17. veebruar 2012 • Nõmme Sõnumid nr 4 (411) Järgmine number i lmub 2. mär ts i l 2012

LÜHIDALT

ÜLEVAADE KURITEGEVUSEST

NÕMME KADUNUD KESKAEGJätkub artiklisari «Unustatud majad». Ajaloolane Leho Lõh-mus kirjutab ühest hoonest, mida teati Juhan Julma kant-sina. Praegu samas kohas olev eramu on rajatud ilmselt vana kindlustuse müüridele. / Loe lk 5

2010. aastal registreeriti Nõmmel 960 ja 2011. aastal 918 kuritegu. Negatiivne oli, et isikuvastaseid süütegu-sid pandi toime rohkem, positiivne, et narkokuritegusid esines vähem. / Loe lk 2

Eesti Vabariigi sünnipäevJärgmisel reedel, 24. veebruaril on Ees-ti Vabariigi 94. aastapäev. Traditsioonili-selt toimub sel puhul Nõmme kultuuri-keskuses kontsertaktus, mis algab kell 15. Nõmme linnaosa vanema Erki Kor-pi sõnavõtule järgneb kontsert, kus isa-maaliste laulude kavaga «Ei saa mitte vaiki olla» esineb Bonzo. Üritus on ta-suta. (NS)

Paljulapseliste perede toetus Eesti Vabariigi aastapäevaksAlates veebruarist on paljulapselistel pe-redel (3 ja enam last) võimalik taotleda toetust seoses Eesti Vabariigi aastapäe-vaga. Toetuse määramise aluseks on perekonna sissetulek. Sissetuleku hul-ka arvestatakse kõik netotulud, välja arvatud riigi- ja linnaeelarvest maksta-vad ühekordsed sotsiaaltoetused. Toe-tus määratakse isikutele, kelle perekon-na netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast palga alam-määrast (290 eurot) ja iga järgmise pe-reliikme kohta väiksem kui 80 protsen-ti kehtivast palga alammäärast. Toetu-se määr ühe lapse kohta on 39 eurot. Õigus toetust taotleda on isikul, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andme-tel on Tallinna linn.

Eesti Vabariigi aastapäeva toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus elu-kohajärgse linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnale. Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond asub aad-ressil Nõmme-Kase 12b. Vastuvõtuajad: esmaspäeval 9–12 ja 14–18, teisipäe-val 9–12, neljapäeval 9–12 ja 14–17. In-formatsioon telefonil 645 7384. (NS)

Tõnu Kõrvits sai riigi kultuuripreemiaEelmise nädala neljapäeval toimunud istungil kiitis valitsus heaks riigi kultuu-ripreemiate komisjoni ettepaneku riigi kultuuripreemiate kohta. Loomingulise tegevuse eest 2011. aastal sai kultuu-ripreemia ka Nõmmel elav helilooja Tõ-nu Kõrvits. (NS)

Aap Korp

Nõmme Sõnumitele on nüüd li-

sandunud ka QR-kood, mis viib

Nõmme Sõnumite blogikeskkon-

nas olevale online-lehele, millel

on nüüd ka nii-öelda telefonisõb-

ralik vaade.

QR-kood ehk kiirvastuskood

(Quick Response Code) on 1994.

aastal Jaapanis välja töötatud ka-

hedimensiooniline maatrikskood,

mille eeliseks on kompaktne info-

sisaldus.

Seetõttu on võimalik nutitelefo-

nis QR-koodi dekodeerida infoks

nagu visiitkaardid, kodulehed, too-

teinfo jne.

QR-koodi lugemiseks tuleb oma

nutitelefoni alla laadida vastav ta-

suta rakendus, mille leiab telefoni

rakendustepoest. Ehk siis Android-

telefonide puhul Android Marke-

tist, iPhone’ide puhul App Store’ist,

Nokiate puhul Ovi Store’ist ja Win-

dows Phone telefonide puhul

Marketplace’ist.

QR-koodide tegemiseks on ole-

mas mitmeid internetilehekülgi,

näiteks qrcode.kaywa.com.

Sel esmaspäeval, 13. veebruaril võtsid Tartu Lõu-nakeskuse parklas Eesti ja Norra suusasprinterid üksteiselt mõõtu kergejõustikuvõistluste põhialal ehk 100 meetris.

Tartus peetud 100 meetri klassikatehnika suu-

sasprindis püstitas maailmarekordi 14,11 nor-

ralane Timo Andre Bakken. Norralasele kuu-

lus ka üldvõit.

ETV saate «Ringvaade» reporter Hannes

Hermaküla käis nädal enne suurt võistlust

Eesti suusakoondise sprinterite Peeter Küm-

meli ja Kein Einastega Nõmme spordikesku-

se suusarajal harjutamas, kus tippsuusatajad

Hermakülale nõuandeid jagasid. Saade oli eet-

ris 8. veebruaril (ETV koduleheküljelt on see

ka järelvaadatav). Hermaküla parim aeg spor-

dikeskuses oli 16,51. Pildigaleriid «Ringvaa-

te» salvestamisest saab näha Nõmme Sõnu-

mite online-lehel www.nommesonumid.blog-

spot.com. (NS)

Nõmme Sõnumid sai endale QR-koodi

Eesti suusaprofid lihvisid Nõmmel reporter Hermaküla sõidutehnikat

Jukk

o No

oni

17. veebruar 20122

14. veebruaril oli sõbrapäev, veetsin

selle Nõmme sotsiaalkeskuse pe-

rega. Ennelõunal külastasin Ra-

humäe jaamahoones tegutsevat mängujaama,

mis on väga armas ja hubane koht kõigi Nõm-

me laste jaoks, kes ei käi lasteaias. See on hea

võimalus lastega kodus olevatele emadele (isa-

sid seekord ei näinud, kuid vahel pidid nad seal

käima ning isegi vanaisasid on mõnikord näha),

et oleks koht, kus linnaosa poolt on lastevane-

matele abiks head spetsialistid ning kus lapse-

vanemad saavad ka omavahel suhelda ja laste-

ga seotud teemade üle arutada. Lapsed saavad

aga omavahel mängida. Vaadates neid õnne-

likke lapsevanemaid ja nende õnnelikke lapsi,

võib küll öelda, et tegemist on Nõmme jaoks

ühe mõnusa kohaga.

Pärastlõunal külastasin sotsiaalkeskuse eaka-

te päevakeskust Sihi tänaval. See on maja, ku-

hu on alati hea ja kodune tunne minna, sest

need inimesed, kes seal erinevates ringides ja

tegevustes osalevad, on alati elurõõmsad ja te-

gusad. Tore oli see, et kohaletulnud inimestel

oli ka mulle palju küsimusi, millele said nad

vastused. Nii mõnigi tõstatatud probleem saab

kohe lahenduse, kuid mõne asja jaoks tuleb

oodata kevadet.

Sotsiaalkeskuse all tegutseb ka laste päeva-

keskus, mis asub Pihlaka tänava ja Män-

niku tee nurgal ja toimib omamoodi tugi-

keskusena lastele, kes pärast kooli saavad seal

õppida, saavad vajadusel süüa ning kui vaja,

saab ka psühholoogi ja logopeedi abi.

24. veebruaril on Eesti Vabariigi 94. sünni-

päev. Seda päeva on ka Nõmmel kombeks koos

tähistada. Kultuurikeskuses toimub kontsertak-

tus, kus esineb Bonzo.

Arutasime kolleegidega, kas algatada Nõm-

me keskuses Glehni kuju juures meie uuel li-

puväljakul ka vabariigi aastapäeval lipu heis-

kamise tseremoonia. Lõpuks leidsime, et pa-

neme vaid lipud lehvima ning teeme seda il-

ma suurema tseremooniata. Küll aga võtame

meie Nõmme lipuväljaku tõelise lipuväljaku-

na kasutusse 22. märtsil, kuna sellel kuu-

päeval on Nõmme lipu ja vapi 74. aasta-

päev. 1938. aasta 22. märtsil võttis Nõm-

me linnavolikogu vastu E. Rajandi ette-

paneku kinnitada Nõmme lipp ja vapp.

Seitsme oksaga mänd tähendab igavik-

ku, kestvust ja püsivust. Vapi kuld-

kollane pind sümboliseerib Nõm-

me liiva, kuldset õhku ja päikest,

roheline aga metsahaljastust ja

aedlinna. Nõmme lipuvärvid –

valge-roheline-valge-roheline –

rõhutavad Nõmme tervistavat

õhku, valgust, tervist ja rohe-

list elukeskkonda.

Armsad nõmmelased, soo-

vin teile head vabariigi aasta-

päeva!

a. Küll aga võtame

õelise lipuväljaku-

kuna sellel kuu-

vapi 74. aasta-

il võttis Nõm-

Rajandi ette-

lipp ja vapp.

ndab igavik-

api kuld-

b Nõm-

äikest,

ust ja

vid –

ne –

tavat

ohe-

oo-

staErki Korp,

linnaosavanem

Nõmme SõnumidVäljaandja: Nõmme linnaosa valitsusToimetaja: Jukko Noonitelefon: 645 7344, faks: 645 7340, e-post: jukko.nooni@tallinnlv.eeonline: http://nommesonumid.blogspot.comkodulehekülg: www.tallinn.ee/nommesonumidVabaduse pst 65, Tallinn 11211Levi: AS Eesti PostToimetusel on õigus kaastöid nende selguse mõttes toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

LINNAOSAVANEMA VEERG

Sõbrapäevast ja Eesti Vabariigi aastapäevast

Küll aga võ-tame meie Nõmme lipu-väljaku tõeli-se lipuvälja-kuna kasu-tusse 22. märtsil, kuna sellel kuupäeval on Nõmme lipu ja va-pi 74. aasta-päev.

Pühapäeval, 12. veebruaril toimus Rahumäe põhikoo-

lis suur kunstilaat.

Laada raames toimus seitse erinevat õpituba: ke-

raamika, siidimaal, viltimine, maalimine, nahkehis-

töö, ehete valmistamine ja traatehistöö. Lisaks sai saa-

lis vaadata Rahumäe kooli 100. sünnipäeva videot ja

õpilaste tantsuprogrammi.

Laadalisi oli kohal 31 väga erineva kaubaga – kä-

sitöö, keraamika, ehted, mesi, portselan, puit ja pal-

ju muud. Õpitubades osales 78 inimest, aga huvili-

si oli rohkemgi. Eriti populaarseks osutusid keraa-

mika ja siidimaal, neid oli mõlemat kaks gruppi. Li-

saks tegi MTÜ Loov Nõmme kõigile huvilistele taas-

kasutuse õpituba.

