Tänapäeva ökoelus saavad kokku ilu ja praktilisus, keskkonnasäästlikkus ja tervislikkus. Värviskaalagi on eespool mainitust märksa rikkalikum. LK4

ANNIKA VILU: Ökotoodete juurde viib tervislik toitumine. Mahetoodete müük kasvab aasta-aastalt. LK 3

1. APRILL 2013ÖKO ERILEHT

Tänapäeva ökoelus saavad kokku ilu ja praktilisus, keskkonnasäästlikkus ja tervislikkus. Värviskaalagi on eespool mainitust märksa rikkalikum.

Tänapäeva ökoelus saavad kokku ilu ja praktilisus, keskkonnasäästlikkus ja tervislikkus. Värviskaalagi on eespool mainitust märksa rikkalikum.

melinnakus leidub loova natuuri-ga kontorirahvast üksjagu. F-hoo-ne tõeline sisemus avaldub toidus ja vastab täiesti välimusele, olles korraga kodune, maitsev ja ahvat-lev. Nii nagu disainis ei ole mida-gi üleliigset, vaid igal asjal on oma otstarve, ei tasu ka serveeringust otsida liigpeeneid täppe ja siksak-ke, ent ometi äratab lauale jõudev isu ning seda ka vaatamata teise ringi nõudele. Taaskasutusel on siiski vaid osa nõudest: teetassid, lusikad ja koogitaldrikud. Liht-sa hommikuomleti kõrvalt leiab meeldiva ja samas oodatud ülla-tusena värske salatibuketi. Öko tingib loova lähenemise ka köö-gis – tooraine vastavalt võimalus-tele ja hooajale.

Tallinn Music Weeki raames restoranifestivalil TMW Mait-sed ühena 16 eripalgelise osaleja seas kaasalööv F-hoone on värs-kelt välja vahetanud kogu köö-gi. Menüü on oma uute kokkade nägu ja neist paljud tipprestora-ni kogemustega. Tooraine on suu-

Kui oma kodus võib sisekujun-duse luua täpselt sellise nagu sü-da soovib, siis äriettevõttena tu-leb vähemalt mingile osale klien-tidest atraktiivne näida. Interjöör on söögikoha jaoks ülimalt täh-tis, ent ilma toiduta sellest tulu ei tõuse. F-hoonel on õnnestunud kõik niidid osavalt kokku sõlmi-da.

2010. aasta lõpus startinud söögikoht asetses juba napilt paa-riaastasena 50 parima restorani nimekirja esimeses pooles. Seda kõike kunagisse tööstuslinnaos-sa hästi ära peidetud asukoha ja omapärase väljanägemise kiuste. Või siis just tänu sellele. Ja sel-le erilise atmosfääri pärast, mis F-hoonesse tulles vastu võtab. Korraga kodune, boheemlaslik ja keskkonda sulanduvalt stiilne. Endisele tehasehoonele uue elu andmisel on arvestatud nii ehiti-se taustaga, lähikonnaga kui ka keskkonnasäästmise põhimõte-

Hubane ja stiilne ökorestoranSÖÖGIKOHT. Kuigi taaskasutusmõtet viljelevaid söögikohti tuleb kui seeni pärast vihma, siis mõtet võidukalt lõpuni viia suudavad vähesed. Üks edukaid on F-hoone.

NaudiNg

tega. Algupärast on säilitatud nii palju kui võimalik, et isegi kum-malisena tunduv uks keset seina on alles jäetud. F-hoones on sise-kujunduselemendid täiesti töödel-dud või veidi viimistletud kujul uuel ringil: autentsed, samast vab-rikukompleksist pärinevad lam-bid baarileti kohal, vanadest ah-jupottidest plaadid katmas baari-letti, vana väärikas parkett laua-plaatidena ja palju muud. Huba-sust lisavad nostalgiahõngulised kapid ja täiesti omanäoline ser-veerimislaud.

