Nr 8 (333) August 2017 (lõikuskuu) Muhu leht

Viimasel juulikuu palaval püha-päeval võis Muhu saarel näha jakuulda üpris tihedat liikumist.Need külavahed, mis enne olid pärisvaiksed püsinud, said sel päevalikka tõsiselt vatti.

Üle Muhumaa olid avatudneliteist eripalgelist kohvikut:

¤ Võlla küla Mereääre kohvik¤ Hellamaa küla Katu&Sepsu

Imeline Nurgake¤ Pärase küla Teelõpu Pann-

koogikohvik¤ Lõetsa küla Seitsme Tuule

kohvik¤ Raugi küla Asplivälja Kiige-

kohvik¤ Nõmmküla K – kohvik¤ Pallasmaa küla Romantika-

kohvik¤ Külasema küla Teatrikohvik¤ Paenase küla Nisu isu kohvik¤ Paenase küla Tõnise Lamba-

kohvik¤ Päelda küla Laasu Talukohvik¤ Liiva küla Pärandkooli

Kunstikohvik¤ Rootsivere küla Välja kohvik¤ Oina küla LambakohvikIgas kohvikus oli midagi väga oma

ja armast: vanad taluõued, kus koosvana ja uus, ja külaplatsid, kus tublikülarahvas ühiselt tegutsemas.

Kohvikutes toimetati südamegaMõned kohvikud kaugel metsasees, teised jällegi laia lageda japäikesepaiste käes. Avatud olidväga erinevad näitused ja tege-vustoad. Jagati õpetust, kuidaskohalikke ravimtaimi kasutada jakuidas neist midagi valmistada.Meeleolu loomiseks sai kuulataimeilusat muusikat ja nautidasuurepärast näitemängu. Lapsedsaid lustida batuutidel ja kiikedel,mängida erinevaid mänge ningproovida kätt tõelise kunsti tege-misel, teha sõitu hobustega ja mõnelpool isegi paadiga. Sai oma käegalambaid paitada ja neile leibapakkuda. Kuigi Lambakohvikuidoli kaks, polnud siiski sisu neil üksja kaugus teineteisest oli samutiüüratu.

Kõik kohvikud olid nii tegusadja pakutav väga maitsev ningkülastajaid oi – oi kui palju. Toreoli, et kõikjal toimetati ja seda tehtisüdamega. Aitäh teile!

Päeva lõpetas Hellamaa laulu-laval ansambel Traffic ja tedasoojendas Maleva.

Suur - suur tänu Keidy Jõgile jatema sõpradele, kes korraldasidTraffic live – kontserdi. Sellisesmahus kontserdi korraldamine oli

noortel esimenekord ja loodame, etneil jaguks tahtmistka järgmisteks kor-dadeks.

Suured tänud:Mari Viiard, kes

kõik kohvikudkaardistas,

Sabina Kaukis,kes kohvikutelekingituse valmis-tas,

Mari Luup, kesnõu ja jõuga aitas,

Saarte Hääl,Meie Maa ja Raa-dio Kadi!

Oina küla lambakohvikuspakuti värskekapsasuppilambalihaga ja omaküpse-tatud vahvleid. Suppi liigutabKadri Kask, istub HermanMeier.

Kalmer Saar

Pallasmaa Romantikakohvikus seisid letitaga perepojad Enar Tiit ja Elar Mart ningnende tädipoeg Sten Arnar.

Klarika Tänak

* Muhu jooksu kohta vt lk 7.* Põhjalikum muuseumiteave lk3. Kihelkonnapäevast lk 4,laulupeost lk 5, tublid kooli-jütsid on kirjas lk 2.

Eterniidi kogumineMaasi jäätmejaamas

Maasi jäätmejaamas võetaksealates 14. augustist Muhu vallaselavatelt eraisikutelt tasuta vastueterniidijäätmeid. Eterniidi tasutakogumine kestab kavandatud ko-gumismahu täitumiseni. Eter-niidi tasuta äraandmiseks tu-leb jäätmete omanikul eelne-valt hankida Muhu Vallavalit-suse kooskõlastus, selle puudu-misel võetakse eterniit vastuhinnakirja kohaselt vastuvõtuta-suga 153 eurot/tonn. Kooskõlas-tust saab küsida tel. 453 0672 võimeiliaadressil heiske.tuul@muhu.ee, selleks tuleb esitada oma nimi,isikukood, elukoht, telefoninum-ber ning andmed eterniidijäätmetekoguse ja päritolu kohta. Eterniidikoguse arvestamisel on abiks vas-tav juhend, mis on kättesaadavvalla kodulehel www.muhu.eeEelmisel aastal registreeritud

eterniidikogused, mida kogumis-mahu täitumise tõttu vastu eivõetud, kantakse otse selle aastavastuvõtunimekirja ning neidtäiendavalt kooskõlastama ei pea.Eterniidijäätmete tasuta äraand-

miseks tuleb jäätmevaldajal läbiviia järgnevad tegevused vastavasjärjekorras:- eterniidikoguse väljaselgita-

mine;- Muhu vallalt kooskõlastuse

küsimine ja saamine;- Maasi jäätmejaama teavitamine

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

Tänan veelkord kõiki abilisi,kohvikute külastajaid ja kohviku-pidajaid.

Kohtume jälle järgmisel suvelkohvikutepäeval Muhus!

Kaunist suve jätku soovidesAnneli Tamm

13. august kell 11 - 16LASTE VABARIIK

Muhu Noortekeskuse õuealal.

Muhu NoortekeskuseNoorteala Muhurito kõrval

on avatud 19. augustiniT-L 13.00-18.00

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

Järg pöördel

MUHULANE2

Vallavalitsuse istungitelt

Õpioskuste olümpiaad 12.10.2016 - Marcus Oidekivi, StenLeppik, Kendro Veskimeister;Rainer Õue, Simon Rohtlaan 7.koht

Geograafiaolümpiaad 10.12.2016

7. klass - Annabel Rebane 3.koht,

8. klass - Kadri-Liis Kolk 2.koht, Johanna Keerd 21. koht,Miko Pärn 24. koht,

9. klass - Kadri Ligi 17. koht.Matemaatika olümpiaad (7.-

9.kl) 7.2.20177. klass - Annabel Rebane 7.-8.

koht,8. klass - Kadri-Liis Kolk 3.-4.

koht; Johanna Keerd 11. koht;Miko Pärn 12. koht,

9. klass - Ott Andreo Oidekivi 6.koht; Karoliine Kaljuste 7.-8.koht;Oliver Luup 17. koht.

Inglise keele võistlus Spelling Bee31.1.2017

6. klass - Marcus Oidekivi;Kendro Veskimeister,

7. klass - Allan Luup.Emakeele olümpiaad 30.1.20177. klass - Annabel Rebane 9. koht,

Helerin Soop 19.-20. koht,8. klass - Kaia Ligi 6.-7. koht,

Kadri-Liis Kolk 9.-10. koht,Johanna Keerd 19.-20. koht, MikoPärn 19.-20. koht,

9. klass - Kadri Ligi 2.-3. koht,

Olümpiaadid, võistlused, konkursid2016/2017 õppeaastal

Maarjali Vaht 5. koht, KaroliineKaljuste 10. koht, Ott AnderoOidekivi 12.-13. koht, Elluli Saat22. koht.

Bioloogia olümpiaad 4.2.20177. klass - Annabel Rebane 3.-4.

koht; Kaur Aaso 18.-19. koht,8. klass - Johanna Keerd 7. koht;

Kaia Ligi 19. koht,9. klass - Maarjali Vaht 7. koht.Ühiskonnaõpetuse olümpiaad

9.2.2017 (e-olümpiaad)9. klass - Maarjali Vaht 162. koht,

Kadri Ligi 435. koht (osalejaid 889)Lingvistika olümpiaad 11.2.

20179. klass - KaroliineKaljuste 100.-

101. koht, Kadri Ligi 98.-99. koht(osalejaid 8.-12. klass 191)

Nuputa maakondlik voor16.2.2017

5.-6. klassi võistkond - TeeleTarvis, Joonatan Jürisson, SusannaSults, Simone Kikerist 6. koht,

7. klassi võistkond - AnnabelRebane, Helerin Soop, KristiinaMaria Huum 7. koht.

