(LK) (TEEMA)

Nr 91 2015/2016 õa.Täna lehes:

Esimene septemberSuvemuljed

1. klassi mõttedIntervjuu Tiiu Kivilaanega

Oliveri reisSpordinädal

Matk “Reipalt koolipinki”Politseniku külaskäik

MihklipäevÕpetajate päev

Artur õpetajate peresHuvitav õppepäev koolis

Kailil on imeline koerInglise keele etlemise võistlus

Sel sügisel jätkas Leie Põhikoolis kooliteed 39 õpilast. Neist 6 alustas es-makordselt sel sügisel oma kooliteed. Nagu ikka, algas kool 1. sep-tembril, mil peeti pidulik aktus. See oli eelkõige tähtis päev esimesele klas-sile. Aktusel anti neile üle aabitsad. Toimus palju sõnavõtte, lauldi ning loeti luuletusi. Tarkusekivi juures said värsked koolijütsid lausuda soove seo-ses algava kooliaastaga. Uurisin esimese klassi õpilase Kertu esimese koolipäeva muljeid.

Mida mäletad 1. septembrist?„ Aktus, esimene koolipäev, saime kätte aabitsad“.

Kes on sinu õpetaja?„ Õpetaja Tiina.“Kuidas sulle koolis meeldib?„Meeldib, eriti toredad tunnid on eesti

keel ja kehaline kasvatus.”

Sellest õppeaastast juhib Leie Põhikooli uus direktor Eero Pla-mus. Palju on ka uusi õpetajaid: Maret Aava- eesti keel, kirjandus ja vene keel; Tiiu Kivilaan- muusika, hu-

vijuht; Sven Andreson-töö-õpetus; Mare Vare- algõpe-tus; Maia Liisa Suigusaar- füüsika ning inglise keel. 1. septembril tähistas Leie Põhikool ka kooli sünnipäe-va. Seekord juba kahe-kümnendat. Selle puhul laul-sime sööklas sünnipäevalau-lu ja eesti keele õpetaja luges ette sünnipäevaloo. Seejärel said kõik süüa kringlit, juua morssi ja muljetada omavahel

algava kooliaasta üle.

Soovin kõigile toredat ning teadmiste- rohket uut õppeaastat!

Kristin Lass, 9. klass

Kuidas algas uus kooliaasta Leie Põhikoolis

2 suvevaheaeg

2 suvevaheaeg

Mina aitasin emal peenraid rohi-da, rohtu niita ning seda jänestele ette anda. Remontisime koos isaga autot. Iga nädal oli vaja muru niita, nii et lõpuks väsisin sellest ära. Kastsin tomateid, käi-sin linnas ja sõitsin ATV-ga. Kui väga palav ilm oli, käisin ujumas. Õe pere oli Soomes ära poolteist kuud ja seni hak-kas mul igav. Ma oleks tahtnud nende-ga kaasa minna, aga ei saanud. Küll mul oli hea meel, kui nad lõpuks koju tulid! Siis oli meil ees suur töö- talveks puude toomine ja kuuri alla ladumine. Tegime seda tervelt kolm nädalat. Tore oli see, et suvel sündisid kassil ja koeral pojad ning saime nendega mängida. (Tanel)

Minu suvi oli väga meeldejääv. Igal aastal tundub, nagu muutuks see järjest paremaks, aga jääks lühemaks. Käi-sin suvekoolis, Kolga-Jaanis maasikaid ja herneid korjamas, päevitasin. Minu arust peaksid suvel kõik tööl käima ja kellele siis raha ei meeldiks? Kõige parem aeg oli juuli viimane nädal, mille veetsin Venevere muusikalaagris. Juba esimesel päeval alustasime lugude õp-pimist, sest lõppkontsert pidi toimu-ma juba viie päeva pärast. Kaastegevad olid kaks saatebändi. Saime saunas käia, toimusid toredad filmiõhtud ja play-back show. Õhtul kell kümme mängi-ti võrkpalli ja oldi niisama tuttavatega. Kes ropendasid, pidid iga sõna kohta kümme kätekõverdust tegema. Juba 29.augustil käisime Rõngus kor-duskontserdil. Mängida sai enam-vähem terve õhtu, aga öösiti sai magada

ainult kolm tundi. (Grete)

Suvel sain palju rattaga sõita (iga päev 10 km), rohisin kodus peenraid ja käisin ujumas. Sain sõpradega kok-ku, käisin kinos. Koos õega sai õhtul jooksmas käia, et suvel ikka vormis olla. Käisin Tartus õel külas ja ööbisime tel-gis. Jäin suvega väga rahule, kuid oleks võinud rohkem trenni teha. (Kärolin)

