ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 4.7.2019

COM(2019) 319 final

KOMISJONI ARUANNE

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

{SWD(2019) 285 final} - {SWD(2019) 286 final} - {SWD(2019) 287 final}

1

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Eessõna ........................................................................................................................................... 2

1. Uus hoog töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele ....... 4

2. Ühendatud digitaalne ühtne turg ............................................................................................. 9

3. Vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika ................................... 11

4. Süvendatum ja õiglasem, tugevama tööstusbaasiga siseturg .............................................. 13

5. Süvendatum ja õiglasem majandus- ja rahaliit ...................................................................... 23

6. Vastastikusel usaldusel põhinev õigusruum ja põhiõigused ................................................. 25

7. Uue rändepoliitika suunas ..................................................................................................... 29

2

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Eessõna

Me tagame tulemused seal, kus see on kõige olulisem. Need on ELi 27 juhi sõnad Sibiu

deklaratsioonis, mis allkirjastati 2019. aasta mais vahetult enne Euroopa Parlamendi valimisi. Neist

sõnadest on praegune komisjon lähtunud iga päev alates oma ametiaja algusest 2014. aasta

novembris.

Oleme tõepoolest taganud tulemused seal, kus see on kõige olulisem. Mõned inimesed ütlevad, et

Euroopa Liit on edasiliikumiseks liiga aeglane või liiga keeruline. Viimase viie aasta jooksul on

kaasseadusandjad aga jõudnud kokkuleppele enam kui 354 komisjoni ettepaneku suhtes. Tulemused

räägivad enda eest. Töötus on vähenenud – enam kui 240 miljonit eurooplasel on töökoht– ning

palgad on tõusnud 5,7 %. Meil on nüüd Euroopa piiri- ja rannikuvalve, mis aitab meil oma välispiire

kaitsta. Kõikjal liidus kehtib „rändle nagu kodus“ põhimõte ning me saame enda tellitud voogedastuse

teenuseid kasutada ka teistes ELi riikides viibides. Meie ettevõtjad saavad tollimaksuvabalt kaubelda

isegi Kanada ja Jaapani turgudel.

Need edusammud on tehtud tänu sellele, et oleme palju kordi kokku leppinud uutes eeskirjades, et

Euroopat edasi viia. Iga õigusakt on aga ainult nii hea kui selle rakendamine ja jõustamine. Vaid nii

saavad sõnad õigusaktides tegudeks. Vaid nii saavad kodanikud õigusaktidest kasu. Rakendamise ja

jõustamisega tagatakse, et poliitilised kokkulepped tooksid kodanikele, väikestele ja keskmise

suurusega ettevõtjatele tegelikku kasu. Seetõttu lubasin ametisse astudes teha vähem – esitasime

75 % vähem ettepanekuid kui eelmised komisjonid –, aga paremini.

Teeme nüüd riikide ametiasutustega palju tihedamat koostööd, et toetada neid Euroopa õigusaktide

rakendamisel. Dialoog liikmesriikidega on aidanud alates 2014. aastast lahendada 90 %

rikkumisjuhtumitest ilma Euroopa Liidu Kohtusse pöördumata – säästes seega aega ja

maksumaksjate raha. Kui dialoog ei toiminud, võtsime liidu õiguse rikkumise korral otsustavaid ja

tulemuslikke meetmeid.

Käesolevas aruandes näidatakse, kuidas see strateegilisem ja avatum, aga ka jõulisem lähenemisviis

2018. aastal toimis. Toetasime riiklikke ja piirkondlikke asutusi puhta õhu ja vee eeskirjade

rakendamisel. Võtsime meetmeid liikmesriikide suhtes, kes ei täitnud oma kohustusi ega rakendanud

ELi eeskirju broneeringuinfo ning terrorismi- ja rahapesuvastase võitluse kohta. Kasutasime oma

täidesaatvaid volitusi, kui mõni riik ei parandanud piisavalt kiiresti puuetega inimeste juurdepääsu

veebisaitidele ja muudele mobiilirakendustele. Oleme tugevdanud oma dialoogi kõigi liikmesriikidega,

et tagada koostöö tegemine ELi õigusaktide rakendamisel ja jõustamisel. Mul on hea meel tõdeda, et

liikmesriigid on väga pühendunud ja osalevad aktiivselt.

Kõik see näitab tehtud rakendus- ja jõustamistöö tõelist väärtust. Oluline on koos vastu võetud

otsustest kinni pidada. Kokkuvõttes on kõige tähtsam tagada, et kodanikud uutest eeskirjadest päriselt

kasu saavad. Tõelist kasu toob üksnes selline Euroopa, kus seatakse kodanike õigused kogu

tegevuse keskmesse. Sellest tähtsamat ülesannet pole.

Nagu ütles Walter Hallstein, üks minu suurtest eelkäijatest : „Euroopa on õigusel põhinev ühendus“.

Õigusaktidega tagame oma väärtuste ja õiguste kaitse ning edendamise. Need on meie parimad

vahendid sotsiaalse õigluse, võrdõiguslikkuse ja õigluse eest võitlemiseks. See on põhjus, miks

õigusriigi põhimõtte järgimine ei tohi kunagi olla valikuline ja miks komisjon eeskirjade täitmise

tagamisele 2018. aastal nii palju rõhku pani, nagu käesolevas aruandes näidatud. Kui tahame tagada

tulemused seal, kus see on kõige olulisem, nagu juhid Sibius lubasid, peame samasugust lähenemist

jätkama ka 2019. aastal ja edaspidi.

3

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Euroopa Komisjoni president

Jean-Claude Juncker

4

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

1. Uus hoog töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele

Junckeri komisjoni põhiprioriteet on soodustada investeeringuid, et luua töökohti ja suurendada

Euroopa konkurentsivõimet. Püüdlused luua ettevõtete toetamiseks ja töökohtade loomiseks sobiv

õiguskeskkond jooksevad aga liiva, kui liikmesriigid ei rakenda ELi õigusnorme nõuetekohaselt ja õigel

ajal.

Õiglaste töötingimuste tagamine kõikjal ELis

Kõigil töötajatel Euroopa

Liidus on õigus õiglastele

töötingimustele. See

õigus kajastub Euroopa

sotsiaalõiguste sambas,

mille Euroopa Parlament,

Euroopa Liidu Nõukogu ja

Euroopa Komisjon

kuulutasid ühiselt välja

2017. aasta novembris.

Õiglastele töötingimustele

on sambas pühendatud

eraldi peatükk.

Viimastel aastatel on komisjon pööranud erilist tähelepanu tööajale. Muu hulgas on komisjon

avaldanud juhenddokumente, et aidata liikmesriikidel rakendada tööaja direktiivi.

Pärast Taani, Iirimaa ja Kreeka jõupingutusi lõpetas komisjon nende kolme riigi suhtes seoses tööaja direktiivi kohaldamisega algatatud rikkumismenetlused. Komisjon tagas, et Taani austab töötajate õigust võtta iga-aastast puhkust samal aastal, mil puhkus välja teeniti. Iirimaa ja Kreeka võtsid vajalikke meetmeid, et järgida riiklikus tervishoiusüsteemis ELi eeskirju arstide tööaja piirangute kohta.

Euroopa töönõukogud, kes esindavad Euroopa töötajaid piiriülestes ettevõtetes, panustavad ühtlasi

õiglaste töötingimuste tagamisse. Töönõukogude kaudu teavitab ettevõtte juhatus töötajaid ettevõtte

arengust ja igast Euroopa tasandil tehtavast tähtsast otsusest, mis võib mõjutada töötajate tööhõivet

või töötingimusi, ning konsulteerib töötajatega neis küsimustes. 2018. aastal avaldas komisjon

aruande Euroopa töönõukogude asutamist käsitleva direktiivi rakendamise kohta. Aruandes juhitakse

tähelepanu kasule, mida nii töötajad kui ka ettevõtted saavad piiriülesest sotsiaaldialoogist, mida

peetakse Euroopa töönõukogude kaudu ettevõtte tasandil.

5

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Keskkonnaeeskirjade täitmise tagamine

2018. aastal võttis komisjon õiguslikke

meetmeid, et võidelda keskkonnaalaste

õigusaktide ebapiisava rakendamisega.