Inglise keele olümpiaad (8.-9. kl)3.3.2017

8. klass - Andrus Peegel 1.koht, Erik Lember 9. koht, MikoPärn 18.-20. koht,

9. klass - Kadri Ligi 2. koht,Karoliine Kaljuste 3. koht, OttAndero Oidekivi 6. koht, MaarjaliVaht 13.-14. koht.

Pranglimine eelvõistlusel osales163 kooli võistkonda, 5 paremaliikme kohapunktide summa järgioli Muhu Põhikool 52. kohal.

Vabariiklikud olümpiaadid,võistlused:

Emakeele olümpiaad - KadriLigi 10.-12. koht (27)

Teadusfestival (uurimustöö)27.-28.4.2017 - Maarjali Vaht

Online male:algkool - 8. koht (Iris Sepping,

Anni Nurmberg, Madis Saksakulm,Roosi Pehlak, Sonja Sepping)Osales 37 kooli.

põhikool - 5. koht (Lauri Pehlak,Miko Pärn, Andrus Jõeleht, Johan-na Keerd, Oliver Luup). Osales 39kooli.

Online kabe:algkool - 4. koht (Sonja Sep-

ping, Iris Sepping, Roosi Pehlak,Silver Ots, Madis Saksakulm)Osales 36 kooli.

põhikool - 8. koht (Lauri Pehlak,Mihkel Auväärt, Miko Pärn, And-rus Jõeleht, Alex Nurmberg). Osa-les 37 kooli.

Keskkonnahariduse uurimis-tööde konverents 10.3.2017 -Maarjali Vaht 6. koht

Vigurivänt 2017, 4.5.17 -Andrus Jõeleht, Romet Noor,Teele Tarvis, Nora Paist 2. koht.

Koondanud Ulvi Kipper

5. juuliMäärati sotsiaalhoolekandelisi hüvi-

tisi.Väljastati reklaamipaigaldamise

luba:- OÜ-le Lõunaranna Investeeringud

3,45 m2 reklaami paigaldamiseks Kuivastu k Ansu kinnistule;- OÜ-le Reklaamitreiler 17,11 m2

mobiilse reklaami paigaldamiseks Kuivastu sadama alale;- OÜ-le Tipoliin Kinnisvara 3 m2

reklaami paigaldamiseks Kuivastu k Ansu kinnistule.Otsustati jagada:- Pädaste k Aerga kü: Aerga (mtm)

ja Aerganuka (el.m);- Pädaste k Lahe kü: Lahe ja Lahe-

nuka (2 x el.m).Võeti vastu Liiva k Tõnise kü

detailplaneering (DP). Avalik välja-panek toimub 24. augustini ja arutelu31. augustil kl 15 valla maa- ja pla-neeringuosakonnas.Kinnitati DP-te lähteseisukohad:- Kallaste k Kallaste sadamaala;- Võiküla Toomi mü.Väljastati ehitusluba:- Pädaste k Mäe mü puurkaevu

rajamiseks;- Nõmmküla Kadakanurme mü

suvemaja püstitamiseks (lisatingi-mused);- Lõetsa k Salu mü suvemaja

püstitamiseks;- Hellamaa k Nuudi mü sauna

laiendamiseks.Väljastati kasutusluba:- Tusti k Jürgeni mü rajatud

tuletõrjeveemahutile;- Piiri k Karjalasma metskond mü

rajatud kõrgseikluspargile.Moodustati keskkonnaspetsialisti

konkursile laekunud kandidaatidehindamiseks komisjon koosseisus R.Liitmäe, K. Kütt, A. Auväärt, A.Toomsalu, J. Kesküla, A. Esko, A.Vahter.

12. juuliVäljastati reklaamipaigaldamise luba

H. Vitsurile 2 x 1 m reklaami paigal-damiseks Hellamaa k Matsikinnistule.Väljastati projekteerimistingimused:- Liiva sidejaoskonna mü kau-

bandushoone püstitamiseks;- Nõmmküla Sepa-Saadu mü elamu

püstitamiseks.Väljastati kasutusluba:- Rässa k Jaanimetsa mü püstitatud

saunale;- Liiva k Kiriku mü ümberehitatud

pastoraadihoone katusele ja kors-tendele.Määrati discgolfi ketta rendihinnaks

50 senti / kuni 3 tundi. Rentimis-võimalus Spordihalli lahtiolekuaegadel.Otsustati läbi viia hankemenetlus

lihthankele “Liiva keskuse projek-teerimistööd”.

26. juuliOtsustati jagada Lõetsa k Sarapuu

kü: Sarapuu (el.m) ja Ristiku (mtm).Väljastati ehitusluba Vahtraste k

Matsi mü puurkaevu rajamiseks.Kinnitati Muhu Lasteaia kohatasu

maksumuseks 17 eurot kuus, vahe-mikus 1.6.-31.8. pakutava lastehoiu-teenuse maksumus 15 eurot päev.Kinnitati Hellamaa Külakeskuse

inventarile rendihinnad (peotelk4x8 m koos paigaldusega 75 eurotööpäev, 10 eurot lisapäev; plastik-tool 1 eurot tk / päev; plastlaud 2

Ketlyn Annoki ja TiitTänava perre sündis 12. juulilpoeg Cris William Tänav.

eurot tk / päev. Rent ainult Muhuvalla piires. Inventari hävimiselkompenseerib rentija purunenudinventari ostuhinna väärtuses.)Väljastati reklaamipaigaldamise luba

OÜ-le Prisma Net 12 m2 reklaami paigaldamiseks Kuivastu sadama kinnistule.Kinnitati lihthanke “Liiva keskuse

projekteerimistööd” tulemused. Edu-kaks tunnistati OÜ Klotoid pakku-mus.Kinnitati hajaasustuse programmist

rahastatavad projektid, samuti osali-selt ja tingimuslikult rahastatavadprojektid.Kinnitati ürituse:- “Kontsert / tantsuõhtu Prantsuse

sansoonid Marek Sadam & MartinTrudnikov - “Akordion”” toimu-mise kohta Pallasmaa k Matsi talus25. augustil kl 19-23.30;- “Traffic Live” toimumise kohta

Hellamaa k Muhu laululaval 30. juulilkl 18-23;- “Meri on, meri jääb... ehk Aki

kõrtsis on tantsupidu” toimumisekohta Liiva k Aki kõrtsis 5. augustilalgusega 20.00.

- Laheküla ja Suuremõisakülaplatsile kerkinud lasteronimiskeskusest pajatas 7. juuliMeie Maa.

- Hiiumaa eakate reisist meiesaarele kirjutas 25. juuli HiiuLeht.

eterniidi toomisest;- eterniidi pealelaadimine ja

transport jäätmejaama kuu ajajooksul pärast kooskõlastuse saa-mist;- isikut tõendava dokumendi

esitamine ja eterniidi kaalumineautokaalul, üleandmise kinnita-mine allkirjaga;- eterniidi mahalaadimine kon-

teinerisse.Küsimuste korral võtta ühendust

Maasi Jäätmehoolduse OÜ-ga tel.5348 0250.Põhjalikumalt loe www.muhu.ee

Eterniidi kogumineMaasi jäätmejaamasAlgus lk 1.

3MUHULANE

Esimesel juulil toimunud laadast sailugeda juba juulikuu lehest. Meiesiit muuseumist võime küll öelda,et sel aastal on turiste rohkem, kuioli seda eelmisel aastal. Hea, etinimesed leiavad meid üles jaosalevad muuseumi poolt paku-tavatel üritustel.

Siinkohal siis väike tagasivaadetoimunule ja tutvustus tulevasteleüritustele.

14. juulil külastas Muhu Muu-seumit Euroopa Komisjoniasepresident Andrus Ansip omameeskonnaga. Nad jäid külastusegarahule. Lisaks meenutasime neljaaasta tagust koosviibimist Toomaõuel Läti ja Leedu toonaste pea-ministritega.

15. juulil avasime Kunstitallisselle suve teise näituse, mis kandispealkirja „Muhune Häälestumine”.Näha sai Muhu ja Saaremaakuntstnike töid. Näitusel tekitasenim elevust Kristjan Sisa val-mistatud tuulekellad, millestmõnigi on leidnud tee külastajatekodudesse. Näitust sai vaadata kuni1. augustini.

