Nr 12 (102) Teisipäev, 15. detsember 2009 Hind 5 kr

Meil Krõlli lasteaias on aastaid olnud nii, et oktoobrikuus ühel õhtul kor-raldavad kooliminejate rühma lap-sed oma vanavanematele peo. Sel aastal on koolieelikud Jänku ja Sip-siku rühmas. Kuna Sipsiku rühm on liitrühm ja seal on õed-vennad ning eri vanuses lapsed, korraldasid ne-mad pereürituse hommikul, Jänku rühma pidu toimus traditsiooniliselt reede õhtul.

Kõigepealt tuli koostada plaan, kuidas külalisi vastu võtta, mida pak-kuda, kuidas saali kaunistada, mida kingitusteks valmistada....

Alustasime varakult kutsete val-mistamisega, sest ega kõik vana-emad ja vanaisad Kilingi-Nõmmes ela ning kutsed pidid õigeks ajaks ka Eesti kaugematesse nurkadesse kohale jõudma. Siis palusime em-mede-isside abi tühjade purkide ja küünlatopside muretsemisel. Nen-dest meisterdasime siidpaberi, PVA-liimi ja nööri abil rõõmsavärvilised küünlahoidjad kinkideks. Muusika-õpetaja Sirli valis laulud ja tantsud, mis tuli kenasti kontserdiks vormida ning mõtles välja, kuidas saal kau-nistada. Aga millega kalleid küla-lisi kostitada? Otsustasime lastega ise tervislikke kukleid küpsetada– ise sõtkusime taigna, ise vormisime

kakukesed, ainult küpsetamisel olid kokad abiks.

Kogu ettevalmistumisaega saat-sid vestlused headest kommetest ja austavast suhtumisest vanemates-se inimestesse, arutlesime inimese eluringi üle, õppisime luuletusi va-naaja koolipoistest ja koolitüdruku-test. Mõned emad-isad hoiatasid, et vanaisal jalad töntsid ja vanaemal selg kange. Oli neidki, kes soovita-sid lastega koos tantsimisest hoopis loobuda.

Peoõhtu oli elevust täis ja ootavad silmapaarid aknal otsisid oma küla-lisi. Ja tulijaid oli palju. Aitäh kõigi-le, kes meie ja oma lastelaste tegemi-si tähtsaks pidasid!

Ei oska ju arvata, mida külalised tundsid, aga vargsi silmanurka puge-vaid pisaraid pühiti siin ja seal. Sel-javalu ja haigeid jalgu saalis polnud, sest ühises ringis vihuti „Lapatuud“ lastega sama särtsakalt.

Meie, õpetajad, saime tunda kont-serdil uhkust laste esinemise üle ja veendusime, et meie lastel on niisama head kombed nagu vanaaja poistel ja tüdrukulel. Järgmisel sügisel on nad juba koolipoisid ja koolitüdrukud.

Jänku rühma õpetajad Tiiu ja Mall

Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!Taas hakkab üks aastaring täis saama ning kirikukellade kaikuvas kajas kuuleme jõuluajal nii tuttavat teksti pühakirjast, mis ütleb: „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel“. Nendesse sõnadesse on kätketud jõulusõnumi sisu. See sisu, mis annab inimese elule suuna ja tähenduse, ning mille üle me inimestena just jõuluajal hardusega mõtleme.

Aastatuhandeid tagasi astus kogu nähtava ja nähtamatu Looja, väeti inimlapse kujul, siia inimeste maailma. Vaevalt, et tolleaja maailm oli hullem või parem või valitsesid maailmas teistsugused seaduspärasused kui praegu. Looja tuli meie juurde just meie sarnasena - inimesena. Tuli selleks inimesena, et olla meile kõige lähemal. Olla niiviisi osaline nii meie muredes kui rõõmudes, ikka selleks, et meie, inimesed, mõistaksime inimeseks olemise saladust ning mõistes ka elaksime selle järgi. Seda saladust kuulutasidki inglid jõuluööl. Aastatuhandeid on möödunud jõuluöö sündmustest Palestiina aladel, aga ikka on põlvest põlve, kantud edasi, seda sama inimeseks olemise mõtet. Seda mõtet, mis kõneleb meile, et me ei ole mitte üksi oma rännuteedel, vaid alati on meid saatmas Looja, kes tahab, et avaksime Temale oma südame ning hooliksime kaasinimesest enda kõrval. Nii on inimeseks olemise juures kaks suunda. Vertikaalne, mille üks ots põrmus ja teine taevas, kõnelemas inimese vahekorrast Loojaga ning teine, suhetes kaasinimestega, horisondile laotumas. …Rahu maa peal…Rahu olulisust mõistame alles siis, kui oleme selle kaotanud. Siin maailma teedel ränduritena kõndides satume tihtipeale olukordadesse, kus murepilved varjutavad taevalaotust ning hinge kriibib äng. Sellistel puhkudel igatseme rahu. Ning rahu on see, mis laseb meil näha jälle sõpru, inimesi endi ümber, kelledest Jumalal on hea meel. Seda seletamatut ja kõike hõlmavat rahu soovin Sullegi, hea inimene, kõigil Sinu rännuteedel. Tea, et millised ka ei oleks rännuteed, on Looja isapale alati Sinuga.

Sulle rahu soovides,Saarde koguduse vaimulik Arvet OllinO

Vanavanemate pidu Krõllis

Pidu Krõllis.

Häid jõule, head vana aasta lõppu ja õnnelikku uut aastat!

Saarde Vallavolikogu ja Saarde Vallavalitsus

Neljapäeval, 24. 12. kell 16 ja kell 18

Jõuluõhtu jumalateenistus

Reedel, 25. 12. kell 10Esimene jõulupüha

jumalateenistus

Pühapäeval, 27. 12. kell 12 Jumalateenistus

Laupäeval, 26.12. kell 20Tali seltsimajas

JÕULUPIDU. Tantsuks ansambel Veskikivi, rahvast lõbustab Margus Abel, tantsutrupp Lancy showprogramm. Avatud baar. Piletid alates 14.detsembrist müügil Tali Perepoes hinnaga 50 krooni, kohapeal 75 krooni.Info tel 5184634 Astrid

Teisipäeval, 29.12. kell 20 Kilingi-Nõmme klubisAastavahetuse pidu. Esinevad võimlejad, Kaunimate Aastate Vennaskond, tantsutrupp Grandis. Tantsuks mängib Toomas Anni. Laudade reserveerimine kuni 20.detsembrini. Pilet 175.-Info tel 449 2202Reedel, 01.01.2010 kell 00:30 Kilingi-Nõmme klubisUusaasta tantsuöö koos ansambliga Polero

Jumalateenistused Saarde kirikus

Nr 12(102) teisipäev, 15. detsember 2009 2

LIVONIA

J Õ U L U L A A T

20. deTS. KeLL 10

SUVeAIASPeagi on jälle käes advendiaeg ning jõu-ludeni veidi üle kuu. Vallavalitsusel on juba jõulukuusk välja valitud.Ka MTÜ Livonia on alustanud jõulu-laada ettevalmistustega, sest aeg liigub aasta lõpus kiiresti.Meie plaan on korraldada parem laat kui eelmised, aga õnnestub see vaid siis, kui kõik laadale tulete.Ootame palju jõulukauba müüjaid, küllap jagub siis ka ostjaid. Käsitöömeistritel ja kunstnikel, kes on nõus osalema näitusmüügil Taluta-res, eelnevalt registreeruda telefonidel 56626942 või 56915098, sama käib ka nende kohta, kes soovivad korraldada toitlustamist Suveaias.Kirbuturg ootab teile mittevajalikke esemeid! Livonia

17.-18.oktoobrini toimus juba 52. korda ülemaailmne skautide Jam-boree on The Air ning 13. korda Jamboree On The Internet. Jambo-ree on The Air ehk lühendatult JO-TA on igaaastane skautide maail-maorganisatsiooni WOSM üritus, kus üle 500000 skaudi ja gaidi üle maailma loovad üksteisega kontak-te, kasutades raadioamatöörsead-meid. Lühilaine raadiosagedused kannavad osalejate hääle soodsa-te olude korral mistahes maailma punkti. Otseühenduste loomine ja suhtlemine teiste skautide ja gaidi-dega teisest maailma paikades teeb selle ürituse eriti atraktiivseks. JO-TA on tõeline suurlaager, kus iga üksik skaut saab tunda, mis on olla maailmaskautluse liige. Sõna Jam-boree tähendab suurlaagrit (Jambo - tervitus) ning on pärit skautluse looja Sir Robert Baden-Powelli‘lt, kes võitles 20.sajandi alguses Ing-lise sõjaväelasena Aafrikas.

Eesti osales sellel aastal üritu-sel ametlikult neljandat korda. Osa-lejate arv on aasta aastalt kasva-nud. Seekord oli töötamas rekordi-lised 6 raadiokeskust ning üks JO-TA Internetipunkt.

Kogunemised toimusid:Tagametsas - Kodumetsa püsi-

laagrikeskuses - JOTA laager;Tallinnas - Tallinna Polütehni-

kumi raadioklubis;Tartus - TÜ füüsikahoones;Kilingi-Nõmmes - raadioama-

töör Robert Krošetskini kodus;R a k v e r e s - R a k v e r e

Eragümnaasiumis;Jõgevamaal - Udukülas Tõnno

Vähi „raadio” talus;

Põlvas.Meie, Saarde skautide lipkon-

na liikmed, kogunesime juba raa-dio-suurlaagri eelse nädala teisi-päeval Robert Krošetskini lahkes-se koju Kilingi-Nõmmel. Esime-sel korral oli meid 8: Ants Aru-kask, Alvar Tatolder, Toni Kukke, Kristjan Kaldma, Gunnar Künnar-pää, Maris Lehtsaar, Ly Lillemägi, Hendrik Raid ja juhina kaasas Sir-li Arumäe.

Robert kostitas meid imemaits-vate isevalmistatud pirukatega ning viis meid tasapisi kurssi raadioama-tööride salamaailmaga. Ükski meist ei olnud varem midagi seesugust näinud ega kuulnud ning näis usku-matu, et on võimalik kontakteeruda

täiesti uute inimestega kaugetest tundmatutest paikadest. Esialgu tundus kogu see lugu lootusetult keeruline, alustades sellest, et oma nime tuli õppida ütlema veerimis-tähestiku abil. Lisaks täiesti tund-matud uued reeglid - mida ütelda, millises järjekorras, ja ikka vee-rimistähestiku abil. Tundus nal-jakas, et - „kuulen sind hästi” või „parimad tervitused” on võimalik edastada numbrikombinatsiooni-de abil. Ajapikku sai meile asi aru-saadavamaks, kuid need, kes meie seast vähem harjutasid kui näiteks Ants ja Alvar, ilmselt ilma Roberti abita suhelda ei oleks osanud. Tun-dub, et poistele hakkas asi huvi pak-kuma - nad külastasid Robertit ka

iseseisvalt ning suurlaagri toimumi-se päevadeks oli neil asi palju sel-gem. Siinkohal tahaksime ka tänu avaldada neile raadioamatööridele, kes lastele kannatlikult ning lahkelt vastasid ning noori kiitsid.