2018. aastal pärast

looduskaitsedirektiivide toimivuskontrolli

vastu võetud loodust, rahvast ja

majandust käsitleva komisjoni

tegevuskava eesmärk on tagada

täielikult toimiv, ühtne ja ökoloogiliselt

esinduslik kaitsealade võrgustik. Näiteks

peavad liikmesriigid viima lõpule

Natura 2000 võrgustiku rajamise,

kõrvaldades selleks olemasolevad

puudused merekeskkonnas ning

kehtestades kõigil Natura aladel vajalikud kaitsemeetmed. Oma Białowieża kohtuotsuses selgitas

Euroopa kohus metsamajandamisega seotud kohustusi Natura 2000 aladel. See on kaitstavate

elupaikade ja liikide säilitamisel väga oluline.

2018. aastal võttis komisjon Iirimaa, Kreeka ja Portugali suhtes algatatud rikkumismenetluse raames lisameetmeid, et tagada Natura 2000 võrgustiku rajamise lõpuleviimine. Rikkumismenetlused on pooleli veel seitsme liikmesriigi suhtes.

Õhusaaste on endiselt oluline rahvatervise probleem ning üks komisjoni prioriteetidest. 2018. aastal

vastu võetud teatises „Euroopa, mis kaitseb: puhas õhk kõigile“ esitas komisjon võimalikud meetmed,

mis aitavad liikmesriikidel õhusaastet vähendada.

2018. aastal kaebas komisjon ühtlasi kuus liikmesriiki (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Rumeenia ja Ühendkuningriik) Euroopa Kohtusse tahkete osakeste (PM10) või lämmastikdioksiidi (NO2) kõrge taseme tõttu õhus. Komisjon jätkab muude liikmesriikide suhtes algatatud rikkumismenetlusi, kui nad ei tee eeskirjade järgimisel märkimisväärseid edusamme.

2018. aasta veebruaris otsustas Euroopa Kohus, et Poola polnud järginud õhukvaliteeti käsitlevaid ELi õigusakte, sest ta polnud taganud, et õhusaaste ei ületa seaduses sätestatud piirnormi. Samuti polnud Poola võtnud vastu asjakohaseid tegevuskavasid, et nende piirnormide ületamise ajavahemik jääks võimalikult lühikeseks.

2018. aasta septembris avaldas komisjon varajase hoiatamise aruande jäätmeid käsitlevate ELi

õigusaktide kohta, juhtides tähelepanu punktidele, mille puhul on oht, et liikmesriigid ei suuda täita ELi

jäätme-eesmärke. Samal ajal võttis komisjon 2018. aastal meetmeid, et parandada jäätmeid

käsitlevates liikmesriikide õigusaktides struktuurilisi puudusi, nagu ebaseaduslike ja nõuetele

mittevastavate prügilate jätkuv olemasolu või jäätmekavade puudumine.

Ühtlasi võttis komisjon vastu üheksapunktilise nõuete täitmise tagamise tegevuskava, mis puudutab

küsimusi nagu kontroll ja juhtimine.

6

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Põllumajanduseeskirjade täitmise tagamine

Ühise põllumajanduspoliitika kaks peamist

eesmärki on toetada põllumajandustootjaid

ning tagada tarbijate stabiilne varustamine

taskukohase toiduga. Muud eesmärgid

hõlmavad kliimamuutustega tegelemist

ning loodusvarade säästvat majandamist,

maapiirkondade ja maastike säilitamist

kogu ELis ning maapiirkondade majanduse

alalhoidmist, edendades tööhõivet

põllumajanduses ja sellega seotud

valdkondades.

Nagu ka eelnevatel aastatel, keskendus

komisjon 2018. aastal põllumajanduseeskirjade täitmise tagamisel peamiselt sellele, et kontrollida, kas

liikmesriigid rakendavad otsetoetusi nõuetekohaselt.

Jätkus kahepoolne dialoog liikmesriikidega, kes kasutasid valesti rahalist abi, mida anti vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuskava raames, et toetada põllumajandustootmise viise või sektoreid, millel on muud probleemid kui tootmise lõpetamise või tootmise languse oht. Tänu dialoogile veenis komisjon ühe liikmesriigi ametiasutusi muutma oma riiklikke eeskirju ja viima need liidu õigusega kooskõlla.

Geograafiliste tähistega kaitstakse konkreetsete toodete nimetusi ja tuuakse esile nende erilised

omadused, mis on seotud nende geograafilise päritolu ja traditsioonilise oskusteabega. 2018. aastal

jätkas komisjon selliste olukordade uurimist, kus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste

tähiste kaitset käsitlevaid ELi eeskirju ei olnud nõuetekohaselt rakendatud.

2018. aastal lõpetas komisjon rikkumismenetlused Itaalia, Küprose ja Ühendkuningriigi suhtes, sest nad olid oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtnud kaseiinide ja kaseinaatide turustamisnõuded.

Taani lasi Taani ettevõtetel toota ja eksportida kolmandatesse riikidesse valget juustu nimetuse all

„feta“, kuigi see juust ei vasta asjaomase kaitstud päritolunimetuse tootespetsifikaadile.

Alates 2008. aastast on Bulgaarias peetud põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste

riiklikku registrit, eirates asjaolu, et kvaliteedikavadega seotud ELi-ülesed registrid selle välistavad.

7

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Merendus- ja kalanduseeskirjade täitmise tagamine

ELi merenduspoliitika põhieesmärk on

soodustada Euroopa kalatööstuse ja

rannikupiirkondade arengut, kaitstes

samal ajal merekeskkonda.

ELi ühise kalanduspoliitika

jätkusuutlikkuse eesmärgid aitavad kaasa

kalavarude kaitsele ja kalaga varustamise

maksimeerimisele. Kuna need eesmärgid

tuleb täita hiljemalt 2020. aastaks,

keskendus komisjon 2018. aastal oma

eeskirjade täitmise tagamise strateegias

taas kalavarude kaitsele ja

kalanduskontrollile ning ELi ainupädevuse

arvesse võtmisele selles valdkonnas.

Riiklikud kalanduskontrolli ja eeskirjade täitmise tagamise süsteemid peavad olema tõhusad ning

sätestama hoiatavaid sanktsioone eeskirjade rikkumise korral.

Komisjon algatas rikkumismenetluse Iirimaa suhtes, tagamaks, et ELi kalanduseeskirjade rasketele rikkumisele reageeritaks tõhusate karistustega.

Kontrollimeetmete programmid on konkreetne järelevalvevahend, mille komisjon võtab vastu tihedas

koostöös asjaomaste liikmesriikidega, et edendada kalanduskontrolli määruse eeskirjade

nõuetekohast jõustamist. 2018. aastal võttis komisjon mitme liikmesriigi puhul vastu uued

kontrollimeetmete programmid ja tegi järelevalvet nende rakendamise üle.

Hästi toimiv kalandussektori tootjaorganisatsioonide süsteem on äärmiselt tähtis tootjate

ühendamiseks, et saavutada ühise kalanduspoliitika ja ühise turukorralduse eesmärgid.

Komisjon algatas rikkumismenetluse Ühendkuningriigi suhtes, kuna Ühendkuningriik ei taganud kalandussektori tootjaorganisatsioonide tunnustamise tingimuste täitmist.

Mereruumi planeerimine aitab tagada, et kogu merel toimuv inimtegevus on tõhus, ohutu ja kestlik.

2018. aastal tegi komisjon järelevalvet ELi mereruumi planeerimise ühtse raamistiku nõuetekohase

piiriülese ja valdkondliku rakendamise üle.

8

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Regionaalpoliitika eeskirjade täitmise tagamine

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid toetavad

investeerimist peamistesse majanduskasvu

suurendavatesse poliitikavaldkondadesse kõikjal

ELis.

Et investeeringud oleks võimalikult tõhusad, on vaja

asjakohast investeerimisraamistikku. 2018. aastal

pööras komisjon erilist tähelepanu konkreetsete

eeltingimuste täitmise kontrollimisele, eelkõige

riigihangete, riigiabi ja terviklike

transpordiinvesteeringute kavade puhul ning vee- ja

jäätmesektoris.

Kui investeering ei vasta ELi õigusaktides sätestatud

standarditele, peatab komisjon vastusena eeskirjade

eiramisele vajaduse korral maksed või teeb

finantskorrektsioone. 2018. aastal jätkusid komisjoni jõupingutused selliste eiramiste tuvastamiseks ja

parandusmeetmete võtmiseks endise hooga.

2018. aastal hinnati komisjoni uuringus, kas liikmesriigid on kehtestanud konkreetsed tõhusad süsteemid, et tegeleda Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta esitatud kaebustega. Leiti, et enamasti on liikmesriigid riiklike õigusaktide või programmdokumentidega kehtestanud kaebuste käsitlemise standardkorra. ELi liikmesriikides kehtestatud kord on üldiselt tõhus. Kaebuste käsitlemise kord on 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil paremini välja töötatud kui ta oli seda 2007.–2013. aasta perioodil.

