nõukogude liidu pärandpalang/2012/n%f5ukogude%20p%e4rand%20esitlus.pdf · 2012. 12. 11. ·...
TRANSCRIPT
Nõukogude Liidu pärand
Eliisa Mõistlik, Kristine Kivimäe, Nele Plutus, Sandra Laura Luhtein
30.11.2012
Tallinna Nõukogude Liidu pärand
Märtsi pommitamine 1944
Märtsi pommitamine 1944
Harju tänav peale Märtsi pommitamist
Magalad
Nele Plutus
11/30/12
Ehitust alustati 1960. aastatel ning
viimased valmisid 1980.aastatel. Oleks
ehitatud rohkemgi.
Elamispindadest oli puudust ning seetõttu
kõik tahtsid magalatesse korterit.
Positiivne: keskküte, soe vesi jne
Prestiižne, sest Nõukogude ajal polnudki
enamikel paremat elu või midagi rohkemat
saada.
Selliseid rajoone on igal pool Ida-Euroopas
Läänes ehitati magalaid väga lühikest aega
Lugu
2011.aastal elab Tallinnas umbes
414 000 inimest, kellest 223 000 kodu on
nn mägedel.
Tallinna rahvaarv aga väheneb ning
ehitatakse uusi kortereid. Magalad jäävad
tühjaks.
Paneelmajade hinnad eriti ei tõuse enam
Lasnamäel väga suur osa elanikkonnast
ei räägi eesti keelt.
Lääne turistid peavad neid
sotsiaalmajadeks
Majad lagunevad
Olukord
Eelkõige mõeldud magamiseks
Kopaktsus-kõik lähedal (Kool, lasteaed,
pood jne)
Tähtsal kohal kokkuhoid ja praktilisus,
mitte esteetika
Ruumid väiksed, perel võib olla kitsas.
Transport on ok
Mugavus
Elu karbis
Mõju
Mõju Sõnum, idee- Kõik võrdsed!
Üheülbalisus
Privaatsuse puudumine vs anonüümsus
Seinad pole väga helikindlad
Üksindus- ei suhelda üksteisega
Ajaloota- elanikud ei taju, et siin oleks varem
midagi olulist olnud või üldse midagi olnud
Pole ei maa ega linn- puuduvad võimalused
veeta vaba aega
Teoorias kuulub kõigile, tegelikult mitte
kellelegi
Kodu identiteet pole tugev
Getostumine
Kuritegevus
Briti õppejõud Henry Shafto: Odavad ja
ebamugavad magalad soodustavad
kuritegevust varjuliste kangialuste ja suletud
sisehoovide tõttu. Kuritegelikku või lihtsalt
tõrjutud eluviisi soodustab kogu selliste
elamurajoonide inimvaenulik keskkond.
Kodust võõrdumine
Õunpuu Lasnamäe oli viha soodustav
keskkond. Selline varjatud viha, mis koguneb
aja jooksul hinge.
Ohud
Kuritegevuse vastu
Nähtavus: aknast paistavad auto, aed ja õues mängiv laps.
Pole pimedaid nurgataguseid, kus õhtul võiks karta
kallaletungi
Turvalisus: lukud, alarm jm.
Määratlus: kas on isiklik aed või avalik park, mitte
eikellegimaa
Kord: naljakad seinad soodustavad grafitit, katkine pink
ahvatleb lõhkuma
Heliisolatsioon: naabrite vali muusika võib ärgitada ründama
Populaarsus: brutaalse disaini ja niru mainega rajoon muudab
ükskõikseks ning suhtlemisel jõhkraks
Mängud: kui väljas pole midagi teha, hakatakse kambas
hulkuma
Polükultuur: eraldi elurajoonid vaestele ja rikastele, töö ja
lõbutsemise jaoks soodustavad kuritegevust
Tulevik
Levib mõtteviis, et paneelmajad tuleb
buldooseriga kokku lükata.
Paneelmaju on renoveeritud.
Haljasalu on juurde tekkinud.
Ühistu koosolekud- arutatakse, kuidas
asju paremaks muuta.
Endiselt on inimesi, kellele meeldib
magalas elada ning on oma koduga rahul
Võimalused
Magala nimest saaks ehk lahti, kui oleks
rohkem võimalusi seal vaba aega veeta.
Riigil pole raha, et neid lammutama
minna, kuid hoove võiks muuta
kodusemaks, rohkem remonditud ja häid
koolimaju, hõlbustavad teenused teeks
olukorda paremaks
Maa-alused parklad.
KOLHOOSIMAASTIK
Kolhoosimaastike teke
• 23. juunil 1940 kuulutati maa riigi omandiks
• 1944.a nõukogude maareform, tekkisid kolhoosid ja sovhoosid
• Eesti taasiseseisvumisel toimus ümberlülitumine suurtootmiselt väiketootmisele. Kolhoosid reorganiseeriti või likvideeriti
Kolhoosimaastik täna- väikeseid ülesvõtteid Tallinna lähistelt
Sõja ja tööstuse pärand
Sandra Laura Luhtein
Rannavöönd ja sõjaobjektid Range valve → ruum ei ole vaba Tänapäeval vaba, aga mitte ohutu
Elu piiridega ja luku taga
Põlevkivi kaevandamine • Hiiglaslikud aheraine-, tuha- ja poolkoksimäed
• Okupatsiooniaegne probleem?
Sõjaväeobjektid, raketibaasid • “Hiinalinnad”, madal elamiskultuur ja viletsad olmetingimused
• Sissetoodud sõjaväelaste majutamine
• Aegviidu, Utsali, Nursi, Värska
• Mis nendega
nüüd teha?
Lennuväljad • 5 suuremat
• Mis nendega nüüd teha?
Saared, jäätmehoidlad ja tänapäev
• Keelatud piirkonnad
• Nähtav, aga ligi ei saa
• Tundmatus teisel pool mäge
• Otstarbe puudus – tuulepark? puhkealad?
• Suur maksumus
Kasutatud kirjandus
“Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud” Anto Raukas
• “Nõukogude piir ja lukus elu” Enno Tammer
• “Nõukogude armee ja eesti mees” Enno Tammer
• “Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine” Anto Raukas
Täname!