JOTA laupäeval külastasid Ro-bertit Saarde lipkonna Kavalate Re-baste salga tüdrukud, kõige pike-ma staažiga skaudid meie lipkon-nas - Kertu Kore, Kerli Kore, Andra Teearu ja Gery Pikkor, rändurieas Edgar Laksa ning Taavi Kovalevs-ki. Tundub, et tüdrukutel läks kon-taktide loomine ja suhtlemine päris hästi, igatahes oli raadioeetris kuul-da elavnemist, kui tütarlaste hääled kutsungit esitasid. Ei ole vist iga-päevane, et raadioamatöörid oleks

noored tüdrukud.Meie lipkonna noored said JO-

TA ajal raadio teel ühendust võtta nii lähedaste kui kaugete paikade noortega, alustades Eesti oma noor-test Tagametsas, Tallinnas, Tartus ning jätkates kontaktidega Saksa-maal, Inglismaal, Belgias, Austrias, Kamtšatkal, USA-s jne.

Kõige kaugemaid kontakte õn-nestus tabada Antsul, kes suht-les koguni Austraalia skautide-ga. Olgu

lisatud et kõik sided tehti ainult transiiveriga, lõppvõimendit kasu-tamata. Kasutusel oli 20m kuupan-tenn mille kõrgus maapinnast oli ai-nult 10m. Kokku tegid skaudid 221 QSO, neljalt kontinendilt 33 maaga. Juba on saabunud üsna palju QSL-kaarte sidede kinnituseks, nii elekt-roonilisi kui ka paberkandjal.

Oleme kõik suure ja huvitava kogemuse võrra rikkamad: õppisi-me midagi täiesti uut, mida igapäe-vaelus just sageli ette ei tule. Skau-did õpivad läbi tegevuse - see möö-dunud üritus oli selle veenev tões-tus. Meie südamlik tänu Robertile - „Roy”-le, kes leidis aega lapsi ja noori oma põneva harrastuse maail-maga tutvustada ning iga kord mil-legi heaga kostitada. Ehk kasvab mõnest raadioamatöörlusest huvi-tunud poisist kunagi talle tubli har-rastuskaaslane - praegu tundub see küll üsna tõenäoline.

Saarde skaut ide l ipkonna nimel

Sirli Arumäe

Just hingedepäeval ,02.novembril alustas oma tegevust Pärnu naiste varjupaik, mis on juba üheksas Eestis .

Varjupaiga eesmärgiks on võitlus naistevastase vä-givalla erinevate vormidega (füüsiline, psüühiline, sek-suaalne, majanduslik, vaimne), vägivallariskide enneta-mine ning vägivalla ohvrite toetamine.

Eesti riigi kohustus on tagada oma kodanike turva-lisus. Meie tänases ühiskonnas kannatavad siiski paljud naised lähisuhtevägivalla all . Politsei andmetel regist-reeritakse Lääne regioonis keskmiselt 2,3 perevägival-lajuhtumit päevas, neist 1,1 Pärnus. Selle probleemi lik-videerimiseks loodigi vabatahtliku kodanikualgatusena mtü Pärnu Naiste Varjupaik. Seejuures on järgitud Eu-roopa Nõukogu soovitusi, mille kohaselt on vajalik ta-gada minimaalselt üks koht naiste varjupaigas iga 7500 elaniku kohta. Meie varjupaigas ongi minimaalselt 12 voodikohta. Võtame vastu naisi igas vanuses, nii laste-ga kui lasteta koduse terrori all kannatajaid.

Varjupaiga töötajad teevad oma ränka tööd suuresti vabatahtlikkuse printsiibil, sest stabiilseid palgarahasid keskuse kasin eelarve ei võimalda

Lisaks ajutise elamispinna pakkumisele meie töö-tajad ka nõustavad naisi, andes juhiseid , kuidas keeru-lises olukorras juriidiliselt edasi toimida, et väljuda edu-kalt vägivallaringist.

vArJuPAiK PAKuB:? turvalist pelgupaika pärast vägivallajuhtumit

või vägivallaohu korral;? võimalust rahuneda, välja puhata;? vajadusel ajutist elupaika;? abi ametiasutustega (nt politsei, sotsiaalamet)

suhtlemisel;? informatsiooni probleemi juriidiliste külge-

de kohta (nt kohus, lahutus, lastekaitse);? tuge nn uue elu alustamisel;? võimalust alati varjupaika tagasi pöörduda,

et koos arutleda järgmisi samme;Hoolimata mõiste neutraalsusest on lähisuhte-

vägivald peaaegu alati sooliselt spetsiifiline kurite-gu, kus vägivallatsejaks on mees ja ohvriks naine.

Lähisuhtevägivald on igasugune lähisuhetes esinev väär-kohtlemine ja vägivald, kus kasutatakse võimu (füüsilist, vaimset, materiaallset) ning kontrolli teise isiku või isi-kute üle, tekitades neile füüsilist ja/või emotsionaalset kahju. Lähisuhtevägivald leiab aset eraelus, enamas-ti inimeste vahel, kes on omavahel lähisuhtes, veresu-guluses või seaduslikult seotud. Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed.

r a h u l i k p e l g u p a i k Varjupaik pakub abiotsijatele rahu ja turvatunnet. Siin saavad naised - võib-olla üle mitme öö - end rahulikult välja magada, oma asjade üle järele mõelda ning otsu-seid langetada. Töötajad abistavad neid ka sotsiaaltoetus-te taotlemisel, lahutuseasjade ajamisel ja muudes prak-tilistes küsimustes.

v ä g i v a l d k õ i g i s k i h t i d e s Väga sageli on viinaveaga vägivallatsejate psüühikas toimunud pöördumatud muutused. Kuid mitte kõik me-hed, kes oma naiste ja laste emade vastu kätt tõstavad, pole joodikud. Kurval kombel läbib perevägivald kõi-ki ühiskonnakihte ning on pärilik käitumismuster : kui poeg näeb, kuidas tema ema peksa saab, on väga tõe-näoline, et kunagi lööb ta ise oma naist.

Hea tahtmise korral saab vägivallaahela läbi lõigata, kuid selleks peab inimene esmalt oma probleemi tead-vustama. On väga tüüpiline, et noored naised, kellel on vägivaldne isa, valivad endale alateadlikult partneriteks vägivaldseid mehi, ise samal ajal kurtes, et miks nad ometi pidevalt valede tüüpide otsa satuvad.

P ä r i l i k v ä g i v a l d Käitumismustrite edasikandumisele tasuks mõelda neil naistel, kes taluvad perevägivalda, tuues põhjuseks, et kodust ei saa lahkuda laste heaolu nimel. Ideaalis peak-sid harmoonilises perekonnas olema mõlemad vanemad, kuid paraku on Rootsis tehtud uuringud näidanud, et üldjuhul ei anna pärast vägivallajuhtumeid peret nagu-nii kokku lappida.

S e a d u s e i a i t a Kodused rünnakud on räiged. Julmused, mida mehed oma elukaaslaste, abikaasade või elatanud emade suhtes

korda saadavad, ületavad taluvuse piiri. Vaatamata perevägivalla julmusele jääb see enamas-

ti karistuseta. Naised tunnevad vägivallatseja ees sellist hirmu, et ei julge kuskilt abi otsida. On juba suur samm edasi, kui naine teebki politseile avalduse.

Süüdistusasja ei võta naised aga ette juba seetõttu, et neil pole selleks raha. Naine peab esitama hagi, pal-kama advokaadi, ise juhtunut tõestama.

Kriminaalmenetluse alla kuuluvad meie seadus-te kohaselt piinamine ja korduv kehaline väärkohtle-mine, selle karistusmäärad on trahvist kuni viieaastase vabadusekaotuseni.

Isegi vägivallatseja paariks aastaks vangimõistmi-ne ei muuda olukorda paremaks , sest vabanemisel on karta mehe kättemaksu.

v ä g i v a l d o n v a l i k Alkoholism soodustab vägivaldset käitumist, kuid enne-kõike põhjustab seda madal enesehinnang. Vaid lähisuh-tepartneri mõnitamine, hirmutamine või otsese füüsilise jõu kasutamine suudavad vägivallatsejas luua mingi üle-olekutunde ning anda talle olukorra üle kontrolli.

Vägivaldne käitumine on alati valik. Väited, na-gu ei suudaks vägivallatsejad ennast kontrollida, ei pea paika. Kui taolisel mehel poes müüjaga konflikt tekib, ei torma ta ju teenindajale rusikatega kallale. Niisiis suu-dab ka vägivallatseja end tegelikult ohjes hoida - ta liht-salt ei taha seda teha.

Pärnu naiste varjupaiga eesmärk teenidada kogu maakonda on leidnud toetust ja head vastukaja Pär-numaa Omavalitsuste Liidult, et sõlmida koostööle-ping valdadega varjupaiga töö toimimise rahaliseks abistamiseks.

Seni kuni lähisuhtevägivald on Eesti ühiskonnas probleemiks, süütavad inimesed rahvusvahelisel nais-tevastase vägivallaga võitlemise päeval, 25. novemb-ril traditsiooniliselt akendel küünlad.

24 tundi on avatud Pärnu naiste varjupaiga tele-fon 53 98 16 20

mArgO OruPõld varjupaiga juhatuse liige

Skaudid raadio juures

Varjupaik lähisuhtevägivalla all kannatavatele naistele Häid jõulupühi, head

vana aasta lõppu ja

algavat uut aastat!

Saarde Sõnumid

Nr 12 (102) teisipäev, 15. detsember 2009 3

November – avatud klassiuste kuuII õppeveerandi alguses külastasid meie kooli Tartu Ülikooli teadlased ning viisid läbi Haridus- ja Teadus-ministeeriumi poolt tellitud uuri-muse õppekava läbivate teemade õpetamise kohta. Uuringus osale-sid õpetajad ja 9. klasside õpilased. Läbivaid teemasid peavad oma ai-netunnis õpetama kõik õpetajad. Eesmärgiks on kasvatada kesk-konda hoidvaid, säästlikku eluvii-si väärtustavaid, ohu korral õiges-ti käituvaid noori inimesi. Õpilased saavad nende teemade kaudu veel oskuse lugeda ajalehti ja ajakirju ning julguse teha õigeid valikuid elukutse ja karjääri osas. Sama-sugune uuring viiakse läbi veel 10 Eesti koolis. Seejärel saame meiegi teada, missuguse valdkonna õpeta-mist peaksime parendama.

4.novembril tutvustasid õpeta-jad-projektijuhid selle õppeaasta toimetamisi. Käigus on praegu 22 projekti, mis koolielule värvi an-navad, teadmisi laiendavad ja õpi-lasi toetavad.

Üks projektidest, „tuulik 2” on tänaseks lõppenud. Eve Sinijärv, El-li Altin, Eha Kipri ja Mari Karon käisid uudistamas projekti tulemu-si Rannus ning osalesid lõppkonve-rentsil Tartus. Meie projekti saadu-seks on ilmakaarte lillepeenar, mis algklasside maja hoovil oma täht-sat elu elab.

11. klasside õpilased peavad klassi lõpetamiseks koostama uu-rimistöö. Novembrikuuga lõppes teemavaldkonna valik, juhendaja otsimine ja kokkuleppe sõlmimi-ne. Praegu peaks õpilased lugema kirjandust ja kribinal kirjutama töö referatiivset osa.

Abituriendid osalesid töövar-jupäeval. 16 õpilast olid varjuks lasteaia Krõll õpetajatele, sest nen-de valikaine kursuse nimi on laste-aiaõpetaja eelkursus. Noorpoliitik Marko Mei (12.R klass) lubati pea-ministri varjuks. Marko arvas pä-rast pikka tööpäeva, et peaminister on muhe mees ja sobib väga hästi sellele ametikohale.