Võitlus ELi eelarvet kahjustavate

pettuste vastu

ELi eelarvet kahjustavate kuritegude

vastu võitlemise vahendid paranesid

oluliselt pärast ELi finantshuvide kaitset

käsitleva direktiivi vastuvõtmist. Komisjon

teeb liikmesriikidega tihedat koostööd, et

tagada direktiivi nõuetekohane

rakendamine.

Komisjon algatas rikkumismenetluse Ühendkuningriigi suhtes, sest Ühendkuningriik keeldus tollimakse ELi eelarve jaoks kättesaadavaks tegema, kuigi see on ELi õigusega ette nähtud. Euroopa Pettustevastase Ameti 2017. aasta aruandes märgiti, et Ühendkuningriigis asuvad importijad on hoidnud kõrvale suures summas tollimaksude maksmisest, kasutades importimisel fiktiivseid ja valearveid ning valesid tolliväärtuse deklaratsioone. Komisjoni täiendavad kontrollimised näitasid, et ajavahemikus 2011–2017 kasvasid Ühendkuningriigis plahvatuslikult pettused, mis näitasid kauba väärtust tegelikust väiksemana. Kuigi Ühendkuningriiki oli alates 2007. aastast hoiatatud sellise pettuseriski eest seoses Hiinast pärit tekstiili ja jalatsite impordiga ning palutud võtta asjakohaseid

9

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

riskikontrollimeetmeid, ei võtnud Ühendkuningriik pettuse vältimiseks midagi ette. Komisjoni arvutused näitavad, et Ühendkuningriik on ajavahemikul novembrist 2011 kuni oktoobrini 2017 tekitanud ELi õigusaktide rikkumisega ELi eelarvele kahju 2,7 miljardi euro ulatuses (miinus sissenõudmiskulud).

2. Ühendatud digitaalne ühtne turg

Digitaalse ühtse turu strateegia eesmärk on eemaldada veebipõhised tõkked, mis takistavad ELi

kodanikel osta kaupu ja teenuseid.

Ühenduvuse parandamine

Kiire digitaalside soodustab innovatsiooni ja

paremate teenuste osutamist, mis toob kasu nii

majandusele kui ka ühiskonnale. 5G-

ühenduvuse väljaarendamine on üks komisjoni

prioriteetidest. Eesmärk on tagada, et

2020. aastaks on 5G-raadiospekter kogu ELis

kättesaadav.

Komisjon algatas rikkumismenetluse Belgia, Horvaatia ja Madalmaade suhtes, kuna nad ei pidanud kinni vahetähtaegadest spektri vabastamiseks mobiilside jaoks. Seetõttu võib 5G-võrgu väljaarendamine edasi lükkuda.

Tsiviilehitustööd, näiteks teede üleskaevamine kiirete kaablite paigaldamiseks, moodustavad kuni

80 % lairibavõrkude kasutuselevõtukuludest. Kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude

vähendamise direktiivi eesmärk on edendada koostööd sektorites nagu energeetika, vesi ja

transporditeenused. See võib luua tingimused uue taristu tõhusamaks kasutuselevõtmiseks ning

vähendada seega võrkude kasutuselevõtukulusid, tuues kasu üldsusele.

2018. aastal võttis komisjon meetmeid , et tagada kiirete võrkude kergem kasutuselevõtt. Selle tulemusel on peaaegu kõik liikmesriigid kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise direktiivi nüüdseks oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtnud.

10

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Küberturvalisuse ja internetitehingute usaldusväärsuse tagamine

Usalduse loomine internetikeskkonnas on

majandusliku ja sotsiaalse arengu alus. Kui

jõustus määrus e-identimise ja e-tehingute

jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul

(eIDASe määrus), pandi ühine alus turvalisele

elektroonilisele suhtlusele üldsuse, ettevõtjate

ja ametiasutuste vahel. Nimetatud määrusega

luuakse üldine õigusraamistik usaldusteenuste

kasutamiseks ELis. Need teenused hõlmavad

e-allkirju, e-templeid, e-ajatempleid, e-

andmevahetusteenuseid ja veebisaitide

autentimist.

Küberturvalisuse tagamine on komisjonile väga tähtis. Võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi

eesmärk on saavutada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu ELis.

2018. aastal algatas komisjon rikkumismenetlused 17 liikmesriigi ,suhtes , nõudes, et nad võtaksid oma õigusesse täielikult üle esimese kogu ELi hõlmava küberjulgeolekut käsitleva õigusakti.

Puuetega kodanike parem juurdepääs

Puuetega inimestel, eelkõige nägemis- või kuulmispuudega inimestel, võib olla raskusi juurdepääsul

avaliku sektori asutuste veebisaitidele ja mobiilirakendustele.

Veebi juurdepääsetavuse direktiivi eesmärk on

parandada puuetega inimeste juurdepääsu

neile teabevahenditele.

Komisjon algatas rikkumismenetlused 19 liikmesriigi vastu, nõudes, et nad veebi juurdepääsetavuse direktiivi täielikult oma õigusesse üle võtaksid.

Et juurdepääsetavust veel parandada, tegi

komisjon ettepaneku direktiivi kohta, mis

käsitleb autoriõigusega ja autoriõigusega

kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muude kaitstud objektide lubatud kasutusviise pimedate,

nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides ning millega kehtestatakse

autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste puhul kohustuslik erand. Selle eesmärk on anda

inimestele, kellel on raskusi trükikirja lugemisega, juurdepääs ligipääsetavas vormis raamatutele ja

muudele trükistele.

2018. aastal algatas komisjon rikkumismenetlused 17 liikmesriigi suhtes, kes polnud seda direktiivi oma siseriiklikesse õigusaktidesse õigel ajal üle võtnud.

Mõlemas direktiivis sätestatud eeskirjad kajastavad komisjoni jätkuvat tööd sotsiaalse ja kaasava

Euroopa Liidu loomiseks, kus kõik eurooplased saavad digitaalmajanduses ja -ühiskonnas täiel

määral osaleda.

11

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

3. Vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika

Euroopa energialiit tagab majapidamistele ja ettevõtetele kindla, taskukohase ja puhta energia,

võimaldades energial liikuda ELis vabalt üle riigipiiride. See elavdab ka uute tehnoloogialahenduste

väljatöötamist ja taristu uuendamist, mille eesmärk on vähendada kodumajapidamiste elektriarveid,

luua töökohti ja hoogustada majanduskasvu. Energialiit toob kaasa säästva energiatarbimise, sest

sellega väheneb kasvuhoonegaaside heide, saaste ja meie sõltuvus fossiilkütustest.

Üleminek ohutule, kindlale ja säästvale energiasektorile, mille keskmes on tarbija

2016. aastal tegi Euroopa Komisjon ettepaneku paketi kohta „Puhas energia kõikidele eurooplastele“. Sellega seadis EL omale kõrgemad sihid üleminekul puhtale energiale ning tagamisel, et EL jääb üleilmsete energiaturgude

muutudes konkurentsivõimeliseks.

2018. aastal saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu poliitilised kokkulepped kõigi

paketis sisalduvate komisjoni ettepanekute suhtes.

Pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ hõlmab oluliste juba kehtivate ELi õigusaktide

läbivaatamist sellistes valdkondades nagu hoonete energiatõhusus, energiatõhusus, taastuvenergia

ning energialiidu ja kliimameetmete juhtimine. Hoonete energiatõhususe valdkonnas on eesmärk

kiirendada olemasolevate hoonete kulutõhusat renoveerimist, kaasata investeeringuid ja toetada

arukate hoonete süsteeme. Samuti on paketiga seatud eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu

2030. aastaks vähemalt 32 %ni. Need eesmärgid vaadatakse läbi 2023. aastal. Liikmesriigid peavad

koostama lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad aastateks 2021–2030, kirjeldades neis, kuidas nad

kavatsevad 2030. aasta eesmärgid saavutada.

Komisjon tegi järelevalvet liikmesriikide edusammude üle nende energiatõhususeesmärkide

saavutamisel ja hoonete säästvaks muutmisel. Seejuures kasutas ta ka rikkumismenetlusi.

Komisjon jätkas rikkumismenetlusi Madalmaade ja Sloveenia suhtes, kuna nad ei järginud hoonete

energiatõhususe direktiivi. Peale selle algatas komisjon rikkumismenetlused 15 liikmesriigi suhtes ja

nõudis, et nad rakendaksid nõuetekohaselt ELi eeskirju energiatõhususe kohta.

