MEHKAMAAMÕNISTE VALLA INFOLEHT

NR. 112 NOVEMBER 2015

ÕNNITLEME!

1

Senta Piigl i 08.1 1 . 95Leil i Vadi 1 3.1 1 . 85Heldur Ploom 22.11 . 83Helju Kolk 20.11 . 82Õie Ruuder 03.11 . 79Helle Zilmer 11 .1 1 . 79Õie Kihu 21 .1 1 . 78Tiiu-Linda Kibal 1 9.1 1 . 77Enno Hanimägi 07.1 1 . 76

Tiina Hass 1 0.1 1 . 70Arvo Liiv 20.1 1 . 69Ail i-Kül ike Paeglis 22.1 1 . 68Helle Kaaristo 04.11 . 66Tiiu Kuus 21 .1 1 . 66Viive Säde 30.11 . 66Zinaida Peterson 24.11 . 65Madis Arras 25.11 . 65

Mõniste Vallavolikogu 30. oktoobri 201 5 istungikokkuvõteAS Võru Vesi ja Võru Linnavalitsuse esindajad tegid

volikogu istungil ettekanded teemal „AS Võru Vesi kuiriigiabi saaja väljakutsed edasises arengus.“

Ettekannete kokkuvõte:Vee-ettevõtjana tegutseb Mõniste vallas AS Võru Vesi,kuid Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad Mõniste vallale. MõnisteVallavolikogu poolt kinnitatud Mõniste valla ühisveevärgija –kanalisatsiooni arendamise kava on koostatud aastani2026. Kokku vajab Mõniste valla ühisveevärk ja-kanalisatsioon investeeringuid veel umbes 1 miljon eurot.ÜVK arendamise kava järgsed planeeritud investeeringudon Mõniste külas 698 700 eurot, Saru külas 302 100 eurotja Kuutsi külas 11 400 eurot.

Variandid investeeringute rahastamiseks:- omavahenditega;- laenuga;- toetusega;- aktsiakapitali suurendamisel sissemaksega omakapitali,saades seeläbi üheks äriühingu omanikuks.

Alates 21 .07.2014 saab SA KeskkonnainvesteeringuteKeskuse veemajanduse programmi reoveekäitluse jajoogiveevarustuse alamprogrammist toetust taotleda ainultvee-ettevõtja. Omavalitsus enam taotlejaks olla ei saa.

AS Võru Vesi ja Võru Linnavalitsuse esindajadtutvustasid volikogule võimalust teha vee- jakanalisatsioonisüsteemide mitterahaline ja projekti(de)omafinantseeringu rahaline sissemakse aktsiakapitali ningrääkisid AS Võru Vesi kui riigiabi saaja väljakutsetestedasises arengus.

Kohalik omavalitsus peaks olema vee-ettevõtte aktsionär,kuna:• Kagu-Eesti suurim ja efektiivseim vee-ettevõtte annabkindluse tulevikuks;• omandisuhted on korrastatud ja loogilised;• hinnakujunduse nõue (edaspidi projektides osaleminevõib nõuda Konkurentsiameti poolt kooskõlastatudteenuste tariife);• tegevuspiirkondade laienemine tagab vähenevaelanikkonna juures vee-ettevõtte efektiivsuse kasvu;• regionaalsed vee-ettevõtted on projektide elluviimiseleelistatud, neil on paremad rahastamise tingimused;• omanikeringi suurendamine tagab perspektiivseinvesteerimiskindluse tehnika ja seadmete kaasajastamisse;• varade paigutamine aktsiatesse tõstab nende likviidsust ja

väärtust;• vee- ja kanalisatsioonisüsteemide mitterahaline japrojekti(de) omafinantseeringu rahaline sissemakseaktsiakapitali muudab vaid valla vara vormi, olles edaspidivalla investeerimislaenude tagatiseks;• väljaspool monopoolset turgu toimuvad teenustöödtõstavad lisaks põhiteenustele aktsiakapitali väärtust;• ei pea korraldama vee-ettevõtja leidmiseks edaspidiriigihankeid;• omandisuhete loogilisus annab tulevikus mõlemapoolseinvesteerimiskindluse.

