ÜhisveevÄrgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava … · pole vahendite puudumise tõttu Üvk...

PIHTLA VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI

ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2015—2026

Pihtla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

2(77)

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 4

2 OLUKORRA KIRJELDUS............................................................................................... 5

2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed ........................................... 5

2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................. 5

2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................. 6

2.1.3 Planeeringud ..................................................................................................... 6

2.1.4 Vee erikasutusload ............................................................................................ 7

2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava .............................................. 9

2.1.6 Reovee kogumisalad ......................................................................................... 9

2.2 Keskkonna ülevaade .............................................................................................. 10

2.2.1 Üldandmed ...................................................................................................... 10

2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus .................................................................................. 14

2.2.3 Põhjavesi ........................................................................................................ 14

2.2.4 Pinnavesi ........................................................................................................ 16

2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade ................................................................................ 17

2.3.1 Lühiülevaade ................................................................................................... 17

2.3.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad ......................................... 19

2.3.3 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime ..................................................... 22

2.3.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine ..... 23

2.3.5 Veetarve ja veeheide. Müügi- ja tootmismahud. Veekadu. Infiltratsioon .......... 23

2.3.6 Kokkuvõte ....................................................................................................... 29

2.4 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel .................................................................. 29

3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ................................................ 32

3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................ 32

3.1.1 Tuletõrje veevarustus ...................................................................................... 33

3.2 Sademeveekanalisatsioon ...................................................................................... 34

3.3 Asulapõhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade ........................... 34

3.3.1 Kaali küla ........................................................................................................ 34

3.3.2 Kõljala küla ...................................................................................................... 36

3.3.3 Püha küla ........................................................................................................ 40

3.3.4 Sandla küla ..................................................................................................... 42

3.4 Kokkuvõte valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektidest .................................. 45

3.5 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte ............................................... 46


3(77)

4 ÜVK ARENDAMINE ...................................................................................................... 50

4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused .............................................................. 50

4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine ..................................................... 51

4.3 Vee-ettevõtluse areng ............................................................................................ 52

4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos ........................................................................... 52

4.5 Töömahtude loendid ............................................................................................... 54

4.6 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade ....................... 54

4.6.1 Kaali küla ........................................................................................................ 54

4.6.2 Kõljala küla ...................................................................................................... 55

4.6.3 Püha küla ........................................................................................................ 55

4.6.4 Sandla küla ..................................................................................................... 56

4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte ................................................................................... 56

5 FINANTSANALÜÜS ..................................................................................................... 58

5.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused ........................................................... 58

5.2 Finantsprognoos..................................................................................................... 59

5.2.1 ÜVK-teenusmahud ja -teenustariifide prognoos .............................................. 59

5.2.2 Veemajanduse tegevustulude prognoos .......................................................... 60

5.2.3 Veemajanduse tegevuskulude prognoos ......................................................... 61

5.2.4 AS Kuressaare Veevärk veemajandusalased kohustused ning ÜVK-teenuse pakkumiseks vajalik põhivara ........................................................................................ 62

5.2.5 AS Kuressaare Veevärk veemajandusalane jätkusuutlikkus Pihtla vallas ........ 63

5.2.6 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna taskukohasus ........................................ 63

6 LISAD ........................................................................................................................... 66

6.1 Vee-ettevõtja määramise otsus ..................................................................................

6.2 Puurkaev-pumplate tehnoloogilised skeemid ..............................................................

6.3 Joogiveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis) ............................................

6.4 Reoveepuhastite tehnoloogilised skeemid ..................................................................

6.5 Heitveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis) ..............................................

6.6 Investeeringute maksumused .....................................................................................

6.7 Sotsiaal-majandusanalüüsi arvestustabelid ................................................................

6.8 Finantsanalüüsi arvestustabelid .................................................................................

6.9 Joonised .....................................................................................................................

6.10 Kooskõlastused ..........................................................................................................


4(77)

1 SISSEJUHATUS

Pihtla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK arendamise kava) on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal.

Antud töös käsitletakse neid valla piirkondi:

1. mis jäävad keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalasse; 2. kus on käesoleval hetkel olemas ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteem.

Arendamise kava käsitleb järgnevate asulate ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteeme ning nende arenguperspektiive:

- Kaali küla (Kaali-Kõljala reoveekogumisala, reg. kood: RKA0740395);

- Kõljala küla

- Püha küla (Püha reoveekogumisala, reg. kood: RKA0740394);

- Sandla küla (Sandla reoveekogumisala, reg. kood: RKA0740587).

Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine Pihtla valla asulates peab toimuma kooskõlas käesolevas ÜVK arendamise kavas fikseeritud tingimuste ja nõuetega.

Käesolev Pihtla valla ÜVK arendamise kava on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega.

ÜVK arendamise kava koostamisel osalenud meeskond:

Valdo Liiv projektijuht;

Kadi Rajala-Pihl tehniline konsultant;

Kadri Mäsak finantskonsultant.


5(77)

2 OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed

Arendamise kava koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest allikatest:

Normdokumendid ja õigusaktid:

- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus; - Veeseadus; - Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded; - EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; - EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; - EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk.

Infoallikad:

- Maa-ameti kodulehekülg: geoportaal; - Keskkonnaameti kodulehekülg: keskkonnaregistri avalik teenus; keskkonnalubade

infosüsteem; - Pihtla valla kodulehekülg; - Terviseameti kodulehekülg: vee terviseohutuse infosüsteem; - Statistikaameti andmebaas; - Rahvastikuregistri rahvastikuandmed.

Arengudokumendid:

- Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava; - Saare maakonna arengustrateegia 2020, 2014; - Pihtla valla arengukava 2015-2020; - Pihtla valla eelarvestrateegia 2015-2018; - AS Entec - Pihtla valla rannaalaüldplaneering, 2004; - AS Infragate Eesti - ÜVK arendamise kava aastateks 2009-2020, 2009.

Teostusjoonised:

- Saare Geoprojekt, töö nr T-805: Saare maakond, Pihtla vald, Kaali-Kõljala küla vee- ja kanalisatsioonitrasside teostusjoonis, 2009;

- DP Projektbüroo OÜ, töö nr 29-09-TJ: Saare maakonna Pihtla valla Kõljala küla vee- ja kanalisatsioonitrassid. Reoveepuhasti ja torustike teostusjoonis, 2009;

- DP Projektbüroo, töö nr 30-09-TJ: Saare maakond, Pihtla vald, Püha küla vee- ja kanalisatsioonitrasside teostusjoonis, 2009;

- DP Projektbüroo OÜ, töö nr 31-09-TJ: Saare maakonna Pihtla valla Püha küla vee- ja kanalisatsioonitrassid. Reoveepuhasti ja torustike teostusjoonis, 2009;

- GRGM Projekt OÜ, töö nr T-49: Saare maakond, Pihtla vald, Sandla küla vee- ja kanalisatsioonitrasside teostusjoonis, 2004;

- Saare Geoprojekt OÜ, töö nr T-1052: Saaremaa, Pihtla vald, Sandla ja Väljaküla küla reoveepuhasti teostusjoonis, 2011.

2.1.1 Veemajanduskava

Pihtla vald jääb Lääne-Eesti vesikonna territooriumi koosseisu ja valla territooriumil vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine toimub kooskõlas Lääne–Eesti veemajanduskavaga. Veemajanduskava on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a.


6(77)

korraldusega nr 118. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii veeseadusest kui ka EL-i veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ).

Veemajanduskava annab ülevaate inimtegevuse mõjust veele, veekogude seisundi hinnangutest, vee kasutuse majandusanalüüsist, vee majandamise eesmärkidest ja eesmärkide elluviimiseks ette nähtud meetmekavast.

Käesoleva arenguprogrammi koostamisel on arvestatud Lääne–Eesti veemajanduskavaga. Veemajanduskava elluviimist koordineerib Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon.

Lääne–Eesti veemajanduskavas on Pihtla valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamisega seotud järgmised punktid:

Joogivesi. Joogivee vastavusse viimine direktiiviga 80/778/EMÜ (parandatud 98/83/EÜ) ja Eesti õigusaktidega (üle 50 ühisveevärgi kasutajaga asulates) toimub kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava alusel.

Põhjavee reostuskaitstus. Saare maakonna ühisveevärkide puurkaevud saavad oma vee põhiliselt Siluri põhjaveehorisondist. Õhukese pinnakatte või selle puudumise tõttu on Saaremaa põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud või täiesti kaitsmata. Joogivee kvaliteet on otseselt mõjutatud maapinnalt infiltreeruva vee kvaliteedist ning esineb just bakterioloogilise saastumise oht.

Vooluveekogud. Pihtla valla alale jääb kaks suuremat jõge, milleks on Lõve jõgi ja Laugi jõgi. Mõlema jõe seisundit on hinnatud veemajanduskavas kesiseks. Lõve ja Laugi jõgede peamiseks probleemiks on suudmeala kinnikasvamine, mis takistab kalade kudema tulemist. Kavas on seatud eesmärgiks parandada jõgede seisundit 2021 aastaks heaks.

2.1.2 Omavalitsuse arengukava

Valla arengukava on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest lähtuvalt kohustuslik omavalitsuse lähiaastate tegevusi kavandav arengudokument, mida viiakse ellu tegevuskavas sisalduvate tegevuste, projektide ja eelarve kaudu.

Pihtla valla arengukava on koostatud aastateks 2015-2020, mis kinnitati 27.11.2014 a. Pihtla vallavolikogu määrusega nr 4.

Arendustegevuse üheks põhisuunaks ja eesmärgiks on vallaelanike vajadusi rahuldavad kommunaalteenused, mille üheks alameesmärgiks on toodud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatus tiheasustusaladel ja joogivee hea kvaliteet.

ÜVK arendamise peamine eesmärk valla arengukavas on reoveekogumisala laiendamine ning vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine Pihtla külla. Käesolevas ÜVK arendamise kavas pole vahendite puudumise tõttu ÜVK laiendamist Pihtla külla lähima 12a jooksul ette nähtud.

2.1.3 Planeeringud

2.1.3.1 Üldplaneering

Pihtla vallas on 13.10.2005 vallavolikogu määrusega nr 6 kehtestatud rannaala üldplaneering.

Üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda valla ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Valla huvi on luua läbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus, hea elukeskkond ning ettevõtjatele võimalikult hea ettevõtluskeskkond.


7(77)

2.1.3.2 Detailplaneeringud

Detailplaneering on planeering, mis koostatakse asula territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele.

Pihtla vallas pole ÜVK-ga piirkondades viimase 5 a jooksul kehtestatud ühtegi detailplaneeringut.

2.1.4 Vee erikasutusload

Vee võtmiseks ja/või heitvee suublasse juhtimiseks 2015 novembri seisuga kehtis Pihtla vallas 8 vee erikasutusluba ja 1 vee erikasutusega seotud keskkonnakompleksluba, mis on väljastanud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni poolt.

Tabel 1. Vee erikasutusload

Loa reg.nr Vee erikasutaja Kehtivuse algus

Kehtivuse lõpp

Vee erikasutuse piirkond

L.VV/325940 Kõljala Põllumajanduslik OÜ, 10123790

1.04.2015 Saue-Putla küla

L.VV/324507 OÜ Vettel, 10377013 1.04.2014 12.06.2044 Suure-Rootsi küla

L.VV/323546 OÜ MV Turvas, 10930579 9.09.2013 8.09.2018 Haeska küla

L.VV/322656 OÜ Ääre Seakasvatus, 10296846 1.01.2013 31.12.2017 Kaali küla

L.VV/320630* Sturio OÜ, 12115435 Pihtla küla

L.VV/319964 Kuressaare Veevärk AS, 10083079 31.01.2011 31.12.2015 Pihtla vald

L.VV/319901 Kuressaare Veevärk AS, 10083079 21.12.2010 31.12.2015 Sandla küla

L.VV/326019 Osaühing Ösel Harvest, 10297188 31.03.2015

Nurmetiigi maaüksus (59201:003:0538), Pihtla küla

Märkus: * - vee erikasutusloa nr L.VV/320630 alusel ei ole tegutsetud, loal puudub ka kehtivuse aeg. Luba on antud haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 punktidest 1 ja 4 alusel ning vee erikasutusluba oli üheks esitatavaks materjaliks PRIA-le esitatava taotluse koosseisus toetuse taotlemiseks. Kalakasvanduse tarbeks ei ole veehaaret rajatud ega ka heitvett suublasse juhitud

Tabel 2. Keskkonnakompleksload


Kehtivuse lõpp


KKL/318105 Kõljala Põllumajanduslik OÜ, 10123790

22.07.2008 Haeska küla, Pihtla vald

Keskkonnalubadega on lubatud põhjaveevõtt Pihtla vallas järgmine:

Tabel 3. Lubatud põhjaveevõtt

Vee erikasutaja Puurkaevu katastri nr

Veehaarde nimetus Põhjavee-kihi kood

Lubatud veevõtt (m³/a)

Kõljala Põllumajanduslik OÜ 12566 Putla lauda puurkaev S -- Silur 3 652

OÜ Vettel 22156; 22157; 22158

Kaevu kinnistu ridaveehaare

S -- Silur 4 000

OÜ Vettel 12712 Vätta kalatööstuse pk S -- Silur 4 000

OÜ Ääre Seakasvatus 12577 Kaali sigala S -- Silur 7 600

Sturio OÜ* Sturio kalakasvandus S -- Silur 108 000

Kuressaare Veevärk AS 12572 Kaali küla pk S -- Silur 2 500

Kuressaare Veevärk AS 12584 Kõljala keskuse puurkaev

S -- Silur 15 000


8(77)

Vee erikasutaja Puurkaevu katastri nr

Veehaarde nimetus Põhjavee-kihi kood

Lubatud veevõtt (m³/a)

Kuressaare Veevärk AS 12752 Sandla küla pk S -- Silur 3 680

OÜ Ösel Harvest 22957 Veteko kalakasvanduse pk nr 1

S -- Silur 8 640

OÜ Ösel Harvest 26346 Veteko kalakasvanduse pk nr 3

S -- Silur 103 680

Kõljala Põllumajanduslik OÜ 12580 Haeska farmi pk S -- Silur 29 400

Kokku S -- Silur 290 152

Märkus: * - ettevõttele Sturio OÜ väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/320630 alusel ei ole tegutsetud, loal puudub ka kehtivuse aeg. Luba on antud haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 punktidest 1 ja 4 alusel ning vee erikasutusluba oli üheks esitatavaks materjaliks PRIA-le esitatava taotluse koosseisus toetuse taotlemiseks. Kalakasvanduse tarbeks ei ole veehaaret rajatud

Vee erikasutuslubadega on Pihtla vallas kehtestatud järgmised heitvee väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused ning vooluhulgad:

Tabel 4. Heitveesuublate lubatud heitveekogused

Vee erikasutaja Suubla nimetus

Väljalaskme tüüp Väljalaskme nimetus Lubatud vooluhulk (m³/a)

OÜ Vettel Sutu laht puhastiga seotud väljalask

Vätta kalatööstuse puhasti 80000

OÜ MV Turvas Kaarma oja sademevee väljalask

Piilasoo 1 lõunapoolne settetiigi vv

320000

OÜ MV Turvas Piilasoo kraav

sademevee väljalask

Piilasoo 2 põhjapoolne settetiigi vv

1680000

Sturio OÜ* Nurme kraav

puhastiga seotud väljalask

Sturio kalakasvandus 108 000

Kuressaare Veevärk AS

Laugi pkr puhastiga seotud väljalask

Kõljala puhasti 15 000

Pihtla Vallavalitsus Sandla kraav

puhastiga seotud väljalask

Sandla asula 2 760

OÜ Ösel Harvest Ristioja puhastiga seotud väljalask

Veteko kalakasvatus 112 320

Märkus: * - ettevõttele Sturio OÜ väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/320630 alusel ei ole tegutsetud, loal puudub ka kehtivuse aeg. Luba on antud haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 punktidest 1 ja 4 alusel ning vee erikasutusluba oli üheks esitatavaks materjaliks PRIA-le esitatava taotluse koosseisus toetuse taotlemiseks. Kalakasvanduse tarbeks ei ole heitvett suublasse juhitud

Tabel 5. Väljalaskmete lubatud saasteaine sisaldused

Väljalaskme nimetus Suurim lubatud saasteaine sisaldus (mg/l)

BHT₇ Heljum KHT Nafta pH Nüld Püld

Vätta kalatööstuse puhasti 25 35 250

9 60 2*

Piilasoo 1 lõunapoolne settetiigi vv 15 40

5

45 1

Piilasoo 2 põhjapoolne settetiigi vv 15 40 5 45 1

Sturio kalakasvandus** 6-9

Kõljala puhasti 25 35 125 9 60 5

Sandla asula 40 35 150 9

Veteko kalakasvatus 25 35 60 2 Märkused:

* - alates 01.01.2019

** - ettevõttele Sturio OÜ väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/320630 alusel ei ole tegutsetud, loal puudub ka kehtivuse aeg. Luba on antud haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 punktidest 1 ja 4 alusel ning vee erikasutusluba oli üheks esitatavaks materjaliks PRIA-le esitatava taotluse koosseisus toetuse taotlemiseks. Kalakasvanduse tarbeks ei ole heitvett suublasse juhitud


9(77)

2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava

Varasem ÜVK arendamise kava on koostatud AS-i Infragate Eesti poolt aastateks 2009-2010. Käesolevas arendamise kavas on kasutatud selles dokumendis toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi.

Allolevas tabelis on toodud eelmises arendamise kavas ette nähtud investeeringud ja nende realiseerimise maht.

Tabel 6. Eelmise ÜVK arendamise kava realiseeritud maht

Kavandatud tegevused Kavandatud

maht Ühik Teostatus

Kaali ja Kõljala külad

1.

Kõljala PK (passi nr 5334) rekonstrueerimine 1

tk 100%

2. Kaali PK (passi nr 2279) rekonstrueerimine 1

tk 100%

3. Veevõrgu rekonstrueerimine 1 880 m 100%

4. Veevõrgu rajamine 620 m 100%

5. Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine

5.1 Isevoolutorustik 1 670 m 100%

5.2 Survetorustik 230 m 100%

5.3 Kanalisatsioonipumpla 1 tk 100%

6. Kanalisatsioonivõrgu rajamine

6.1 Isevoolutorustik 770 m 100%



7. Reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 tk 100%

Püha küla

1.

Püha PK (passi nr 2249) rekonstrueerimine 1

tk 100%

2. Veevõrgu rekonstrueerimine 705 m 100%

3. Veevõrgu rajamine 415 m 100%

4. Kanalisatsioonivõrgu rajamine

4.1 Isevoolutorustik 800 m 100%



5. Reoveepuhasti rajamine 1 tk 100%

Sandla küla

1. Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine



2. Reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 tk 100%

2.1.6 Reovee kogumisalad

Vastavalt veeseadusele on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga.