Sel suvel püstitasin isikliku rekordi: käisin ujumas 94 korda. Põnev oli käia erinevatel kontsertidel, kus esines Eesti artistide paremik. Ulge puhkealal toimus kahepäevane Võrtsjärve Suve-fest 2015. Teine kontsert oli Elvas, kus esinesid Smilers ja Susie Quatro. Ja veel sai käidud Viljandis Vallatuid Veste kuu-lamas. Kaasa tegid ka Tanel Padar, Ott Lepland ja Jalmar Vabarna. Päris tihti käisin šoppamas Tartus. Palju aega veetsin oma sõprade ja koera Greke-ga. Oleksin tahtnud rohkem Eestis rin-gi käia, aga kahjuks ei olnud meil aega. (Kaili)

Räägin teile suve huvitavamast poolest: maasikaärist ja Soomes käigust. Meil on kodus kolm suurt maasikapõl-du. Algul korjasime ainult õhtuti, aga kui rohkem marju tulema hakkas, oli vaja ka hommikul noppida. Pidin hom-mikul tõusma juba kell viis. Üldse ei viitsinud, aga siis läksin ja korjasin need kolm pikka vagu ära. Vahel hoidsin õe last, et tema saaks maasikaid müüma minna.

Seitsmenda ja kaheksanda klassi suvi möödus huvitavalt

3 suvevaheaeg

3 1. klass

Kui maasikaaeg läbi, sõitsin koos õega Soome. Sõitsime Salosse, kus õeme-hel on suur talu. Sain seal sõita suure ATV-ga. Neil on seal talus palju lahedaid loomi. Käsime Salo linnas H ja M poes. Oleksin end seal hulluks šopanud. Veet-sin Soomes kolm nädalat. (Moonika)

Minu suvi oli päris kirju. Tegin igasugu asju ja olin vahepeal isegi haige. Kõige lahedam oli sõit Rakverre koos sugulastega. Käisime Rakvere linnuses. Seal lasti kahuritest pauke ja toimus vi-bulaskmise võistlus meie suguvõsa va-hel. Selles oli kolm vooru ja võitja olin mina. Selle eest pidin teistele hiljem väl-ja tegema, aga seda ma ei teinud. Sain ise valmistada püssirohtu. Kõige põnevam oli käia piinakambris ja surmatoas. Seal läksid korraga kõik tuled kustu ja ruu-mi keskel olevast kirstust tõusis istukile põlevate silmadega luukere. Kui olid soojad ilmad, käisin perega Pärnus. Sai kõvasti trenni tehtud. Hu-vitav oli see, et Kanadast tuli meile kül-

la treener Olga, ukrainlanna, kelle uusi nippe vaadates jäi meil suu ammuli. Kõige tähtsam oli see, et oli ilusaid ilmu ja sai puhata. (Keiti)

Mina käisin Viljandis suvelaagris, kus võtsime ette põnevaid asju. Lasku-sime rippsillalt ja käisime paadiga sõit-mas. Lõunat sõime iga päev Viljandi päevakeskuses. Meid jagati neljastesse gruppidesse ja ühel päeval toimus fo-tojaht. Käisime läbi suure hulga linna vaatamisväärsusi. Teisel päeval lasku-sime rippsillalt pea alaspidi. See oli hir-mus. Pärast sai iga grupp kakskümmend viis eurot ja sedeli, millel oli kirjas riik, mida pidime iseloomustama. Meile sat-tus Venemaa. Mõtlesime borši teha, aga koostasime hoopis viktoriini. Kolman-dal päeval käisime veetornis, Olustvere tähetornis ja jalutamas Suure-Jaani mõi-sas, kus oli imeline olla. Laagris sai naer-da ja nutta, isegi mõned armuromaanid tekkisid. (Patrick)

Käisin ühel päeval 1. ja 3.klassi tun-nis ja uurisin, kuidas meie kõige noore-matel läheb. Aknapoolses reas istus 6 särasilmset poissi- tüdrukut ja ukse-poolses reas 5 õppurit. Õpetaja Tiina oli pealinna ennast koolitama läinud ja andnud I klassile nuputada köögiviljade ristsõna. Kõik olid tõsiselt ametis, aga segiaetud tähtedest polegi nii kerge õiget sõna kokku panna. Lasin neil ükshaaval midagi endast

kõnelda.

Triinu: Meil on Kaaveres oma maja. Mul on seal neli koera, üks on toakoer, teised jooksevad õues ringi. Kaks kas-si on ka. Mul on kaks venda: Renee ja Rando, nemad õpivad meie koolis. Isa töötab Soomes ja veab suure autoga kau-pa. Ta on rekkajuht. Ema korjab kap-said. Mulle meeldib kodus rattaga sõita, spordiringis trenni teha. Kehalise tund

Mida rääkisid endast esimese klassi lapsed?

on kõige parem, aga raske on koolis ar-vutada. Lugemine on mul juba selge.

Argo: Mul läheb koolis hästi. Õpin hästi. Lemmiktund on matemaatika. Mul on raske aabitsast lugeda, sest ma pole enne lugema õppinud. Vahetunnis mängin võimlas korvpalli. Mina elan siin Leies korteris. Meil on kahel korrusel kümme tuba (vanem vend tahtis küll vastu vaiel-da, aga Argo jäi endale kindlaks). Meid on peres kuus. Isa ja Kaarel ehitavad alla korrusele sauna, mina aitan ka ehitada. Kui õpitud on, siis vaatan telekast mul-tikaid. Lemmikmultikas on „Hirmus Henry“.