AS Võru Vesi kui üldist majandushuvi pakkuvaidteenuseid osutav ettevõtja võib kolme järjestikuse aastajooksul saada vähese tähtsusega riigiabi 500 000 eurot.

Volikogu istungil otsustati:

Võeti vastu Mõniste valla arengukava 2016-2025 jaMõniste valla eelarvestrateegia aastateks 2016-2019.Arengukavas on analüüsitud olemasolevat olukorda, seatudvaldkondlikud eesmärgid ning koostatud tegevuskavanende saavutamiseks. Eelarvestrateegia kirjeldabomavalitsuse finantsolukorda ja prognoosib rahavoogudekujunemist eelseisvatel eelarveaastatel. Eelarvestrateegiakoostamisel on kõiki planeeritavaid tulusid ja kulusidhinnatud võimalikult konservatiivselt, et perioodi lõpukssaavutada netovõlakoormus, mis võib ulatuda kuni 60protsendini vastava aruandeaasta tuludest.Rahandusministeerium on eelarvestrateegia eelnõu ennevallavolikogus vastuvõtmist läbi vaadanud. Määrusedavaldatakse Riigi Teatajas.

Avaliku kirjaliku enampakkumise korras otsustati müüakasvava metsa raieõigus Kuutsi külas Kooli maaüksusel(katastritunnus 49301 :003:0123) metsamajandamiskavasoovitatud tööde plaanil eraldis nr 3, raiutava metsamaapindala: 1 ha, raieliik: lageraie, hinnanguline raiemaht ca406 tm. Enampakkumise alghind on 5000 eurot, tagatisraha500 eurot ja osavõtutasu 50 eurot.

Muudeti vallavanema puhkuse ajakava.

Vallavanemal lubati osaleda 2.-4.11 .2015 VõrumaaOmavalitsuste Liidu korraldataval õppereisil Läti ja LeeduVabariiki.

Otsused on avalikustatud Mõniste valla dokumendiregistris

Eve Mändmaa , Vallasekretär

22. Oktoobril 2015 sündis Prita Kaaristo

MÕNISTE 630

2

T A G A S I V A A D E M E H K A M A A M I N E V I K K UVeidi eelneva meeldetuletuseks.Jõudsime oma eelmises ajalooülevaates 1 386. aastasse.

1227. aastast lõppes muistne iseseisvusaeg. Mõõgavendadeordu oli vallutanud kogu Eestimaa. Maa jagati ordurüütlitevahel. Mõniste alad kuulusid Tartu piiskopkonna,Urvaste kihelkonna alla ja määrati ordurüütelUexküllide (Üksküllide) omandiks.

Orduriik kehtestas vallutatud alade talupoegadelemaksukoormuse- kümnise. Kõigest, mida talupoeg omamaal kasvatas, tuli nüüdsest 1 /1 0 anda maa valitsejale, kesomakorda andis sellest oma osa piiskopkonnaülalpidamiseks. Sellest ajajärgust pärineb ka Üksküllidemaade jagamise dokument, kus proua Elsbe saab endaleuue Ahelo mõisa ja tütar Margarete Roosa mõisa, koossellel alal elavate talupoegade ja nendelt kogutavatemaksukohustustega.1386.­ 1542. aastate vahemikus on asutatud nii Saru kui

Mõniste mõisad. Täpsemaid dokumente nende asutamiseaastatest praegu teada ei ole, kuid Saru vakuses on olnudsel ajal suurem talukohtade arv kui Mõniste vakuses, mislubab arvata et peamõisaks oli algul Saru.

