Nr 101 Oktoober 2014

Raikküla valla lipp on õnnistatud 19. ok-toobril 1997. Sellest päevas alates on igal aastal tähistatud seda päeva, et tunnus-tada ja õnnitleda viimase aasta jooksul meie valda sündinud uusi ilmakodanik-ke ja ka teisi tegusaid inimesi, perekon-di, kaunite kodude loojaid.

Käesoleval aastal on meie vallas sün-dinud 14 last. Kõik nad on kutsutud koos oma peredega pidulikule vastuvõtule Raikküla valla vabaajakeskusesse Lipal laupäeval, 25. oktoobril kella 14-ks.

Vallas 1. oktoobrist 2013 kuni 1. oktoobrini 2014 sündinud lapsed: 1. Iko Seiler, Riidaku küla2. Mihkel Karlson, Nõmmemetsa küla3. Alice Avloi , Purku küla4. Delissa Altmets, Raikküla küla5. Ramsen Pregel, Vahakõnnu küla6. Rosali Pielberg, Purku küla7. Henri Piirmets, Nõmmküla küla8. Annabel Kivilo, Raikküla küla9. Kärol Tuul, Raikküla küla10. Mairold Kalf, Lipa küla 11. Arti Lutsepp, Koikse küla12. Kermo Sillavere, Keo küla13. Kaiden-Robin Kangust, Pühatu küla14. Marta Astrik, Raikküla küla

Kaunid kodud:Naima ja Kaljo Kodusalu – Paidemaa, Keo küla,Vilma Kallas ja Vahur Tänav – Pihla, Lõpemetsa küla,Aime Meelis ja Mihkel Kosubenko – Ohaka, Kõrvetaguse küla.Hele ja Peeter Ojamaa – Väike-Varese, Purku küla.

Lapsed saavad selle päeva puhul kingituseks oma nimega ja valla vapiga hõbelusika, kaunid kodud Puraviku Tuu-leveski OÜ seppade valmistatud ukseko-puti, millel on tekst Kaunis Kodu 2014.

Muusikalisi vahepalu pakuvad Veiko ja Aliis Siniroht.

Lipupäev on õnnitluste ja tunnustuse jagamiseks

Vilma Kallas ja Vahur Tänav on Lõpemetsa küla Pihla talus kujundanud pilkupüüdva ümbruse.

Raikküla Valla Leht2

Aasta õppija Airika Rahuoja: kogemused aitavad õppida„Olin väga üllatunud, kui kuulsin, et mind on valitud Raplamaa aasta õppijaks. Konkureerisin teiste hulgas ka oma sõbrannaga, kes lõpe-tas oma õpingud cum laude,“ meenutas Airika Rahuoja oma esimesi emotsioone uu-disest teada saades. Järgnes aga veel suurem tunnustus – ta valiti 2014. aastal ka Eestis aasta õppijaks.

Nüüd on alanud sinu “mis-siaasta”, sest nagunii tuleb sul hakata kohtumistel käima, kommenteeris uudist sõbranna. Saame lähemalt tuttavaks ka Raikküla valla suurele pildile toonud aasta õppijaga.

Airika Rahuoja haridustee on olnudki elukestev õpe. Rapla Õhtukeskkooli lõpetas ta 1999. aastal. Siis pidas mõne aasta vahet enne järgmisele ringile astumist. Kutsehariduse sai ta 2009. aastal Olustvere Maama-janduskoolist põllumajanduse erialal. 2011–2014 õppis Eesti Maaülikoolis põllumajanduset-tevõtte majandamise erialal ja lõpetas bakalaureusekraadiga. Praegu jätkab ta magistriõppes.

Vallavanem Anne Leht, kes kandidaadi tunnustamiseks esi-tas, meenutas Airika sõnu keva-del pärast lõpueksamite rallit, et ta ei taha enam õppida. Aga möödus mõni kuu ja sügisest jätkas naine maaülikooli päeva-ses magistriõppes põllumajan-dussaaduste tootmise ja turusta-mise erialal.

Magistriõppesse on Airika kogu aeg soovinud minna, aga kõhklusi tekitas, kuidas tulla sellega toime päevases vormis, sest valitud eriala saab õppida ainult niimoodi. Algul plaanis ta jätkata Olustveres toiduaine-te tehnoloogia erialal, sest peres on mõte hakata kunagi lihaveis-te kasvatamise kõrval ka oma lihatooteid pakkuma. Kuuldes, et lähiaastail on koolil plaanis

toidu- ja jookide tehnoloogia õpetamine lahku lüüa, kavatseb Airika selle aja ära oodata, et siis keskenduda vaid talle olu-lisele suunale.

„Magistriõppes on kodu-tööde maht müstiliselt suur ja tööd on mahukad. Koormus ja raskusaste on palju suurem kui bakalaureuseõppes. On tunne nagu läheks esimesest klassist otse viiendasse,“ tõmbas Airika võrdluse.

Ta nimetab end õhtuseks õppijaks, kes võib sügaval öö-ajal viljakalt töötada. Osa vaja-likku kirjandust on tal varase-mast ajast endal olemas, midagi saab raamatukogudest ja osa on võimalik internetist alla laadi-da. Talle meeldib infot otsida ja teadusartikleid lugeda. Kuna taimed Airikale väga meeldi-vad, on rohumaaviljelusega seotud kirjandust väga huvitav

uurida. Aga teda võib leida ka põllu äärest, kus ta, luup käes, küsimustele vastuseid otsib.

Keskkoolipäevil arvas Ai-rika, et on aineid, mida ei lähe elus enam kunagi vaja. Üheks neist oli keemia. Täna on tal keemiat väga oluline mõista: „Kõik protsessid mullas ongi keemia. Kui teadmiste põhi on nõrk, tuleb nüüd sellevõrra rohkem endale selgeks teha.“ Välgusähvatustena on tekkinud mõistmine mõnegi olulise kee-milise protsessi toimimise osas, mis kooliajal jäid hämaraks.