9. klasside õpilased, kes õpi-vad saksa keelt, lülitati novembris

euroopa Komisjoni keeleosku-suuringusse ja nad läbisid nn sõel-testi. Uuringus osalevad 40 Ees-timaa kooli ja märtsis selgub, kas oleme ka põhitesti sooritajad. Testi eesmärk on selgitada välja võõrkee-leõppe tulemuslikkus ja anda teavet keeleõpetusega seotud tegurite koh-ta. Õpilastel on võimalik Euroopa testi läbimine märkida hiljem oma elulookirjeldusse.

12. novembril esitasid 5. klassi

tüdrukud vahva gripitantsu ja kõik proovisid järgi tantsida. Päev oli kuulutatud üleriigiliseks gripivasta-se liikumise päevaks. Aga vist oli-me juba hiljaks jäänud ja gripilai-ne jõudis kooli. Aasta 47. nädalast alates igal reedel esitab õppealaju-hataja tervisekaitsele aruande hai-guse tõttu puuduvate õpilaste kohta. Enim oli puudujaid 16.-20. novemb-ril, mil päeva puudujate arv oli roh-kem kui sada. Õnneks said kõik õpi-lased ja õpetajad ruttu terveks.

20. novembriks mõtestas iga klass enda jaoks lahti teema „Koos on hea!” Valmisid plakatid ko-duklasside seintele. Kõiki valmi-nud töid ja väljajoonistatud mõt-teid on võimalik vaadata kooli koduleheküljel.

Algklassid vaatasid 23. novemb-ril Eesti lasteteatri etendust „Seits-me maa ja mere taga” ning 25. no-vembril lustisid kadrikarnevalil.

inglise keele huvilised viis õpe-taja Signe Vahtramäe Tallinnasse vaatama inglise-keelset Oscar Wil-de näidendit „THE IMPORTANCE OF BEING EARNEST” („Kui täh-tis on olla Earnest/tõsine”)

November oli õnnestumiste poolest rikas. Sudoku maakonna-võistlusel saavutas õpetajate Anne Aasametsa, Eha Kuke ja Helle Õige juhendatud võistkond II koha. Tub-lid sudokude lahendajad olid Eleo-nora Vaher (5.b), Ranet Leets (7.a), Maie-Liis Piirikivi (6.b), Kristii-na Liiva (8.a) ja Janet Lain (9.a). 16 õpilast osales geograafiaolüm-piaadil, oma klassis tulid I kohale Kadri Meriste (10R) ja Laura Lilles-te (9.a). Helen Roostma (7.b), Ran-do Tõnisson (9.a), Ott Eerik Pärtel

(10.R), Mihkel Vinogradov (11.R) ja Kristjan Pahk (12.R) saavutasid II koha. Siiri Rist (11.R) ja Marek Kar-tau (12.R) tõid koju III koha. Kõiki tublisid juhendas geograafiaõpeta-ja Elli Altin.

Mare Hallopi ja Inge Posti poolt veetava projekti „lugeda on mõ-nus” õpilased esinesid võidukalt kokkusaamisel Tallinnas ja tõid kaasa I koha diplomi ettekande eest. Ettevalmistustööd aitasid teha kunstiõpetaja Kadri Karon ja muu-sikaõpetaja Esta Kivisild. Raama-tute kaitsmise, päästmise ja hoid-misega tegelevad meie koolis Ke-vin Inter, Tõnu Kask, Laura Liivet, Kerlin Lehemets, Agneta Miilimäe, Helina Mihkelson, Laura Pärna, Merlin Raid, Daisy Kase, Mariliis Laas, Hanna-Eliise Mägi, Merilin Mägi, Kita-Ly Remmelgas, Kris-tiine Soop, Kenter Kirschbaum, Greg Hallop, Raido Mägi ja Krist-jan Puusepp.

Timo Tamm, Väino Daum ja Taivo Aal olid edukad ees-ti meistrivõistlustel lauamängu-des. võrkpallipoisid said koolilii-ga Pärnu maakonna turniiril III ko-ha. Meie tublid võrkpallurid on Ra-net Leets, Mart Leesi, Veiko Vin-kel, Mihkel Nuut, Taivo Kovalevs-ki, Kristjan Pärn, Raido Mägi, tree-ner Reine Klettenberg.

Klassiuksed olid avatud ja esi-mese advendipühapäeva järel sai iga klass endale jõulukalendri ning laterna tulukesega. Talvise kooli-vaheajani on 17 õppetööpäeva det-sembris. Ehk jõuab talv ka kohale!

mAri KArOn Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi

õppealajuhataja

Sel aastal 26. novembril, kodani-kupäeval, andsid Stenbocki ma-jas toimunud pidulikul vastu-võtul peaminister ja siseminis-ter üle kodanikupäeva aumär-gid 15 kodanikule, et tunnusta-da nende südame ja hea tahtega tehtud tööd ning silmapaistvaid algatusi. Nende seas oli ka Ai-ta Matson, Tihemetsa Põhikoo-li direktor.

Aita Matson on lõpetanud Väljaküla 8-klassilise Kooli (1966, praegu Tihemetsa Põhi-kool); Kilingi- Nõmme Keskkoo-li (1969); Tallinna Pedagoogika-ülikooli (1980).

Alates 1978. aastast töötab Aita Matson Tihemetsa Põhikoo-lis emakeeleõpetajana, oli õpeta-jatöö kõrval ka õppealajuhataja. Viimased neli aastat juhib ta Ti-hemetsa Põhikooli.

Aita Matson on neljandat koosseisu olnud valitud Saar-de valla volikokku, olnud te-gev ka volikogu aseesimehe-na. Ta on aktiivselt osalenud

erinevates komisjonides. 2005. aastal valitud Pärnumaa Aasta-te Pedagoogiks.

Aita Matson on abielus ning üles kasvatanud neli väga tubli tütart, kes kõik on omandanud kõrghariduse ning leidnud oma koha elus.

Aita Matson on alati pühaks pidanud pereväärtusi, isamaali-sust, haridust. Ta ei ole pühendu-nult suunanud mitte ainult oma tütreid, vaid olnud paljudele meie kooli õpilastele vaimseks teenäi-tajaks. Nii õpilased kui ka kollee-gid hindavad kõrgelt õpetaja Aita arvamust ja seisukohti.

Oma tegutsemisviisi ja tasa-kaaluka käitumisega on ta ala-ti eeskujuks nii kolleegidele kui valla rahvale. Aita Matson on pälvinud kõigi lugupidamise ja tunnustuse. Ta peab väga täht-saks õigete väärtushinnangute kasvatamist, isamaalisust, koda-nikujulgust, vastutust.

Vastvalitud volikogus seisab Aita ettevõtluse alustamise toe-tuse eest, et valda tekiks uusi töö-kohti, edeneks sellega majandus ja suureneks motivatsioon mida-gi korda saata.

Oma põhitöö kõrvalt on ta aktiivne ühiskondlikus elus. Avaldab oma seisukohti ja ar-vamusi ka kohalikus vallale-hes. Lisaks sellele on A. Matson

elukestva õppe hea näide. Äsja lõpetas ta mentorikoolituse. Võ-tab osa projektitööst, õpetab ve-nekeelsele elanikkonnale riigi-keelt, et neil oleks võimalik lei-da sobivat tööd.

Aita on väga avatud uuele ja huvitavale, ta hindab kõrgelt laste ja täiskasvanute ise teha tahtmi-se soovi. Võimaluse korral lööb alati ise kaasa koolis toimuva-tes loomingulistes töödes ja te-gemistes. Aita puhul on tavali-ne kohata teda nii kodustel re-monditöödel, pintsel peos; ko-duaias, labidas kaenlas; teatris, saamaks midagi hingele ja koo-lis, juhatamas lõpuaktust ning tuletamas lastele meelde, et ne-mad ongi Eestimaa tulevik. Kõi-ge selle juures saadab Aitat alati mõnus huumor ja oskus ka enda üle naerda. Meie arvame, et te-maga võib vabalt luurele minna ja on kindel, et nalja ja tööd te-hakse võrdselt palju ning kõik ta-kistused saavadki ületatud. Ai-ta on sõber, kelle peale võib igas olukorras loota.

Aita Matson on tulihinge-line kodumaa patrioot. Aateli-sed väärtused on tema jaoks vä-ga tähtsad.

Kollektiivi nimel Marju Sepp, Maige Reidla, Aivi Reidla

Inimesed, kes on jäänud töö-ta, pöörduvad tihti haigekassas-se küsimusega, mis saab nende ravikindlustusest.

Töösuhte lõppemisel jätkub ravi-kindlustus veel 2 kuud. Ravikindlus-tuse jätkumiseks tuleks selle aja jook-sul pöörduda Töötukassasse.

Inimestele, kes on end arvele võt-nud Töötukassas, kehtib ravikindlus-tus kogu töötuks olemise perioodil. Töötuna arveloleku perioodil maksab riik isiku eest sotsiaalmaksu.

Töötukassa kaudu tekib alus õigu-sele saada ravikindlustust

töötuskindlustushüvitise saajatel (hüvitise arvutamise päevast)

töötutoetust saavatel inimestel (toetuse arvutamise päevast)

töötutel, kes ei saa töötutoetust (töötuna arveloleku 31päevast)

töötutel, kes osalevad tööprakti-kal, tööharjutuses või vähemalt 80 tundi kestval tööturukoolitusel ning ei saa töötutoetust (osalemise esime-sest päevast)

mittetöötavatel isikutel, kes on osalenud tuumakatastroofi tagajärge-de likvideerimisel (avalduse esitami-se päevast)

Inimene ei pea ravikindlustuse saamiseks haigekassale dokumente esitama. Andmed kindlustuse alusta-miseks, lõpetamiseks ja peatamiseks

esitab Töötukassa ja kindlustus tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemise päevast.

Inimesel on ravikindlustuskaitse Töötukassa kaudu kuni ta täidab töö-tuna arveloleku nõudeid: otsib aktiiv-selt tööd (jälgib töökuulutusi töötu-kassas, ajalehtedes ja töövahendus-portaalides ning võtab sobivate töö-pakkumiste korral tööandjatega ühen-dust jms); pöördub määratud ajal töö-tukassasse vastuvõtule; täidab indivi-duaalses tööotsimiskavas kokkulepi-tud tegevusi; võtab vastu sobiva töö ja on valmis kohe tööle asuma.

Kui Töötukassas arveloleku pe-riood on lõppenud, kehtib ravikind-lustus veel 1 kuu. Erandiks on töö-tuskindlustushüvitist saavad isi-kud, kelle ravikindlustus lõpeb 2 kuu möödumisel.

Infot töötuks registreerimise ja töötutoetuste ning –hüvitiste ning avalduste ja vajalike blankettide koh-ta leiate Eesti Töötukassa kodulehelt või esindustes.

Ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida riigiportaalist eesti.ee või haigekassa infotelefonil 16363.

Pille tAelEesti Haigekassa Pärnu osakondJurist

Kadrikarneval.