«Mööbli ja muu sisustuse va-likul on esimeseks kriteeriumiks olnud kestev kvaliteet, seda nii materjali kui disaini mõttes. Vä-ga tähtis on ruumi, viimistlusma-terjalide ja sisustuse tervikmõju,» selgitab F-hoone tegevjuht Liset-te Kampus. Ammu toodetu uues-ti kasutamine on lisaväärtuseks, eriti kui see pärineb samas asu-nud tehase eelmisest elust. En-nast on selgelt vastandatud suur-linna anonüümsusele ning tun-dub, et see on hästi õnnestunud. Isegi hommikul kohe avamistun-didel kutsub paik mitmeid kun-desid oma tööpäeva alustama esi-meste (äri)kohtumistega. Kui lin-na teisest otsast tulijale võib koht kauge tunduda, siis Telliskivi loo-

Hubane ja stiilne ökorestoran

resti kodumaine, kuid kõike hõr-ku siit ei saa ja näiteks kitsejuus-tu tuuakse otse Prantsusmaalt. Kvaliteet on kõige tähtsam ning selle hoidmiseks tehakse koos-tööd aastate jooksul välja kuju-nenud kindlate tarnijatega. Kam-puse sõnul on eesmärgiks pak-kuda restoranitoitu taskukohaste hindadega. Nüüdseks on uus me-

F-Hoone on üks tun-tumaid ökorestorane Talinnas. Foto: aiVo kaLLas, kLiFF & kLaus stuuDio

nüü edukalt sisse töötatud ning üheks maitseelamuseks lubatak-se pardikoiba köögiviljahautise ja magusa ploomikastmega, mis en-ne kliendini jõudmist valmib ah-jus 12 tundi. Menukaimaks uuest menüüst on kujunenud originaal-se nimega lamburger ehk lamba-lihaburger, eraldi leiab menüüst taimetoidud.

Nii nagu disainis ei ole midagi üleliigset, ei tasu ka serveeringust otsida

liigpeeneid täppe ja siksakke.

EsmE KassaK erilehed@postimees.ee

de valmistamise põhjuseks toob Ene Lill välja ka paken-damise nüansi. Lisaks selle-le, et need on värskemad ja pääsevad nii paremini mõju-le, jääb ära säilitamise vaja-dus ning (ilu)pakendamise ku-lu. Vajalikku toorainet saadak-se headelt partneritelt, üht-teist kasvab päris oma metsatukas. «Angervaks, kurereha, mets-maasikas,» loetleb Ene mõ-ned oma peenramaa taimed. Harmoonikumis on mitu mas-saažituba koos vanniga. Ehkki sisse seatud mõisa abihoones, viitab sisustus ja õhkkond as-jaolule, et siin võinuks peituda küll ühe mõisaproua salapaik.

Miks aga vanni võtta ra-vimtaimedega, kui võib ka teed juua? Sest vannis otsustab ke-ha ise, mida tal vaja omastada, selgitab Ene Lill. Mõisaproua-na võib tema sõnul tunda end igaüks, kes Harmoonikumi kü-lastab.

Ökospaasse võib julgelt tulla ka koos mehega – üks saab van-ni võtta ja teisele tehakse samal ajal massaaži ning õpetatakse pärast mõned võttedki selgeks. Soovi korral jagatakse spaakü-lastajaga kreemide saladusi, ent parema ülevaate saab lemmik-retseptidest siis, kui osa võtta mahekosmeetika koolitusest.

Pärast protseduure saab het-

Inimesed, kellel on stabiilne emotsionaalne side lähedaste-ga, osalevad aktiivselt ühiskon-na töös ning on olemuselt alt-ruistlikumad.

Puudutamine tekitab tun-de, et oleme ühiskonna liikmed. Inimesed annavad puudutuste-ga teistele teada, et neist hooli-takse ning nende mured on olu-lised. Ema puudutus lapsele on stimuleerivaks signaaliks: laps saab puudutusest elamise ja are-nemise soovi ning kindlustunde. Kooselus näitavad puudutused, et partnerite vahel on vastasti-kune usaldus ja harmoonia. En-ne magamaminekut tagab igasu-gune positiivne füüsiline kontakt hea ja tervisliku une. Klienditee-ninduses võib viisakas ja kerge puudutus anda signaali perso-naalsest lähenemisest ning aus-tusest kliendi vastu.

Suudlemine on kuus korda tõhusam kui morfiin

Kõige efektiivsem positiivset laengut andev puudutus on suud-lus. Suudluste mõju uurivat tea-dusharu kutsutakse filematoloo-giaks. Kirglikud suudlused pärast füüsilist kontakti parandavad ter-vist veelgi rohkem kui puuduta-mine, sest suudlused käivitavad organismis suure hulga biokeemi-lisi reaktsioone. Kuigi paljud või-vad olla kuulnud fakti, et suud-lemisel antakse teisele inimese-le üle umbes 300 eri tüüpi bak-

terit, pole nii palju levinud teine fakt: nendest bakteritest 95% on ohutud. Suudlemine toimib hoo-pis ennetava ravimeetodina. Ku-ni 20% inimese organismis oleva-test bakteritest on individuaalsed. Kui üks partneritest on äsja läbi põdenud gripi, siis suudeldes ei anna ta teisele edasi mitte grippi, vaid immuunsuse. Seetõttu pea-vad regulaarsed suudlejad märksa harvem arsti juures käima.

