Nr 3 (199) 12. märts 2014 Pala valla ajaleht

Hea lugeja, ma ei hakka Sulle ette kandma kuivi numbreid, mis meie Naiskodukaitse Põhja-Tartumaa jaoskonna eelmise aasta tööd iseloo-mustaksid, vaid räägin südamest kolmel märksõ-nal: rõõmud, mida peame oluliseks edasi rääkida, ja mured.

Mis teeb rõõmuMeil on tublid formeeri-

jad, kes on osalenud õppeko-gunemistel ja formeerimistel ning sooritanud relvaeksami.

Tegeleme heategevusega: 2012. aastal Palal korralda-tud Naiskodukaitse jõulupeo loterii tulu annetasime maa-kaitsepäeva loterii ühisfondi Elva lastekodu toetamiseks. 2013. aasta lõpus Pala kul-tuurimajas toimunud jõu-lulaadal oma jaoskonnaga korraldatud jõululoterii tulu annetasime Maarja koolile. Jaoskonna ansambliga oleme andnud kontserte hooldus-asutustes.

Inimesed on erinevad: ühed elavad vaid väljaspoole ja jõuavad toimetada 24 tundi ööpäevas, teised tunnevad end kõige paremini kodusein-te vahel, kolmandad suuda-vad hoida tasakaalu nende kahe vahel. Meie jaoskonnas on tegutsemise algusest 2009. aasta sügisest välja kujune-nud tubli ja tugev tuumik, oleme väga igatsenud enda jaoskonna liikmete hulgast leida neid, kes rohkem juh-timises kaasa räägiksid ja enam toimetaksid. Ja nüüd oleme rõõmsad, sest noortest paistab järelkasvu.

Palju räägitakse mentor-lusest. Kes on mentor? Sõna otseses mõttes keegi, kes ilmutab tarkust ja jagab tead-misi vähemate kogemustega

kolleegile. Meie oma jaoskon-na juhtkonnas ei nimeta end selle peene sõnaga, vaid ehk annab selgema pildi tõdemus, et meie jaoskonnaga liitunud noored, kes vanuse poolest võiksid olla laste eest, peavad-ki mitmeid meist oma teiseks emaks, sest igas küsimuses võib meie poole pöörduda, nii rõõmus kui mures. Aitame nii kuis suudame ja oskame. Ja kui ei oska, küsime teistelt.

Meist räägitakse, meid teatakse. Kui liigume ringi vormis, siis enam ei arvata, et oleme abipolitseinikud!

Kuna oleme ise julgemaks muutunud ja kogemusi saa-nud, siis proovime hakkama saada vägitööga ning 23. ap-rillil korraldame mitmete osa-poolte koostööna Pala kooli õpilastele Jüriretke, mis saab olema ca 10 võistkonnaga sportlik orienteerumismäng kerge militaarse alatooniga.

Mida peame oluliseks enda jaoks ja teistele edasi

rääkimiseksAktiivselt tegutseb meie

ansambel. Tundub, et oleme organisatsiooni siseselt üsna unikaalne nähtus. Oma kvar-tetiga andsime möödunud aastal Jõgeva- ja Tartumaa hooldusasutustes heategevus-likke kontserte, esindasime naiskodukaitsjaid Jõgevamaa täiskasvanud õppija nädala aktiivi tunnustamisüritusel, Pala kooli vilistlaste kokkutu-lekul, eakate kokkusaamistel, vallavolikogu ja -valitsuse ühisüritusel. Heategevus-like kontsertide eest pälvis ansambel (koosseisus Maire Kasvandik, Katrin Varuson, Mirje Põld, Margit Soieva) Pala vallavalitsuse tänukirja, mis anti üle Eesti Vabariigi 96. aastapäeva kontsertak-tusel Pala kultuurimajas 24. veebruaril.

Hooldame Vabadussamba ümbrust Kodavere kalmistul, kaardistame ja hoolitseme en-diste Naiskodukaitse jaoskon-dade esinaiste ning Vabadus-risti kavaleride hauaplatside eest, tähtpäevadel süütame küünlad.

Pala valla talispordipäe-val osalesime võistkonnana, meie toitlustajad pakkusid kõigile suppi ja vastlakukleid, jagasime informatsiooni ja voldikuid Naiskodukaitse tegevuse kohta.

Koduvallas Eesti Vabarii-gi aastapäeval ja võidupühal esindame organisatsiooni ning aitame kaasa tseremoo-niate ettevalmistamisel ja korraldamisel.

Eelmise aasta suur tegu oli heategevuslik jõululote-rii ja -kohvik. Loterii jaoks küpsetasime-keetsime-meis-terdasime ise ja leidsime 30 annetajat, loteriilauale saime panna 123 auhinda. Kohvikus saada olnud pirukad ja koogid küpsetas meie jaoskonna-kaaslane Tiia Nõmm.