Kogemused aitavad

Töö kõrvalt õppimine sunnib hoolega kaaluma, kuidas seda korraldada, et tulemus oleks kõige tõhusam.

Tartusse sõiduks kulub tal vähemalt kaks tundi. Kord oli

juhus, et üks loeng kestis vaid tunni ja teine jäi seekord ära. „See sunnib tõsiselt valima, kuhu minna. Kui ma kodus kuus tundi iseseisvalt õpin, on sellest rohkem kasu kui tundi-depikkusest autosõidust. Prakti-kumidest püüan küll osa võtta.“

Airika nõustub, et süsteem-ne õppimine on pingutus. Sa-mas on ta rahul, et ta õpib just praegu, kui on juba nii elu- kui töökogemust. Oma praeguseid magistriõppe kaaslasi vaadates on ta tähele pannud, et noor-tel, kes on otse gümnaasiumist ülikooli tulnud ja muid töö-kogemusi ei ole, siis neil pole selliseid seoseid nagu prakti-kutel ja seetõttu teadmised ei kinnistu nii hästi. Kui kõik on uus, siis on väga raske õppida, teab Airika omagi kogemus-test. Esimesel kursusel tundus mullateadus nagu tuumateadus, kuid tänaseks on sellest saanud üks ta lemmikaineid. Teooria-le on lisandunud praktika oma talus ja nüüd oskab ta hoopis rohkem ka õppejõududele küsi-musi esitada.

„Mõnes mõttes on täiskas-vanuna isegi lihtsam õppida, eriti veel siis, kui õpid sama ala, millega tegeled. Samas pere kõrvalt on see jälle raskem,“ toob ta välja mõtte, mida pal-jud on varemgi öelnud, kuid iga õppija tunnetab seda isiklikult uuena.

Suvel tekkis tal korraks mõõnaaeg. „Ei tea, kas see oli pinge langus, aga tekkisid suured kõhklused. Kas üldse on vaja edasi õppida? Kas see, millega tegelen, on üldse õige? Jookse ja rabele, aga kas sel-lest on kasu? Aga kui läks tera-viljakoristuseks ja oli talirüp-sikülvi ettevalmistamine, siis tuli jälle tunne, et kõik kokku ongi just see, mida ma teha ta-han, kuigi vahel napib uneaega ja üldse pole aega,“ rääkis nai-ne avameelselt.

Pildil on näha vaid osa Raplamaa aasta õppijaks esitatud 14 inimesest, keda tunnustati Kärus toimunud tänupäeval. Keskel aasta õppija tiitli pälvinud Airika Rahuoja.

Raikküla Valla Leht 3

Veendumustega mahetootja

Raikküla valla Nõmmküla külas asuva Erma taluni viib metsavahetee, mis pere sõidu-vahendid korralikult proovile paneb. Täida mis sa täidad, aga loodus on seni tugevam. Pea-legi on Airika prioriteedid sel aastal teetäitmise asemel olnud õppimisel.

Kui nende pere Erma tallu elama kolis, tehti vanas ma-jas põhjalik remont. Hoones on küll põrandaküte, aga igas ruumis on ka täiendav kütte-kolle. Topelt süsteemid peavad olema, kui ikka elekter pärast suuremaid torme päevade kau-pa ära on. Kui kunagi rohkem aega tekib, tahaks Airika haka-ta tegelema päikesepatareide ja tuulegeneraatoritega, et tagada perele energiasõltumatus.

„Pärast seda, kui vool oli nädal aega ära ja kogu suure sügavkülma sisu raisku läinud – see paneb teisi lahendusi ot-sima,“ tõi ta näite elust enesest. Kompensatsiooniks pakutav 10 eurot väiksem kuuarve ei kata tekkinud kahjusid. Talvel on neil ka traktor kodu juures pärast seda, kui üks lumesadu kõik teed umbe lõi.

Praegu on pere prioriteedid siiski farmi edendamisel ja ol-mepoole tuunimine ootab oma aega. Otsekui selle kinnituseks püüab elutoa seinal pilku maal, millel on valge pull. See on

nende šarolee karja ehe pull Ca-pitain. Avo Päädam kinkis pildi Airikale sünnipäevaks. Fotol, mille järgi maal valmis, olid ka Airika ja abikaasa Almar pärast loomaga näitusel käimist.

Airika õppimised on ti-hedalt seotud tema tööga, omandatud teadmised leiavad osaühingus Vajo Farm kohe ka-sutuse. Ta on mahetootja, kellel on tõupuhas lihaveiste kari. Sel aastal on talus hakatud kasvata-ma ka teravilja ja õlikultuure. Airika on innustanud oma sõpru õppima ning aidanud vajadusel õppimises. Tihti käiakse tema juures teadmisi täiendamas. Ta jagab kirjandust ja infot toi-muvate loengute ja koolituste kohta. Kohalikul rohevahetusel jagas Airika rõõmuga oma ma-hekasvataja teadmisi ja oskusi aiapidajana. Nii kirjutati Airikat õppijaks esitledes.

Vajo Farmis on juba mõn-da aega mahedalt kasvatatud lihaveised. „Algul olin „mahe“ majanduslikel põhjustel: pol-nud piisavalt raha osta väetisi ja jõusööta, mahetoetuste eest soetasime juurde uut tehnikat. Täna olen „mahe“ juba ideo-loogiliselt,“ rääkis Airika oma mõtteviisis toimunud muutus-test. Mõistagi ei saa majandus-likku poolt kõrvale jätta. Kuna toetuste süsteem muutub, aga et talu sissetulekud ei väheneks ja suudaks katta kohustusi, otsus-tati tänavu hakata mahedalt ka

teravilja kasvatama. Talutootmist veavad abi-

kaasad mõistagi kõrvuti, aga mõlemal on oma spetsialisee-rumine. Almar on süvenenud tõuaretusse ja teab peensusteni infot loomadest, Airika hing ja huvi kisub taimekasvatuse poo-le. Ehk on selle taga teismeli-sena kogetud eriline tunne, mis teda valdas, kui salve sai esime-ne vili, mille kasvatamisel oli ka tema oma panuse andnud.