1542. aastal muudab Johann von Üksküll Mõnistepeamõisaks.Kohapealsete mõisate tekkega suurenes talupoegade

maksukoormus. Kümnise andmise kohustusele lisandusnüüd teoorjus- kohustuslikud teopäevad mõisa põldudel.Talupojad suruti oma aastasadu ülesharitud põldudegaelupaikadelt, soostunud jõekallastele ja ülesharimataääremaadele.

300 aastaga oli vallutatud aladele kujunenud kaks riiki:Tartu piiskopkond, keskusega Tartus, ja Liivimaa orduriik,keskusega Riias. Tülid nende kahe vahel, nõrgendasidmõlemat riiki.

1558.­1583.a. Liivi sõda.Moskva Vürstiriik alustas 1 558.a. sõjakäiku Tartu

piiskopkonda, lootuses vallutada kogu Liivimaa, kuidEestimaa aladele hõivamisest olid huvitatud ka teised riigidja sõja lõppedes, 1 583. aastal, oli Eestimaa tükeldatudhoopis Rootsi, Taani ja Poola vahel.Poola valitsuse ajal, mis kestis 42 aastat, kuulusidMõniste alad Poola Kuningriigi KoivalinnaStaarostkonda. Liivi sõja järgselt kaotas Üksküllidesuguvõsa õigused oma valdustele. 1 583.-1 592. aastanikuulusid Mõniste ja Saru mõisad poolakas Mitskovskyle.Üksküllide omaniõigus taastati 1 592. aastal.

1600.­1629. a. Rootsi­ Poola sõda.Sõja lõppedes jäi kogu Eestimaa Rootsi Kuningriigile,

Mõniste ja Saru mõisad kuulusid Liivimaa kubermangu,Tartu maakonna, Koivalinna kihelkonda. Mõisad jäidedasi Üksküllide suguvõsa omandiks. Mõniste mõisas jäidsõja ja sellele järgnenud näljahäda tõttu tühjaks pooledtalud, Saru mõisas üks kolmandik taludest. Kalli küla jäitäiesti tühjaks.

1656.­1661.a. Vene­Rootsi sõda.Vene sõjaväe eesmärgiks oli vallutada Koivalinna kindlus,mis jäi siiski vallutamata. Korduvate rüüsteretkede teekondkulges läbi Mõniste, mööda vana sõjateed.

1684. aasta Rootsi revisjoni järele on Saru ja Mõnistemõisates kokku 88 talu, 3 kõrtsi (Ritsiku, Konnuküla jaLiivaku) ja 2 veskit (Tiitsa ja Alaveski). Kõrtsi mõiste onajas muutunud. Sel ajajärgul, kui liiguti ainult jalgsi võihobustega, oli kõrts rändajate öömaja ja söögikoht.

1694. aastal jagati Koivalinna kihelkond Adseli(Koivalinna) ja Hargla kihelkonnaks. Mõniste, Saru jaLaanemetsa mõisad jäid Hargla kihelkonda.

1695.­1697. a. Suure­ nälja­aastad.Kahel aastal järjest oli külm suvi, vihma sadas kevadestsügiseni, vili ei valminud, heina ei saanud teha. RootsiKuningriik kehtestas oma rahva päästmiseks eestitalupoegadele ülikõrge andamikohustuse. Viimasedtagavarad võeti vägisi. Näljahädale järgnes sõda.