Tantsuprogrammi ajal oli majas väga palju inimesi

üle Nõmme, päeva jooksul käis koolimajast läbi ku-

ni 300 inimest. Osalejad ja külastajad leidsid, et sel-

line ettevõtmine on väga tänuväärne ning võiks toi-

muda ka edaspidi.

Õpitubade korraldamiseks saime toetust ka koha-

liku omaalgatuse programmist.MARGE AASALAID

Rahumäe kooli kunstilaata külastas ligi 300 inimest

Margus TreesNõmme konstaablijaoskonna juht

Nõmme linnaosa möödunud aas-

ta õiguskorra seisundit analüüsides

võime täheldada kuritegude arvu

väikest langust. 2010. aastal regist-

reeriti Nõmmel 960 ja 2011. aastal

918 kuritegu. Negatiivne oli, et isi-

kuvastaseid süütegusid pandi toi-

me rohkem, positiivne, et narko-

kuritegusid esines vähem.

Vähenesid ka varavastased süü-

teod: kui 2010. aastal registreeriti

647 juhtumit, siis 2011. aastal 628

juhtumit. Varavastaste kuritegu-

de puhul teeb aga muret see, et

enam oli vargusi eluruumidest –

2010. aastal registreeriti 42 juhtu-

mit, 2011. aastal aga 49 juhtumit.

Samuti sagenesid vargused sõi-

dukitest. 2011. aastal registreeriti

78 juhtumit – kuus juhtumit roh-

kem kui eelmisel aastal. Varguste

sagenemine sõidukitest on põhjus-

tatud ka sellest, et autodesse jäe-

takse kõikvõimalikke vargale ker-

gelt kättesaadavaid ja hiljem hõlp-

salt realiseeritavaid esemeid.

Rohkem on toime pandud ka

(aia)tööriistade ja jalgrataste var-

gusi. Enim varastatakse just asju,

mis on kurjategijale kergelt ja kii-

relt kättesaadavad, ning neid, mil-

le omanik on võib-olla hooletusse

või valveta jätnud.

Hea meel on tõdeda, et suur abi

turvalisema elukeskkonna loomisel

on tulnud Nõmme elanikelt endilt,

kes on hakanud oma vara rohkem

kaitsma ning ka politseid kahtlas-

test liikumistest teavitama.

Siinkohal kutsuksin veel kord

Nõmme elanikke üles mitte jät-

ma hinnalisi asju autodesse näh-

tavale kohale. Samuti palume tä-

helepanu pöörata ümbruskonnas

ringi liikuvatele kahtlastele isiku-

tele ja toime pandud rikkumiste-

le ning teavitada nendest politseid

lühinumbril 110.

Probleemide korral on Nõmme

elanike pöördumised piirkonna

konstaablite poole alati oodatud.

Ülevaade kuritegevusest Nõmme linnaosas 2011. aastal

NÕMME KONSTAABLID

Nõmme konstaablijaoskonna juhtvanemkomissar Margus Treestel 612 5836e-post: margus.trees@politsei.ee

Nõmme keskuse piirkonna komissar Priidu Vaiksaartel 612 5833e-post: priidu.vaiksaar@politsei.ee

Ülemkonstaabel Janika Pilvvastuvõtt Lõuna politseijaoskonnas Rahu-mäe tee 6 neljapäeviti kella 10–11tel 612 5734e-post: janika.pilv@politsei.ee

Pääsküla piirkonna konstaabel Esko Vaatmannvastuvõtt Lõuna politseijaoskonnas Rahu-mäe tee 6 teisipäeviti kella 10–11tel 612 5831e-post: esko.vaatmann@politsei.ee

Männiku piirkonna konstaabel Jaanus Murakasvastuvõtt Lõuna politseijaoskonnas Rahu-mäe tee 6 kolmapäeviti kella 10–11tel 612 5732e-post: jaanus.murakas@politsei.ee

Võrreldes 2010. aastaga võis mullu täheldada kuritegude arvu väikest langust.

Mar

ko M

aisa

17. veebruar 2012 3

Kultuurikeskuse kellaansamblid peavad sünnipäevaHomme, 18. veebruaril kell 18 algab Nõmme kultuurikeskuses «Helisev sün-nipäevakontsert», millega kultuurikesku-se käsikellaansamblid tähistavad 7. sün-nipäeva. Kontserdil on esindatud kõik Nõmme kellad – käsikellastuudio Kel-laRing kaks ansamblit, Inna Lai soolo-artistina ja Campanelli.

Campanelli dirigendi ja KellaRingi ju-hendaja Inna Lai sõnul on seitsme aasta jooksul ühtekokku antud ligi 500 kont-serti. «Sünnipäevakontserdil saab pub-lik kuulda spetsiaalselt selleks puhuks kokku pandud uut kava, kus kõik lood tulevad ettekandele esmakordselt (v.a mõned laste lood). Seekord näeb ja kuu-leb, kuidas kellad kõlavad koos trummi-komplekti, basskitarri ja akordioniga,» rääkis dirigent.

Kontsert on kahes osas, vaheajal pa-kutakse publikule torti ja limonaadi Kel-luke. Piletid müügil kultuurikeskuse val-velauas. (NS)

Vastlapäeval Tallinnas21. veebruaril on vastlapäev. Vastlapäe-va kombestiku ja traditsioonidega saab tutvuda 19. ja 21. veebruaril Rocca al Mares vabaõhumuuseumis. Pühapäe-val, 19. veebruaril on seal kella 11–16 laste liulaskmise päev. Teisipäeval, 21. veebruaril aga tähistatakse seal kella 15–18 vastlapäeva, kelgumägi on ava-tud kella 22ni. Sissepääs muuseumi pi-letiga. Lisainfo www.evm.ee.

21. veebruaril pakuvad ka Tallinna noortekeskused võimalust vastlapäe-va koos tähistada. Kella 15.30–18 toi-mub Skoone bastioni mäel (Rannamäel) kelguralli. Toimuvad pikima ja kiirema liu võistlused. Olematute lumeolude korral toimub üritus Kopli noortekesku-ses (Kopli 98). Sellekohane otsus tehak-se vastavalt ilmateatele kas 17. või 20. veebruaril ning info ilmub noortekeskus-te kodulehtedel. (NS)

Männiku kilehall lasti rebendi tõttu tühjaksTeisipäeva õhtul tekkis Männiku staa-dioni kilehalli katuse ühte nurka rebend. Sel ajal hallis toimunud trennid kakes-tati ning inimesed juhatati välja. Seejä-rel seisati õhku pumpavad masinad ja hall lasti õhust tühjaks, et vältida eda-sist purunemist.

Kolmapäeva hommikul alustati katte lumest puhastamist. Nõmme linnaosa valitsus saatis töödele appi 13 heakor-ratöölist. Pärast lumest puhastamist pa-randatati kilehalli tekkinud augud ning lähiajal pannakse hall taas püsti. (NS)

LÜHIDALT

Ene Vinter-van Vierssenettevõtlike tööotsijate klubi koolitaja

Töötuks jäämine on raske või eba-

meeldiv kogemus, kui see pole ini-

mese vaba valik, ja selle olukorra-

ga emotsionaalseks toimetulekuks

on peaaegu võimatu ette valmis-

tuda. Töötusega ja töö otsimise-

ga kaasnevad ka väga praktilised

küsimused või lahendamist nõud-

vad olukorrad. Ettevõtlike tööotsi-

jate klubid pakuvad võimalust vaa-

data üle oma ressursid töö otsimi-

seks, harjutatakse tööintervjuud ja

tööle kandideerimise dokumentide

koostamist. Samuti õpitakse tund-

ma tööturu praegust olukorda, olu-

list töölepingut puudutavatest sea-

dustest, tööandjate ootusi töövõt-

jatele, uuritakse töötute ja tööand-

jate kohta käivaid müüte ja võrrel-

dakse neid tegelikkusega. Ühe osa

klubi tegevustest moodustab ka et-

tevõtluse ja sotsiaalse ettevõtluse

võimalustega tutvumine.

Töökoha otsimiseks, oma tööelu

kujundamiseks, tööintervjuudeks

või kandideerimisdokumentideks

pole ühte juhendit või õpikut, mis

kirjeldaks just seda kõige õigemat

viisi. Samuti muutuvad tööga seotud

tõekspidamised väga kiiresti. Klubis

harjutatakse praktiliselt, mida ini-

mene sellises olukorras saab teha,

mida õppida ja kuidas teistest mit-

te maha jääda. Klubis on vähe loen-

guid, nende asemel on palju prakti-

lisi ülesandeid, arutelusid ja päeva-

kajalisi praktikute näiteid.

Rohkem informatsiooni leiate

http://www.tallinn.ee/est/too/

Tootute-klubid-linnaosades ja lin-

naosade lehtedest. Klubisse ooda-

takse tööotsijaid, kes on töötud,

või kõiki teisi, kes soovivad osa-

leda klubis.

Nõmmel algab kursus 22. veeb-

ruaril Nõmme sotsiaalkeskuses (Si-

hi 26) kl 13 (eesti keeles). Regist-

reerumine: Erli Umbsaar, tel 645

7348, erli.umbsaar@tallinnlv.ee.

Osalemiseks tuleb täita an-

keet, mis asub aasressil www.tal-

linn.ee/too ja edastada kontakt-

isikule.

ARVAMUS

Kalle KlandorfTallinna abilinnapea

Uue aasta hakul on tavaks teha

möödunud aastast kokkuvõtteid ja

täpsustada oma plaane alanud aas-

taks. Tagasi vaadates meenub 2011.

aasta väga tulemuslikuna. Mullu

alustas linn mitme suure projek-

tiga, seda ka koostöös naaberval-

dadega, tegi mitmete peatänava-

te ja kvartalisiseste teede kapitaal-

ja hooldusremonti ning lahendas

paljude korteriühistute parkimis-

probleeme. Lisaks korrastas par-

ke ja puhkealasid, ehitas mitmeid

mänguväljakuid, osutas korteri-

ühistutele rahalist abi korterma-

jade fassaadide ja hoovialade kor-

rastamisel ning paljugi muud. Pa-

raku peame pidevalt tegelema ka

vandaalide tekitatud kahjude kõr-

valdamisega. Kõige enam kanna-

tavad vandaalitsejate tõttu män-

guväljakud. Tihti tekib vajadus ka

grafitiga kahjustatud hoonete fas-

saadide ja muude linnale kuuluva-

te rajatise korrastamise järele. Kor-

dategemine jääb paraku nähtama-

tuks tegevuseks, kuid samas nee-

lab hulgaliselt aja-, inim- ja raha-

ressursse.