Erma talu tootmine on mõni kilomeeter eemal Loel. Et vas-tata põllumajandustoetuste saa-mise reeglitele, on peres moo-dustatud erinevad äriühingud. Airika kuulub ka Lihaveisekas-vatajate seltsi, lisaks on tema eesvedamisel moodustatud ša-roleekasvatajate klubi. Kui juba seltsi Rapla piirkonna koos-olekul on üle 300 inimese, siis nii suure hulga puhul igaüks ei tõsta kätt ega räägi oma murest. Selts seisab kõigi tõugude eest, aga oma tõu osas peensusteni saab minna klubi raames. Mu-red on ju ühised ja kui seltskond on väiksem, tekib aruteludes isiklikum suhtlustasand.

Kuldaväärt õpetus

Heinateo ajal peab kõik talus toimima nagu kellavärk. Kui Almar on tehnika roolis ja mi-dagi katki läheb, siis naine otsib varuosi või parandajat, ulatab kätte vajalikke tööriistu või pa-neb remontimisel ise käe külge.

„Minu vanaisa kordas ikka: millega üks inimene on hak-kama saanud, sellega saavad teised ka hakkama. Võimatuid olukordi pole olemas, raske on siis, kui keegi pole seda varem teinud,“ kordas Airika vanaisa kuldseid sõnu.

Vanaisa eluhoiaku on ta omaks võtnud: „Sõnapaar „pole võimalik“ tekitab minus trotsi ja tahan vastupidist tõestada.“ Just seetõttu sai tema eestveda-misel mullu ellu viidud Kabala jõululaada idee, kuigi mõni al-gul ütles, et ettevalmistusteks on liiga vähe aega jäänud. Ta on kontaktisik seekordsegi jõu-lulaada korraldamisel.

Airika on MTÜ Kappeli Külad üks loojatest ja aktiivne osaleja igal võimalusel. Ta on kaasa teinud MTÜ algatatud rohevahetusel. Esialgu pole sellest osavõtt olnud väga suur, aga naine usub, et küllap ette-võtmine kosub. Eriti kui lisada sinna juurde näiteks õppepäevi. Ta on löönud aktiivselt kaasa ka MTÜ Tammekoor ürituste or-ganiseerimisel. Osaleb Kabala lasteaia-põhikooli tegemistes nii lapsevanema kui hoolekogu liikmena.

Miks on enamasti naised need, kes hoiavad suhete peen-niidistikku lisaks perele ka ko-gukonnas? „Kodu ja pere on naiste rida. Küla on nagu meie suurem kodu. Osa mehi töötab kaugemal ja ei saagi kohalikes ettevõtmistes kaasa lüüa. Aga kohapealsed mehed loomulikult annavad oma panuse,“ kõlas vastuseks.

Airikale meeldib väga kä-sitööd teha ja ta käib kohali-kus käsitööringis, kuigi selleks harrastuseks praegu eriti aega ei jää. „Kui oleks võimalik, kannaksin vaid rätsepariideid ja kingsepa tehtud saapaid, et minu välimuse taga oleks kel-legi isiklik panus. Ma ei tahaks kanda masstoodangut,“ toonitas tumedapäine ja prantslannaliku välimusega väike naine oma isikupära soovi.

Airikale meeldib väga loo-duses käia. Õigupoolest elab ja töötabki ta looduse rüpes ja ei pea sellele mõtlema, kus pata-reisid laadimas käia. Vanasti vanaema juurde minnes olnud tal metsas oma puu, mille all tüdruk tundide kaupa istus. Nüüd pakub ta loodusesse tu-leku võimalust sõbrannale, kes elab korteris.

10. oktoobril tunnustati aasta õppijat Airika Rahuoja Haapsalus, kus avati täiskasva-nud õppija nädal. 22. oktoobril oli maakondlik tunnustamine Kärus. Raplamaa aasta õppija tiitliga kaasnes ka Rapla maa-konna hõbedane rinnamärk, mille maavanem üle andis.

Reet Saar

Airika Rahuoja oma õppimisnurgas.Fotod Reet Saar

Raikküla Valla Leht4

Politseireformist Raplamaal 1. oktoobril käivitus politsei-reform, mis tõi kaasa muu-datusi nii tööpõhimõtetes kui ka struktuuris. Järgnevaga selgitan, mis ja miks muutus.

Jõustunud reform on ole-muselt põhjalik juhtimisstruk-tuuri ümberkorraldamine. Al-guse sai see vajadusest tõsta politseinike miinimumpalk 900 euroni ja muuta politsei-niku töö konkurentsivõimeli-semaks.

Eesmärgi täitmiseks tuli muuhulgas politseinike arvu vähendada ja töö ümber kor-raldada. Keskenduti politsei-tegevuse lihtsamaks ja efek-tiivsemaks muutmisele. Lääne prefektuuris vähenes politsei-nike arv keskmiselt 4,8%, kuid ligikaudu 18% sellest moodus-tasid nn majasisese töö tegijad. Vähenes juhtide arv.

Valdkondlik juhtimine asendati territoriaalsega. Kui enne juhtis maakonnas polit-seitegevusi mitu sama tasandi juhti (vastavalt valdkonnale, kriminaal-, korrakaitse-, pii-rivalve- või kodakondsus ja migratsioon), siis alates 1. ok-toobrist on maakonnas senise killustatuse asemel politseija-oskond, mida juhib politseija-oskonna juht.