Kodanikupäeva aumärk Aita Matsonile! Töötu ravikindlustus

Nr 12 (102) teisipäev, 15. detsember 20094

.Hea Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla rahvas. Aasta hak-kab läbi saama ja nii nagu iga kor-ralik asutus on ka meil aeg kokku-võtteks. Kohalikele ja Eesti pritsi-meestele on see aasta väga tähen-duslik olnud ja seda eriti tasusta-mise osas. On ju inimese esma-seks eksisteerimiseks ja hinge sees hoidmiseks vaja süüa ja selle han-kimiseks on vaja raha, mida teeni-takse tööd tehes. Sel aastal vähen-dati meie palganumbrit 8% võr-ra ja ees ootab järjekordne vähen-damine. Aasta algul kaotati lisaks

ära nii lisatasud kui ületunnitöö (7-8%). Positiivne on see, et uuest aas-tast meie komandot ei taba koonda-mise ja sulgemise laine. Meie linna, Saarde valda ja ümbruskonda ka-tab Kilingi-Nõmme Päästekoman-do oma 16 mehe ja Tali abikoman-do 4 mehega. Kilingi-Nõmme Pääs-tekomando meestel tuleb välja sõita igale poole, kuhu väljasõidu korral-dusega käsib häirekeskus.

Aasta jooksul on meie koman-do meeskonna osas toimunud mit-meid muudatusi. Aasta algul meil töötanud Alar Luhaäär valis juu-list uueks töökohaks Pärnu keskko-mando. Augustist töötab meil Sin-di mees Silver Saar. Novembrist läks lapsehoolduspuhkusele Elari Kuhi ja tema asemel on tööl Kalle Koop, kes läbis Pärnu keskkoman-do kuuajalise koolituse. Eelmisel aastal alustas ja sellel aastal lõpetas edukalt Väike-Maarja Päästekooli

spetsialisti koolituse Sven Koovit, kes töötab alates juunikuust mees-konna vanemana. Juunis lahkus töölt senise 4. vahtkonna meeskon-na vanem Jaak Ilves ning novemb-rikuust töötab komandos 5. mees-konna vanemana Mõisaküla mees Roman Elblaus.

Mehed komandos on kõik kõ-vad spordimehed ja vabariigis prit-simeeste võistlustel on alati saavu-tatud häid tulemusi. Pärnumaa prit-simeeste meistrivõistlustelt toodi 2009 aastal ära esikoht.

Hetkel on meie komando koos-seis selline:

1.vahtkond Arvo Linnuste – meeskonna vanem

Kert Jefimov – päästjaIndrek Ennusaar – päästja2.vahtkond Haivar Kielas –

meeskonna vanemR e n n o R e i n h o l d

– vanempäästja

Uno Toodu – vanempäästja3.vahtkond Peeter Põder –

meeskonna vanemRiho Mägi – vanempäästjaSilver Saar – päästja4.vahtkond Sven Koovit –

meeskonna vanemRaivo Märtson – vanempäästjaArvo Kask – päästjaVaruvahtkond Roman

Elblaus – meeskonna vanemVillu Pikker – päästjaKalle Koop – päästjaTali komando eesotsas toimetab

Kalmer Kiviste.Ja nüüd meie tegemistest lõp-

peval aastal. Tulekahjusid kustuta-sime 31, kulu 3 korral. Avariidele sõitsime 4 korral ja ühel korral ko-ristasime allaaetud looma teelt ning 8 korral vabastasime tee puudest, mis olid sulgenud liikluse. Õnnetu-si veekogul on olnud 3, õlireostust 1, gaasiavariisid 1 ja ukse avamist 5

korral. Vale väljakutse peale on teel olles tagasi tuldud 4 korral.

Ja nüüd muud väljasõidud: ob-jekti tuletõrjealarmi käivitumise peale 13 korral, veevõtukohti kont-rollitud 14 korda, lasteaedu külas-tatud 6 korral, suitsuandureid pai-galdatud 5 korral, uute objektidega tutvumas käidud 6 korral, kanna-tanute tõstmisel kiirabi abistatud 3 korral. Õppuseid Kiriku järve ää-res ja vanas politseimajas läbi vii-dud 44 korral.

Aasta lõpp ja jõulud on saabu-mas. Meie kollektiiv soovib teile kauneid jõule ja rõõmsat aastavahe-tust oma pere, armastatud inimes-te ja sõprade keskel ning ennekõike seda, et pühad mööduksid turvali-selt ja uus aasta tooks teie unistus-te ja lootuste täitumist.

Olev PAuKSOnKilingi-Nõmme Päästekoman-

do pealik

Maikuus saab alguse järjekordne maaväe suurõppus Kevadtorm, toimudes Sakala- ja Pärnumaa valdade territooriumitel, hõlma-tes valdu Abja-Paluojast Paikuseni. Maas-tikul hakkavad oma teadmisi lihvima ja ra-kendama üle 3000 kaitseväelase, tehes seda kolme nädala jooksul.

Kuni aastani 2010 on Kevadtormi läbi-viimise piirkondadeks olnud erinevad maa-konnad Kirde-, Ida- ja Kagu- Eestis, siis seekordne kevadine suureksam maaväge-des toimub esmakordselt läänepoolsema-tes maakondades. Kevadtormi alade vahe-tamine on otseselt seotud Kaitseväe üles-andega – tunda oma riigi maastikku ja ol-la valmis millal tahes ja kus iganes kaitsma Eesti Vabariiki.

Sarnaselt eelnenud aastatele kogunevad suurõppusele Eesti maaväe erinevates väl-jaõppekeskustes ettevalmistuse saanud ük-sused, et tegutseda ühtse juhtimise all la-dusas koostöös ühise püstitatud eesmärgi nimel. Kevadtorm on tõsine eksam kõigile osavõtjaile, kus maksimaalselt realistlikes ja rasketes tingimustes tuleb tegutseda tõ-sise vastase vastu.

Õppusel osalemine annab kolm näda-lat tõsist tööd ja lõppedes teadmise – se-da igaühele – hakkama sain! See on hea ja ülev tunne, mida tavatreeningutel ei koge

ja kusagilt mujalt ei saa.Peale sõjalise poole kannab Kevadtorm

ka teist ideed, ühtsuse ideed, sest ainult koos-töös oma rahvaga suudab vägi kaitsta riiki. Hea koostöö omavalitsuste ja valdade elani-kega õppuse toimumise alal on üks peami-si ülesandeid nii täna kui ka homme. Eesti Kaitsevägi on rahvavägi ja ei saagi olla tei-siti, kui ühinevad kaitseväelaste austus loo-duse ja kohalike elanike ja nende kodu vastu ning elanikkonna heatahtlik suhtumine oma väkke. Siit tulenevalt on selge, et Kaitsevägi sõlmib enne õppuse algust ka lepingud maa-omanikega, kelle valdusi soovitakse Kevad-torm 2010 käigus kasutada.

Kevadtormil osalejad peavad jätma maha maad ja metsad sellistena, nagu need mei-le kasutada anti, püüd mitte kahjustada teid ja maastikku on esimesel kohal alates õp-puse planeerimise faasist. Õppust planee-riv staap loodab kohaliku elanikkonna toe-tusele ja mõistvale suhtumisele nii etteval-mistaval kui ka õppuse toimumise perioodil. Arvestame tõsiasjaga, et Eestit saab kaitsta ainult üheskoos ja seda kaitsmist saab har-jutada ainult Eestis.

Priit rööPKapten , Lääne Kait ser ingkon na

teabeohvitser52 254 58/ 71 75004

Inimesed, kes on jäänud tööta, pöörduvad tih-ti haigekassasse küsimusega, mis saab nen-de ravikindlustusest.

Töösuhte lõppemisel jätkub ravikind-lustus veel 2 kuud. Ravikindlustuse jätku-miseks tuleks selle aja jooksul pöörduda Töötukassasse.

Inimestele, kes on end arvele võtnud Töötukassas, kehtib ravikindlustus ko-gu töötuks olemise perioodil. Töötuna ar-veloleku perioodil maksab riik isiku eest sotsiaalmaksu.

Töötukassa kaudu tekib alus õigusele saa-da ravikindlustust

töötuskindlustushüvitise saajatel (hüviti-se arvutamise päevast)

töötutoetust saavatel inimestel (toetuse arvutamise päevast)

töötutel, kes ei saa töötutoetust (töötuna arveloleku 31päevast)

töötutel, kes osalevad tööpraktikal, töö-harjutuses või vähemalt 80 tundi kestval töö-turukoolitusel ning ei saa töötutoetust (osa-lemise esimesest päevast)

mittetöötavatel isikutel, kes on osalenud tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimi-sel (avalduse esitamise päevast)

Inimene ei pea ravikindlustuse saami-seks haigekassale dokumente esitama. And-med kindlustuse alustamiseks, lõpetamiseks

ja peatamiseks esitab Töötukassa ja kind-lustus tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemise päevast.

Inimesel on ravikindlustuskaitse Töötu-kassa kaudu, kuni ta täidab töötuna arvelole-ku nõudeid: otsib aktiivselt tööd (jälgib töö-kuulutusi töötukassas, ajalehtedes ja tööva-hendusportaalides ning võtab sobivate töö-pakkumiste korral tööandjatega ühendust jms); pöördub määratud ajal töötukassasse vastuvõtule; täidab individuaalses tööotsi-miskavas kokkulepitud tegevusi; võtab vastu sobiva töö ja on valmis kohe tööle asuma.

Kui Töötukassas arveloleku periood on lõppenud, kehtib ravikindlustus veel 1 kuu. Erandiks on töötuskindlustushüvitist saa-vad isikud, kelle ravikindlustus lõpeb 2 kuu möödumisel.

Infot töötuks registreerimise ja töötutoe-tuste ning –hüvitiste ning avalduste ja vaja-like blankettide kohta leiate Eesti Töötukas-sa kodulehelt või esindustes.

Ravikindlustuse kehtivust saab kontrol-lida riigiportaalist eesti.ee või haigekassa in-fotelefonil 16363.

Pille tAel Eesti Haigekassa Pärnu osakond Jurist

Kevadtorm 2010 tuleb Sakala- ja Pärnumaale Töötu ravikindlustus

Päästeteenistuse järelkasv tehnikaga tutvumas.Rasmus, Johanna ja Sander oma joonistustega päästeteenistuses.

Nr 12 (102) teisipäev, 15. detsember 2009 5

Mälestusi Nõukogude-Afganistani sõjast

Kultuurikülade noortelaager Tommerupis 18-26 juuli 2009

esimene lahingEsimeses lahingus sai komandör surma. Aivarit seal ei olnud, sest teda oli kästud kahe teise masina-ga mujale minna. /.../Küla oli ees, mööda ei saanud. Tuli sõita ümber küla, et keegi sealt põgenema ei saaks. Küla oli piki jõe kallast. Ai-var ei saanud aru, kust see küla al-gab, kust lõpeb. Hiljem selgus, et oli sõitnud juba vahepeal Pakistani väl-ja. See oli seal mingi piirijõgi.

Teel Aivar vaatas, et naised- lap-sed jooksevad ringi, labidad käes. Käsk oli lasta. Kuulipildur tahtis laskma hakata. Aivar keelas, et loll, teised tulevad põllult. Tegeli-kult kaevasid hoopis neile lõksu. Kevadel oli suurvesi enamuse sil-last ära uhtunud. Üks tala oli vaid alles. Külarahvas punus vitstest katte peale, kattis selle saviga. Kui Aivar poleks seda vaatama jäänud, oleks sillast üle sõites kuristikku kukkunud. /…/

Tegelikult oli rahvusvaheli-ne seadus selline, et võõrväed ei oleks tohtinud seal midagi teha. Kõigepealt pidid lahingusse mine-ma afgaanlased, nende ahelik. Siis 200 m pärast toetuseks vene sõdu-rid. Afgaaniahelik läks tegelikult täpselt nii kaua, kuni esimene mees sealt maha lasti. Siis olid kõik pikali maas ja miski vägi neid enam püsti ei ajanud. Peale selle ei tahtnud nad omasid lasta, sest vastas võis mõni sõber või sugulane olla. Afgaanla-sed olid vägisi püssi all võetud. Nad

olid oma mundriga oma armees. Ja kui keegi neist surma sai, siis sellest telkmantlist, kus surnu asus, pidid sada meest kinni hoidma ja ära too-ma. Ja ikka kogu sõdimine jäi vene jalaväe ülesandeks.