Loteriist ja kohvikust saa-dud tulu annetasime ühisot-susena Tartu Maarja kooli tugikodule. Ja ennetades küsimust, et miks just Maar-ja kool? Sel lihtsal põhju-sel, et meie hulgas on pisut teistmoodi inimesi, keda ehk veel kardetakse, kuna ei osata nendega suhelda, aga kes vajavad ka märkamist ja aitamist. Jõululoterii ja -kohviku kavatseme muuta traditsiooniks.

Kevadpühal korraldasime ringkonna motivatsiooniüri-tuse. Kes käisid, said osa igas mõttes – näidendis, sportides, töötubades.

Jaoskonna tegevust oleme järjepidevalt kajastanud Pala Teatajas, Naiskodukaitse ko-duleheküljel ja blogis – mullu ilmus kaheksa artiklit. Sellel

aastal saatsime artikli ka ajakirjale Kaitse Kodu.

Teeme koostööd Kaitse-liidu Põhja-Tartumaa üksik-kompaniiga: kohtume igal aastal 24. veebruaril Alatski-vil ja Kodaveres mälestushet-kedel. Mõned nädalad tagasi vabariigi sünnipäeval toimu-nud pidulikul sündmusel oli väga meeldiv, et nii olulisel päeval olime õlg-õla kõrval koos Pala rahvaga kultuuri-majas kontsertaktusel. Saime veidi ka plaane pidada ja loo-dame mõlemalt poolt, et kuna algus on tehtud, siis meie koostöö hakkab edenema.

Mulle väga meeldib Nais-kodukaitse algaastail välja öeldud mõte: „Naiskodukaitse peab õpetama eestlasi eestlas-tena mõtlema ja eestlasena tundma“. Meie oma väikeses jaoskonnas tegutseme just sellest mõttest lähtuvalt.

MuredÜheks mureks või õigemi-

ni väljakutseks on liikmete arvu kasvatamine. Samas oleme jätkuvalt seisukohal, et olgu meid pigem vähem, aga kõik hakkajad, kui niisama formaalselt nimekirjas olijad. Mitteaktiivsetega on väga palju tööd tehtud ja püütud kontakti leida kõikvõimalik-ke kanaleid kasutades. Kui tehakse ühel hetkel valik oma isikliku elu kasuks, siis ei saa seda pahaks panna. Meil on ühelt poolt lihtne liikmetega töötada, sest meid on vähe; teisalt on meie hulgas peaae-gu pooled, kes elavad teistes valdades ja Tartu linnas – algse Pala tuumiku nüüdsed piirid on muutunud laiemaks. Meie jaoskonna Tartu linnas elavad tüdrukud aga tahavad kuuluda ikka meie hulka, ju siis meis on midagi, mis hoiab.

Me ei ole prouade tee-klubi. Oleme valmis olema seal, kus meid vajatakse: formeerima, toitlustama, ja kulp ühes, kirjutuspulk teises käes, andma oma panuse.

Teeb heameelt, kui su tööd märgatakse. Vabariigi aasta-päeval jõudis meieni meeldiv uudis, et paljude teiste seas on Kaitseliidu ülem tänanud oma tänukirjaga eeskujuli-ku teenistuse eest ka meie jaoskonna naisi. Tänukirja said Inga Jegorova, Maire Kasvandik, Ave Kuslap, Liina Nisu, Sirje Pärn, Riin Raimla, Margit Soieva ning Katrin Varuson.

MARGIT SOIEVA,Naiskodukaitse

Tartu ringkonna Põhja-Tartumaa

jaoskonna aseesinaine

Tänati valla arengusse panustajaidEesti Vabariigi 96. aas-

tapäeva aktusel 24. veeb-ruaril Pala kultuurimajas andsid volikogu esimees Ene Toom ja vallavanem Jozsef Weinrauch üle val-lapoolsed tunnustused ini-mestele, kelle panus valla arengusse on eelmisel aas-tal ja ka varem olnud kõige märkimisväärsem.

Pala valla aukodani-kuks nimetati edukas ette-võtja Jüri Põld. Omaaegse Pala kooli vilistlasena on ta aastaid omakasupüüdma-tult abistanud kodukooli materiaalselt. Tänu tema heldetele annetustele on kool saanud täiendada suu-sabaasi ja võimlas on hinna-line mängutabloo. Jüri Põld

on olnud Pala suusamarato-nide suurtoetaja, aidanud koolimajja mööbli ostmisel, remonditöödel ning paljude ürituste korraldamisel.

Aasta tegija 2013 tiit-liga pärjati kolme mitte-tulundusühingut, kes on kirjutanud ja tulemuslikult ellu viinud olulisi projekte. Tänu Ljubov Raimlale ja MTÜle Kaldapiäske-sed on renoveeritud Ranna rahvamaja ja saali soetatud uued toolid. Kalev Karu ja MTÜ Pala Spordiklubi ning Maire Kasvandiku ja MTÜ Pala Puhke- ja Tu-rismiarenduse aktiivse te-gevuse tulemuseks on täna vallakeskust kaunistav uus ökopaisjärv.