Kerttu: Mina elan Väikesaare talus. Seal elame mina, ema, isa, Keiti, Kristin ja koer Bosse. Kassi meil pole. Mängin ük-sinda õues, sest õed õpivad kaua ja neil pole minu jaoks aega. Õed on mul head ja sõbralikud muidu, eriti Kristin. Ko-dus ma meisterdan praegu kastanitest

igasuguseid asju. Koolis meeldib mulle küll. Kõige parem on eesti keele tund, sest seal saab lugeda. Mul tulevad tähed ka ilusad välja. Mulle pole miski raske.

Kert: Elan Leie lähedal Vahtra metsas, meil on oma maja. Seal on mul mänguas-jad, oma telekas, diivan, viis tuba. Väike vend on nelja-aastane, suurem vend ka-heksateist täis, ta käib linnas tööl. Veel on mul koerad ja üks kiisu. Kodus ma meisterdan legodest. Koolis on ka hea käia. Kõige parem on loodusõpetuses lõigata ja kleepida. Raske on eesti keele tunnis lugeda. Õpetaja on meil hea, aga vahetunnis suuremad poisid vahel kiusavad ja narrivad.

Paula: Mina elan Valge talus. Meil on kodus kass, ta on beež hiirekuningas (nii ütleski!). Ta elab õues, aga vahel käib toas ka. Emme kaevab meil aias hoole-ga, issi ehitab sauna ja vannituba. Vend Artur on hea poiss. Ma tahtsin kooli tul-

4 1. klass

4 1. klass

5 1. klass

5 muusikaõpetaja

la, sest siin on huvitavam õppida. Laul-mine on hea tund, õppisime seal laulu „Selline soov“. Kunst meeldib ka. Keha-lises kasvatuses peab palju jooksma. Ko-

dutöid peame ka tegema. Minu ema ja isa on õpetajad, vahel nad kontrollivad ka mind.

7. klassi õpilane Kärolin Vaht usutles uut muusikaõpetajat Tiiu Kivilaant

1.Miks otsustasite muusikaõpeta-jaks hakata?

Minu kõige esimene amet oli lastaia- õpetaja. Seal töötades sain aru, et mulle meeldib töötada koos lastega. Muusika-õpetaja sai minust seetõttu, et ühendasin enda jaoks kaks meeldivat asja: muusi-ka ja töö lastega.

2. Millistes koolides olete käinud ja mida praegu edasi õpite?Olen õppinud Tartu Pedagoogilises Seminaris. Hetkel õpin teist aastat Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias pilliõpetajaks ja minust peaks saama lauluõpetaja.

3. Millega vabal ajal tegelete?Minu suurimad hobid on sisekujundus ja iluaiandus, enamuse oma vabast ajast sisustan sellega. Kuna ma armastan väga kõiksugu erinevaid loomi, siis mul on kodus bokser, buldog, kass ja kaks ak-vaariumi Aafrika päritolu kaladega.

4. Millist muusikat te harrastate?Muusikat kuulan väga erinevat, vastavalt

meeleolule. Tihti taban end aga kuula-mast nii klassikalist kui ka meditatiivset muusikat. Mulle sobib kõik, mis har-moneerub loodusega. Lemmikheliloo-jaks on Gustav Mahler. Kodus meeldib klaveril mängida etüüde, filmimuusikat ja laulu saateks midagi jazzilikku.

5. Mis teile meie koolis meeldib ja milliseid üritusi te meile pakute?

6 muusikaõpetaja

6 muusikaõpetaja

Kuna olen ise sündinud ja kasvanud maakohas, siis selline väikene maakool on mulle väga südamelähedane ja maa-koolis õppivad lapsed on võrreldes lin-nas õppivate lastega oluliselt südamliku-mad ja kokkuhoidvamad. Mulle meeldib väga, et saan siin igale õpilasele indivi-duaalselt läheneda.Kindlasti jälgin kooli traditsioone ja sellest lähtuvalt korraldame ka üritusi.

6. Millised lilled teie aias kasva-vad?Oi, minu aias kasvab väga palju erine-vaid taimi. Olen neid omale soetanud erinevatelt reisidelt, nii lähemalt kui ka kaugemalt, ainuüksi okaspuu sorte on umbes 20 ringis. Mul on väga rik-kalik taimekollektsioon ja kõik taimed on omamoodi ilusad. Tavalised taluaia lilled mulle väga ei meeldi, seega otsin ka selles vallas selliseid isendeid, mis oleksid erilised.

7. Kas olete sportlik?Mnjaa, kahjuks väga ei ole. Minu spor-ditegemine piirdub koertega kiirkõnni tegemises ja nende treenimises. Mis aga sugugi ei tähenda, et ma midagi füüsilist teha ei armastaks. Mulle meeldib väga aias kaevata ja toas tapeeti seina panna.