19. juuli õhtul sai Tooma taluõuel näha Saaremaa ja Muhumaatantsijaid – Muhu nännederühma„Ätses”, Orissaare memmede-rühma „Jaaniroos”, Tornimäe nais-rühma „Kupar” ja Kuressaarenaisrühma „Ritsikas”. Õhtu kandispealkirja „Saarlaste ja Muhulastekingitus Soome 100. sünnipäe-vaks”. Sama kavaga esineti Soomes

Heina- ja lõikuskuu Muhu Muuseumistoimunud Europeade festivalil 26.-30. juulini.

20. juulil olid Tooma talu õuelkülas Tornimäe näiteseltsi näitlejad,nende esituses sai vaadata tükki„Teie Jumal”.

28. juuli käisid Tooma õue peallaulmas Viru-Nigula mehed. Kuuldasai laule naistest, merest ja sõduri-elust.Augustikuu esimesel nädalal

toimub taaspärandoskuste nädal.

4. augustil on Villapäevalgusega kl 11 Koguvas Toomatalu õuel. Kraasime, ketrame,uurime vanu vokke ja anname nõuvokiparanduse osas. Võtke kaasaka oma vanad vokid ja kedervarred,katsume need tööle panna. Kuiendal pole midagi kaasa võtta, siissaab töövahendeid laenata kakohapeal. Osavõtutasu: annetuslik.

Samal päeval kl 15 avameKoguvas Tooma talu täkulaudasnäituse „Slava jälg Muhus”.Sissepääs muuseumipiletiga,muhulastele tasuta.

4. augustil kell 16 avameKunstitallis selle hooaja kolmandaja ühtlasi viimase näituse. Taas ontulemas fotonäitus Muhu ini-mestest. Autoriteks Ameerikafotograafid Lonnie Graham jaChristine Roberts. Näitus jääbavatuks hooaja lõpuni.

5. augustil algusega kell 18toimub Koguvas Tooma talu õuel„Muhu ringmängide päe ja Muhu

mõlk”. Ringmänge esitavad MuhuMunuksed, Muhu Ätses ja Küla-sema seltsing. Vahepaladeks uuedmuhupärased omaloomingulisedlaulud ehk Muhu mõlgid. Kohapealtoimub lindistamine. Sissepääs:oodatud annetus alates 2 eurost.Ürituse lindistamist toetab Rahva-kultuuri Keskus.

6. augustil toimub PõllepäevKoguvas Kunstitalli juures kell11-13. Muhu põlledest räägibAllliki Oidekivi. Võta kaasa ka omakodus olev Muhu põll! Osavõtu-tasu: annetuslik.

Muhu Muuseumis vaadatavadnäitused: Väljal I korruse fuajeesRudolf Tedrekull 100 „Valendabüksik puri”, II korruse fuajeesnäitus „Muhu lapsed 20. sajandil”,II korrusel veel püsinäitus „Muhutekstiil”, Toomal: kirjanik JuhanSmuuli sünnikodu vanade hooneteja taluvaraga, all keldris näitus„Meremeeste kirjad”, lambasaunas„Ihu vajab õhku ja vett”. Toomatalu rehalses Ivo Kõvamehe näitus„Ennenuti”.

Kunstitallis Lonni Grahami jaChristine Robertsi fotonäitusMuhu inimestest.

Muuseum on avatud E-P 9-18.Kunstitall on avatud E-P 10 - 18.

Ikka päikest!

TervitustegaSiret Jõeleht

Muhu Muusemumi tegevusjuht

Pärast väikest pausi tulevad soom-lased taas Nõmmkülla kroketit män-gima, sedakorda toimub Universumiturniiri põhiüritus Muhu jooksugasamal päeval, 19. augustil Nõmm-küla külaplatsil. Kroketit mängi-takse alates kella 14.00 3-4-liik-meliste võistkondade vahel, võist-kondi registreeritakse kl 13.30-ni.Osalejaid on oodata mitmest maa-ilma paigast. Üritus peab loomulikultmeeles ka Soome 100. sünnipäeva,mis puhul antakse eriauhind välja-paistvamale Soome-teemalise mütsivõi kübara kandjale.Õhtul alates kl 18 maksab sisse-

pääs 5 eurot, pensionärid ja alla 10-aastased lapsed saavad sisse tasuta.Korraldajana tuttav Tapio Reini onTallinna soomekeelse SSS-raadio(Sibelius, Sauna ja Sisu, vt sss-radio.ee) peatoimetaja.Nõmmkülas saab vaadata fotograaf

Risto Vuorimies fotonäitust “LoveRecords” plaadifirma muusikutest1973-76. Vuorimies alustas pildista-mist oma hobina, jälgides bändiHurriganes tegemisi. Kui nimetatudansambel 1973 esimese plaadini

KroketiturniirNõmmküla külaplatsil

jõudis, sattus fotograaf uude huvita-vasse maailma: plaadifirma “LoveRecords” (tegutses 1966-79) salves-tas tollal Soome parimat muusikatja Vuorimies pildistas mitmedkiplaadiümbrised. Oma ametliku foto-graafikarjääri lõpetas ta enneplaadifirma kustumist, ent on nüüdleidnud aega sorida oma vanadesarhiivides ja teha pildivalikut oma-aegsetest tähtedest.Laupäeva õhtul umbes kl 21 astub

lavale mustkunstnik Lauri Norbergmustkunstnike rühmast “Maagiset”(www.maagiset.fi). Alates kl 22esineb kitarritrio “Los Nestors”, keslubab kuulamiseks pakkuda rahulikkupop-rock-folk-muusikat.

Tegevus algab siiski juba reede õhtul,mil mängitakse Soome, Eesti jainglise tantsu- ja popmuusikat.Üritust toetavad ja kajastavad

mitmed raadiojaamad, toetajatehulgas on Suomi Seura (Soome Selts),Solo Sokos hotell Estoria ja OriginalSokos hotell Viru, samuti IdeeReklaam.

Muhulane

Ruttab aeg ja uusi radukäivad muhulased taas.Muhu valla laulupiduoli nagu õitsev aas.

Elusõnumi nii üllasaatis Muhu ilmale.Laulis siiralt laulud külla,rõõmu oli silmale.

Rahvariides naised, neiudhõiskasid ja tantsisid.Kaasa lõid ka mehed, peiud,kõlas uhkelt iga viis.

Lootusel on hellad pilgud,töökust loitsib iga samm.Ja kui taevas tähti vilgub,õnn on jälle mõjuvam.

Möödunu kui meenub praegu,tõde selles ikka jääv.Saare olemisi, aegumõõdab iga kaunis päev.

Laul loob ilu, laul loob tuju,elu väärikaks teeb ta.Nagu pilvi taevas ujub,mõõtmatu on laulukaar.

President lööb tantsus kaasa,näeb ta kaunist väikest saart.Märkab lilli suurel aasal,uhkus, lust on siin ta paar. Hoidkem tõde elust endast, rõõmupidu Muhumaal! Aeg kui jälle kiirelt lendab, rahvas, taas sa kokku saa...

Enda Naaber Nipsust15. juulil Kuressaares

Muhu laulupeoülistuseks

Kapten Ilmar Noor ajakirjas MeremeesAjakiri Meremees avaldas nr 2/4, 2017 persooniloo muhulasest

kaptenist Ilmar Noorest seoses tema 75. sünnipäevaga. Tänu omaeripärasele haridusele (sai nii erialase kui ohvitseri kraadi) on ta pidanudkoguni allveelaeva tüürimehe ametit; tema allveelaev patrullis Fäärisaarte ja Islandi vahel. Allveelaeva meeskonda vaevas kõige rohkemvärske õhu puudus, nii et pärast vee all olemist hakkas kõigil värskeõhu käes pea ringi käima. Kapteniks sõitis ta end “Hiiu Kaluri”ookeanilaevadel. Seejärel oli Angoolas merekooli esimene õppejõud(õpetas portugali keeles). 1981–94 töötas Ilmar Noor taas “HiiuKaluris” juhenduskapteni ja laevastiku peakaptenina (tema vastutusalasoli 32 laeva), siiski hindab ta rohkem merel teenimist. 1995–96 oli takapteniks Eesti Mereinstituudi laeval “Livonia”, mille reisid viisidKanada Arktikasse ja Antarktikasse (reis kestis 3–4 kuud) ning kusmeeskond ja reisijad seisid loodusjõududega silmitsi. 1997 aga asusNoor tegevteenistusse Eesti mereväes, pärast väljaõpet teenis mereväemiinilaevadel komandörina. Alates 1999. aasta sügisest on Ilmar Noorpühendunud õpetamisele Eesti Mereakadeemias, samuti õpikutekirjutamisele (2012 “Mereastronoomia”, 2017 “Laeva püstuvus”).