Aasta teoks 2013 tun-nistati Sassukvere sa-dama rajamine, tegijaks mõistagi mittetulundus-ühing Sassukvere sadam.

Pala valla tänukirja pälvisid kodavere murde-keele hoidja ja tutvustaja ning murdepäevade kor-raldaja Eevi Treial, kooli õpilaskodu lastele kodu-tunde looja ja tulemuslik spordiõpetaja Virge Otsa, Pala kooli almanahhide koostaja Leili Lind, edukas ettevõtja ja tööandja Raivo Targamaa (OÜ Heakivi), lillerõõmu kinkija valla asutustele Helju Menind, heategevuslike kontsertide eest Jõgeva- ja Tartumaal Pala kultuurimaja ansam-

bel Eluhelmed (juhendaja Heino Sulger), samuti heategevuslike kontsertide eest Jõgeva- ja Tartumaal Naiskodukaitse Põhja-Tartumaa jaoskonna an-sambel, mida juhendab Margit Soieva. (PT)

Ljubov Raimla (paremal) võtab MTÜ Kaldapiäskesed

nimel vallavolikogu esimehelt Ene Toomilt vastu

Aasta tegija 2013 autasu. Kaldapiäskesed kuuluvad ka konkursi „Jõgevamaa

tunnustab 2013“ laureaatide hulka – Ranna rahvamaja

renoveerimine tõi neile „Jõgevamaa hea piirkonna

edendaja 2013“ tiitli.

Foto: KALEV KARU

Naiskodukaitsjad tegid kokkuvõtte möödunud aasta tööst

Põhja-Tartumaa jaoskonna ansambel Vallatud Kurvid (liikmed vasakult: Margit Soieva, Katrin Varuson, Mirje Põld ja Maire Kasvandik) tuli tunamullu kokku esialgse plaani järgi vaid üheks korraks töökaaslase juubeli puhul, kuid laulmisrõõm ja publiku positiivne tagasiside on andnud hoogu veel paljudeks heategevuslikeks ülesastumisteks. Kvartett pälvis aktiivse tegevuse eest ka Pala vallavalitsuse tänukirja.

Foto: erakogu

NR 3 (199) 12. märts 20142

Otse ja ausalt olukorrast riigis

See, et Eesti seisab tardunult paigal, pole enam ammu uudis. Stagnatsioon. Muutusi isegi ei arutata, rahvast ei kuulata, üksnes üh-matakse ülbelt. Vaikiv ajastu? Ütled sõna valit-suse vastu – oled Eesti riigi vastu. Aga paigalseis on ju tagasiminek.

Mis ootab ees? Samuti tagasiminek.

Kuni riigikogu valimis-teni aasta pärast sama seis kestab. Raisatud aasta ootab ees. Kui valitsuspartei juht ja peaminister vahetatakse välja uue vana vastu, siis te-hakse aega parajaks. Jutt, et Siim Kallas on pärast üheksat aastat Euroopa tippametis palju kogemusi ja tarkust juurde saanud ning ehk pisut sotsiaalsemaks muutunud, ei pea paika. Kallas kinnitas ju visioonikõnes, et talle sobi-vad Reformierakonna tosina aasta tagused seisukohad: vähem riiki (õhem riik ehk igaüks vaadaku ise, kuidas hakkama saab), erastamist tuleb jätkata (kas uuesti elektrijaamad ja raudteed müüki?). Sotsiaalpoliitikas ei mingit võrdsustamist, ainult nn vajaduspõhised toetused läbi suure bürokraatia.

Eduka Euroopa „heaolu kõigile“ sotsiaalmudelit meil ei tule. Pension kasvab siis, kui üleüldine töökus kasvab. Need on Kallase väljaöeldud põhitõed Reformierakonna üldkogul. Oleme justkui taga-si aastate taguses ajas.

Aitab musta valgeks rääkimisest ja demagoogiast

Ei lähe meil hästi. Inime-sed pole majandusedust osa saanud, sest pidev inflatsioon ja hinnatõusud on igasuguse edu ära nullinud. Kui seda viimast üldse olnud on, sest rahva laenudega ülespuhutud majandusnäitajad, hinna-tõusudest tulenev ja siiani eurorahade toel saadud SKT kasv ongi laias laastus meie majandusedu.

Statistika järgi läinud aasta viimases kvartalis lan-ges Baltikumis majandus ainsana Eestis. Lätis ja Lee-dus kasvas see vastavalt 3,6 ja 3,3%.

