harilik vaher 20 35 15/24Arukask 5 20-30 5/8Harilik pärn 25 10/14 5 3 2 1,5Hobukastan 25 10/16Harilik tamm 25 8/14Pappel, õunapuu, sirel, kikkapuuPappel 40 70 18/40 3-5 3 2 2Harilik vaher 15 30 12/16Harilik pärn 20Saar 15Jalakas 5Harilik pihlakas 5Euroopa lehisHarilik vaher 30 8/12 liialt

tihe3 2 3

Aed-õunapuu 30Kirss, sirel, punane leeder

28 28 "Linnaeesrindlaste autahvli" haljak

0,2 0,25 Haldushaljak. Murul üksikpuud ja puu- ja põõsagrupid. Raudtee pool papliread

Pappel, mänd, harilik tamm, jalakas, sirel, kontpuu

3 2 2 Asfaltkatend pinkide ja urnidega

Hooldus

Harilik pärn 25 35 6/24Mets-õunapuu 25 35 12/14 2 2 2Harilik tamm 20 30 8/24Arukask 20 45 15/24-30Harilik vaher 5 30 18-20/24Saar 5Mänd, sirel, tuhkpuuHarilik pärn 90 20 10/16 5 3 2 2Pappel 10 45-50Vaher, sirel, enelad

Käsitleda ühtse haljasalana. Hooldus

0,12 Kapitaalremont

0,94

0,89

0,38

0,32

0,55

Hooldus

Vajalik on rekonstrueerimine

Hooldus

Haljak Kraavi ja Karja tn ristmikul

Kraavi tänava haljak

Regulaarne transiithaljasala. Keskel on peenar roosidest ning suvelilledest, peenra juures pingid ja urnid. Mööda perimeetrit ridaistutused. Hästi hooldatud muru, millel puudegrupid

0,35

Hooldus

Vaksali tn haljak

Hariduse tn haljak

0,3

Peetri platsi haljak19

21

Raudteejaama haljak

Raekoja haljak

5.raveliin

Haljasala endise ilmaratta juures

Gloria bastioni talvine osa

26

Oktoobri tänava haljak29

Haljak O.Koševoi ja Mahmastali tänavate ristmikul

27 27

29

26

Üldehitustrusti haljak30

AsfaltteeHaljasriba sõidutee ja elamute vahel. Dekoratiivfunktsioon. Kaupluse Siluett juurde on istutatud okaspuid. Keskmises osas põhiliselt lehtpuud. Muru hästi hooldatud. Lillekujundus suvelilledest

0,2

Asfalttee, istmedRegulaarne transiithaljak keskse ümarguse lillepeenraga. Ridaistutused, haljasala ääristab hekk. Muru

0,130

Juhkentali tänava haljak

Liita Kraavi tn haljakuga. Hooldus

TreppSisekvartali haljasriba. Vanalinna varemetele täidetud küngas puu- ja põõsanoorendikuga. Künkale tõuseb betoontrepp

0,2 Kapitaalremont, muutub sisekvartaalseks haljasalaks

0,15

Liita haljakuga Kraavi ja Karja tn nurgal. Hooldus

Asfaltkatend pinkide ja urnidega

Hooldus

Hooldus

Looduskivist tee

24

Sisekvartali haljasala. Muru puu- ja põõsagruppidega. Looduskivist tee

0,3? tänava haljak25

24

25

Koolihaljak 0,3

0,42

Hooldus

Asfaltkatendiga tee Kuulub hoonestamiseleKahe terrassiga haljak. Kõrguste vahe 1m. Ülemisel terrassil ridaistutused ala äärtes, alumisel aasamuru üksikute puudega

Rekonstrueerimine

21

Regulaarhaljak keskse mälestusmärgiga. Pügatud hekid.

0,3Vennaskalmistu haljak23 23

Pioneeride palee haljak Vajab rekonstrueerimisprojekti

HeakorrastamataMaa-ala raekoja taga. Säilinud on üksikud istutused piki Vilde tänavat ääristavat kivimüüri. Sissepääsu juures suur asfaltväljak, mida ümbritseb kitsas mururiba. Sissepääsu vastasküljel mururibal okaspuud

0,5

Regulaarhaljak keskse mälestusmärgiga. Puuderead, nõlval pügatud hekid. Teede ääres roosipeenrad ning begooniad. Partermuru

Heakorrastatud. Plaat- ja kruusateed. Piisavalt istmeid ja urne. Trepid. Valgustus

Ümber projekteerida arvestades muutunud funktsiooni ja avatust Peetri platsile

0,8Lenini mälestussamba haljak19

Nooruse haljaku ning põhiterritooriumi vahel laste mänguväljak mänguvahenditega (liumägi, liivakastid jm)

Page 3 of 4

nr ta

belis

nr k

aard

ilhaljasala nimi 1991 uus haljasala nimi 1999

pind

ala

ha 1

991

pind

ala

ha 1

999

Iseloomustus Liigid

Osa

kaal

%

Vanu

s

Kõrg/Ümb

Tihe

dus

Seis

und

Eluj

õulis

us

Dek

orat

Heakord 1991 Soovitused 1991 Soovitused 1999

31 31 Puškini puiestee 0,45 0,2632 32 Koidula puiestee 0,15 1,20

muud haljasalad33 Raja tn haljak (linnusealune

nõlv)1,39 Hooldus

34 Puhkepark plaažiga 8,12 Täiendamine, väikevormide hooldus

35 Sepa tn haljak 0,54 Hooldus 36 Vestervalli tn haljak 0,09 Hooldus37 Pimeaia alumine haljak 0,96 Raied, hooldus

38Tallinna tänava elamute õu 1,11 Hooldus

39 Jõeäärne haljak 0,39 Raied, hooldus40 Gloria bastioni haljak 3,38 Raied, hooldus41 5. Raveliini ümbruse haljak 2,27 Raied, hooldus

Kivistiku karjääride park 43,39Rakvere tn park 4,26Kreenholmi tn park 2,23Proletarskaja tn haljak 1,91Bastioni haljak Pimeaia kõrval 1,15

44,1 55,84

sh pargid 11,5 20,76 parkeaiad 8,0 6,52 aiad, millest säilib 6,00

haljakud 18,3 27,10 haljakud, millest säilib 24,71

puiesteed 0,6 1,46 puiesteedmuud haljasalad 5,7

52,93 7,6 m2/el52,949,55

108,78 15,54 m2/el65,39

Kokku perspektiivis hoonestatavate aladeta:

digitaalkaardilt 1999.a mõõdetud pindala koos hoonete, veekogude ja väljakutega, sealhulgas (ha):

Kokku (Moskva 1991):

arvestatud ülal

Kõik kokku:Kõik kokku (Kivistiku karjääride pargita):

5,70

Kavandatud uued haljasalad:

Kavandatud uued haljasalad kokku:Kavandatud uued haljasalad (Kivistiku karjääride pargita):

Page 4 of 4

39

10. JOONISTE LOETELU1. Narva linna situatsioon ja maastikulised probleemid 1:20 000

2. Narva haljasmaade olem 1:10 000

3. Narva haljasmaade planeerimislahendus 1:10 000

4. Narva vanalinna haljastuse plaan 1:5000