8. Kas olete raamatulugeja? Kui

loete, siis mida?Raamatute lugemiseks jääb viimasel ajal üha vähem aega. Nooremas eas luges-in palju ilukirjanduslikke teoseid, aga hetkel erialast kirjandust ja teaduslikke ajakirju.

9. Millistes riikides te reisimas olete käinud ja milline riik teile kõige rohkem meeldis?Olen aastate jooksul reisinud väga pal-judes erinevates riikides. Kõige kaugem reis on mind viinud Põhja-Aafrikasse. Nagu juba eelnevalt mainisin, siis olen suur loodusearmastaja ja ka mägedes matkamine on üks minu suur kirg. Seetõttu on nende paljude imetore-date reiside hulgas kõige südamelähe-dasemad olnud Norra ja Šveits. Unis-tus on reisida Austraaliasse ja Prantsuse Polüneesiasse.

10. Milliseid telesaateid te vaatate?Kindel saade, mida igapäevaselt vaatan, on kindlasti ETV uudised ja mõningad üksikud seriaalid nagu „Pilvede all“ ja „Naabriplika“. Huumor peab olema, ilma selleta ei saa kohe kuidagi. Polii-tikast käin kauges kaares mööda, pole minu teema. Loomulikult olen ma ka kirglik filmide vaataja, oleks selleks vaid rohkem aega.

7 London

7 London

Käisime 23. - 28.septembril Londonis. Tartu bussijaamast läksime bussigaTallina Lennujaama, kus pidime minema läbi turvakontrolli ja käisime ka poes. Me otsisime oma lennuki üles ja läksime peale, pidime lendama kaks ja pool tundi. Õhkutõus oli pisut hirmutav, kuid kui olime õhus, siis oli juba parem olla. Maandusime Stanstedi lennuväljal. Läksime läbi passikontrolli ja siis pidime üles otsima pagasi. Edasi liikusime bussiga, mis oli jälle tunni ja kümne minuti sõit, ning seejärel pidime otsima üles undergroundi (metroo). Lõpuks saime London Bridge`i juures kokku minu õega. Ta nimi on Liis. Ta viis meid pubisse The Rose, kus sõime kohalikku pitsat. Siis läksime poodi ja ostsime toitu. Toidupoes olid hoopis teistsugused toidud kui meil, näiteks müüdi seal kirsi kokakoolat. Järgmisel päeval hakkasime õe korterit remontima. Tegime uued põrandad vannituppa ja koridori, sest veeavarii oli kõik rikkunud. Ehitusele kulus kaks ja pool päeva. Lõpuks saime minna linna peale. Liiklesime seal uhkete kahekordsete punaste bussidega. Teiselt korruselt oli hea linna vaadata. Esimene pood oli Sports Direct, sealt ostsime jalgpallivarustust. Hiljem einestasime pubis, kus sõime pubihamburgerit ja kartulitšipse. Õhtul kodus tellisime india, tai ja hiina toitu, nende maitse oli meie jaoks võõras, mõned asjad maitsesid rohkem, teised vähem.Viimane päev oli pikem ring Londoni

vaatamisväärsustega tutvumiseks. Seal oli palju suuri ja kõrgeid maju. Tutvusime Thamesi jõe sildadega ja jalutasime jõe kallastel, kus oli väga erinevaid meelelahutusi ja palju turiste kogu maailmast. Tegime pilti populaarse Big Beni juures.Nägime kuningakoda ja seda valvavaid

suurte karvamütsidega „beefeatereid“, ka valvureid hobustega. Kuninganna oli kodus, teadsime seda heisatud riigilipu järgi. Lõpuks jalutasime Buckinghami palee aias, kus meile meeldisid väga julged oravad, kes võtsid käest pakutavat toitu ja olid igati lahedad tegelased. Pargis kasvas väga palju erinevaid puu- ja taimeliike, näiteks olid seal banaanipuud. Tiikides ujusid luiged, pardid ja teised veelinnud. Meeldejääv oli õe juurde kojusõit, sõitsime laevaga mööda Thamesi jõge. Vaade jõe kallastele oli suurepärane: väga kaunid ja eriilmelise arhitektuuriga majad, mille taustaks kõrghoonete siluetid. Londonis antakse ka majadele nimed, kohtasime kaldal Oliveri- nimelist maja. Maabusime Kuningliku

Reis Londonisse

8 London

8 spordinädal

Mereväeakadeemia juures, kus võis näha tõeliselt vana purjelaeva, mis oli asetatud klaashoone katusele. Reis oli väga väsitav, aga meeldejääv ning muljeterohke. London on suurlinn, kuhu läheksime meeleldi

veel. Kõik eestlased võiksid seal korra käia, et näha, kuidas elavad koos väga erinevast rahvusest, erineva nahavärvi ja kultuuriga inimesed.Oliver Truu, 6. klass