Politseijaoskonna koos-seisu kuuluvad reageeriv ehk patrullitalitus ning ennetus- ja menetlustalitus. Raplamaa po-litseinike arv reformi käigus ei vähenenud, kõik jätkavad teenistust, kuid erinevused on rõhuasetuses. Toimusid mit-med liikumised, mille tingis politseiametnike põhitöö ole-muse muutus.

Piirkonnapolitseinikud

Raplamaal oli kuni tänavu 30. septembrini 4 konstaablija-oskonda, (Rapla, Märjamaa, Kehtna, Kohila), milles töötas kokku 12 piirkonnapolitsei-nikku. Nende hulgas oli ka 4 piirkonnavanemat, kes kon-staablijaoskondade tööd juhti-sid. Tulenevalt vajadusest te-gelesid piirkonnapolitseinikud ka süüteomenetlusega ning patrullimisega ja sellele kulus üle poole tööajast. Kogukonnas probleemide lahendamisele jäi ehk kolmandik. Selline lahen-dus ei olnud enam jätkusuutlik. Samas oli maakonnas puudus patrullidest.

Selleks, et ennetustöö saaks tõusta esikohale, välja kutsed ja sündmuskohad teenindatud, pidime töökorraldust muutma. Reformi käigus vähendati piir-konnapolitseinike arvu neljani. Koos kahe noorsoopolitseini-kuga moodustavad nad ühise meeskonna – see on piirkondlik grupp, kelle ülesanne on edas-pidi maakonnas ennetus- ja kogukonnakeskse politseitöö korraldamine ning läbiviimine. Piirkonnapolitseinike vähen-damisega saime suurendada patrulli koosseisu, mis võimal-dab meil rohkem patrulle välja panna.

Partnerlus ja vaba tahe

Paljud probleemid on sellised, mille lahendamist politseitöö vahenditega saavutada ei saa, mistõttu peame kaasama ela-nikke, kohalikke omavalitsusi, era- ja mittetulundussektorit, vabatahtlikke. Selleks peab politseil olema aega ja võima-lusi, olla ekspert, eestvedaja,

partner, võrgustiku liige. See on eelnimetatud piirkondliku grupi ülesanne.

Piirkonnapolitseinik on ko-halikule omavalitsusele part-ner, kes ei pea üksi tegelema kõikide süütegude ja problee-midega selles vallas. Selleks on erinevad võrgustikud, kuhu kuuluvad sõltuvalt probleemi-dest need ametnikud ja persoo-nid, kellele on kas riigi poolt pandud kohustus või iseseisvad võimalused olukorra lahenda-miseks panustada.

Kriminaalpoliitika areng-suundadega aastani 2018 mää-ratletakse pikaajalised ees-märgid ja tegevused, millest avalik sektor peab lähtuma oma tegevuse kavandamisel ning elluviimisel. Valmimas on siseturvalisuse arenguka-va. Esmasteks eesmärkideks on korduvkuritegevuse ning alaealiste kuritegevuse enneta-mine. Alaealiste kuritegevuse ennetamine võimaldab ära hoi-da kuritegusid täiskasvanueas; korduvkuritegevuse ennetami-ne vähendab kuritegude arvu ning kuriteoohvriks langemise riski . Ennetustöö osakaal peab oluliselt tõusma.

Politseijuhina näen ma uues töökorralduses võimalust muuta ennetustegevus politsei põhitegevuseks. Kuritegevus

on nõrga kogukonna tunnus ja ainult tagajärgedega tegele-mine on ette kaotatud võitlus. Kogukond ise peab muutuma tugevamaks ja see saab toi-muda koostöös. Alustada saab näiteks teadlikkuse kasvatami-sest. Selleks, et inimesed olek-sid motiveeritud kaasa lööma, peavad nad tundma oma väär-tust ja teadma võimalusi.

Vähem süütegusid

Riik, sealhulgas politsei, saab pakkuda lahendusi ja tekitada huvi.

Piirkonna- ja noorsoopolit-seinikud võiksid olla maakon-na koostöövõrgustike liikmed, kohaliku tasandi ennetustöö korraldajad, kes kohalike olu-sid teades ja partnereid kaa-sates sõnastavad probleemid, tegelevad võimaluste ja lahen-duste leidmisega ja huvi te-kitamisega. Piltlikult öeldes, kui külas puudub piimapukk, kus varem kohtuti ja külaasju arutati, siis tuleb see tekitada, näiteks „naabrivalve“ abil. Siit edasi on võimalik jõuda ka küla võimestumiseni. Iga naabrival-vesektor, küla korda tegemine, külavanema valimine, koostöö-võrgustik aitavad meid eesmär-gile lähemale. Tahame, et oleks vähem süütegusid.

Piirkonnavanem JAAN SILDOJA

Teenindab Kehtna, Raikküla, Käru ja Järvakandi valda

Vastuvõtuajad Raikküla vallamajas,

Tamme küla. Iga kuu esimene ja kolmas teisipäev

10.00- 12.00.

Kehtna konstaablipunk-tis, Kehtna Kooli 11-2.

Neljapäeval 14.00-16.00.

Järvakandi vallamajas, Järvakandi

Tallinna mnt 17. Iga kuu esimene ja kolmas neljapäev

10.00-12.00.

Käru vallamajas, Käru Viljandi mnt. 17.

Iga kuu esimene ja kolmas teisipäev

14.00-16.00.

Kontakt: jaan.sildoja@politsei.ee,

612 3504; 5303 6804

TERVISEKAARDIGA UJUMA!

Alates oktoobrist saab tervisekaardiga üks kord kuus tasuta kasutada

Märjamaa ujulat

Raikküla Valla Leht 5

Vabaajakeskuse tegevustest aasta lõpukuudel

Pärast eelmise lehenumbri ilmumist võttis toimetajaga ühendust lugeja, kes kurtis auklike teede üle Tamme küla kortermajade vahel. Vallatee-de teemat laiemalt kommen-teerib vallavalitsuse majan-dusnõunik Uno Markson.