Mullu algas mahukaima ehitus-

objekti, Ülemiste liiklussõlme ehi-

tus. Meie eesmärgiks on leida hea

lahendus ühele olulisemale liiklus-

sõlmele linnas, kus ristuvad trans-

pordivood Tartu, Pärnu, Narva ja

kesklinna poolt.

2011. aastal kulutasime teede

kapitaalremondi ja rekonstrueeri-

mise peale ligikaudu 23,9 miljonit

eurot. Investeeringud kergliiklus-

teede ehitusse moodustasid möö-

dunud aastal peaaegu 1,7 miljonit

eurot. Suurimad objektid lisaks

Ülemiste liiklussõlme ehitusele

olid Randvere tee, Tedre ja Pallasti

tänava rekonstrueerimine, Tondir-

aba jalakäijate tunneli ehitus, Rum-

mu tee ristmiku lõpetamine ja Õis-

mäe siseringi taastusremont.

Nõmme linnaosas tehti möödu-

nud aastal Pärnu mnt, Hiiu, Kada-

ka pst, Männiku tee, Mesila, Pargi,

Pihlaka, Pärnu mnt, Väike-Männi-

ku tee, Raudtee, Sihi, Ehitajate tee,

Viljandi mnt, Valdeku, Vanemuise

ja Õie tänava hooldusremonti.

Lisaks linlaste turvalise ja kii-

re liiklemise tagamisele hoolitseb

linn ka meeldiva ajaveetmise või-

maluste loomise eest. Ühtse kerg-

liiklusteede võrgustiku ehitamine

linnas ja selle ühendamine piir-

nevate valdade omadega võimal-

dab ohutult sõita jalgratta või rull-

uiskudega nii linnas kui ka väljas-

pool linna piiri. Aina rohkem on

rahvas hakanud kergliiklusteid ka-

sutama sportimiseks ja perega ja-

lutamiseks. Möödunud aastal ehi-

tasime jalgrattateed mööda vana

raudteetammi Harkus ja kesklin-

nas, viimane sai nimeks Kultuuri-

kilomeeter. Uued kergliiklusteed

ehitati ka Valdeku tänava ja Vil-

jandi maantee äärde.

Tallinna ilusamaisse parki Kad-

riorgu rajame omapärast Jaapani

aeda, kus hakkab kasvama üle nel-

jasaja puu ja tuhatkonna põõsa.

Projekti keskmes on värvide roh-

kus, valgus ja side veega. Aia muu-

davad elavaks ja pidevalt muutu-

vaks süsteemijärgne taimede istu-

tamine, tiikide läbimõeldud kuju

ja tiike ümbritsevate jalutusrada-

de paigutus ning innovatiivsed val-

gustuslahendused, mis võimalda-

vad tekitada valguse ja varju vahel-

dumise. Loodame, et Jaapani aed

saab linlaste jaoks lemmikuks aja-

veetmiskohaks.

Möödunud aastal avasime Harju

mäel 20. Augusti nime saanud välja-

ku, kust avaneb suurepärane vaade

linnale. Usume, et ka see koht muu-

tub nii kohalike elanike kui turisti-

de jaoks külastatavaks paigaks.

Viisime 2011. aastal taas läbi kor-

teriühistute seas aina populaarse-

maks muutuvaid projekte «Hoo-

vid korda!» ja «Fassaadid korda!».

«Hoovid korda!» kaudu toetasime

ühistuid 682 830 euroga ja «Fassaa-

did korda!» kaudu peaaegu 166 030

euroga.

Vaatamata kaua kestnud majan-

dussurutisele ja seadusandja kaas-

abil kohalike omavalitsuste tulu-

baasi sundvähendamisele jätkame

ka tänavu linna arendamist ja lin-

nakodanike abistamist. Ka sel aas-

tal plaanime oma võimaluste pii-

res remontida tänavaid ja ehitada

uusi kergliiklusteid, loomaks lin-

nas ühtset võrgustikku.

Lisaks kavatseme uuendada par-

ke ja puhkealasid ning jätkuvalt

toetada tublisid ja aktiivseid korte-

riühistuid rahaliselt oma eluaseme

korrastamisel. Tänavuses linnaeel-

arves on korteriühistute õuealade

korrastamiseks eraldatud 639 000

eurot ning fassaadide uuendamise

toetuseks 395 000 eurot.

Mul on hea meel, et koostöö lin-

lastega muutub aina tihedamaks

ning inimeste panus kodulinna

arengusse kasvab. Ma tänan teid

kõiki koostöö eest ning loodan, et

ka sellel aastal on meie partnerlus

produktiivne ja tõhus.

Ärme jääme ükskõikseks ja

muudame oma kodulinna koos

paremaks!

Tõnu Ojala

Tehnikaülikooli Akadeemiline Mees-koor tähistab vastlaid seekord oma-moodi, andes vastlapäeva õhtul Gleh-ni lossis heategevusliku kampsuni-kontserdi.

Teisipäeval, 21. veebruaril kell 19

toimub seal Eesti suurima mees-

koori, Tehnikaülikooli Akadeemili-

se Meeskoori heategevuslik kamp-

sunikontsert. Kontsert on kuulaja-

tele tasuta. Selle ettevõtmisega loo-

detakse koguda raha Glehni lossi

kaminasaali uue kamina ehitami-

seks. Lisaks on kontserdikülasta-

jatel hea võimalus lähemalt tutvu-

da Nõmme ühe põnevama ajaloo-

ga hoonega ning saada aimu Ees-

ti ühe parima ja omanäolisema

meeskoori tegemistest.

Et tegu siiski vastlapäevaga ja ka

meeskoor on samal päeval vastla-

liugu lasknud, on igati sobilik tulla

kohale kampsunis – meeskoor teeb

seda niikuinii. Siit ka ettevõtmise

nimi – kampsunikontsert!

Tehnikaülikooli Akadeemiline

Meeskoor ja Glehni loss on oma-

vahel tihedalt seotud olnud juba

pea pool sajandit. Tolleaegse TPI

Akadeemilise Meeskoori initsia-

tiivil sai aastaid Mustamäe vee-

rul seisnud varemetest just see

Glehni loss, mida me praegu tea-

me (seda meenutab ka lossi sis-

sepääsu juures olev mälestustah-

vel).

Paraku ei ole lossi kaminasaa-

lis endiselt kaminat – nii on nüüd

koor algatanud rahakogumise sel-

le vea likvideerimiseks.

Annetusi kaminaehituse toetami-

seks saab teha MTÜ Tallinna Tehni-

kaülikooli Akadeemilise Meeskoo-

ri arveldusarvele 10220050961011,

märkides selgituseks «Glehni lossi

kamin,» ning loomulikult ka kont-

serdil kohapeal.

Infot saab ka koori kodulehekül-

jelt www.tam.ee ning meeskoori

Facebooki lehelt www.facebook.

com/meeskoor.

Mullu sügisel tähistas Glehni

loss 125. sünnipäeva.

Linna arendamine ja korteriühistute toetamine jätkub ka tänavu

Kampsunikontsert Glehni lossis

Ettevõtlike tööotsijate klubi alustab

Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor.

Kasp

ar K

allip

Mar

gus

Vilis

oo/M

XM S

tuud

io

17. veebruar 20124

Fotokonkursi «Must ja valge» tulemused9. veebruaril hindas žürii Nõmme noor-temaja fotokonkursile «Must ja valge» laekunud fotosid. 12. korda toimunud konkursil osales 36 tööd Tallinnast ja Tartust.

I preemia sai Lüüli Suuki seeria «Gaia», II preemia Aino ja Kaisa Keizar-si seeria «Maal», III preemia Jürgen Voog-laid ja ergutuspreemia Anette Anslan.

Lisaks otsustas žürii välja anda kolm eriauhinda. Need said Zorjana Mural, Kristi Viires ja Daniel Teichmann.

Kõiki konkursile laekunud töid saab kuni 5. märtsini näha Nõmme noorte-majas (Nurme 40) välja pandud näitu-sel. Fotokonkurssi toetas Nõmme linna-osa valitsus.

Foto I preemia saanud seeriast «Gaia», autor Lüüli Suuk. (NS)

Kuumad Aafrika rütmid Pääsküla moodi8. veebruaril toimus Pääsküla gümnaa-siumis moeetendus teemal «Hello, Af-rica...». Moeetendused on saanud koo-lis kenaks iga-aastaseks traditsiooniks. Tänavu toimunu oli juba kaheksas. Üri-tus on õpilaste seas väga populaarne, seda tulevad vaatama ka kooli vilist-lased.

Sel aastal oli publiku hulgas ka pä-ris palju lapsevanemaid. Žüriis on alati keegi kooli vilistlastest, kes on lõpeta-nud kõrgkoolis moe-, disaini- või tekstii-lieriala. Traditsiooniliselt püütakse žürii töösse kaasata ka mõni professionaal. Tänavu oli selleks tekstiilikunstnik Ül-le Raadik.

Hindamine toimus kahes vanuseast-mes. Nooremas vanuseastmes sai esi-koha kollektsioon «Jambo Aafrika tüd-rukud» (5. klassi kollektiivne looming) ja vanemas vanuseastmes kollektsioon «Boitumelo» (11.a klass – autorid Ka-rola Zilmer, Geili Kägo, Riina Sangla ja Merlyn Selberg). Parimad kollektsioo-nid võtavad alati osa ka Tallinna koo-lide moeetendusest «Sedamoodi». Vii-masel viiel aastal on Pääsküla gümnaa-siumi kollektsioon(id) ka finaali pääse-nud. (NS)

Kirjandusõhtu «Õigus olla õnnelik»19. veebruaril kell 17 saab taas, nüüd juba viiendat korda, Nõmme kultuuri-keskuses kuulda-näha Tallinna vanalin-na hariduskolleegiumi teatrikooli abitu-rientide lavakava, mis on valminud Tõnis Rätsepa juhendamisel. Sel aastal kan-nab see pealkirja «Õigus olla õnnelik».