Suudlemine on alati suure-pärane psühholoogiline kiirabi-vahend. See aitab lahendada ootamatult tekkivaid pingeid ning lõpetada «kogemata» tek-kinud arusaamatusi. Suudlemi-ne mõjub sarnaselt langevarju-hüppe, suure sõidukiiruse ja püs-tolilasuga. See suurendab inimese ajutegevuse aktiivsust tänu adre-naliini eritusele. Suures koguses tekkivad endorfiinid ja süljes lei-duvad ained teevad suudlemisest kuus korda tugevama toimega ra-vimi kui morfiin. Partneri regu-laarne musi võib ravida ka pea-valuhooge.

Suudlemine parandab aine-vahetust, vähendab ülekaalu-lisust ja noorendab organismi. Pingeteta elav, normis vererõhu-ga ning allergiatest vabade ini-meste saladus võibki olla suud-lemine. Elu jooksul piisavalt ma-gusaid suudlusi kogevad inime-sed võivad elada kuni 15 aastat kauem, sest üks suudlus piken-dab eluiga ühe minuti võrra.

EsmE KassaKerilehed@postimees.ee

Viimsi südames asuvas Eesti esi-meses ökospaas Harmoonikum ootab ihu ja hinge eest hoolt kandma Mõisaproua kümblustu-ba. Lisaks sellele, et protseduuri-des kasutatavaid kosmeetikume valmistatakse kohapeal, võtab selles kunagises mõisa abihoo-nes vastu tõeliselt hubane kesk-kond.

Harmoonikumi perenaine Ene Lill seadis end oma pere-ga Viimsi mõisa külje all paik-nevasse ajaloolisse karjakastel-li sisse üle kümne aasta taga-si. 800-ruutmeetrisest pinnast sai esimese hooga möbleeritud alustamiseks hädavajalikud 30. Nüüd on aktiivne naine tervis-likku eluviisi väärtustades ja puhta keskkonna säilitamise eest seistes eeskujuks paljude-le teistele, juhtides muu hulgas Viimsi Ettevõtlike Daamide As-sotsiatsiooni ning olles ökolaste-aia Lillelapsed asutaja.

Omalaadses elustiilikes-kuses saab keha kosutada nii hoolitsustega kui tervisliku ja maitsva toiduga ning vaimu ergutada erinevate koolituste abil. Isekeskis on neid mahe-

Virgo mihKElsoo ja NElly VahtramaaRemedyWay

Ökoloogiline elustiil tähendab mõttemaailma teatavat muutust. Üha enam nähakse enda ümber maalähedust, mida materiaalsele heaolule keskenduv inimene pa-raku ei märka. Muutes aga oma elustiili ökoloogilisemaks, muu-tub meie arusaam ka meist en-dist. Teisenenud väärtushinnan-gud panevad meid rohkem en-dasse vaatama ja nii avab öko-loogiline mõtlemine uusi suundi, mida otseselt ökomõtlemiseks pidada ei saa, ent mis on siiski sellega seotud.

Meie emotsioonid on arene-nud evolutsiooni käigus kindla põhjusega. Need annavad meile võimaluse reageerida kiiresti vä-lisohtudele. Tundmused ei anna mitte ainult värvi ja sisu meie elu-le, vaid aitavad ka terveneda ning hoiavad haigusi eemal juba eos.

Geneetilised uuringud on kinnitanud, et emotsioonid osa-levad kõikide organite ja süs-teemide juhtimises, käivitades meie isetervenemise mehhanis-me ning sundides organismi te-gelema kõige vajalikumate prot-sessidega, näiteks taastumisega. Oma hinnangute ja suhtumise-ga suudame emotsioone juhti-

Öko ihule ja hingele

Iga suudlus pikendab eluiga ühe minuti võrra

SPAA. Kõrvuti laialt levinud tavaliste spaadega püüavad tähelepanu puhkekohad, kus mahemõtlemine au sees. Need on väiksemad, intiimsemad ja puudutavad hinge sügavamalt.