Kortermajade vahel olevad teed on mõõdetud kinnistu-te juurde. Kuna vallaga ei ole sõlmitud ka tee avaliku kasuta-mise lepingut, siis nende teede korrastamine on omanike üles-anne.

Praegusega võib 2014. aas-ta teeremontidele joone alla tõmmata. Üle mitme aasta oli vallavalitsusel võimalik pisut-ki teid remontida.

Rahaliselt kõige kallimaks läks Raikküla keskuse tee re-mont. Seal remonditi küla va-hel olev asfalteeritud teeosa, mis sai kahekordse pindami-

se. Nüüd on kadunud teravad löökaugud ja tee on mõlemas suunas jälle sõidetav.

Järgmisena läks remonti Ummaru tee. Algas see teeäärte korrastamisega. Teepeenardes-se kogunenud pinnas kooriti kopaga ja veeti minema. Selle-ga sai teetamm osalise kalde ja ka tee muutus laiemaks.

Ummaru külas remondi-ti Ummaru farmi tee, mis oli väga viletsas olukorras. Isegi nii hull, et kevadel ei õnnes-tunud seda hööveldada. Peale sai veetud jämedamat kruusa ning nüüd on tee normaalselt sõidetav. Mõlema tee juures sai maha raiutud ka teeäärtes olev võsa.

Valli külas remonditi Mõi-sataguse tee. Esimeses etapis parandati tee keskosas üks truup, mis aastatega oli ära va-junud ja muutunud ohtlikuks. Tee peale sai veetud paras ko-

gus kruusa, et oleks võimalik seda edaspidi hööveldada.

Järgmise aasta teetööde täielikust kavast on veel vara rääkida. Kindlasti tahaks re-montimist Purku – Valli tee ja Valli – Põlma tee Põlma-pool-ne osa. Teetööde kavas on ka osa Kõrvetaguse küla teid, aga need selguvad juba järgmise aasta eelarve tegemisel.

Tamme külla tuleb jalg-tee. Praegu on käsil projek-teerimine. Selle eesmärk on riigimaantee nr 20148 (Koik-se-Purku) Tamme külas 1,73 km lõigul jalgratta- ja jalgtee projekti koostamine jalakäi-jate ja jalgratturite liikluse eraldamiseks sõidukite liiklu-sest. Maanteeameti tellimusel koostab projekti Selektor Pro-jekt OÜ. Sama projekti lisana saab vald ka tänavavalgustuse lahenduse.

Eelmises lehe ilmumisest on möödas ligi poolteist kuud. Selles numbris sai tutvustatud kavat susi ja tegevusi septemb-ris-oktoobris.

Paraku teeb elu omi korrek-tiive ja mitte alati ei saa kõik plaanitu teoks. Kahjuks jäi sep-tembris ära Tarvo Meti vitraaži-koolitus, kuid Hele-Mai Truuts on andnud lubaduse, et see koo-litus edaspidi siiski tuleb. Vaja on leida kõikidele osalistele so-biv aeg.

Täiskasvanud õppija nädala raames toimunud rahakoolitus andis osalejatele, isegi eluko-genud inimesele, asjalikku tea-vet.

Taaskordne teatrielamus tuli näitlejatelt Andres Lepi-kult ja Andres Tabunilt. Mehed mängisid laval iseennast – näit-lejaid, kellel oma tööga ja tööst tulenevate reisidega mööda avarat Venemaad võib juhtude üsna halenaljakaid asju. Aga samas andis etendus vaatajale pildi sellest, millised on näit-

lejate garderoobijutud enne la-vale minekut. Lavastus oli üles ehitatud huvitavalt – etendus etenduse sees.

Selle hooaja esimene õdus õhtupoolik õlivärvidega Inga Sule juhendamisl oli rahvaroh-ke, nii et oktoobrikuu maalitun-dideks sai suurem ruum leitud. Kaugeks ei peeta Lipale sõitu isegi Kohila, Juuru ja Rapla vallast.

Andsin lubaduse novemb-ri-detsembri tegevusi kajastada oktoobrikuu lõpul ilmuvas le-henumbris. Nüüd see aeg käes ongi, et anda väike ülevaade sellest, mis teoksil aasta lõpu-kuudel.

21. novembril on lubanud Lipale tulla Saepuru Sass ja Vinkli Aadu (Feliks Kark ja El-mar Trink) oma lustaka estraa-dikavaga, kus mehed mängivad mitmeid erinevaid pille, seal-hulgas ka suupille.

29. novembril toimub Rapla kirikus jumalateenistus adven-diaja alguse tähistamiseks ja

jõulurahu väljakuulutamiseks. Sealt läkitatakse küünlatuli ki-helkonna valdadesse.

30. novembril on kõigil või-malik tulla Kabala koolimajja kuulama Kabala segakoori ad-vendikontserti ja tuua sealt ad-vendituli oma kodudesse.

20. detsembril toimub tra-ditsiooniline koduste laste jõu-lupidu. Seekordseks külaliseks on lasteteater Sõber looga “Ok-kaline lugu”, kus juttu jõulu-kuusest ning peategelaseks on Siil.

27. detsembril veedame õhtu ansambliga Aare Viljan-dimaalt. Ja loomulikult jätkab maaliring oma tegevust.

Tuletan taas meelde: et mil-lestki mitte ilma jääda, palun jälgida infot valla kodulehe kultuuri kalendrist www.raik-kyla.ee.

Kaunist ja päikselist sügise jätku kõigile!

Vabaajakeskuse juhataja Anne Kalf

Mitme aasta järel sai teid remontida

Mis saab konstaablijaoskondadest?

Palju on küsitud, kas varem konstaablijaoskonnana tööta-nud majad Märjamaal, Kehtnas ja Kohilas pannakse nüüd kin-ni? Vastus on ei.