Nii kui vene sõdurid tulid, jook-sis küla laiali. Inimesed panid mä-gedesse, mõni peitus ka keldrisse. Kes neid ikka sealt otsis. Sõjaväe ülesandeks oli külad hävitada. Ja-laväele jagati rakette, uks lahti, ra-kett sisse, ja põmm! Maha jäi aher-vare, tühi maa. Mõnikord olid täna-vad kitsad, siis tuli tank, sõitis üle majade tänava sisse. ,,Uuele täna-vale“ pandi tavaliselt irvitades tan-ki komandöri nimi, näiteks Petrovs-ki prospekt.

Laibad, mida omaksed kokku ei korjanud ega ära ei viinud, läk-sid paari päevaga tumelillaks ja pai-susid. Tagasi tulles olid külakohad laibalehka täis.

OlmestAasta jooksul magati ühe mad-

ratsi peal. Linu polnud, oli üks pa-di. Seesama munder, millega tul-di, oli ainuke rõivaese. See oli lõ-puks nii viledaks kulunud, et ta-gumik oli nagu marli. Aluspükse polnud. Kannikad välkusid. Oli ai-nult padjapüür. Tumeroheline mun-der oli pleekinud liivakarva, sama mis padjapüüri värv. Lõikas mees siis sellest tükid ja paikas oma püksi tagumikku. Jalanõusid pol-nud. Kirsad ja botinkad olid selleks ajaks läbi. Mehed olid poolpaljalt ja

paljajalu. Aivar tegi kirsadest kotad: lõikas sääred maha ja varbad välja, kannad lahti. Sai pidevalt sõimata võõrastelt, kes üle vaatama tulid, millised nad välja näevad. Aga uut varustust ka ei toodud.

Süüa sai ainult putrusid, kuivai-neid. Riisipuder oli kõige parem.Ta-valiselt oli see koos kanaga, mis oli juba halvaks läinud. Siis olid need konservid ümmargused nagu pal-lid. Loomaliha- ja kalakonservid. Leiba küpsetati seal ise. Kui tut-vusi oli, siis said konservi kõrvale viiluka leiba. Suppi keedeti ka, aga kui jõudsid katelokiga masina juur-de, oli see poolenisti liiva täis. Kee-ristormid olid .

Enamjaolt käis asi nii, et me-hed sõitsid külasse, mis oli tavaliselt mahajäetud. Suuremad loomad olid kaasa võetud, kanad olid alles. Põ-hiliselt kanalihast toitutigi. /…/

Nemad tegid ise veini. Sõber Miša tegi. Tõid telkmantli täie vii-namarju, pigistasid need käte vahel puruks koos kobaratega, siis jäeti köögi roostevabast 50 l nõusse kol-meks päevaks käärima – oligi val-mis. Viinamarjas suhkrut palju. Kellel oli padjapüür veel alles, selle läbi mass kurnati ja vein pandi sa-vikannudesse. Kanne oli seal pal-ju. Savikannud olid nagu külmka-pid, poorsed. Panid veini sisse, läks see seal jahedaks. Auramisel kogub soojusenergiat ja vesi läheb jahe-daks. Kõigile oma joogipudelitele tehti sinelist vutlarid ümber, kasteti

see vette ja pandi päikese kätte, siis läks vesi pudelis jahedaks.

Vett toodi nagu loomadelegi mustade kanistritega, millel pet-rooleumi lõhn ja maitse juures, aga januga läks kõik alla.

Kohalikud püsti kusta ei tohti-nud. Algul oli ikka naljakas vaa-data, kui mehed pissisid põlvili. Ka hädale minnes ei tohtinud ta-gumik paljas olla, võeti tekk kaa-sa. Kükitati selle all. Alasti ujumi-se eest sai Aivar kaaslastega ikka vastu päid ja jalgu.

Ja täid! Kus nad olid nendega hädas. Nii kui jalavägi sisse tuli, rei-di ajal, olid nad jälle täisid täis. Kui ära läksid, said vahepeal neist lah-ti. See laul pidas ikka paika: täisid täis ja ilma püksata...

Plahvatus sõjaväesKord toimus plahvatus, kus ter-

ve lennuväli lendas õhku. Äkki käis selline pauk ja nagu aatompommi seen tõusis üles. Keegi ei teadnud, mis juhtus. Kohe blokeeriti kõik teed, hakati masinaid puistama.

Tegelikult juhtus nii, et pom-milao mees puhastas automaati ja tegi kontrolllasu laskemoona kas-ti. Vaatas, et kast põleb. Pani liiva peale. Kuid tegelikult jäi see mür-sukast edasi sisisema. Mehed läk-sid minema. Mõne aja pärast toimus plahvatus ja sealt lendas mürsk otse pommilao uksest sisse. Toimus suur plahvatus– sajad tonnid lõhkeainet lendas õhku, 3-4 lennukit, helikop-terid hävisid, kuid õnneks ükski

inimene surma ei saanud.elu pärast sõjavägeMis närvidesse puutub, siis Ai-

var leiab, et temal närvid puudu-vad, teiste kohta ei oska midagi öel-da. Ta teab, et see Tallinna Urmas poos end varsti pärast sõjaväest naasmist üles.

Ta põdes Afganistanis püstija-lu läbi A-hepatiidi ja nakatus ka C- hepatiiti. Seal mingit ravi pol-nud. Kuna temal silmamunad kol-laseks ei läinud, siis Taškenti ei saa-detud. Muidu teised saadeti kollatõ-vega sinna ravile.

Veel juhtus kodustega selli-ne kurioosne lugu. Nimelt saadeti peale järjekordset edukat rünnakut Aivari koju Pärnusse sõjaväest ki-ri. Ema ja õde kartsid seda avada, nutsid, oodates isa: nad olid kind-lad, et seal on surmasõnum. Õhtul, kui isa tuli töölt, avati ka ümbrik. Selgus, et seal oli tänukiri tubli po-ja kasvatamise eest.

Põnev tööNeed mälestused on refereeri-

tud Kert Vaheri ajalooalasest ur-rimistööst ,,Mälestusi Afganistani sõjast”, mis oli 2008/2009 õa Pär-numaa kodu-uurimustööde võist-luse ja Eesti Rahvusarhiivi vaba-riiklik õpilaste uurmistööde võist-luse võidutöö.

mArJu SePP Tihemetsa PK ajalooõpetaja

järg

22. juuli, kolmapäevLõunalKallis päevik,lõunaks olid j ä l l e võileivad

ja seda neljandat päeva järjest, üs-na üksluine. Pidime kasutama oma fantaasiat, et neid ahvatlevamaks muuta, kuna kaks toidukorda päe-vas saia süüa oli meie magudele harjumatu.

Ka täna jagunesime kohe peale hommikusööki gruppidesse, et osa-leda järgmistes töötubades. Meie grupi meespool osales hollandlas-te projektis, kus oli ülesandeks vett puhastada. Selleks anti neile kätte poolikud plastpudelid, mille nad pidid täitma kivide, liiva, sambla jms looduslike materjalidega. See-järel kallasid nad sinna kättejuhtu-nud vedelikke ja ootasid, kuni need imbusid läbi „filtri“. Vesi, mis sealt väljus, ei olnud just kõige meeldiva-ma lõhna ja värvusega, kuid kõrbes oleks see abiks olnud ikkagi. Üks julgetest proovis ka seda juua ning kõige hullem maitse polnud, kuid vedelikus oli rohkesti halbu bakte-reid, mille tõttu ei tohtinudki seda joogiks tarvitada.

Samal ajal osalesid meie grupi tüdrukud kreeklaste korraldatud töötoas. Alustuseks näidati mei-le Paxose veehoidlast pilte ja sel-gitati tööpõhimõtet. Seejärel läksi-me tööõpetusemajja, et ehitada äs-janähtu põhjal makett. Mõned saa-deti kive ja sammalt koguma, et luua plaadile sarnane looduskesk-kond, teised hakkasid pumbajaama

ja abihooneid valmistama. Kogu hommikupooliku käis kõva meis-terdamine ning appi tulid ka teises grupis vee puhastamise lõpetanud laagrilised.

ÕhtulKallis päevik,pärast lõunavõileibu lõpetasime

Paxose veehoidla iluravi ning järg-mine töötuba oli austerlaste korral-datud. Nemad olid välja mõelnud loodusteemalise viktoriini. Võist-lus käis riikide arvestuses ning kii-remad reageerijad, kes ka õige vas-tuse andsid, said auhinnaks Neapo-litaneri okolaadivahvli. Meie gru-pil õnnestus võita kaks pakki, mida jagasime sakslastega, kellega käis meil tihe koostöö, kuid kes ise nii edukaks ei osutunud. Seejärel nägid ka hollandi töötoas osalenud slaidi-kava Paxosest, mida teised hommi-kul juba vaatasid.

Õhtusöögi valmistasid täna kreeklased ja ungarlased. Loomu-likult pakuti meile kreeka sala-tit koos lihapallide ja kartulitega ning ungarlased olid valmistanud ülimaitsva gulja i. Magustoiduks olid erinevad küpsetised ja pann-koogid. Peale õhtusööki kogune-sime klassiruumi, kus samad gru-pid rääkisid oma kodukohtadest ja elust oma riigis.

Vaba aeg veedeti jällegi võrk-palli mängides (Piia väänas välja oma vasaku jala), ratsutades ja kaa-rte mängides. Järgmised euroopla-sed õppisid ütlema „Jüri“ ja „Ma-ri“ ning eestlased omakorda õppi-sid sakslastelt mingi väga kumma-lise kaardimängu ubadega.

Homme on eriti varajane äratus, seega head ööd!

23. juuli, neljapäevÕhtulKallis päevik,täna sõitsime koolist ära juba

kell 8, et jõuda praamile, mis meid viis Ærø saarele. Seal oli meil kõi-gepealt natuke aega tutvuda kauni sadamalinna Marstaliga, enne kui läksime kogu grupiga Ærø päike-seenergiajaama, mis on maailma suurimaid. See katab kolmandiku Marstali energiavajadusest ning kü-tab kogu saarel kasutatava vee. Lin-nakese külje all on üle 18 000 m2 päiksepaneele, mis koguvad ener-giat ja kütavad vee kuni 90 kraadi-ni. Vett hoitakse suures maa-aluses veehoidlas, mille vetruval kattel me käia saime. See oli nagu maailma suurim vesivoodi! Lisaks tekitasid suurt elevust lambad, kes liikusid vabalt paneelide all ringi ning keda giid Knud nimetas töötajateks.

Tagasi Tommerupis, suundusi-me kohe kööki, kus taani neiud ju-ba valmistasid õhtusööki – nende versioon kartulisalatist ja kotletti-dest. Meie menüüs oli mulgipuder, sakslastelt saadud hapukapsas, mu-navõi ning natuke eesti musta leiba (kahest pakist ühe olime suutnud ju-ba esimesel päeval Kopenhaagenis oma tarbeks ära kasutada). Magus-toiduks pakkusime kama, mille val-mistamise presentatsiooniga teenis aplausi ära Marek. Hea, et Piret oli meile rääkinud kærnemælkist ehk taani keefirist ning me ei pidanud kama pakkuma jogurtiga!