PUUDUTUSE VÄGI. Oskus hinnata ja soovida inimlikkust puudutab meid rohkem, kui kiires elutempos märgatagi oskame.

puhKus

tErVis

kosmeetika või -toidukoolitusi firmadele naljatamisi kutsutud stressi preventatsiooni päeva-deks või isegi ellujäämiskursus-teks. Ega see nii väga vale ole-gi, kui kõrva taha panna eluli-selt olulised tarkused ning sa-mas lülitada end välja argipäe-vasest tormamisest.

Hubasel tundel Harmooni-kumi vanas ja auväärse ajalooga hoones, mis oli aktiivselt kasu-tusel 19.–20. sajandil, on oma osa interjööril, kus valdavalt kasuta-tud vanu või taaskasutatud ma-terjale ja esemeid. «Meil on pal-jud nõud teisel ringil ning köö-gis on kasutatud profitehnika,» tunnistab Ene Lill ilma igasu-guse valehäbita, vaid just ring-lust ja keskkonnasäästlikkust esile tuues.

Oma kosmeetikaLaudu katab eestlasele ko-

dune linane kangas, mis sealsa-mas majas väikeses õmblusatel-jees laudlinaks kokku vurista-tud. «Linane on täiesti ökoloo-giline materjal meie tingimus-tes ning kestab ka hästi.» Siin-kohal tulebki mängu oluline as-pekt, kust tooraine saadakse – see võib olla igati keskkonna-säästlikult tehtud, ent kui pärit maailma kuklapoolelt, siis pole sugugi enam nii öko.

Üheks ise kosmeetikumi-

da. Tundeelamusi õigesti suuna-tes oleme võimelised vältima ka paljude haiguste arenemist.

Õnn ei peitu rahas, vaid puudutustes

Teaduslikult on tuvastatud, et kõikidel imetajatel, eriti ini-mestel, on suur vajadus emotsio-naalse sideme järele. Vaimne lä-hedus teistega on meie arengu-le sama tähtis kui vesi või hap-nik. Emotsionaalne side pole vähem oluline tegur ravimisel kui arstim või isegi kirurgiline operatsioon. Näiteks on tuvas-tatud, et enneaegselt sündinud lapsi kuvöösis puudutades taga-takse nende areng ja kasv. Ei ole ka juhuslik, et ema oma haiget saanud lapse muhku või haava suudleb ja silitab.

Emotsionaalne side kahe ini-mese vahel tekib puudutamise, kallistuste ja suudluste kaudu. Mida rohkem on meil kontak-te oma lähedastega, seda enam stimuleerib organism loodusli-ku mõnu tekitamise mehhanis-mi. Emotsionaalne side muudab meid tundlikumaks ning edaspi-di naudime ka väiksemaid posi-tiivseid toiminguid rohkem. Hea emotsionaalse auraga inimene tunneb rõõmu sõpradega suht-lemisest, raamatu lugemisest, ko-duloomadest, heast söögist ja ise-gi mööduva inimese naeratusest. Nii on organismil lihtne vältida stressi, rääkimata depressioonist.

Harmoonikumis ootavad külastajat nii mõnus kümblus kui ka ökotoit ja vastavad koolitused. Foto: Harmoonikum

ke lõõgastuda kamina ees ela-va tule paistel ning turgutada end tervisliku ampsuga «mõi-saköögist». Mõnusalt küdeval kaminal kükitavad kaks Budd-ha kuju, kel ka ilmselt oma roll hea energia hoidmisel, mis hoo-ne algusaegadest sees püsinud. «Kui loomadel oli hea olla, olid ka inimesed ümberringi õnneli-kud,» arvab Lill olevat hea ener-gia saladuseks.

Huvi tuntakse välismaaltÖkospaa kontseptsiooni vas-

tu on huvi tuntud ka väljaspool Eestit ning täpselt samad pake-tid on kasutusele võtnud näiteks Vihula mõis Lahemaal. Selleks on kokku pandud õigetes kogus-tes ja kooslustes nii-öelda taime-paketid, lisaks korraldatud vas-tav koolitus.