Need politsei kasutuses ole-vad hooned jäävad ka edaspidi selleks, milleks nad on loodud. politseinikele töö tegemiseks ja abivajajate teenindamiseks. Politseimajad või konstaabli-punktid, ega nimi polegi tähtis. Oluline on see, mida me pak-kuda saame. Üks on kindel, et selles hoones ei istu enam alaliselt politseinik, kes abiva-jajaid ootab. Selle asemel töö-tab piirkonnapolitseinik oma piirkonnas. Aga vastavalt vaja-dusele võib nimetatud hoonetes viibida ka rohkem politseinike, patrullijad, menetlejad, noor-soopolitseinik jne, kuid kindlat nn lahtioleku aega ei ole.

Politseimajadel on info ja kontaktandmed piirkonnapolit-seinikuga ühenduse saamiseks. Hädaabi korral tuleb alati helis-tada 110. Kui otsest ohtu ei ole või väljakutse ei ole kiireloo-muline, siis aidatakse esimesel võimalusel ja seejuures ei saa välistada, et aeg-ajalt tekivad ooteajad.

Seekordse reformi üheks edukriteeriumiks võiks olla nii politseiametnike kui ka elanike rahulolu suurenemine. Vaata-mata sellele, et politseinikud on valmis pingutama, ootame endiselt vabatahtlikke, kes soo-viskid kaasa aidata ja ka neid, kellel on kindel tahe abipolit-seinikuks hakata. Huvitavad koolitused ja võimalus turva-lisusesse panustada on garan-teeritud.

Raplamaa abipolitseinike rühmajuht on alates 1.10.2014 patrullitalituse juht Margus Kaldma (489 2904; margus.kaldma@politsei.ee). Huvi kor-ral küsige kindlasti lisainfot.

Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus

Raikküla Valla Leht6

Õppekäik viis Kohtla kaevandusmuuseumisse6. oktoobri hommikul algas Kabala lasteaia-põhikooli õplaste väljasõit Kohtla kae-vandusmuuseumisse. Sõit oli pikk ja suurem osa õpi-lastest sattus Ida-Virumaale esimest korda.

Seepärast oli ootusärevus suur ning juba sõidu ajal uu-distamist küllaga. Paljud nägid esimest korda tuulegeneraato-reid väga lähedalt ja ka tuha-mägedest saadi selgem etteku-jutus.

Kohale jõudes võttis meid giidina vastu mees, kes oli ise palju aastaid kaevanduses töötanud. Ta tegi lühikese sis-sejuhatuse Kohtla omaaegsest kaevandusest, näitas õpilas-tele suurt põlevkivikamakat, mida igaüks sai käega katsuda

ja ninaga nuusutada; selgitas, kuidas on põlevkivi tekkinud ja kuidas põlevkivi kasuta-takse. Seejärel oli aeg minna maa-alusele retkele. Kõigile anti pähe kiivrid ja kes tahtis, pani selga ka kaevurite jaki.

Mööda treppi laskusime 7–8 meetri sügavusele.

Maa all tutvustati erinevaid masinaid, millega kaevurid oma igapäevast rasket tööd te-gid. Mõned masinad pani giid ka tööle – nende mürast sai

küll igaüks oma päevase detsi-belliannuse kätte!

Meile selgitati ka, kuidas ja millega tehti lõhkamistöid ning demonstreeriti, kui kõ-vasti kärgatab üks plahvatus.

Päeva rosinaks oli kind-lasti maa-alune rongisõit ehtsa kaevurite rongiga, mis omal ajal vedas kaevureid töökohta ja tagasi. Ei oleks osanud ette kujutada, et need rongid nii kitsad ja madalad on ning nii suurt müra teevad.

Õpilastele päev meeldis, saadi teada palju uut ja huvita-vat ning nähti meie ilusat Ees-timaad teisest nurgast.

Õppekäik sai teoks Kesk-konna Investeeringute Kesku-se projekti toel.

Ülli Toomemäe

27. septembril tervitasime Purkus sügist. Traditsioo-nilise hoidiste päeva asemel keskendusime seekord meie teisele leivale ـ kartulile.

Rohkem kui sada aastat tagasi asus kartul leiva kõrval eestlaste toidulaual olulisele kohale ja on seal püsinud tä-naseni. Tänu kartulile kadusid Euroopast suured näljahädad. Noorema põlvkonna seas on kartul teenimatult põlu alla sat-tunud, usutakse, et kartuli söö-mine toob ohtralt lisakilosid. Tõsi, kartulis on palju süsivesi-kuid, samas aga ka kiudaineid, mis soodustavad seedimist ja

viivad kehast jääkained välja. Pigem tasub kriitiliselt vaadata seda, kuidas kartulit valmista-takse ja mida kartuli kõrvale süüakse.

Väljas oli 19 kartulisorti, lisatud põhjalik sordikirjeldus. Kõiki sorte sai maitsta ja aval-dada oma arvamust. Kartulite keetmine oli suur töö, ei olnud ju mõeldav eraldi üheksateist-kümnes potis keetmine. Ühes potis keetes ei tohtinud sordid segamini minna ja selle välti-miseks tuli kartulid eelnevalt niidi otsa ajada. Kõige rohkem hääli said ja kõige maitsvama-teks sortideks tunnistati “Pi-ret”, “Printsess” ja “Miraaž”.

Üldine arvamus oli, et ena-masti meeldivad inimestele kollased ja muredad kartulid. Suure eeltöö tegi kartulisortide tutvustamisel ära Urve Kenk, tema oli ka päeva idee autor.

Kartulite kõrval oli võima-lus tutvuda levinumate õuna-sortidega. Esindatud oli üle 10 sügis- ja taliõunasordi.