1700.­1721.a. Põhjasõda.1700.a. alustasid Vene keisririigi väed sissetungi näljahädasnõrgenenud riiki, seekord Narva kaudu.Mõniste mõisa kaitseks moodustas mõisnik 200 mehelise

pataljoni. Rinne jõudis Mõnistesse 1702.a. 5. augustil.Väejuhataja Šeremetjevi ettekandel saadeti Mõniste kivistkindlust (Mõniste mõisahoone) vallutama kaks polku ja 30kasakat. Lahingud kestsid kaks päeva. Mõis alistati, võeti1 58 vangi, nende hulgas ka mõisnik. Peeter I korralduselhävitati vallutatud maal kõik, mida andis hävitada. „Mustamaa „ taktika tagajärjel põletati hooned ja põllud, tapetitaluloomad ja inimesed. Üle maa hõljus tapetud inimeste jaloomade laibalõhn. Viimased ellujäänud tappis katk.1 710. aastaks oli laastatud ja vallutatud kogu Eestimaa.Hävinud oli 2/ 3 rahvastikust, suured piirkonnad olid jäänudtäiesti inimtühjaks. Hargla kihelkonnas oli kirikuraamatutejärele surnud nälga või katku 395 inimest. Mõniste jäiinimtühjaks.Legend Mehka ja Hipõ kohtumisest Mustjõe ääres, onsündinud sellel ajal.

1721. aastal sõlmitud Uusikaupungi rahuga saiVenemaa enda valdusesse kogu Eesti­ ja Liivimaa,Ingerimaa ja Kagu­Soome.Sõja lõppedes jäid Mõniste ja Saru mõisad endiselt

Üksküllide valdusesse.

1730. aastal alustati Mõnistes koolihariduse andmist.Üldine mõisakoolide asutamise seadus võeti vastu alles1765. aastal kui Mõnistes õppis koolis juba 70 õpilast.Lisaks nendele lubas Liivimaa kooliseadus vanematel, kesoskasid lugeda, õpetada oma lapsi kodus. Sama visitatsioonitulemusel loeti üles 162 koolilast, keda õpetati lugemakodus.

1764. aastal panditi Mõniste ja Saru mõisad Heinrichvon Koskullile, kes need 1765. aastal 45000 rubla, 900loodi töödeldud hõbeda ja juveelidega sõrmuse eestÜksküllidelt omandas. Siiski ei läinud mõisad Üksküllidesuguvõsale kaduma. Heinrich pärandas need oma pojaleCarl Reinold von Koskullile, kelle lesk Renata Luise,sündinud Üksküll, sai pärast mehe surma, Mõniste , Saru,Roosa, Taheva, Laatre, Didriküla, Kullamaa, ja mitmeteLätimaa mõisate omanikuks. 1805. aaastal sai Mõniste jaSaru mõisate omanikuks tema tütar Catarina Sophia, kesneed omakorda 1821 . aastal pantis oma vennale TheodorHeinrich von Koskullile. See omakorda pantis need1826.aastal 75000 rubla eest Bernhard von Wulfile, kes1837.aastal pandi omandas.

Vene valitsuse all suurenes uuesti talupoegade maksu- jateokoormus. Villike Reinu vakuraamatu järele 1817.aastast pidi talupere tegema mõisas teopäevi:teomees koos tõpraga 182 päeva ja jalgsi 1 38 päeva ;mõisa vooride vedamine 33 päeva; abiteopäevad valla ,kiriku ja riigi töödeks 44 päeva tõpraga ja 194 päeva jalgsi.Kokku pidi Villike Rein oma talust andma aastas 591

teopäeva nendest 259 päeva koos tõpraga- veohärja võihobusega.

Oleme jõudnud oma ülevaatega viimaste mõisnike,Wulfideni, nendest kirjutame järgmises ülevaates.

Ülevaate koostasid Hele Tulviste ja Aili Paeglis.

