Järvakandi Tallinna mnt. 17, tel. 4894710 jarvakandi@jarvakandi.ee

Selles numbris:

Talimängudest Loomisel on

JärvakandiKlaasimuuseumiSõprade Selts

S.O.S Pärnumaaparim

Volikogus Sissemurdmistest

Järvakandis Politseis Kool saab uued aknad Vanavanemad

Pesamunas Ilves Cup Indoor 2008

Nr 1 (135) JAANUAR / VEEBRUAR 2008

Asutame JärvakandiKlaasimuuseumi Sõp-rade Seltsi!

Kutsume kõiki klaasi- võilihtsalt kultuuri- ja koduloo-huvilisi liituma loodava Järva-kandi Klaasimuuseumi Sõp-rade Seltsiga.Liituda soovijatel palume en-dast esimesel võimalusel (hil-jemalt 20. märtsiks) muuseu-mile märku anda jaeelregistreeruda tel. 53 904 677(Allan Kima); 5182 610 (MallePaimets);muuseumi meili- aad-ressil klaasimuuseum@hot.eevõi pange sedel kirjakasti muu-seumi ukse kõrval.Kindlasti lisage peale ees- japerekonnanime ka posti- jameiliaadress. Selliselt on meilvõimalik teid ka asutamis-koosolekule kutsuda, et siisasutajate hulgast juhatus jakontrollorgan valida. Muidugisaab liikmeks astuda ka hiljem.

Klaasisõprade nimelAllan Kima, JKM juhataja

Põhjalikum teave kavandatava seltsivõimalikust eesmärkidest ja sisust lk 2ja 3.

Rapla maakonna XVI „talimängud” - tehtud!

Peakohtunik Margus Sepp lumepuuduse tõttu jooksutrassiks muutunud suusarajal.Foto: Liisa Valdas

Lauatennisevõistluse peakohtunik Väino Rajasaare (paremal) mänguhoos. Foto:Liisa Valdas

Vigursõidu peakohtunik Meelis Tomson. Foto: Sigrid Algre

Vallavanem Mart Järvik avamisel tervitussõnu ütlemas. Foto: Sigrid Algre

Järvakandi malevõistkonna noorim liige Reinart Loidap. Foto: Jaanus Randla

Talimänguliste kõhutäie eest hoolitses kooli sööklapersonal. Pildil Pille Stražev.Foto: Sigrid Algre

16. veebruaril peeti Järvakandi Gümnaa-siumi ruumides ja ümbruses maakonnatalimänge. Kokku võisteldi seitsmel alal,neist arvesse läks viis. Võidukarikad läk-sid oodatult suurematele: I koht Rapla vald(48 punkti), II koht Kehtna vald (48),III koht Märjamaa vald (40). Järvakandi

saavutas kümne valla arvestuses viiendakoha, mis meie suurust arvestades ontäiesti rahuldav tulemus. Kümnest vallastosales sel aastal üheksa ja vaid kolm valdavõttis osa kõikidest aladest - Rapla,Kehtna ja Järvakandi.

Pronksmedali teenis sel aastal malevõist-

kond, koosseisus: Kai Naurits, JaanusRandla, Lennart Vahemets ja ReinartLoidap. Tublid olid ka lauatennisistid,kellel jäi medalist puudu vaid õnne jagu.Tubliks tuleb pidada Sten Luhtoja 50meetri ujumises saavutatud kolmandatkohta (37,2). Margus Sepp

Sick of Sorrow Pärnumaa parim10.02.2008 - see on kuupäev, mis jääb kindlasti meelde meie

väikesest vallast pärit viiele tragile noormehele. Nimelt toimusjust sel päeval Pärnu Endla teatri Küünis traditsiooniline Pärnu-maa noortebändide konkurss Pärnu Proovikas, kus žürii valismitme Pärnumaa bändi hulgast võitjaks Järvakandi poiste Sick ofSorrow (koosseisus Andrea Lega, Artjom Jevstafjev, PriitSolovjev, Alvar Tiitus ja Antero Kuum), tunnistades sealjuuresparimaks vokalistiks Artjom Jevstafjevi ja parimaksbasskitarristiks Alvar Tiituse. Ja mis kõige olulisem – võidugakaasnes ka peaauhind (10 000 krooni). Selle raha eest plaanivadpoisid salvestada ühe korraliku singli.Ürituse õhtujuht tegi ka suulise tunnustuse suurepärasele fännklu-

bile, mis oli meie poistel seekord eriti suur (käidud sai Pärnuskoguni 50-kohalise bussiga) Selle eest tuleb tänada meie vallava-litsust ja noortejuhti, kes võimaldasid selle sõidu tulihingelistelekaasaelajatele tasuta.