Noorte esituses saab kuulda suu-ri ja väga suuri autoreid – kõlavad A. H.Tammsaare, H. Hesse, M. Heinsaare, S. Mrožeki, H. Männi, T. Toometi, J. Vii-dingu, K. Merilaasi, L. Tungla, J. Üdi, B. Alveri, A. Alliksaare, D. Kareva ja teiste tekstid. Üritus on tasuta! (NS)

LÜHIDALT

Tiina Lättemäe

Nüüdseks on juba kaks aastat võinud hulk pisipõnne tunda rõõmu uuest ja hubasest Rännaku lasteaiast Nõmmel, ent uus maja ainuüksi pole see, mis Rännakust toreda ja sõbraliku paiga teeb. Siin, nagu paljudes teistes las-teaedades üle Eestimaa, töötab hulk suurepäraseid inimesi, kes oma iga-päevatööga majale sisu ja hinge anna-vad. Oma tööst räägib Rännaku laste-aia üks staažikamaid, Sipelgate rüh-ma vanemõpetaja Erika Simmulson.

Lasteaiaõpetaja töö on huvitav ja

mitmekülgne. Ma usun, et mitte

kusagil mujal ei kohta sellist sii-

rast rõõmu kas või ainuüksi selle

üle, et sa hommikul tööle oled saa-

bunud. Aga just niimoodi võtavad

lapsed mind iga päeva algul vastu.

Hea tunde töö juures annab seegi,

kui on tore lasteaed, mõnus kollek-

tiiv ning vahvad lapsed ja lapseva-

nemad, mis kõik kokku tekitab vä-

ga hea sünergia.

Lasteaia rolli lapse arengus ei

tohi alaväärtustada. Alusharidus

on kõige alus: nagu majaehitusel,

algab siingi kõik vundamendist.

Olen väga nõus Ülo Vooglaiuga, et

mida väiksem on laps, seda kiirem

on tema areng ning seda rohkem

tuleb lapse heaks panustada, teda

hoida ja armastada. Tänapäeval on

aga vanematel tihti liiga kiire. Las-

teaia roll lapse arengus ja kasva-

mises selle võrra suureneb. Selle-

pärast on nii tähtis luua siin las-

te arenguks vajalikud tingimused.

Psühholoogide sõnul ongi inimese

väärtussüsteem juba viieaastaselt

välja kujunenud. Lapse alateadvus

salvestab enne kuuendat eluaastat

kõike väga põhjalikult, pärast on

võimalik vaid ümber salvestada.

Alusharidussüsteemi praegune

probleem on, et õpetajat ei väär-

tustata piisavalt. Omamoodi näita-

ja on seegi, kuidas oleme harjunud

ütlema lasteaiaõpetaja kohta kasva-

tajatädi, abiõpetaja kohta söögitädi.

Teinekord jälle vaadatakse ülikoo-

li cum laude lõpetanud ja oma töös

väga edukat noort lasteaiaõpetajat

suisa haletsevalt. Ja muidugi palga-

probleem ning lasteaedades valit-

sev aineline kitsikus, mis on viima-

se viie aastaga järjest süvenenud.

Olgem ausad, õppevahendid, ma-

terjalid ja mänguasjad on meil mu-

retsetud lapsevanemate toetuse ja

abiga, ise oleme ka palju lasteaiale

vajalikku kodust kaasa toonud.

Ka laste arv täiskasvanu kohta

näitab lasteaiatöö kvaliteeti, ent

rühmi on pidevalt suurendatud.

Ideaalne oleks muidugi üks täis-

kasvanu kuue kuni kaheksa lap-

se kohta, seda enam, et tänapäeva

lastel on väga suur tähelepanu- ja

suhtlemisvajadus. Lapsed tahavad

vaid, et keegi neid ära kuulaks, et

oleks ainult, kellele rääkida. Meil

aga on rühmas 25 last, kuid me an-

name oma parima. Praegusel ajal

ongi õpetaja ülesanne rohkem kuu-

lata ja toetada kui kogu aeg õpeta-

da ja sekkuda. Kogu alusharidu-

se programm omandatakse suju-

valt tegevuse käigus. Näen siin liit-

rühma eelist, et lastel on võimalus

üksteiselt õppida: nooremad õpi-

vad vanematelt, suuremad õpivad

väiksemaid õpetades. Ühistegevu-

sed arendavad väga palju, näiteks

meisterdasime jõuludeks iga lapse

perele kaardi, kirjutasime ümbri-

kele aadressid, kleepisime margid

ning viisime koos postkontorisse

kirjakasti. See oli laste jaoks suur

elamus, ja kui palju nad selle käi-

gus elulist õppisid!

Tänapäeva lapsed on nagu lap-

sed ikka. Loovus pole kuhugi ka-

dunud: tahetakse ikka palju joo-

nistada, laulda. Muuseas, lasteaia-

ealistele on just õige aeg hakata re-

gilaule õpetama, sest nende rütm

ja viis istub kuidagi mõnusalt ja

ürgselt lastel sees. Muidugi on suur

huvi kõikvõimalike elektrooniliste

mängude vastu, samuti tahetakse

lelusid kiiresti aina uute vastu va-

hetada. Popimad mängud on Get-

ter Jaani või «Kättemaksukonto-

ri» tegelaste kehastamine, samuti

mängitakse nüüd palju reisimist.

Aga põhiolemuselt on lapsed ikka

samasugused: tüdrukud armasta-

vad kodu mängida ja poisid klot-

sidest asju ehitada. Vahest on nõr-

gemaks jäänud rollimänguosku-

sed ning lapsed tahavad rohkem,

et täiskasvanu mängiks nendega

koos. Siin tuleb lihtsalt lapsi pisut

juhendada ja järele aidata.

Minu jaoks on põhiline lasta lap-

sel oma loovust väljendada, ärgita-

da teda ise asju välja mõtlema, et

ta saaks tunda eneseväljendusrõõ-

mu. Mäng on väga tähtis. Lapsepõl-

ves peab olema võimalus isu täis

mängida. Lasteaias on paratama-

tult kindel päevakava, mille järgi

mudilased peavad joonduma, aga

põhiline, et poole pealt katkestatud

mängu saaks vajadusel hiljem jät-

kata. Meie, täiskasvanute, elustii-

li häda on, et kogu aeg oleme sun-

nitud katkestama ja hakkima laste

tegevusi. Laps peaks saama aega

süveneda ühte tegevusse, ent pa-

hatihti algab tal kohe varsti trenn

või muusikaring – see häirib ka ül-

dist keskendumisvõimet.

Kokkuvõtteks on lapse jaoks kõi-

ge tähtsam ja kallim asi siiski te-

ma pere. Ühtse ja koos tegutsema

harjunud pere lapsed oskavad ka

teistest rohkem lugu pidada. Va-

nematele aga sooviksin julgust ol-

la otsusekindel: iga asja puhul ei

ole mõttekas lapsele alati valikuid

anda. Laps ise ei suuda veel vas-

tutada, seega peab olema vanem

see, kes põhimõttelistes küsimus-

tes piirid seab, vastutuse võtab ja

otsused teeb.

Erika Simmulson –

Rännaku-pere hea haldjas

Erika Simmulson ja Sipelgate rühma pesamuna Mirjam Haamer.

Rait Roop

Nõmme jalgpalliklubi Kalju 2002.

aastal sündinud poiste noorte-

meeskonda saatis taas edu: Mikk

Haavistu juhendatav tiim tuli 4.–5.

veebruaril Männiku hallis peetud

rahvusvahelisel turniiril Nõmme

Cup auväärsele pronksmedalile.

«Poisid olid väga-väga tublid, ku-

na mänguaeg oli 2 x 20 minutit ja

neli mängu päevas – sellist koor-

must pole nad enne saanud ja meil

oli ainult üks vahetusmees. Hoo-

limata sellest ning väsimusest ja

külmast, võitlesid poisid vapralt lõ-

puni. Poisid näitasid sellel turniiril

oma sisu, mida nad kogu aeg ei ta-

ha millegipärast demonstreerida,»

kiitis treener Mikk Haavistu oma

hoolealuseid.

Kalju noored alustasid esimesel

päeval turniiri kaotusega tugeva-

le Venemaa klubile ja tulevasele

turniirivõitjale Kolomyagi I numb-

ritega 0:3. Kaotusest suudeti aga

end rehabiliteerida ning järgne-

vates kohtumistes näidati hoopis

teist mängu.

Alagrupi teine kohtumine soom-

laste F.C. Kasiysi Tulipallo vastu

võideti võimsalt 4:0 ning ka kolmas

vastane Tabasalu ei saanud Kalju-

le vastu, alistudes 1:4. Ka alagru-

pi viimane vastane Santos ei val-

mistanud Kaljule probleeme – tu-

lemuseks 3:1 võit.

A-alagrupis kokkuvõttes teiseks

jäänud Nõmme Kalju 2002 kohtus

pronksimängus JK Tammekaga,

kes pühiti oma teelt koguni 4:0. Fi-

naalis võitis Kaljuga samas alagru-

pis olnud Kolomyagi I Tallinna Le-

vadiat 1:0. Turniiri parimaks män-

gijaks valiti Nõmme Kalju keskväl-

jamootor Armin Korjus.

Nõmme Kalju 02 mängis järg-

mises koosseisus: Stehvan Grahv,

Sven Krister Marnot, Endrik Reo-

se, Gregor Hint, Daniel Bittman,

Hardi Hakk, Armin Korjus, Hugo

J. Heinamaa ja Eric Jakobson.

Nõmme Kalju noored olid edukad rahvusvahelisel turniiril

KA ESINDUSMEESKOND ON EDUKAS

• Neljapäeval, 2. veebruaril Lätis Gulbene meeskonda 5:1 võitnud Nõmme Kalju jätkas ka päev hiljem edukalt, alistades tugeva Riia Skonto meeskonna koguni 3:0. Tuletame meelde, et Riia Skonto on 14-kordne Läti meister.

• Nõmme Kalju esindusmeeskond püsib hooajaeelsetes kontrollkohtumistes kaotuseta, olles võitnud viis mängu ja seda väravate vahega 20:5. Meenutame, et kodustes kont-rollmängudes alistas Kalju esimesena Paide linnameeskonna 4:2, seejärel FC Levadia 4:1 ja sama tulemusega ka Sillamäe Kalevi.

• 14. veebruaril kohtus Nõmme Kalju Jurmala Spartaksiga, mäng lõppes 0:0 viigiga. 24. veebruaril on taas vastaseks Riia Skonto.

ANTON SIHT

Nõmme Kalju poiste võistkond tuli Nõmme Cupil pronksmedalile.