Mantrad riigieelarve ta-sakaalust ja korras rahan-dusest ei pea enam ammu paika. Korras pole midagi. Ma ei pea silmas viie rikka-ma poole liikumist. Lihtsalt valus oli majanduskriisi ajal leida end maailma viie kõige suurema kukkuja hulgast. Pideva kärpimisega rahva ja omavalitsuste arvelt, mis kestab tänase päevani, ma-jandusnäitajaid ei kasvata.

Valitsuse mõte liigubki ju ainult selles suunas, kel-lelt saaks midagi ära võtta, mitte aga kuidas raha juurde kasvatada.

Tootmist ja tootlikkuse kasvu on vaja, hüpet kvali-teedis, sest kunagisest kõrge tööstuspotentsiaaliga maast oleme muutunud odava töö-jõuga allhankeid tegevaks riigiks. Just majandusliku mõtlemise iidoliks kujutatud oravate ning profaanliku ja ülbe majandusminister Ju-

han Partsi pikaajalisel juh-timisel oleme sinna jõudnud.

Selle asemel, et nendele probleemidele otsa vaadata, räägitakse musta valgeks ja valetatakse näkku. Terava-matele küsijatele riigikogu saalis lajatatakse ülbelt ja toorelt. Vastuse asemel puhu-takse asjasse mittepuutuvat demagoogiat.

20 aastaga Eestis üle veerand miljoni inimese vähem

Olles siin Eestis majan-dusnäitajad ja elatustase-me põhja viinud, põgeneb peaminister Ansip nüüd kõrgele palgale Euroopasse. Tabavalt võttis sama mõt-te kokku suursaadik Mart Helme: „Kuidas on võimalik, et senine peaminister, kelle ajal on riik sööstnud pead-pööritavasse demograafilisse, majanduslikku ja moraalses-se vabalangemisse, võib oma saamatuse eest premeerida end iseenda määramisega Brüsselisse?“

Pala rahvas näeb ju ise, kuidas külad tühjenevad, igapäevased teenused kao-vad ja ääremaastumine aina süveneb. 100 000 inimest ei ole läinud välismaale õnne otsima, ikka olude sunnil, et peret ära toita. Peredel pole kindlust sellises riigis ka lapsi sünnitada.

Euroopa üks suurima väl-jarändega riik ei kavatsegi probleemile lahendust otsida, isegi ei tunnistata probleemi. Las lähevad, küll tagasi tule-vad. Aga ei tule ju!

Ärme unusta, et Eesti rahva arv on 20 aastaga vähe-nenud üle veerand miljoni ini-mese võrra. Seda omariikluse ja rahu ajal, mitte sõja jalus olles. Nagu viimati statistiku-te poolt välja öeldi, väheneb rahva arv järgmise 30 aasta jooksul samade trendide jät-kumisel veel 125 000 inimese võrra. Laulev revolutsioon möödus meil inimkaotusteta, aga laastava töö on teinud paremäärmuslik maailma-

vaade ja mittesekkumine riigi karjuvatesse probleemidesse.

Kui kaob kool, kaob maal kõikSelge, et lapsi on vähem.

Kuid kas ikka nii vähe, et Jõ-gevamaale saaks jääda alles vaid üks riigigümnaasium? Paberil võib kõik ilus tundu-da, aga elus mitte.

Miks valitsuse ministrid omavahel ei suhtle? Üks joo-nistab valmis tõmbekeskuste kaardi, teine koolide oma, kol-mas paneb kaardile haiglad ja kiirabi, neljas ei tea mida.

No miks neid kaarte ometi üksteise peale kohakuti ei asetata? Miks me niimoodi tobuke Ivani ja kilplase kom-bel talitame? Ehk võiks olla nende reformide eesmärk ikkagi inimeste elu paremaks teha, mitte aga hambad ristis omavahel puselemine ja mee-leheitlik kärpimine.

Minister Aaviksoo ei väsi rääkimast õpetajate 12%-sest palgatõusust. Kel ei kasva-nud, pöördugu politseisse. Häbematu ülbus! Ainus, mis tõusis, on õpetajate töökoor-mus sama töötasu juures ja miinimumpalk. Seega ülbe vale otse näkku.

Mis eduloost me üldse räägime, kui umbes 350 000 inimest elab meil vaestes olu-des, kui 90 000 inimest on ra-vikindlustuseta ning puuetega inimeste arv on tublisti üle 100 000. Me ei saa ju Reformi-erakonna kombel uhked olla selle üle, et peaaegu 80% töö-inimestest teenib alla 800 euro kuus ja nendest pooled saavad vähem kui 400 eurot. Soomes on näiteks meeste keskmine palk erasektoris 3840 eurot, naistel pisut vähem.