Spordinädal algas teatevõistlusega kooli ümber. Sellest võttis osa terve kool. Meid kõiki oli jagatud võistkondadeks, kokku neljaks. Esimene teatevõistlus toimus muruplatsil. Kui direktor reeglitest rääkis, olid kõik juba väga ärevil, mõni tegi ennast soojaks, mõni sirutas lihtsalt käsi. Kui direktor vilega märku andis, panid kõik vuhinaga minema. Teine teatevõistlus toimus koolimaja ümber. Kui üks võistleja oli koolimajale ringi peale teinud, andis ta teatepulga järgmisele. Direktor mainis küll, et joosta tuleb nii, et endal on hea olla, mitte nii, et vere maitse on suus. Aga ikka lõõtsutasid kõik, see oli ju võistlus. Järgmisel päeval olime meie Keitiga laval. Ega see olnud lihtsalt nii, et tuleme teiste ette ja hakkame niisama kargama, vaid olime selleks ikka korralikult harjutanud. Kõik algas sellest, et õpetajad Mare ja Tiiu tulid rääkima, kas me oleksime nõus tegema tervele

koolile aeroobikat umbes kakskümmend minutit. Muidugi olime. Algul tundus see isegi jube vahva idee, aga kakskümmend minutit võimlemist oli päris pikk aeg. Siiski saime selle ülesandega hakkama. Valisime muusika „Ice cream cake”. Ühe kava koostasin mina, teise tegi Keiti „Lean on” muusika järgi. Koos sai paika pandud veel laulu „Don`t worry” järgi üks liikumine. Mõtlesime, et mis aeroobika see on, kui ei ole kõhulihaste harjutusi, seega kandsime sellegi teiste rõõmuks ette. Tagasisidet saime ka: mõnedele see meeldis, teiste jaoks oli liiga tüdrukulik. Üks algklassi poiss ütles, et temale ei meeldinud ja miks peavad poisid üldse SELLIST asja kaasa tegema. Mõned algklassi lapsed ütlesid meie kohta tantsutüdrukud. See oli päris naljakas. Paljudele ikkagi meeldis meie esitatud kava väga ja nad tahtsid teada, kas trennis ka nii teeme.Moonika Lembavere, 7.klass

Spordinädalal sai võidu joostud ja aeroobikat tehtud

15. septembril käisime oma kooliga matkamas Võrtsjärve ääres asuvas Limnoloogiakeskuses ja ümber Mustjärve. Tunde sel päeval ei toimunud ja sõitsime juba pool üheksa hommikul sinna. Kohapeal jagati meid kaheks grupiks: suured ja väikesed. Suuremad

läksid esimesena kalu vaatama ning väiksemad matkama. Õppisime kalu liigitama uime- ja sabakuju järgi ning täitsime selle kohta töölehti. Pärast oli vahetus. Kõndisime mööda metsa ja laudteid ning jõudsime imeilusa järve äärde. Jalutasime päikesepaistel mööda

Matk “Reipalt koolipinki”

9 spordinädal

9 spordinädal

männimetsa. Kui kõik olid programmi lõpetanud, läksime trepimäele einestama. See oli üsna tore ja huvitav päev. Minu ootused ja lootused siiski ei täitunud. Olen seal paar korda varem käinud ning meile garanteeriti, et neil on palju uusi asju ja põnev on seal ikka. Minu jättis see igatahes tuimaks. Tegelikult sõltub see palju ka giidist. Järvematk aga ei valmistanud pettumust. Vaade oli hämmastav. Päike sillerdas veepinnal ja metsas kostis tegusaid linnuhääli. Usun, et paljud nautisid seda ja tegid seal mitu pilti. Kogu matkaraja läbimise käigus sai jalutada mitu kilomeetrit, tublimad ka jooksid. See kõik tasus ennast ära. Patricku arust oli väga põnev ja talle meeldis matkamine ümber järve. Kaili arvas samuti, et see oli huvitav. Loodan, et saadi ainult positiivseid emotsioone.

Grete Sass, 8.klassJärve ääres oli väga huvitav. Eriti lahe oli see, kui pidi saama kuidagi üle kraavi, mõned hüppasid sealt lihtsalt üle, kellel seda oskust polnud, pidid üle palgi

ronima. Kes tahtis, sai noppida ka paar jõhvikat ja ära nosida. Kui ring oli peal, siis meie Keitiga tegime väikse peatuse. Istusime palgil ja ootasime teisi järele. Me saime naerukrambid, kui õpetajad tulid ja küsisid: ”Kas te puhkate?” Meie vastasime see, et ei puhka, ootame teisi, sest ring sai täis. Õpetajad ütlesid: ”Oi, me ei märganudki, oleks juba teisele ringile läinud, nii lühike see oligi”. Siis läksime lõunat sööma. See koht asus õppekeskuse lähedal. Meile pakuti pirukaid, mis kokatädi Piret meile kaasa teinud oli, ja veel kurki, tomatit, banaani. Kell pool kaks jõudsime tagasi. See oli huvitav, aga ka väsitav päev minu meelest.