MÕNISTE 630 NOVEMBER 2015NR. 112

3

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu otsustas 09.06.201 5 toetadaMõniste Vallaval itsuse poolt esitatud projekti „Mõniste valla ohtl ike jäätmete kogumineja käitlemine 201 5. aastal. “Olmeprügist ohtlike jäätmete kõrvaldamise eesmärgil ning nende käitlemiseks eraldi üldisest

jäätmevoost korraldas Mõniste Vallavalitsus Mõniste valla elanikelt ohtlike jäätmete kogumise,mis toimus 29. augustil 2015 ja eterniidi kogumise, mis toimus perioodil 24.-31 . augustini2015. Jäätmeid kogus ja vedas AS Epler & Lorenz.Elanikke kutsuti üles koguma kokku ja tasuta ära andma nende majapidamistes tekkinud

ohtlike jäätmeid: vanad akud; värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid; vanad ravimid; kasutatudõlid ja õlifiltrid; olmekeemiajäägid; pestitsiidid; ohtlike ainetega saastunud taara; vanadpäevavalguslambid; katkised termomeetrid ja elavhõbedajäägid; eterniit.Kokku koguti ca 7 tonni eterniidijäätmeid ning 1 ,2 tonni muid ohtlike jäätmeid.KIKi projektitoetus oli 1 611 ,1 0 eurot, Mõniste valla omaosalus 591 ,55 eurot. Projekti

maksumus kokku oli 2202,65 eurot.Eve Mändmaa , vallasekretär

Saru küla reoveepuhasti rekonstrueerimine.SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu rahuldas

oma 2.12.2014 tehtud otsusega AS Võru Vesi projekti „Saruküla reoveepuhasti rekonstrueerimine“ (projekt nr 9316)finantseerimise taotluse.AS Võru Vesi korraldas projekteerimis- ja ehitustööde

riigihanke (nr 162718), mille pakkumuste esitamise tähtaegoli 01 .06.2015. Tähtaegselt laekus 5 pakkumust, millest ükspakkumus ei kvalifitseerunud. Edukaks tunnistati soodsaimahinnaga AS Valmap Grupp pakkumus maksumusega 33 995eurot ilma käibemaksuta.Omanikujärelevalve teenuse pakkuja leidmiseks korraldatudhankele laekus tähtaegselt 4 pakkumust. Soodsaimapakkumuse tegi Infragate Eesti AS maksumusega 1 295

eurot ilma käibemaksuta. Projektijuhtimistasu on kokku1 000 eurot.Projekti raames rekonstrueeritakse Saru küla reoveepuhasti,mille käigus olemasolev mittetöötav Bioclere puhastiasendatakse kaasaegse kompaktpuhastiga. Projektitulemusena on Saru külas kokku kogutud reoveednõuetekohaselt uues reoveepuhastis puhastatud.Projekti tööd valmivad 2015. aasta novembris. Projektimaksumuseks on 36 290 eurot ilma käibemaksuta, millestSA Keskkonnainvesteeringute Keskus finantseerib 28470,09 eurot ning projektis partnerina osalev MõnisteVallavalitsus 7 819,91 eurot.

Eve Mändmaa , vallasekretär

Hooli endast ja pane oma lähedased särama!Igal aastal saabub ühes sügiskuudega aeg, mil pime aeg peale tungib ja valgust üha

vähemaks jääb. Ei ole erandlik seegi aasta. Vaatamata sellele, et igal aastal jagab politseituhandeid helkureid võib endiselt näha maanteede ääres inimesi, kellel helkur veel puudu.Kes teab, kas on ehk helkuri hind liialt suur, et panustada oma turvalisse teekonda? Igal juhulon aga kordades kallim pärast liiklusõnnetust oma tervise parandamine ja kindlasti ei soovikeegi hooletuse ja rumala juhuse tõttu tegeleda veelgi raskemate tagajärgedega, kus „oleksid“ja tagantjärele tarkus enam midagi ei maksa.Politsei tuletab meelde, et helkur on küll väike ja kerge, kuid võib päästa elu. Selleks, et

meie lähedased jõuaksid turvaliselt sihtpunkti, saame me väga palju ära teha, kandes isehelkurit ja hoolitsedes selle eest, et ka meie lähedastel see olemas oleks. Kinkides helkurinäitame, et hoolime. Ka sõidukijuhid on liigeldes tänulikud, kui märkavad tee ääres kõndivatjalakäijat juba kaugelt. Et aga oma teekond veelgi turvalisemaks teha, tasuks lisaks helkurikandmisele meeles pidada, et maanteel tuleb kõndida alati vasakul pool teeservas ning helkur peaks olema kinnitatudparemale poole põlve kõrgusele selliselt, et seda mitmest suunast näha oleks. Politsei tuletab meelde, et pimedal ajalliikudes ja halva nähtavuse korral on helkuri või muu valgusallika kasutamine enese nähtavaks tegemisel kohustuslik.