Kas saame uhked olla selle üle, et töövõimetus-ja toitjakaotuspensionäre arves-se võttes minnakse pensionile koguni 52 aasta vanuses. Või selle üle, et oleme Euroopas uhkel esikohal HIV-i nakatu-mise ja AIDS-i surmade üle. Uhked, et ennetähtaegsete pensionäride arv on paari aas-

taga kahekordistunud. Või et meie pensionid on viis korda madalamad kui Kreekas. Või uhked selle üle, et hinnatõu-sudelt oleme mäekõrguselt teistest ees juba mitmendat aastat järjest ja et kaubad on 66% võrra kallimad kui Saksamaal. Inimeste sissetu-lekud arvesse võttes on meie ostukorv Saksamaa omast koguni 5,7 korda kallim (Dr Ivar Soone). Muidugi, valitsus polegi tahtnud hinnatõuse ohjata, sest käibemaksuga täidetaks riigieelarve auke.

Reformierakond 15 aastat tüüri juures

Kõrge elektri hind on valitsusparteide poliitiline otsus. Kõigepealt tõstetakse elektriaktsiisi Euroopa mii-nimumnõudest ligi viis korda kõrgemaks ja siis pannakse sellele veel otsa käibemaks – nii need kõrged hinnad kujunevadki. Võrgutasud, elektriaktsiis, käibemaks ja taastuvenergia tasu moo-dustavad kaks kolmandikku elektri hinnast, elekter ise vaid veerandi. Ikka raha tuleb rahvalt kätte saada, ega siis keegi ei hakka ometi välismaiste pankade hiigel-kasumeid (444 miljonit eurot aastas!) maksustama.

Siim Kallas tunnistas hil-juti, et vaesus häirib kõige rohkem meie rahvuslikku uhkust. Kuid Kallas ongi ju ise olnud nii peaminister, ma-jandusminister kui ka Eesti Panga president. Just tema koos Mart Laariga ongi need vaesuse rööpad maha pannud.

Majandusanalüütik Heido Vitsur on öelnud, et oma-aegne Reagani-Thatcheri Washingtoni kiirtegutsemis-poliitika ei käskinudki meil palju mõelda. Šokiteraapiast ja selle neljast põhimõttest: kiire liberaliseerimine, kiire erastamine, riigi mittesek-kumine ning täielik ette-võtlusvabadus (röövellikud kiirlaenukontorid!) – pidigi piisama.

Aga mis siin imestada, sest Reformierakond on loo-dud välispankadele kasumi-teenimise tagamiseks. Rahva toimetulek teda ei huvita. Eelolevast tulumaksu 1% lan-getamisest võidab alampalga saaja ühe euro kuus, peami-nister aga 45 eurot. Oravate partei ongi jõukate inimeste veel jõukamateks muutmise kaitseks.

Võib-olla pole mõni ini-mene sellest veel aru saanud ning loodab ka ise reforma-reid kaitstes ja neid valides rikkaks saada?

Ega IRL-gi palju orava-test erine. Elamislubade-ga hangeldamine ja vene allilmategelaste Eesti riiki smugeldamine on üks värske-maid tegusid, mida varjatakse marurahvusliku hüsteeria õhutamise ja vene kaardiga vehkimisega. Tegelikult on Isamaaliidu (nüüd siis juba Isamaaliidu ülevõtnud Res Publica) poliitika algusest peale olnud ainult varade ta-gasikantimise projekt, seejuu-res eelkõige oma välismaiste rahastajate huvides. Meenu-tagem siin omandireformi läbi kannatanud 100 000 inimest või viimasest ajast Mustpeade maja saagat Tallinnas.

Ma ei hakkagi siinko-hal rääkima sellest, kuidas valijatelt hääli välja peteti lubadusega kodukulud poole võrra alla viia, mis aga tegeli-kult hoopis lakke tõsteti. Kes muidugi tahab, see uskugu seda roosamannat edasi!

Niisiis seisame paigal! Praegune võimuvangerdus pole midagi muud, kui Re-formierakonna järjekordne katse aasta enne valimisi partnerit vahetada ja oma reitingut parandada. Kui kaa-sataksegi sotsid valitsusse, siis rahval sellest paremaks ei lähe. Sotside kätega ongi just enamik paduparempoolseid otsuseid ennegi ellu viidud.

Pööre saab tulla alles aas-ta pärast, aga kõik sõltub valijate tarkusest!

MARIKA TUUS-LAUL,Riigikogu õiguskomisjoni

liige

Pala kooli õpilaste fotojaht „Otsime talve“, 17. jaanuar 2014

NR 3 (199) 12. märts 2014 3

12. veebruaril toimus Jõge val Nuputa eelvoor, kus Pala kooli õpilased Mar-ten Mõru, Anette Norring, Sten-Eric Suve ja Ove Üllar Viesemann saavutasid ühtse meeskonnana maakonnas neljanda koha.