Pihtla valla territooriumile jääb kolm kinnitatud reoveekogumisala:

Tabel 7. Reoveekogumisala

Asukoht Reg.kood Nimetus Tüüp Pindala (ha) Koormus (ie)


10(77)

Kõljala küla; Kaali küla RKA0740395 Kaali-Kõljala Alla 2 000 ie 35 365

Püha küla RKA0740394 Püha Alla 2 000 ie 7 70

Sandla küla RKA0740587 Sandla Alla 2 000 ie 12 120

Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid:

Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine;

Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme;

Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks eelmisele punktile nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.

2.2 Keskkonna ülevaade

2.2.1 Üldandmed

01.01.2015 seisuga elab Pihtla vallas 1 394 elanikku. Pihtla valla pindala on 228 km², mis moodustab 9% kogu Saaremaast. Vallas on 41 asustatud küla. Vallal on ühine piir Lääne-Saare, Leisi ja Valjala valdadega. Pihtla vallal on ca 40 km pikkune merepiir. Pihtla valla halduspiiridesse jääb üks rahu (saar): Allirahu; viis lahte: Ennu laht, Kasti laht, Laidevahe laht, Poka laht ja Sutu laht; ning kolm poolsaart: Kastilaid, Sandla poolsaar ja Vätta poolsaar. Laide ja saarekesi leidub valla idapiiril.

Tähtsamatest maanteedest läbib valda lääne-kirde suunaline Risti-Virtsu-Kuivastu–Kuressaare maantee ja Upa–Leisi maantee.


11(77)

Pihtla vallas asub väikelaevade sadam - Kärsa sadam ning arvukalt paadisildu ning lautreid.

Joonis 1. Pihtla valla asukoht

Viimase kümnekonna aastaga on Saare maakonnas suuremad välisõhu ja veekogude saastamise, elanike joogivee kvaliteedi ning jäätmekäitluse korralduse probleemid lahendatud. Looduskeskkonna ebarahuldava seisundi esinemisel on enamasti tegu pärandmõjudega.

Pihtla vald asub Lääne-Eesti vesikonna Läänesaarte alamvesikonnas. Vesikond või alamvesikond on valgalade majandamise põhiüksuseks määratud üht või mitut valgala koos põhjavee või rannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala.


12(77)

Joonis 2. Pihtla valla asukoht alamvesikonna kaardil

Põhjaveekogumite seisund Saare maakonnas on hea. Pinnaveekogumite ökoloogiline seisund on Lääne-Eesti veemajanduskava (2009) järgi samuti valdavalt hea. Kesise ökoloogilise seisundiga on üksikud vooluveekogud ning Koigi järv. Enamiku neist seisund on osalt kesine seoses omaaegse maaparanduse mõjudega. Lisaks on mõnel juhul jätkuv põllumajanduse haja- või punktreostuse mõju.

Saare maakond on ümbritsetud kuuest rannikuveekogumist: Soela väina, Kihelkonna lahe, Liivi lahe, Kassari-Õunaku lahe, Väikse väina ja Väinamere rannikuveekogumid. Veekogumite seisund on hinnatud veemajanduskavas heaks va Soela ja Liivi lahe veekogumite oma, mille seisundiklassiks on „kesine“. Kuid 2014 a Keskkonnaagentuuri poolt koostatud hinnangus „Veekogumite koondseisundid 2014“ on hinnatud kõigi Saare maakonna rannikuveekogumite seisundit halvaks. Aastaks 2021 on rannikuveekogumite koondseisundi hinnanguks seatud saavutada „hea“.

Peamised Saare maakonna elusloodust mõjutavad nihked peale 2000. a. on EL Natura 2000 võrgustiku hoiualade kaitse alla võtmine nii maismaal kui merel ning poollooduslike koosluste kasvav hooldamine. Maismaast on kaitserežiimidega kaetud 19%.

Pihtla vallas on 19 rahvusvahelise tähtsusega looduskaitseala, mis on loetletud allolevas tabelis.

Tabel 8. Rahvusvahelise tähtsusega alad

Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp

RAH0000611 Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala

Valdav enamus kõigist Eesti saartest, sh suurimad saared - Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi.

Biosfääri kaitseala

RAH0000005 Allirahu loodusala Suure-Rootsi küla Natura (loodusala)

RAH0000126 Kasti lahe linnuala Suure-Rootsi küla; Väike-Rootsi Natura (linnuala)


13(77)

Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp

küla; Ennu küla; Laheküla küla; Vanamõisa küla

RAH0000598 Kasti lahe loodusala Suure-Rootsi küla; Väike-Rootsi küla; Ennu küla; Laheküla küla; Vanamõisa küla

Natura (loodusala)

RAH0000132 Kura kurgu linnuala Suure-Rootsi küla Natura (linnuala)

RAH0000670 Kura Kurk Suure-Rootsi küla HELCOM

RAH0000063 Laidevahe looduskaitseala

Väljaküla küla; Tõlluste küla; Iilaste küla; Sandla küla; Matsiranna küla; Metsaküla küla

Ramsar

RAH0000434 Liiva-Putla loodusala Liiva küla; Liiva-Putla küla; Reeküla küla; Haeska küla

Natura (loodusala)

RAH0000517 Nässuma loodusala Nässuma küla; Rannaküla küla; Leina küla; Sutu küla

Natura (loodusala)

RAH0000438 Pühametsa loodusala Kõljala küla; Masa küla Natura (loodusala)

RAH0000428 Sandla loodusala Nässuma küla; Sandla küla Natura (loodusala)

RAH0000520 Sepa loodusala Sepa küla; Kaali küla; Salavere küla; Saue-Putla küla

Natura (loodusala)

RAH0000107 Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala

Väljaküla küla; Väljaküla küla; Tõlluste küla; Iilaste küla; Nässuma küla; Rannaküla küla; Sandla küla; Matsiranna küla; Metsaküla küla

Natura (linnuala)

RAH0000597 Siiksaare-Oessaare loodusala

Väljaküla küla; Väljaküla küla; Tõlluste küla; Iilaste küla; Nässuma küla; Rannaküla küla; Sandla küla; Matsiranna küla; Metsaküla küla

Natura (loodusala)

RAH0000108 Sutu lahe linnuala Suure-Rootsi küla; Väike-Rootsi küla; Sutu küla; Kailuka küla; Ennu küla

Natura (linnuala)

RAH0000619 Sutu lahe loodusala Suure-Rootsi küla; Väike-Rootsi küla; Sutu küla; Kailuka küla; Ennu küla

Natura (loodusala)

RAH0000518 Tahula-Reo loodusala Ilpla küla; Kuusiku küla; Reo küla Natura (loodusala)

RAH0000516 Vanalõve loodusala Kangrusselja küla Natura (loodusala)

RAH0000515 Võrsna loodusala Kangrusselja küla; Sagariste küla Natura (loodusala)

Lisaks nendele on vallas veel järgmised kaitsealad:

Tabel 9. Siseriikliku tähtsusega kaitstavad alad

Asukoht Registrikood Objekti nimetus Tüüp

Vanamõisa küla; Ennu küla; Laheküla küla; Suure-Rootsi küla; Väike-Rootsi küla

KLO2000312 Kasti lahe hoiuala hoiuala

Leina küla; Nässuma küla; Rannaküla küla; Sutu küla

KLO2000302 Nässuma hoiuala hoiuala

Sandla küla; Nässuma küla KLO2000329 Sandla hoiuala hoiuala

Matsiranna küla; Väljaküla küla; Sandla küla; Nässuma küla; Rannaküla küla; Tõlluste küla

KLO2000330 Siiksaare-Oessaare hoiuala hoiuala

Kailuka küla; Sutu küla; Ennu küla; Suure-Rootsi küla; Väike-Rootsi küla

KLO2000331 Sutu lahe hoiuala hoiuala

Kuusiku küla; Ilpla küla; Reo küla KLO2000333 Tahula-Reo hoiuala hoiuala


14(77)

Asukoht Registrikood Objekti nimetus Tüüp

Kangrusselja küla KLO2000233 Vanalõve hoiuala hoiuala

Kangrusselja küla; Sagariste küla KLO2000338 Võrsna hoiuala hoiuala

Suure-Rootsi küla KLO1000146 Allirahu looduskaitseala looduskaitseala

Kõljala küla; Kaali küla KLO1000477 Kaali maastikukaitseala maastikukaitseala

Laheküla küla KLO1000485 Kasti maastikukaitseala maastikukaitseala

Matsiranna küla; Väljaküla küla; Sandla küla; Iilaste küla; Tõlluste küla; Metsaküla küla

KLO1000512 Laidevahe looduskaitseala looduskaitseala

Haeska küla; Liiva küla; Liiva-Putla küla; Reeküla küla

KLO1000586 Liiva-Putla looduskaitseala looduskaitseala

Kõljala küla; Masa küla KLO1000602 Pühametsa looduskaitseala looduskaitseala

Kultuurimälestiste riiklik registrisse on kantud 188 erinevat objekti, mis asuvad Pihtla vallas, neist projektialasse (Kaali küla, Kõljala küla, Püha küla ja Sandla küla) jäävad järgmised objektid:

Tabel 10. Kultuurimälestised projekti piirkonnas

Asula Nimi Liik

Kaali küla Rauasulatuskoht ajaloomälestis

Kindlustatud asula ja ohverdamiskoht ajaloomälestis

Kõljala küla Kõljala mõisakompleks koos pargi ja piirdemüüriga ehitismälestis

Püha küla

Püha kirik, kirikuaed ja kirikuaia piirdemüür ajaloomälestis, arheoloogiamälestis, ehitismälestis

Püha kalmistu ja Püha vana kalmistu ajaloomälestis

II maailmasõjas hukkunute ühishaud ajaloomälestis

Kiviaja asulakoht arheoloogiamälestis

Tegevuste kavandamisel tabelites 7-9 loetletud objektide kaitsealas tuleb lähtuda tingimustest, mis on sätestatud looduskaitseseaduses ning kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas. Kahjustada ei tohi pargi kõrghaljastust ega pargi olulisi maastikuelemente. Täiendavad tingimused tööde teostamiseks annab Keskkonnaamet ehitusprojekti koostamise staadiumis.

2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus

Saaremaa geoloogilise aluspõhja moodustab lubjakivi, dolomiit ja mergel. Lubjakivi kõige ülemine kiht on tekkinud Siluri aegkonnas ning on kaetud liivade, liivsavide ja savidega. Viljaka huumuse kiht on õhuke, seda eriti alvarialadel.

Pinnakatteks on rannaalal moreen ja kruusad-liivad. Vätta poolsaare keskosas ja Sutu lahe rannal, Rannaküla külakeskuse ümbruses on aluspõhjakivimid pinnakatteta (valla rannaalal asuvate alvarite asukohad).

2.2.3 Põhjavesi

Saare maakonnas on eraldatud järgmised põhjaveekogumid:

- Silur-Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogum; - Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogum (võetakse Kuressaare linnas mineraalveena); - Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ruhnu saarel.


15(77)

Kvaternaari maapinnalähedane põhjavesi omab iseseisvat tähtsust Saaremaa Läänekõrgustikul ja Sõrve poolsaarel paksude liivasetete levikualal. Siin esineb ka liivakihtidega seotud allikaid (näiteks Viieristi ja Mõntu allikad).

Siluri põhjaveekiht. Saaremaal toimub põhjaveevarude täienemine Lääne-Saaremaa kõrgustikult suhteliselt ühtlaselt aastaringselt (sellele aitavad kaasa paksud setted ja Karujärv). Veetase on valdavalt 2…5 m sügavusel, kohalikel aluspõhjalistel kõrgendikel 5…10 m sügavusel. Veetaseme kõikumine ulatub 1 meetrist paksema pinnakattega ja madalamatelt aladelt 3….5 meetrini aluspõhjakõrgendikel.

Saarelisest asendist tingituna toimub kõrgustikelt põhjavee liikumine radiaalselt mere poole. Ümber kõrgustike eristatakse põhjavee hüdrodünaamiliste vööndite alusel toiteala, transiitala ja väljeala.

Puurkaevudesse põhjavee juurdevool toimub puurkaevu ülaosas kuni 30 m sügavuseni. Sügavamalt kui 50 - 80 m ei saa reeglina kvaliteetset vett, kuna see sisaldab palju kloriide ja fluori.

Põhjavee looduslikud varud ja äravool. Põhjavesi toitub sademetest kõrgematel kuivadel aladel, kus on tingimused sademete infiltreerumiseks. Liigniisketel aladel põhjavee toitumist ei toimu või on see vähene.

Jõgede ning ojade põhjaveelist toitumist tähistav miinimumäravoolumoodul 1 kuni 2 l/s km2. Keskmiseks võib võtta 1 l/s km2 kohta ning Saaremaa looduslikuks põhjaveevaruks hinnata umbes 2900 l/s.

Kõikide asulate veevõtt jääb neile kinnitatud põhjaveevaru piiresse (on sellest tunduvalt väiksem).

Keskkonnaministri 06. 04. 2006. a. käskkirjaga nr. 404 on kinnitatud Saare maakonna põhjaveevaru, kus aga Pihtla valda ei käsitleta, seega Pihtla vallas ei ole kinnitatud põhjavee tarbevaru.

Põhjavee kvaliteet ja kaitstus. Veevarustuseks kasutatakse Kvaternaari veekompleksi ja Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett.

Kvaternaari veekiht levib piiratud alal ja selle väikese paksuse ning reostusohtlikkuse tõttu pole ühisveevarustuses kasutusel. Veekiht on kasutuses üksikmajapidamistes, mis paiknevad paksema pinnakattega piirkondades.

Ühisveevarustuses kasutatakse Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett, mis levib üle Saaremaa. Kivimite veeandvus on suurim 35-40 m sügavuseni. Sügavamal kui 125 m lamavad Siluri ja veelgi sügavamal paiknevad Ordoviitsiumi ladestu kivimid on vett vähe juhtivad ning moodustavad Siluri ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihtide vahelise veepideme.

Siluri–Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogumi põhjavee seisundit jälgitakse riikliku põhjaveeseire raames Lääne-Eesti saarestiku seirepiirkonnas. Seirepiirkonnas jälgitakse aktiivse veevahetuse vöös Siluri veekompleksi põhjavee seisundi muutusi põhjavee toite-, transiit- ja väljealal. Siluri–Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee keemiline koostis Lääne-Eesti saarestikul sõltub veekompleksi moodustumistingimustest. See väljendub erinevas veetüübis ja mineraalsuses. Saaremaal muutub põhjavesi idast läände HCO3-Cl-SO4-Ca-Na-Mg-tüübist Leisis Cl-Na-Mg-tüübiks Läätsa külas, vees lahustunud mineraalainete sisaldusega vastavalt 1,0 ja 1,3 g/l.

Nagu näha allolevalt põhjavee kaitstuse kaardi väljavõttelt asuvad Pihtla valla ÜVK asulate keskused valdavalt kaitsmata põhjaveega aladel vaid Sandla küla keskus asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.


16(77)

Joonis 3.Põhjavee kaitstus Pihtla vallas

2.2.4 Pinnavesi

Pihtla vallas asuvad veekogud jäävad territoriaalselt Läänesaarete alamvesikonda.

Pihtla vallas on suurimateks järvedeks Oessaare laht (121 ha) ja Vartaauk (7 ha). Kuid kõige tuntuim on Kaali suurimas meteoriidikraatris asuv Kaali järv (Pühajärv). Järv on vaevalt 0,15 ha suurune, sügavus on olenevalt veeseisust 3-6 m, vahel isegi 9 m. Kaladel ei ole järves elamistingimusi, ummuksisse jäämine on hävitanud sissetoodud haugid.

Pihtla valla alale jääb kaks suuremat jõge, milleks on Lõve jõgi ja Laugi jõgi. Mõlema jõe seisundit on hinnatud veemajanduskavas kesiseks. Lõve ja Laugi jõgede peamiseks probleemiks on suudmeala kinnikasvamine, mis takistab kalade kudema tulemist. Kavas on seatud eesmärgiks parandada jõgede seisundit 2021 aastaks heaks.

Suurima valgalaga on Lõve jõgi (159 km2). Lõve jõgi on Saaremaa üks suuremaid jõgesid. Laidevahe laht ja sinna suubuv Lõve jõgi on olnud Saaremaal üks olulisemaid kalaliikide kudealasid. Lõve jõgi on jõesilmule kudealaks, kus on sellele kalale sobivaid kiirevoolulisi lõike kruusase ja kivise põhjaga. Kuid jõe suudmeala on madal, kalade pääse kudealadele piiratud ning seetõttu on kalastik muutunud järjest liigivaesemaks. Jõe keskjooks on elupaigaks ka jõevähi populatsioonile. Jõgi on kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelus (RTL 2006, 7, 133; RTL 2007, 63, 1134).

Laugi jõgi (Laugi peakraav) on Põduste jõe lisajõgi. Algab Pustla külast 4 km ida pool ja suubub Põduste jõkke vasakult kaldalt 5,2 km kaugusel suudmest; pikkus 17 km, valgala 54,4 km2.

ÜVK reoveepuhastite eelvooludena kasutatakse Kaali-Kõljala külades Laugi jõge (Laugi peakraavi), Sandla külas Sandla kraavi.


17(77)

Pihtla vald piirneb Liivi lahe rannikumere veekogumiga, mille seisund on hinnatud veemajanduskavas kesiseks. 2014 a Keskkonnaagentuuri poolt koostatud hinnangus „Veekogumite koondseisundid 2014“ on hinnatud Liivi lahe rannikumere veekogumi seisundit halvaks. Aastaks 2021 on veekogumi koondseisundi hinnanguks seatud saavutada „hea“.

2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade

2.3.1 Lühiülevaade

Pihtla vald asub Saaremaa lõunaosas, läänest piirneb Lääne-Saare, põhjast Leisi ja idast

Valjala vallaga. Valla lõunapiiriks on ca 40 kilomeetri ulatuses Liivi laht. Valla pindala on 228

ruutkilomeetrit, vallas elab seisuga 01.01.2015 1394 elanikku. See teeb valla asustustihedus on

6,11 in/km2.

Valla territooriumil on 41 küla. Administratiivne keskus asub Pihtla külas, mille territoorium jääb osaliselt rannaalale. Suuremad keskused rannaalal on Sandla, Suure-Rootsi, Kailuka ja Sutu külad. Asustuse mõttes on enim elanikkonda koondunud majanditeaegsetesse keskustesse Kõljalga (ka Kaali), Sandlasse ja Pihtlasse ning Pühasse, kuhu on välja arendatud ja ka rekonstrueeritud või selle ootel infrastruktuuriobjektid. Hetke elamuehitus toimub aktiivsemalt rannaalade piirkonnas, ettevalmistused planeeringu näol ühepereelamute ehitamiseks on tehtud Kõljalga ja Vätta poolsaarele.