Tiin

a Lä

ttem

äe

Tanh

el-M

aria

Roz

enba

um

Nõm

me

Kalju

17. veebruar 2012 5

LÜHIDALT

Tulenevalt planeerimisseaduse § 12 lg 1 ja Tallinna linna ehitusmää-ruse § 15 lg 1 ning Tallinna linna-valitsuse korraldustest avaldame järgmised teated:

Tallinna linnavalitsus otsustas 8. veebruari 2012 istungil:1. korraldusega nr 198-k algata-da Nõmme linnaosas 0,34 ha suu-rusel maa-alal asuva Olevi põik 3 ja 3a kinnistute detailplaneeringu koos-tamine. Detailplaneeringu koostami-se eesmärk on Olevi põik 3 krundil oleva üksikelamu laiendamine ja abihoone ehitamine ning Olevi põik 3a krundile ehitusõiguse määrami-ne kuni 2 maapealse ja 1 maa-alu-se korrusega üksikelamu ning abi-hoone rajamiseks. 2. korraldusega nr 199-k võtta vas-tu Nõmme linnaosas asuva 0,50 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Tä-hetorni tn 74 kinnistu detailplanee-ring, OÜ Noltonest Projekt töö nr 005/06. Detailplaneeringu eesmärk on jagada Tähetorni tn 74 kinnistu kolmeks krundiks, määrata kruntide kasutamise tingimused ning ehitus-õigus kolme kuni 3 maapealse (sh katusekorrus) ja 1 maa-aluse korru-sega üksikelamu rajamiseks. 2.1 Tallinna linnaplaneerimise ame-til ning Nõmme linnaosa valitsusel korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek.2.2 Detailplaneering algatati Tallin-na linnavalitsuse 5. novembri 2008 korraldusega nr 1839-k «Tähetorni tn 74 kinnistu detailplaneeringu koos-tamise algatamine».

NÕMME LINNAOSA VALITSUS TEATAB1. Nõmme linnaosa valitsuses Va-baduse pst 77 I korruse teenindus-saalis saab 20. veebruarist kuni 28. veebruarini tutvuda Sihi tn 143 / Kõ-la tn 1 kinnistu detailplaneeringu es-kiisiga, mille eesmärgiks on kinnistu jagamine kaheks krundiks ja täpsus-tada nende kruntide ehitusõigused.

Detailplaneeringu eskiisi autor tut-vustab planeeringu lähteseisukohti ja vastab huviliste küsimustele Va-baduse pst 77 (tuba 4) 28. veebrua-ril kell 14.2. Nõmme linnaosa valitsuses Va-baduse pst 77 I korruse teenindus-saalis saab 22. veebruarist kuni 29. veebruarini tutvuda Olevi põik 3 ja 3a kinnistute detailplaneeringu es-kiisiga, mille koostamise eesmärk on Olevi põik 3 krundil oleva üksikelamu laiendamine ja abihoone ehitamine ning Olevi põik 3a krundile ehitusõi-guse määramine kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega üksikela-mu ning abihoone rajamiseks.

Detailplaneeringu eskiisi autor tut-vustab planeeringu lähteseisukohti ja vastab huviliste küsimustele Va-baduse pst 77 (tuba 4) 29. veebrua-ril kell 11.

Lisainfo: Ene Tomson, Nõmme linnaosa arhitekt, tel 645 7300

Detailplaneeringutega saab tutvuda Tal-linna planeeringute registris http://tpr.

tallinn.ee/tpr/

TEATED DETAIL-PLANEERINGUTEST

Leho Lõhmus

Vanim säilinud kiviehitis Nõmmel

on 1886. aastal valminud Glehni

loss. Osaliselt, ümberehitatud ku-

jul, on olemas veelgi varem val-

minud nn šveitsi stiilis maja seal-

samas kõrval. Vanim puuehitis –

1872. aastal valminud raudteeva-

himaja – lammutati mõni aasta ta-

gasi. Vanimad elumajad pärinevad

19. sajandi lõpust ja 20. sajandi al-

gusest. Vanim asutus Nõmmel, Mä-

gedevahe kõrts, on märgitud Holm-

bergi kaardil, mis dateeritud 1689.

aastal. Asus see kuskil Vana-Pärnu

mnt lõpus ning loomulikult pole

sellest mitte midagi säilinud. Järg-

mine joogiasutus – Nõmme kõrts

– ilmus esimest korda Schrammi

kaardile 1784 (Nemme) ja seejä-

rel Mellini atlasesse 1798 (Nöme).

See kõrts asus juba samal kohal,

kus praegune Nõmme kaubandus-

keskus.

Kõike eeltoodut arvestades on

isegi ootamatu ja uskumatu mõte,

et midagi on Nõmmel säilinud ka

keskajast. Kuid nii see paistab ole-

vat, vähemalt osaliselt. Nimelt on

Tallinna linnaarhiivis hoiul Nõm-

me esimese krundi plaan 1873.

aastast. Sellel plaanil, Raudtee,

Pärnu maantee ja praeguse Idakaa-

re tänava vahelisel metsamaal on

märgitud nelinurkse põhiplaaniga

kahekordse müüritusega kivivare

ning selgitus selle juurde: Schanze

Iwan des Grossen. See on siis tõl-

kes: Ivan Suure kants. Seda Vene-

maa valitsejat, Ivan Suurt, Ivan IV

või Ivan Groznõid tunneme meie

küll rohkem Ivan või Juhan Jul-

ma nime all. Asus see kummaline

kindlustus kahe metsasihi ristmi-

kul, praeguste Nikolai von Glehni

ja Kõue tänava nurgal. Selle koha

peal on praegu ehitis – elamu, mis

asub, ühelt poolt vaadatuna, mul-

jetavaldava paekivi lasumi otsas.

Kuidas küll niisugune ehitis on

Nõmme mändide alla saanud? Sel-

le kohta on meil vähe andmeid,

ajalooallikad on kidakeelsed (või

õigemini – ainus teadaolev allikas

ongi see kaart) ja ajaloolased ke-

hitavad vaid õlgu. Mingi niidiots

siiski on antud... Ilmselt peame

tagasi minema 16. sajandi viima-

sesse veerandisse, Liivi sõja aega-

desse. Moskva tsaar Ivan IV üri-

tas oma riigi piire laiendada Lää-

nemereni ning alustas selleks sõ-

jategevust oma naabritega. Vene

väed piirasid Tallinna kahel kor-

ral. Esimene, kaheksa kuu pikku-

ne piiramine toimus 1570. aasta

augustist 1571. aasta aprillini ve-

nelaste teenistuses olnud hertsog

Magnuse juhtimisel. Teine, lühi-

ajalisem piiramine oli 1577. aas-

ta jaanuarist märtsini. Piiramistel

võeti kontrolli alla ka kõik Tallin-

na suunduvad teed, eriti muidugi

lääne poole suunduvad, kus piira-

tud linnale võisid läheneda Rootsi

abiväed. Nõmmel hargnes Tallin-

na poole suunduv maantee aga ka-

heks ning seda piirkonda tuli eriti

silmas pidada. Ilmselt esimese pii-

ramise ajal rajatigi siia väike tugi-

punkt vahti pidavatele ja patrul-

livatele Vene salkadele. Võib-olla

oli siin isegi mingi vaatetorn, aga

see on vaid oletus. Hiljem jäi sel-

lest kõigest järele vaid vare ja sel-

le ümber hõljuv legend, mis ka ni-

metatud kaardile kanti.

Kaart ise on aga tehtud 6. ok-

toobril 1873 õuenõunik ja rüütel

(Hofrath und Ritter) Johan Pihel-

mannile renditud suuremast met-

sakrundist. See müüdi 19. sajandi

lõpul ja 20. sajandi alul väiksema-

teks suvilakruntideks, osa jäi aga

Pärnu maantee ääres oleva rahva-

pargi alla. 1936. aastal kerkis lõpuks

maja ka krundile Kõue (tol ajal Käo)

5 / Glehni 10. Arhitekt Robert Natu-

se projekti järgi ehitatud eramu on

ilmselt, vähemalt osaliselt, rajatud

vana kindlustuse müüridele. Seda

on eriti ilmekalt näha Nikolai von

Glehni tänava poolselt küljelt.

Alates sellest numbrist jätkub

taas artiklisari «Unustatud ma-

jad», mis ilmub korra kuus.

UNUSTATUD MAJAD

Juhan Julma kants – Nõmme kadunud keskaeg

Tallinna linnaarhiivis on hoiul 1873. aastast pärinev plaan, millele Ivan Suure kants on peale kantud.

Jukko Nooni

6. veebruaril möödus 48 aastat sel-lest, kui praegu Nõmmel elav Ants Antson võitis Innsbrucki taliolümpia-mängudel esimese Eesti talisportlase-na olümpiakulla. Spordialaks oli kiir-uisutamine.

Viimased 24 aastat Nõmmel elanud

Antson on tegelikult pärit Koplist,

kust sai alguse ka tema sportlaskar-

jäär ja tegelemine kiiruisutamise-

ga. «Lapsepõlves sain hea üldfüüsi-

lise põhja, toonase tehnikaülikoo-

li kõrval oli staadion, kus poisike-

sed erinevate aladega tegelesid.

Tol ajal ju arvuteid ja muud mee-

lelahutust väga ei olnud, telekaid-

ki ei olnud, ja kõik tegid sporti. Kui

mult küsida, milliste aladega tege-

lenud olen, siis oleks mul kergem

vastata, et mida ma teinud ei ole,»

räägib olümpiavõitja nüüd.

Kiiruisutamisega alustas Antson

1955. aastal. «Olen ju Koplist pä-

rit, ümberringi meri, mida sa talvel

muud teed, kui uisutad, suusatami-

seks ju väga kohta ei olnud,» ütleb

ta naerdes. «Tõsisemate trennidega

alustasin kunagi Sitsi piirkonnas kal-

da ääres olnud palkide leotamise tii-

kide peal, hiljem ka Snelli tiigil ja kui

rohkem külma, siis Harku järvel.»

1959. aastal sai Antsonist Nõu-

kogude Liidu koondise kandidaat.

«Käisime Almatõs, sealne jääareen

asus 1600 meetri kõrgusel oleval

platool, mida «rekordite vabrikuks»

kutsuti – kogu aeg oli tuul tagant,

minusugusele pikale istus see häs-

ti. Võitsin seal võistluse ja siis mär-

kas mind juba ka NSVLi koondis.

Osa treenereid tahtis, et koondises

oleks lisaks venelastele esindatud

ka teistest rahvustest sportlased

erinevatest liiduvabariikidest.»