13. veebruaril oli algklas-side loodusringil õppeaasta algul tehtud plaanis minna Tammeluhale talviseid loo-majälgi uurima. Talv oli küll selleks ajaks juba otsa saanud ning talviseid jälgi enam näha ei olnud. Samas aga sai uuritud kõike, mida varake-vadel looduses näha saab: esimesed kevadised liblikate röövikud jää peal, viie lapse käte siruulatuse jämedune mänd, erinevad urud juur-te all, kobraste langetatud puud, varakevadised heledad jänesekapsad, kährikute ja-lajäljed tillukesel lumelapil, rebase lõunasöögi jäänused ning saarma urg järve kaldas. Elamusi pakkus ka üle järve-jää kulgev laudtee (ülemisel vasempoolsel pildil).

14. veebruaril tähistasime koolis sõbrapäeva. Tradit-siooniliselt oli avatud sõb-rapostkast kaunite soovide vahetamiseks. Ühisel kogu-nemisel räägiti selle päeva tekkimisest meie kaasaega ning sõbrapäeva traditsioo-nidest. Häid sõpru võib meil olla ka mitte-eestlaste hulgas. Selleks, et nendega suhelda, vajame võõrkeeleoskusi. Pala

koolis saab õppida inglise ja vene keelt. Sellega seo-ses laulsime ja rääkisime sõbrapäeval võõrkeeltes, et tähtsustada inglise ja vene keele õppimist.

15. veebruaril käisid Pala kooli parimad õpilased Jõge-val maakonna ajalooolüm-piaadil. Kõige parema tu-lemuse saavutas Ove Üllar Viesemann 6. klassist, kes tuli neljandale kohale.

21. veebruaril tähistasime koolis aktusega Eesti Vabarii-gi 96. sünnipäeva. Külla oli saabunud Tartu abilinnapea ja meie koolirahva hea tuttav Tiia Teppan. Külaline andis noortele teada, et kõik võivad elus edasi liikuda, kui vaid tahtmist ja pealehakkamist on.

Pärast aktust jätkasime lõbusa telemänguga „Me ar-mastame Eestit“, kus ühek-sandikud Rait ja Ele valisid oma võistkonda neli män-gijat erinevatest klassidest. Küsimusi oli Eesti ajaloost, kultuurist, spordist ning tun-tud eestlastest läbi aegade. Mängu juurde kuulus ka Eesti laulude äraarvamine ja muidugi ka kaasalaulmine (ülemisel parempoolsel fotol).

24. veebruaril osalesid meie kooli kõik tantsulapsed iseseisvuspäeva kontserdil Pala kultuurimajas (alumisel pildil).

INNA LAMP,Pala kooli huvijuht

Fotod: 5 x ENN PARV

KOOLIKROONIKA

Jõgevamaa 4H talilaager peeti Palal7.–8. veebruaril korralda-

ti Pala koolis 4H Jõgevamaa piirkonna talilaager. Meie maakonnast tuli kokku 60 noort. Õhtul oli võimalus osaleda erinevate töötubade tegevuses. Maiustustetoas sai valmistada endale või sõbrale trühvlikomme ning pannkooke küpsetada. Tant-suhuvilised õppisid samal ajal saalis usinasti tantsu-samme.

Õhtuprogrammiks sai meie tüdrukute Theressa Laumetsa ja Katri- Liis Kangro juhendatud tantsi-jatelt valmis etteaste. Muu-

sikahuvilised kogunesid muusikaklassi ja said sa-muti enda looga juba õhtuses kavas üles astuda.

Käelise tegevusena õpiti kinkekarpide valmistamist. Mõeldes lähenevale sõb-rapäevale juhendas meie Meery Mõisa sõbrapaela punumist.

Spordisaalis tuletati meelde indiaca mängureeg-leid. Hilisem õhtu jätkus hoogsa telemänguga „Me armastame Eestit“, kus eest-vedajateks jällegi Pala 4H-kad Annabel Mõisa, Laura Paluoja ja Merlin Põld.

Kui kell oli jõudnud süda-ööni, seadsime sammud õue, et osaleda öises otsimismän-gus. Pimeduses, taskulampi-de valguses tuli leida tuntud laulusõnade järgi paik meie valla keskuses ja sealt juba edasine ülesanne lahendami-seks. Seoses Eesti Vabariigi läheneva sünnipäevaga olid mängu ülesanded Eesti ja eestlastega seotud.

Pärast öist jalutuskäiku saabus aeg magamasättimi-seks. Hommik saabus nagu laagrites ikka liiga vara... Pärast kosutavat hommi-kueinet jätkusid tegevused

töötubades ja välised spor-divõistlused.

Enne laagri lõppu tehti kokkuvõtteid ja otsustati klubides hakata pidama oma klubi raamatut, kuhu kanda sisse meie klubiliikmete tegevused. Tagasiside meie laagri kohta oli meeldiv ning osalised lubasid siia alati võimalusel tagasi tulla.