Kuidas meie poisid üldse Pärnu Proovikale pääsesid - see juPärnumaa üritus? Aga sellepärast, et juba mõnda aega käivad nadharjutamas just Pärnus, sest seal on nende kasutada hea heliteh-nika ning avarad ruumid. Ja nagu ütles Alvar: ``Me armastame bändi--ruumis uusi lugusid välja mõelda, see kõik on ju omalooming, mida me

mängime!`` Ja tuleb tõdeda, et südamest tehtud asi viib edasi.Järvakandis võib bändi esinemas näha juba 12. märtsil rahvamajas

noorte bändide päeval Rock Rabab. Kaasa saab poistele elada ka telerivahendusel – osaletakse teleprojektis Noortebänd 2008, kuhu kandideerisüle saja ansambli. Demovoorust pääses edasi vaid 28, kelle seas ka SickOf Sorrow. Küllap saate te neist nüüd kuulda aina rohkem ja rohkem.Elagu hea muusika ja hea bänd!PS!Ühte nende lugudest võite kuulata ka interneti vahendusel oma kodu-arvutist aadressil www.purevolume.com/sickofsorrow

Mikk Merekivi

Sick of Sorrow

2 JÄRVAKANDI KAJA

näe! Ja ega ilmaasjata rahvatar-kus räägi, et igal oinal on omamihklipäev!

Mitte ainult Järvakandi vallas,vaid tervel Eestimaal on prob-leemiks purjus juhid ja nendesüül toimunud liiklusõnnetused.Väga harvad on juhtumid, kusjuht üksi alkoholi on tarvitanudja siis sõitma läinud. Reeglinapidutsetakse suuremas seltskon-nas ja siis on purjuspäi rooli is-tunu teinud seda kaaslaste vaiki-val nõusolekul. Sageli istub kajoomaseltskond samas autos. Eianta endale aru, et joobes juhtidepuhul on tegemist madallennulliikuvate ullikestega ja et siht-kohta ei pruugita jõuda.Maailmas on tuntud nii

„Oscarid” kui ka „Vaarikad”.Kaaskodanikke, kellel on olnudjulgust ja vaprust purjus rooli-kippujat takistada, tuleks esitada„hea teo” nominentideks ja pur-jutajaga kaasaminejaid õnnistada„seatembu” nimekirja lisades.Kuigi mõne „seatembu”nominent võtaks seda kui ene-sereklaami ja oleks uhkelt lähi-ümbruse „kuulus ja kummaline!”Liiga palju on ka „rusikakan-

gelasi”, kes alkoholi tarvitadesei oska enam sõnadega asju sel-geks teha. Kujutatakse ette, etollakse kõikvõimsad ja kui oskanlüüa, siis mind austatakse. Pigemon nii, et need, kes rusikatega„räägivad”, on rumalad ja ei

VOLIKOGUSVolikogu pidas oma käesoleva

aasta esimese istungi 30. jaanuaril.Istungil osalesid volikogu liikmed

Enno Alliksaar, Katrin Kuum,Marko Matson, Malle Miilmann,Kristo Rajasaare, Anatoli Riippinenja Jaan Viertek. Puudusid PeeterKustmann, Karin Lega, DonaldLunev ja Liis-Mail Moora.

2007. eelarveaasta lõpuks ka-sutamata jäänud assigneeringutesulgemineKuulanud ära pearaamatupidaja

Reet Tammekännu vastavasisuliseettekande, otsustas volikogu keh-testada määruse 2007. eelarveaastalõpuks kasutamata jäänud assignee-

Jaanuar Järvakandis arvudes:LE rikkumisi 8, väärteoteateid 3,vargusi 1, kuriteoteateid 3, muudsündmused ja teated 12.

18. jaanuaril kella 14.10 ajal lõi1949. aastal sündinud meeste-rahvas oma abikaasat rusikagakolmel korral näo piirkonda,põhjustades viimasele füüsilistvalu.19. jaanuaril kella 05.31 paikujuhtis Järvakandis Nõlva tänavalalkoholijoobes Artur (s 1986)sõiduautot Nissan, olles varemsellise teo eest karistatud.Ajavahemikul 22. jaanuarist 28.

jaanuarini on Järvakandi alevisStaadioni tänaval ukseluku lõh-kumisega sissetungitud sõidu-autosse Mazda 323 ning varas-tatud raadiomakk "Denver", esi-ustes olevad kõlarid, pagasiruu-mist kõlarid "Denver" koos kat-tega ja sõiduki salongist erinevadCD-plaadid.Jaanuar möödus Järvakandi val-las siiski suhteliselt rahulikult.Aastavahetuse suur sagimine onmöödas ja argipäevane elutempotaastunud.Rohkem tähelepanu tuleks aga

pöörata sõidukite korrasolekule.Maakohas on autol maagilinetähendus, et olla ühenduses suu-remate linnade ja asulatega. Üle-vaatus ja kindlustus peab ka aeg-ajalt sõitudeks kasutatavalt autoltehtud olema - et ei peakssõitma lootuses, et ehk politsei ei

Kristel Kesküla teenindab kons-taablina Järvakandi ja Kärupiirkonda

oska teistmoodi endale tähele-panu leida kui kurikuulsakssaades.

Ärge unustage, et vägivaldpole kunagi lahendus!