Kirjutati ka nooremast kaptenistParvlaeva “Tõll” kapteni Hanno Naaberiga tehtud intervjuud võib

lugeda 15. juuli Meie Maast. Naaber ütleb, et raha eest ei saa kõikeasju siin ilmas osta: “Neid meremehi pole palju, kes jalgrattaga saavadtööl käia. Mina saan ja see on suur asi.” Naaber tõi ka parvlaeva“Leiger” Türgist Eestisse. “Muhu liinil on aega vähe, Hiiumaa liinil onruumi vähe. Riske võtta ei maksa, aga sõidugraafikus tuleb püsida.”

- - Jaapani moelooja armus Muhu käsitöösse, kinnitas 21. juuliSaarte Hääl. Männiku Käsitöötoas tikkis Tokyost pärit Kikuko Aratamuhu mustriga tikandeid. Arata sooviks tulevikus Muhusse kolida.

MUHULANE4

Sel aastal möödub Muhu Katariinakiriku esmamainimisest 750 aastat(1267), kiriku puituksel olevataastaarvu (1617) sisselõikamisest400 aastat ja kirikumõisa peahooneehk pastoraadi valmimisest (1832)ainult 185 aastat. Neist tähtpäeva-dest ajendatuna toimus MuhuPärandikooli eestvõttel 19. juunilkihelkonnapäev. Kuna kirik onajalooliselt olnud kihelkonnakeskus, kus kohtuvad kõik sellekandi elanikud, keskendus kakihelkonnapäev Muhu kultuuri-pärandile üldiselt, aga iseäranisehituspärandile. Pastoraadi hoone,kus kihelkonnapäeva peeti, on jumõlema pärandi hoidmist vajav ehenäide.

I.T.: Kell oli 10.45. Igaküla Ansu-Matsi Tõnu ja Eda Maripuumuuseumist vestlesid pastoraadiuksel muheda, enam kui 90-aastaseMuhu koguduse liikme ManivaldÄkkega. Viie minuti jooksul sainülevaate sellest, kus vanasti Mani-valdi mäletamist mööda asus SilviaGrothi maja, mitu kella oli Muhukirikul, kus asusid sirelipõõsad,kiviaiad ja kellatorn tema noorus-päevil. Hetkega oli selge – algabüks põnev päev, mille lõpuks olentüki maad targem.

Kogunejad said kosutada endkohvi ja suupistetega, mille eesthoolitses toimkond Mari Luubi jaHety Huumi käe all. Alguspalvepidas Muhu Katariina koguduseõpetaja Hannes Nelis, sõna võttiska meie endine õpetaja IllimarToomet.

Peale ametlikke tervitusi valla-juhtidelt ja muinsuskaitse-ametnikelt rääkis ettekannete osasesimesena Muhu Muuseumi tea-dur Eda Maripuu erinevatesthaldusjaotustest, mis Muhu saarelaegade jooksul on toiminud, kellevalitsuse all meite saar on olnud jakui mitmeks võimupiirkonnaksjagatud. Pilt on päris kirju; meilepraegu tuttavat halduskorraldust,üks saar – üks vald, ei ole ajaloossugugi nii enesestmõistetavakspeetud. Cäroly Saksakulm, kesõpib praegu Tallinna Ülikooli ajalooerialal magistrantuuris, andis üle-vaate Muhu kiriku ehitusloost,sealhulgas kiriku seinamaalingutedateerimisest. Ehkki tänaseks onkiriku seintel olnud algne uhkedekoor peaaegu täielikult hävinud,saab varasemate uuringute põhjalseda pisut siiski ette kujutada.

Tallinna Ülikooli Balti regioonisaksa ajaloo ja kultuuri professorUlrike Plath rääkis sellest, kuidasvanasti pastoraadis elati. Igasmõisas oli alati ka rahvatuba, „tükkeesti elu saksa majas”, nagu on

Kihelkonnapäev pastoraadis

kirjutanud baltisaksa estofiil Georgvon Schultz-Bertram. Iseäranispõnev oli, et kogu jutt oli seotudRiia arhiivist pärit Muhu pasto-raadi ehitusplaaniga, mis aitas paljuparemini ette kujutada, kuidas neidruume algselt võidi kasutada.

Ettekannete lõpetuseks tut-vustas arheoloog Jaan Tamm omaMuhu kiriku ehitusloole pühen-datud artiklit Saaremaa Muuseumikaheaastaraamatus ja pärimustRaagi männa kohta, mis ilmusartiklina ajakirjas Eesti Loodus.

Ettekandeid täiendasid MuhuMuuseumi näitus Muhu kihel-konna ajaloost ning Inna Sooääreraamatute väljapanek vaimulikustkirjavarast ja Muhu pastoraadigaseotud fotodest.

Pärast lõunapausi, mille eesthoolitsesid Muhu kooli kokadMaire Liitmäe juhatusel, antipidulikult kätte raamatute autori-eksemplarid Muhu Põhikoolivilistlastele, kes koos oma õpetajaAnu Kaburiga koostasid uurimuse,mille Muhu Pärandikool avaldasraamatuna „Meie kooli naabermaja– Muhu pastoraat”. Kes oma raa-matut veel kätte pole saanud,palume Facebook’i kaudu pärandi-kooliga ühendust võtta! Lisaksraamatule saab iga autor ka UlviKipperi ja Aare Kannu koostöösvalminud DVD uurimuse esitlu-sega. Raamatu täienduseks rääkisInna Sooäär pikemalt ka doktorDmitri Golubjatnikovist.

I.S.: Kiriku pastoraadi hooneselas ja töötas kaua aega vägalugupeetud doktor Golubjatnikovoma perega. Tema naine oli nais-kodukaitsjate juht. Doktor Golub-jatnikovi mäletavad tänasenimitmed tema juures ravil käinud

muhulased. Leida Palu mäletas,kuidas ta ravis tema paistes kätt,mis oli rõugete panemise tagajärg.Teatas lühidalt, et on olnud liigatugev lima. Samas märkis ta, etkuuldused on venelaste tulekukohta. Nad olevat juba Narva allja varsti jõuavad nad ka siia ja siison meie vabadus läinud kui noorus,mis ei tule enam kunagi tagasi.Golubjatnikov küüditati 1941.aastal Siberisse ja pere pääsesSaksamaale. Nüüdseks on temaüks poeg, Ole, kes töötas USA-sNASA juures, surnud; teine poegRjurik, arstiteaduse doktor, elabAmeerikas.

Päeva teise poole tulipunktiks oliümarlaud „Muhu ehituspärand.Kas lammutame, hoiame või uuen-dame?” Oma provokatiivse peal-kirja sai see samanimelise edukaltrahastuse saanud projekti järgi,mille Pärandikool ja Katariinakogudus Inna Ligi juhatuselkoostasid ning mille abil algavadsügisel pastoraadimaja renoveeri-mise järgmise etapi tööd.

I.L.: Ümarlaual osalesid JaanTamm, Ants Viilup, Mihkel Ling,Kadri Tüür. Arutelu juhtis Siim RaieMuinsuskaitseametist. Temaesimeseks küsimuseks kohaloli-jatele oli: mis on teie jaoks pärand?Mihkel alustas muhupärasemõistujutuga katusetegemisetöövõtete muutumisest, mille järeljõuti üksmeelselt järeldusele, etkõige tähtsam komponent pärandijuures on töövõtted. PuutöömeisterJanek Vapper märkis, et on olulinevahe, kas inimene on meister, keskäsitseb tööriista, või operaator,kes teeb masina poolt ette määra-tud tööoperatsioone.