Järgmises tabelis on toodud Pihtla valla rahvaarv (Rahvastikuregistri andmetel) aastatel 2006-2015 vallas kokku ning asulates, kus pakub ÜVK-teenust AS Kuressaare Veevärk.

Tabel 11. Pihtla valla asulate rahvaarv aastatel 2005-2015 (Rahvastikuregistri andmed)

Asula 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Kaali küla 33 37 31 31 31 32 34 34 33 34

Kõljala küla 234 230 222 214 225 216 212 205 203 200

Pihtla küla 94 93 93 99 105 105 107 102 110 108

Püha küla 95 84 84 81 80 79 79 76 76 72

Sandla küla 111 106 101 91 88 87 88 87 84 82

Pihtla vald kokku 1486 1452 1446 1436 1444 1437 1440 1409 1425 1394

Pihtla valla rahvastik on aastast 2006 vähenenud 92 inimese võrra ehk 6%. Märkimisväärselt

väike on 5-14 aastaste laste osatähtsus vallas, moodustades ca 6% valla elanikkonnast.

Samas vanemate kui 63 aastaste vanuserühm moodustab ca 24% rahvastikust. Eelnevast

tulenevalt võib öelda, et suure tõenäosusega vananeb järgmistel aastatel valla elanikkond

veelgi.

Pihtla valla elanikest ca 48% (664 in) on naised, mehi on ca 52% (730 in). Järgmises tabelis

on toodud Pihtla valla rahvastiku sooline koosseis (Rahvastikuregistri andmetel) seisuga

01.01.2015.


18(77)

Joonis 4. Pihtla valla rahvastiku püramiid seisuga 1.jaanuar 2015

Statistikaameti andmetel on Pihtla vallas aastatel 2011-2014 olnud aastas keskmiselt 11 sündi. Kahjuks ületab vallas surmade arv keskmiselt sündide arvu – keskmiselt 17 surma aastas. Valda saabub aastas elama keskmiselt 58 inimest ning lahkub 52 inimest (vt järgnevat tabelit).

Tabel 12. Pihtla valla iive aastatel 2011-2014

Indikaator 2011 2012 2013 2014

Elussünnid 15 8 14 5

Surmad 15 23 12 16

Loomulik iive 0 -15 2 -11

Sisseränne 67 53 53 60

Väljaränne 62 69 24 51

Mehaaniline iive 5 -16 29 9

Iive 5 -31 31 -2

Leibkonna keskmiseks suuruseks, s.t. eramu või korteri elanike arvuks, on käesoleva arendamise kava arvutustes võetud 2,16 inimest, baseerudes Eesti Statistikaameti 2011. aasta rahvaloenduse andmetele.

Statistikaameti andmetel on vallas vähenenud aasta aastalt ka töötuste osakaal, kuigi nimetatud statistika ei arvesta pikaajalisi töötuid ning neid kes pole end töötuna arvele võtnud.

Põhiliseks majandustegevuse aluseks Pihtla vallas on põllumajandus (Kõljala Põllumajanduslik OÜ, Ääre Seakasvatus OÜ) ja kalatöötlus (Vettel OÜ). Arenemas on ka puidutööstus (Sandla Puit OÜ, Vätta Puit OÜ, Kõljala Okas OÜ) ja turism. Vätta puidutööstuses valmistakse puitpaate, aknaid-uksi jm. Sandlas arendatakse puitmajade tootmist. Üks suurimad tööandjad on avalik sektor. Vallas on Kaali Põhikool koos lasteaiaga ning Pihtla Lasteaed-Algkool. Pihtla valla hallatavad asutused on ka Sandla kultuurimaja ja 3 raamatukogu (Pihtla, Kaali, Sandla). Kauplused asuvad Pihtla vallas Kaali, Pihtla ja Sandla külas.


19(77)

Pihtla valla arengukava aastateks 2015-2020 on märgitud, et kohaliku ettevõtluse suurendamiseks napib vallas aga tööjõudu. Kuid üheks strateegiliseks eesmärgiks on vajaliku infrastruktuuri arendamine ja ettevõtluse tugimeetmete välja arendamine.

Valla territooriumil asuv Kaali meteoriidikraatrite väli on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. 2005.a. suvel avati Kaali kraatriteväljal ajaloohõnguline Kaali Külastuskeskus, mis on ehitatud traditsioonilisi ehitusvõtteid kasutades. Nii sise-kui ka välisseinad on laotud käsitsi tahutud paekivist, laed ja katused on puidust. Hoones asuvad meteoriitika- ja paekivimuuseum, konverentsisaal, väike hotell, saun ja kauplus. Lisaks on vallas mitu turismitalu ning Mullihotell, mis pakub majutusvõimalusi.

Pihtla valla arengukavas aastateks 2015-2020 välja toodud järgmiste aastate eemärkidena arendada mereäärsete ja muude puhkepiirkondi, supelrandasid ning rajada juurdepääsuteed planeerimine, kaartide paigaldamine ja matkaradade väljaarendamine..

Käesoleva arendamise kavas Pihtla valla rahvaarvu prognoosimisel on võetud aluseks järgmised andmed:

- Rahvastikuregistri olemasolevad andmed Pihtla valla rahvaarvu osas lähiminevikus (rahvastikustatistika ning demograafilised näitajad);

- olemasolevad detailplaneeringud.

Arvestades eelmiste aastate rahvastiku vähenemisest on prognoositud ka käesolevas arendamise kavas Pihtla valla rahvastiku vähenemist kuni 2020. aastani 1% aastas ja seejärel on eeldatud rahvaarvu stabiliseerumist ja jäämist konstantseks kuni arvestusperioodi lõpuni. Järgmises tabelis on toodud Pihtla valla ja rahvaarvu prognoos aastateks 2014-2026.

Tabel 13. Pihtla valla ning ÜVK teenuspiirkonna elanike arvu prognoos aastani 2026

Omavalitsusüksus Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026

Pihtla vald in 1 379 1 364 1 350 1 336 1 321 1 321 1 321

Kaali küla in 34 33 33 33 32 32 32

Kõljala küla in 198 196 194 192 190 190 190

Pihtla küla in 107 106 105 103 102 102 102

Püha küla in 71 70 70 69 68 68 68

Sandla küla in 82 82 82 82 82 82 82

2.3.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad

AS Kuressaare Veevärk pakub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust Pihtla vallas

järgmistes asulates: Püha külas; Pihtla külas; Kaali külas; Kõljala külas; (alates 1.07.2015 ka)

Sandla külas. Vee-ettevõtte kliendid jagunevad kaheks: eratarbijad ehk kodumajapidamiste

tarbimine (sh korterelamud) ning juriidilised tarbijad (sh tööstusettevõtted). 2015. aasta

seisuga on Pihtla valla elanikest ca 23% AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenusega. Peale

investeeringuteprogrammi lõppu ehk eeldatavalt peale 2026. aastat on Pihtla vallast ca 26%

elanikkonnast ühendatud AS Kuressaare Veevärgi ÜVK-teenusega.

Järgnevalt on antud ülevaade AS Kuressaare Veevärgi ÜVK-teenuse kasutajatest detailsemalt juba asulati.


20(77)

2.3.2.1 Püha küla

Püha küla rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 69% ja 63% (ehk 50 ning 45 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast.

Tabel 14. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Püha külas aastatel 2012-2015

Püha küla Ühik 2012 2013 2014 2015

ÜV-ga ühendatud elanikud in 50 50 50 50

ÜK-ga ühendatud elanikud in 45 45 45 45

Arendamise kava investeeringuprogramm toob lisanduvaid eratarbijatest liitujaid juurde Püha külas peale II etappi (eeldatavalt aastaks 2027) järgnevalt:

II etapi raames loodaks liitumisvõimalus Püha külas 17 inimesele ÜV-ga ja 17 inimesele ÜK-ga.

Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2026, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7.

Tabel 15. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Püha külas aastatel 2016-2026

Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026

ÜV-ga ühendatud elanikud

in 50 50 50 50 50 50 50

ühendatuse määr %, VESI

in 70% 71% 72% 72% 73% 73% 73%

ÜK-ga ühendatud elanikud

in 45 45 45 45 45 45 45

ühendatuse määr %, KANAL

in 63% 64% 65% 65% 66% 66% 66%

Püha külas vee-ettevõttel juriidilised kliendid puuduvad.

2.3.2.2 Pihtla küla

Füüsilistest isikutest kliente vee-ettevõttel Pihtla külas ei ole. Küll aga on vee-ettevõttel Pihtla külas 2 juriidilist klienti. Käesolevas arendamise kavas on eeldatud juriidiliste klientide arvu kui ka tarbimismahtude jäämist 2014. aasta tasemele kuni 2026. aastani, kuna puudub kindel alus muudatuste eeldamiseks.

2.3.2.3 Kaali küla

Kaali küla rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 44% ja 50% (ehk 15 ja 17 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast.

Tabel 16. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Kaali külas aastatel 2012-2015

Kaali küla Ühik 2012 2013 2014 2015



Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2026, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7.


21(77)

Tabel 17. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Kaali külas aastatel 2016-2026

Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026


in 15 15 15 15 15 15 15


in 45% 45% 46% 46% 47% 47% 45%


in 17 17 17 17 17 17 17


in 51% 51% 52% 52% 53% 53% 51%

Kokku on vee-ettevõttel Kaali külas vaid 3 juriidilist klienti, kellest suurima tarbimismahtudega Pihtla Vallavalitsus. Käesolevas arendamise kavas on eeldatud juriidiliste klientide arvu kui ka tarbimismahtude jäämist 2014. aasta tasemele kuni 2026. aastani, kuna puudub kindel alus muudatuste eeldamiseks.

2.3.2.4 Kõljala küla

Kõljala küla rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 89% ja 90% (ehk 177 ja 179 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast.

Tabel 18. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Kõljala külas aastatel 2012-2015

Kõljala küla Ühik 2012 2013 2014 2015



Arendamise kava investeeringuprogramm ei too lisanduvaid liitujaid juurde Kõljala külas. Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2026, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7.

Tabel 19. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Lümanda külas aastatel 2016-2026

Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026


in 177 177 177 177 177 177 177


in 89% 90% 91% 92% 93% 93% 89%


in 179 179 179 179 179 179 179


in 90% 91% 92% 93% 94% 94% 90%

Kokku on vee-ettevõttel Kõljala külas vaid 1 juriidiline klient. Käesolevas arendamise kavas on eeldatud juriidiliste klientide arvu kui ka tarbimismahtude jäämist 2014. aasta tasemele kuni 2026. aastani, kuna puudub kindel alus muudatuste eeldamiseks.

2.3.2.5 Sandla küla

Sandla küla rahvastikust on alates 1. juulist 2015. aastal vastavalt 100% (ehk 82 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemiga, eelnevalt pakkus külas ÜVK-teenuseid vald ise. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast.


22(77)

Tabel 20. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Sandla külas aastatel 2012-2015

Sandla küla Ühik 2012 2013 2014 2015



Arendamise kava investeeringuprogramm ei too lisanduvaid liitujaid juurde Sandla külas. Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2026, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7.

Tabel 21. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Sandla külas aastatel 2016-2026

Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026


in 82 82 82 82 82 82 82


in 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%


in 82 82 82 82 82 82 82


in 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%

Käesolevas arendamise kavas on eeldatud juriidiliste klientide arvu kui ka tarbimismahtude jäämist 2014. aasta tasemele kuni 2026. aastani, kuna puudub kindel alus muudatuste eeldamiseks.

2.3.3 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime

Pihtla valla elanike maksevõime prognoosimisel on oluline analüüsida piirkonna leibkonnaliikme netosissetulekuid lähiminevikus ning prognoosida sissetulekute muutusi lähitulevikus ja hinnata ÜVK-teenustega seotud kulude osakaalu netosissetulekust. Järgnev analüüs on üheks alustalaks Pihtla valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas vee– ja kanalisatsioonitariifi kujundamisel.

Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, kuid Eesti Statistikaamet avaldab leibkonnaliikme netosissetulekut maakondade tasemel. Järgmises tabelis on toodud kogu Eesti, Lääne-Eesti ja Saare maakonna leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2008-2013.

Tabel 22. Leibkonnaliikme kuine sissetulek aastatel 2008-2013

Aasta Ühik 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Saare maakond EUR/kuu 366,9 354,6 355,4 406,6 464,4 453,0

muutus EUR/kuu -12,3 0,8 51,2 57,8 -11,4

Lääne-Eesti EUR/kuu 362,0 350,5 354,7 373,4 403,8 429,2

Kogu Eesti EUR/kuu 420,0 394,2 380,4 414,5 457,2 508,1

Andmed: Eesti Statistikaamet

Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Saare maakonnas 2013. aastal ligikaudu 453,0 eurot (vt eelolev tabel). Saare maakonna leibkonnaliikme keskmine netosissetulek on olnud kõigil vaadeldud aastatel kõrgem kui Lääne-Eesti inimestel tervikuna, kuid kui 2012. aastal ületas Saare maakonna leibkonnaliikme netosissetulek ka kogu Eesti vastavat näitajat, siis 2013.a langes siiski alla Eesti keskmist.

Pihtla valla leibkonnaliikme netosissetuleku kirjeldamiseks kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid Saare maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekute kohta. Võttes aluseks viimase ning Rahandusministeeriumi palganominaalkasvu prognoosi aastateks 2014-2026 on Konsultant koostanud järgnevas tabelis toodud Pihtla valla leibkonnaliikme kuise netosissetuleku prognoosi aastateks 2014-2026 (detailsem tabel toodud Lisas 6.7).


23(77)

Tabel 23. Pihtla valla leibkonnaliikme keskmine netosissetulek aastatel 2014-2026

INDIKAATOR Ühik 2014 2015 2020 2025 2026

Leibkonnaliikme aastane netosissetulek Pihtla vallas

EUR/a 5 741 6 015 8 084 10 825 11 448

Leibkonnaliikme kuine netosissetulek Pihtla vallas

EUR/kuu 478,40 501,25 673,69 902,11 954,03

Paljude rahvusvaheliste ning siseriiklike dokumentide/eeskirjade ja ka seaduste kohaselt ei tohi kulu vee- ja kanalisatsiooniteenusele ületada keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust 4%-i piiri. Täiendavalt on järgmises tabelis toodud 4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust aastatel 2014-2026 (detailsem tabel toodud peatükis Lisas 6.7).

Tabel 24. Maksimaalne aktsepteeritav kulu ÜVK-teenusele Pihtla vallas aastatel 2014-2026

INDIKAATOR Ühik 2014 2015 2020 2025 2026

4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust EUR/kuu 19,14 20,05 26,95 36,08 38,16

2.3.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine

AS Kuressaare Veevärk juhtkonna andmetel ei ole ettevõttel märkimisväärseid probleeme Pihtla vallas arvete mitte tasumisega.

2.3.5 Veetarve ja veeheide. Müügi- ja tootmismahud. Veekadu. Infiltratsioon

Tänaseks AS-ile Kuressaare Veevärk kuuluva ÜVK-ga ühendatud Pihtla valla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal ca 50 liitrit vett. Mõneti erineb keskmine veetarve ÜV-klientidel ÜK-klientide omast. 2014. aastal juhtis Pihtla vallas keskmiselt ÜK-süsteemiga ühendatud elanik ööpäevas ca 46 liitrit reovett ühiskanalisatsiooni. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti.

Tabel 25. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Pihtla valla ÜVK-teenusaladel kokku (sh ka Sandla küla, kus oli teenuse pakkujaks Pihtla vald)

Indikaator Ühik 2012 2013 2014

Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 46,3 47,8 49,6

Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 42,5 43,5 46,1

Müüdud vesi m3/a 7 287 7 740 7 685

Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 5 572 5 735 5 896

Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 1 715 2 005 1 789

Toodetud vesi m3/a 11 045 11 564 12 898

Arvestamata vesi % 34% 33% 40%

Vastuvõetud reovesi m3/a 6 700 7 079 7 159



Puhastatud heitvesi m3/a 19 483 15 579 12 816

Infiltratsioon % 66% 55% 44%

Pihtla valla ÜVK-teenuse müügimahtude prognoosimisel on võetud aluseks iga asula teenusmahtude prognoos kuni arvestusperioodi lõpuni, järgmises tabelis on toodud koond valla ÜVK-teenuspiirkondade mahtude prognoosidest.


24(77)

Tabel 26. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Pihtla vallas

INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026

Tarbimine elaniku kohta vesi

l/päevas 49,5 49,5 49,5 49,5 49,3

Tarbimine elaniku kohta kanal

l/päevas 46,1 46,1 46,1 46,1 45,9

Müüdud vesi m3/a 7 648 7 648 7 648 7 648 7 930

Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud)

m3/a 5 859 5 859 5 859 5 859 6 141

Juriidilistele isikutele (va korteriühistud)

m3/a 1 789 1 789 1 789 1 789 1 789

Toodetud vesi m3/a 12 857 12 857 12 857 12 857 13 165

Arvestamata vesi % 41% 41% 41% 41% 40%

Vastuvõetud reovesi m3/a 7 123 7 123 7 123 7 123 7 388


m3/a 5 434 5 434 5 434 5 434 5 699


m3/a 1 689 1 689 1 689 1 689 1 689

Puhastatud heitvesi m3/a 15 906 15 906 15 390 15 390 15 742

Infiltratsioon % 55% 55% 54% 54% 53%

Järgnevalt on antud detailsem ülevaade teenusmahtudest teenuspiirkonnas asulati ning koostatud mahtude prognoosidest.

2.3.5.1 Püha küla

AS-ile Kuressaare Veevärk kuuluva ÜVK-ga ühendatud Püha küla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 44,7 liitrit vett. Mõneti erineb keskmine veetarve ÜV-klientidel ÜK-klientide omast. 2014. aastal juhtis keskmiselt ÜK-süsteemiga ühendatud elanik ööpäevas 42,0 liitrit reovett ühiskanalisatsiooni. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti.

Tabel 27. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Püha külas




Müüdud vesi m3/a 780 800 816

Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 780 800 816

Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 0 0 0

Toodetud vesi m3/a 904 834 891


Vastuvõetud reovesi m3/a 667 680 690

Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 667 680 690

Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 0 0 0

Puhastatud heitvesi m3/a 1 011 927 794


Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve ning ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni.

Tänane arvestamata vee maht on sarnaselt eelmisele aastale ca 8% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete osakaal jääb konstantselt 8% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Viimase kolme aasta keskmine infiltratsiooni osakaal puhastatud


25(77)

heitveest on olemasolevatel andmetel ca 25% ning arvestustes on eeldatud, et arvestusperioodi lõpuni püsib infiltratsioon nimetatud tasemel puhastatud heitveest. Järgmises tabelis on toodud Püha küla ÜVK-süsteemi kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7).