Inga Ploom , Võru politseijaoskonna noorsoopolitseinik

Kuidas pidurdada pikanäpumehi?Viimasel ajal on Võrumaal sagenenud vargused

ehitusjärgus hoonetest, kõrvalhoonetest ja eluruumidest.Paraku selgub sündmuskohtadel, et tihti hoiavad inimesedneile hinnalist vara varastele hõlpsasti juurdepääsetavateskohtades. Olgu selleks siis piirdeta hoov, lukustamata kuur,kilekasvuhoone, ehitusjärgus uste ja akendeta maja või muutaoline avatud hoone. Ka ei ole arukas jätta väärtuslikkutehnikat suvilatesse või maakodudesse, kus puudubjärelevalve nii inimeste kohalolu kui muu valvesüsteeminäol. Varguste statistikast nähtub, et läbi aastate on vargadhimustanud just seda hinnalist tehnikat, mis päeva lõppedestavapäraselt kas haagitud ukse või siis suisa avatudkuuriukse taha lükatakse: murutraktorid, võsalõikurid,niidukid, tööriistad, ehitusmaterjal.

Kuidas pikanäpumehi pidurdada?· Esemed, millest sa ilma ei taha jääda, paiguta varga silmaeest ära ja valvega kohta· Hoidke naabritega kontakti ning jälgige võimalusel

vastastikku kahtlasi liikumisi piirkonnas· Kahtlasi tegelasi või liikumisi märganuna anna sellestpolitseile teada· Märgista hinnalisemad esemed eritunnusega, võimaluselfotografeeri need üles· Võimalusel paigalda hoovi vargusi ennetavad või vargaidavastavad seadmed: liikumisanduriga valgusti,signalisatsioon, videovalve.

Hans Saarniit , piirkonnapolitseinik

Legende Mehkamaast

Miks kutsutakse Mõnistet Mehkamaaks?

Rahvasuu räägib, et Liivi sõja, Poola-Rootsi sõja ja katkutõttu jäänud Mõnistesse alles üksainus Mehka nimelinemees. Ta käinud ja hüüdnud ning otsinud inimestestelumärki. Saru kandist hõiganud talle vastu üks naine, kellenimi olnud Hipõ. Nii alustanud Hipõ ja Mehka tühjal maalkooselu. Praegune Mõniste põlisrahvas olevat nendejäreltulijad. Seepärast kutsutakse Mõnistet Mehkamaaks.

Kuidas Peetri jõgi oma nime sai

Ütskõrd ammu oll Peeter edimene tulnu sõast. Ta ol sõitunumüüda Mõnistet. Sõitõn oll ta kaotanu mõõga ära, ol otsinukah, aga kätte es saa. Nii saigi Peetri jõgi oma nime.

Kuidas Luustoja ja Verrevmägi oma nimed said

Luustoja saanud oma nime Rootsi- Vene sõja ajal.Seal kohalolnud suured lahingud. Oja olnud langenute luid täis. Sellesttulnudki nimi Luustoja. Ka Verrevmägi saanud siis omanime. Verd olnud seal poolest jalast saadik.