Teiseks küsis arutelu juht, kuidastuleks siis pärandit säilitada: kaslammutada või arendada? Millestalustada? Insener Ants Viilup tõinäiteid oma praktikast ja rõhutas,et oluline on algusest peale kaasatakõik hoone parandamisel vajalikudinimesed. Arutelud võivad remondipla-neerimise algfaasis olla küll pi-kemad, aga ühiselt leitud mõistlikudtehnilised lahendused kaaluvad üleshilisema närvikulu, mis võib kaas-neda poolikute lahenduste ja nendeümbertegemise vajadusega.

Lõpetuseks küsis Raie kõigiltümarlaualistelt, mis on igaüheisiklik panus pärandi hoidmisse.Mihkel Ling lubas jälgida, etMuhus säiliks Muhule omaneehitusstiil. Kadri panus seisneb ühemuinsuskaitsealuse rehemajaaastaringses asustamises. JaanTamm panustab Muhu maalinnaarheoloogilise uurimise edend-amisse. Ants Viilup lubas toetadaja nõustada pastoraadi venti-latsiooni lahendust.

Pärast arutelu lõppu oli võimaluskäia kirikus ja vaadata ringi pasto-raadis ning selle ümber.

M.L.: Jutuajamised koridoridesja kiluvõie saialeival lõi meeleolutoimivast kogukonnast, kes tahabkokku tulla ja omavahel tarkustjagada.

Ilusa pika päeva lõpetas kontsertMuhu Katariina kirikus.

E.P.: Kontsert algas kell 19. AnneKannu koore on alati hea kuulata.Seekord esines kolm koori: väi-keste tüdrukute koor, neidude koorja segakoor Horele, sinna juurdeKairit Leviti klaverisaade omatuntud headuses ja ilusad vahe-palad flöödiga (Karmen Kaljuste).Solistid, sealhulgas Muhu tüd-rukud (Iris Sepping, Kadri Ligi);Muhu Katariina kiriku väga heaakustika – kokku tõesti nauditavkontsert!

Suur tänu kõigile, kes päevaõnnestumisele kaasa aitasid,sealhulgas Tõnis Kipperile KadiRaadiost, kelle abiga sai sündmuska päevakajalises meedias kajas-tatud. Lõpetuseks sobivad hästiInna Ligi sõnad, mida ta sagelikasutab: „Koos suudame palju!”

Kihelkonnapäevast kirjutasidülevaate

Inna Ligi,Mari Luup,

Elo Pajuniit,Inna Sooäär,Irena Tarvis,Kadri Tüür

Kirikukontsert oli tõesti nauditav!Mai Meriste

MUHULANE 5

Saarte laulupäevade idee pärinebEÜE Väinamere Segakoorilt, keskoos Pagana segakooriga korral-dasid esimese laulupeo 2010. aastalRuhnus. Järgnesid laulupeod Vil-sandil, Pranglil, Hiiumaal, Nais-saarel, Vormsil ja Kihnus. Nüüdjõudis järg Muhu saare kätte. See,et Muhu ei olegi väikesaar, jõudiskorraldajate teadvusse siis, kuivallavanema kabinetis 6. oktoobrilesimest korda koos istusime, etüritust paika panna. Samuti see, etmeil on ka endal koor ja veel hul-galiselt muid taidluskollektiive.Kuna Hellamaa laululava oli valmi-misel, otsustasime laulupeo ühitadalaululava avamisega. Väga tegusadmehed Indrek Vijard, Indrek Kop-pel, Olavi Tuisk jt hakkasid orga-niseerima mandri poolt ning Muhukultuuritöötajad ja vallaametnikudeesotsas vallavanemaga siitpoolt.Üsna pea tehti ettepanek ka teistelevalla taidluskollektiividele laulu-peol osalemiseks. SpetsiaalseltMuhu laulupeo jaoks trükiti lauliknagu õigele laulupeole kohane.

Viimane nädal enne pidu oli erititöine. Mitmed kõned korraldajatelt,kus täpsustati erinevaid küsimusining isegi laul “Muhumaa” sai veeltelefoni teel dikteerides uue noodi.

Laupäeva, 8. juuli ilm oli nagutellitud. Peale pikka jahedat javihmast perioodi säras äkki päikeja soojakraadid olid üle ootustemõnusad. Kujutan ette, mis tunnevõis olla mandrirahval, kes saidenne proovi algust end selili Muhu-maa murule panna ja päikestnautida. Ka meie vallavanem olijuba hommikust saati platsil ningjälgis valvsa pilguga toimuvat.Kaskedega ehitud veoauto vedaspinke ja toole, kuhu publik saaksistuda, kaks puhkpilliorkestritsättisid end lava kõrvale hakkama.Lõpuks sai proov alata. Peale ühi-seid hääleharjutusi ning läbilaulmisioli päeva esimene pool läbi.

Uhke rongkäik, kus osales üle400 laulja, tantsija, pillimehe niimandrilt kui Muhust algas kell 18Hellamaa Külakeskuse juurest ja tõi

Laulupidu 8-9. juulilpidulised laululavale. Mulle kui kohaliku koori dirigendile ja koori kõige staažikamale lauljale Ado Toomsalule anti austav ülesanne süüdata laulupeo tuli. Peale mõnin-gast ponnistust see lõpuks süttiski. Rahva hulka tuli ka proua president Kersti Kaljulaid. Vaimukas avakõne vallavanemalt kõneles laululava saamisloost ja lõppes ehitajate tänamisega. Järgnes võimas kont-sert, kus koorilaulude vahele esinesid ka väiksemad kollektiivid. Isegi president oli koos rahvatantsi-jatega laval ning hiljem koorilauljate ridades isamaalisi laule laulmas.

Kontserdi lõpus tänati kõikikoori- ja muude taidlusringide juhtekingituste ja tammepärgadega.Laulu “Muhumaa” saatel istutatilaulupidu tähistav tamm.

Esinejad suundusid edasi Hel-lamaa Külakeskuse hoovi, kus ootasees maitsev õhtusöök, mille olidvalmistanud Maarja Kumpas jatema abilised. Pidu jätkus sim-maniga, mis kestis poole ööniansambli “Audru JõelaevandusePunt” saatel. Soovijad said endsoojendada lõkketule paistel.

Teine päev, 9. juuli algas MuhuMuusikatalus kontserdiga “Kõikpuhuvad”. Puhusid muidugi kakspuhkpilliorkestrit, üks Türilt jateine Sakust. Loomulikult ka meieoma Villu Veski, kes pidulisi võõ-rustas. Hoogsa puhkpillimuusikasaatel täitus peagi muru tantsijatega.

Kogu ürituse lõpetas ühendkoor,kaasa sai laulda ka publik. Veelkordkõlasid tänusõnad nii korraldajatelekui osalistele.

Enne Muhust lahkumist vahe-tasime veel mõned mõtted tuntudkoorijuhi ja ühe laulupeo peakor-raldaja Indrek Vijardiga, kes ütles,et tundis tugevat toetust Muhuvalla poolt. Ühinen tema mõtetega.Muhulased said sellise suure üritu-sega suurepäraselt hakkama.

Suured tänud korraldajatele, esi-nejatele, publikule!

Kohtume järgmisel Muhu laulu-peol!

Leena Peegel

Juuli algul esimeste ilusate suve-ilmadega toimunud Muhu laulupiduoli Väikesaarte laulupidude reasarvult kaheksas. Reede õhtul saa-bumine ja majutus, veel viimaneühisproov. Laupäeva hommikulpeaproov. Siis kiirelt sööma, pidu-riided selga ja rongkäiguks valmis.

Kõige ees laulupeotõrvik kaari-kul, ees ja taga puhkpilliorkestrid,vahel veel ka Muhu külkaklubineiud-peiud. Puudu jäi vaid vaba-tahtlike pritsumasin rivi lõppu.

Ja siis süüdati laulupeotuli jakõlas Koit! Järgnes paremik muhuja muu-eesti lugudest-lauludest jatantsudest.

Kava lõppes hingeliigutavaltisamaalike lauludega. Vahepeal kameie noore kena Presidendi südilosavõtul.

Istutati mälestustamm ja kümmetraditsioonilist tammepärga ripu-tati kaela dirigentidele ja tantsu-juhtidele.