2008. aastal Teie kõigimõistvale suhtumisele jakoostöövalmidusele lootes

Kristel Keskülakonstaabel

Konstaabliga võib ühendustvõtta telefonil 5123918 võie-maililkristel.keskyla@rapla.pol.ee

Vajadusel võib helistadaka telefonil 53326900(Angelyca Vaerand) võiööpäevaringselt politsei ta-suta üldtelefonil 110.

POLITSEIS

ringute sulgemise ja 2008. aastaalguse jäägi hulka arvamise kohta.Maa taotlemine munitsi-paalomandisse

Kuulanud ära maanõunik KülliMuromägi ettekande klaasimuu-seumi kompleksi laiendamiseksplaneeritud maa asukoha kohta,otsustas volikogu taotleda munit-sipaalomandisse Eidapere teeäärde jääv 4918 m2 maa-ala.

Munitsipaalomandisse taotle-mise otsus võeti vastu ka Energiatänava ja Tallinna mnt vaheliseleala (aadressiga Energia tn 1a,pindala 6797 m2) kohta, sinna onplaneeritud jäätmehoidla.

Logarditest ning kooli plussidest jamiinustest

Eelmises Järvakandi Kajas kirju-tasin 6. - 9. klassi õpilaste seasvälja kujunevast logardite grupist.Artiklis toodule avaldas protestipõhikooli noormees, kelle kätt olenkevadistel oivikute austamisel kor-duvalt surunud. Ta väitis, et nelja-viielisi on märgatavalt rohkem kuikahemehi. Kahjuks see meie koolisnii ei ole.

Esmasel analüüsil on talviste vee-randihinnete põhjal 6. - 9. klassisneljadele-viitele õppijaid samapaljukui vähemalt kahe puuduliku oma-nikke – mõlemaid 13, s.o kumbagi20 % kooliastme õpilaste arvust.Arvestusest on väljas kaks õpilast,kellele koolitundidest vähese osa-võtu tõttu lihtsalt ei ole hindeidpandud. Samuti on väljas nn.„Tootsi“ klass – õpiraskusega noo-rukite liitklass. Mul on raske ettekujutada, kuidas 8, 9 ja 11 puudu-liku veerandihinde omanikud, niipoisid kui ka tüdrukud, oma emale-isale klassitunnistuse ulatasid jakuidas sellele reageeriti. Nimedeavaldamisest loobun just nendelaste vanemate pärast, et neile veeltäiendavat traumat mitte põhjus-tada.

Kolmanda õppeveerandi alul püüd-sime nii lühikirjandite kui ka kü-sitluse teel selgitada õpilaste sil-made läbi Järvakandi Gümnaasiumimiinuseid ja plusse. Arvamusi jaettepanekuid oli kolmekümne rin-gis. Valitseb kolm seisukohta niimiinuste kui plusside osas, mis onteistest peajagu üle. Miinused:külm, nõukogudeaegse kooliosaklassiruumide aknad on vaja väljavahetada, koolimaja ja söökla viiaühise katuse alla ja e-kooli vajadus.Plussideks loeti kodu- ja looduslä-hedast keskkonda, kooli mõnusatväiksust ja minimaalset koolivägi-valda.

Klassiruumide aknad suudameneljandaks õppeveerandiks väljavahetada, euronormidele vastavatkööki ja sööklat internaadist kooli-majja ei too, aga ühenduskäik kahemaja vahel on mõeldav veel sellelõppeaastal. E-kool jääb küll järg-misse õppeaastasse.

Positiivne on seegi, et kooli eel-arve on vallavalitsuse poolt heakskiidetud ja eelarve riigipoolne osa-lus võimaldab koolil gümnaasiu-mina ära elada.

Enno Alliksaardirektori kohustes

Järvakandi Gümnaasiumi uuema hoone aknad vahetatakse välja veel enneneljandat õppeveerandid. Foto: Arne Kiin

Järvakandi Klaasimuuseumi Sõprade SeltsistTundub, et aastaid tagasi plaa-

nitu - soovitu hakkab saamateoks - nimelt JKM SÕPRADESELTSI loomine. Loomulikulton see alles algus ning kahjukspeab ütlema, et viimaste aastatejooksul ei ole n.ö. loomulikul teeluusi muuseumi abistavaidvabatahtlikke juurde tulnud. Küllaga on muuseumil aastate jooksulselle loomisest peale abiks olnudgrupp inimesi, kelle panus onolnud ja ilmselt on ka tulevikusmuuseumi arendamisel ar-vestamisväärne.

KÄESOLEVAGA TEENGI LU-GEJALE ETTEPANEKU ASTUDAMEIE LOODAVA SÕPRADESELTSI LIIKMEKS (vt lk 1).Loomulikult on liikmelisuse alu-seks eelkõige huvi muuseumikäekäigu vastu. Teretulnud on kakõik soovitused, keda Teie sõp-radest – tuttavatest nii Järvakan-dist kui mujalt Eestist seltsi liik-meteks esitada. Seega ootameettepanekuid, vihjeid, nii suuli-selt kui kirjalikult (kirjakasti).Nimelt on hea, kui liikmeid onüle-eestiliselt ja kindlasti meieriigi suurematest linnadest. Miks,sellest veidi hiljem.Alljärgnevalt muuseumi sõprade

seltsist pisut lähemalt ja sedaeelkõige Soome Klaasimuuseuminäite varal.