Rikkumismenetlusi kasutati ka selleks, et kaitsta elanikkonda kiirguse eest ja tagada ohutus

tuumaenergiasektoris.

Komisjon kutsus Belgiat, Hispaaniat ja Poolat üles rakendama ELi eeskirju tuumaohutuse kohta.

Komisjon algatas rikkumismenetlused 22 liikmesriigi suhtes, kes polnud nõuetekohaselt rakendanud

radioaktiivsete jäätmete direktiivi. Ühtlasi algatas komisjon rikkumismenetlused üheksa liikmesriigi

suhtes, kes polnud rakendanud põhilisi ohutusnorme käsitlevat direktiivi.

12

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Pariisi kliimakokkuleppe rakendamine

2015. aasta Pariisi kokkuleppes on sätestatud

ülemaailmne tegevuskava kliimamuutuste

piiramiseks.

Euroopa Liit on esimene suur majandusjõud, kes

oma Pariisi kokkuleppe kohased lubadused

siduvates õigusaktides esitab.

2018. aastal võtsid Euroopa Parlament ja

nõukogu vastu peamised õigusaktid kliima- ja

energiaraamistiku 2030 rakendamiseks.

Raamistikus on seatud eesmärk vähendada

kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks

vähemalt 40 % (võrreldes 1990. aastaga). Komisjon mõtleb juba kaugemale tulevikule, sest

2018. aastal esitas ta oma visiooni jõuda 2050. aastaks jõuka, kaasaegse, konkurentsivõimelise ja

kliimaneutraalse majanduseni.

Nende eesmärkide ja ka 2020. aasta eesmärkide saavutamine eeldab õigusaktide täielikku

rakendamist ja jõustamist. 2018. aastal hõlmasid õigusnormide täitmise tagamise ja

järelevalvemeetmed rikkumismenetlusi ning mitteametlikke dialooge liikmesriikidega.

Mitteametlikes dialoogides liikmesriikidega keskenduti süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivile, f-gaaside määrusele ning meretranspordist pärit heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli käsitlevale määrusele.

2018. aastal tegeles komisjon aktiivselt käimasolevate rikkumismenetlustega, mis olid algatatud seoses teatavate liikmesriikide suutmatusega rakendada kütusekvaliteedi direktiivi. Enamik juhtumitest lõpetati ning aasta lõpus oli pooleli üksnes viis juhtumit.

2018. aastal tegi EL olulisi edusamme rangete eeskirjade kehtestamisel transpordisektori CO2-heite

vähendamiseks ja sektori ajakohastamiseks. Mais esitas komisjon kõigi aegade esimese

seadusandliku ettepaneku raskeveokite CO2-heite normide kohta. Ühtlasi võtsid Euroopa Parlament ja

nõukogu vastu õigusakti raskeveokite CO2-heite seire ja aruandluse kohta ning saavutasid poliitilise

kokkuleppe sõiduautode ja kaubikute süsinikdioksiidi (CO2) heite normide kehtestamise kohta

2020. aasta järgseks perioodiks. Nende meetmete täielik ja tõhus rakendamine on äärmiselt oluline, et

vähendada maanteetranspordi CO2-heidet, mis moodustab endiselt umbes viiendiku CO2-koguheitest

ELis.

13

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

4. Süvendatum ja õiglasem, tugevama tööstusbaasiga siseturg

ELi ühtne turg on üksikisikute ja ettevõtjate vaatenurgast jätkuvalt Euroopa kõige väärtuslikum vara.

See pakub tohutult võimalusi ettevõtjatele ning tagab tarbijatele suurema valiku ja madalamad hinnad.

Samuti võimaldab see inimestel reisida, elada, töötada ja õppida seal, kus nad soovivad. Neid hüvesid

ei ole aga võimalik nautida, kui ühtse turu eeskirju ei kohaldata või ei rakendata või kui seoses nende

eeskirjadega esineb muid takistusi.

Moonutamata konkurentsi tagamine

Siseturg on tugevam, kui konkurents on aus.

2018. aastal veendus komisjon, et kõik

liikmesriigid olid konkurentsiõiguse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist

käsitleva direktiivi üle võtnud, ja lõpetas

18 sulgemata rikkumismenetlust.

Samuti kiitis komisjon heaks lõplikud

parandusmeetmed, mille Kreeka esitas

juhtumi asjus, kus Kreeka andis pruunsöe

kaevandamise ainuõiguse Kreeka

elektriturgu valitsevale ettevõtjale ja

rikkus sellega ELi konkurentsieeskirju.

Rikkumismenetluste järjepidev algatamine komisjoni riigiabiotsuste täitmise tagamiseks on komisjoni

riigiabi kontrollisüsteemi usaldusväärsuse jaoks oluline.

Komisjon kaebas Itaalia teist korda Euroopa kohtusse, kuna Itaalia ametiasutused ei täitnud kohtu varasemat otsust. Selles otsuses kinnitas kohus, et Itaalia oli andnud Sardiinias hotellinduse valdkonnas ebaseaduslikku riigiabi. Komisjon nõudis, et Itaalia nõuaks ligi 15 miljoni euro suuruse ebaseadusliku abi tagasi. Tänaseks on peaaegu 13 miljonit eurot veel tagasi nõudmata.

Euroopa Kohus määras rahalise karistuse Kreeka vastu algatatud kohtuasjas, kuna Kreeka oli jätnud täitmata komisjoni 2008. aasta otsuse, milles nõuti ettevõtjale Hellenic Shipyards antud ebaseadusliku riigiabi sissenõudmist.

14

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Töötajate vaba liikumise tagamine

ELi inimesed saavad muudes

liikmesriikides töötamise

võimalusest kasu üksnes siis, kui

töötajate õigused on väljaspool

nende päritoluliikmesriiki

nõuetekohaselt kaitstud.

Töösuhtega seotud täiendavad

pensioniskeemid võivad töötajate

liikuvust pärssida. Täiendavate

pensioniõiguste omandamise ja

säilitamise parandamist käsitlevate

ELi eeskirjade eesmärk on need

takistused kõrvaldada.

2018. aastal algatas komisjon

menetluse 10 liikmesriigi suhtes,

kes polnud ELi eeskirju

liikmesriikidevahelise töötajate

liikuvuse suurendamise kohta oma

siseriiklikes õigusaktides õigel ajal

rakendanud. 2018. aasta lõpuks

lõpetas komisjon kohtumenetluse

kuue liikmesriigi suhtes (Tšehhi,

Kreeka, Hispaania, Luksemburg,

Madalmaad ja Austria), sest nad

olid viinud oma õigusaktid ELi

eeskirjadega kooskõlla.

EL on kehtestanud selged eeskirjad töötajate vaba liikumise, töötajate lähetamise ja

sotsiaalkindlustuse koordineerimise kohta. Kui liikmesriigid neist eeskirjadest kinni ei pea, siis

õõnestab see usaldust siseturu vastu ja vähendab õiglust siseturul. Eelkõige on muret tuntud selle

pärast, et liikuvaid töötajaid võidakse kuritarvitada või jätta nad ilma oma õigustest.

2018. aastal tegi komisjon ettepaneku luua Euroopa Tööjõuamet, tagamaks, et ELi eeskirju töötajate

liikuvuse kohta kohaldatakse õiglaselt, lihtsalt ja tõhusalt. Vahepeal on Euroopa Parlament ja nõukogu

jõudnud selles ettepanekus esialgsele kokkuleppele.

15

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Kaupade vaba liikumise tagamine

Autotööstuse puhul jõudis komisjon

järeldusele, et mitu liikmesriiki polnud

kehtestanud ega kohaldanud karistusi,

mis takistaksid autotootjaid rikkumast

autode heitenorme käsitlevaid

õigusakte. See järeldus tehti pärast

2015. aasta avastust, et Volkswagen

Group kasutas teatavate

õhusaasteainete heitenormide

järgimisest hoidumiseks tarkvara.

2018. aastal võttis komisjon rikkumismenetluste raames uusi meetmeid Saksamaa, Itaalia, Luksemburgi ja Ühendkuningriigi suhtes, sest nad ei täitnud tüübikinnitusi käsitlevatest ELi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

Komisjon kontrollib ühtlasi, et liikmesriigid ei kehtestaks ELis kaubandusele koguselisi piiranguid.

2018. aastal võttis komisjon meetmeid seoses sõidukite registreerimise ja ravimitega.

Prantsusmaal oli teistes liikmesriikides varem registreeritud kasutatud sõidukite registreerimine mõnikord keeruline . Komisjoni meetmete tulemusel muutis Prantsusmaa 2018. aastal oma õigusakte, et imporditud kasutatud sõidukeid oleks võimalik veebis registreerida.