Õhtune simman Audru Jõelae-vanduse poiste eestvedamisel eitahtnud lõppeda veel ka pimedasja vihmasagarate all.

Pühapäeva hommikul Muusika-talu õuel traditsiooniline puhkpilli-kontsert “Puhuvad kõik” läks üleühislaulmiseks ja -tantsimiseks.

Tänukõned ja kallistused. Plat-side koristamised ja jumalagajätt.Laetud ületulvavate emotsiooni-dega. Veidi paremate inimestena.

Nii publiku kui osavõtjate re-kordi löönud kahepäevane meele-olukas ja hingeliigutav üritus jääb

kõigis kauaks helisema. Osalejatesõnul siiani ka kõige parema vastu-võtu ja korralduse poolest:

“Emotsioonid veel settimata jahoiame neid pikalt, pikalt!

Kurivaim, kui hea tunne on siianihinges!”

Kõigi lauljate, tantsijate, pilli-meeste ja korraldusmeeskonnanimel tahan tänada Hellamaamaaomanikke, kes meid oma õue-dele lubasid, Külakeskuse lahketperet eesotsas perenaise TiinaJõgiga, Muhu kultuuri edendajaid,sh Leena Peegel, Anneli Tamm jaMeelis Mereäär, Meite Mekkmeeskonda eesotsas Maarja Kum-pasega, kes maitsva toidu ja suure-pärase korraldusega söötsid äraligemale 400 inimest; Muhu Muu-sikatalu pererahvast Inna ja VilluVeskit, Muhu valla juhtkonda hoo-liva suhtumise ja ladusa koostööeest ja kõiki toredaid muhulasi, kesettevõtmise kordamineku nimelpingutasid ja oma panuse andsid.

Mul oli au istutada selle toredasündmuse mälestuseks tammepuu.Koht oli küll valitud tagasihoidlikultuue laululava kõrvale, mitte naaber-valla uhkeldaval kombel spordi-väljaku keskele.

Loodame siis, et sellel kohalmühab saja aasta pärast kuulusMuhu Laulupidude tammik!

Ilusat suve jätku soovidesVäikesaarte laulupidude toim-

konna nimelOlavi Tuisk

Pädaste külast

Presidendi partner on tantsuansamblist Tarbatu.Erakogu

- Muhu laulupeost kirjutas 11. ja 12. juuli Saarte Hääl, samuti 11. juuli Meie Maa. President tantsis rahvaga seltsis „Kikkapuud” ja laulis „Mesipuud”. Laulupeo tule süütasid mitme muusikakollektiivi juht Leena Peegel ja staažikas laulumees Ado Toomsalu. Aare Laine kirju-tas: “Pidu algas puhkpilliorkestrite hoogsa marsimuusika saatel, seejärel kostis ühendkooridelt “Laulud nüüd lähevad”. Tervitussõnad ütles peo-juht Kati Käpp ja andis sõnajärje üle võõrustajale, Muhu vallavanemale Raido Liitmäele. Humoorikal moel rääkis ta laululava saamisloost, tänades kõiki kaasaaitajaid, arhitekti, projekteerijaid ja ehitajaid. Peagi kõlas ühendkooridelt “Oh laula ja hõiska”. Selle lauluga lauldi laululava avatuks.” Laulupidu võeti valla jaoks ka filmilindile.

Hellamaa uue laululava avamine

Tulesüütamisel.

6 MUHULANE

Tõlkinud ja kommentaaridega varustanud Eda Maripuu MUHU MUUSEUMIST

Muhu kiriku visitatsiooniakt aastast 1769 (järg - algus mai ja juuni

Muhulases)Kas on kirikul on olemas

kirst, kus hoitakse kiriku rahaja dokumente ja mitme lukugasee on varustatud?

On olemas üks kirst, millel onkolm lukku ja kolm võtit, millegakiriku raha ja dokumendid onturvatud.

MäärusÜks võti peab olema ühel härra

saksa kirikueestseisjal, teinekohalikul pastoril ja kolmasmittesaksa kirikueestseisjal, keskirikule kõige lähemal elab.

Kas on tähele pandud kiri-kuskäimisest kõrvalehoidjaid jakas ka neid trahvitakse?

Siinne kogudus käib usinastikirikus ja siin ei tunta ühtegikirikuskäimisest kõrvalehoidjat.

MäärusMittesaksa kiriku eestseisjad

peavad nendest, kes kirikus ei käi,oma pastorile teada andma, et takiriku seaduse ettekirjutuse koha-selt neid kohtleb. Kui kirikueest-seisja selliseid kõrvalehoidjaid jasüüdlasi varjab, siis peab teda en-nast trahvima selles ulatuses, miskõrvalehoidmise eest ette nähtudon.

Kas on probleeme saksa jamittesaksa jumalateenistuseajal ja kiriku lähedal kõrtsidesja taludes õlle ja põletatud viinapakkumisega?

Ei ole

MäärusMittesaksa kirikueestseisjad

peavad hoolega jälgima, et kirikulähedal kõrtsides laupäeva õhtulkella seitsmest kuni pühapäevapärastlõuna kella neljani ei toimukskõrtsipidamist ja vastasel juhulpeab ta sellest vaimulikule teadaandma, et see saaks süüdlasi trah-vida.

Kas härrad saksa kirikueest-seisjad jälgivad mittesaksavöörmündrite abil hoolega, etpulmi, ristimisi ja matuseidkristlikult ja seaduste kohaselttoimetatakse?

Mainitud puhkudel korrarikku-misi pole teada.

MäärusHärrad kirikueestseisjad peavad

mittesaksa vöörmündrite abilhoolega jälgima, et pulmi, ristimisija matuseid kristlikult ja seadustekohaselt toimetatakse.

Kas talupoegade pulmad al-gavad pühapäevasel päeval?

Ei alga.Kas kantslist või muul viisil

on talupoegadele 1697. aasta 4.märtsi1 määrus ja sellega sisseseatud trahvid teatavaks tehtud?

Jah

KirikuvaraMillest koosnevad kiriku

sissetulekud?Kiriku trahvirahadest, abiellu-

misel ja korjanduse käigus saadudrahast ja vana kombe kohaseltannab iga talu kirikule ühe saaremaakülimitu2 vilja aastas. Pärast sedaaga, kui riia mõõdud sisse seati, ot-sustasid talupojad anda ühe riiakülimitu vilja3 tingimusel, et mõnedvanad rahalised kirikumaksud ärajäävad.

Kui palju tuleb maksta saksaja mittesaksa surnumatmise jakellalöömise eest ?

Sakslase matmise eest makstakseSiöbladi4 1677. aasta 18. septembrimääruse kohaselt. Mittesakslase

Teisipäeval, 18. juulil oliHellamaa Külakeskuseskõigil huvilistel meeldivvõimalus kohtuda kunstnikja lastekirjanik Urmas Tul-vistega, muhulaste jaoksHellamaa Lehekopli Urma-sega.

Kokku oli tulnud üle 20inimese, kes said kõigepealtülevaate autori lapsepõl-vest ning haridusteest Hel-lamaal, Orissaares ja Tallin-nas. Urmas Tulviste meenu-tas oma lugupeetud õpeta-

Piiri taaskasutuskeskusavatud E-L kell 10-17.

Märkused:1 1697. aasta 4. märtsi korraldus oli

kindralkuberneri patent, mis anti väl-ja 1696. aasta 21. märtsi kuninglikureglemendi kohaselt, kus reguleerititalupoegade pulmi. Selle järgi tohtispulmas olla ainult 12 paari külalisi japulmad võisid kesta ainult järgmisepäevani. Pulma jaoks võis teha 4tündrit õlut ja varuda 3 toopi viina.Liivimaal oli kasutusel riia ja Eesti-maal tallinna toop. Viimane oli riiaomast tunduvalt väiksem: riia toopoli 1,31 l ja tallinna toop 1,09 liitrit.Nii et viina võis Liivimaa talupoja

matmise eest makstakse 3 valget5

kellalöömise eest.Mis maksab suguvõsa haua-

kambri avamine?40 kopikatKui palju on kirikus sula-

raha?Ainult see raha, mida kogutakse

korjanduskotiga ja mida on 11 rublaja 55 kopikat. Lisaks on kogutud83 saaremaa vakka ja 4 külimittuvilja.