Tabel 28. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Püha külas

INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026


l/päevas 44,7 44,7 44,7 44,7 44,7


l/päevas 42,0 42,0 42,0 42,0 42,0

Müüdud vesi m3/a 816 816 816 816 1 098


m3/a 816 816 816 816 1 098


m3/a 0 0 0 0 0

Toodetud vesi m3/a 891 891 891 891 1 198


Vastuvõetud reovesi m3/a 690 690 690 690 955

Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud)

m3/a 690 690 690 690 955

Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud)

m3/a 0 0 0 0 0


Infiltratsioon % 25% 25% 25% 25% 25%

2.3.5.2 Pihtla küla

Pihtla küla kaks juriidilist klienti tarbisid 2014.aastal 38 kuupmeetrit vett, järgmises tabelis on toodud Pihtla küla kahe juriidilise klienti tarbimismahud eelmisel kolmel aastal.

Tabel 29. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Pihtla külas


Müüdud vesi m3/a 30 35 38



Toodetud vesi m3/a 35 36 41


Juriidiliste klientide tarbimismahud jäävad eeldatavalt 2014. aasta tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni.

Tänane arvestamata vee maht on sarnaselt eelmisele aastale ca 8% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete osakaal jääb konstantselt 8% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Järgmises tabelis on toodud asulati kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7).

Tabel 30. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Pihtla külas

INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026

Müüdud vesi m3/a 38 38 38 38 38


m3/a 0 0 0 0 0

Juriidilistele isikutele (va m3/a 38 38 38 38 38


26(77)

INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026

korteriühistud)

Toodetud vesi m3/a 41 41 41 41 41


2.3.5.3 Kaali-Kõljala külade ÜVK süsteem

AS-ile Kuressaare Veevärk kuuluva ÜVK-ga ühendatud Kaali küla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 44,4 liitrit vett Mõneti erineb keskmine veetarve ÜV-klientidel ÜK-klientide omast. 2014. aastal juhtis keskmiselt ÜK-süsteemiga ühendatud elanik ööpäevas 42,2 liitrit reovett ühiskanalisatsiooni. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti.

Tabel 31. Veetarve, veeheide ja müügimahud aastatel 2012-2014 Kaali külas




Müüdud vesi m3/a 1 227 1 365 1 243




Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 227 236 262

Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 984 1 116 1 000

AS-ile Kuressaare Veevärk kuuluva ÜVK-ga ühendatud Kõljala küla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 51,0 liitrit vett Mõneti erineb keskmine veetarve ÜV-klientidel ÜK-klientide omast. 2014. aastal juhtis keskmiselt ÜK-süsteemiga ühendatud elanik ööpäevas 45,7 liitrit reovett ühiskanalisatsiooni. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti.

Tabel 32. Veetarve, veeheide ja müügimahud aastatel 2012-2014 Kõljala külas




Müüdud vesi m3/a 3 197 3 379 3 533




Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 2 594 2 687 2 987


Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve ning ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. tasemele mõlemas külas kuni arvestusperioodi lõpuni. Juriidiliste klientide tarbimismahud jäävad eeldatavalt 2014. aasta tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Järgmises tabelis on toodud Kõljala ja Kaali külade müügimahtude prognoosid aastani 2026.

Tabel 33. Veetarve, veeheide ja müügimahud aastatel 2015-2026 Kõljala ja Kaali külas

Kaali küla Ühik 2015 2016 2019 2020 2026


l/päevas 44,4 44,4 44,4 44,4 44,4


l/päevas 42,2 42,2 42,2 42,2 42,2

Müüdud vesi m3/a 1 243 1 243 1 243 1 243 1 243


27(77)

Kaali küla Ühik 2015 2016 2019 2020 2026


m3/a 243 243 243 243 243


m3/a 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000



m3/a 262 262 262 262 262


m3/a 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000

Kõljala küla Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta vesi

l/päevas 51,0 51,0 51,0 51,0 51,0


l/päevas 45,7 45,7 45,7 45,7 45,7

Müüdud vesi m3/a 3 533 3 533 3 533 3 533 3 533


m3/a 3 293 3 293 3 293 3 293 3 293


m3/a 240 240 240 240 240



m3/a 2 987 2 987 2 987 2 987 2 987


m3/a 178 178 178 178 178

Tänane Kaali-Kõljala ÜVK süsteemi arvestamata vee maht on sarnaselt eelmisele aastale ca 9% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete osakaal jääb konstantselt 9% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Viimase kolme aasta keskmine infiltratsiooni osakaal Kaali-Kõljala ÜVK-süsteemis on olemasolevatel andmetel ca 65% ning arvestustes on eeldatud, et arvestusperioodi lõpuni püsib infiltratsioon nimetatud tasemel puhastatavast heitveest.

Tabel 34. Vee tootmismahud ja puhastatava heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2012-2024 Kaali-Kõljala ÜVK-süsteemis

INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019

Toodetud vesi m3/aastas 7 786 8 273 9 685

sh tehnoloogiline vesi ehk omatarve

m3/a 3 299 3 462 4 053

sh lekked kogu ÜV süsteemi peale

m3/a 63 67 856


sh torude lekked % 1% 1% 9%

Puhastatud heitvesi m3/aastas 15 394 12 037 9 761


Järgmises tabelis on toodud Kaali-Kõljala ÜVK-süsteemi kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7).

Tabel 35. Vee tootmismahud ja puhastatava heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Kaali-Kõljala ÜVK-süsteemis

INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026

Toodetud vesi m3/aastas 9 685 9 685 9 685 9 685 9 685

sh tehnoloogiline vesi ehk omatarve

m3/a 4 053 4 053 4 053 4 053 4 053

sh lekked kogu ÜV süsteemi peale

m3/a 856 856 856 856 856


28(77)

INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026


sh torude lekked % 9% 9% 9% 9% 9%

Puhastatud heitvesi m3/aastas 12 480 12 480 11 965 11 965 11 965

Infiltratsioon % 65% 65% 63% 63% 63%

2.3.5.4 Sandla küla

ÜVK-ga ühendatud Sandla küla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 50,4 liitrit vett Mõneti erineb keskmine veetarve ÜV-klientidel ÜK-klientide omast. 2014. aastal juhtis keskmiselt ÜK-süsteemiga ühendatud elanik ööpäevas 49,9 liitrit reovett ühiskanalisatsiooni. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti.

Tabel 36. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Sandla külas




Müüdud vesi m3/a 2 053 2 161 2 055



Toodetud vesi m3/a 2 320 2 421 2 281



Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 1 619 1 600 1 531




Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve ning ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Juriidiliste klientide tarbimismahud jäävad eeldatavalt 2014. aasta tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni.

Tänane arvestamata vee maht on eksperthinnangu alusel ca 10% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete maht jääb konstantselt 10% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Viimase kolme aasta keskmine infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest on olemasolevatel andmetel ca 20% ning arvestustes on eeldatud, et arvestusperioodi lõpuni püsib infiltratsioon nimetatud tasemel puhastatud heitveest. Järgmises tabelis on toodud asulati kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7).

Tabel 37. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Sandla külas

INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026


l/päevas 50,4 50,4 50,4 50,4 50,4


l/päevas 49,9 49,9 49,9 49,9 49,9

Müüdud vesi m3/a 2 018 2 018 2 018 2 018 2 018


m3/a 1 507 1 507 1 507 1 507 1 507


m3/a 511 511 511 511 511


29(77)

INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026

Toodetud vesi m3/a 2 240 2 240 2 240 2 240 2 240




m3/a 1 495 1 495 1 495 1 495 1 495


m3/a 511 511 511 511 511

Puhastatud heitvesi m3/a 2 511 2 511 2 511 2 511 2 511

Infiltratsioon % 20% 20% 20% 20% 20%

2.3.6 Kokkuvõte

Järgnev tabel iseloomustab kokkuvõtlikult sotsiaalmajanduslikku hetke olukorda Pihtla vallas.

Tabel 38. Olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad 2015. aastal Pihtla vallas

Indikaator Ühik Näitaja

Elanike arv Pihtla vallas in 1 379

Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek EUR/kuus 501,25

ÜV teenuste tarbijate osakaal valla elanikest % elanikkonnast 23%

ÜK teenuste tarbijate osakaal valla elanikest % elanikkonnast 23%

Veetarve elaniku kohta l/in/d 49,5

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust

% 1,19%

AS Kuressaare Veevärgi lähiaja prioriteediks on arendamise kava investeeringuprogrammi I etapi elluviimine, millega seonduvalt plaanitakse esitada taotlus Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Arvestades ülaltoodud sotsiaalmajanduslikke näitajaid on vajaminevatest investeeringutest tekkiv hinnatõus ühel hetkel kindlasti vajalik, ent arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaalu elanike netosissetulekust, siiski ka tarbijatele vastuvõetav.

2.4 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel

Pihtla valla tulud laekuvad ca 72% ulatuses üksikisiku tulumaksust. Maamaksu tulud moodustavad 2015. aasta eelarves ca 6% kogu tuludest, tulud kaupade ja teenuste müügist ca 5% ning muud tegevustulud ca 1%. Ülejäänud tuludest moodustavad saadavad toetused tegevuskuludeks. Suurimad kulud on personali- ja majanduskulud (2015.a eelarves ca 94% põhitegevuse kuludest).

Pihtla vald on oma eelarvestrateegias (2015-2018) on toodud nii järgmiste aastate prognoositavad investeeringud, finantseerimisvõimalused kui netovõlakoormus. Järgmises tabelis on toodud Pihtla valla eelarvestrateegia 2018. aastani.

Tabel 39. Pihtla valla eelarvestrateegia 2015-2018 koond

Arvestusüksus (nimi) 2013

täitmine

2014 eeldatav täitmine

2015 eelarve

2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 1 110 736 1 113 901 1 157 500 1 199 500 1 244 600 1 291 900

Põhitegevuse kulud kokku 1 012 696 1 073 489 1 128 262 1 172 300 1 195 460 1 218 050

Põhitegevustulem 98 040 40 412 29 238 27 200 49 140 73 850


30(77)

Arvestusüksus (nimi) 2013

täitmine

2014 eeldatav täitmine

2015 eelarve

2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

Investeerimistegevus kokku -188 753 -16 879 -46 930 -70 314 -46 935 -40 765

Eelarve tulem -90 713 23 533 -17 692 -43 114 2 205 33 085

Finantseerimistegevus 132 785 -21 579 -17 371 36 939 -26 124 -26 313

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 42 072 1 954 -35 063 -6 175 -23 919 6 772

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 77 888 79 842 44 779 38 604 14 685 21 457

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 150 222 128 643 129 272 161 711 131 087 100 274

Netovõlakoormus (eurodes) 72 334 48 801 84 493 123 107 116 402 78 817

Netovõlakoormus (%) 6,5% 4,4% 7,3% 10,3% 9,4% 6,1%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 666 442 668 341 694 500 719 700 746 760 775 140

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,00% 60,00% 60,00% 60,00% 60,00% 60,00%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 594 108 619 540 610 007 596 593 630 358 696 323

Allikas: Pihtla Vallavalitsus

2015. aastal moodustab prognoositavalt valla netokõlakoormus 7,3% (lubatud ülemmäär

60%) põhitegevuse tuludest. Eelolev tabel kinnitab, et Pihtla vald on olnud konservatiivse

laenupoliitikaga. Valla eelarvestrateegia kohaselt planeeritaks 2016. aastal võtta lisaks

60 000 EUR laen investeerimisprojektide omaosaluse katteks. Seejuures järgmiste aastate

tegevustulude mahtu on nähtud ette mõningane kasvamine, seoses Rahandusministeeriumi

poolt prognoositava järgmiste aastate inimeste sissetulekute kasvuga. 2018. aastaks valla

netovõlakoormus tegevustuludest vaid 6,1%. Viimane tõendab, et Pihtla vallavalitsuse

planeeritav laenukoormus ei ole takistuseks ka hädavajalike veevarustus- ja

kanalisatsioonisüsteemide projektide finantseerimist vajadusel laenu abil, kuna valla

laenukoormus on madalam seaduses sätestatud piiridest.

Täiendavalt eeltoodule on käesolevas arendamise kavas nähtud ette Pihtla valla kaasfinantseerimist arendamise kava investeeringuprogrammi I ja II etapi elluviimisel järgmistes proportsioonides:

Investeeringuprogrammi I etapp – valla kaasrahastus 100% kogu investeeringuprogrammi omaosalusest (ehk abikõlblikest kuludest 20%);

Investeeringuprogrammi II etapp – valla kaasrahastus 72 853,64 euro ulatuses (ehk aastate 2019-2025 investeeringute omaosalus 100%-liselt).

Tabel 40. Investeeringuprogrammi rahastamiseelarve

RAHASTAMISEELARVE Ühik KOOND

I etapp II etapp KOKKU

Projekti kogukulud EUR 37 710,00 661 125,89 698 835,89

sh abikõlbmatu kulu (e MAK) EUR 0,00 0,00 0,00

sh abikõlblik kulu (e AK) EUR 37 710,00 661 125,89 698 835,89


31(77)

RAHASTAMISEELARVE Ühik KOOND

I etapp II etapp KOKKU

Omafinantseering EUR 7 542,00 132 225,18 139 767,18

Omafinantseering omavahenditest EUR 0,00 59 371,54 59 371,54

Laen EUR 0,00 0,00 0,00

Valla toetus EUR 7 542,00 72 853,64 80 395,64

Toetus (80% AK inv.) EUR 30 168,00 528 900,71 559 068,71

Kokku finantseerimine EUR 37 710,00 661 125,89 698 835,89

Arvestustes on eeldatud, et vald rahastab (läbi vee-ettevõtte omakapitali suurendamise) investeeringuid kokku 80 395,64 euro ulatuses. Eelolevalt toodud valla laenukoormusanalüüs tõendab, et vallal on tänaste plaanide juures võtta ka kogu omapoolse osaluse katmiseks ka laenu.


32(77)

3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID

3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Pihtla vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid järgmistes asulates:

- Kaali külas – veevarustus ja kanalisatsioon; - Kõljala külas – veevarustus ja kanalisatsioon; - Püha külas – veevarustus ja kanalisatsioon; - Sandla külas – veevarustus ja kanalisatsioon.

Vee võtmiseks ja/või heitvee suublasse juhtimiseks 2015 novembri seisuga kehtis Pihtla vallas 8 vee erikasutusluba ja 1 vee väljastanud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni poolt.erikasutusega seotud keskkonnakompleksluba, mis on

Tabel 41. Vee erikasutusload


Kehtivuse lõpp


L.VV/325940 Kõljala Põllumajanduslik OÜ, 10123790

1.04.2015 Saue-Putla küla

L.VV/324507 OÜ Vettel, 10377013 1.04.2014 12.06.2044 Suure-Rootsi küla

L.VV/323546 OÜ MV Turvas, 10930579 9.09.2013 8.09.2018 Haeska küla

L.VV/322656 OÜ Ääre Seakasvatus, 10296846 1.01.2013 31.12.2017 Kaali küla

L.VV/320630* Sturio OÜ, 12115435 Pihtla küla

L.VV/319964 Kuressaare Veevärk AS, 10083079 31.01.2011 31.12.2015 Pihtla vald

L.VV/319901 Kuressaare Veevärk AS, 10083079 21.12.2010 31.12.2015 Sandla küla

L.VV/326019 Osaühing Ösel Harvest, 10297188 31.03.2015

Nurmetiigi maaüksus (59201:003:0538), Pihtla küla

Märkus: * - vee erikasutusloa nr L.VV/320630 alusel ei ole tegutsetud, loal puudub ka kehtivuse aeg. Luba on antud haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 punktidest 1 ja 4 alusel ning vee erikasutusluba oli üheks esitatavaks materjaliks PRIA-le esitatava taotluse koosseisus toetuse taotlemiseks. Kalakasvanduse tarbeks ei ole veehaaret rajatud ega ka heitvett suublasse juhitud

Tabel 42. Keskkonnakompleksload


Kehtivuse lõpp


KKL/318105 Kõljala Põllumajanduslik OÜ, 10123790

22.07.2008 Haeska küla, Pihtla vald

Lisaks Pihtla vallavalitsusele on vee erikasutajate tegevusala on järgmine:

Tabel 43. Vee erikasutajate tegevusalad

Vee erikasutaja Tegevusala

AS Kuressaare Veevärk Vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumine Kuressaare linnas ning Saare maakonna valdades

Kõljala Põllumajanduslik OÜ Tootmisvajaduseks põllumajanduses

OÜ Vettel Kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine

OÜ Ääre Seakasvatus Seakasvatus

Sturio OÜ Vesiviljelus

OÜ Ösel Harvest Kalakasvatus


33(77)

Kaali, Kõljala ja Püha külas on vee-ettevõtjaks määratud vallavolikogu otsustega AS Kuressaare Veevärk (otsuse koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.1), Sandla külas tegeleb vee-ettevõtlusega Pihtla Vallavalitsus. Käesoleva aasta (2015) juunis antakse kõik ÜVK varad üle AS-le Kuressaare Veevärk ning ka Sandla külas saab vee-ettevõtjaks AS Kuressaare Veevärk.

Edaspidi käsitletakse käesolevas arendamise kavas vaid reoveekogumisalasse jäävaid ja/või vee-ettevõtja tegevuspiirkonda jäävaid ÜVK süsteeme ja selle süsteemi tarbijaid.

Tabel 44. ÜVK-teenusega ühendatud inimeste arv

Asula

Elanike arv

Ühisveevarustuse ühendatud elanikud

Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanikud

in in % in %

Kaali küla 34 15 44% 17 50%

Kõljala küla 200 177 89% 179 80%

Püha küla 72 50 69% 45 63%

Sandla küla 82 82 100% 82 100%

3.1.1 Tuletõrje veevarustus

Pihtla valla tuletõrje veevarustus on lahendatud kas tuletõrje veemahutite või looduslike veevõtukohtade baasil, Kaali külas on De63 veetorustikule paigaldatud hüdrant.

Allolevates tabelites on antud ülevaade vallas asuvatest tuletõrjeveevõtukohtade asukohast ja nende tehnilisest seisukorrast. Veevõtukohad on kantud ka joonistele. Mitterahuldavas seisukorras olevate veevõtukohtade korrastamine toimuba vastavalt kohaliku päästeameti ettekirjutuse kohaselt valla eelarvest.

Tabel 45. Pihtla valla tuletõrjeveehoidlad ja nende seisukord

Asula Asukoht VVK liik Viida asukoht

Maht Tehniline seisukord

Kõljala küla

Siidisuka Hüdrant hüdrandil Ei rahulda – hüdrant asub De63 tupikliinil

Pihtla küla Kuressaare poolt tulles Pihtla alguses vasakule, enne sigalat paremal

Mahuti puudub 150 Ei saa kasutada

Vanamõisa küla

Vanamõisa karjäär, Kuressaare poolt tulles enne Vanamõisa silti paremale

Karjääri tiik

puudub Korras

Sandla küla

Enne Sandla Puitu paremal Mahuti mahuti kõrval 120 Ei saa kasutada - vett vähe ja rämpsu täis

Sandla küla

Sandla keskuses, kultuurimaja juures

Mahuti

Kultuurimaja juures ja mahuti juures.