Seejärel oli meie gruppide kord

ka esitlus teha. Taanlased rääkisid esimestena oma koolisüsteemist ja noorte elust. Meie olime kokku pannud slaidikava Kilingi-Nõm-mest, rääkisime noortest meie ko-dulinnas, eesti traditsioonidest ja tähtpäevadest. Jagasime ka Saar-de valla meeneid – pastakad, hel-kurid, kaardid jne. Osutusime vä-ga populaarseteks.

Õhtu on siiani jätkunud kaarti-de ja võrkpalliga (teiste puhul, me olime hõivatud).

24. juuli, reedeHilisõhtulKallis päevik,täna oli jälle töötubade päev.

Sakslaste töötoas jaotati meid kah-te gruppi, ühed läksid õue, teised klassiruumi. Klassis olid laudadele pandud paberid ja ülesanne oli iga laagripäeva loov jäädvustamine. Võisime joonistada, kleepida, lõi-gata, meisterdada.... Taustaks kuu-lasime muusikat ja nägime slaidi-kava eelmise aasta Porrùa laagrist. Mõne aja pärast toimus vahetus ja toas olnud grupp läks õue. Seal oli meie ülesandeks munale loodusli-kest materjalidest kaitsev korpus ümber meisterdada. Kätte anti mu-na, aega anti 10 minutit ja tormasi-me jooksuga sammalt otsima. Ro-helisse mätsitud munad visati kõr-gelt alla ning kelle oma terveks jäi, sai kommi.

Pärastlõunal toimus t ehhide töötuba, kus valmistasime kaks tuulikumaketti. Maketid tehti üli-lihtsalt ning väga kiiresti (kuigi ka-sutasime haamri asemel mingit eba-määrast metallolevust ning naelte

asemel olid meil ainult väikesed kruvid). Hämmastaval kombel need töötasid ka väga väikese tuulega, seega olime juba teise töökorras ob-jektiga hakkama saanud. Püstitasi-me need tuulikud kooli taha spordi-väljakule. Kuna oli päikseline ilm, jäime neid sinna jälgima ning jutus-tama, kuni oli aeg võrkpalliturnii-riga edasi minna (kus Piia väänas välja oma parema jala).

Süüa tegid hollandlased ja aus-terlased. Menüüs olid pannkoogid lisanditega, salat ja liha kartulitega. Hollandi pannkooke kahjuks kõiki-dele ei jagunudki.

Kuna itaalia grupp lahkub hom-me hommikul, toimus täna pidu. See algas hollandi ja austerlaste esitlustega oma kodukantidest ning siis lükati lauad seinte äärde. Jää-lõhkujatena astusime esimestena ette ja mängisime kaerajaani tantsi-mise asemel lapaduud. Vaieldama-tult populaarseim mäng, mida ta-heti hiljem veelgi mängida. Kreek-lased esitasid oma rahvatantse ja macarenat, itaallased õpetasid po-pulaarset mängu jookidega, t eh-hid õpetasid lihtsa rahvatantsu, mis meenutas meie tantsu „Kaks sam-mu sissepoole“ ning taanlased laul-sid meile.

Nüüd on kõik lõkke äärde koli-nud, kuhu ka meie suundume. Kuul-davasti saab seal ise kakukesi küp-setada, seega peame kiirustama, et mitte ilma jääda.

järgneb

Ilmast ja põllust

Nr 12 (102) teisipäev, 15. detsember 2009 6

119

1940. a.

Jääb pooleliOlev PAuKSOn

1. ja 2. juunil toimusid Talil ko-halike maanoorte korraldatud ker-gejõustiku kursused, osavõtjaid 30. Juhatas Pärnumaa spordiinstruk-tor J. Tamm. Kursus lõppes spor-divõistlusega, kus märginormi täi-tis 11 sportlast.

4. juunil moodustati Omakaitse Sihtkapitali Kilingi-Nõmme toim-kond, kuhu kuulusid 16 liiget: esi-mees Helmuth Nirk, abiesimees H. Toompere, laekur J. Tammist, abi E. Kanter, sekretär H. Peeran-di, abi pr. H. Tallo, varade hoidja J. Joonsaar, abiks H. Kotkas, revisjo-ni komisjonis A. Veemees, T. Kuri ja P. Tomberg.

Juunikuu alul saatis Tartus elav reservkindral V. Rieberg kirja Pär-nu linnapeale P. Suve´le, milles juhtis tähelepanu, et Pärnumaal on peale Merimetsa allika veel teine-gi – Allikukivi allikas, mille vesi olevat omaduste poolest võrreldav kuulsate välismaa tervisvetega. Ju-ba tsaarivene ajal olla tehtud Peter-burgis allika vee keemiline analüüs ja allika vett eksporditi Venemaale ametlikult „Patengovskaja woda” nime all tervisveena. Nimi tuli Pa-ti valla nimest, olgugi et Allikukivi allikas asus Voltveti valla piirides, kohaliku kaupmehe Alfred Osolini

maal. Rahva seas tunti seda allikat „Püha allika” nime all ja vesi ole-vat tervendava mõjuga.

Saarde vallal jäi 1939/1940 a eelarvest ülejääki 409,13 kr.

16. juunil esitas Nõukogude Liit Eestile nõudmise uue valitsu-se moodustamiseks ja uute Puna-väe osade 100 000 mehe sissetoo-miseks Eestisse.

16. juunil algas Nõukogude Lii-du vägede sissemarss Eestisse nn “Vastastikuse abistamise pakti” põhjal. Sooviti, et kõik teeks head nägu ja säilitaks rahu ning teeks oma tööd edasi! 1. juulini keelati meeleavaldused.

16. juunil korraldati Kilin-gi-Nõmme 2. kompanii laskera-jal malevkonna laskevõistlused, al-gusega kell 7.00. Kell 7.00 - kütti-de võistlus, 9.00 – laskurite võist-lus, 10.00 väikekaliibriliste püsside võistlus, 11.00 sõjaline kolmevõist-lus ja 12.00 karikavõistlus püstolist (pealikele). Võistluse peakohtunik J. Voll, kohtunikud Ed. Pikkur, H. Kotkas, E. Meier, K. Sepp, J. Nepo ja J. Maide.

Kikeperas astusid Naiskodu-kaitse tegevliikmeteks Kannus Helgi, Kukk Linda, Talts Senta ja

Tamman Liisa, Kanakülas Kivi-sild Aline, Nieländer Linda ja Saa-rleht Liisa, Tallil Kulbok Elli ja Lin-dov Meeta.

16. juunil avati pidulikult ja pü-hitseti äsjavalminud ja korrus kõr-gemaks ehitatud Tihemetsa metsa-kooli maja. Samaaegselt tähistati metsakooli tegevuse 15 a juubelit. Hommik algas rivistusega kooliesi-sel väljakul. Küllatulnud põllutöö-minister U. Tupits tutvus kooliruu-mide ja kooli muuseumiga, kuhu oli kogutud kõike, mis puudutas met-sa, selle kasvatamist ja kasutamist. Kell 12 avas kooli direktor P. Reim aktuse, õnnistamise viisid läbi õp. H. Stilwerk ja preester W. Raidla. Aktusel kõnelesid vanemõpetaja A. Auksmann, põllutööminister U. Tupits, Eesti Metsatööstuse peadi-rektor N. Talts, Tartu Ülikooli pro-fessor R. Weermets, Tallinna Teh-nikumi direktor E. Nurmiste, Pärnu maavanem ja maavalitsuse esindaja nõunik A. Lusik, Riigimetsateenija-te Keskkogu esimees W. Matiisen, Eesti Metsaühingute Liidu ja aja-kirja „Eesti Mets” esindajad, Pär-nu Riigimetsateenijate Kogu esi-mees B. Tuiskvere.

Juunis kiitis maavalitsus Saardes-se uue kodutööstuskooli ehitamise

mõtte vajalikuks ja kiireks. Saarde “Supikooli” peeti vanaks ja kardeti puuehitise kokkuvarisemist.

18. juunil astus tagasi peaminis-ter Jüri Uluotsa valitsus.

18. juunil ilmus sõjaväe ülem-juhataja kindral Johan Laidoneri määrus, mille järgi oli kõigil era-isikuil keelatud enese juures hoi-da ja kanda püstoleid, revolvreid, kuulipüsse ja neist jõulisemaid rel-vi. Äridel oli keelatud välja panna ja müüa eraisikuile igasuguseid rel-vi. Kellel relvad, pidid need 19. juu-ni kella 15.00-ks loovutama koha-likule politseikomissarile või too-ma vallavalitsusse. Ähvardati van-gimaja ja 3-kuuse arestiga või 3000 kr trahviga.

19. juunil oli Nõukogude Lii-dust Andrei Ždanov Eestis and-mas käsku kohalikele kommunis-tidele korraldada 21. juunil rahva-meeleavaldus ja dikteeris president K. Pätsile uue kommunistide valit-suse koosseisu.

21. juunil toimusid suurema-tes linnades kommunistide poolt korraldatud miitingud. Tallinnas, nõukogude sõjaväe toetusel toimu-nud miitingul, võttis rahvas „vaba-tahtlikult” vastu otsuse uue valit-suse kohta, mille koosseis õhtul ka

raadio kaudu Eesti rahvale edasta-ti. Peaministriks sai Johannes Va-res. 21. juunist likvideeriti Ees-ti Vabariigi riigiasutused ja algas pankade ja tööstuste natsionalisee-rimine. Faktiliselt okupeeris Nõu-kogude Liit 17. juunil sõjaväe uu-te väeosade saabumisega Eestis-se meie riigi, kasutades selleks sõ-jalise jõuga ähvardamist. Lavasta-ti „vabatahtlik” ühinemine Nõuko-gude Liiduga ja algas Eesti sunni-viisiline sovetiseerimine. Oli toi-munud riigipööre.

22. juunil saabus Kilingi-Nõm-me Linnavalitsusse telefonogramm, mille võttis vastu E. Voor. Maava-nema J. Marksoo poolt edastatud teates nõuti, et 23. juunil tuleb väl-ja panna koos Eesti Vabariigi lipu-ga ka NSVL riigilipp või harilik punane lipp.

22. juunil põles Tali vallas Tuu-le asunduses Peeter Kaurile kuu-luva Torni talu mets 1,5 ha, kah-ju 400 kr.

Meose külas Saarde vallas põ-lesid maani maha Andres Ilvese-le kuuluvad vihasaun ja kuur, kah-ju 1000 kr.

2009. aastaring on täis saamas, milleeniumivahetuse esime-ne kümnend lõpukorral. Taga-si vaadates oli aeg täis lootusi, püüdlusi, tegusid ja tagasilööke, uuesti lootused ja püüdlused ik-ka samas korduses. Nagu laine-tav meri tõusude ja mõõnadega, kord leebem ja kord tormisem. See ongi elu…

Talvine pööripäev (22. XII) ja toomapäev (21. XII) olid en-nemuiste päikesekalendris aas-talõpu tähisteks. Kõige pime-dam aeg pöörab valguse poo-le, ilmad lähevad valgemaks, päevad pikemaks. Valguse või-tu pimeduse üle tähistati jõulu-aegse tulemaagiaga. Ja nii kuni tänapäevani.