Komisjon algatas rikkumismenetluse Läti suhtes, kuna Läti keeldus registreerimast sõidukeid, mille rool on paremal pool.

Paralleelkaubandus võimaldab hulgimüüjatel osta ravimeid ühes liikmesriigis (kus ravimite hinnad on

madalamad) ja müüa neid teistes liikmesriikides (kus hinnad on kõrgemad). Ravimite

paralleelkaubandus on siseturul seaduslik majandustegevus. Paralleelimport võib tuua kasu

patsientidele ja riiklikele tervishoiusüsteemidele, kui sellega kaasnevad madalamad hinnad ja

väiksemad hüvituskulud. Samas tuntakse teatavates liikmesriikides muret selle pärast, et

paralleeleksport võib kaasa tuua ravimite nappuse patsientide jaoks, seades nende tervise ja isegi

nende elud ohtu. Seega on liikmesriikidel lubatud ravimite paralleelkaubandust piirata, kui see kujutab

endast ohtu inimeste tervise ja elu kaitsele või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsele.

2018. aastal lõpetas Euroopa Komisjon rikkumismenetlused ja kaebuste lahendamise menetlused Poola, Rumeenia ja Slovakkia suhtes seoses inimtervishoius kasutatavate ravimite paralleelkaubandusega. Komisjon otsustas, et selles valdkonnas on vaja otsida uusi viise liikmesriikide mureküsimuste lahendamiseks. Komisjon leidis, et selleks tuleks kiiresti korraldada struktureeritud dialoog. Komisjon jätkas liikmesriikide toetamist nende jõupingutustes tagada kodanikele õigeaegne ja taskukohane juurdepääs kvaliteetsele ennetavale tervishoiule ja ravivõimalustele. Selleks tahab komisjon koguda rohkem teavet, et arutada liikmesriikidega ekspordipiiranguid komisjoni ravimite töörühmas.

16

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Asutamisvabaduse tagamine

Asutamisvabaduse ja teenuste osutamise valdkonnas võttis komisjon 2018. aastal meetmeid kõigi liikmesriikide suhtes (peale Leedu), sest nad polnud viinud oma õigusakte kooskõlla kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga. Mitu riiklikku eeskirja ei ole direktiiviga kooskõlas. Need käsitlevad Euroopa kutsekaardi kasutuselevõttu, hoiatusmehhanismi, võimalust saada osaline juurdepääs kutsealale, keelenõuete proportsionaalsust, tugikeskuste loomist ning aruandlus- ja teavitamiskohustust.

Kodanike ja ettevõtjate parem teavitamine ja abistamine

2018. aastal, mil täitus 25 aastat ühtse turu loomisest,, keskendus komisjon sellele, et tagada ühtse turu eeskirjade järgimine tegelikkuses. Komisjon suurendas oma jõupingutusi, et teavitada kodanikke ja ettevõtjaid nende õigustest ja kohustustest portaali „Teie Euroopa“ kaudu, mis on tulevase ühtse digivärava nurgakivi. Üksikisikud ja ettevõtjad saavad ühtse turu paljudest hüvedest kasu üksnes siis, kui ühiselt kokku lepitud eeskirju tegelikult kohaldatakse. Kooskõlas selle poliitilise prioriteediga ja siseturu probleemide lahendamise võrgustiku (SOLVIT) tegevuskava järelmeetmena on liikmesriigid kasutanud SOLVITi ja Teie Euroopa Nõuande kaudu saadud tõendeid, et võidelda liidu õiguse korduva rikkumise vastu. Teie Euroopa Nõuande andmebaas sisaldab enam kui 265 000 tegelikku juhtumit, mis annavad

suurepärase ülevaate sellest, kuidas kodanikud ja ettevõtjad ühtsest turust kasu võivad saada.

Ühendatud äriregistreid, mis aitavad äriühinguid käsitlevat teavet ELis Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu kergemini leida, kasutati 2018. aastal laialdaselt. Äriühinguid käsitlevat teavet otsiti enam kui 372 000 korda ja äriühingute andmeid otsiti üle 241 000 korra.

17

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Kapitaliturgude liitu, finantsteenuseid ja kapitali vaba liikumist käsitlevate eeskirjade täitmise tagamine

Pärast finantskriisi vastu võetud

direktiive tuleb nõuetekohaselt

rakendada, et parandada finantssektori

vastupanuvõimet ja stabiilsust ning

tõhustada investorikaitset. Mõne sellise

direktiivi rakendamine on oluline ka

kapitaliturgude liidu saavutamiseks.

Selle liidu eesmärk on lihtsustada

eelkõige uuenduslike ettevõtjate,

idufirmade ja väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjate juurdepääsu

rahastamisele. Samuti muudab see

kapitaliturud jae- ja institutsionaalsetele

investoritele atraktiivsemaks ning

lihtsustab piiriüleste investeeringute

tegemist.

2018. aastal algatas komisjon rikkumismenetlused, sest mõni liikmesriik polnud kindlustustoodete turustamise direktiivi ja makseteenuste direktiivi oma õigusesse õigeks ajaks üle võtnud.

Ühtlasi jätkas komisjon rikkumismenetlusi Hispaania ja Sloveenia suhtes, sest nad ei rakendanud raamatupidamise ja auditi direktiive ning maksekontode direktiivi õigel ajal.

Finantsinstrumentide turgude direktiivi eesmärk on parandada investorikaitset, tugevdada ühtset turgu

ning luua kogu Euroopa Majanduspiirkonna turgudel läbipaistvad, hea järelevalvega,

konkurentsivõimelised ja stabiilsed kauplemistingimused.

Komisjon jätkas rikkumismenetlust Sloveenia suhtes, sest Sloveenia polnud finantsinstrumentide turgude direktiivi oma õigusaktides õigel ajal rakendanud.

ELi eeskirjadega tagatakse, et investorid saavad teha teadlikke otsuseid ning olla kindlad, et nad on

piisavalt kaitstud ja et neil on õigus hüvitisele, kui midagi valesti läheb.

Komisjon algatas rikkumismenetluse Küprose suhtes, sest Küpros lükkas hüvitiste maksmist määramata ajaks edasi, rikkudes investeeringute tagamise skeemide direktiivi.

Kapitali vaba liikumise valdkonnas oli komisjon varem algatanud viie liikmesriigi suhtes

rikkumismenetluse seoses ELi siseste kahepoolsete investeerimislepingute kohase süsteemiga, mis

võimaldab ELi investoritel vahekohtutele liikmesriikide vastu hagisid esitada.

2018. aastal otsustas Euroopa Kohus Achmea kohtuasjas, et see vahekohtusüsteem pole liidu õigusega kooskõlas. Komisjon jälgib tähelepanelikult, kuidas liikmesriigid kohtu otsuse põhjal järelmeetmeid võtavad.

18

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Maksustamis- ja tollieeskirjade täitmise tagamine

Tollivaldkonnas keskendus komisjon oma

jõustamisstrateegias sellele, et tagada,, et

liikmesriigid kohaldaksid liidu tolliseadustikku

nõuetekohaselt ja ühetaoliselt ning püüdis avastada

tollimaksudega samaväärset toimet omavaid makse

isegi ELi piires.

Pärast seda, kui komisjon algatas uurimise, muutsid Belgia ametiasutused oma eeskirju, et kaotada otsese tolliesindamise piirang, mis oli vastuolus liidu tolliseadustikuga.

Komisjon korraldas uurimise, et kontrollida

liikmesriikides postitasusid. Sellised tasud võivad olla vastuolus ELi tolliõigusega, nimelt

tolliesindamise eeskirjade ja tolliformaalsuste maksustamise keeluga.

Kaudse maksustamise valdkonnas seadis komisjon nõuete täitmise tagamisel esikohale selliste

rikkumistega tegelemise, mis kahjustavad konkurentsi siseturul või on vastuolus õiglase

maksustamise põhimõttega.

Pärast seda, kui dokumendikogu Paradise Papers põhjal avastati laialdane maksudest kõrvalehoidumine jahtide ja õhusõidukite sektoris, algatas komisjon rikkumismenetluse Kreeka, Itaalia, Küprose, Malta ja Ühendkuningriigi suhtes. Need liikmesriigid olid kehtestanud lõbusõidujahtide ja õhusõidukite sektorit soosivad maksumeetmed, mis on liidu õigusega vastuolus.