Milliseid kosmeetiku-me oleks aga mõistlik ise te-ha? Hetkeks lausa salapära-seks muutudes avaldab Ene Lill maailma lihtsaima meigi- eemaldaja saladuse – selleks olevat tavaline piim, või veel parem – rõõs koor. Kindlasti ta-sub ise kokku segada ka erine-vaid kehakoorijaid rafineerima-ta suhkru või (mere)soola põh-jal. Samuti saab kasutada kva-liteetseid toiduõlisid. Kõik, mis kõlbab süüa, on ka kehale ohu-tu, kõlab lihtne reegel.

20 || öko postimees, 1. aprill 2013

Eesti suuremad jaemüügiketid kinnitavad kui ühest suust – ökokaup kogub populaarsust. Samas on ökotoodete osakaal kogumüügist veel väike. Rimi ja Säästumarketi ketti operee-riva Rimi Eesti Food ASi kom-munikatsioonijuht Katrin Bats teab öelda, et see on alla kahe protsendi.

Trend on siiski kasvav. «Heaks näiteks on siinkohal tõ-siasi, et isegi kriisiaastatel, mil pea kõikides tootegruppides müük langes, jätkasid ökotoo-dete müügid kasvu,» ütleb Ba-ts. Mahetoodete müük kasvab ka Prismas. Ja seal, kus tarbi-jaid, seal ka pakkujaid. «Aasta-aastalt kasvab ettevõtete hulk, kes mahetooteid valmistavad või maale toovad,» ütles Pris-ma Peremarketi ASi turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadri Lainas. Mida rohkem pakutak-se, seda rohkem tuntakse huvi. Ja mida rohkem tuntakse huvi, seda rohkem pakutakse.

Lainase sõnul on ökotoode-te puhul populaarsed erinevad jahud, makaronid, kuivatatud puuviljad, suhkrud, moosid ja piimatooted. «Samas näeme, et tulevikus laieneb mahetoodete valik järjest enamatesse toote-gruppidesse,» lisab ta.

Katrin Bats toob välja, et Ri-mis poodlejad on hästi omaks võtnud Rimi omatoodete sar-ja I Love Eco. Lisaks sellele pa-kub Rimi oma kolmes kauplu-ses Talu Toidab kontseptsiooni, kus pakutakse kohalikke mahe- ja talutooteid.

Talutooted jaeketisKas mahe- ja ökotootmine

tähendab kohe ka kodumaise tootja eelistamist? Batsi sõnul võib täheldada, et kohalikke mahetootjaid eelistatakse nen-de tooterühmade puhul, mida ka n-ö tavatoote korral eelis-tatakse. Siinjuures saab rääki-da eelkõige piima- ja lihatoode-test. Kadri Lainas lisab nimis-tusse ka jahutooted. Katrin Ba-

Ökotooted üha enam moesTREND. Kuigi ökotoodete müük suuremates jaekettides on marginaalne, siis märgata võib stabiilset kasvu. Nii kuidas nõudmine, nõnda ka pakkumine.

KauBaNdus

tsi sõnul aga näiteks mooside, tangainete ja muu kauba puhul pole päritolumaa tarbija jaoks nii oluline.

I Love Eco puhul on mahe-tooted pärit välismaalt, sest te-gemist on Rimi omanikfirma ICA väljatöötatud ökoloogilise tootesarjaga. Kodumaist ma-hetoitu leiab suuremas koguses kolmest Rimist, kus asuvad Ta-lu Toidab nurgad. Koostöös et-tevõttega OÜ Talu Toidab pakub seal kaupa kuni 70 hankijat.

Kadri Lainase sõnul on ma-hetoit populaarne ka teispool lahte. «Soomes on mahetoodete müük veel suurem ning koha-likku mahetootjat eelistatakse seal selgemalt kui Eestis.»

Möödunud aastal tegutses Eestis 40 spetsialiseerunud öko-

poodi, Eesti kauplustes oli müü-gil 853 Eestis toodetud erinevat mahetoodet, selgus TNS Emori poolt põllumajandusministee-riumi tellimusel tehtud mahe-toodete turu uuringust.

Uuring näitab hetkeseisuPõllumajandusminister He-

lir-Valdor Seederi sõnul on ma-hetootmisel potentsiaali saada konkurentsivõimeliseks majan-dusharuks, kui mahepõlluma-jandusmaa kõrval hakkab kas-vama ka toodangu maht.

«Nõudlus ületab praegu pakkumist ja mahedana too-detud toit jõuab tihti poeleti-le tavatoodanguna. Lisaks ma-hepõllumajandusmaale ja toot-jate-käitlejate arvule peab suu-renema ka toodang,» sõnas mi-nister Seeder uuringut veebrua-ri lõpul esitledes. «Uues maaelu arengukavas soovime maheda-le luua täiesti oma alaprogram-mi. Mahetoodangu töötlemise ja tarbijani jõudmise kasv on prioriteet.»