Antsoni sõnul jäi ta tippuisu-

tajakarjäär aastatesse 1961–1969.

Sellesse aega jäävad osalemised

kahtedel olümpiamängudel, mil-

lest edukam oli 1964. aastal Inns-

bruckis, kui ta võitis olümpiakul-

la. Kullasõidu uisud asuvad Ote-

pää talispordimuuseumis. «Tol ajal

olid saapad ja uisud eraldi, kruvi-

dega käisid terad alla. Uisutera oli

0,8 mm paks ja see oli nii terav,

et sai isegi habet ajada,» meenu-

tab Antson.

Pärast spordist loobumist töö-

tas ta treenerina ning alates 1977.

aastast Tallinna Oktoobri, hilisema

Läänerajooni spordijuhina ja aas-

tatel 1993–2000 Tallinna Kesklinna

valitsuse kultuuri- ja spordiosakon-

na juhataja ja nõunikuna.

Praegu kiiruisutamist kui ala

olümpiavõitja arvates Eestis sisu-

liselt enam ei ole, sest sellega te-

geleb liiga vähe inimesi. «Adaveres

küll veidi tegeletakse kiiruisutami-

sega ja minu toonased rekordid sõi-

detakse üle, aga see on ka loomu-

lik, et 40 aastaga on arenenud nii

inimene kui spordivarustus. Veidi

imestama paneb, et pärast karjää-

ri lõpetamist ei ole keegi mult kor-

dagi nõu küsimas käinud, kuidas

tehnikat lihvida annaks. Kiiruisu-

tamine on väga tehniline ala – 200

meetrit sirget, 200 meetrit kurve –,

ilma tehnikata ei saa, see käib läbi

puusa,» teab Antson omast käest.

«Seda aega aga, millal Eestile kiir-

uisutamises mõnel suurvõistlusel

jälle medal tuleb, minu silmad ilm-

selt ei näe,» arvas ta.

Nõmme linnaosa vanem Erki

Korp eraldas eelmisel nädalal lin-

naosa reservfondist Ants Antso-

nile ühekordseks toetuseks 1500

eurot, et väärtustada nõmmelasest

olümpiaveterani saavutusi. «1500-

eurone toetussumma on sümbool-

ne, sest Antsoni olümpiakuld tu-

li 1500 meetri distantsilt,» selgitas

linnaosavanem.

Ants Antson:

40 aastaga on arenenud nii inimene kui spordivarustus

1964. aastal kiiruisutamises olümpiakulla võitnud Ants Antson ise enam uiske alla ei pane – põlved on läbi.

Jukk

o No

oni

Nõmme Comarket on remondi tõttu suletudNõmme keskuses Jaama 2 asuv Comar-keti toidukauplus on alates 15. veebrua-rist remondi tõttu suletud.

Remondi ajaks avatakse samas hoo-nes endise apteegi pinnal ajutine kaup-lus, mis on avatud kuni 11. märtsini iga päev kella 9–23.

Uue ilme ja suurema müügipinnaga kauplus avatakse Nõmme keskuses taas 21. märtsil. (NS)

17. veebruar 20126

Lume eemaldamine katustelt. Tel 5383 7633.

Väljaõppinud puudelangeta-ja raiub ohtlikke puid ja oksi. Puude kujunduslõikus. Tööd teen tõstuki ja köistehnikaga. Puude üldseisundi hindamine ja konsultatsioon tasuta. Tel 5616 9864.

Tantsutreeningud 10–20-aas-tastele tüdrukutele Nõmme Ujulas. Õppida saab showtant-su ja hiphoppi. Trennid toimu-vad E, K ja R kell 17 Nõmme Ujula aeroobikasaalis. Hind 26 eur/kuu või 5 eur/kord. Samas ka rasvapõletus- ja lihas treening täiskasvanutele. www.befit.ee, tel 5648 8781.

Lumekoristus katustelt, hoovi-dest, tänavalt. Jääpurikate ee-maldamine. Lume äravedu. Tel 5347 6867

Külmunud veetorude sulatus, ka plasttorud. Vajadusel toru-abi ja remonditööd. Tel 5678 8609.

Mootorsaetööd: eramutele ja teistele objektidele ohtu valmis-tavate puude langetamine, sa-muti puude kujundamine ja oks-te lõikamine. Tel 5561 4664.

Kvalifitseeritud hooldusteh-nik teatab! Universaalne kodu-abi. Kõikvõimalikud pisitööd nii sees kui väljas, sanitaarremont, torutööd, restaureerimine, kon-sultatsioon. Tel 5678 8609.

Elektritööd pädevustega elekt-rikult. Materjalid soodsalt. Är-ge tapke ennast elektriga, lu-bage end aidata spetsialistil. Tel 5665 1156.

Pottsepatööd, klassikalised kaminad ja looduskivi paigal-dus. Töödest pildid. Materjal, transport meie poolt. Tel 5803 3448, Ain.

Ostan vanu esemeid: mööblit, raamatuid, nõusid, portselani, mänguasju, vask- ja pronks-esemeid, tööriistu, kalanduse ja jahindusega seonduvat, lam-pe, postkaarte, kuld- ja hõbe-münte, pilte/maale jne. Võivad olla ka osadena. Pakkuda võib kõike, mis tundub vana. Tulen vaatama, raha kohe. Tel 5198 3307.

Ostan eestiaegset ja talumööb-lit + tarbeesemeid, maale, nõu-sid, münte, hõbe- ja kuldese-meid, hambakulda, lukke, lin-ke, aknakremoone jpm. Võivad vajada restaureerimist. Ostan maja või korteri tühjaks enne 1950. a valmistatud esemetest. Kuulutus ei aegu! Vabaduse pst 128, Jannseni kaubamaja II kor-rus. Tel 5559 9930.

Ostame kasutatud raamatuid (valikuliselt, kõige vanematest uuemateni), vanu postkaarte ja mänguasju, vanemat eesti kunsti (maalid, graafika). Vaja-dusel tuleme kohale. Raama-tukoi, Harju 1. Tel 683 7714, 511 5525.

Puit-, turba-, päevalillebrikett, graanul (hele), kivisüsi, lepp/kask 40 l kotis, Vana-Narva mnt 9, tel 5692 4924, 637 9411, www.leilibrikett.ee.

Õmblusmasinate parandus. Pa-randan kõiki õmblusmasinaid. Tulen Tallinna ja Harjumaa pii-res kohale. Garantii. Hillar, tel 516 8180.

Bobcatiga lumetõrje ja kalluri-ga äravedu + ladustamine. Sa-mas murdunud okste ja puu-de lõikamine ja äravedu. Aeda-de-väravate remont ja valmis-tamine. Asume Nõmmel. Tel 502 6161.

Kvaliteetne küttepuu soodsalt! Müüa konteineris, kotis ja lah-tist, kuiva ja toorest küttepuud. Hind koos veoga alates 44 eur/rm (lepp, kask, saar). Tellimine tel 5818 9618.

Pottsepatööd kutsetunnistu-sega pottsepalt: glasuurahjud, plekkahjud, tellisahjud, kami-nad, pliidid. Glasuurahjude ka-pitaalremont. Koduleht www.ro-bert.ee, tel 5648 3792.

Arvutite müük ja remont. Prin-terite müük, remont ja tooneri-te taastamine. Koolitus. Viiruse-tõrje, andmete taastamine. Tel 506 3783, Kalle.

Viime tasuta ära teie vana-raua (sh pliidid, pesumasinad, radiaatorid, vannid ja muu me-tall). Teeme demonteerimis-töid. Hoolsad töömehed. Tel 5593 9504.

Müüme puitbriketti, küttegraa-nuleid, kuiva kasepuud 40 l võrkkotis, transpordi võima-lus. www.alve.ee, Pärnu mnt 388a, Tallinn. Tel 670 1141, 5349 5170.

Elektritööd soodsate hindadega kogenud elektrikult. Likvideerin ka pisirikkeid. Tel 5660 9403.

Müüa küttepuud: kask, lepp, haab, saar, kuusk ja mänd 30 cm, 40 cm, 50 cm. Tel 5906 3872.

Müüme puitbriketti (10 kg/pk), kivisütt (25 kg/kott) ja kütte-puid (1 rm/konteiner). Trans-port Harjumaal tasuta. www.evester.ee, tel 5565 9090.

Müügil soodsa hinnaga puitb-rikett 160 eurot/tonn koos ko-haletoomisega Tallinnas. Pa-kendatud 10 kg pakkidesse. Tel 5620 2325, www.puitbri-kett.com.

Teen pottsepatöid: ahjud, kami-nad, pliidid, soojamüürid. Vaja-dusel ka ehitus- ja remonditööd. Tel 5551 8426.

Kutsu massöör koju! Profülak-tiline ravimassaaž, klassikaline massaaž, meemassaaž, Korea massaaž. Hind 60 min – 30 eu-rot ja 90 min – 45 eurot. Mas-söör/terapeut Laivi Kütismaa, tel 521 6790.

Korstnapühkija-pottsepp. Kütte-kehade remont. info@potipoiss.ee, 5807 2581.

Teen vee- ja kanalisatsioonitöid. Hinnad soodsad! Info telefonil 5904 1668.

Lugupeetud kinnisvaraomanik! Aitan müüa, üürida ja vaheta-da kinnisvara! Konsultatsioon on tasuta! Roomet Urgard, kin-nisvaramaakler, tel 5841 4616, roomet@raid.ee.

Soovin üürida Nõmmel u 20 m² tühja köetud ruumi 3 kuuks. Tel 5302 4426.

Vahetada kõigi mugavustega korter (kesklinnas Laulupeo 18, 4 tuba, 85,6 m²) Nõmmel asu-va maja vastu. Mihkel, tel 511 2809, mihkel@leesment.ee.

Noor pere otsib maja/krunti Nõmmel. Seisukord ei ole täh-tis. Kõik pakkumised oodatud. Vahetusvõimalus Kristiine kor-teri vastu. Tel 504 7492, e-post toomas@triiman.ee.

Ostan Eesti- ja nõukogudeaeg-seid lauanõusid ja vaase. Tulen ise kohale. Tel 5344 8899, e-post eneko@hot.ee.

Alpinist teeb kõrgtöid: lume ja jääpurikate tõrje viil- ja lameka-tustelt; murdunud männioks-te eemaldus (kuni 43m); ka-tuste, vihmaveerennide, tuule-kastide parandus, rennide pu-hastus. Tel 5390 3811.