INNA LAMP,4H klubi Pala Metsalised

juhendaja

Lasteaialastel oli huvitav veebruarikuuSelle aasta lumetu talv

ei ole soosinud meie lasteaia talviseid üritusi. Mitmeid planeeritud toimetusi lükka-sime lume saabumiseni eda-si, kuni saabus enneaegne kevad keset veebruari.

13. veebruaril sõitsime matkale Tammeluhale, kus tädi Elle Koort meid juba ees ootas, et minna talvist loo-made elu uudistama ja jälgi vaatlema. Jälgi nägime küll, aga hoopis teistsuguseid, kui lumele jäävad. Nägime helerohelisi jänesekapsa lehti, kopra langetatud puid, saarma urgu, nirkide kodu sissepääsu, kolmesaja-aas-tast mändi (pildil), jänese pabulaid, põtrade näritud männivõrseid, isegi kähriku jälgi, aga pori peal. Laudtee, mis kulges mööda jääd üle Kaiu järve, tekitas pidevalt

soovi jääle liugu laskma min-na. Matk lõppes piknikuga, kus igaüks nosis kodust kaa-savõetud tervislikku toitu.

Vanem rühm külastas traditsiooniliselt vabariigi sünnipäeva eel meie valla-maja. Vallavanem näitas kogu maja ja iga töötaja rääkis, millega tema tegeleb. Kõige suuremat elevust teki-tas tädi Eha, kelle arvutist said lapsed otsida üles oma kodumaja. Lapsed hiilgasid oma teadmistega Eesti riigi kohta.

Lapsed said näha Rakve-re teatri etendust „Hobune, kes kaotas prillid ära“. See oli tore ja armas lugu erili-sest hobusest, kellele meel-dis istuda oma kiiktoolis, süüa pohlajogurtit ja lugeda hobuseraamatuid, mille eest ta ka palka sai. Kuid ühel

ilusal sügispäeval kaotas ta prillid ära ja ei näinud enam lugeda. Siis läks ta laia maailma õnne otsima. Oma teekonnal kohtas ta nii kar-vaseid kui ka sulelisi, teda varitsesid ohud igal sammul ning külm talv lähenes ha-lastamatult, ent ometi lõppes kõik hästi.

Vastlapäeval meisterda-sime vurriluud ja õppisime

vuristamist. Õues aga pika liu asemel mängisime lem-mikmängu „Haned, luiged tulge koju“ ning võistlesime igaüks oma võistkonna eest. Pärast sõime hernesuppi ning meie kokkade endi tehtud vastlakukleid. Need olid palju maitsvamad kui poe omad.

TIINA KARU

Edukad rahvastepallilapsed

1.–3. klasside õpilaste Jõgevamaa meistrivõistlused rah-vastepallis olid 17. veebruaril Tormas. Suurte koolide arvestu-ses saavutasid nii Pala tüdrukud kui ka poisid medalikohad.

Pala kooli tüdrukud said teise koha (ülemisel pildil: kapten Hele-Riin Karv, Älis Tõnisson, Mirtel Menind, Merit Teras, Triinu Teras, Mai-Liis Aasa, Angelika Sjuts).

Poisid tulid kolmandaks (alumisel fotol: võistkonna kap-ten Henri Põld, Kairon Põldver, Imre Nõmm, Rasmus Lille, Patrik Johann Jaanisk, Karl Matthias Kaasik, Markus Karv, Mairo Leppik).

VIRGE OTSA

Foto: TIINA KARU

NR 3 (199) 12. märts 20144

Pala vald mälestab

Väljaandja Pala Vallavalitsus.Pala küla, Pala postipunkt, 49401 Jõgevamaa.E-post info@pala.ee, telefon 773 4669.Toimetaja Andres Loorand, e-post Andres.Loorand@pala.ee, telefon 509 4441.Kujundaja Katrin Põdra. Trükk Vali Press OÜ, vali@vali.ee, telefon 776 8877.

märtsikuu juubilare ja eakaid sünnipäevalapsi:

84 LEHTE VENE 15. märts 193084 LINDA MÄSSO 18. märts 193083 LEIDA LAASMAA 2. märts 193180 MARIE KAUR 20. märts 193478 LEMBIT TREIAL 3. märts 193677 MILDE TAMM 6. märts 193777 ERNA KÕRVE 13. märts 193777 SILVI EILAND 21. märts 193765 KALEV SAAR 14. märts 194960 KALJU KUUSIK 4. märts 195455 PEEP TUHA 22. märts 1959

HALUMASINA TEENUSHind kokkuleppel. Telefon 5689 6370

HILLE MÜÜRSEPP8. VIII 1942 – 5. III 2014

Maamaksust 2014. aastal

Maakasutajad, maaomanikud, palun kontrollige enne maamaksu tasumist andmeid maamaksu kohta e-maksuametis.Kui Teie kasutuses on haritavat maad või looduslikku rohumaad, siis peab olema nende maamaksumäär 1,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.Enne 13. veebruari väljastatud maamaksuteadetel on haritava maa või loodusliku rohumaa maamaksumäär 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas, mis on vale.Võrreldes 2013. aastal väljastatud maamaksuteadetega peab 2014. aastal jääma maamaks samaks.Posti teel saadetakse uued maamaksuteated aprillis.Vabandame ebameeldivuste pärast.Täiendavate küsimustega pöörduge telefonil 773 4609 või kirjutage aadressil eha@pala.ee.