Viibisime (allakirjutanu ja HennHeinsoo) jaanuari lõpuspõhjanaabrite juures uurimistööl,tutvudes kahel päeval muuseumikäsiraamatukogus klaasitehno-loogiaalase kirjandusega. Samutilubati erandlikult meil endil fo-tokogu reprodelt meile vajalikkuteavet ehk vanade klaasikodadesisevaateid otsida. Nimelt plaa-nime muuseumile ehitada uuepeamaja ja sinna rajada eestiklaasiainese püsiekspositsiooni.Ka AS Järvakandi Klaas on lu-

banud aidata, et saaksime vanademüüride jäänustega tutvuda ningvõimalikult täpselt vana vabrikuhoone ehitust kopeerida. Püsinäi-tuse peateljeks on maketid rege-neratiivsel meetodil töötanudtehase seadmetest enam-vähemselliselt nagu nad Järvakandiklaasivabrikus 19. sajandi lõpulvõisid olla. Meie muuseumis eiole aga säilinud ühtegi tehaseplaani - skeemi ega sisevaategafotot siinsest mõisaaegsest kivistklaasivabrikust.SIINKOHAL PALUN VAA-

DATA OMA KODUDES VA-NAD ALBUMID UUESTI ÜLEJA EHK LEIDUB SEAL PILTE,ERITI NEGATIIVE MEIE JÄR-VAKANDI KLAASIKOJA VA-RASEMAST PERIOODIST.TEEKSIME NEIST KOOPIADJA ORIGINAALID TAGAS-TAME. Igast leitud esmapilgultähtsusetust detailist võib ollameile väga suur abi.Nüüd tagasi peateema juurde.

Soome Klaasimuuseumis on sõp-rade selts (Suomen lasimuseonystävat ry – edaspidi SLY) tegut-senud 23 aastat. Muuseumi ase-juhataja Kaisa Koivisto alustasjuttu oma kogemuste najal pea-

misest: sõprade selts on muu-seumi jaoks, mitte vastupidi.Tegemist on ainult muuseumitugiorganisatsiooniga. Muu-seumi reatöötajad on selle liik-med, kuid seltsi töös nad eiosale. Mida vähem, seda paremja parem kui üldse mitte. Tege-mist on ju erinevate organisat-sioonidega. Muuseumitöö onpalgaline ja seltsi töö vabataht-lik. Muuseum toetab seltsi ehkpakub n.ö. katust ja on üritustetoimumise kohaks. Seltsi juhatusega liikmed ei saa esinedamuuseumi nimel. SLY liikmed,kes seltsi või muuseumi nimelpüüavad oma kollektsioonetäiendada või endale nime jareklaami teha, heidetakse ühin-gust välja.Kolleeg rõhutas, et mida laia-

põhjalisem on selts, seda edu-kam ta on. SLY-s ongi paljudeeluvaldkondade esindajad: luge-matute erialade töölised,teenistujad, ärimehed, juriidilisteisikutena mitmesugused äriette-võtted, sealhulgas klaasitehased,kollektsionäärid, kunstnikud jpt.SLY juhatus on 9-liikmeline,nende hulgast valitakse esimees.

(jätk lk 3)

Kaisa Koivisto ja Henn Heinsoo muuseumi kogu hoidla. Foto: Allan Kima

Sissemurdmistest kodualevis11.veebruari hommikul oli minu

üllatus suur, kui helises minu tele-fon ja mult küsiti, kuhu autostmakk ja kõlarid on saanud? Nimeltoli minu tuttav läinud autost asjutuppa tooma, kui avastas, et keegion vahepeal autos veel käinud.Kadunud on makk ja kõlarid –kahju on tehtud mitme tuhandeeest. See ei ole aga ainus sarnanejuhtum – toimunu lähipäevil olineid alevis veelgi.Sissemurdmised autodesse ei ole

ammu enam Tallinna pärusmaa.Sellised rahulikud alevid, kus keegiei oska midagi kahtlustada, on justideaalsed pätipoiste tegutsemiseks.Niisiis, kui keegi nägi neil päevilStaadioni 8 maja ümber midagikahtlast toimumas (maja mõ-lemasse otsa pargitud autodesse

murti sisse ), siis palun andke sel-lest kiiresti teada. Ühtlasi olge üli-malt tähelepanelikud just nendeautode suhtes, millel puudub sig-nalisatsioon. Parkige need nähta-vatesse kohtadesse lambi alla. Sa-muti ärge jätke oma automakkidepaneele nähtavale - see on täielikpätimagnet. Lihtsam on muutaharjumusi, kui nende eest hiljemränka raha maksta.

Ööl vastu üheteistkümnendatveebruari toimus aga veel hulk teisikuritegusid. Nimelt murti sisse kaStaadioni 8 maja keldritesse. Ei oleraske ka need uksed selliste tegudeennetamiseks üle vaadata ja vaja-dusel kindlustada, et nad turvalise-mad oleks.