Töötan kõrgel katusel nagu ahv – lükkan lund, jääd järan kah! Tel 5667 3469.

Veerennide puhastus, lumetõrje katustelt ja jääpurikate eemal-damine. Tel 5638 8994.

Müüa kuivad küttepuud (kuusk), hind kohaletoomisega 39 eur/rm. Saada on ka sel sügisel raiutud küttepuud (saar), hind kohaletoomisega 40 eur/rm. Halu pikkus 40 cm. Tel 5656 1001.

Josera - esmaklassiline lem-miklooma kuivtoit igaks elujuh-tumiks, koertele ja kassidele. www.alve.ee Pärnu mnt. 388a, Tel 670 1141, 5349 5170.

Lumekoristus lumepuhuriga. Töö kiire ja soodne. Tel 5620 3126.

Lihvime laud-, kilp-, lipp- ja liist-parkettpõrandaid koos lõppvii-mistlusega, laki või õlitamisega (vajadusel ka toonime). Suuda-me taastada ka vanu, kümnete värvikihtide alla mattunud laud-põrandaid. Samas teeme ka õli-tatud põrandate hooldusõlitusi. Tel 5668 9900.

Korralik naine, suurte koge-mustega siseviimistleja, teeb teie korteris või majas ilusa re-mondi. Kuulutus ei aegu. Tel 608 4622, 5591 0727, e-post in.niki@mail.ee.

VABA AEG KUULUTUSED

Kaitseväe Männiku harjutusvälja kasutusgraafik 20.02 8–16.30 Laskeharjutus 9–17 Väliharjutus 21.02 10–17 Laskeharjutus 8–17 Väliharjutus 22.02 10–17 Laskeharjutus 9–17 Väliharjutus 23.02 9–13 Väliharjutus27.02 8–16.30 Laskeharjutus 9–23.59 Väliharjutus 28.02 8–17 Laskeharjutus 00.01–23.59 Väliüritus 29.02 10–17 Laskeharjutus 00.01–23.59 Väliharjutus 1.03 9–17 Laskeharjutus 00.01–23.59 Väliharjutus2.03 9–16 Laskeharjutus 00.01–23.59 Väliharjutus Laskeharjutus: kasutatakse tulirelvasid. Väliharjutus: kasutatakse paukpadruneid ja teisi imitatsioonivahendeid. Võidakse kasutada transpordivahendeid. NB! Vastavalt vajadusele teeb päästeamet harjutusväljal demineerimistöid. Lisainfo tel 503 4102, manniku@mil.ee Internetis: harjutusvali.mil.ee

Nõmme kultuurikeskus18.02 kell 17 muusikaline videvikutund, klaveril ja sünte-saatoril Andranik Kechek, hääl Maarja Värv. Piletid 6 eurot / soodus 4 eurot.18.02 kl 18 «Helisev sünnipäevakontsert», esinevad käsi-kellastuudio KellaRing noorteansambel ja kontsertansam-bel ning Campanelli; Inna Lai – soolokellad, Märt Roogna – basskitarr, Robert Loigom – löökpillid, Karolina Sepp – kla-ver. Vaheajal tort. Pilet 6 eurot / soodus 3 eurot.19.02 kl 17 Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi teatrikoo-li abiturientide lavakava «Õigus olla õnnelik». Esinevad Saa-ra Huimerind, Lea Kolde, Saskia Murumaa, Kati Ots, Tee-le Pärn, Keiti Roosimägi, Lota Viik, Indrek Jõe, Karl Arnold Kommel, Kark Koppelmaa, Mihkel Matkevicius, Karmo Ni-gula, Jonathan Peterson, Ott-Hendrik Raidmets ja Sebas-tian Talmar. Juhendaja Tõnis Rätsep. Tasuta.24.02 kl 15 Eesti Vabariigi 94. aastapäeva kontsertaktus. Isamaaliste laulude kavaga «Ei saa mitte vaiki olla» esineb Bonzo. Tasuta!25.02 kl 19 tantsuõhtu «Meie küla pidu», esineb ansambel Untsakad. Pilet 6 eurot / soodus 4 eurot.26.02 kl 19 «Veedame õhtu tantsides», täna õpime sam-bat. Plaadimuusikat valivad Kulno ja Monika. Üllatusesine-jad. Avatud on kohvik. Pilet 3 eurot.2.03 kl 14 lõunatantsud Otsakooli ansamblitega, kohvilaud. Pilet 2 eurot /samal päeval 3 eurot.

Turu plats 2, tel 6770 891, post@nommekultuur.ee, www.nommekultuur.ee.

Nõmme muuseumKuni 23.02 avatud Harjumaa muuseumi fotonäitus «Vaba-riigile valvel».Püsiekspositsioon Nõmme ajaloost.Pilet 1 euro; õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele 50 senti; perepilet (2 täiskasvanut ja kuni 2 last) 2 eurot.

Jaama 18, tel 670 0202. T–R 10–17, L 10–16.

Nõmme klaasi- ja keraamikastuudioE kl 15.30 laste tarbekunstiring (klaas, keraamika, tekstiil jne), kl 18 täiskasvanute klaasiring (vitraaž, sulatus, klaasi-maal jms). Reg tel 503 3851, Anna-Maria Vaino.T kl 15.30 laste saviring, kl 18 täiskasvanute saviring (ka koos lastega). Reg tel 5663 3773, Piret Ellamaa.N kl 11 hommikune täiskasvanute klaasi- ja saviring; kl 14 laste tarbekunstiring (klaas, keraamika, tekstiil jne). Reg tel 521 3231, Tiia Põldmets.

Võsu 5 (Nõmme Rahu kiriku kõrval asuvas väikeses majas, buss nr 10 ja 33 peatus Võsu).

Info klaasjasavi@gmail.com.

Nõmme noortemaja17.02 kl 17.30 toimub Nõmme noortemaja lauluringide so-listide kontsert Nurme 40 saalis. Juhendab õpetaja Mari-ka Moks.

Nurme 40, tel 670 1230, Mai 23, tel 645 7369, nnm@nnm.edu.ee, www.nnm.ee

Nõmme loodusmajaVõtame vastu uusi huvilisi ringidesse!Linnarahavale on loodusmaja avatud E 17–19. Kooliaasta vältel võetakse vastu klasse aktiivõppetundidesse.

Õie 14, tel 658 5881, loodusmaja@nnm.edu.ee

Nõmme sotsiaalkeskusPeamaja Sihi 26, tel 672 312517.02 juuksur.

21.02 kl 14 veebruarikuu kalendritähtpäevade tähistami-ne. Eelregistreerimisega.2.03 pediküür.07.03 kl 13 rahvusvahelise naistepäeva tähistamine koh-vilauas. Mälestused nõukogudeaegsest naistepäevast. Eel-registreerimisega.

Pääsküla filiaal Suvila 1, tel 677 801121.02 kl 14 laulame koos Ede Markusega.2.03 kl 14 seltskondlik pärastlõuna ansambliga Kanarbik.

Sihi 26, tel 672 3125 ja 672 3126, www.nommesots.ee.

NoortekeskusedPääsküla noortekeskus

Rännaku pst 1, tel 677 5232, 5556 7780,paaskyla@taninfo.ee, www.taninfo.ee/paaskyla.

Männiku noortekeskusMänniku tee 96, tel 639 5559, 5556 7781,

manniku@taninfo.ee, www.taninfo.ee/manniku.

Rahumäe mängujaamOotame kõiki lapsi ja lapsevanemaid mängima, meisterda-ma ja joonistama. E 12–19 ja T–R 10–19.

Rahumäe jaamahoones Pärnu mnt 288b, tel 615 7157

Nõmme Rahu kogudusNõmme Rahu kirik Võsu 519.02 kl 10.30 jumalateenistus.22. 02 kl 18 tuhkapäeva jumalateenistus.26.02 kl 10.30 jumalateenistus.3.03 kl 11 80-klubi.4.03 kl 10.30 Jumalateenistus. Leerikursuse algus.

Nõmme Lunastaja kirik Õie 10

Piiblitund igal kolmapäeval kell 14 kogudusemajas. Segakoo-ri proov esmaspäeviti kl 17.30, meeskoori proov esmaspäe-viti kl 19. «Hingehoiu valve» igal kolmapäeval kl 11–14 Nõm-me Rahu kantseleis. AA (Anonüümsed Alkohoolikud) «Rahu rühm» Nõmme Rahu kogudusemajas igal P, K ja R kl 18.Koguduse raamatukogu avatud igal pühapäeval 9–10.15.Koguduse kantselei avatud E, R 9–14, K 14–18, pühapäe-val tund enne ja pärast jumalateenistust.Jumalateenistuse raadioülekanded Nõmme Rahu kirikust igal pühapäeval kl 17 Pereraadios lainepikkusel 89,6 MHz.

Koguduse aadress: Võsu 5, tel 670 1679, 509 0011; nomme.rahu@eelk.ee; www.nommerahu.ee

Nõmme baptistikogudus19.02 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Mari Vahermägi.26.02 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Taavo Lige.26.02 kl 18 piiblitund: Efesose kiri, lektor Mari Vahermägi.4.03 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Taavo Lige.Laste pühapäevakool igal pühapäeval kl 11.Noorte tegemiste info asub nüüd www.facebook.com/ennkaks.Palvekoosolek K kell 11 ja 20.30. Kasutatud riiete pood avatud K kell 13–17 ja L 9–13, noor-te info www.n2.ee, koguduse televeeb www.tv.nbk.ee. Esita palvesoovid ja vaata lisaks www.nbk.ee.

Puuvilja 4, 670 1155, nbk@nbk.ee, www.nbk.ee.

Nõmme «Vabaduse» baptistikogudusJumalateenistused igal pühapäeval kell 11, pühapäevakool igal pühapäeval kell 11 Vikerkaare 10.

Tel 672 7554, 5622 0017, leinus@uninet.ee, www.raadio7.ee/nvbk.

RAHVAKOOSOLEKNÕMME VANA

APTEEGIHOONE KAITSEKStoimub 28. veebruaril 2012. a. algusega kl 18

Nõmme Vana Apteegi majas (Mai tn 4).

Oodatud on kõik nõmmelased, kes tahavad kaasa aidata.

Algatusrühm, tel. 5527219

TÄHELEPANU TENNISEHUVILISED!

Võtame vastu uusi õpilasi.

Uute õpilaste registreerimine tennise treeningrühmadesse.

7-18aastastele poistele ja tüdrukutele.