Moonika Lembavere, 7. klass

10 politsei

10 mihklipäev

2.oktoobril külastas meie kooli noorsoopolitseinik Elerin Tetsmann. Ta käis meil rääkimas ka septembrikuus, aga seekord sai politseinikuga rääkida ja küsimusi esitada vaid 5.-9. klass.Viiendaks tunniks kogunesime loodusainete klassi. Siis tuli Elerin väikese hilinemisega, sest politseiniku töögraafik on kiire. Kuna alustuseks keegi midagi küsida ei osanud, rääkis ta, kus ta õppis ja kuidas saada politseinikuks. Seejärel mäletan hästi, kui keegi meie seast küsis, kas politseinik töötab “kakskümmend neli seitse”. Loomulikult oli vastus ei, sest politseinik on ka inimene nagu iga teinegi, lihtsalt amet on selline. Mõned küsimused veel õpetajatelt ja oli paras piinlik vaikus. Vaikus kestis, kuni õpetaja Maretile tuli mõte, et äkki nad peaksid õpetaja Margitiga ära minema, et meie

julgeksime küsimusi esitada. Õpetajad läksidki ära ja küsimusi hakkas vaikselt tulema. Elerin vastas meeleldi ja seletas kõik lahti, näiteks kuidas töö segab eraelu. Ma sain kõigele lisaks ühe huvitava asja teada. Nimelt on ka selline amet olemas, et see politseinik ei tohi kellelegi, isegi mitte oma elukaaslasele öelda, kus ta töötab. See politseinik jälitab tavariietuses mingeid pätte ja kaabakaid. See asi tundus kõhe. Oli veel palju teemasid, millest me kõik rääkisime ja oleks veel rääkida tahtnud, aga tund sai läbi. Lõpetuseks saime kõik politsei kommi. Viimasel koolipäeval ehk 16. oktoobril tuleb meile külla Eesti Politseimuuseum. Ma arvan, et tasub oodata.

Keiti Lass, 7.klass

Politseiniku külaskäik

Mihklipäev lõpetas jüripäevaga alanud suvepoolaasta. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Tapeti lammas, mille juurde öeldi: “Igal oinal oma mihklipäev”. Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. Söödi sülti, klimpide ja

aedviljaga lihasuppi, keedetud liha ja verikäkke- kõik lambast. Mõnel pool tapeti ka kodulinde. Küpsetati rukki-, odra- ja nisuleiba, sepikut, saia ja kooke, samuti naerist ja kaalikaid. Igal aastal peetakse ka meie koolis 29. septembril mihklipäeva. Selle juurde kuulub mihklilaat ja nunnunäitus. Laadale saavad kõik tuua enda küpsetatud kooke, vahvleid, muffineid, pirukaid ja muud head- paremat. Nunnunäitusele pannakse teistele vaatamiseks oma aiasaadusi, kas suuri, naljakaid või meisterdusi. Alati on

Mihklipäev ei jäänud tulemata

11 mihklipäev

11 õpetajate päev

õpetajad neid hinnanud ja parimad on auhinnad saanud. Muudel maadel nagu

Inglismaal ja Walesis oli mihklipäev üks aastaaja vahetuse, maksude tasumise ning sulaste ja teenijate palkamise päevadest. Söödi hane: see pidi järgneval aastal päästma rahahädast.Iiri kalendris oli mihklipäev samuti üks aastaaegade vahetuse ja maksude tasumise päevadest. Iirimaal tähendas mihklipäevakoogi sisse peidetud sõrmuse leidmine peatset abiellumist.

Kaili Pullissaar, 8.klass

5. oktoobril toimus üle-eestiline õpetajate päev. Nagu igal aastal, said ka selle aasta üheksandikud proovida õpetajarolli. On alati olnud nii, et õpetajate päeval õpilased võtavad vabalt või õpetajad tegelikult eriti ei pinguta, et anda täismahus tundi, aga seekord oli teistmoodi. Sellel aastal oli tunne, nagu oleks täiesti tavaline õppetund, ainult et õpetajad olid kordades nooremad. Päev algas kell üheksa, kui võim üheksandikele üle anti. Direktoriks oli Hannabel, matemaatikat andis Kalmer, muusikat Karolin ja kehalist kasvatust Kristin. Õppetunde oli ainult kaks. Järele mõeldes on kõik arutanud, et oleks võinud ka rohkem olla. Seitsmenda ja kaheksanda klassi esimene tund oli muusika, õpetajaks Karolin. Tunnis anti meile kõigepealt natuke aega, et leida paari peale laul, ja seejärel said kõik seda esitada. Panime arvutist muusika mängima ja kõik võisid laulmas käia. Kõik said ka selle tegevuse eest hinded. Järgmine tund oli kehaline. Seal saime proovida midagi, mida me

varem pole kunagi teinud. Õpetaja Kristin õpetas meile kettaheitmise põhitõdesid. Kõik said kettaheitmise ära proovida ja jälle kogemuse võrra rikkamaks. Pärast kehalist kogunesime aulas. Õpetajad tantsisid jenkat ja tegid muid tantsuliigutusi Muumioru tunnuslaulu moonutatud versiooni järgi. Enne kui Hannabel direktorile võimu sümboli,