Mikk Merekivi,kahe varguse ohver

mikkmerekivi@gmail.comKõigist vihjetest on abi!

JÄRVAKANDI KAJA 3

Järvakandi Klaasimuuseumi Sõprade Seltsist (alg lk 2, vt ka lk 1)

selle majandustegevuse üle.Seltsi sekretär on samuti aktiivneinimene, kes tegeleb majan-dusküsimuste ja liikmetegaseonduvaga. Liikmeks saabsoovija ilma sisseastumis-maksuta, juhatus peab vaidkorralisel koosolekul liikmeksas-tumise heaks kiitma. Liikmeksolemise peatingimuseks on aasta-maksu tasumine. Selle tasumatajätmise korral katkeb liikmelisusautomaatselt. Hetkel on SLY-lüle 600 liikme, aktiivseid umbes30. Viimati korraldati selle aasta26. jaanuaril muuseumi terri-tooriumil juba traditsioonikskujunenud klaasipäev, kus kü-lastajaid oli 2500 (!) ja seltsiliikmeid, kes päeva ettevõtmisiorganiseerisid, pea 30! Soomlasteselline oma muuseumi patriotismseltsitegevuse kaudu oli minulesuureks üllatuseks.

Sõprade seltsi tegevusel kogudetäiendamisel on kindlasti oma

SLY raamatupidamine on muu-seumi korraldada. Ka see pidavatSLY tegevust läbipaistvanahoidma. Seltsi liikmemaksudestannetatakse (ostetakse) muuseumileesemeid, mille ostmise või mit-teostmise otsustab muuseum. Siitka põhjus, miks siinse loodavaseltsi liikmeskond peaks olema üleEesti: nii saaks Eesti peamistelvanakraamikauplustel ja turgudeln.ö. silma peal hoida. Kui siis mi-dagi leitakse, tehaksegi muuseumileettepanek ese ära osta.Peamine osa liikmemaksudest ku-

lubki museaalide ostmisele, ülejää-nud läheb seltsi tarbeks. Seltsi üld-koosolek toimub kord aastas. Sealkinnitatakse aasta tööplaan. SLYjuhatus koguneb aastas jooksul 7-10 korda. Muuseumi juhataja jaasejuhataja (varahoidja) on sealseltsi poolt kutsutud liikmed. SLYon nimetanud ka oma auliikmed.Lisaks on seltsi liikmete seas neliinimest, kes teostavad järelvalvet

osa selles, et vaid 27-aastaneSoome Klaasimuuseum maail-mas nii tuntud on. Näitusi kor-raldatakse üle maailma ja aastaslausa mitmeid – neil on, midanäidata. Kõige alus on aga tea-dustöö (ka sellega tegelevad SLYliikmed), et osata igale ekspo-naadile teavet juurde kirjutada.Hetkel pannakse näitust ülesRiias.Järvakandi muuseum on Soome

klaasimuuseumi kõrval väike ko-hamuuseum. Kuid loodamemeiegi areneda Eesti klaasimuu-seumi vääriliseks. Ja oluline osaon selles Eesti kogukonnal: kuiinimesed annavad või müüvadasju muuseumidele tasemel, naguSoomes seda tehakse, siis meistka saab Eesti tähendusega muu-seum. Kui ei, siis ei. Riik ja sellerahvas teeb või ei tee oma muu-seumi. Kui Euroopas öelda“Soome Klaasimuuseum”, siisnoogutatakse tunnustavalt. Ni-metades Järvakandi (Eesti) Klaa-simuuseumi, siis...?SLY juhatuse esimehelt RistoAalto`lt sain teada, et temagitööd sarnaselt lihtliikmetega eitasustata. Sellegipoolest nimetasta oma tegemisi huvitavateks,millistest ta loobuda ei tahaks.Projektipõhiselt on võimalikkatta tegevuskulud, samutimaksta projektijuhile töötasu.Erandiks on siin muuseumitöö-tajast seltsi liige – temale kuimuuseumi palgalisele tasusidmaksta ei saa.

