nõuetele vastavus (cross compliance ehk cc )

Nõuetele vastavus

(cross compliance ehk CC)

7. oktoober 2008, PMAN

Ajaloost

ÜPP mõjust keskkonnale hakati rääkima 1970.-tel

1992. aasta ÜPP reformi ajal tekkis CC idee 2003. aasta ÜPP reformi ajal oli CC üheks

oluliseks muudatuseks kogu kontrollisüsteemis

ÜPP tervisekontrolli raames vaadatakse ka CC üle

Õiguslik alus

EÜ Nõukogu määrus 1782/2003, eriti art. 4 ja 5 ja lisad III ja IV/NB! tulemas on uus määrus

EÜ Nõukogu määrus 1698/2005EÜ Komisjoni määrus 796/2004EÜ Komisjoni määrus 1975/2006

Hetkeseis:

ÜPP tervisekontroll:Eesmärgiks on nõuetele vastavuse

süsteemi lihtsustamine.

Toetused, mis CC-ga seotud:

I samba toetustest:Ühtne pindalatoetus Energiakultuuri toetus

Maaelu toetustest:Ebasoodsamate piirkondade toetusPõllumajanduslik keskkonnatoetus (5

alameedet)Natura 2000 toetus põllumajandusmaaleNatura 2000 toetus erametsamaaleKaitsemetsa rajamise toetus

Lühidalt nõuetele vastavusest:

Nõudeid (seotud vaid põllumajandustegevuse või -maaga) peab täitma kogu ettevõttes ja nõuete rikkumine on otseselt toetuse vähendamisega seotud.

Süsteem peaks välistama juhud, kui põllumajandustootja saab elementaarsete nõuete rikkumisel karistada küll valdkonna järelevalveasutuse poolt, kuid saab sellegipoolest täies mahus põllumajandustoetust.

Nõuetele vastavus:

Nõuetele vastavus koosneb kahest osast:

• Kohustuslikud majandamisnõuded (SMR)

• Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused (GAEC) ja püsirohumaa säilitamine

• Alused kavas sätestada ÜPPS-s ja eraldi määruses

Kohustuslikud majandamisnõuded (SMR)

kohustuslikud nõuded, mis tulenevad 18 direktiivi või määruse

artiklitest, järgmistes valdkondades:

A: • keskkond• loomade identifitseerimine ja registreerimineB: inimeste ja loomade tervishoid ja taimetervisC: loomade heaolu


Keskkond:1. nn. linnudirektiiv 2. põhjaveedirektiiv3. reoveesette direktiiv4. nitraadidirektiiv5. loodus (elupaiga) direktiiv


Nimetatud direktiividele vastavad Eesti nõuded tulenevad peamiselt looduskaitseseadusest ja veeseadusest ning nende alamaktidest.Nõukogu määruse eelnõu, millega

muudetakse EÜ Nõukogu määrusi 1782/2003 ja 1698/2005, taandab mõned linnudirektiivi

artiklid


LKS nõuded puudutavad kitsendusi kaitse- ja hoiualal ning püsielupaigas.

VS nõuded puudutavad näiteks nõudeid või piiranguid sõnniku ja väetiste hoidmisele ja kasutamisele, nõudeid reoveesette kasutamisele ning veekaitsevööndeid


Loomade identifitseerimine ja registreerimine:6. direktiiv loomade reg. ja id.

kohta7. ja 8. Komisjoni ja Nõukogu

määrused veiste id. ja reg. kohta8. A. Nõukogu määrus lammaste ja

kitsede id. ja reg. kohta


Nimetatud määrustele ja direktiivile vastavad Eesti nõuded tulenevad põllumajandusministri määrustest nr. 77 (aastast2003) ja 88 (aastast 2002).

Nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse EÜ Nõukogu määrusi 1782/2003 ja 1698/2005, taandab komisjoni määruse veiste reg. ja id. kohta kui korduva.


Nõuded puudutavad nii põllumajandustootja kui loomade registreerimist, samuti loomade nõuetekohast märgistamist ja loomade liikumise aruandlust ja veisepasse.


Sisuliselt on tegemist kohalikest õigusaktidest tulenevate nõuetega, milliste rikkumine on toetusega seotud.

Ei peaks olema taotleja jaoks lisanõuded, kui taotleja täidab seadusi.


Hakkavad Eesti jaoks kehtima alates 2009. aastast järk-järgult

Nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse EÜ Nõukogu määrusi 1782/2003 ja 1698/2005, annab uute liikmesriikide jaoks süsteemi rakendamisel üleminekuaja.


2009.st rakenduvad keskkonna ja loomade registreerimise valdkonna nõuded (A-osa), 2011.st ka teised nõuded (B- ja C-osa).

Kohapealseid kontrolle hakkavad läbi viima oma valdkonna pädevad asutused – Keskkonnainspektsioon, Taimetoodangu Inspektsioon ning Veterinaar- ja Toiduamet

Head põllumajanduse- ja keskkonnatingimused (GAEC)

Ei tule kõik otseselt seadusandlusest (st kehtivad vaid taotlejatele), kuid nende

täitmine ei peaks olema lisategevus, kui taotleja täidab

häid tavasid.


Kehtivad 2004. aastal liitunud riikides maaelu arengukava toetustele alates 2007. aastast ja I samba toetustele alates 2004.aastast. Nõudeid on täiendatud ning kavas veel täiendada.


