Üleriigiline Õpilaste teaduskonverents...–3.5. – reklaam, filmid, telemängud, varia ja huumor...

ÜLERIIGILINE ÕPILASTE

TEADUSKONVERENTS

SAAREMAA MINITEADUSPÄEVAD

16.-18. NOVEMBRIL 2007

KURESSAARES

Konverentsi korraldaja: Saaremaa Ühisgümnaasium, www.syg.edu.ee Logo motiivi autor: Ingel Soop (12 a.), Kärdla Ühisgümnaasium Kogumiku toimetaja: Indrek Peil © Saaremaa Ühisgümnaasium 2007

KONVERENTS SAAREMAA KONVERENTS SAAREMAA KONVERENTS SAAREMAA KONVERENTS SAAREMAA MINITEADUSPÄEVAD 2OO7 MINITEADUSPÄEVAD 2OO7 MINITEADUSPÄEVAD 2OO7 MINITEADUSPÄEVAD 2OO7

Saaremaa 3 Kuressaare

SAAREMAA MINITEADUSPÄEVADE AJAKAVA Reede, 16. november

12.00-13.00 Osavõtjate saabumine ja registreerimine

13.00-14.30 Miniteaduspäevade avamine, õpilaste ettekanded: Kaisa Alikas — Tartu Descartes'i Lütseum Triin Jõgi — Kuressaare Gümnaasium Anna Talvi — Lümanda Põhikool

14.30-15.15 Lõuna

14.30-14.45 Nõupidamine juhendajate ja koolide esindajatega

15.15-16.00 Ettekandestendide ülespanek

16.00-17.30 Füüs.-mat. doktor Jaak Jaaniste loeng, suulised ettekanded Hillar Liiv — Saaremaa Ühisgümnaasium Marju Vassiljev, Monika Kinguste, Kadi Salumets, Enelin Treffner, Kristi Kalamäe — Esku-Kamari Kool Signe Toom — Saaremaa Ühisgümnaasium

17.30-17.50 Kohvipaus

17.50-19.20 Suulised ettekanded Mari Pajussaar — Kuressaare Gümnaasium Maris Mägi — Saaremaa Ühisgümnaasium Maren Toomsalu — Saaremaa Ühisgümnaasium Liis Kalmet — Viljandi Maagümnaasium Marianna Laht — Kuressaare Gümnaasium


19.40-20.15 Päeva kokkuvõte, tagasiside superviisorilt

20.15-21.00 Õhtusöök

21.00-... Meelelahutus: SÜG-i Kabareetrupi etendus

24.00 Koolimaja suletakse ja antakse turvafirma valve alla



Laupäev, 17. november

09.00-09.30 Hommikusöök

09.30-11.00 Stendiettekannete esitamine ja vaatamine

11.00-12.00 Suulised ettekanded Kaja Pukk — Saaremaa Ühisgümnaasium Liisa Saaremäel, Kaisa Papp — Saaremaa Ühisgümnaasium Annika Soom — Saaremaa Ühisgümnaasium Laura Oolup — Kuressaare Gümnaasium


12.20-13.50 Suulised ettekanded Mare Laan — Tartu Descartes'i Lütseum Triinu Lomp — Kuressaare Gümnaasium Raili Kukk — Viljandi Maagümnaasium Janno Tilk — Kuressaare Gümnaasium Karl Kuuse, Priit Pikkas, Virgo Vahenõmm — EMA Merekool

13.50-14.30 Lõuna

14.30-18.30 Väljasõit töötubade toimumispaika, töö töötubades

18.30-19.00 Päeva kokkuvõte, tagasiside superviisoritelt

19.00-20.00 Teadustund

20.15-21.00 Õhtusöök

21.00-21.30 Lõpetamine ja tublide tunnustamine

21.30-... Meelelahutus: Füüsikaõhtu

24.00 Koolimaja suletakse ja antakse turvafirma valve alla Pühapäev, 18. november Tagasi koju



SAAREMAA MINITEADUSPÄEVADE SUULISED ETTEKANDED

MILLISED FAKTORID MÕJUTAVAD KÕIGE ENAM

INIMESTE OTSUSEID ENDALE KOERI VALIDES?

Autor: Kaisa Alikas Kool: Tartu Descartes'i Lütseum Juhendaja: Reet Lõpp

Minu huviorbiiti kuuluvad koerad. Ma pole just suur loomasõber, aga koeri armastan ma erandina väga, sest nad sümboliseerivad minu jaoks lojaalsust, truudust, tingimusteta sõprust, tänulikkust ning üllameelsust.