Kui palju antakse almuseid?Almuseid ei anta, kuna neid ei

koguta.Kuidas almuseid kasuta-

takse?Sama (vastus, mis eelmisele

küsimusele - E.M.).Kas mõisates on pidupäevadel

anumad raha korjamiseks ülesseatud ja kas seal korjatud rahakasutatakse ainult kiriku-õpetajate leskede korjandus-kasti jaoks?

Ei ole.

pulmas rohkem juua, aga õlle hulkoli sama. Tündri maht oli 132,8 liit-rit. Kuna pulmaliste hulk oli 26 ini-mest, siis tõi see kaasa olukorra, kusiga pulmaline võis kahe päeva jook-sul 20 liitrit õlut ja lisaks veel viinaära juua, sest ei saanud ju lubatudkogust kasutamata jätta. Kuna vastavreglement oli antud suure näljahädaajal, et raiskamist piirata, siis tol ajaloli ilmselt vähe pulmi, kus sellistjoomingut korraldati. Rootsi kunin-ga antud seadus kehtis veel 50 aastatpärast sõda ja katku Vene võimu all,kui olud olid normaliseerunud ja

endast lugupidav peigmees ja temasuguvõsa ei saanud lubada endaleväiksema koguse õlle ja viina pak-kumist kui naabrid...

2 Saare-lääne vakas (53,5-56 liit-rit)oli 5 külimittu, riia vakas (66,42liitrit) oli 6 külimittu.

3 Saksa keeles hart Korn ehk kõvavili, mille all mõeldakse rukist võiotra.

4 Rootsi kindral Karl JohannesSiöblad (1611-1696) oli Saaremaakuberner aastatel 1673-1681.

5 hõberaha.

Kohtumine Urmas Tulvistega

jaid ja õppejõude, kellest enimtänusõnu said Rudolf Tedrekull jaOlev Subbi. Külaline tutvustas omajoonistuste näitust, pajatas raama-tute „Silvia suveõhtu jutud” ja „Sil-via suveõhtu jutud 2. osa” saamis-loost, rääkis loomeinimese elusttänapäeva Eestis, osales aktiivseltvestlusringis ning vastas kuulajate

arvukatele küsimustele.Need, kellel oli kaasa võetud

Urmas Tulviste kirjutatud raamat,said autorilt sinna mälestuseksautogrammi paluda. Lapsed eijätnud kasutamata võimalust endkoos lastekirjanikuga pildistada.

Kohtumine nii mitmekülgse jaandeka loojaga oli väga hariv ja

Kuhu minna3. - 6. augustil Muhu pärand-oskuste nädal Muhu Muuseu-mis. Täpsemalt: www.muhu.ee

4. augustil kl 15 näituse“Slava jälg Muhus” avamineMuhu Muuseumis Tooma talus.Sissepääs muuseumipiletiga,muhulastele tasuta.

5. augustil kell 20 Akikõrtsis on tantsupidu “Meri onmeri jääb”, pilet 2 eurot. Lisa-info: 5647 5766 (Keidy)

11. augustil kell 19 Muhukirikus kontsert “Rännatesläbi Euroopa kirikute”

Segakoor KOSK, dirigentRiho Ridbeck

Kavas: 13.-21. sajandi laulud,Gabriel, Sisask, Topman,Kaasik, Victoria, Schein jt

Sissepääs vaba annetusega

huvitav. Jääme kannatamatult oota-ma, millal Urmas Tulviste järgmineraamat kaante vahele jõuab.

Urmas Tulviste joonistuste näi-tust saab Hellamaa Külakeskusesvaadata augusti lõpuni.

Anu Kaljuste

7MUHULANE

Küttepuud:3-meetrised koos koju toomisega 18 eur/ruum. Halupuud: 30 cm – 32

eur/ruum35 cm – 30.- eur/ruum, 45-60 cm 28.- eur/ruum. Hind sisaldab

kojutoomist alates kümnest ruumist. Võimalik tellida konteinerisse laotudküttepuid. Pakume kompleksiga küttepuude saagimis- ja lõhkumisteenust

Saematerjal:Müüme kuiva saematerjali. Servamata lepa, haava, tamme, pärna,

saare ja jalaka planku ning lauda. Aialatid männist ja haavast pikkus 3meetrit. Aiapostid tammest, erinevad pikkused. Toodame vastavalt tellijasoovile punn- ja põrandalauda erinevatest puuliikidest. Võimalik tellidapoolpalgi mooduleid kuuride ja saunade ehituseks.

Tehnika:Roomikekskavaator, kopplaadur, minilaadur, kallur-furgoon ja

metsaveoautod ja palju erinevat põllumajandus ning metsatehnikat.Meie masinaparki on lisandunud kaks uut masinat. Minilaadur Avant,

mis mahub igale tööplatsile, võimalik kasutada ka siseruumides ningkahjustab pinnast minimaalselt. Masinal on palju erinevaid töövahendeid.Kevadiseks metsseakahjustuste tasandamiseks on parim tööriist masinalepaigaldatav vedrupiidega raudreha ning tasandusrest. Masina rendihind22.-/h.

Pinnase-ja kännufrees, millega on kiirelt ja efektiivselt võimalikvõsastunud või ebatasasane maa muuta murutraktoriga niidetavaks alaks.Seade sobib ka kitsaste külavaheteede freesimiseks ja tasandamiseks.Meetrise läbimõõduga tammekännu pinnasega tasaseks freesimisele kulub5 minutit, purustab ka juured 20 cm sügavusel pinnases. Hind kujunebvastavalt töömahule.

Haljastus:Müüme huumuserikast sõelutud mulda haljastuseks. 10 eur / tonnSõelutud muld täiteks (sisaldab kuni 1,2 cm läbimõõduga kivi) 5 eur /

tonnHobusesõnniku ja turbaga segatud kasvumuld 25 eur / tonnTänavakivi müük ja paigaldus, kivi hind alates (5.- m2)Erineva fraktsiooniga killustikud, liiv ja kruus ning graniitkillustik.Teede ja platside ehituseks freesasfalt.

Teostame:Settekaevude tühjendust, teede väljakute jaaedade ehitus.Rohkem infot: www.muhuvarahaldus.eeInfo ja tellimine: 50 97 679 või 53 00 25 20

Lp. kutseline autojuht!Kui teil hakkab kutsetunnistuse kehtivusaeg lõppema, siis olete

oodatud osalema tõeliselt praktilisel ja uuel tasemel autojuhi 35-tunniseltäiendkoolitusel Kuressaares.

Meie koolitused on kõik autojuhi töö- ja puhkeaja ning sõidumeerikutesüvaõppega.

Täiendkoolitus (35 tundi) toimub 28.9.–1.10.2017.Ametikoolitus (70 tundi) alustajatele algab 28.9.2017.Koolitajad: Lenno Põder ja Priit Lilleorg Ametikoolitus OÜ-st.Koolituse hind ühele kategooriale 150 eurot. Veoauto ja buss koos 186

eurot.Ametikoolitus alustajatele 300 eurot.Koolituse algus kell 9.00 aadressil Kohtu 22, Kuressaare Ametikool.Registreerimiseks või lisainfo saamiseks helista meile julgelt telefonil

5886 7665 või külasta meie kodulehte www.ametikoolitus.ee

Veoautojuhi ja bussijuhiameti- ja täiendkoolitus

Kuressaares

MEITE MEKK CATERING onnagu restoran Sinu valitud kohas!

Tellida saab toitlustuse täis-teenust alates laua katmisest jateenindamisest, kuni laua korista-miseni. Samuti saab tellida ka toiteeraldi - kuum-ja külmalauda, suu-pisteid, saiakesi, pirukaid, kooke,torte ja palju muud. Võimalikrentida nõusid.