Põhikirjajärgselt tutvustabSLY Soome Klaasimuuseumis

tehtavat teadustööd, samuti tut-vustab - reklaamib muuseumi.SLY korraldab väga palju klaasialaseid üritusi, konverentse, klaa-sinäitusi, annab välja nn.. Aas-taraamatut, milles kirjas nii aastajooksul tehtu kui uuel aastalplaanitav ja palju muud. Saimeneid kingituseks viis aastakäikuja huvilistel saavad nendega meiemuuseumis tutvudaKõik SLY liikmed saavad muu-seumilt kirjaliku kutse kõikidenäituste avamisele ja teistelemuuseumi üritustele (muuseumsaadab kutsed, selts kannab ku-lud). Liikmete jaoks on muu-seumi sissepääs vaba ja kehtivadmitmed soodustused. SLY kor-raldab Riihimäel klaasialaseidloengupäevi, aeg ajalt kaHelsinkis. SLY organiseerib omaliikmetele muuseumi suures koh-vikus õhtuid, kus saab omavaheltutvuda ja arvamusi ning kollekt-sioneerimiskogemusi vahetada,esitleda oma klaasesemeid võituua neid ekspertiisi (seltsi liigevõib eraisikuna koguda klaasi võiklaasialaseid materjale, muu-seumi palgalisel töötajal on seeICOM eetikakoodeksi aluselkeelatud). SLY klaasiasjatundjadosalevad iga-aastastel antiigimes-sidel ja jaanuaris klaasipäeval.Igal teisel aastal korraldatakseliikmetele klaasialane reis mõndateise riiki – näitustele, muuseu-midesse jms. Käidud on Saksas,Hollandis, Norras, Prahas ja mu-jal, Soome enda klaasiga seon-duvatest kohtadest rääkimata.Igal aastal juunis korraldab SLY

muuseumi õuel klaasi kirbuturu,kus iga soomlane võib omavalduses olevaid esemeid müüavõi endale midagi uut soetada.Inimene toob eseme kirbuturule,eksperdid hindavad, SLY ostabja muuseumi kogud täienevad –on ürituse tegelik mõte ning kasumõlemapoolne. Klaasipäevadelkorraldas SLY oksjoni, milleenamustulu läheb muuseumile.SLY teeb aktiivset koostöödteiste muuseumide sõprade selt-sidega, luuakse uusi kontakte jalaiendatakse sõprade seltsi ringi –see on ka oluline seltsitegevuseeesmärk. SLY teostab klaasialastuurimistööd ja koduloo uurimusi.Tööd avaldatakse aastaraamatus.

Loomulikult ei ole meil võima-lik alustada kõige ülaltooduga javeel sellises mahus. Kuid alus-tamiseks võib olla praegu õigeaeg (viimane aeg). Töötame läbiSLY ja Eesti Rahva Muuseumisõprade seltsi põhikirjad, teemeendale oma ja esitame läbivaa-tamiseks ja arvamuse saamiseksJärvakandi KlaasimuuseumiNõukogule (esimees Heiki Pärdi,liikmed Tiia-Helle Schmitte,Maie-Ann Raun, Jüri Kusmin,Mart Järvik, Henn Heinsoo).

Eeltoodust lähtuvalt palumeveelkord võimalikel tulevaseseltsi liikmetel endast teada anda(vt lk 1). Nõusoleku seltsi töösosaleda on andnud juba Maie-Ann Raun. Loodan et vajaliküritus õnnestub ja et sellest tõu-seb meile Järvakandis kasu.

Allan Kima,JKM juhataja

Üks Soome Klaasimuuseumi näitusesaalidest. Foto: Allan Kima

Võitja Taavi Ennemuist. Foto: Siret Luik

Vanavanemate nädal lasteaias PesamunaLasteaias on saanud tradit-

siooniks pidada vanavane-mate nädalat. See toimubjaanuaris, mil aastavahetu-sesagin on möödas ja ke-vadpühad on veel kaugel.Kui möödunud aastatel onvanavanemad ühiselt saalikutsutud, siis seekord otsus-tati, et iga rühm korraldabvanavanemate õhtu oma rüh-mas.

Nädala eesmärgiks onõpetada austama vanemaidinimesi, luua side vanava-nemate ja lasteaia vahel,anda vanaemadele ja - isa-dele võimalus kohtuda omalastelastega lasteaiatege-miste ja mängude keskel.Terve nädal oli pühendatudvanavanemate teemale. Külljoonistati neist portreesid,küll meisterdati kingitusi –ikka suure hoole ja armastu-sega. Õpiti selgeks luuletusija mänge.Keskmine rühm otsustasoma vanaemad ja vanaisadkülla kutsuda neljapäeval,24. jaanuaril. Õhtu teemaksoli „Mäng eile ja täna”. Eel-nevalt palusime, et vanava-nemad meenutaksid oma

oma lapsepõlves mängitudmänge, et neid siis ühiseltmängida. Hoolimata sel-lest, et lapsi oli lasteaiasvähe, kujunes õhtu meele-olukaks.Tänapäeva vanavanemad

on nii nooruslikud, et peakõik käivad alles tööl.Seda suurem oli meierõõm, et paljud neist leid-sid aega meile külla tulla.Lapsed lugesid luuletusi,vanaemad – vanaisad rää-kisid omakorda jälle omatöödest ja tegemistest,söödi kommi ja oldirõõmsad .

Nüüd võis algust teha ka„tõsisema tööga” -mängudega. Saime omalnahal kogeda eestlasteigipõlist ütlemist – algu-ses ei saa vedama, pärastei saa pidama! Tõelissemänguhoogu sattusimelaste lemmikmängu„Härra Kell” mängides.Nalja ja lusti oli palju.Oli põnev, kui laps ja va-

navanem pidid üksteistjoonistama paberile pilkuheitmata - see oli pärisraske. Tööd tulid väga hu-

Vanaema - vanaisaga joonistamishoos. Foto: Piret Lindmaa

vitavad ja neist pandikohe ka näitus üles. Lõ-puks kinkisid lapsed need„kõnekad” portreed omavanavanematele, kellelepilte vaadates meenubkindlasti see lõbus män-gupäev lasteaias.