100 Korras

Kõljala küla

Väetisekuur, kaalumaja 1km enne Kõljalat vasakule

Mahuti puudub 70 Korras

Kõljala küla

Vana kolhoosi tankla juures Mahuti mahuti peal 50 Ei saa kasutada – vett ei ole

Kõljala küla

Kaali tee 2 maja otsast tee üles, 100m, paremal võsas

Mahuti Mahuti peal 50 Korras. Juurdepääs võsastunud, luuk lagunenud.

Kõljala küla

Viljakuivati juures Mahuti puudub 70 Korras

Kõljala Kõljala-Kaali teelt eramute vahel, Mahuti Mahuti peal 100 Korras


34(77)

Asula Asukoht VVK liik Viida asukoht

Maht Tehniline seisukord

Kõljala küla


Pihtla küla Kuressaare poolt tulles Pihtla alguses vasakule, enne sigalat paremal

Mahuti puudub 150 Ei saa kasutada

Vanamõisa küla

Vanamõisa karjäär, Kuressaare poolt tulles enne Vanamõisa silti paremale

Karjääri tiik

puudub Korras

Sandla küla

Enne Sandla Puitu paremal Mahuti mahuti kõrval 120 Ei saa kasutada - vett vähe ja rämpsu täis

Sandla küla


Mahuti

Kultuurimaja juures ja mahuti juures.

100 Korras

Kõljala küla


Mahuti puudub 70 Korras

küla peale teist maja paremale ja teeristis Kõljala-Kaali tee peal.

Liiva-Putla küla

Putla lauda juures Mahuti puudub 100 Ei saa kasutada – vett ei ole

3.2 Sademeveekanalisatsioon

Pihtla valla asulates eraldi sademeveekanalisatsioon puudub. Teedelt toimub sademevee ära juhtimine kraavide abil või juhitakse see tee kõrval olevale haljasalale, kus vesi imbub pinnasesse. Erakinnistutelt reeglina sademevee ära juhtimise võimalus puudub, mistõttu immutatakse sademevesi pinnasesse.

Kõljala külas, Siidisuka piirkonna erakinnistutelt, Kastani korrusmaja kinnistult ja Kõljala Põllumajanduslik OÜ-le kuuluvalt kinnistult juhitakse sademevesi kanalisatsioonisüsteemi, sademevee sissevoolu asukohad on märgitud ka joonisel.

Kuna sademevesi ei jõua torustikku ühtlaselt, koormab suur vooluhulkade kõikumine hüdrauliliselt reoveepuhastit ja halvendab selle tööd, eriti halvasti mõjub külma lumesulamisvee juhtimine reoveepuhastile. Tulevikus on kavas teha kinnistuomanikele vastavad ettekirjutused, millega keelatakse sademevee juhtimine kanalisatsioonisüsteemi, sademevesi tuleb immutada pinnasesse selle tekkekoha kinnistu piires.

3.3 Asulapõhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade

3.3.1 Kaali küla

Kaali külas kuuluvad kõik ÜVK varad AS-le Kuressaare Veevärk ja ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust osutab AS Kuressaare Veevärk.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kaali küla keskus kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal, kus pinnakatte paksus on kuni 2 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg on kuni 30 ööpäeva.

Küla territooriumile ulatub keskkonnaministri poolt kinnitatud Kaali-Kõljala reoveekogumisala.


35(77)

Tabel 46. Kaali-Kõljala reoveekogumisala andmed

Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp

Kaali-Kõljala 35 RKA0740395 365 Alla 2 000 ie

Külas elab 2015. aasta seisuga 34 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 15 (44%) ja ühiskanalisatsiooniga 17 (50%) inimest.

Suuremad ÜVK teenuse tarbijad Kaali külas on vallaasutustest Kaali kool-lasteaed (kokku 55 last) ning ettevõtetest Kaali Külastuskeskus MTÜ (muuseum, konverentsisaal, saun ja 19 kohaline hotell) ja OÜ Haakeri Kaali trahter (toitlustusettevõte).

3.3.1.1 Veevarustus

Kaali küla veevarustussüsteem on ühendatud Kõljala küla veesüsteemiga. Kaali küla puurkaev-pumpla on kasutuses reservpumplana – töötab PK Kõljala keskuse rikke korral, seal puuduvad puhastusseadmed.

3.3.1.1.1 Puurkaevud

Kaali külas on keskkonnaregistri andmeil 5 puurkaevu, millest 1 kuulub AS-le Kuressaare Veevärk ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks.

Tabel 47. Kaali küla ühisveevarustuse puurkaevude ja pumplate andmed

Veehaarde nimetus: Kaali küla pk

Puurkaev

Puurkaevu katastri nr: 12572

Puurkaevu passi nr: 2279

Puurkaevu puurimise aasta: 1968

Puurkaevu põhjaveekiht: Silur

Puurkaevu sügavus (m): 60

Lubatud veevõtt (m³/a) 2 500

Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 87

Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m - ei ole tagatud

Pumpla ja veetöötlus

Rajatud: 1961

Rekonstrueeritud: 2009

Puhastusseade: puudub

Vooluhulk qmax= 9 m3/h

Pumpla tüüp: üheastmeline

Surve reguleerimine Hüdrofoor, V = 0,5 m3

Seisukorra hinnang

hoone hea

seadmed ja torustik hea

elekter-automaatika hea

Asula veevõrgu tarbijate juures on mikrobioloogilised, keemilised ja indikaatornäitajad 2014 a võetud veeproovides lubatud piirmääradest allpool välja arvatud maitse osas. 16.06.2015 võetud proovis täheldati veel mõrudat maitset.


36(77)

Puurkaev-pumpla tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.2.

Vee analüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.3.

3.3.1.1.2 Torustik

Suur osa asula ühisveevärgi torustikest on paigaldatud 2004 ja 2009 aastal. Torustik on rajatud plasttorudest, läbimõõduga De110 ja De63. Ühisveevõrgu pikkus on ca 926m ning torustike seisukord on hea.

3.3.1.1.3 Tuletõrje veevarustus

Kaali külas tuletõrje veevarustus puudub.

3.3.1.2 Kanalisatsioon

Kaali küla kokkukogutud reovesi pumbatakse Kõljala küla kanalisatsioonisüsteemi.

3.3.1.2.1 Torustik ja pumplad

Asula ühiskanalisatsioonitorustikud on paigaldatud 2004 ja 2009 aastal. Torustik on rajatud plasttorudest. Ühiskanalisatsioonivõrgu moodustab:

- isevoolne torustik, mille pikkus on 547 m ning läbimõõt De160. Torustike seisukord on hea, va lõik Kaali kooli ühendustorustik, kus esineb halva ehituskvaliteedi tõttu läbivajumisi.

- survetorustik, mille trassi pikkuseks on 285 m ning läbimõõt De110. Torustike seisukord on hea.

Reovee puhastisse juhtimiseks on rajatud 2 kanalisatsioonipumplat. Pumplate asukoht on näidatud joonisel ning nende andmed on allolevas tabelis.

Tabel 48. Kaali küla kanalisatsioonipumpla andmed

Pumpla nimi

Raja-mise aeg

Rek. aeg

Pumpade andmed Seisukorra hinnang

Kogus tk

Mark Q

m³/h H m

Torustik ja

seadmed

Elek.-autom.

Mahuti/ teenin-dusosa

Maa-pealne

osa

Kaali Parkla

Tead-mata

2005?

Mitterahuldav*

Kaali 2009 2 Seg40.09.2.50b 27,7 14,4 hea hea hea hea

* pumpla rekonstrueeritakse I etapis

3.3.1.2.2 Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ära juhtimine

Kaali külas lahtist kraavitust ja sademevee kanalisatsiooni ei ole rajatud. Sademevesi juhitakse teedelt ja platsidelt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse.

3.3.2 Kõljala küla

Kõljala külas kuuluvad kõik ÜVK varad AS-le Kuressaare Veevärk ja ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust osutab AS Kuressaare Veevärk.


37(77)

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kõljala küla keskus kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal, kus pinnakatte paksus on kuni 2 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg on kuni 30 ööpäeva.

Küla territooriumile ulatub keskkonnaministri poolt kinnitatud Kaali-Kõljala reoveekogumisala.

Tabel 49. Kaali-Kõljala reoveekogumisala andmed


Kaali-Kõljala 35 RKA0740395 365 Alla 2 000 ie


ÜVK teenuse suurtarbijad Kõljala külas ei ole.

3.3.2.1 Veevarustus


Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil 20 puurkaevu, millest 1 kuulub AS-le Kuressaare Veevärk ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks.

Tabel 50. Kõljala küla ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed

Veehaarde nimetus: Kõljala keskuse pk

Puurkaev







Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 9 598

Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m – on tagatud


Rajatud: 1982


Puhastusseade: liivafilter + UV + osmoos

tüüp Liivafilter: ARS 650

UV seade: GammaLine 135 Osmoosseade: HOH RO 2020

vooluhulk Rauaeemaldus: qmax= 5 m

3/h

Osmoosseade: qmax= 1,2 m3/h

Pumpla tüüp : kaheastmeline

Surve reguleerimine II astme pumbad Grundfos CRN (1,5 kW),

rõhureleega +hüdrofoor 0,5 m3

Seisukorra hinnang

hoone hea




38(77)

Kõljala külas võetakse vett Siluri põhjaveekompleksist, millele on iseloomulik kõrge raua- ja kloriidide sisaldus vees, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi.

Kõljala küla pumplasse on paigaldatud veetöötlussüsteemid rauasisalduse vähendamiseks. Puurkaevude vesi juhitakse läbi filterseadme. Veetöötluse filtripesuvee kanaliseerimine toimub asula ühiskanalisatsioonivõrku. Filtrimaterjalina kasutatakse filtriliiva ja kruusa. Lisaks on pumplas UV seade vees leiduvate bakterite, viiruste ja mikroorganismide hävitamiseks ja osmoosseade vees lahustunud mineraalide ja soolade eemaldamiseks.



3.3.2.1.2 Torustik

Asula ühisveevärgi torustik on rajatud 2009 aastal. Torustik on rajatud plasttorudest läbimõõduga De110 -- De63. Ühisveevõrgu pikkus on ca 1,5 km ning torustike seisukord on hea.


Kõljala külas on tuletõrje vee võtmiseks rajatud 3 veevõtukohta, nende asukohad on näidatud joonisel.

Tabel 51. Kõljala küla tuletõrjeveehoidlad

Asukoht VVK liik Viida asukoht Tehniline seisukord



Mahuti puudub Korras

Vana kolhoosi tankla juures Mahuti mahuti peal Ei saa kasutada – vett ei ole

Kaali tee 2 maja otsast tee üles, 100m, paremal võsas

Mahuti Mahuti peal Korras. Juurdepääs võsastunud, luuk lagunenud.

Viljakuivati juures Karjäär puudub Korras

Kõljala-Kaali teelt eramute vahel, peale teist maja paremale

Mahuti Mahuti peal ja teeristis Kõljala-Kaali tee peal.

Korras



Asula ühiskanalisatsioonitorustikud on paigaldatud 2009 aastal plasttorudest.

Ühiskanalisatsioonivõrgu moodustab:

- isevoolne torustik, mille pikkus on 1,5 km ning läbimõõt De160 ja De200; - survetorustik, mille trassi pikkuseks on 372 m läbimõõduga De110.

Reovee puhastisse juhtimiseks on rajatud 1 kanalisatsioonipumpla. Pumpla asukoht on näidatud joonisel ning selle andmed on allolevas tabelis.


39(77)

Tabel 52. Kõljala küla kanalisatsioonipumpla andmed

Pumpla nimi

Raja-mise aeg

Rek. aeg


Kogus tk

Mark Q

m³/h H m

Torustik ja seadmed

Elekter-autom.


Maa-pealne

osa

Kõljala 1982 2009 2 Seg40.09.2.50b 28 14,4 hea hea hea hea

3.3.2.2.2 Reoveepuhasti

Kõljala küla reoveepuhasti on rajatud 2009 aastal. Heitveesuublaks on Laugi pkr.

Tabel 53. Kõljala küla reoveepuhasti andmed

Puhastusjaama nimi Kõljala küla RVP

Rajatud 2009

Rekonstrueeritud

Puhastusseadme tüüp septik 60m

3+

biofilterpuhasti: FIL D'EAU 50

Purgimissõlm ei ole

Proj. tootlikus Qmax= 50…55 m3/d

Proj. reostuskoormus 420…450 ie

25…27 kg BHT₇/d

Kuja 100 m

Seisukorra hinnang:

hoone hea

mahutid hea



Kõljala küla reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.4.

Tabel 54. Kõljala küla puhastist suublasse juhitava heitvee lubatud kogus ja saasteaine sisaldused

Suubla nimetus Laugi pkr

Väljalaskme tüüp puhastiga seotud

väljalask

Väljalaskme nimetus Kõljala küla puhasti

Lubatud vooluhulk (m³/a) 15 000

Suurim lubatud saasteaine sisaldus (mg/l)

BHT₇ 25

Heljum 35

KHT 125

Nafta

pH 9

Nüld 60

Püld 5

Reo- ja heitveeanalüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.5.

Tulemused ei ületa vee erikasutusloas limiteeritud saastaine sisalduse piirnorme.


40(77)


Kõljala külas ei ole rajatud lahtist kraavitust ega sademevee kanalisatsiooni. Üldjuhul juhitakse sademevesi teedelt ja platsidelt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse. Siidisuka piirkonna erakinnistutelt, Kastani korrusmaja kinnistult ja Kõljala Põllumajanduslik OÜ-le kuuluvalt kinnistult juhitakse sademevesi kanalisatsioonisüsteemi, sademevee sissevoolu asukohad on märgitud ka joonisel.

Kuna sademevesi ei jõua torustikku ühtlaselt, koormab selline vooluhulkade kõikumine hüdrauliliselt reoveepuhastit ja halvendab selle tööd, eriti halvasti mõjub külma lumesulamisvee juhtimine reoveepuhastile. Tulevikus on kavas teha kinnistuomanikele vastavad ettekirjutused, millega keelatakse sademevee juhtimine kanalisatsioonisüsteemi, sademevesi tuleb immutada pinnasesse selle tekkekoha kinnistu piires.

3.3.3 Püha küla

Püha külas kuuluvad kõik ÜVK varad AS-le Kuressaare Veevärk ja ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust osutab AS Kuressaare Veevärk.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Püha küla keskus kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal, kus pinnakatte paksus on kuni 2 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg on kuni 30 ööpäeva.

Küla territooriumile ulatub keskkonnaministri poolt kinnitatud Püha reoveekogumisala.

Tabel 55. Püha reoveekogumisala andmed


Püha 7 RKA0740394 70 Alla 2 000 ie

Külas elab 2015. aasta seisuga 72 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 50 (69%) ja ühiskanalisatsiooniga 45 (63%) inimest. Püha küla veevarustussüsteemiga on ühendatud ka Pihtla külas asuvad kauplus ja Pihtla päästekomando.

ÜVK teenuse suurtarbijad Püha külas ei ole.

3.3.3.1 Veevarustus



Kuna Püha külas ei võeta põhjavett rohkem kui 5 m3/d, siis pole vee erikasutuseks luba vaja.

Tabel 56. Püha küla ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed

Veehaarde nimetus: Püha pk

Puurkaev






Lubatud veevõtt (m³/a) -


41(77)

Veehaarde nimetus: Püha pk

Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 932



Rajatud: 1964


Puhastusseade: puudub

Vooluhulk qmax= 3 m3/h

Pumpla tüüp : üheastmeline

Surve reguleerimine hüdrofoor 0,3 m3

Seisukorra hinnang

hoone mitterahuldav



Küla veevõrgu tarbijate juures on mikrobioloogilised, keemilised ja indikaatornäitajad 2014 a võetud veeproovides lubatud piirmääradest allpool ja vesi vastab joogiveele esitatud nõuetele.



3.3.3.1.2 Torustik

Asula ühisveevärgi torustik on rajatud 2009 aastal. Torustik on rajatud plasttorudest läbimõõduga De63 ja De50. Ühisveevõrgu pikkus on ca 1,4 km ning torustike seisukord on hea.


Püha külas tuletõrje veevõtukoht puudub. Lähim tuletõrjeveehoidla asub Pihtla külas (Püha küla keskusest ca 1 km kaugusel).



Asula ühiskanalisatsioonitorustikud on paigaldatud 2009 aastal plasttorudest.


- isevoolne torustik, mille pikkus on 798m ning läbimõõt De160; - survetorustik, mille trassi pikkuseks on 397 m läbimõõduga De110.


Tabel 57. Püha küla kanalisatsioonipumpla andmed

Pumpla Raja- Rek. Pumpade andmed Seisukorra hinnang


42(77)

nimi mise aeg

aeg Kogus

tk Mark

Q m³/h

H m

Torustik ja seadmed

Elekter-autom.


Maa-pealne

osa

Püha 2009 - 2 Afp0831,2S22 90 10,8 hea hea hea hea


Püha küla reoveepuhasti on rajatud 2009 aastal ja see asub Pihtla küla territooriumil. Puhastatud heitvesi immutatakse pinnasesse.

Tabel 58. Püha küla reoveepuhasti andmed

Puhastusjaama nimi Püha küla RVP

Rajatud 2009

Rekonstrueeritud

Puhastusseadme tüüp septik 15m

3+

imbväljak


Proj. tootlikus Qmax= 5 m3/d

Proj. reostuskoormus 60 ie

3,6 kg BHT₇/d

Kuja 25 m

Seisukorra hinnang:

hoone puudub

mahutid hea




Püha külas sademeveega probleeme ei ole ning lahtist kraavitust ja sademevee kanalisatsiooni ei ole rajatud. Sademevesi juhitakse teedelt ja platsidelt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse.

3.3.4 Sandla küla

Sandla külas kuuluvad kõik ÜVK varad Pihtla vallale ning ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust osutab Pihtla Vallavalitsus. Käesoleva aasta (2015) juunis antakse kõik ÜVK varad üle AS-le Kuressaare Veevärk ning Sandla külas saab vee-ettevõtjaks AS Kuressaare Veevärk.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Sandla küla nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal, kus saviliivpinnakatte paksus on valdavalt 2-10 m või savipinnase (savi, liivsavi) paksus kuni 2 m. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva.

Küla territooriumile ulatub keskkonnaministri poolt kinnitatud Sandla reoveekogumisala.

Tabel 59. Sandla reoveekogumisala andmed


Sandla 12 RKA0740387 120 Alla 2 000 ie


43(77)


ÜVK suurtarbijad Sandla külas on vallaasutustest Sandla kultuurimaja ja ettevõtetest OÜ Sandla Puit (puitmajade valmistamine).

