NOOREM PRONKSIAEG

Sandra Tedder, Henry Prints, Sirli Lauri, Katriin Schasmin, Alar Raassild

AJASTU• Umbes 1100 – 500 eKr• Kindlustatud asulad, põllud, kivikalmed, lohukivid – valdavalt veekogude ääres• Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein• Asulates elati püsivalt (nelinurkne põhiplaan)

MATMISKOMBED • Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi. Näiteks kivikirstkalmeid.• Suurematest kividest 5-8m läbimõõduga ring ning selle keskele laotud kirst• Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas• Mees maeti ringi keskele, tema kõrvale sängiti naine ja laps • On leitud ka mitme kirstuga ringe

MATMISKOMBEDKivikirstkalmed Jõelähtmes

ASUSTUS, MAJANDUS, ÜHISKOND• Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa• Kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti raanikul• Rannikupiirkonnas - palju asulaid, sisemaal - vähe• Regioonide arengutempo erinev (looduslikud tingimused)• Tegeleti peamiselt karjakasvatusega ja maaviljelusega• Koduloomad: lambad, kitsed, veised, sead, hobused• Kasvatati: nisu, otra, hirssi, hernest, uba ja lina• Tegeleti ka küttimise ja kalapüügiga• Arvatakse, et sel ajal kujunes välja põllumaa eraomandus – see suurendas varanduslikku ebavõrdsust

• Rikkamad asulad said koonduda enam pronksesemete valmistamise juurde• Pronksitooret toodi eelkõige Skandinaaviast • Just Skandinaavia mõjutas rannikuelanike majandust, usundit, kultuuri• Sise-Eesti oli asustatud hõredalt• Tegeleti loomapidamisega ja alepõllundusega• Küttimisel ja kalapüügil oli küllaltki tähtis osa

KULTUUR Kammkeraamika kultuur- esimene Eesti aladel olev kultuur,

kammkeraamikaga tegelejate tuntuimaks asukohaks oli Tamula asula

Venekirveste kultuur- tehti paati meenutavad ja silmaukudega sõjakirved

Nöörkeraamika kultuur- nöörjäljenditega savinõud, levisid uued matmiskombed (surnu asetati küllili, kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid).

KULTUUR