Sõimerühmas oli vana-vanemate õhtu rahva-rohke. Üks tubli vanaisaoli tulnud üritust kaamera-gagi jäädvustama. Siingijätkus tegevust küllaga:lapsed näitasid vanaemale– vanaisale oma mängu-asju, koos nuputati uutepuzzlede kallal ningmeisterdati koltsidest uh-keid ehitisi.

Siis aga muutus rühma-tuba teatrisaaliks – koosrühmapersonali ning va-naema Ritaga hakkas vee-rema muinasjutt leivaka-kukesest. Lapsedki saidosaleda. Õhtu lõpukssöödi ära kõik kommidning mängiti Mõmmigameeleolukat laulumängu!Täname vanavanemaid,kes lapse päeva oma kü-laskäigu võrra rikkamakstegid, sest koosveedetudaeg ja ühised rõõmsadelamused soojendavad jatoidavad hinge!

Soovime Teile, armsadvanavanemad, tugevattervist ja palju vahvaidning toredaid hetki koosTeie kallite lastelastega !

Piret Lindmaajuhataja asetäitja

õppekasvatustöö alalMerike Haasmalasteaiaõpetaja

19. ja 20. jaanuaril toimusJärvakandis rahvusvaheliseJärvakandi Ilves CupIndoor 2008 finaal, kuhueelringides osalenud 159laskurist pääses mõlemavõistlusklassi 20 parimat.Võistlus oli pingeline jaJärvakandi Gümnaasiumivõimlas oli õhus elekrit.

Kahepäevase finaalvõist-luse jooksul jäi laskureidüha vähemaks ja lõpuks vaidneed, kelle närvid tugeva-mad. Asja tegi põnevaks kasee, et naised ja mehedvõistlesid samas arvestuses.Meil oli rõõmustamiseks

põhjust juba laupäeval, kuiolümpiakandidaat AnneliPreimann püstitas Eesti re-kordi 18 m laskmises (288silma 300st võimalikust),(eelmine rekord (287) kuu-lus Kristel Kuusikule aastast1986). See oli sportvibulas-kuritel päeva parim tulemus- õbluke Anneli suutis „rittapanna“ ka kõik meesvõist-lejad. Kui trennikaaslanesuudab seda, siis see näitabet kogu meie grupp liigubõiges suunas. See annabkindlustunnet.Pühapäeval selgusid võitjad.

Sportvibude arvestuses võitisViljandist pärit, kuid Järvakan-dis elav ja treeniv TaaviEnnemuist,. See on väga suursaavutus, sest tema selja (2. – 4.koht) taha jäid naaberriikideparimad: Zane Berzina (Läti),Per Bengtsson (Rootsi) ja AkiVirtanen (Soome). Plokkvi-bude osas oli tulemus üsnaaimatav. Kogu Soome koondisoli kohal ja tagasi koju sõitsidnad just sellega, mille järelenad siia olid tulnud.

Kaksikvõit läks MarkoJärvenpääle ja Jari Haa-vistole, järgnesid VladasŠigauskas (Lee-du) janeljas Julija Oleksejenko(Läti). Meie Evert Ressarlõpetas tubli 8. kohaga.

Vibuklubi Ilves korral-dab kõnealust võistlustjuba 5. aastat. Seekordotsustati anda võistlusekorraldamine noorte kä-tesse. Olime Taavi Enne-muistiga nõus ja ot-sustasime, et kui seda jubateha, siis korralikult.Siiani on võistlus toimu-nud meie kitsukeses klu-bihoones, seekord renti-sime kooli võimla. Varemon osa võtnud 4 riigi las-kurid, sel aastal oli lasku-reid juba 10 riigist. Seninion kasutusel olnud tava-line 18 meetri harjutus +olümpiaring, seekord võt-sime malli suurtelt sise-turniiridelt ja kasutasimepalju põnevamat roundrobin ja Face 2 Face süs-teemi.Korraldada oli palju: toit-lustamine, majutus, vibu-matid, võistluste logo,meened, reklaam, kohtu-

Anneli Preimann püstitas Eesti rekordi

nikud, auhinnad sponsoridjms. Kui vahel tundus, et seekõik käib meil üle jõu, siisolid meil nõu ja jõuga abikska klubikaaslased ning tree-nerid Toomas ja RaulKivilo. Suur tänu Järvakandi

Vallavalitsusele, kes meidsellise suurejoonelise võist-luse korraldamisel toetas.Toetasid kai Valtu Rehvikes-kus, Kemet RV OÜ, SakuÕlletehase AS ja A2 Autowelt.Järvakandi Klaasistuudiosvalmisid imeilusad klaasistkarikad esikolmikutele.Aitäh kõigile!