Nõuded ise on hetkel kirjas põllumajandusministri määruses

nr.30 (2008, ÜPT), lisaks MAKi lisas 3.


Hetkel on kehtestatud 8 nõuet järgmistel teemadel:

Mulla orgaaniline aine (standard - koristusjäätmete käitlus)

Mulla struktuur (s - masinate asjakohane kasutamine)

Minimaalne hooldustööde tase (s – minimaalne loomkoormus, püsikarjamaade kaitse, pm maa võsastumise vältimine)


Katmata on teema ja standardid: Mulla erosioon (standard – minimaalne

muldkate, kohaspetsiifilistele tingimustele vastav maa kasutus)

Mulla orgaaniline aine (s – vajadusel külvikordade standardid)

Minimaalne hooldustööde tase (s – maastikule iseloomulike vormide säilitamine)


Tervisekontrolli raames on täpsustatud maastikuelementide standardit ning lisatud uus teema “veekaitse ja –majandus” :

s: maastikuelementide säilitamine, sh. hekid, tiigid, kraavid, puude read või üksikud puud, põlluservad.

Veekaitse ja majandus – s: vooluveekogude äärde puhverribade rajamine, niisutussüsteemide load


Kohapealseid kontrolle on seni

läbi viinud PRIA

Püsirohumaa säilitamise kohustus:

Alused 1782/2003 artiklist 5 ja 796/2004:

Uued liikmesriigid tagavad, et maa, mis oli 1. mail 2004 püsirohumaa, jääb edasi püsirohumaaks.

Püsirohumaa säilitamise kohustus:

Jälgitakse PR kohustuse proportsiooni riigi kohta.

Kui PR suhe väheneb üle 5 %, siis peab taotleja hakkama PRIAlt PR ülesharimiseks luba küsima. Kui see väheneb üle 10 %, siis peab hakkama PR tagasi rajama.

Väetiste ja taimekaitsevahendite miinimumnõuded:

On lisa-baasnõueteks (määrus 1698/2005 artikkel 51) taotlejatele, kes taotlevad põllumajanduslikku keskkonnatoetust.

Kontroll ja vähendamine vastavalt CC reeglitele. Vähendamine nõude rikkumisel rakendub ka teistele maaelu toetustele.

Nõuete kontrollimine:

Nõuetele vastavuse nõuete täitmist peab kohapeal kontrollima vähemalt ühel protsendil taotlejatest.

PRIA moodustab ühtse kontrollivalimi, edastab selle kontrolliasutustele, kes kontrollivad nõuded ja edastavad tulemused PRIAsse, kes rikkumiste puhul vähendab toetusi.


Kontrollivalim valmib vastavalt riskianalüüsile. Arvesse on võetud kõigi kontrolliasutuste esitatud riske. Nii on riskideks näiteks farmi suurus, loomade olemasolu, uued taotlejad, rohumaade olemasolu ilma loomadeta, keskkonnariskid (nt. maad asuvad kaitsealadel) ja eelmiste aastate tulemused.


Kontrollid toimuvad aastaringselt. Peamine kontrolliperiood on endiselt suvi.

VTA inspekteerib kõiki loomapidajaid ja selle käigus teeb ka CC kontrolle.

Jätkuvalt otsitakse võimalusi PRIA, KKI ja TTI kontrollide ühildamiseks. Seda otsust hetkel veel ei ole.


Lisaks rikkumise kindlakstegemisele hinnatakse kohapeal rikkumise raskust, püsivust ja ulatust ning

vastavalt sellele määratakse vähendamised. Üldjuhul

vähendatakse ühe rikkumise eest toetust 3%, mida võib vähendada

1%ni või suurendada 5%ni


Arvesse võetakse nõude rikkumise korduvust.

Teatud juhtudel (tahtlik rikkumine) võib rikkumine tähendada kogu toetusest ilmajäämist.


Kohapealses kontrollis täidab inspektor kontrolliaruande. Välja töötamisel on isekopeeruvad lehed, millest üks koopia jääb koheselt põllumajandustootjale.

Kontrolliasutuste töö lihtsustamiseks koostamisel nn ristkasutatav CC andmebaas.


Näide hindamismaatriksist:

Punktid

kriteeriumid

1Nõude

rikkumisel ebaoluline

mõju

2 Nõude

rikkumisel vähetähtis

mõju

3 Nõude

rikkumisel oluline mõju

4 Nõude

rikkumisel väga oluline

mõju

raskus 2

ulatus 2

püsivus 3


Ühes valdkonnas läheb arvesse suurim punktisumma

Erinevates valdkondades punktid liidetakse

Korduva rikkumise puhul korrutatakse eelnev rikkumine

3ga (max 15%)Tahtliku rikkumise korral vähendamine kuni 100%

Moodustatud on nõuetele vastavuse alane komisjon (12. detsembrist

2005)

Esindajad

PM erinevatest osakondadest,

KKM-st, PRIA-st, VTA-st, TTI-st,

KKI-st, EPKK-st, EPTK-st, ETKL-st,

konsulentide ühingust

Komisjoni ülesanded:

• võrrelda Eesti õigusaktide nõudeid EL õigusaktide nõuetele vastavuse nõuetega

• töötada välja kontrollsüsteem (sh. ametkondadevaheline vastutusala ja teabe vahetamine, kontrollivalimid, kontrollijuhised, sanktsioonid nõuete mittetäitmise eest)

nõuetele vastavus (cross compliance ehk cc )

Documents