Kuna hoidiste kaasavõtmi-ne ei olnud keelatud, siis leidus põnevaid katsetusi ka hoidiste laual. Laine Luige õunamoos kakaoga meeldis kõigile ja val-mistaja jagas lahkelt oma ret-septi. See maius võiks lastega peredes edukalt asendada poes müüdavaid pähklivõideid. Kui

kellelgi veel õunu üle on, tasub proovida.

Õunamoos kakaoga1 kg puhastatud ja peenestatud õunu200–250 g suhkrut20 g kakaodvanilli või vanilliinsuhkrut

Päeva teises osas jagas Reet Merenäkk oma reisimuljeid Etioopiast, Seeba kuninganna ja kuningas Salomoni järglaste maast.

Reis Etioopiasse oli nagu reis läbi aja, kus kaasaegsed linnad eksisteerivad kõrvuti sajandeid muutumatute küla-dega ja leidub paiku, kus ei ole käinud ükski välismaalane. PowerPoint esitluse vahendusel tegime meiegi selle rännaku kaasa ja saime näha eksootili-si looduspilte, suursugust Tana järve, võimsaid kaljukirikuid ja metsikuid hõime nende loomu-likus elukeskkonnas.

Salle Nurmeta

Kunagise kaevanduse allmaasööklas. Foto kooli kogust

Purkus tervitati sügist

MTÜ Tammekoor ja Kappeli Külad annavad teada

KABALA KOOLIMAJAS30. november kl 12.00ADVENDIKÜÜNLA

SÜÜTAMINE• Töötoad

• Kabala segakoori kontsert

* * *

14.detsember kl 12.00JÕULULAAT

Info ja registreerimine Airika Rahuoja

mob 517 5112

Jälgi infot ka Faceboo kis MTÜ Kappeli Külad

Raikküla Valla Leht 7

Suvelugemisprojekt läks korda

Seekordne Kabala kooli sün-nipäevajooks liitus rahvusva-helise liikumisnädala (Move Week) ürituste sarjaga, seega saime oma üritust tutvustada üle kogu Euroopa.

Meie sportlikult peetud pidupäev toetas järjepideva liikumise ideed, et vähenda-da ülekaalulisust, südame-ve-resoonkonna ja muid tervise-hädasid.

Meie suurjooksuks valitud rajad on nüüdseks lõplikult välja kujunenud, kenasti kor-rastatud ja mõnuga joostavad. Kuni 10aastastele mõeldud raja pikkus on 4 km, vanemad läbivad 5,07 km.

Stardipauk tuli ehmatavalt vali – õpetaja Enn puhus lõhki õhupalli, mis ootamatult liiga

suureks paisus.Radadele lippas ligi 70 jook-

su- ja matkasõpra. Kooliõpilas-te hulgas olid külalisvõistlejad Raikküla vallavalitsusest, vah-vad härrasmehed Tallinna jook-suklubist Hermes, sportlased naaberküladest ja vilistlased. Rajal ja laudade taga tegutse-sid usinad kohtunikud, meie toimekas köök sättis kringleid ja joodavat. Soe sügisilm ja rõõmasad aktiivsed inimesed muutsid meie sünnipäevajooksu üheks järjekordseks õnnelikuks koosviibimiseks. Võitsid kõik, kes osalesid, kuid toon ära iga vanuseklassi parimad jooksjad.

Nooremas astmes olid kii-reimad Jette Vangonen (4. kl) ja Marten Oberg (RVG). Keskmises astmes Marili Orro (8. kl) ja Kaa-

rel Piirsalu (9. kl). Vanemas gru-pis võitsid Anete Düüna (RÜG) ja Madis Pajula (Lipa). Jooku protokolli leiate raplamsl.ee spordikalendrist. Fotod on üle-

val Kabala lasteaia-põhikooli facebooki lehel.

Peakohtunik Reet Tiisaar

Kabala Kablutamine oli juba 14. korda

Mälestame lahkunuid

Vaike Pajo

Tarbijakaitseamet tuleb inimestele lähemale

Kui eelmisel suvel korraldas Rapla keskraamatukogu suvelu-gemise ainult Rapla piires, siis sel aastal said liituda ka maa-konna rahavaraamatukogud kü-ladest.

Kolme suvekuu jooksul lu-ges programmi raames maakon-nas veidi alla kolmesaja lapse. Maakonnalehes on kirjutatud: „Lisaks teeb suurt rõõmu, et suvel võttis lugemisest osa 11 koolieelikut.“ Ka meie külas on

samuti väga-väga tublisid väi-keseid raamatusõpru!

Kabala raamatukogus kir-jutasin välja lugejapasse 14-le õpilasele. Neist seitse – Stella Paeste, Keithlyn Pajo, Maarja Leht, Marleen Leo, Marliis Leo, Marili Orro ja Perit Paeste – lu-gesid rohkem kui viis raamatut. Seega vastasid nad esitatud tin-gimustele, jäid kokkuvõtete te-gemise ajaks sõelale ja pääsesid Raplasse ühisele suvelugemis-

projekti lõpuüritusele. Kui Märjamaal, kus lapsi

kõige rohkem projektiga ühines, korraldati eraldi tänuüritus, siis seda tehti ka Kabalas. Tublid osalejad said preemiaks Ingridi kaardivalmistamise kursuse.

Kabalas lugesid lapsed programmi raames kokku 78 raamatut. Lastega suveprojektis töötamine oli tänuväärne ja mul on väga hea meel, et selles osa-lesime.

Projekti üheks eesmärgiks oli kindlasti lapsi lugema innus-tada. Ning sellele järgnev võist-lusmoment, mis on edasiviiva jõuga. Midagi olulist õppisid kõik.

Tänan väga julgeid peale-hakkajaid, kes pidasid ühisest ettevõtmisest lugu. Tänan ka kõiki täiskasvanuid, kes toetasid ja aitasid!