Õpetajate päev oli õppimisrohke ja asjalik

12 õpetajate päev

12 õpetajate pere

milleks oli kooli pitsat, tagasi andis, jagati välja laitused ja kiitused. Laitusi said need, kes saadeti lehti riisuma, kuna nad tunnis kaasa ei teinud. Palju noomitusi teenisid ka nullklassi õpilased, kelleks olid kehastunud õpetajad. Lõpuks suunduti rõdule, et vaadata õpetajate ja üheksandike mõõduvõtmist

saalihokis. Mängu võitsid üheksandikud. Suundusime ühiselt lõunat sööma ja ringibuss viis kõik koju. Minu arust olid selle aasta üheksandikud tundides väga asjalikud ning meie kaheksanda klassiga üritame järgmisel aastal korraldada sama eduka ja õppimisrohke päeva.

Grete Sass, 8.klass

Minu vanemad on õpetajad. Minu tädi on õpetaja. Minu vanatädi on õpetaja. Minu vanaema on õpetaja. Minu vanavanaema oli õpetaja. Minu ema õpetab Leie koolis

ajalugu ja ühiskonnaõpetust. Ta õpetab ka Tartu ülikoolis kunstiajalugu, ta uurib ajaloolist kunsti. Eriti meeldib talle keskaja kunst. Keskaeg on see aeg, kui

Kuidas on elada peres, kus vanemad on õpetajad?

Mõningaid arvamusi õpetajatepäevast • Tundi andis Kalmer. Saatis kohe välja riisuma. Ise tahtsin minna, sest tunnis oli igav. Murrud on igavad. Veel riisusid Oliver, Steven, Rando. Me ei riisunud väga, sest oli muud tegemist. Karistust ei kartnud. Sõitsime käruga ringi. Muusikasse ka ei läinud. Karolin oli sellega nõus.• Karolin oli range, nalja ei lubanud teha. Mitte keegi ei teinud nalja. Õpetaja oli telefonis. Kuri oli, käskis klas-si ette minna. Mõtlesime, et nüüd saab möllu.• Kristin oli lõbus, andis meile kommi, väikese pulga-kommi.• Mata oli hea, seal sai nalja. Keegi ei kuulanud sõna, klassi jäi ainult 5 ini-mest ja nali lõppes ära. Siis õppisime murde. • Muusikas laulsime hinde peale „Minu õpetajat”. Karolin oli rangem, tal oli kord majas. Rohkem oli torma-

mist. Tema oli ka niisama lahe. Õpside tants oli äge, nad olid naljakalt riides. Väljas olijad ainult lollitasid. • Direktor oli nutikas ja asjalik. Käis õpse aitamas, mõnda poissi tuli taga ajada lehti riisuma. • Lahe oli lehtede riisumine, mate-

tunnis lollitasime, kogu aeg rääkisime, segasime tundi, sest tahtsime riisuda. Kaks hunnikut tegime. Muusika ajal ei riisunud üldse. Kärud olid isegi puruks. Kui ei oleks välja lubatud, siis oleks kiu-sanud Kalmerit.

13 õpetajate pere

13 õppepäev

Reedel, 9.oktoobril 5.-9. klassi õpilased tundi ei läinudki. Neile tuli allikate kohta teadmisi jagama Viljandi huvikoolis töötav Peep Tobreluts. Tema

käib linnas huvilistega allikaid otsimas ja mõõtmas. Algselt oli küll plaan õue allikale minna, aga see oli sootuks ära kuivanud. Nii istusimegi loodusõpetuse klassis, kus oli tööle pandud projektor ja allika makett. Vaatamiseks oli välja pandud kaks stendi allikavee kaitse kohta. Maja perenaine Velve tõi klassi kaks ämbritäit vett. Lektor rääkis, kuidas neil üldse tuli mõte allikaid kaitsta. Ta tutvustas meile Viljandi järve ümber

olevaid allikaid. Igasugune allikavesi ei kõlbagi juua. Üks veeproov allikaveest maksab 65 eurot. Viljandi allikatel on olemas ka oma koduleht. Siis pani Peep tööle gümnaasiumiõpilaste valmistatud maketi, kus vesi oli voolama pandud elektri jõul. Sellel oli tõusu- ja langeallikas. Mõõtsime ära ja kaalusime voolava vee hulga. Klassis käis ringi lasertermomeeter, millega sai igaüks mõõta asjade temperatuuri. Nii et looduses polegi vaja külma vette minna, veetemperatuuri teada saamiseks tuleb vette suunata laserkiir. Käisime bensiinijaama juures oleva tiigi juures ja tegime seal pilte. Seejärel