EHA SAAR, maakorraldaja

Kinokolmapäev Alatskivi lossis 19. märtsil

LASTELEKell 14 “Kummi-Tarzan”. Pilet 1 €.Ivan Olsen on koolipoiss, kellel on suur mure. Koolis

teda kiusatakse ja eriti vastik on kamp, kellele meeldib poisi pükstesse vett valada. Ivani isa on suur Tarzani-fänn ja pole poisi koolisaavutustega just eriti rahul. Ühel ilusal päeval aga saab Ivan võimaluse isa ootused mäekõrguselt ületada ning kiusupunnidele koht kätte näidata. Äkitselt ilmnevad poisil üleloomulikud võimed. Kas need muudavad tema elu lihtsamaks või keerulisemaks?

NOORTELEKell 16 “Mustad teemandid”. Pilet 1 €.Tempoka režii ja tundeerga kaameraga üles võetud

“Mustad teemandid” räägib universaalse loo unistustest, jalgpallist ja selle mustast südametunnistusest – inimkau-bandusest. Ekraanilugu, mille üks olulisemaid episoode Tallinnas üles võetud on, pälvis Hispaania filmi ülevaate-festivalil Málagas publiku peapreemia.

TÄISKASVANUTELEKell 18 “Nümfomaan I”. Pilet 2 €.Kell 20 “Nümfomaan II”. Pilet 2 €.Lars von Trieri uus mängufilm “Nümfomaan” on helge ja

poeetiline lugu naise erootilisest teekonnast alates sünnist kuni 50. eluaastani, mida jutustab peategelane Joe, kes on ennast ise liigitanud nümfomaaniks. Ühel külmal talveõhtul leiab vanapoiss Seligman väikselt kõrvaltänavalt pooltead-vusetu ja läbipekstud Joe. Ta toob naise oma korterisse ning ravib ta haavu püüdes samal ajal mõista, kuidas midagi sellist sai juhtuda. Seligman kuulab keskendunult naise jutustust oma mitmetahulisest elust, milles on rikkalikult suhteid ja ootamatuid seiklusi.

Alla 14-aasta vanustele keelatud.

Mari Vallisoo kodaveremurdelist luulet

Ükskõrd ommokopuole üüdkiigi su ülesse ajab.

Lähäd õvve piale ja näed:nigu magamajäänud käod

seesäväd mussad majad.Suur lind tuleb järve puult,

lahti nokk.Tuuleõhk pehme ku varsa mokk.

---Keväde Kodaveren

Loevad Tuuli Vallisoo ja Mari-Liis ViljurLaulavad Merle Müür ja Merike Jaanisk

Olete oodatud!

Lümati raamatukogussel reedel, 14. märtsil kell 12emakeelepäeva tähistamiseks

raamatu „Vana kannel“esitlus.Kuulame DVD-lt kandlelugusid

Simmani Duo esituses.

Kolmapäeval, 19. märtsil kell 12Pala kultuurimajas

KEVADHETKED KOHVILAUAS

Külalised Sirje ja Rein Kurg

Pääse 2 eurot

Peole saab valla bussiringiga, koju tagasi saamise soovist tuleks anda teada Margitile enne peo algust.

Pala kultuurimajaspühapäeval, 16. märtsil kell 13

kontsert

„Üksteist peab hoidma“Esinevad Voka aleviku vokaalansambel

Siuru, tantsurühm Vokiratas, luulet esitavad Lea Rand ja Toomas Nõmmiste

Tasuta

Pala kultuurimajasreedel, 5. aprillil kell 21

TANTSUÕHTUTantsuks mängib Anmatino

Avatud baarPääse 5 eurot

Laudade broneerimine telefonil 773 4689

6. aprillil kell 16 etendub Ranna rahvamajas

Assikvere külateatriltC. Goldoni 1752. a kirjutatud

näidend

“VÕÕRASTEMAJA PERENAINE”

Lavastaja Ülle Meos

Pilet 2 eurot

Pala valla mälumänguturniiri „Tunne oma kodu – Eestimaad“ 4. mäng

toimub neljapäeval, 27. märtsil kell 18.45 Pala kultuurimajas.

Täpsem info: margit@pala.ee, tel 773 4689.

Pala kultuurimajas on avatud Urve Sulgeri akvarellinäitus

„Värvide võlu“

Pala raamatukogu

kutsub13. märtsil kell 15

kuulama