Käibemaksudirektiiv võimaldab kohaldada käibemaksu erikorda põllumajandustootjate suhtes, kellele käib tavapäraste käibemaksueeskirjade järgimise halduslik pool tõenäoliselt üle jõu. Komisjon võttis meetmeid Saksamaa suhtes, kes oli kohaldanud seda erikorda vaikimisi kõigi põllumajandustootjate suhtes, sealhulgas suurte põllumajandusettevõtete omanike suhtes, kellel selliseid haldusraskusi ei ole.

Üks siseturu hüvedest on see, et üksikisikutel ja ettevõtjatel on vabadus liikuda, tegutseda ja

investeerida ka teisel pool liikmesriigi piiri. Kuna otsene maksustamine ei ole ELis ühtlustatud, võib

see vabadus tähendada seda, et mõnel maksumaksjal õnnestub oma elukohariigis makse vältida või

neist kõrvale hoiduda. Seepärast on ELi maksuhaldurid leppinud kokku tihedamas koostöös, et tagada

maksude maksmine ning võidelda maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumisega. See koostöö on

sätestatud maksustamisalase halduskoostöö direktiivis. Üha enam globaliseerunud keskkonnas

võimaldab see direktiiv liikmesriikidel tagada, et kõik nende maksumaksjad maksavad oma õiglase

osa maksudest. See on peamine läbipaistvuse tagamise vahend võitluses maksudest

kõrvalehoidumisega, mis tuli päevavalgele LuxLeaks'i juhtumite ning Panama ja Paradise Papers

dokumentidega.

2018. aastal keskendus komisjon eeskirjade täitmise tagamisel kontrollimisele, kas liikmesriigid

rakendasid halduskoostöö direktiivi olulisi muudatusi seoses juurdepääsuga rahapesuvastasele

teabele, finantskontode teabe automaatse vahetamisega ja maksustamisalase halduskoostööga.

Euroopa Komisjon jätkas rikkumismenetlusi Iirimaa, Kreeka, Küprose, Luksemburgi ja Rumeenia suhtes, kuna nad ei olnud rakendanud meetmeid seoses juurdepääsuga rahapesuvastasele teabele õigel ajal. Samuti võttis komisjon meetmeid Tšehhi suhtes, kes polnud nõuetekohaselt rakendanud ELi eeskirju, mis käsitlevad finantskontode teabe automaatset vahetamist.

19

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

2018. aastal lõpetas komisjon rikkumismenetluse Belgia suhtes (seoses kõrgema aastase maksumääraga välisriikide professionaalsete investeerimisfondide suhtes) ja Portugali suhtes (seoses riigist lahkumisel tasumisele kuuluvate maksudega) pärast seda, kui need riigid viisid oma maksueeskirjad vastavusse ELi õigusaktide nõuetega.

Tarbijatele kõrgetasemelise kaitse tagamine

2018. aasta aprillis tegi komisjon ettepaneku

algatuse „Uus kokkulepe tarbijatega“ kohta,

tagamaks, et kõik Euroopa tarbijad saaksid

liidu õigusest tulenevaid õigusi täiel määral

kasutada. Kavandatava uue kokkuleppe

kohaselt võib kvalifitseeritud üksus (nt

tarbijaorganisatsioon) taotleda

kompensatsiooni, asendustoodet või toote

parandamist tarbijarühma nimel, keda

ebaseaduslikud kaubandustavad on

kahjustanud.

Näiteks Dieselgate'i tüüpi stsenaariumi korral oleks ebaausate kaubandustavade (nt autotootjate eksitav reklaam, mis ei ole kooskõlas tüübikinnitust käsitlevate ega keskkonnaalaste õigusaktidega) ohvritel võimalik selle kokkuleppe kohase esindushagi abil kollektiivselt hüvitist saada. Praegu pole kollektiivse õiguskaitse võimalust liidu õiguses ette nähtud.

Algatusega „Uus kokkulepe tarbijatega“ parandatakse tarbijaõigusi internetis, lahendatakse

tarbekaupade kvaliteedierinevuste probleem ja parandatakse tingimusi ettevõtjate jaoks.

2018. aastal jälgis komisjon ühtlasi, kuidas liikmesriigid seotud reisikorraldusteenuste direktiivi oma

õiguses rakendasid.

Komisjon algatas rikkumismenetlused 14 liikmesriigi suhtes, kes ei täitnud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2018. aastal võttis komisjon ka meetmeid, et parandada tarbijavaidluste kohtuvälist ja internetipõhist

lahendamist käsitlevate ELi õigusaktide kohaldamist. Need meetmed hõlmasid Euroopa

internetipõhise vaidluste lahendamise platvormi täiustamist. Komisjon korraldas vaidluste kohtuvälise

lahendamisega seotud Euroopa sidusrühmade kõigi aegade esimese kokkutuleku, kus osales üle

350 inimese. Samuti korraldas komisjon riiklike tarbijakaitseametitega seminari, et valmistuda uue

tarbijakaitsealase koostöö määruse kohaldamiseks 2020. aastal.

20

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Rahvatervise kõrgetasemelise kaitse tagamine

2018. aastal jätkas komisjon

järelevalvet selle üle, kuidas

liikmesriigid tubakatoodete direktiivi

sätteid oma siseriiklikus õiguses

rakendasid. Selle direktiivi eesmärk

on vähendada tubaka kasutamist,

eelkõige heidutades noori

suitsetamisega alustamast ja kandes

hoolt selle eest, et üldsus on tubaka

kahjulikust mõjust igati teadlik.

Tubakatarbimise vähenemisel

ainuüksi 2 % võrra hoitakse ELi

tervishoiusektoris aastas kokku

ligikaudu 506 miljonit eurot.

2018. aastal lõpetas komisjon Bulgaaria, Prantsusmaa, Läti, Ungari ja Soome suhtes algatatud rikkumismenetlused, sest nad võtsid meetmeid, et tubakatoodete direktiiv oma siseriikliku õigusesse üle võtta.

2018. aastal pidas komisjon endiselt väga tähtsaks patsientide õigust kasutada ohutuid ja kvaliteetseid

tervishoiuteenuseid teistes ELi riikides. Komisjon jälgis tähelepanelikult piiriülese tervishoiu direktiivi

rakendamist.

2017. aasta Euroopa kodanikualgatus, millega nõutakse glüfosaadi keelustamist, näitas, et üldsus on

väga huvitatud pestitsiidide ohutust ja säästvast kasutamisest. Komisjon leiab, et see on oluline

rahvatervise ja keskkonnaküsimus. 2018. aastal korraldas komisjon liikmesriikides auditid, et

kontrollida pestitsiidide kasutamist. 2019. aasta lõpupoole annab komisjon Euroopa Parlamendile ja

nõukogule aru pestitsiidide säästva kasutamise direktiivi rakendamisel tehtud edusammude kohta.

21

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Liikuvus- ja transpordieeskirjade täitmise tagamine

2018. aastal keskendus komisjon

eeskirjade täitmise tagamisel kolmele

valdkonnale: transpordiohutus,

digiteerimine intelligentsete

transpordisüsteemide väljatöötamise

kaudu ning ühtse transpordituru

väljakujundamine.

Ohutus on iga transpordisüsteemi

puhul esmatähtis. Keskkonna loomine

ohutu transpordi jaoks on üldsusele

äärmiselt oluline. Üks komisjoni

ülesannetest on neile ootustele vastu

tulla, tagades, et kogu ELis

rakendatakse kõigi transpordiliikide

puhul rahuldavaid ohutusstandardeid. Need ohutusstandardid aitavad liiklusõnnetuste arvu

märkimisväärselt vähendada.

Raudteetranspordi valdkonnas peavad liikmesriigid ELi eeskirjade kohaselt looma sõltumatu

ohutusasutuse ning sõltumatu õnnetus- ja vahejuhtumite uurimise asutuse. Peale selle peavad

liikmesriigid määrama kindlaks ühised raudteeohutuse põhimõtted.

Komisjon nõudis, et Saksamaa ja Bulgaaria rakendaks täielikult ELi õigusakte raudteeohutuse kohta. Saksamaa polnud suutnud tagada, et tema piirkondlikud transpordivõrgud vastavad ELi eeskirjades sätestatud ohutusnõuetele. Bulgaaria õigusaktidega pole ikka veel tagatud, et raudteel toimunud raskeid õnnetus- ja vahejuhtumeid uurib sõltumatu uurimisasutus.

Merendussektoris on ELi eeskirjade eesmärk tagada, et meremeeste väljaõppe nõudeid järgitaks

kõikjal ELis ja et need oleksid kooskõlas rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud nõuetega.