Hele-Mai Truuts

Nooremad jooksjad stardi ootel. Foto kooli kogust

Tarbijakaitseamet korraldab igal kuul vastuvõtte linnades/valdades üle Eesti, et tarbijad saaksid oma muredele lahen-duse kodu lähedal ning tarbi-jakaitseameti töötajaga silmast silma suheldes.

See on ideaalne võimalus nendele inimestele, kellel puu-dub internetiühendus ja/või kes ei oska ennast e-kirja teel piisa-valt hästi väljendada.

Vaata, millal toimuvad tarbijakaitseameti vastuvõtud Sinu kodukohas: www.tarbija-

kaitseamet.ee/et/ametist/vastu-vott-maakondades.

Raplas on vastuvõtt iga kuu esimesel esmaspäeval Tallinna mnt 14 kell 10.00-16.00.

Tarbijakaitseamet ootab Sind vastuvõtule, kui

• Sul on kauplejaga tekki-nud vaidlus, kuid Sa ei tea oma õigusi ega seda, kuidas edasi tegutseda;

• oled juba kauplejale kirja-liku kaebuse esitanud, kuid ei

saa kauplejalt 15 päeva jooksul vastust;

• oled juba kauplejale kir-jaliku kaebuse esitanud ja ka vastuse saanud, kuid vastuses pakutud lahendus ei sobi Sulle.

Rohkem infot enda õiguste ja kohustuste kohta tarbijana leiad ameti veebilehelt

www.tarbijakaitseamet.ee.

Nõuandetelefon 1330.

Raikküla Valla LehtVäljaandja Raikküla Vallavalitsuswww.raikkyla.ee

Toimetaja REET SAARreetsaar@hotmail.com, 5557 5936

8 Raikküla Valla Leht

Trükitud Saku trükikojas RebellisTiraaž 700

Kõigile sünnipäeva-

lastele päevi pikki,

ilusaid, aastaid palju ja toredaid!

September

88Martin Rekkaro

86Saima Junninen

85Linda TammaruHugo-Herbert

Koplimets

82Linda Lubaso

81Linda Niit

75Ahto Isakannu

70Ene Vangonen

Tõnu MeresmaaAnts Vainosaar

Oktoober

92Elmar Sõrmus

91Ester Litter

87Laine Uusima

84Asta-Regina

KuusemetsKalju Kingsepp

83Aino-Armilda

HaasmaaHarri Reiu

82Laine Oga

Erna Einama

80Vilaine Topper

Helga Arro

75Meeli Erm

Koidula AaldeÜlla Voomets

Aino Kõrgema

65Eha Kelder

Siia ilma sündis

Marta AstrikKristo Kuusmaa

14. novembril kell 19.00 HUUMORIÕHTU PURKU KOOLIMAJAS

Õhtu sisustab nalja ja muusikaga ansambel MOLEKULIDPiletid müügil 13. novembrini Purku raamatukogus, hind 4 eurot

Info: 4863223, 53308285

ÜLESKUTSE

Raikküla valla Avatud Noortekeskus on alates 2014. aasta jaanuarist laienenud: noortetoad

on ka Purkus ja Kabalas. Laienemisega seoses

napib meil lauamänge. Kui teil on kodus

kasutuskõlblikke, kuid teile enam mitte vajaminevaid

lauamänge, siis noored on väga tänulikud, kui te need

noorte keskusele kingite.

Palun võtta ühendust: Helen 5380 7562.

OÜ Slepe teostab kvaliteetseid pottsepatöid.

Ehitame ning remondime ahje, pliite, kaminaid ja teisi küttekehi. Hinnad

mõistlikud. Tel 501 6112 (Andres)

Müüa saematerjali, palju erinevaid mõõte.

Hinnad soodsad! Saadaval ka küttepindu 40-l võrkkotis – 1,30 € ja

1000-l võrkkotis – 20,00 €.

Info 5251520; 59036950

EELK Rapla koguduse teated

Rapla Maarja-Magdaleena kirikusReedel, 31. oktoobril kell 12 usupuhastuspüha jumalateenistus pastoraadi saalis

Pühapäeval, 2. novembril kell 12 hingede-päeva jumalateenistus; kell 18 hingedepäeva kontsert segakoorilt “Head Ööd, Vend”

Pühapäeval, 9. novembril kell 12 isadepäeva perejumalateenistus, kaastegevad pühapäeva-kooli lapsed

Pühapäeval, 16. novembril kell 12 jumalatee-nistus

Pühapäeval, 23. novembril kell 12 igaviku-pühapäeva jumalateenistus, kus mälestame ühe kirikuaasta jooksul lahkunuid, mängib pasunakoor

Laupäeval, 29. novembril kell 18 advendiaja algus - kihelkondliku jõulurahu väljakuuluta-mine ja advenditule saatmine valdadesse

Pühapäeval, 30. novembril kell 12 I advendi-pühapäeva jumalateenistus, laulab segakoor

Pühapäeval, 7. detsembril kell 12 II advendipühapäeva jumalateenistus, laulab Valtu kammerkoor

Pühapäeval, 14. detsembril kell 12 III advendipühapäeva jumalateenistus, mängib pasunakoor; kell 10-15 pastoraadis käsitöö näitusmüük koos loosilaua ja vaimuliku kirjanduse müügi-letiga, inglisaalis kohv ja koogid

Purkus Samaaria kojasJumalateenistused 9. novembril ja 14. det-sembril kell 15

Kehtna Peetri kirikusJumalateenistused pühapäeval, 23. novembril (mälestame lahkunuid) ja jõululaupäeval, 24. detsembril kell 15

Teenused erametsaomanikule:Metsakinnistute ost.Raieõiguse ost.Metsa ülestöötamine ja vedu.Metsamajandamise kavadekoostamine TASUTA.

Teave e-post: info@metsaamet.ee,

tel 5615 0680, Karl Lister

■■■■

OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad.

Tel 50 45 215, 51 45 215, info@est-land.ee