Rimis on koha leidnud oma kaupa pakkuvad kodumaised mahetootjad. Foto: rimi

Mahetoodete sortimendist oli kõige suurem tootevalik te-raviljatoodete kategoorias – kokku 250 tootenimetust, mis moodustab 29% mahetoodete sortimendist. Populaarsuselt järgnesid ürdid ja teed (26%, kokku 221 erinevat tootenime-tust). Juba väiksem oli puuvil-jade, marjade ja neist valmista-tud toodete (16%, 139 tooteni-metust) ja kartuli, juurviljade (13%, 111 tootenimetust) valik.

Alla 10% osakaaluga ko-gu sortimendist olid piimatoo-ted (8%, 72 tootenimetust), li-ha (3%, 28 tootenimetust), me-si ja meetooted (2%, 19 tooteni-metust). Aasta jooksul oli müü-gis ka viis tootenimetust mahe-mune ja kaheksa nimetust ma-hemaiustusi.

2011. aastal müüdi nii koha-likku kui imporditud mahekau-pa pea 20 miljoni euro väärtu-ses. Eestis toodetud mahekau-ba osakaal jaekäibes oli vaid 0,47%, mida on küll 0,11% võr-ra rohkem kui 2010. aastal.

Tervislik toitumine viib ökotoiduni!

Eestlane pole eriti ökousku, küll on aga meie inimeste jaoks täh-tis toidu kodumaine päritolu. Sa-mas ei saa kuidagi öelda, et öko- või mahetoodetel poleks Ees-tis turgu. Vastupidi, nendel kau-

padel on kindel ja väga lojaalne ostjaskond, kuid kõigist ostjatest moodustavad nad väikese prot-sendi. Seega on tegu nišitoodetega, mille osakaal on siiski aasta-aastalt tõusnud. Eestlaste tead-mised tervislikust toitumisest on küll suurene-nud, kuid tihti ei võimalda toote kõrgem hind seda ostukorvi panna. Seejuures on oluline lisa-da, et eestlane eelistab Eestis valmistatud öko-tooteid importkaubale, aga sama käitumist tä-heldame ka muu toidukauba müügi puhul. On selge, et banaani ja tuunikala Eestist ei saa, aga liha- ja piimatoodete ning köögiviljade puhul on importtoodete osakaal marginaalne.

Ökotoodete populaarsus sõltub paljuski too-tekategooriast, näiteks lastetoitude puhul pee-takse seda palju olulisemaks kui kuivainete või kiirtoidu puhul. Selveri lettidelt leiab ökotooteid enamikust tootekategooriatest, kõige popimad on lastetoit ja köögiviljad. Lastetoidu puhul on ökotoodete nõudlus järjest kasvanud ning vasta-valt sellele on tootjad sortimenti muutnud ning meie valikut täiendanud. Praeguseks on ligi poo-led Selveri lettidelt leitavad lastetoidud ökomär-gistusega.

Ka leiva ja saia puhul võib öelda, et nõudlust oleks rohkem kui praegu on pakkumist. Väi-ketootjad ei suuda paraku suure jaeketi ootus-tele vastavaid koguseid toota ja suured tootjad ei suuda tagada kõiki mahetootele esitatavaid nõudeid. Ka mahedaid piimatooteid pakub Ees-tis vaid paar firmat, osalt toome neid ka teistest Euroopa riikidest. Parem on olukord köögivilja osas, mida Eesti tootjad samuti pakuvad.

aNNiKa ViluSelveri avalike suhete juht

KOMMENTAAR

Nõudlus ületab praegu pakkumist ja mahedana toodetud toit jõuab tihti poeletile tavatoodanguna.

postimees, 1. aprill 2013 öko || 21

KULDaR KULLasEPPkuldar.kullasepp@postimees.ee

ELUSTIIL. Mõte ökoelupaigast vajab veel harjumist. Kui veel mõned aastad tagasi seostus ökoteemadega tõeline maalähedus, siis nüüd on see «kiiks» muutumas üha loomulikumaks osaks ellusuhtumisest, kirjutab Esme Kassak.