3.3.4.1 Veevarustus



Tabel 60. Sandla küla ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed

Veehaarde nimetus: Sandla küla pk

Puurkaev


Puurkaevu passi nr: A-255-B





Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 2 280



Rajatud: 1968


Puhastusseade: UV seade

tüüp UV seade: 80W80/11LC

vooluhulk qmax= 8 m3/h

Pumpla tüüp : üheastmeline

Surve reguleerimine hüdrofoor 0,3 m3

Seisukorra hinnang

hoone hea



Sandla küla pumplasse on UV seade vees leiduvate bakterite, viiruste ja mikroorganismide hävitamiseks.

Küla veevõrgu tarbijate juures on mikrobioloogilised, keemilised ja indikaatornäitajad 2014 a võetud veeproovides lubatud piirmääradest allpool ja vesi vastab joogiveele esitatud nõuetele.




44(77)

3.3.4.1.2 Torustik

Asula ühisveevärgi torustik on rajatud 2004 aastal. Torustik on rajatud plasttorudest läbimõõduga De75 – De40. Ühisveevõrgu pikkus on ca 727m ning torustike seisukord on hea.


Sandla külas on tuletõrje vee võtmiseks rajatud 2 veevõtukohta, nende asukohad on näidatud joonisel. Mitterahuldavas seisukorras olevate veevõtukohtade korrastamine toimuba vastavalt kohaliku päästeameti ettekirjutuse kohaselt valla eelarvest.

Tabel 61. Sandla küla tuletõrjeveehoidlad

Asukoht VVK liik Viida asukoht Tehniline seisukord

Enne Sandla Puitu paremal Mahuti mahuti kõrval Ei saa kasutada - vett vähe ja rämpsu täis


Mahuti Kultuurimaja juures ja mahuti juures.

Korras



Asula ühiskanalisatsioonitorustikud on paigaldatud 1996 ja 2004 aastal plasttorudest.


- isevoolne torustik, mille pikkus on 849 m ning läbimõõt De160 ja De200; - survetorustik, mille trassi pikkuseks on 449 m läbimõõduga De110.


Tabel 62. Sandla küla kanalisatsioonipumpla andmed

Pumpla nimi

Raja-mise aeg

Rek. aeg


Kogus tk

Mark Q

m³/h H m

Torustik ja seadmed

Elekter-autom.


Maa-pealne

osa

Sandla tead-mata

2010 2 AS0831,205-

S22/4 90 10,8 hea hea hea hea


Sandla küla reoveepuhasti on rajatud 2011 aastal. Heitveesuublaks on Sandla küla pk.

Tabel 63. Sandla küla reoveepuhasti andmed

Puhastusjaama nimi Sandla küla RVP

Rajatud 2011

Rekonstrueeritud -

Puhastusseadme tüüp septik +

pinnasfilter



45(77)

Proj. tootlikus Qmax= 15 m3/d

Proj. reostuskoormus 50…83 ie

3…5 kg BHT₇/d

Kuja 25 m

Seisukorra hinnang:

hoone hea

mahutid Defektne*



* viimase septiku mahuti ja vihmutuspumpla vahesein lekib, septiku remont teostatakse hoolduskulude arvelt võimaluse tekkimisel

Sandla küla reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.4.

Tabel 64. Sandla küla puhastist suublasse juhitava heitvee lubatud kogus ja saasteaine sisaldused

Suubla nimetus Sandla küla pk

Väljalaskme tüüp puhastiga seotud

väljalask

Väljalaskme nimetus Sandla asula

Lubatud vooluhulk (m³/a) 2 760

Suurim lubatud saasteaine sisaldus (mg/l)

BHT₇ 40

Heljum 35

KHT 150

Nafta

pH 9

Nüld

Püld

Reo- ja heitveeanalüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.5.

Tulemused ei ületa vee erikasutusloas limiteeritud saastaine sisalduse piirnorme.


Sandla külas sademeveega probleeme ei ole ning lahtist kraavitust ja sademevee kanalisatsiooni ei ole rajatud. Sademevesi juhitakse teedelt ja platsidelt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse.

3.4 Kokkuvõte valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektidest

Allolevas tabelis on toodud Pihtla vallas asuvate olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide loetelu.

Tabel 65. Pihtla vallas asuvate ÜVK objektide koondtabel

Asula

Veevarustus Kanalisatsioon

Torustik Puurkaev-

pumpla Vee-

töötlus II astme pumpla

Torustik Pumpla Puhasti

Isevoolne Surveline Kokku

m tk tk tk m m m tk tk

Kaali küla 926 1 547 285 832 2 1

Kõljala küla 1 484 1 1 1 1 439 372 1 811 1 1


46(77)

Asula

Veevarustus Kanalisatsioon

Torustik Puurkaev-

pumpla Vee-

töötlus II astme pumpla

Torustik Pumpla Puhasti

Isevoolne Surveline Kokku

m tk tk tk m m m tk tk

Püha küla 1 423 1 798 397 1 195 1 1

Sandla küla 727 1 1 849 449 1 298 1 1

Kokku 4 560 4 2 1 3 633 1 503 5 136 5 4

3.5 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte

Pihtla vallas haldab ühisveevärki ja –kanalisatsiooni AS Kuressaare Veevärk (äriregistri kood 10083079). AS Kuressaare Veevärk on eraõiguslik aktsiaselts. Alates 2004. aastast on ettevõtte aktsionärideks Kuressaare linn ja 11 valda (vt järgnev tabel).

Tabel 66. AS Kuressaare Veevärk aktsionärid 31.12.2014 seisuga.

Aktsionär Aktsiakapital

(EUR) Osatähtsuse

(%)

Kuressaare linn 3 686 720,00 70,7522

Orissaare 308 288,00 5,9164

Muhu 87 232,00 1,6741

Pöide 70 208,00 1,3474

Pihtla 80 000,00 1,5353

Lääne-Saare (vana Kaarma, Kärla ja Lümanda)

328 128,00 6,2971

102 080,00 1,959

47 424,00 0,9101

Leisi 109 952,00 2,1101

Mustjala 28 160,00 0,5404

Mustjala 65 472,00 1,2565

Salme 101 632,00 1,9504

Ruhnu 36 736,00 0,705

Valjala 158 720,00 3,046

Kokku 5 210 752,00 100

AS Kuressaare Veevärk põhitegevuseks on vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveeteenuse osutamine. Ettevõtte majandustegevuse tuludest annab 85% teenuste osutamine Kuressaare linnas ja tema lähikonnas. AS Kuressaare Veevärk põhiülesanded on:

kvaliteetse joogivee tagamine tarbija liitumispunktis ühisveevärgiga;

tekkiva reovee ärajuhtimine reoveepuhastitele;

keskkonnanõuetele vastavalt puhastatud heitvee juhtimine loodusesse.

Ettevõtet juhib kaheliikmeline juhatus (Ain Saaremäel ja Aivar Sõrm). Juhtimist korraldab ja järelvalvet teostab kaheksaliikmeline nõukogu. 2014.a. lõpus oli nimekirjas 38 töötajat, kellest 7 oli osalise tööajaga.


47(77)

Funktsionaalselt jaotatakse ettevõtte tegevused kahte suuremasse rühma, millest kummagi tegevust koordineerib üks juhatuse liige:

- finants- ja teenindusüksus;

- tootmisüksus.

Selline ülesehitus tagab piisava kompetentsi ja vastutuse kogunemise igasse üksusesse ning maksimaalselt efektiivse majandamise. Struktuuri kujundamisel on lähtutud eeldusest, et meeskond peab tagama klientide teenindamise, varade igapäevase hooldamise ning avariide lokaliseerimise.

Skeem 1. Finants- ja teenindusüksuse struktuur


48(77)

Skeem 2. Tootmisüksuse struktuur


49(77)

Järgmises tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärgi ÜVK-teenuste hinnakiri Pihtla vallas.

Tabel 67. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste Pihtla vallas, (km-ta)

Tasu liik Teenushind

eur/m3

Tasu tarbitud vee eest

Füüsilised isikud (elanikkond) 1,260

Juriidilised isikud, asutused 1,260

Tasu reovee kanaliseerimise eest

Füüsilised isikud (elanikkond) 2,200

Juriidilised isikud, asutused 2,200

2014. aastal oli AS Kuressaare Veevärk müügi- ja muud tulud kokku (linn ja vallad kokku) 2,39 mln eurot ja tegevuskulud 2,91 mln eurot (millest kulum 1,28 mln eurot). Allolevas tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärk peamised finantsnäitajad.

Tabel 68. AS Kuressaare Veevärk olulisemad finantsnäitajad

Indikaator 2012 2013 2014

Likviidsuskordaja 0,881 2,37 3,06

Maksevalmiduse kordaja 0,115 1,5 2,29

Ostjate võlgnevuse laekumise periood päevades 36 33 36

Tarnijatele võlgnevuse tasumise periood päevades 31 30 33

Võlakordaja 0,08 0,08 0,08

ROA 0,019 0,021 -0,019

ROE 0,021 0,023 -0,021


50(77)

4 ÜVK ARENDAMINE

4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused

Käesolev arendamise kava on valminud AS Kuressaare Veevärk, Pihtla vallavalitsuse töötajate ja töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest:

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kompleksseks arendamiseks valla reoveekogumisalades;

Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt vee-ettevõtja ja valla majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab vee-ettevõttele langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine ja rekonstrueerimine eelnevate etappidega;

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad ühisveevärgi, -kanalisatsioonisüsteemid ning koostatud perspektiivsed arenguskeemid;

Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad on määratud vastavalt reoveekogumisalale ja juba olemasolevale ÜVK alale;

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegelevad vee-ettevõtjad;

Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Pihtla vallavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste ning vee-ettevõtja poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel;

Pihtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ja probleemidega;

Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides;

Riikliku keskkonnaprogrammi toetus ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel on kuni 85% projekti abikõlbulikest kuludest, seega AS Kuressaare Veevärk omapoolne omafinantseering on minimaalselt 15. Töö konsultant on finantsanalüüsis arvestanud Keskkonnaprogrammist toetust taotlevate projektide omafinantseeringuks 20% abikõlblikest kuludest.


51(77)

Arendamise kavas on ette nähtud, et aastatel 2015-2018 teostatakse Kaali küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine KIK keskkonnaprogrammi toetuse abiga;

Vastavalt meetme „Veemajandustaristu arendamine“ tingimused juhendmaterjalile Lisa 2 on kõik investeeringuliigid jagatud sobiva majanduslikult kasuliku eluea järgi:

Võrgud ja torustikud 40 aastat;

Reservuaarid ja mahutid 40 aastat;

Masinad ja seadmed 15 aastat;

Tootmishooned 40 aastat.

Käesoleva arendamise kava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte:

keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest;

majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kõigi asulate territooriumitel;

sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveeteenuste vastu, elanikkonna maksevõime ja vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamisega.

Planeeritavad veemajanduse arendustegevused on jagatud kahte etappi:

I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2015-2018; II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2019-2026.

4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine

Rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringute arvutamisel on lähtutud allolevas tabelis esitatud hindadest.

Tabel 69. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamismaksumuse arvutamise aluseks võetud materjali ja töö ühikhinnad

Investeering Ühik Ühikmaksumus (€)

Veevarustus

Torustiku rekonstrueerimine m 180

Torustiku rajamine m 200

Kanalisatsioon

Isevoolutorustiku rekonstrueerimine m 230

Isevoolutorustiku rajamine m 250

Survetorustiku rekonstrueerimine m 130

Survetorustiku rajamine m 150

Kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine tk 20 000

Kanalisatsioonipumplate rajamine tk 22 000

Pihtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on:

ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu jätkamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Pihtla vallas;

kaasa aidata Pihtla valla vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele;

perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide üldskeemide koostamine;


52(77)

veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine;

arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

4.3 Vee-ettevõtluse areng

Pihtla vallas Kaali, Kõljala ja Püha külades haldab ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteeme AS Kuressaare Veevärk ka ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni süsteemidega seotud varad kuuluvad neis asulates AS-le Kuressaare Veevärk.

Sandla külas kuulusid kõik ÜVK varad Pihtla vallale ning ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust osutas Pihtla Vallavalitsus. Käesoleva aasta (2015) juunis anti kõik ÜVK varad üle AS-le Kuressaare Veevärk ning ka Sandla külas sai vee-ettevõtjaks AS Kuressaare Veevärk.

Käesolev arendamise kava jääb peale kinnitamist Pihtla vallavolikogu poolt raamdokumendiks veevarustuse ja kanalisatsiooni alasele tegevusele, millega määratletakse nimetatud valdkondade arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud eesmärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed.

Torude rekonstrueerimine ja rajamine on otstarbekas ühildada teede ehitusega. Seega on otstarbekas torustike- ja teedeehituse/-rekonstrueerimise projektid kooskõlastada ja need ühildada. Uute torustike rajamine ja rekonstrueerimine vähendab avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks.

4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos

Perspektiivse veetarbimise ja reoveekoguste prognoosi koostamisel on lähtutud järgmistest arvutuslikest algandmetest:

- keskmise leibkonna suurus Pihtla vallas on 2,16 inimest; - elaniku ühikuline arvestuslik veetarve (reoveekogus) on 0.1 m³/d; - asutuste ja ettevõtete veetarve ja reovee kogused jäävad muutumatus; - perspektiivse veevõrgu arvutusliku lekke % määramisel on võetud uute torustike lekke

määraks 10% võrku juhitavast veest. Vanade torustike leke % on jäetud samaks olemasoleva seisuga;

- tehnoloogiline vesi on vee-ettevõtja poolt vee puhastamiseks ja veevärgi hoolduseks kulutatud vee kogus. Selle vee koguse määr jääb ka perspektiivis muutumatuks;

- perspektiivse kanalisatsioonivõrgu arvutusliku infiltratsioonivee % määramisel on võetud uute torustike infiltratsiooni määraks 10% puhastile juhitavast veest. Vanade torustike infiltratsiooni % on jäetud samaks olemasoleva seisuga.

Asulapõhine arvestamata vee osakaal on etappide järgselt järgmine:

Tabel 70. Arvestamata vee osakaal võrku juhitavast veest

Asula

Arvestamata vesi

Lekked Tehn.vesi Kokku

Ol.olev I etapp II etapp Ol.olev I etapp II etapp Ol.olev I etapp II etapp

Kaali küla 9% 9% 9% 42% 42% 42% 51% 51% 51%


53(77)

Asula

Arvestamata vesi

Lekked Tehn.vesi Kokku

Ol.olev I etapp II etapp Ol.olev I etapp II etapp Ol.olev I etapp II etapp

Kõljala küla 9% 9% 9% 42% 42% 42% 51% 51% 51%

Püha küla 8% 8% 8% 0% 0% 0% 8% 8% 8%

Sandla küla 10% 10% 10% 0% 0% 0% 10% 10% 10%

Tabel 71. Perspektiivse veevajaduse prognoos

Kaali Kõljala Püha Sandla Kokku

Ole

maso

lev

Elanike arv 15 177 50 82 324

Veetarve (m³/d)

Elan. 1,5 17,7 5,0 8,2 32,4

Asut. 2,1 0,0 0,0 0,9 3,0

Ettev. 0,6 0,1 0,2 0,5 1,4

Kokku 4,3 17,8 5,2 9,6 36,8

Arvesta-mata vesi (m³/d)

Lekked 0,8 3,3 0,4 1,1 5,6

Tehn. vesi 3,6 15,3 0,0 0,0 18,9

Võrku juhitav vooluhulk (m³/d) 8,7 36,4 5,6 10,7 61,3

Peale

I e

tap

i

reali

see

rum

ist

Elanike arv 15 177 50 82 324

Veetarve (m³/d)

Elan. 1,5 17,7 5,0 8,2 32,4

Asut. 2,1 0,0 0,0 0,9 3,0

Ettev. 0,6 0,1 0,2 0,5 1,4

Kokku 4,3 17,8 5,2 9,6 36,8


Lekked 0,8 3,3 0,4 1,1 5,6

Tehn. vesi 3,6 15,3 0,0 0,0 18,9


Peale

II

eta

pi

reali

see

rum

ist

Elanike arv 15 177 67 82 341

Veetarve (m³/d)

Elan. 1,5 17,7 6,7 8,2 34,1

Asut. 2,1 0,0 0,0 0,9 3,0

Ettev. 0,6 0,1 0,2 0,5 1,4

Kokku 4,3 17,8 6,9 9,6 38,6


Lekked 0,8 3,3 0,6 1,1 5,7

Tehn. vesi 3,6 15,3 0,0 0,0 18,9


Asulapõhine infiltratsioonivee osakaal on etappide järgselt järgmine:

Tabel 72. Infiltratsioonivee osakaal puhastile juhitavast kanalisatsioonist

Asula Infiltratsioon

Ol.olev I etapp II etapp

Kaali küla 65% 63% 63%

Kõljala küla 65% 63% 63%

Püha küla 25% 25% 21%

Sandla küla 20% 20% 20%

Tabel 73. Perspektiivse kanalisatsioonikoguse prognoos

Kaali Kõljala Püha Sandla Kokku

Ole

ma

so

lev

Elanike arv 17 179 45 82 324

Reovee kogus (m³/d)

Elanikud 1,7 17,9 4,5 8,2 32,4 Asutused 2,1 0,0 0,0 0,9 3,0 Ettevõtted 0,6 0,1 0,0 0,5 1,2 Kokku 4,4 18,0 4,5 9,6 36,6

Infiltratsiooni vesi (m³/d) 8,2 33,5 1,5 2,4 45,6 Puhastile juhitav vooluhulk (m³/d) 12,7 51,5 6,0 12,0 82,2

Pe

ale

I

eta

pi

rea

lis

ee

rum

ist

(20

18

) Elanike arv 17 179 45 82 324


Elanikud 1,7 17,9 4,5 8,2 32,4 Asutused 2,1 0,0 0,0 0,9 3,0


54(77)

Kaali Kõljala Püha Sandla Kokku Ettevõtted 0,6 0,1 0,0 0,5 1,2 Kokku 4,4 18,0 4,5 9,6 36,6


Pe

ale

II e

tap

i

rea

lis

ee

rum

ist

(20

26

)

Elanike arv 17 179 63 82 341


Elanikud 1,7 17,9 6,3 8,2 34,1 Asutused 2,1 0,0 0,0 0,9 3,0 Ettevõtted 0,6 0,1 0,0 0,5 1,2 Kokku 4,4 18,0 6,3 9,6 38,3


4.5 Töömahtude loendid

Arendamise kava sisaldab ÜVK süsteemi väljaehitamise töömahtude loendeid, mis on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.6 Investeeringute maksumused. Need on informatiivse iseloomuga ja kuuluvad täpsustamisele järgmistes projekteerimise staadiumites.

Rajatavate torustike pikkuste mõõtmisel on arvestatud vaid tänava peatorustiku pikkusega, st lõik, mis on tänavatorustiku ja liitumispunkti vahel, tabelis olevas torustiku pikkustes ei kajastu.