Sügis-talvine hämarus sobib mõtisklemiseks. Millised olid saja aasta taguste põllumeeste mõttemõlgutused? 1906. aas-tal Järvas, Ambla Põllumees-te Seltsi arutluskoosolekul ol-di üksmeelel, et põllupidami-se edukus sõltub suuresti il-maoludest, maa viljakusest ja asjapärasest majandustegevu-sest. Palehigis, raske ja vaeva-rikka tööga võitleb põllumees loodusega oma elujärje kergi-tamise pärast. Metsa laastades, soosid kuivatades, põõsastik-ke luhtavateks heinamaadeks raadates, kunstlikke maa nii-sutamise mooduseid otsides ja looduse jõudusid oma mõistuse järgi rakkesse pannes tõstab ta maapinna väärtusi, ühes sellega ka saaduste ja produktide roh-kust. Loodus paneb töötajale et-te kõiksugu takistusi, kõlbmata ilmad viidavad palju aega, aga

inimese kohuseks on oma töö edenemise eest väsimata hoolt kanda. Põllumees vaatab kõige enne, kas sahk korras, alles siis hakkab ta kündma. Saha sead-mise ja künniosavus tulevad te-gelikult tööst, mitte pealtvaata-misest. Ärgu küntagu mitte siis, kui parasjagu aega või viitsimist tuleb, vaid ainult siis, kui sel-leks sünnis aeg käes. Kas pole õpetlikud sõnad, mõistetavad tänapäevalgi ülekantud mõttes. Hoolimata sellest, et meie tead-miste tase ja kasutatava tehnika hulk täna on mäekõrguselt tol-lasest üle. Vaid ilmaolud paku-vad pinget ikka ühtviisi, nii ei-le, täna kui ka homme.

Tänavune suvi tundus eel-miste soojade kõrval üsna jahe-dana. Tegelikult aga kestis tai-mekasv ligi kuu aega pikemalt, algas aprilli lõpul ja lõpetas sep-tembri lõpul. Jõgeva Ilmahuvi-keskuse arvutuste järgi kogunes augusti lõpuks aktiivset soojust 1670°. Soe september tõi ca 300° juurde, kokku sai septembri lõ-puks ca 2000°, mis on viimase 88 aasta keskmisest 100° suu-rem. Kevad ja suve algus olid sooja poolest jahedavõitu. Suvel väga palavaid päevi, üle +25° tuli vaid nädala jagu. Öökül-mad kestsid kohati juuli alguse-ni. Sügisel esimene üle-eestili-ne tugevam öökülm oli oktoob-ri algusel, kohati külmus maa-pind mõne sentimeetri sügavu-seni. Ometi kujunes öökülma-vaba periood õhus üle kümne päeva tavalisest pikemaks, sa-mas maapinnalähedases õhu-kihis ligi kuu aega keskmisest

lühemaks. Sügisel tuli külm äkiliselt peale, septembri lõpul oli ööpäeva keskmine veel +10°, siis ainult kümne päeva pärast langes püsivalt +5° madalama-le. Tavaliselt kestab see ülemi-nek kuu aega.

Vihmaga olid teised lood. Taimekasvu algusaeg oli kuiv. Esimene arvestatav vihm, ala-tes lumesulamise ajast, tuli alles mais. Kuivaga sai varem põllu-le ja külvama, mai algul põllud juba tolmasid. Külvid tärkasid aeglaselt ja ebaühtlasena. Sajud algasid juunis, kestsid juulis ja augustis. Jäime Eesti suurte sa-dude alale, kohati takistas vihm põllutöid, kõige enam viljako-ristust ja talivilja külvi. Tihe-metsas mõõdeti sademeid juunis 137 mm, juulis 102 mm, augus-tis 123 mm, septembris 64 mm ja oktoobris 165 mm, s.o 1,5-2 korda rohkem normist.

Edasine ilmakäik sõltub Si-beri pakase laienemise kiiru-sest Loode-Vene ja Lapimaa alale. Ilmamuutus ei mõtle pi-kalt, õhutemperatuuri kukku-mine võib olla äkiline. Arvatak-se, et külma- ja soojaperioodid vahelduvad, pakane ei püsi vä-ga kaua kohal. Ikkagi peab ül-latusteks valmis olema, ooda-ta võib eelmisest talvest mada-lamaid temperatuure ja õhemat lumekatet, mis ei taga taimes-tikule piisavat külmakaitset. Jõululumi ehk taevasse ei jää. Häid pühi ja lõbusat aastavahe-tust kõigile!

svea randmaa

Järjest süvenevad majandusraskused puudu-tavad meist igaühte. Töötuks jäämine on iga-päevane nähtus ja toob reeglina kaasa raske-nenud elutingimused. Kahjuks ei suuda kõik raskustele vastu panna ja kalduvad kuritege-likule teele. Ei ole saladus ja seda kinnitab ka politsei statistika, et elutingimuste raskenedes suurenevad pisikuriteod nagu avalikud ja sa-lajased vargused, röövimised , kallaletungid ja muu selline.

Kaasa aitamaks selliste tegude avastami-sele ja eelkõige ennetamisele, on olemas koda-nike vabatahtlik liikumine – naabrivalve.

mis on naabrivalve? Naabrivalve on naabrite ühine tegevus

kodukoha turvalisemaks muutmisel. Selleks moodustatakse naabrivalve sektorid. Need haaravad paljukorterilisi elumaju kas tervenis-ti või trepikodade kaupa, tänavaid või selle lõi-ke, maakohtades külasid või ligistikku asuvaid talusid, suvilarajoonides kokkulepitud piirkon-da. Kokkulepitud sektori piirid märgistatakse vastavate infotahvlitega. Iga Naabrivalve liik-mel on teiste sektori liikmete kontaktandmed, samuti politsei ja turvateenistuste telefonid, kuhu saab vajadusel helistada.

miks peaks üldse naabritega koostööd tegema, missugust kasu sellest võib tulla?

Eesti inimene on suhteliselt alalhoidlik. Ta ei kipu vahele segama teiste probleemi-desse. Hädas olevat naabrit nähes tuleks aga mõelda, et sama asi võib juhtuda ka minu-ga. Kes siis mind aitab? Eks ikka pealtnägi-ja või naaber!

Tartu Ülikooli ja Justiitsministeeriumi poolt läbiviidud uuringud näitavad, et peale naabrivalvega liitumist on paranenud naabri-tevaheline läbisaamine, vähenenud kuritege-vus piirkonnas, vähenenud elanike hirm ku-ritegevuse ees.

Politseitööst on teada juhtum, kus korte-rivaras põhjendas naabrivalve plakatita maj-ja vargile minekut niimoodi: „Sest seal pla-katiga majas kunagi ei tea, kes millisest ak-nast vaatab!”

Naabrivalve tegevuse võib kokku võtta

sõnapaariga: kui märkad, siis reageeri!mida teha siis, kui naabrid elavad

kaugel?Kui naabrid elavad kaugel ja igapäevast

silmsidet nendega ei ole, siis on eriti oluline, et naabreid teatakse ja omatakse nende kon-taktandmeid. Kui tihedamas asustuses saab naabriga üle aia suhelda või vajadusel kiirelt naabri juurde minna, siis hajaasustusega piir-kondades sellised võimalused puuduvad. Vä-ga oluline on teavitada naabreid oma liikumis-test – kui sõidetakse reisile või nädalavahetu-seks ära, siis usaldusväärsele naabrile võiks seda küll öelda. Igasugune suhtlus eeldab aga tutvust ja usaldust naabriga ning kontaktand-meid. Hajaasustuses võiks mõelda ka sellele, et kui on teada, et naaber on mõnda aega ära, siis võtta tema posti ja vaadata, et kõik korras oleks. Kõik see eeldab kokkuleppeid, nõuab veidike aega ja planeerimist, kuid kasutegur on hindamatu.

missugune on Saarde valla elanike hu-vi naabrivalve vastu?

Saarde vallas moodustati 2000 aastal üks naabrivalve sektor, aga tänaseks on sealt kuna-gised naabrivalve algatajad ja osalejad ära koli-nud ning tegevus on soiku jäänud. Samas täna-ne olukord majanduses ja kasvav kuritegevus on jälle inimesi mõtlema pannud sellele, kuidas oma kodupiirkonda turvalisena hoida.

mida soovitaksite lugejal nüüd eda-si teha, kui on tekkinud soov naabrivalve-ga liituda?

Kuna piirkonnad on erinevad, siis soovi-taksime huvi korral meiega ühendust võtta. Siis saame juba edasi rääkida, kuidas naabrivalve sektor moodustada vastava piirkonna eripära-sid arvestades. Infot saab muidugi ka meie ko-dulehelt www.naabrivalve.ee

Eesti Naabrivalve tegevusi Pärnumaal toe-tab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lisainfot naabrivalve kohta saab:Anet AsumetsPärnumaa naabrivalve projektijuhtTelefon: 566 98 446anet@naabrivalve.ee

Naabrivalve abil kodupaik turvaliseks!

Nr 12 (102) teisipäev, 15. detsember 2009 7

16. – 26. novembrini toime-tas meie kool kodanikunäda-la meeleolus. Selle aja sisse mahtus rida üritusi, võistlusi ja külalisi.

17. novembril esines vane-ma astme õpilastele Jaan Kri-nal, kes on Maksu- ja Tolliame-ti peaspetsialist. Jutt käis mak-sude maksmisest ja selle vaja-likkusest ning noorte inimes-te teadlikkuse tõstmisest sel-les valdkonnas. Loengu käigus tutvustatigi sellega seonduvaid probleeme.

20. novembril oli meil külas Marina Kaljurand, välisminis-teeriumi asekantlser. Väga liht-salt ja äärmiselt emotsionaal-selt jutustas ta ministeeriumi ja diplomaatide tööst ning aren-guabist. Marina Kaljurand rää-kis, kui oluline on riikideva-heline koostöö, kuidas see toi-mib ja mis see abistamine te-gelikult on. Tema ütlust möö-da on iga väike heategu, mis

ei pea olema mõõdetud rahas, abistamine.

Kodanikunädala loomin-gukonkursside tulemused

Kollaažide – plakatite kon-kurss „Hea kodanik”:selles jäid viiki 3. – 4. klassi ja 7. klas-si plakatid.

Algklassid joonistasid pre-sidendi portreed: I koht Kristel Talvik (4. kl), II koht Johannes – Aleksander Raid ( 1. kl),III – IV koht Kristjan Kaldma (2. kl) ja Liisi Voitra (1. kl).

5. – 9. klassidele Hiina de-mokraatia kohta dokumen-taalfilmi “Vali mind” ühis-vaatamine, mille järel vastati viktoriiniküsimustele:I koht 8. klassi tüdrukud,II koht 7. klassi tüdrukud ja 8. klassi poisid,III koht 5. klassi poisid

Kodanikunädala viktorii-nid ja olümpiaadid. Klasside parimad: 3. kl- Greete Antso, 4. kl- Raimo Köidam, 5. kl- Mario Mihkelson, 6. kl- Karl

Maidle, 7. kl- Saskia Sepp,8. kl- Indrek Kaldma, 9. kl- Mari – Liis Talts.

Novembris toimus ka 4H korraldatud veebipõhine „Hea kodaniku mälumäng”, kus meie koolist parimaks ning va-bariigis 12. osutus Kadri Rea 9. klassist.