Mõte ökoelupaigast vajab veel harjumist

EsmE KassaKerilehed@postimees.ee

Öko tundub olevat jõudnud iga-le poole ning mõnegi skeptiku jaoks tähendab see eesliide au-tomaatselt krõbedamat hinda. Mõnes valdkonnas see ongi nii, kasvõi tehnoloogiliste erinevuste tõttu, toidu- ja ilumaailmas hin-nad aga pigem ühtlustuvad, sest tänu tarbija teadlikkuse suurene-misele on tootjadki pidanud te-gema uuendusi, kasutades loo-duslikumat päritolu koostist. Meie ise oma otsustega tarbija-na saame mõjutada poes paku-tava kvaliteeti, märgib ka kesk-konna säilimist oluliseks pidav terviseklubi Harmoonikum pe-renaine Ene Lill. Üha enam osa-takse toidupoes silte lugeda ning soovida kehahoolduseks võima-likult ihusõbralikke kreeme. Ent sama palju kui meie tervislikku seisundit mõjutavad toit ja keha-le määritav, on oluline igapäeva-ne keskkond.

Hubane ja tervislik Tuntumatest ökoehitistest

meenub Põhuteater, mis tegi il-ma Kultuuripealinn Tallinn 2011 raames. Selliseid sada protsenti ökoehitisi tuleb tänapäeva ehi-tuses Eestis ette napi 1–2% pii-res, nendib Säästva Renoveeri-mise Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto. «Aktiivselt mõtleb öko-loogiliselt puhtale ja tervislikule keskkonnale kümmekond prot-senti inimestest. See, et kasuta-takse kestvaid ja tervislikumaid materjale, on suur asi,» tõdeb ta. Üks olulisi põhjuseid, miks loo-duslikke materjale ehituses kasu-tada, ongi tervis. «Toiduallergiaid mõistetakse juba hästi, aga ka elukeskkond on väga tähtis. Hin-gamisteede haigused on kõik sel-lega seotud,» märgib Elvisto. Näi-teks lubikrohv puhastab õhku ja tasakaalustab õhuniiskust, sa-vikrohv parandab ruumide mik-rokliimat, tasakaalustades õhu-niiskust ja temperatuuri. Savi-krohviga majas elamine vähen-dab haigestumist hingamistee-de ja nahahaigustesse, savikrohv loob allergiavaba keskkonna, tut-vustab Ökoprojekt oma veebi-lehel. Looduslike värvide tüüpe on erinevaid ja valikul tuleb läh-

Foto: karen Härms

tuda kasutuskohast ja eesmär-gist, tuntuim neist on kaseiin- ehk kohupiimavärv. Looduslikud materjalid mõjuvad hubasemalt ega jää püsivuselt alla n-ö tava-materjalidele, kestes isegi kauem.

Kvaliteetne ja omanäolineSäästva Renoveerimise Info-

keskus asutati 2001. aastal, kui renoveeriti infokeskusele hoone Kalamajas, eesmärgiks säästva-te lahenduste ja materjalide pak-kumine. Paljud teisedki mõtes-tatud ehitusega otse või kau-de tegelevad ettevõtmised asu-vad keskkonnast tingitult Kala-maja piirkonnas. Tarmo Elvisto muigab, et toona polnud miljöö-väärtuslikust keskkonnast juttu-gi, oli lihtsalt agul, ent seegi sõna on aja möödudes teise kõla saa-nud. Miljööväärtuslikuma. «Oli terve hulk maju ja puudus sel-ge kontseptsioon, kuidas nende-ga edasi minna,» meenutab ta. Nüüdseks on Kalamaja drastili-selt muutunud, ikka paremuse poole, ning loomeinimesi lausa tõmbab sinna.

Looduslike materjalide ka-suks räägib tervislikkuse kõr-val tootmise väiksem energia-kulukus ja sellest tulenev kesk-konnasäästlikkus. Veelgi konk-reetsemalt hoiab keskkon-da ja arvestab ressursside pii-ratusega materjalide taaskasu-tus. Ent on midagi veel, mis va-na materjali uuesti kasutuse-le võtmise kasuks räägib. «See materjal on fantastiline!» kuu-lutab sisearhitekt Katrin Em-mus värskest taaskasutuset-tevõtmisest Since Design, mis «peab jahti» vanadele, lammu-tamisele kuuluvatele majadele. «150 aastat tagasi võeti puud maha kindlal ajal, veebruari-kuus vanakuu kõval ajal. Siis oli puu «surnud» ja kestis kauem. Viis aastat pidi veel puu seis-ma ja alles siis hakati ehitama. Nüüd käib kõik korraga, kunst-lik kuivatus ja töösse, sisuliselt puu elab veel. See ei ole võrrel-dav toonase kvaliteediga,» jutus-tab ta. Since Design kasutab ma-terjale aastatest 1870–1940 ning