Torustike (sh ka pumplate) rekonstrueerimise all on mõeldud nende torustike rajamist, millega ei kaasne vee- või kanalisatsiooniteenuse laiendamise võimalus.

4.6 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade

4.6.1 Kaali küla

Kaali külas on I etappi (aastal 2018) planeeritud kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine. Kavas on rekonstrueerida isevoolne Kaali kooli ühendustorustik ja kanalisatsioonipumpla.

ÜVK arendamise II etappi (aastatel 2019-2026) on planeeritud asendada erinevaid seadmeid nii pumplates kui puhastis. Ülevaade Kaali küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevates tabelites.

Tabel 74. Kaali küla ÜVK arendamine

Tegevus Ühik I etapp II etapp

Veetorustiku rek. m

Veetorustiku rajamine m

Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. m 77

Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m

Kanalisatsiooni survetorustiku rek. m

Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m

Kanalisatsioonipumpla rek. tk 1

Kanalisatsioonipumpla rajamine tk

Sademeveetorustiku rajamine m

Tabel 75. Kaali küla ÜVK seadmete asendusinvesteeringud

Objekti nimi Tegevus I etapp II etapp


55(77)


Kaali küla puurkaev-pumpla seadmete asendus x

Kaali küla puurkaev-pumpla elektrisüsteemi uuendamine x

Kaali küla puurkaev-pumpla valveseadmete paigaldus x

Kanalisatsioonipumpla KP Kaali seadmete asendus x

Kanalisatsioonipumpla KP Kaali elektrisüsteemi uuendamine x

Kanalisatsioonipumpla KP Kaali valveseadmete paigaldus x

Kanalisatsioonipumpla KP Kaali Parkla

valveseadmete paigaldus x

4.6.2 Kõljala küla

Kõljala küla ÜVK süsteemi arendusse on ette nähtud vaid asendada erinevaid seadmeid nii pumplates kui puhastis. Ülevaade asula ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis.

Tabel 76. Kõljala küla ÜVK seadmete asendusinvesteeringud


Kõljala keskuse puurkaev-pumpla valveseadmete paigaldus

x

Kanalisatsioonipumpla KP Kõljala seadmete asendus

x

Kanalisatsioonipumpla KP Kõljala elektrisüsteemi uuendamine

x

Kanalisatsioonipumpla KP Kõljala valveseadmete paigaldus

x

Kõljala küla reoveepuhasti seadmete asendus

x

Kõljala küla reoveepuhasti elektrisüsteemi uuendamine x

Kõljala küla reoveepuhasti automaatikasüsteemi uuendamine x

Kõljala küla reoveepuhasti valveseadmete paigaldus x

4.6.3 Püha küla

Püha külas on ÜVK arendamine kavandatud II etappi (aastatel 2019-2026). Siis on planeeritud ÜVK võrgu laiendamine selliselt, et valdav osa reoveekogumisalas olevatel asula kinnistutel oleks võimalus ÜVK süsteemiga liituda. Laiendusega luuaks liitumisvõimalus nii vee kui kanalisatsiooniga 8-le eramuga kinnistule.

Lisaks on planeeritud asendada erinevaid seadmeid nii pumplates kui puhastis. Ülevaade Püha küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevates tabelites

Tabel 77. Püha küla ÜVK arendamine

Tegevus Ühik I etapp II etapp

Veetorustiku rek. m

Veetorustiku rajamine m 268

Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. m

Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 264

Kanalisatsiooni survetorustiku rek. m

Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m

Kanalisatsioonipumpla rek. tk

Kanalisatsioonipumpla rajamine tk

Sademeveetorustiku rajamine m


56(77)

Tabel 78. Püha küla ÜVK seadmete asendusinvesteeringud


Püha puurkaev-pumpla seadmete asendus

x

Püha puurkaev-pumpla kütte- ja ventilatsioonisüsteemide uuendamine

x

Püha puurkaev-pumpla elektrisüsteemi uuendamine

x

Püha puurkaev-pumpla automaatikasüsteemi uuendamine

x

Püha puurkaev-pumpla valveseadmete paigaldus

x

Kanalisatsioonipumpla KP Püha seadmete asendus

x

Kanalisatsioonipumpla KP Püha elektrisüsteemi uuendamine

x

Kanalisatsioonipumpla KP Püha automaatikasüsteemi uuendamine x

Kanalisatsioonipumpla KP Püha valveseadmete paigaldus x

Püha küla reoveepuhasti seadmete asendus x

Püha küla reoveepuhasti elektrisüsteemi uuendamine x

Püha küla reoveepuhasti automaatikasüsteemi uuendamine x

4.6.4 Sandla küla

Sandla küla ÜVK süsteemi arendusse on ette nähtud vaid asendada erinevaid seadmeid nii pumplates kui puhastis. Ülevaade asula ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis.

Tabel 79. Sandla küla ÜVK seadmete asendusinvesteeringud


Sandla küla reoveepuhasti seadmete asendus x

4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte

Pihtla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise prioriteediks on olemasolevate kehvas seisukorras olevate torustike ja puurkaev-pumpla rekonstrueerimine.

Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud rajada või parendada ühisveevarustussüsteemi järgmiselt:

- Torustike rek./rajamine – 268 m; - Liitumisvõimalus on loodud 8 kinnistule.

Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud rajada või parendada ühiskanalisatsioonisüsteemi järgmiselt:

- Torustike rek./rajamine – 341 m; - Kanalisatsioonipumpla rek. – 1 tk; - Liitumisvõimalus on loodud 8 kinnistule.

Tabel 80. ÜVK arendamise ehitusmahtude koondtabel

Etapp Tegevus Ühik Kaali Kõljala Püha Sandla Kokku

I eta

pp

Veetorustiku rajamine m 77 77

Kanalisatsioonipumpla rek tk 1 1

II e

tap

p

Veetorustiku rajamine m 268 268

Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine

m 264 264


57(77)


58(77)

5 FINANTSANALÜÜS

Finantsanalüüsi eesmärgid on järgmised:

- prognoosida AS Kuressaare Veevärk vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tulevasi ekspluatatsioonikulusid ning vee- ja kanalisatsioonitariife Pihtla vallas;

- leida sobivaim finantsallikate struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringute elluviimisel Pihtla vallas;

- hinnata vee-ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkust arendamise kava investeeringuprogrammi (sh nii I kui II etapi) elluviimisel;

- tõendada vee- ja kanalisatsiooniteenuse taskukohasust Pihtla valla tarbijatele.

5.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused

Käesolev finantsprognoos on koostatud vastavalt Meetme „Veemajandustaristu arendamise” tingimustele (Lisa 2 osa II). Finantsprognoosi aluseks on võetud analüüsi koostamise hetkel olemas olnud materjalid, nii suuliselt kui kirjalikult saadud informatsioon. Analüüs on koostatud perioodiks 2015-2026. Prognoosi täpsus sõltub paljudest muutujatest, mille väärtused mõjutavad lõpptulemust olulisel määral, mis tingib vajaduse vaadata üle ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava finantsanalüüs vähemalt iga nelja aasta tagant (vastava kohustuse seab ka ÜVK seadus).

Analüüsi algandmetena on kasutatud peamiselt AS-lt Kuressaare Veevärk saadud andmeid (sh eelmiste aastate majandustulemused, senised müügi- ja tootmismahud kliendigrupiti ning teenuspiirkonna lõikes). Analüüsis on kajastatud kogu AS Kuressaare Veevärk ÜVK teenuspiirkonda Pihtla vallas. Finantsprognoosid hõlmavad ka käesoleva arendamise kava lühiajalist ja pikaajalisi investeeringuprogramme, mida viiakse ellu aastatel 2015—2026, eeldusel et investeeringuid rahastatakse valla ja toetuste kaasabil järgmistes proportsioonides:

Arendamise kava investeeringuprogrammi I etapp, aastatel 2015-2018, kogumaksumusega 37 710,00 eurot (100% abikõlblikud kulud) planeeritav finantsallikate struktuur:

o 30 168,00 EUR (ehk 80% abikõlbulikest investeeringutest) toetus Keskkonnaprogrammist;

o omafinantseering (7 542,00 EUR) kaetakse prognoositavalt 100%-liselt Pihtla valla abiga;

Arendamise kava investeeringuprogrammi II etapp, aastatel 2019-2026, kogumaksumusega 661 125,89 eurot planeeritav finantsallikate struktuur on järgmine:

o 528 900,71 eurot Keskkonnaprogrammi toetus;

o omafinantseering kaetakse prognoositavalt järgmistest vahenditest:

aastate 2019-2025 investeeringute omaosalus ehk 72 853,64 eurot Pihtla valla kaasrahastus läbi AS Kuressaare Veevärk omakapitali suurendamise;

2026. aasta investeeringute omaosalus ehk 59 371,54 eurot rahastatakse AS Kuressaare Veevärk selleks hetkeks kogutud omavahenditest.

Arvestuste koostamisel on kasutatud Rahandusministeeriumi 2015.a kevadises majandusprognoosis toodud inflatsiooni ja palganominaalkasvu prognoose.


59(77)

Tabel 81. Rahandusministeeriumi tarbijahinnaindeksi ning palga nominaalkasvu prognoosid aastani 2026

Allikas: Rahandusministeerium

Arvestustes ei nähta ette dividendide väljamaksmist. Kõik analüüsis toodud tulud (sh tariifid) ning kulud on käibemaksuta – üksnes teenushindade taluvusanalüüsis on arvestatud teenustariifidest tulenevat kulu leibkonnaliikme kohta koos käibemaksuga. Samuti on arvestustes eeldatud tagastatava käibemaksu laekumist ajaliste viivitusteta.

Analüüsis on jaotatud AS Kuressaare Veevärk kliendid kaheks: eratarbijad ehk kodumajapidamiste tarbimine (sh korterelamud) ning juriidilised tarbijad (sh tööstusettevõtted). AS Kuressaare Veevärk ei ole kehtestanud ÜVK teenusele Pihtla vallas abonenttasusid ning finantsprognoosides neid ka ette ei nähta järgmiste aastate jooksul.

5.2 Finantsprognoos

Analüüs hõlmab järgmiseid finantsprognoose:

- ÜVK teenushindade prognoos Pihtla vallas aastani 2026; - ÜVK teenuse pakkumisega seonduvate AS Kuressaare Veevärk tegevustulude ja –

kulude prognoos Pihtla vallas kuni aastani 2026; - Prognoositud ÜVK teenushindade taluvusanalüüs aastatel 2015-2026; - AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase tegevuse rahavoogude prognoos ja

jätkusuutlikkuse kontroll Pihtla vallas aastani 2026; - AS Kuressaare Veevärk krediidivõimelisusanalüüs ÜVK tegevusalal Pihtla vallas.

Järgmistes alapeatükkides on antud ülevaade finantsprognoosi koostamisel aluseks olevatest eeldustest ning rõhutatud olulisemaid analüüsi tulemusi.

5.2.1 ÜVK-teenusmahud ja -teenustariifide prognoos

Peatükis 2.3.5 on kirjeldatud AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenusmahud Pihtla vallas. Alates 2015. Aasta teistest poolaastast pakub AS Kuresaare Veevärk ÜVK-teenuseid ka Sandla külas, kus eelnevalt pakkus ÜVK-teenuseid Pihtla vald ise. Järgmises tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenusmahud kogu Pihtla vallas aastani 2026.

Tabel 82. AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenusmahud Pihtla vallas aastani 2026

Indikaator Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026

Vesi, ERA, MÜÜK m3 5 106 5 859 5 859 5 859 5 859 5 859

Vesi, JUR, MÜÜK m3 1 534 1 789 1 789 1 789 1 789 1 789

Vesi, KOKKU, MÜÜK m3 6 639 7 648 7 648 7 648 7 648 7 648

Kanal, ERA, MÜÜK m3 4 686 5 434 5 434 5 434 5 434 5 434

Kanal, JUR, MÜÜK m3 1 434 1 689 1 689 1 689 1 689 1 689

Kanal, KOKKU, MÜÜK m3 6 120 7 123 7 123 7 123 7 123 7 123

ÜVK teenushindade kasv on prognoositud lähtuvalt vajadusest tagada ettevõtte AS Kuressaare Veevärk veemajandusalane jätkusuutlikkus ja krediidivõimelisus ka ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi teostamisel Pihtla vallas. Samal ajal on tõendatud, et prognoositud vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind jääb rahvusvaheliselt aktsepteeritud

Indikaator 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Tarbija-hinnaindeks (%) 0,2% 2,2% 2,7% 2,9% 2,6% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6%

Palga nominaalkasv (%) 4,8% 5,2% 6,0% 6,5% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1% 6,0% 5,9% 5,8% 5,8%


60(77)

piiresse (4% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust). Täiendavalt on Konsultant jälginud, et ÜVK-teenustariifide kasvud oleksid aktsepteeritavad ka Konkurentsiameti ÜVK-teenushindade kooskõlastamise metoodika kohaselt.

Järgmiste aastate hinnatõusud küll suurendavad kulu ÜVK teenusele leibkonnaliikme kohta, kuid samas ÜVK-teenuse kulude osakaal leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust langeb tänasega võrreldes aastaks 2026 olulisel määral – aastal 2015 moodustab ÜVK-teenuskulu leibkonnaliikme kohta 1,19% tema netosissetulekust, siis aastaks 2026 on see 0,90%. Järgmises tabelis on toodud prognoositavad teenushinnad Pihtla vallas aastani 2026.

Tabel 83. AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenustariifid (km-ta) Pihtla vallas aastani 2026

Indikaator Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026

Elanike vesi €/m3 1,260 1,260 1,360 1,360 1,460 1,460 1,460 1,660 1,810

Juriidiliste isikute vesi

€/m3 1,260 1,260 1,360 1,360 1,460 1,460 1,460 1,660 1,810

Elanike kanal €/m3 2,200 2,200 2,375 2,375 2,549 2,549 2,549 2,898 3,160

Juriidiliste isikute kanal

€/m3 2,200 2,200 2,375 2,375 2,549 2,549 2,549 2,898 3,160

Järgmisel joonisel on toodud ÜVK-teenushindade kujunemine aastatel 2014-2026 kliendigrupiti.

Joonis 5. ÜVK-teenustariifid (km-ta) aastani 2026

5.2.2 Veemajanduse tegevustulude prognoos

AS Kuressaare Veevärk veemajandusega seotud müügitulude prognoos baseerub prognoositud müügimahtude ja teenushindade korrutisel. Järgmises tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärk veemajandusalaste rahaliste tegevustulude prognoos Pihtla vallas aastani 2026 (detailsem tabel on toodud Lisas 6.8).

Tabel 84. AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase tegevuse tegevustulude prognoos Pihtla vallas aastani 2026

TEGEVUSTULUD Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026

Elanike vesi EUR 6 433 7 969 7 969 8 554 8 554 10 605

Juriidiliste isikute vesi

EUR 1 932 2 433 2 433 2 612 2 612 3 238

Elanike kanal EUR 10 310 12 903 12 903 13 851 13 851 17 172

Juriidiliste isikute EUR 3 154 4 011 4 011 4 306 4 306 5 338


61(77)

TEGEVUSTULUD Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026

kanal

Tulud ÜV- ja ÜK-teenustest kokku

EUR 21 829 27 315 27 315 29 323 29 323 36 353

Muud tulud EUR 0 0 0 0 0 0

TULUD KOKKU EUR 21 829 27 315 27 315 29 323 29 323 36 353

5.2.3 Veemajanduse tegevuskulude prognoos

AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase tegevuskulude prognoos Pihtla vallas on koostatud tuginedes ettevõtte eelmise kahe aasta reaalsetele andmetele. Kulud on jaotatud vastavalt Meetme „Veemajandustaristu arendamise” tingimustes (Lisa 2) toodud jaotusele ning aastate 2015—2026 kulude prognoos on toodud järgmises tabelis.

Tabel 85. AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase tegevuse tegevuskulud (va kulum) Pihtla vallas aastatel 2015-2026

TEGEVUSKULUD Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026

Energiakulud EUR 7 119 7 930 8 145 8 445 8 673 10 146

Keskkonnatasud EUR 2 078 2 314 2 377 2 465 2 531 2 961

Spetsiifilise tehnoloogia kulud (kemikaalid)

EUR 633 702 721 737 757 885

Seadmete hoolduse teenus ja materjalid

EUR 1 057 1 079 1 106 1 188 1 216 1 423

Tööjõu- ja personalikulud EUR 3 544 3 730 3 953 4 480 4 764 6 746

Administratiivkulud EUR 580 593 609 643 661 773

Ülalpidamiskulud EUR 3 016 3 082 3 165 3 342 3 432 4 015

KULUD KOKKU EUR 18 027 19 431 20 076 21 299 22 033 26 949

Järgmises tabelis on selgitatud lahti kululiigi sisu ning prognoosimisel aluseks võetud eeldused.

Tabel 86. AS Kuressaare Veevärk veemajandusalaste tegevuskulude olemus Pihtla vallas ning tuleviku kulude prognoosi aluseks olevad eeldused

TEGEVUSKULUD Selgitus

Energiakulud

Energiakulude arvestus põhineb toodetud vee ning puhastatud heitvee mahtudel ja energiakulu ühikkulul, mis põhinevad 2014. aasta reaalsetel näitajatel. Ühikkulu on järgmistel aastatel suurendatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule.

Keskkonnatasud

Keskkonnatasude alla on koondatud vee erikasutusõiguse tasud ning saastetasud. Arvestus põhineb toodetud vee ja puhastatud heitvee ning keskmisel keskkonnatasude ühikkulul. Viimaste prognoosimisel on aluseks võetud 2014. aasta reaalsed kulud. Ühikkulu on suurendatud kuni 2015. aastani keskmise keskkonnatasude kasvu alusel ja sealt edasi iga-aastaselt tarbijahinnaindeksi võrra.

Spetsiifilise tehnoloogia kulud (kemikaalid)

Toormaterjali kulude all kajastuvad reoveepuhastamisega seonduvad peamiselt kemikaalide kulud. Toormaterjalide kulude prognoosimisel on lähtutud 2014. aasta ühikkulust ühe puhastatud kuupmeeteri heitvee kohta, ühikkulu on järgmistel aastatel kasvatatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel.

Seadmete hoolduse teenus ja materjalid

Siin on kajastatud kulud kõikvõimalikule hooldusele, remondile ning majandamisele ja lisaks veel analüüsikulud. Prognoosides on eeldatud ülalpidamiskulude suurenemist järgmistel aastatel tarbijahinnaindeksi kasvu alusel.

Tööjõu- ja personalikulud

Tööjõukulud baseeruvad 2014.a. reaalsetel kuludel. Palgakulusid on alates 2015. aastast suurendatud iga-aastaselt tulenevalt Rahandusministeeriumi palga nominaalkasvu prognoosist.