Nõmme Tennisekeskuses Rahu 3.Telefonidel 657 2487 ja 506 7011

Täiendav info samadel telefonidel.

Teisipäeval, 21. veebruaril kell 19.00 Glehni lossis

Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoori

heategevuslik kampsunikontsert.

Kontsert on kuulajatele tasuta.

Kontserdiga kogutakse raha Glehni lossi kaminasaali tuleva uue kamina ehitamiseks.

Lisainfo koori koduleheküljelt www.tam.ee

ning meeskoori Facebooki lehelt www.facebook.com/meeskoor.

Avaldan tänu oma Uku tänava naabritele, kes mind külmal ajal on küttematerjali ja toiduga

abistanud. Samuti tänan Ugala tänava perekondi, kes hoolitsevad minu eest!

Elvi Joonuks

17. veebruar 2012 7

Riiete, vaipade ja pehme mööbli keemiline puhastus.

Transport tasuta.

Tel 5591 7562, 551 6821

FekaaliveduTel 5625 6258OÜ Fekalist

FekaaliveduTel 5909 1135OÜ Magicstyle

KÜTTEPUUD kuivad ja toored

30, 40, 50cm.PUIT- ja TURBABRIKETT.

KÕDUSÕNNIK 30kg/kott.

Kviitung. Vedu iga päev.Tel: 6541100, 52 388 52

TAMMARU FARM www.tg.eeTallinna ladu Nõmmel

LOODUSLIKUD KÜTTEMATERJALID

- Kaminapuud 40L või 60L võrgus (25, 30, 40 või 50 cm).- Lõhutud halupuud.

- Kütteklotsid, tulehakatus- Vedu aast aringslt tasuta

- Hind alates 1,8EUR/VÕRK- Müüme ka kütteladudele KONTAKT: Tel. 50 18594

LÕHUTUD KUIVAD

KÜTTEPUUDInfo ja tellimine

tel 5191 8165

Lauri Laats

Teie Tallinna Linnavolikogu liige

lauri.laats@tallinnlv.ee694 3222

Silva BaarPakume võimalusi sün-nipäevade, perekondlike ja kollektiivsete pidude, juubelite ja pulmade pidamiseks.

Raudtee 64 Tel 5817 3979

PÕHJA-EESTI KÜTTEPUU OÜ

• Küttepuud lahtiselt• Küttepuud konteinerites• Kaminapuud kottides

Kohale toomine Tallinnas ja30km Tallinna piirist tasuta.Kõik pikkused ja puuliigid.

Tel: 5333 4347; 501 9454www.tulepuu.ee

VEO- ja KOLIMISTEENUS

KüttekauplusMänniku tee 106B

• Turbabrikett • Puitbrikett • Pellet • Halupuu – lepp • Küttepind

Tellimine tel 657 7778, 513 7737

KAMINAPUUD (kask, lepp)TURBABRIKETTPUITLAASTBRIKETTMÄNNIKLOTS (alusel, võrgus)KÜTTEGRAANUL KÜTTEPUUD 30,40,50CM (kask,lepp)

Kalmistu tee 22, TallinnTel 655 7760Mob 5347 1188

Tööpäeval 9-18Laupäeval 10-14

www.kuttekeskus.ee

Nõmme elanikele transport tasuta!

www.canker.ee, e-post: canker@canker.eeTel 600 6170, GSM 51 45 279

A-kat. mootorrattajuhi kursused B-kat. autojuhtide kursusedAsume Nõmmel Hiiu raudteeülesõidu lähedal!Info: www.motokaru.eetel. +372 557 1000

Laenud kinnisvara tagatisel

Hoiukassa OÜ, www.hoiukassa.ee

Tel 667 8227, Pärnu mnt 278, Tallinn

Kütteturustus OÜKalmistu tee 30

Avatud E–R 9.00–17.00, L 9.00–13.00

Tel 614 1671

Kui hoolid oma kodust, telli usaldusväärne

ja professionaalne kodukoristus

OÜ-st Eliit Teenindus.

Lisaks teeme ka eritöid kodudes ja kontorites.

Küsi lisa telefonil 5663 8677 ja vaata kodulehte www.eliitteenindus.ee

AG Järve keskuse kaupluses on veebruari kuus käimas heategevus-

lik kampaania, kus kogutakse annetusi MTÜ-le Kassiabi.

Oodatud on nii rahalised kui esemelised annetused.

Esemetest on eriti oodatud:• käterätikud ja vannilinad• voodilinad• padjad ja padjapüürid• õhemad tekid ja päevatekid• kasutuna seisvad kratsipuud

ja transpordikasti• kassidele sobilikud mänguasjad• kassiliiv

Esemed toimetatakse märtsikuu alguses MTÜ-le Kassiabi.

Vaata ka www.kassiabi.ee.

d

LOOVUSTOA loovustunnid: LOOVUSTOA loovustunnid: kunst, laul, rütmipillid.kunst, laul, rütmipillid.

Lastele 8 kuud kuni 3 aastatLastele 8 kuud kuni 3 aastat

Nõmme Kultuurikeskuses jaNõmme Kultuurikeskuses jaMustamäe Kaja KeskusesMustamäe Kaja Keskuses

info@loovustuba.eeinfo@loovustuba.eetel 5089 607tel 5089 607

www.loovustuba.ewww.loovustuba.eee

Pärnu mnt. 326, NõmmePärnu mnt. 326, Nõmme

P-N: 11-24 • R-L 11-02P-N: 11-24 • R-L 11-02

Otse Nõmme südames, Kahro Majana tuntud hoones avatud

Sobiv koht ärikohtumisteks,koolitusteks, fi rma- ja

sünnipäevapidustusteks aga ka lõunatamiseks ning õhtusöögiks maitsva veini, külma õlle ja elava muusika saatel.

Lähemalt meist Facebooki vahendusel!Lähemalt meist Facebooki vahendusel!Kohtumiseni Von Glehnis!Kohtumiseni Von Glehnis!

RESTORAN - ÕLLETUBARESTORAN - ÕLLETUBA

VUTIPÕRGUVUTIPÕRGUKeldriruumides asuvas spordibaarisKeldriruumides asuvas spordibaaris

spordiülekanded suurelt ekraanilt!spordiülekanded suurelt ekraanilt!

KÕIK JALATSID VEEBRUARIS

–30%

(ei kehti juba allahinnatud jalatsitele)

PÄÄSKÜLA JALATSIPOOD

Vabaduse pst. 195 6 777 195E-R 10 - 18L 10 – 15

Pakume töödLEHEKANDJATELETöö kirjeldus: Ajakirjandusväljaannete ja muude postitusmaterjalide JALGSI kojukanne.

Ootame Sind tööle, kui: • armastad vara tõusta • vajad OSALISE ajaga tööd • vajad lisateenimise võimalust• oled vähemalt 18 aastane • oled hea tervisega ja liikuv

Pakume Sulle:• põhipalka 3,20 euro tund + reklaamikande tasud • orienteeruv tööaeg 1,5-2 tundi varahommikul

ajavahemikus 4.30 kuni 7.00, kuuel päeval nädalas (E-L)

• töövahendeid

Meie kontaktid: AS Express Post, tel 617 7700

Kandideeri: http://www.expresspost.ee

17. veebruar 20128

Konsultatsioonivõimalused po-likliinikus:(registratuur Viimsis tel 605 9600,605 9601, 605 9023)Günekoloogia-sünnitusabiLastehaigusedNina-kõrva-kurguhaigusedÜldkirurgia-proktoloogiaUroloogiaOrtopeediaNeuroloogia*Kardioloogia*Kopsuhaigused-allergoloogiaPsühhiaatriaTaastusravi*Onkoloogia-mammoloogia

EndokrinoloogiaPlastikakirurgiaNaha-ja suguhaigusedHambaravi**PsühholoogiaLogopeedManuaalteraapiaRasedusaegne jälgimine:ämmaemandate vastuvõtudPerekoolHaiglaravivõimalused:(valve tel 605 9605, 605 9010)Günekoloogia-sünnitusabi*PlastikakirurgiaSisehaigused*Rehabilitatsiooniteenus***

AS Fertilitas aadressil Kaluri tee 5A, Viimsi

*teenindatakse järjekorra alusel ka EHK lepingu alusel Viimsis** teenindatakse järjekorra alusel ka EHK lepingu alusel Viimsis

ja Kaupmehe filiaalis***teenindatakse sotsiaalkindlustusameti saatekirja alusel

Taastusravi-järelravi*(vesi-, elektri-, liikumis-, muda- ja para-fiinravi, füsio-ja tegevusteraapia, logo-peed, psühholoog, ravimassaaž, paik-ne külmaravi)Päevakirurgia:Nina-kõrva-kurgukirurgia*OrtopeediaÜldkirurgiaUroloogiaSünnitusabihaiglaga saab tutvuda iga kuu esimesel neljapäeval kl 16Diagnostika:Röntgen-ja ultraheliuuringud (sh mam-mograafia), koormus-EKG, rütmihäire-te ja vererõhu holter-uuringud, spiro-meetria, varane nahakasvajate avasta-mine e SIA-skoopia, endoskoopilised uuringud, allergoloogilised ja labora-toorsed testid jmVaktsineerimine: lapsed ja emaka-kaelavähi vastu

Polikliinilised filiaalid Tallinnas Kaupmehe 4

(tel 660 4072, 646 3539) ja Tammsaare tee 47, III korrus

(tel 664 6444, 664 6445)Lisainfo www.fertilitas.ee

Mõõdistame, toome kohale ja paigaldame!Näidiste saal Kasesalu 10, 76 505 Saue

Diapol Granite

Tel 6051178 või 6051130

info@diapol.ee

www.diapol.ee

Graniidist ja kvartsist köögi töötasapinnadGraniidist ja kvartsist köögi töötasapinnad

Kõrge kvaliteet mõistliku hinnaga!

OTSE TOOTJALT!OTSE TOOTJALT!

Üritus on tasuta

Nõmme Linnaosa

Valitsus kutsub

Eesti Vabariigi

94. aastapäeva

kontsertaktusele

Reedel, 24. veebruaril kell 15.00

Nõmme kultuurikeskuses

(Turu plats 2)

Isamaaliste laulude kavaga

“Ei saa mitte vaiki olla”

esineb Bonzo.

Nõmme Sõõrikukohvikus on ka

PEOSAAL, kus on võimalik

korraldada erinevaid üritusi!

Jaama12 Tallinn ,tel 670 0006www.soorikukohvik.ee