Komisjon kutsus Hispaaniat, Maltat ja Lätit üles järgima ELi eeskirju meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta. Läti ei kohaldanud kohaliku rannasõidu puhul asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ning Hispaania puhul leiti mitu puudust seoses meremeeste diplomeerimise ja merenduse õppekavade koostamisega. Malta ühe tunnustatud mereõppeasutuse rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem ei hõlmanud kõiki merendusalaseid koolituskursusi.

Lennutranspordi sektoris kontrollis komisjon, kas liikmesriigid rakendavad ELi eeskirju

lennundusstandardite kohta nõuetekohaselt.

Komisjon kutsus Ungarit üles parandama järelevalvet lennutegevuse üle. Samuti võttis komisjon

meetmeid Iirimaa suhtes, kuna Iirimaa ei täitnud mõningaid ELi nõudeid, mis käsitlevad

tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist (mida teevad eelkõige lennundustöötajad) ning

juhtumite analüüsi ja järelmeetmeid.

Komisjoni kontrollkäigul Kreeka tsiviillennundusametisse ilmnes, et Kreeka lennuohutusstandardite rakendamise eest vastutavaid üksusi ei ole korrapäraselt kontrollitud. Komisjon nõudis, et Kreeka hakkaks standardite rakendamist nõuetekohaselt jälgima.

Lähiaastatel astutakse transpordi digiteerimises eeldatavalt suur samm edasi ning transport muutub

ohutumaks, tõhusamaks ja säästlikumaks. Järk-järgult töötatakse välja intelligentseid

transpordisüsteeme. Selliste süsteemide potentsiaali on aga võimalik ära kasutada üksnes siis, kui

neid kasutatakse tõhusalt ning kui reisiteavet ja -korraldust ELi tasandil kooskõlastatakse.

22

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Komisjon algatas rikkumismenetlused üheksa liikmesriigi suhtes, kes ei edastanud kasutajatele liiklusohutusega seotud minimaalset üldist liiklusteavet tasuta. Samuti algatas komisjon rikkumismenetlused seitsme liikmesriigi suhtes, kes ei täitnud oma kohustust osutada kogu ELis reaalajas saadava liiklusteabe teenuseid. Peale selle kutsus komisjon kuut liikmesriiki üles rakendama eeskirju intelligentsete transpordisüsteemide kohta.

Komisjon kontrollis ühtlasi, kas liikmesriigid saavad sõidumeerikukaartide kohta Euroopa TACHOnet-

süsteemi kaudu tõhusalt teavet vahetada. Sõidumeerik on seade, mis salvestab sõiduaja, vaheajad,

puhkeajad ja muud juhi tehtud töö perioodid.

Komisjon nõudis, et kümme liikmesriiki järgiksid ELi eeskirju sõidumeerikukaartide riiklike elektrooniliste registrite omavahelise ühendamise kohta.

Täielikult toimiv transpordi siseturg on võimalik saavutada üksnes siis, kui transporditeenuste

osutamisele pole seatud põhjendamatuid takistusi. Maanteetranspordi sektoris on veoettevõtjate turg

kaubaveo jaoks ELis äärmiselt tähtis ning see on oluline sektor väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtjate jaoks.

Euroopa Kohus kinnitas, et Hispaania diskrimineeris väiketransportijaid, tõrjudes nad maanteetranspordi turult välja. Hispaania nõuete kohaselt pidi veoloa saamiseks sõidukipargis olema vähemalt kolm sõidukit. Peale selle võttis komisjon meetmeid Taani, suhtes, kelle eeskirjade kohaselt võib veoautosid parkida maksimaalselt 25 tundi. Need eeskirjad muudavad veoautojuhtidel puhkeaegade nõuetest kinnipidamise keeruliseks. Kuna need eeskirjad mõjutavad peamiselt mitteresidendist veoettevõtjaid, kujutavad need endast põhjendamatut kaudset diskrimineerimist kodakondsuse alusel.

Transpordisektori parem lõimimine on siseturu väljakujundamiseks oluline. Raudteedel on ELi

transpordisektoris ja säästva liikuvuse saavutamisel ülioluline osa. 2018. aastal alustas komisjon üldist

hindamist, kas liikmesriikide õigusaktid on kooskõlas ELi õigusaktiga, millega luuakse ühtne Euroopa

raudteepiirkond.

23

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

5. Süvendatum ja õiglasem majandus- ja rahaliit

Süvendatum ja õiglasem majandus- ja rahaliit on oluline osa komisjoni vastusest majandus- ja

finantskriisile. Selle poliitika eesmärk on tugevdada ELi majandust viisil, millega tekitatakse rohkem

töökohti ja parandatakse inimeste elatustaset.

Majandus- ja rahaliidu eeskirjade täitmise tagamine

Majandus- ja rahaliit on ELi lõimumisprotsessis

kesksel kohal. Majandus- ja rahaliidu

väljakujundamine ei ole eesmärk omaette, vaid

vahend, mille abil tagada euroalal ja ELis tervikuna

stabiilsus ning tugevam, jätkusuutlikum ja kaasavam

majanduskasv.

2018. aastal pööras komisjon endiselt erilist tähelepanu liikmesriikide eelarveraamistiku nõudeid

käsitleva direktiivi rakendamisele.

Euro saab olla kodanike ja ettevõtjate silmis tugev ja usaldusväärne valuuta vaid siis, kui see on

võltsimise eest piisavalt kaitstud.

2018. aastal jätkas komisjon menetlust Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Luksemburgi,

Malta, Slovakkia ja Sloveenia suhtes, sest nad polnud rakendanud ELi eeskirju, milles käsitletakse

euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu.

24

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Pangandusliidu eeskirjade täitmise tagamine

Seoses pangandusliiduga jätkas

komisjon neljanda kapitalinõuete

direktiivi, hoiuste tagamise

skeemide direktiivi ning pankade

finantsseisundi taastamise ja

kriisilahenduse direktiivi

rakendamise kontrollimist

liikmesriikides. Nende ELi

õigusaktide eesmärk on tagada, et

pangad oleksid tugevamad ja

parema järelevalve all ning et

probleeme saaks lahendada

hõlpsamini ilma maksumaksjate

raha kasutamata.

2018. aasta juulis otsustas komisjon kaevata Hispaania Euroopa Kohtusse, kuna Hispaania polnud võtnud riiklikke meetmeid, mis on vajalikud kapitalinõuete direktiivi täielikuks ülevõtmiseks. Kuna Hispaania ametiasutused võtsid meetmeid direktiivi täieliku ülevõtmise tagamiseks, otsustas komisjon, et menetlus tuleks peatada kuni muutmisseaduste vastuvõtmiseni.

Samuti kontrollis komisjon jätkuvalt, kas liikmesriigid austavad keskpankade sõltumatust ja

autonoomsust.

2018. aastal jätkas komisjon menetlust Sloveenia suhtes, kes polnud austanud Euroopa Keskpanga arhiivide puutumatust.

25

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

6. Vastastikusel usaldusel põhinev õigusruum ja põhiõigused

Õiguse valdkonnas tagab komisjon kinnipidamise õigusriigi põhimõttest ja põhiõiguste hartast.

Komisjon kannab hoolt ka selle eest, et austataks konkreetseid õigusi, nagu vaba liikumise õigus,

andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, õigus mitte olla diskrimineeritud, ohvrite õigused ja

kriminaalmenetluses kohaldatav õigus õiglasele kohtumenetlusele. Need teemad on komisjoni

tegevuskavas väga tähtsal kohal, sest need mõjutavad otseselt inimeste elu.

Komisjon julgustas Euroopa poolaasta raames jätkuvalt liikmesriike suurendama oma õiguskaitsealast

suutlikkust. See puudutab eeskätt liikmesriikide õigussüsteemide sõltumatust, kvaliteeti ja tõhusust.

Selleks tegi komisjon viiele liikmesriigile riigipõhised soovitused, mille nõukogu seejärel vastu võttis.

ELi õigusemõistmise tulemustabeli abil jälgib komisjon riiklike kohtusüsteemide sõltumatust, kvaliteeti

ja tõhusust. 2018. aasta mais tegi komisjon ettepaneku võtta vastu määrus liidu eelarve kaitsmise

kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises. Õigusriigi põhimõtte

austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise oluline tingimus.

Õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamine

2018. aastal jätkas komisjon

oma jõupingutusi, et

edendada ja toetada õigusriigi

põhimõtte austamist kõikjal

ELis.

Eeskätt jätkas komisjon

õigusriigi tugevdamise

raamistikus dialoogi Poola

ametiasutustega. Üldasjade

nõukogu korraldas Poolaga

selles raamistikus kolm

ärakuulamist.