Meile lõppes võistlus edu-kalt – sportvibu klassis jäivõit koju ja olümpiakan-didaat Anneli Preimann kor-das Eesti rekordit. Eduksvõib lugeda sedagi, et ühteginegatiivset kommentaari ta-gasisideankeetidel ei leidu-nud ja kõik selle aasta osa-lejad lubasid ka järgmiselaastal endast parima anda, etfinaalvõistlusele pääseda.Viimase 10 aasta jooksul eiole Baltikumis peetud ühtegisisevõistlust, mis oleks ol-nud nii osavõturohke jakõrge tasemega.Vt ka www.vibuklubiilves.ee

Siret Luik

4 JÄRVAKANDI KAJA

AARE1965-2006

LINDA1928-2006

KALJU1950-2006

VALENTIN1953-2006

ANTS1961-2006

TAMARA1940-2006

TARMO1982-2006

JANIS1981-2006

MARJU1968-2006

ARVET1959-2006

JÜRI1969-2006

JAAN1968-2006

GALINA1944-2006

MAIE1938-2006

KATRIN1968-2006

IGOR1967-2006

VALERY1952-2006

DMITRI1983-2006

VAMBO1953-2006

MATI1955-2006

Eelmisel aastal hukkus Eesti liikluses ühel ja samal põhjusel 28 jalakäijat. Neidkõiki ootas kuskil keegi – lapsed, abikaasa, ema või hea sõber... Nad saidsurma, sest autojuhid ei näinud neid pimedas.

Ole nähtav – kanna helkurit! Sind oodatakse koju!

1.märtsil kell 16.00Järvakandi Rahvamajas

kontsert"Helisev muusika"

kaasa teevad: meeskoor "Runo" naiskoor"Piccalo" Kehtna ja Järvakandi segakoorid. Tantsuks ans.Harly

Töötab baar.Pääse 25.-

Telli kohad ette!

Postipank - pank igas postkontoris!Nüüdsest on Jarvakandi Postipangas pakutavate pangateenuste jatoodete valik veelgi mitmekesisem. Postipanga vahendusel saateavada erinevaid hoiuseid või taotleda väikelaenu.

Postipanga teenuste loetellu on lisandunud: Kasutushoius Tähtajaline hoius Arvelduslaen Soovilaen Erinevate krediitkaartide taotlemine

Jäädavalt lahkunudSulev Vingissar 12.03.1940 - 29.12.2007

Endel Padar 30.11.1936 - 05.01.2008

Irja Raidalu 01.03.1935 - 12.01.2008

Eliise Kulbert 10.07.1926 - 24.01.2008

Agur Oper 30.04.1959 - 27.01.2008

Jaan Pedastik 01.01.1934 - 28.01.2008

Maire Kovaleff 13.08.1953 - 29.01.2008

Nikolai Vaganov 01.05.1946 - 31.01.2008

Õnnitleme95

Osvald Antsmäe85

Ella VagaRaissa Nikiforova

80Asta Kaal

Maimu SillasteAsta Teesalu

75Reet TammeväliHugo Scepter

Maimu AadomaaGitta VainoOtto Salm

Ene MichelsonLaine Mäekallas

70Hans KaljaspolikMaimu Koltšina

Peeter PentlaEha Pikk

Arvo Lääts

VLADIMIR1949-2006

HEINAR1952-2006

ANDRES1986-2006

ALEKSIUS1924-2006

VIIEKÜMNEN-DATES NAIS-TERAHVAS

KUUEKÜMNEN-DATES MEES-TERAHVAS

TUMEDATESRIIETES MEES

NAISTE-RAHVAS

Osta helkur lähimast poest!

15.märtsil kell 19.00Järvakandi Rahvamajas

Sõprusansamblitelaulupäev

Üles astuvad “Viisitiim” ja tema seitsesõprusansamblit

TantsTöötab baar

Pääse 25.-

Telli kohad ette!

28.märtsil kell 18.00

Järvakandi Rahvamajaspuhuvad juttu ja esitavad katkendeid

sõnalavastustest ning operettidest

Katrin Karismaja

Ivo EensaluPääse 30.-

Pühapäeval, 2. märtsil kell 16.00armulauaga jumalateenistus

Pühapäeval, 16. märtsil kell 16.00palmipuudepüha armulauagajumalateenistus

Reedel, 21. märtsil kell 16 SuureReede armulauaga jumalateenistus

Pühapäeval, 23. märtsil kell 16.001. ülestõusmispüha jumalateenistus

Jumalateenistused Järvakandi(Kehtna) Peetri kirikus Pühapäeval, 23. märtsil kell 15.30

1. ülestõusmispüha jumalateenistus

Ostame kasvavat metsa, metsamaad jaraieõigust hind kuni 120000 kr. hektar,

(ka läbi raiutud ja hüpoteegiga) ettemaksu võimalus maamõõtmine nõustamine ja abi asjaajamisel.

Telefon 4894055, 5110415, 5179866, faks4894962 Rapla, Tallinna mnt 22/24, III korrus

TÖÖPAKKUMINEJärvakandi Gümnaasium võtabtööle remondimehe. Töö sobib kanooremapoolsele pensionärile.

Info tel. 5297826