MEHKAMAA NOVEMBER 2015NR. 112

4

Oktoober koolispordisKuu alguses on alati maakondlikud orienteerumisvõistlusedkoolinoortele, kus meie kooli õpilased aktiivselt osalevad.7.oktoobril oli Väimelas kaardiga ringi liikumas meiekoolist 36 õpilast. Kõik olid tublid, sest eksijaid ei olnud.Esikolmikusse õnnestus jõuda viiel paaril- I koht - RinaldoMust ja Janar Udsu, II koht – Arthur Lepp ja Kristjan Must,III koht – Anu Kängsep ja Keitin Haak, Tarvi Langus jaKaspar Metssalu, Liisi Toomiste ja Veronika Oltjan.Juba 10 aastat on esimene kooliveerand lõppenud

jooksuvõistlusega-Jooks ümber Mõniste Kooli. Rajapikkuseks on 660m ja võistlevad kõik õpilased . Erinevatevanusegruppide võitjad 2015.aastal olid:TÜDRUKUD - 1 .-3 . klass - Andra Alliksoo 2.50,50, 4.-5.klass - Mariliis Must 2.45,37, 6.-7.klass - Stefani Mursal2.36,03, 8.-9.klass - Diandra Luts 2.35,65POISID - 1 .-3 .klass - Romet Näppi 2.37,03, 4.-5. klass -Karl Theodor Grigor 2.22,60, 6.-7.klass - Richard Lepp2.1 3,66, 8.-9.klass - Arthur Lepp 1 .57,91Rekordid jäid sellel aastal purustamata ja need kuuluvad:tüdrukud – Teele Tamm 2.21 ,78 (joostud 2008. aastal) japoisid – Stiiv –Toomas Meeks – 1 .55,78 (joostud 2012.aastal).

Kehalise kasvatuse õpetaja, Virve Tamm

Alates 01 .1 1 .201 5.a. saab Võrupolitsei jaoskonnas aadressilRäpina mnt 20a Võru l inn teostadarelvade registreerimist,ümbervormistamist ja relvalubadevahetust esmaspäevast neljapäevanikella 09.00-st kuni 17.00-ni.Nende toimingute teostamiseks on

vajalik kaasa võtta relv, kõik relvagaseonduvad dokumendid, foto (3x4),tervisetõend ja isikut tõendavdokument.Politsei kodulehel www.politsei.ee onvõimalik broneerida eelpoolkirjeldatudtegevuste läbiviimiseks aeg.Riigilõivu saab makstapolitseis nii sularahas, kui ka kaardiga.

Anti Paap , Võru politseijaoskonnaennetus- ja menetlustalituse juht

ADVENDIAJAALGUSEsimesel advendil, 29. novembril , muutub Mõniste

Rahvamaja lõhnavaks ja muinasjutuliseks võlumaaks.Ootame suuri ja väikseid rahvamajja, et saada osaadvendiaja algusest.Me alustame kell 1 2.00 päeval, mil alguse saab jõululaat -

OSTAN , MÜÜN ja VAHETAN. Ootame kõiki, kellel onpakkuda jõuludele omast ja kindlasti neid, kes soovivadleida midagi kingikotti.

Kell 1 4.00 alustame jõuluroogade õpitoaga. ÕpetajaMerili Hass.Kell 1 5.00 Anneli Ots Vastseliinast martsipani õpituba.

NB! JÕULUTOITUDE JA MARTSIPANIÕPITUBADESSE ON VAJALIK

EELREGISTREERIMINE 26.novembriks telefonil5058757 (Peeter Laurson).

Päeva jooksul on külas muinasjutuvestja - päkapikk, kessaab lastega kokku muinasjututoas.Kell 1 7.00 laulab advendiaja avatuks segakoor Tervis

Võrust.Kell 1 8.00 süttivad jõulutuled Mõniste teenuskeskuse ees.

Laulab segakoor Tervis ja kohal on kindlasti ka päkapikud.Ilusat advendiaega!

Peeter Laurson , Mõniste Rahvamaja

Inge Kaupmees1 4.09.1 956 - 09.1 0.201 5