Rõõmsat sagimist tekitas 20. novembril tähistatud üle-maailmne lapse õiguste päev. Kogunemisel rääkis huvijuht Merike Maidle koolirahu pro-jetist „Koos on hea!”, kuulasi-me temaatilisi laule ning iga-üks kirjutas kuldkalakesele oma kolm soovi, mõtet. Need püüdsime ühte võrku ja sel-le järgi oleks meil kõigil to-re ning õige käituda. Oleme jälle teadlikumad ja tublimad kodanikud.

mArJu SePPTihemetsa põhikooli aja-

loo- ja ühiskonnaõpetaja

Põnev Saarde kihelkonna-mäng Surjus8. detsembril leidis aset üli-malt põnev Saarde kihelkon-na mälumäng. Tavapärase Ki-lingi-Nõmme klubi asemel oli seekord kohtumispaigaks Surju rahvamaja. Seekord oli võistlus pildimängu formaadis. Võistlus oli algusest lõpuni äärmiselt pi-nev, kus esimest kohta lahutas 9. kohast vaid 8 punkti. Võit-jaks tuli 41 punktiga tänu pak-kumisküsimusele Nõmme, tei-ne oli King 39 ja kolmas Nai-sed & Co. 38 punktiga. Järg-mine mäng toimub 19. jaanua-ril 2010 Kilingi-Nõmme klu-bis ja küsimusi teeb võistkond Kobedad.

mAtiS SOng

5. detsembril Kilingi-Nõmmes toimunud rahvusvahelise Saarde valla karikavõistluse võit-sid sõbrad Salacgrivast Lätimaalt, teine koht läks Saarde vallale, kolmandad olid seekord Hääde-meeste pallurid. Nagu varasematel aastatel on nimetatud turniiri mängud pakkunud põnevust lõpusekunditeni, siis nii läks ka seekord. Terve mängu tagaajaja rollis olnud Saarde võitis Hää-demeestet üsna napilt mängu lõpuminutitelt, ning Häädemeeste – Salacgriva kohtumine kan-dus lausa lisaajale. Mängude kokkuvõttes olid kolmest elemendist kaks, higi ja veri olemas, pi-sarateni asi õnneks seekord ei läinud.

Peale korralikku kõhutäit „Kohvikus“ tõde-sid osalejad, et üritust võis taas pidada kordaläi-nuks ning traditsioon peab jätkuma.

Tulemused: Saarde vald – Häädemeeste 81:77; Häädemeeste – Salacgriva 80:83; Saarde vald – Salacgriva 74:89

Parimate soovidega,Arko KaskMTÜ Marko Riis Fanclubtel: +372 52 44 050e-post: arko@mrf.eehttp://www.mrf.ee

Tihemetsa spordihoones toimus 21. no-vembril sel aastal juba 8. ENN-u ni-meline lauatennise turniir. Võistlesi-me neljas grupis. Iga grupi võitjat au-tasustati karikaga ja kolme paremat medalitega.

Kuni 16-a. poistest võitis esikoha AARE KARTAU Kilingi-Nõmmest, teiseks tuli RAGNAR PEIT Pärnu Jaa-gupist ja kolmanda koha sai RINGO VAINLO Tihemetsast.

Tüdrukutest tegid puhta töö Pär-nu-Jaagupi neiud.Esimene LIISI KOIT, teine EIDI OAGO ja kolmas tema õde KAIDI OAGO. Naiste võitja oli ANNE GORBUNOVA Tihemetsast.

Meeste turniir oli väga pingeline.Võitjaks tuli RAUL TAMMISTE Ki-lingi-Nõmmest. Teise koha sai samuti Nõmme mees MATI RUUL ja kolman-daks tuli JAANUS MÖLDER Pärnu-Jaagupist.

Võistluse korraldas spordiklubi

VAABLANE ja võistluse läbiviija oli ARNE KARTAU.

Samuti tahame tänada Pärnu-Jaa-gupi lauatennise patriooti ÜLO LAK-SI, kes tuli kohale oma noortega.

Leiame, et võistlus läks igati kor-da. Kohtume kindlasti järgmisel aastal novembrikuus ja siis juba 9. ENN-u nimelisel lauatennise turniiril. Seniks kõigile head treenimist!

On ju selle võistluse eesmärk popu-lariseerida lauatennise mängimist meie vallas nii noorte kui vanade seas. Otsi-ge oma reketid kapinurgast üles ja tul-ge harjutama, ärge häbenege!

PS. Ootame kõik i lauamängude

huvilisi(lauatennis, koroona, kabe, ma-le) kolmapäeviti ja reedeti

kella 17. 00 kuni20. 00 Tihemetsa spordihoonesse. Olete kõik oodatud!

Inf. telef. 5187142 Spordiklubi Vaablane

Aastalõpu tervitus!

Spordiklubi VAABLANE soovib kõigi oma liikmetega

kogu valla rahvalekena jõulu, head vana aasta lõppu

ja ikka sportlikku uut aastat!

Kaunist jõuluaega, rahu südamesse,

lumist talve, hoogu uue aasta tegudesse

25-aastase tantsurühma

“KILINGI” ENDISTELE JA PRAEGUSTELE TANTSIJATELE, ENDISTELE JA PRAEGUSTELE MUUSIKUTELE!

Juhendaja

Lauatennis

Vabariigi mälumänguparemik võistles Kilingi-Nõmmes28. novembril toimus Kilingi-Nõmme klubis juba 9. korda vabariiklik mälumänguvõistlus Kilingi Kilb. Seekord vastas 60 küsimusele 28 üksikmängijat. Eesti individuaalse karikasarja IV etapi võit läks jagamisele Tiit Naaritsa ja Indrek Salise vahel 62 punktiga. Kolmas oli Alar Särgava 61 punktiga.

Pärast Kilingi Kilba toimus esmakordselt Kilin-gi Spordikilb, mis kuulub Eesti spordimängusarja. 50 küsimusele vastas 13 paari. Võitsid 64 punktiga Jevgeni Nurmla – Mati Räli, teine oli Madis Replik – Mart Vellama 61 punktiga. Kolmandat kohta ja-gasid Veiko Ulp – Toivo Kivimets ja Urmas Hinno – Urmas Oljum 59 punktiga. Südilt esines Kilingi-Nõmme võistleja Tarmo Tähiste, kes sai koos tart-lase Jaan Lompiga 36 punkti ja 9 koha.

Mõlemale mängule valmistasid küsimused ette Matis, Urmas ja Ruth Song.

mAtiS SOng

Kodanikunädal Tihemetsa Põhikoolis

Korvpallikarikas lõunanaabritele

Nr 12 (102) teisipäev,15. detsember 20098

PottsepatöödPliidid, ahjud, kaminad

ehitus ja remontTel. 55 506 605 Hannese-mail kollo12@hot.ee

Korstnapühkija Simson (kutsetunnistus 038934)aitab Teid selliste murede puhul:küttekollete ehitamise nõustamine,korstna ja küttekollete ülevaatuseaktid, küttekollete puhastus jaummistuste likvideerimine.Tel.511 4249 simson40@hot.ee

RaamatupidamisteenusOÜ, AS, KÜ, MTÜ, FIE

www.fitek.eeKüsi hinnapakkumist

5646 1100

Ostame Teie seisma jäänud, töötava või mittetöötava, käibemaksu või mitte käibemaksu kohuslase firma. Info, konsutatsioonid ja vormistamine meie poolt tel. 55544544.

HeINO PRIedeNTHAL 07. 09. 1928 – 14. 11. 2009

TOOMAS LUIK 16. 04. 1950 – 20. 11. 2009

KALLe KOPPeL 01. 01. 1953 – 22. 11. 2009

HANTS NePPO 11. 03. 1946 – 26. 11. 2009

AMANdA PÕLdMAA 03. 01. 1915 – 03. 12. 2009

HANNA-LIISA VAARPUU 13.11.2009MIRJAM ReIVÄLI 15.11.2009MARTHA PÄRN 17.11.2009KRISTINA PÄRN 28.11.2009

Ostan „Kalevi” šokolaadipabereid, eelistatud vanemad. Hind kokkuleppel.

Kontakt tel. 56603993. Marko Tenno

Ohtlike puude langetamine (korvtõstukiga) ja kändude freesimine.

58172667

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Tihemetsa > Kilingi-Nõmme marsruudil sõidab pangabuss 21. detsembrilTihemetsa kaupluse juures kell 9.00–10.30Kilingi-Nõmme klubi ees kell 11.30–14.30

Bussis saate:• nõu pangateenuste kohta• tellida ja kätte pangakaardi• makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta• teha arvuti abil makseid• sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid

Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.eeKüsige lisa 6 310 310

Alates 2010. aastast uuel nädalapäeval:üle nädala kolmapäeviti

(6. ja 20. jaanuar, 3. ja 17. veebruar)

Laupäeval, 19. 12. sõit Viljandi Käsitöömessile.

Väljasõit kell 9 Kilingi-Nõmme postkontori juurest.Korraldaja MTÜ Iiris /Allikukivi). Info ja registreerimine tel.

4491991 või 58131606.

Reedel, 18. 12. kell 15.00 Kilingi-Nõmme Päevakeskuses Raamatu „Mina ja mehed” esitlus. Kohal kirjanik ja koolitaja Katrin Aedma, psühholoog ja kirjanik Toivo Niiberg.

Neljapäeval, 17. 12. kell 14 Kilingi-Nõmme PäevakeskusesDiabeedikute seltsi jõulupidu.

MeLANJA OHTLA 95eLfRIede MÕTTUS 94eLIISe-VILHeLMINe KUHI 88eLJA LeNSMeNT 86HILJA TIHANe 85eRNA SAVI 84LINdA PUUSePP 84AINO LePP 82LAINe VOLL 82eLMAR OJA 82HeINO-BORIS TeeARU 82HeLgI VOOR 81eLgA LOIK 81HILJA TAMMIST 81eNdeL KASK 81HeINRIcH KIVISeLg 81JeKATeRINA SIKK 80ROSILdA KÕIV 80fATIMA TeeARU 80SILVI RAId 75KOIdULA KOLTšIN 75HILJA RÄTSeP 75HeINO ARULAAN 75ANTS TAMM 75HeLLe-MAI KIRSI 70VALeNTINA PIKKUR 70

Neljapäeval, 17. 12. Krõlliskell 15 mängukooli jõulupidu

kell 16. 30 Muumide rühma jõulupiduReedel, 18. 12. kell 10 Kilingi-Nõmme Päevakeskuses

skautide jõulupidu

Kolmapäeval, 23. dets. Kilingi-Nõmme Päevakeskuses

avalik jõulupidu Saarde valla elanikele, kuhu võivad tulla kõik, kelle koju jõuluvana ei jõua. Eelregistreerimine

EsmaspäevaL, 21. 12. Krõlliskell 10 Jänkude rühma jõulupidu

kell 16.30 Päikesekiirte rühma jõulupidu Teisipäeval, 22. 12. Tali Seltsimajaskell 14. 30 Tali lasteaia jõulupidu

kell 16 Tali Põhikooli jõulupiduTeisipäeval, 22. 12. kell 16. 30 Krõllis

Tibupojade rühma jõulupiduTeisipäeval, 22. 12. kell 19 Kilingi-Nõmme klubis

Klubi Eakas jõulupidu

Teisipäeval, 22. 12. kell 12 Kilingi-Nõmme Päevakeskusesringijuhendajate jõulupidu

Kolmapäeval, 23. 12. kell 15 Kilingi-Nõmme Muusikakoolisõpilaste jõulupidu

Kolmapäeval, 13. 01. kell 16 Kilingi-Nõmme PäevakesklusesKlubi Aken endasse

Pühapäeval, 20. 12. kell 10 SuveaiasLivonia jõululaat