elasid rüütlid. Minu arust on tal liiga palju tööd arvutis. Tal võiks olla palju rohkem aega meiega mängida. Tänu ema tööle olen ma teada saanud huvitavaid asju ajaloost ja käinud ajaloolistes kohtades. Näiteks oli põnev seigelda Tallinna keskaegsetes linnamüüri tornides. Minu isa õpetab Leie koolis poistele tööõpetust. Ta alustas alles septembris. Minu arvates on tööõpetuseõpetaja töö tore. Seal saab ehitada ja meisterdada. Me oleme isaga kodus ka igasuguseid

asju meisterdanud. Näiteks purjeka. Sepistasime odaotsa ja meisterdasime kaelakette. Minu arust on tore elada peres, kus vanemad on õpetajad. Ise ei ole ma õpetajaks saamise peale mõelnud. Praegu meeldib mulle elektroonika, mida õpetab mulle mu onu. Tahaksin saada inseneriks. Artur Andreson, 2. klass

Tutvusime allikatega ja vaatasime läbi teleskoobi

14 õppepäev

14 etlemine

sai neljane grupp töölehe, millele sai kirja panna nn. teemantluuletuse. Need sai hiljem klassis ette loetud. Vaatasime ka õues tehtud pilte, mis palju elevust tekitasid. Siis hakkas Peep tiigivee proovi tegema. Selleks segati katsepudelisse nelja erinevat pulbrit, seda tuli vees minuti või paar loksutada ja värvilisel kaardi järgi paika panna vee värvus. Asi läks vist liiga teaduslikuks kätte ja huvi hakkas vaibuma. Aga kohe oligi aeg lõunat sööma minna. Pärastlõunal kogunes terve kool

õue, kus ootasid noored teadlased teleskoobiga. Võeti järjekorda, et oma silmaga näha enne kuud ja siis päikest, mis paistis teleskoobis tumepunasena. Ilm oli üsna külm ja tuuline. Hea, et varsti tuppa sai minna. Loodusõpetuse klassis jagati kõigile kätte tähekaart ja tööleht. Järgnes huvitav loeng kosmosest ja tähistaevast, planeetidest ja tähtedest. Kõik olid tund aega agarasti tegevuses ja igav ei hakanud.

Õp. Maret

Neljapäeval, 8. oktoobril käisin mina koos õpetaja Maia-Liisa Suigusaarega inglise keele etlemise võistlusel, mida toetas Ameerika saatkond. Õpetaja valis minu ja Grete sinna võistlusele, kuna me oleme inglise keeles osavad. Kahjuks ei saanud Grete osaleda. Meie koolist pole varem keegi seal võistlusel käinud. Õpetaja andis mulle ühe isikliku ingliskeelse raamatu ja lasi sealt lugeda väikeseid katkendeid. Võistlus toimus Viljandi Linnaraamatukogus teisel korrusel Ameerika nurgas. Ameerika nurk on väike koht, kuhu on kogutud asju, mille on saatnud Ameerika saatkond, näiteks raamatud ja filmid. Võistluse alguses sooviti meile edu ja räägiti, kuidas asjad toimivad. Meile öeldi ,et kui me saame tekstid kätte, siis me saame 15 minutit aega selle lugemiseks ja harjutamiseks, kuna see oli võhivõõras tekst. See oli võetud

raamatust nimega „Nälja mängud”. See on ulmeromaan. Siis tutvustati lühidalt žüriid, kuhu kuulus kolm inimest: Ameerika suursaadik, tema assistent ja üks inglise keele õpetaja. Seejärel pidime minema võtma omale tekstid, millel olid ka meie esinemise järjekorra numbrid. Mina olin kahekümne esimene ja pidin kaua kannatama. Pärast 15 minutit läksime ootama, kuni esimene osaleja alustab. Enamik esinejaid oli tüdrukud, kes lugesid palju paremini kui poisid. Nad olid ilmekamad ja hääldasid paremini, aga see ei käi kõigi kohta. Minu esinemine algas lootusrikkalt, kuid läks üpris kiiresti halvaks. Nimelt hakkasin sõnu hakkima ja veerima natukene. Lugemine kestis igal õpilasel umbes kolm minutit. Kui kõigil loetud oli, siis läks žürii nõu pidama. Sel ajal pakuti meile näksimist ja juua. Varsti tulid kohtunikud tagasi ja tegid otsuse

Inglise keele etlemise võistlus

15 etlemine

15 tegijad

teatavaks. Nad valisid välja kolm parimat ja ühe eripreemia väärilise lugeja. Nemad said Apollo raamatupoe kinkekaardid. Teised said küünlaaluse ja kommikarbi. Mina sain juurde kogemusi ja esinemisjulgust. Õpetaja Maia-Liisa

ütles, et kõigil olid enam vähem võrdsed esinemised. Ta jäi minuga rahule. Ma ise lootsin, et mul läheb paremini.

Patrick S. Toms, 8. klass

Toimetus:õp Maret Aava, Grete Sass, Moonika Lembavere, Kalmer Keerup