Komisjon kaebas Poola Euroopa Kohtusse, kuna Poola ülemkohtu seadusega rikutakse kohtusüsteemi sõltumatuse põhimõtet. Komisjon palus Euroopa Kohtul kohaldada kuni kohtuotsuse tegemiseni ajutisi meetmeid. Kohus rahuldas ajutiste meetmete kohaldamise taotluse.

12. septembril 2018 algatas Euroopa Parlament Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel Ungari

suhtes õigusriigi tugevdamise menetluse. Komisjon jagab parlamendi aruandes väljendatud muret,

eelkõige seoses põhiõiguste, korruptsiooni, romade kohtlemise ja kohtusüsteemi sõltumatusega.

Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohase menetluse alusel ja nõukogu taotlusel esitas komisjon

faktilist teavet Ungari suhtes algatatud käimasoleva rikkumismenetluse kohta.

Komisjon algatas Ungari suhtes täiendava rikkumismenetluse seoses riiklike õigusaktidega, millega kriminaliseeritakse varjupaiga- ja elamisloataotluste esitamist toetav tegevus ning piiratakse veelgi varjupaiga taotlemise õigust.

26

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Andmekaitse parandamine

2018. aastal jätkas komisjon oma tööd, et

toetada liikmesriike ja sidusrühmi alates

25. maist 2018 kehtiva isikuandmete kaitse

üldmääruse uute eeskirjade kohaldamisel.

See ühtne andmekaitse-eeskirjade

kogumik on vahetult kohaldatav kogu ELis

ning sellega tagatakse andmete vaba

liikumine, tugevdatakse üksikisikute

usaldust ja turvalisust ning kehtestatakse

ühtsed ettevõtluseeskirjad. Komisjon

korraldas kohtumisi riikide ametiasutuste,

tööstuse, spetsialistide ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga. Samuti kohandas komisjon siseturu

infosüsteemi (IMI), mida andmekaitseasutused saavad kasutada üksteise aitamiseks ja otsuste

kooskõlastamiseks piiriüleste juhtumite korral.

2018. aasta maiks pidid liikmesriigid üle võtma direktiivi isikuandmete töötlemise ja vaba liikumise

kohta süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või

kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil. Ohvrite, tunnistajate ja kuritegudes kahtlustatavate

andmeid kaitstakse kriminaaluurimise ja õiguskaitsealase tegevuse puhul nõuetekohaselt. Samal ajal

hõlbustavad uued sätted politsei ja prokuratuuride piiriülest koostööd võitluses kuritegevuse ja

terrorismiga.

2018. aasta juulis algatas komisjon menetluse 19 liikmesriigi suhtes, kes polnud seda direktiivi oma õigusesse õigel ajal üle võtnud.

Võitlus diskrimineerimisega

2018. aasta juunis võttis komisjon

vastu soovituse võrdõiguslikkust

edendavate asutuste suhtes

kohaldatavate nõuete kohta. Selles

kutsutakse liikmesriike üles

tugevdama võrdõiguslikkust

edendavate asutuste sõltumatust ja

tulemuslikkust. See peaks aitama

neil asutustel täita oma

põhiülesandeid, milleks on

sõltumatu abi andmine

diskrimineerimise ohvritele,

võrdõiguslikkuse edendamine,

sõltumatute uuringute tegemine

ning sõltumatute aruannete

avaldamine ja soovituste esitamine.

Komisjon jälgis tähelepanelikult, kuidas kohaldati rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi, mis on ELi

peamine õigusakt võitlemiseks rassilisest või etnilisest päritolust tingitud diskrimineerimise vastu.

Komisjon keskendus oma jõupingutustes roma kogukonna juurdepääsule haridusele ja eluasemele.

Sellega seoses korraldas komisjon liikmesriikides teabekogumismissioone ning kohtumisi

27

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

sidusrühmade ja asjakohaste kõrgetasemeliste eksperdirühmadega (sealhulgas võrdõiguslikkust

käsitlevatele andmetele keskenduv alarühm).

28

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

Julgeolekueeskirjade täitmise tagamine

2018. aastal jätkus jõustamistegevus Euroopa julgeoleku tegevuskava ja julgeolekuliidu arendamise

raames. ELi eeskirjade rakendamine selles valdkonnas on oluline selleks, et tagada kõikjal ELis

julgeoleku kõrge tase. Julgeolekuliidu kohta esitatavatest korrapärastest eduaruannetest on näha

jätkuvad püüdlused tagada eeskirjade täielik ja nõuetekohane rakendamine.

Direktiiv, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust

kriminaalasjades, ja neljas rahapesuvastane

direktiiv on olulised vahendid, et teha tõhusat

koostööd võitluses piiriülese kuritegevuse ja

terrorismiga. Need direktiivid aitavad saavutada

julgeoleku tegevuskava eesmärke.

2018. aastal jätkas komisjon rikkumismenetlust liikmesriikide suhtes, kes ei olnud neljandat

rahapesuvastast direktiivi oma õigusesse õigel ajal üle võtnud. Sel põhjusel kaebas komisjon Iirimaa

ja Rumeenia Euroopa Kohtusse.

Euroopa uurimismäärus lihtsustab õigusasutuste tööd, kui nad taotlevad tõendeid, mis asuvad mõnes

teises ELi liikmesriigis.

Komisjon võttis rikkumismenetluste raames täiendavaid meetmeid Bulgaaria, Hispaania, Luksemburgi

ja Austria suhtes, kuna nad polnud rakendanud ELi eeskirju seoses Euroopa uurimismäärusega

kriminaalasjades.

2018. aastal jälgis komisjon, kuidas liikmesriigid rakendasid kaht peamist direktiivi julgeoleku ja

raskete kuritegude vastu võitlemise valdkonnas: broneeringuinfo direktiivi ja terrorismivastase võitluse

direktiivi.

Komisjon algatas rikkumismenetlused 14 liikmesriigi suhtes, kes polnud broneeringuinfo direktiivi õigel

ajal üle võtnud. Samuti algatas komisjon menetlused 16 liikmesriigi suhtes, kes polnud

terrorismivastase võitluse direktiivi õigel ajal üle võtnud.

29

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2018. aasta aruanne

7. Uue rändepoliitika suunas

Oma rändepoliitika kaudu püüab komisjon

varustada ELi vahenditega, millega hallata rännet

keskmises ja pikas perspektiivis paremini. See

hõlmab ebaseaduslikku rännet, piiride kaitset,

varjupaigaküsimusi ja seaduslikku rännet.

2018. aastal jätkas komisjon ELi rände- ja

varjupaigaõiguse rakendamise jälgimist

liikmesriikides, keskendudes eelkõige

varjupaigamenetluste direktiivile,

vastuvõtutingimuste direktiivile ja

tagasisaatmisdirektiivile. Nende direktiividega

kehtestatakse varjupaigataotluste menetlemise eeskirjad, tagatakse taotlejatele ELis inimväärne

elatustase ning sätestatakse ühised nõuded ja kord, mille alusel ELi riikides ebaseaduslikult viibivad

kolmandate riikide kodanikud võidakse välja saata.

Komisjon kaebas Ungari Euroopa Kohtusse seoses varjupaika ja tagasisaatmist käsitlevate 2017. aasta seadustega. Komisjon leiab, et Ungari seadused ei ole kooskõlas varjupaigamenetluste direktiiviga, vastuvõtutingimuste direktiiviga, tagasisaatmisdirektiiviga ega mitme Euroopa Liidu põhiõiguste harta sättega. Komisjon algatas rikkumismenetluse ka Bulgaaria suhtes, kuna Bulgaaria varjupaigaseadused polnud liidu õigusega kooskõlas.

Seadusliku rände valdkonnas on komisjoni prioriteet suurendada ELi suutlikkust meelitada ligi ja hoida

kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. Seepärast on tähtis tagada, et direktiive seadusliku rände kohta

rakendatakse täielikult ja nõuetekohaselt. Nendega on kehtestatud ühised kolmandate riikide kodanike

vastuvõtmise ja liidus elamise tingimused.

2018. aastal algatas komisjon rikkumismenetluse 17 liikmesriigi suhtes, kuna nad ei olnud rakendanud

üliõpilasi ja teadlasi käsitlevat direktiivi õigel ajal.

Samuti jätkas komisjon kontrollimist, et liikmesriigid ei võtaks kolmandate riikide kodanikele

elamislubade väljastamise eest ebaproportsionaalseid tasusid.

Komisjon algatas rikkumismenetluse Madalmaade suhtes, kuna riik võttis ELi seadusliku rände

normide kohaste elamislubade eest liiga suurt ja ebaproportsionaalset tasu.