Küsi pakkumist!Maarja Kumpastelefon: 53 474 284E-mail: meitemekk@gmail.comwww.facebook.com/Meite-

Mekk-Catering

Euro Eesti kultuurile!1990. aastal asutas rühm eluloo-

sõpru Eesti biograafika preemia,et väärtustada Eesti eluloolisteteatmeteoste koostajate loome-tööd. Preemiat hakati välja andmaalates 1993. aastast iga kolme aastajärel. 2017. aastal teeme seda jubaüheksandat korda. 2008. aastalühinesime Eesti rahvuskultuuriFondiga, moodustades seal Eestibiograafika stipendiumi allfondi jaalustasime vajaliku 10000 eurosuuruse põhikapitali kogumist. 1.märtsiks 2017 olime 1031 anneta-jaga kogunud kokku 12062,62eurot. Kui olete seda kultuuri-valdkonda nõus näiteks eurogatoetama, oleme tänulikud ja lisameTeid annetajate nimekirja. Anneta-da on võimalik Eesti Rahvuskul-tuuri Fondi kontoleEE672200221001101347 koosselgitusega „Eesti biograafikastipendiumile“. Täname igat anne-tajat! Ükski summa pole väike!

Aldo KalsEesti Rahvuskultuuri Fondi

Eesti biograafika stipendiumiallfondi halduskogu liige

18. augustil kell 19

Stig Rästa autoriõhtu - 15 aastat rännakutNautse Mihkli õuel

Piletid müügil www.piletilevi.eeHinnainfo: Internetipoest ostes lisandub kuvatud pileti maksumusele

internetipoe teenustasu 0.50 eurot pileti kohta. Täispilet 17 eurot; õpilane,tudeng, pensionär 15 eurot; erivajadustega klient/saatja 15 eurot; piletkontserdipäeval kõigile 18 eurot; lastele vanuses kuni 7 a (k.a) on sissepäästasuta, kui istuvad saatja süles.

Sissepääs alates kl 18.00. Kestus 1h 10 min. Sündmuse korraldajaMust Concerts OÜ.

Peale kontserti võimalus nautida Augusti Tähistaeva Õhtusööki.Õhtusöök koos kontserdiga 75 eurot, eelregisteerimine:info@nautsemihkli.ee , tel. 5860 0887. Olete oodatud!

* Klassikaliste jalgrataste rent Muhus vt www.visitmuhu.comBroneerimine +372 512 3086 või tonis@muhufitness.ee

- - - Orissaare vallas tuleb esma-kordselt hoovikohvikutepäev, andisteada 7. juuli Meie Maa. Üritustoimub 12. augustil kell 11–17.

8 MUHULANE

Toimetab Anu Pallas, tel: 52 28 929, e-post: muhulane@muhu.ee

Muhulane ilmub kord kuus.Internetis www.muhu.ee

Trükkinud Saaremaa Trükikoda 500 eks.Hind 30 eurosenti

EAÕKRinsi Jumalaema Kaasani

pühakuju kogudus4. augustil kl 18 õhtu-

teenistus, laulavad ÕigeusuLaululaagri osavõtjad.

19. augustil kl 10 - Jumalikliturgia.

Hellamaa Peetruse ja Pau-luse kogudus

20. augustil kl 10 - Jumalikliturgia

Teenib preester Toivo Treima,tel 5635 0051; toivo@eoc.ee

Mihklikuu juubilarid ja sünnipäevalapsedPaula Tarvis 101 (2.9)Endel Jõesalu 94 (22.9)Hilda Kiviaru 94 (29.9)Petronia Kõrv 91 (28.9)Laine Pallas 90 (6.9)Salme Maripuu 87 (16.9)Heljo Nikkel 85 (30.9)Helju Vaga 84 (10.9)Elve Palu 84 (30.9)Helvi Maripuu 83 (8.9)Helju Auväärt 83 (19.9)Johannes Sugul 82 (18.9)Veljo Menind 82 (20.9)Maie Schmuul 82 (25.9)Heimar Keinast 81 (18.9)Estella Viik 80 (14.9)Jüri Aaslaid 75 (4.9)

Palju õnne!

KirikuteatedEELK Muhu Katariina

kogudusJumalateenistused armulauaga

pühapäeviti kl 10:Hooldekeskuses 6. ja 27. au-

gustil, 3. septembril;Muhu Katariina kirikus 13.

ja 20. augustil.

Septembri Muhulase materjalid on teretulnud 31. augusti õhtuni.

Märkus: kes ei soovi oma sünnipäeva avaldada, palume sellest märkuanda vähemalt kaks kuud enne, kuna Muhulane avaldab igas numbris mittealgava, vaid järgmise kuu sünnipäevalapsed.

Otsin merega seotud asju jaka mööblit väikesesse külaliste-majja Viirelaiule Muhumaa külje all.Kellel oleks ära anda või müüamidagi, mis saaks uue hingamisemeie juures siis helistage meile 54542020.

* OÜ ESTEST PR ostabmetsa- ja põllumaad. Tel 50 45215, 51 45 215, info@est-land.ee

* Pakume puulõhkumis-teenust halumasinaga, samasmüüa küttepuid. Tel. 5340 8138Rein

Muhu Arvutivõlur OÜPakun arvutite paran-

dus- ja hooldustöid, ITtaristute paigaldust ningarvutite ehitamist vastavaltkasutaja vajadustele.arvutivolur@protonmail.com

5822 7584

Põitse Uiekopli õue pealeon 5. augustil kell 20.00

kõik oodatud tantsukeerutama.

Pillilood passivad igale vanu-sele, äratundmist igale maitseleja pillimehe kaabu sisse võiks tavaeva eest paar eurot poetada.Ehk saab inimese haisu õue pealeja hoiab metssead sellega eemale.

* Müüa käsitsi kooritud kuuselattepikkusega 3–6 m. Tel. 5662 5497.

Asume Soonda külasvanas laudakompleksis.

TehnoülevaatusTeostame ka TRAKTORITE

ülevaatust!Tulekustuti taatlemine ja

müükAutode sisepesuAutoremontKere, veermiku ja mootori

remontVaruosade tellimineSildade reguleerimineRehvitöödKerevenituspinkDiagnostikaKlaaside vahetusMuruniidukite ja trimme-

rite hoiustamine ninghooldus

52 737 75 – alan@collester.ee

EhitusteenusedÜldehitustööd, kanalisat-

siooni- ja torutööd, elektritöödTeehöövli teenusEkskavaator-laaduri teenusJCB 4CX + erinevad kaeve-

kopad + hüdrovasarTransport (kraana + kallur)Minitraktori teenusAvant 520 + erinevad agre-

gaadidSõelutud mulla, killustiku,

liiva, paekivi ja raudkivi müükHaagiste rent50 675 02 –

paavo@collester.ee

Tunneme kaasa omastele!

IN MEMORIAMMeie hulgast lahkusid

Muhu Farmid OÜ võtab tööletraktorist-söötja ja lüpsja.

Täpsem info 5345 5445,personal@tuulegrupp.eeMõnikord seisatub hetk,

kuhu sõnad ei mahu...

Sügav kaastunne Leili Tuulelekalli

e m alahkumise puhul

Taimi

Aino Ling 75 (10.9)Juta Jõgi 75 (13.9)Helga Pallas 75 (19.9)Arvo Pink 70 (13.9)Tia Kaljula 70 (21.9)Vello Lauge 65 (11.9)Üllar Pikpoom 65 (21.9)Jaanika Tustit 65 (21.9)

19. juulil 63-aastane Jaan Keinast.22. juulil 89-aastane Aino Tuul.24. juulil 60-aastane Kenni Merekivi.

Kontsert - tantsuõhtu

Prantsuse sansoonidMarek Sadam & MartinTrudnikov - “Akordion”

Pallasmaa külas Matsi talus25. augustil algusega kl 19.

Sissepääs 10 eurot.

Kunstnik Sirkka Raikamomaalinäitus “Valon

leikkiä” (Valguse mänge)Avatud suve ajal kell 12-18Tõnise turismitalu galerii,

Paenase k, Muhu

Muhu Turismiinfopunkton avatud Muhu Kaubahoovis12. juuni – 20. august 2017iga päev kl 10 – 18.

Segakoor Kosk kontsert reedel,11. augustil kl 19.

Koguduse hooldajaõpetajaHannes Nelis, tel 529 1881

hannes.nelis@eelk.ee

Võta ühendust: Lauri KolkTel: +372 5191 2950,lauri@adrem.eewww.adrem.eeKõige ülevaatlikum info Mu-humaa kinnisvarast! Adrem Kin-nisvara tegutseb Saare maakonnakinnisvaraga juba aastast 2002!

Soovid osta -müüa kinnisvaravõi vajad hüva

nõu?