62(77)

TEGEVUSKULUD Selgitus

Administratiivkulud Siin on kajastatud järgmise kululiigid: administreerimiskulud; lühiajaliste lähetuste kulud; koolituskulud. Järgmistel aastatel on kulusid suurendatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel.

Ülalpidamiskulud

Siin on kajastatud järgmise kululiigid: kulud auditeerimis-, inkasso- ja pangateenustele; sidekulud; täiendõppekulud; kantseleikulud; riigilõivud ning muud ärikulud. Järgmistel aastatel on kulusid suurendatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel.

5.2.4 AS Kuressaare Veevärk veemajandusalased kohustused ning ÜVK-teenuse pakkumiseks vajalik põhivara

Lisas 6.8 on toodud AS Kuressaare Veevärk Pihtla valla veemajandusalase tegevuse finantsprognoos aastani 2026. Finantsanalüüs näitab, et planeeritavate investeeringute ning prognoositud veeteenuse hindade juures on AS Kuressaare Veevärk veemajanduslik tegevus Pihtla vallas jätkusuutlik (ehk kumulatiivselt on veemajanduse rahavood igal aastal arvestusperioodi jooksul positiivsed). Lisaks eelmistes alapeatükkides kirjeldatud tegevustulude ja –kulude prognoosile sisaldab AS Kuressaare Veevärk finantsprognoos ka põhivara kulumi arvestust ning laenuteeninduskulude (sh intresside). Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud nimetatud näitajate prognooside eeldused.

Põhivara kulum

Põhivara maksumust vähendatakse lineaarsel meetodil. AS Kuressaare Veevärk olemasoleva põhivara kulumit on arvestatud ettevõttes kasutusele võetud amortisatsiooninormidega. Seisuga 31.12.2014 on AS Kuressaare Veevärk bilansis arvele võetud Pihtla vallaga seonduvat veemajanduse põhivara soetusmaksumusega 853 tuhat eurot. Täiendavalt annab Pihtla vald AS-le Kuressaare Veevärk läbi omakapitali suurendamise üle Sandla küla ÜVK-teenuse pakkumiseks vajaliku põhivara jääkväärtusega ca 205 tuhat eurot (seisuga 30.06.2015).

Kogu edaspidi tehtavate veemajandusalaste põhivarainvesteeringute kulum on arvestatud vastavalt Meetme „Veemajandustaristu arendamine” tingimuste Lisas 2 toodud põhivara kasulikele eluigadele:

Võrgud ja torustikud 40 aastat;

Reservuaarid ja mahutid 40 aastat;

Masinad ja seadmed 15 aastat;

Tootmishooned 40 aastat.

Prognooside koostamisel on eeldatud, et investeeringuprogrammi etappide investeeringud võetakse raamatupidamislikult arvele järgneval aastal (nt 2018.a investeeringud 2019.a algusest).

Kohustused, varad ja omakapital

AS Kuressaare Veevärk veemajanduse laenuteenindamise kulud käesoleval hetkel Pihtla vallaga seonduvalt puuduvad. Ettevõttel on üksnes üks kasutusrendis olev sõiduk, millega seonduvatest kuludest arvestatakse valdade müügimahtude alusel ka Pihtla valla ÜVK-teenuskuludesse vastav kulude maht. Nimetatud kasutusrendiga seonduvad kulud on arvestatud tegevuskulude alla ning maksegraafik toodud Lisas 6.8. Täiendavaid laenukohustusi ei ole arvestusperioodil ette nähtud.


63(77)

5.2.5 AS Kuressaare Veevärk veemajandusalane jätkusuutlikkus Pihtla vallas

AS Kuressaare Veevärk veemajanduse jätkusuutlikkuse hindamise aluseks on võetud järgmine kriteerium: kui sissetulevate ja väljaminevate kumulatiivsete rahavoogude vahe on igal aastal vähemalt null või positiivne loetakse ettevõtte veemajandusalast tegevust jätkusuutlikuks. Sissetulevateks rahavoogudeks loetakse nii projektide toetusi, omavahendeid, võetavaid laene, ning rahalisi tegevustulusid. Väljaminevate rahavoogudena on käsitletud investeeringukulutused, tegevuskulud (va kulum), laenude tagasimaksed ja intressikulud.

Investeeringutekuludena on kajastatud investeeringuprogrammi investeeringute suurused. Laenukohustused ettevõttel Pihtla vallaga seonduvalt puuduvad ning uusi laenukohustusi pole arvestusperioodil ka ette nähtud. Tegevuskulude real kajastuvad üksnes rahalised AS Kuressaare Veevärk veemajandusalased kulud (ehk va kulum) Pihtla vallas.

Tabel 87. AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase jätkusuutlikkuse hindamine Pihtla vallas

VEEMAJANDUSE JÄTKUSUUTLIKKUSE ANALÜÜS

Ühik 2015 2019 2020 2026

Toetus (KIK) EUR 0 11 960 34 482 237 486

Omavahendid EUR 0 0 0 0

Võetav laen/Kap.rent EUR 0 0 0 0

Kolmandate osapoolte toetus EUR 0 2 990 8 621 0

Tegevustulud (s.h.muud tulud)

EUR 21 829 29 323 29 323 36 353

Kokku laekumised EUR 21 829 44 273 72 426 273 839

Kokku investeeringud EUR 0 14 950 43 103 296 858

Intressikulud EUR 0 0 0 0

Laenude tagasimaksmine EUR 0 0 0 0

Tegevuskulud EUR 18 027 21 299 22 033 26 949

Kokku väljamaksed EUR 18 027 36 249 65 135 323 807

Kokku rahavoog EUR 3 802 8 024 7 291 -49 968

Kumulatiivne rahavoog EUR 3 802 35 437 42 728 33 416

Eelolev tabel kinnitab, et prognoositavate teenustariifide ja müügimahtude puhul suudab AS Kuressaare Veevärk vajalikud veemajandusalased investeeringud Pihtla vallas ellu viia ning tagada tegevusala jätkusuutlikkuse.

5.2.6 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna taskukohasus

Järgnevalt on kontrollitud AS Kuressaare Veevärk ÜVK teenushindade jäämist rahvusvaheliselt aktsepteeritud piiridesse (ehk alla 4% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust) Pihtla vallas. Selleks on leitud prognoositud (teenushindade, leibkonnaliikme keskmise netosissetuleku ning ööpäevase leibkonnaliikme tarbimise abil) kulu ÜVK-teenusele leibkonnaliikme kohta kõigil arvestusperioodi aastatel, tulemused on toodud järgmises tabelis. Detailsem aegrida on toodud Lisas 6.8.

Tabel 88. AS Kuressaare Veevärk Pihtla valla ÜVK teenushindade taskukohasusanalüüs

TALUVUSANALÜÜS Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026

Leibkonnaliikme netosissetulek

EUR/a 6 015 6 329 6 709 7 603 8 084 11 448

Kulu veele ja kanalisatsioonile pereliikme kohta

EUR 72 77 77 83 83 103


64(77)

TALUVUSANALÜÜS Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026

Vee ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust

% 1,19% 1,22% 1,15% 1,09% 1,03% 0,90%

AS Kuressaare Veevärk plaanib järgmist ÜVK-teenuse hinnatõusu Pihtla valla alates 2016. aastast, mis on vajalik käesolevas arendamise kavas toodud investeeringute elluviimiseks. Aastal 2015 moodustab ÜVK-teenuskulu 1,19% leibkonnaliikme netosissetulekust, siis vaatamata prognoositud tariifi tõusudele kahaneb kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust perioodi lõpuks 0,90%-le. Teisisõnu tõenäosuslikult kasvavad Pihtla valla elanikkonna sissetulekud kiiremas tempos kui kulud ÜVK-teenusele.

Järgnevalt on toodud kokkuvõtlik tabel finantsanalüüsi tulemustest, detailsemad arvestustabelid on toodud arendamise kava lisades.

Tabel 89. Finantsanalüüsi koondtabel aastateks 2014-2026

FINANTSANALÜÜS Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Müügimahud

Elanike vesi m3/a 4 352 5 106 5 859 5 859 5 859 5 859 5 859 5 859 5 859 5 859 5 859 5 859 5 859

Juriidiliste isikute vesi m

3/a

1 278 1 534 1 789 1 789 1 789 1 789 1 789 1 789 1 789 1 789 1 789 1 789 1 789

Elanike kanal m3/a 3 939 4 686 5 434 5 434 5 434 5 434 5 434 5 434 5 434 5 434 5 434 5 434 5 434

Juriidiliste isikute kanal m

3/a

1 178 1 434 1 689 1 689 1 689 1 689 1 689 1 689 1 689 1 689 1 689 1 689 1 689

Teenushinnad

Elanike vesi EUR/m3 1,26 1,26 1,36 1,36 1,46 1,46 1,46 1,56 1,56 1,66 1,66 1,66 1,81

Juriidiliste isikute vesi EUR/m

3

1,26 1,26 1,36 1,36 1,46 1,46 1,46 1,56 1,56 1,66 1,66 1,66 1,81

Elanike kanal EUR/m3 2,20 2,20 2,37 2,37 2,55 2,55 2,55 2,72 2,72 2,90 2,90 2,90 3,16

Juriidiliste isikute kanal EUR/m

3

2,20 2,20 2,37 2,37 2,55 2,55 2,55 2,72 2,72 2,90 2,90 2,90 3,16

ÜVK-teenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust

% 1,25% 1,19% 1,22% 1,15% 1,16% 1,09% 1,03% 1,03% 0,97% 0,98% 0,92% 0,87% 0,90%

AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenuse jätkusuutlikkuse hindamine Pihtla vallas

Tegevustulud kokku EUR 21 829 27 315 27 315 29 323 29 323 29 323 31 332 31 332 33 340 33 340 33 340 36 353

Toetused (KIK/VALD) EUR

0 0 0 37 710 14 950 43 103 20 151 14 950 14 950 14 950 241 215 237 486

Võetavad laenud EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Omavahendid EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Tegevuskulud (va kulum) kokku EUR

18 027 19 431 20 076 20 835 21 299 22 033 22 791 23 575 24 377 25 208 26 076 26 949

Investeeringud EUR 0 0 0 37 710 14 950 43 103 20 151 14 950 14 950 14 950 241 215 296 858

Laenudetagasimaksed ja intressikulud EUR

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Rahavoog EUR 3 802 7 884 7 238 8 489 8 024 7 291 8 541 7 756 8 963 8 132 7 264 -49 968

Kumulatiivne rahavoog EUR

3 802 11 686 18 924 27 413 35 437 42 728 51 269 59 025 67 988 76 120 83 385 33 416


6 LISAD

6.1 Vee-ettevõtja määramise otsus


6.2 Puurkaev-pumplate tehnoloogilised skeemid


6.3 Joogiveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis)


6.4 Reoveepuhastite tehnoloogilised skeemid


6.5 Heitveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis)


6.6 Investeeringute maksumused


6.7 Sotsiaal-majandusanalüüsi arvestustabelid


6.8 Finantsanalüüsi arvestustabelid


6.9 Joonised

VK-0 Tingmärgid

VK-1 Kaali ja Kõljala külade veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan

VK-2 Püha küla veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan

VK-3 Sandla küla veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan


6.10 Kooskõlastused

Tabel 90. Kooskõlastuste tabel

Jrk. nr.

Koos-kõlastaja

Koos-kõlastuse kuupäev ja nr

Kooskõlastuse ärakiri Töö koostaja märkused

1 Tervise-amet

24.11.2015 nr 9.2-5/7141

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse paragrahv 4 lõikest 24 tulenevalt kooskõlastab

Terviseameti Lääne talituse Saaremaa esindus Kihelkonna valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026. Lugupidamisega /allkiri/ Peeter Piik Direktor

2 Keskkonna-amet

05.11.2015 nr HLS 7-2/15/23527-2

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon tutvus esitatud Pihtla valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kavaga aastateks 2015–2026 (edaspidi ÜVKAK), mis on Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis registreeritud 20.10.2015 dokumendina nr HLS 7-2/15/23532. Võttes aluseks Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 24 ja Keskkonnaameti peadirektori 08.05.2014 käskkirja nr 1-4.1/242 lisa 2 kinnitatud Hiiu-Lääne-Saare regiooni põhimääruse p 2.1 ja p 3.5.8 ja 08.05.2014 käskkirja nr 1-4.1/14/243 „Volituste andmine“ p 1 alusel kooskõlastame Pihtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2015 – 2026. Samas juhime tähelepanu mõningatele ÜVKAK-s esinevatele ebatäpsustele: 1. Punktis 2.1.4 tabeli 3 „Vee erikasutusload“ tabelis 1 ja punktis 3.1 tabeli 40 „Vee erikasutusload“ andmed on aegunud. Sandla küla vee erikasutusluba nr L.VV/319901 on üleantud aktsiaseltsile Kuressaare Veevärk ning selle kehtivust on pikendatud kuni 31.12.2015. Osaühingu Ösel Harvest vee erikasutusluba L.VV/318368 kehtivust oli pikendatud kuni 30.03.2015. Alates 31.03.2015 kehtib ettevõttele tähtajatu vee erikasutus-luba nr L.VV/326019. Lisaks puuduvad ÜVKAK tabelitest andmed Haeska piirkonna kohta. Kõljala Põllumajandusliku osaühingu poolt võetakse keskkonnakompleksloa nr KKL/318105 alusel Haeska farmi tarbeks põhjavett, mis ÜVKAK-s on käsitlemata. Keskkonnakompleksluba asendab vee erikasutusluba. 2. Punktis 2.1.4 „Vee erikasutusload“ tabelis 1 toodud vee erikasutusloa nr L.VV/320630 alusel ei ole tegutsetud, loal puudub ka kehtivuse aeg. Luba on antud haldusmenetluse seaduse §

Vastused märkustele: 1. Tabeleid nr 1 ja 40 on vastavalt täiendatud. Lisatud tabel keskkonna-komplekslubade loeteluga; 2. Märkus lisatud; 3. Tabeleid nr 1 ja 40 on vastavalt täiendatud ja parandatud; 4. Tabelit nr 3 on vastavalt täiendatud 5. Tabeleid nr 3 ja 4 on vastavalt parandatud 6. Tabelisse nr 4 vastav märkus lisatud; 7. Peatükke 2.2.1 ja 2.2.4 on vastavalt täiendatud; 8. Tabelite pealkirja muudetud; 9. See on Tabel 8 loetelus olemas, 11. rida; 10. Tabel nr 45 parandatud; 11. Kõljala küla veetöötluse filtripesuvee kanaliseerimine


Jrk. nr.

Koos-kõlastaja



53 lg 1 punktidest 1 ja 4 alusel ning vee erikasutusluba oli üheks esitatavaks materjaliks PRIA-le esitatava taotluse koosseisus toetuse taotlemiseks. Kalakasvanduse tarbeks ei ole veehaaret rajatud ega ka heitvett suublasse juhitud. Seega palume vastava-sisuline märkus ÜVKAK punktis 2.1.4 tabelitesse 1, 2, 3 ja 4 lisada. 3. Erikasutuslubadega põhjaveevõtu tabelist 2 on puudu Haeska farmi puurkaev ning sellest lubatud veevõtt. Vee erikasutusloas on tõesti ekslikult Kaali küla puurkaevu katastri-number läinud vahetusse Püha küla puurkaevu katastrinumbriga. Keskkonnaamet on parandanud keskkonnalubade infosüsteemis Kaali küla puurkaevu katastrinumbri, lähtudes aktsiaseltsi Kuressaare Veevärk vee erikasutusloa taotlusest ning märkis selleks 12572 (Kaali küla kooli puurkaev). ÜVKAK koostaja viide tabeli 2 all Kaali küla puurkaevu katastrinumbrile 12567 ei ole õige. ÜVKAK koostajate poolt pakutud puurkaev katastrinumbriga 12567 kuulub puurkaevude registriandmetel http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803 Kaali sigalale. 4. Punkti 2.1.4 tabelis 3 „Heitveesuublate lubatud heitveekogused“ on märkimata, et Kõljala puhasti väljalaskme tüüp on samuti „puhastiga seotud väljalask“. 5. Punkti 2.1.4 tabelis 3 ja 4 ettevõtte OÜ Ösel Harvest info lubatud heitvee hulga ja lubatud saasteainete sisalduste kohta on aegunud. Kehtiva vee erikasutusloa nr L.VV/326019 alusel tuleb vastav info lisada tabelisse 3 ja 4. 6. Punkti 2.1.4 tabelisse 4 „Väljalaskmete lubatud saasteainete sisaldus“ tuleb lisada märkus, et Vätta kalatööstuse puhasti heitvee väljalasule on vee erikasutusloas alates 01.01.2019 lubatavaks üldfosfori sisalduse piirväärtuseks määratud 2 mg/l. 7. Alapunktis 2.2.1 on käsitletud Saare maakonnaga seotuid pinnaveekogumeid ja vee-kogumite seisundit lähtuvalt Lääne-Eesti veemajanduskavast. Pinnaveekogude seisundi ja koormuse juures tuleb käsitleda ka uuemaid 2014. aasta veekogumite seisundi koondhinnangut (http://keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-koondseisundid-2014). Sellest lähtub, et ka Kihelkonna lahe ökoloogiline seisund ei ole hea, vaid halb. Ka teiste rannikumere veekogumite seisundid on hinnatud enamasti halvaks. 8. Õigem on kasutada tabeli 7 ja 8 pealkirjade osas järgmist sõnastust: Tabel 7 „Rahvusvahelise tähtsusega alad“ ja Tabel 8 „Siseriikliku tähtsusega kaitstavad alad.“ 9. Tabelis 8 on nimetamata siseriiklikult kaitstav Kasti maastikukaitseala. 10. Punktis 3.3.1.1.1 Kaali küla puurkaevu andmete tabelis 45 on käsitletud Kaali sigala puurkaevuandmeid. Kaali küla puurkaevu õige katastri number on 12572, passi number 2279, puurimise aasta 1968, sügavus 60 m. 11. Tabeli 48 andmetel on Kõljala küla puurkaevule (pk katastrinumbriga 12584) tagatud 50

toimub asula ühiskanalisatsioonivõrku, lisatud vastav täiendus peatükki nr 3.3.2.1.1.


Jrk. nr.

Koos-kõlastaja



meetrine sanitaarkaitseala. Samas on käsitlemata Kõljala küla veetöötluse filtripesuvee kanaliseerimise koht. Kui toimub selle immutamine sanitaarkaitsealal, siis tuleb imbsüsteem sanitaarkaitsealalt välja viia. Filtripesuvesi on heitvesi ning selle pinnasesse juhtimine tuleb viia vastavusse veeseaduse § 24 toodud nõuetega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Kallas keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Hiiu-Lääne-Saare regioon Melika Paljak 452 7763 [email protected] Allar Liiv 452 7766 [email protected]

ÜhisveevÄrgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava … · pole vahendite puudumise tõttu Üvk...

Documents