on valmis igale tootele juurde pa-nema selle materjali senise elu-loo koos piltidega. Õilsad ideed ei toimi aga iseenesest, ka too-de peab olema eristuv. Neljaliik-melisest tiimist on Emmus värs-keim ja tema kui ainsa naisterah-va õlul lasub tootedisain. Kõige populaarsemaks esemeks on ku-junenud vanasse aknaraami di-sainitud peegel. Siin saavad kok-ku nõudlus konkreetse toote jä-rele, keskkonnasäästlikkus ja erakordne disain – üht pole tei-seta ja öko on vaid üks osa ärist, sest konkureerida tuleb ikka sa-

Kodu

madel alustel. Ajujahi konkursil esitleti ka kiiksuga peeglit, kus ülemine väiksem raam käib tah-velsõnumiga lahti, kuid eestla-ne on oma valikutes pigem kon-servatiivne. Märksa kindlam va-lik on vanadest lippidest ja lau-dadest valmistatud stiilsed lil-le- ja maitsetaimekastid. Kuna materjal on alati erisugune, siis mingit masstööstust aretada ei saa ning see teeb toote võrreldes mis tahes kauplusest saadavaga kallimaks. «Täie mõistuse juures olev tisler, kel puudub loomingu-line soon, ei võta sellist tööd et-te, sest kõik need naelad ja muu sarnane on lisakulutus,» tunnis-tab Katrin Emmus ning võtab hästi kokku ökonduse ehituse vallas, tõdedes, et inimese hari-mine on ses ettevõtmises kõige suurem töö.

Mitte alati kallimHooaja trendide kohaselt

teeb sisekujunduses ilma kõik loodusega seonduv, soosides ökot. Kui enamasti on aga tren-did mööduvad ja kodus iga «uue tuule» peale sisustust ei muuda, siis öko on midagi enamat kui lihtsalt üks moevool – see on mõtteviis. Kui nutikalt plaanida, siis ei pruugi öko tingimata kal-lim olla. Sisekujundaja Monika Kaska kinnitab, et kui klient on kahevahel, kas osta Hiinas val-mistatud MDF-materjalist möö-bel või leida siitsamast vanakraa-mipoodidest puidust kapikene,

Kui me anname uue elu mööblile, mis on vastu pidanud aastakümneid, siis kestab see

veel paarkümmend aastat.

Lubikrohv puhastab õhku ja tasakaalustab õhuniiskust, savikrohv parandab ruumide mikrokliimat.

siis õhutab ta alati viimast va-lima. «Siin ei kehti küll reegel, et see on kallim kui poest oste-tud uus mööbliese. Olen lausa va-nadest lauajuppidest meisterda-nud puuseppade abiga erinevaid esemeid, lampe, töötasapindasid, rääkimata kappidest ja aknalau-dadest,» jutustab ta. «Aga see on täiesti maitseasi. Mõnele inime-sele kohe ei istu vanad asjad oma kodus. Mul on vedanud – minu tehtud kodudes on pea alati mi-dagi vana ka. Ma lihtsalt armas-tan vanu asju ja mulle meeldib neile uut elu sisse puhuda. Tei-ne põhjus on ka vastupidavuses. Kui me ikkagi anname uue elu mööblile, mis on vastu pidanud aastakümneid, siis tõenäosus, et

see kestab veel paarkümmend aastat, on suur.» Tänapäevased kunstmaterjalidest esemed kipu-vad juba paari aastaga käes lagu-nema ja siis on see surnud ring, kuna vajame uut asja asemele. Palju saab korda saata ka oma kätega, olgu selleks lihtsamat sorti puidu- või käsitöö. «Julgus-tan alati peresid midagi ise te-gema, sest see tunne, et oled ise midagi ära teinud, on nii võimas. Olgu selleks laudlina heegelda-mine, kardinate õmblemine, va-na kapi kordategemine, lampi-de valmistamine või trepi vär-vimine,» jutustab Kaska. Sellis-te väiksemate sisustuselementi-de kaudu saab lihtsal moel kodu vastavalt hooajale värskendada.

22 || öko postimees, 1. aprill 2013