Ma otsustasin sellel teemal kirjutada, kuna mind on alati nii teiste kui ka endi koeri silmitsedes tulnud meelde küsimus, mis on mind juba pikemat aega huvitanud: mille põhjal inimesed üldse koeri endale valivad, kas välimuse, iseloomu, sünnipäraste eelduste või hoopis millegi muu alusel.

Mulle on jäänud mulje, nagu inimesed soetaksid endile koeri liiga kergekäeliselt, võtmata arvesse sellega kaasnevaid muudatusi ja lisakohustusi, kaalumata läbi asjatundjate soovitusi, lähtudes koera valikul vaid välimusest. Minu uurimistöö eesmärgiks on teada saada, millised faktorid mõjutavad inimeste otsuseid endale koeri valides kõige rohkem ning millised kõige vähem. Enne uurimistöö alustamist püstitasin hüpoteesi, et inimesed valivad endale koeri eelkõige nende välimuse ja laste olemasolu alusel. Arvasin, et vähem tähtsat rolli mängivad koera valikul sünnipärased eeldused ja vastuvõtlikkus haigustele.

Küsitluse ankeedid sisaldasid 14 küsimust, millele vastasid 40 inimest, neist 20 linnast ja 20 maalt. Töö jaguneb kaheks osaks: esimeses kirjeldan raamatutest ja koerakasvatajatelt saadud soovitusi, mida peaks arvestama koera võtmisel, teises osas analüüsin küsitluse tulemusi.

Minu hüpotees leidis kinnitust osaliselt. Kui mina uskusin, et peamised faktorid, mille järgi inimesed endale koeri valivad, on välimus ja laste olemasolu, siis vastanute põhjal otsustades olid nendeks pigem hooldatavus ja tõug. Minu arvamus langes vastanute omaga kokku sel kohal, kus inimeste otsuseid kõige vähem mõjutatavateks teguriteks osutusid sünnipärased eeldused ja vastuvõtlikkus haigustele.



Uurimistöö võtan kokku inimeste teadlikkusega oma koertest: kas küsimuste vastused olid põhjalikud, sisukad ning täpsed või lakoonilised ja vähe informatsiooni andvad. Oma arusaamadest lähtuvalt selgitan ka varieerumise põhjusi linna- ja maaelanike vahel.

HOBU KUVVAT TÕUOMADUSTE VÕRDELMINE JA ARENGU ANALÜÜS

Autor: Triin Jõgi Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendaja: Sirje Kereme

Hobu Kuvvat on Saaremaal Haamse tallis kasvanud 6-aastane eesti ja ahhal-tekiini tõu ristandist ruun.

Töö referatiivne osa tutvustab hobusetõugude jaotamist, hobust aegade muutuses, eesti ja ahhal-tekiini tõugude ajalugu.

Omauurimuslikus osas on võrreldud hobu Kuvvati omadusi eesti ja ahhal-tekiini tõu omadustega, antud ülevaade hobuse ja tema hooldaja arenguteest, hobuse ja treeneri suhetest ning sooritatud katse, kus autor õpetas kahele hobusele taguotsapöörde sooritamist tõestamaks, et hobu Kuvvat on kiirem õppija.

EESTI HOBUSEGA KAASLEVAD LIIGID MÄNNIMÄE TALUS SAAREMAAL

Autor: Anna Talvi Kool: Lümanda Põhikool Juhendajad: Liia Raun, Tiina Talvi

Männimäe talu kahe eesti tõugu hobuse vaatluste põhjal on koostatud uurimistöö. mis käsitleb eesti hobusega kaaslevaid liike (vaatluse all on taimed, seened, putukad, parasiidid, linnud).



LÕUNA-URVALIND SAAREMAAL +STEND

Autor: Hillar Liiv Kool: Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendajad: Inge Vahter, Mart Mölder, Mati Martinson

Urvalind on mitmekesine arvukate liikide ja alamliikidega linnuperekond. Harilik urvalind (Carduelis flammea flammea) on tavaline Eestis talvituv vintlane, kelle pesitsusalad jäävad põhjapoolsete maade metsatundra aladele. Lõunapoolsema levikuga on lõuna-urvalind (Carduelis flammea cabaret), kes pesitseb Lääne-Euroopas ja kelle areaal viimastel aastatel laieneb ning Eestile läheneb.

Tõestamaks lõuna – urvalinnu esinemist Eestis tehti aastatel 2004-2006 Sõrve linnujaamas lindude mõõdistamisi, mille tulemustest koostati käesolev uurimistöö.

Selle uurimistöö eesmärkideks olid: 1. tuvastada lõuna-urvalinnu esinemine Eestis; 2. võrrelda kahte erinevat urvalinnu alamliiki; 3. anda kirjandusallikate alusel ülevaade urvalindude bioloogiast ja sarnaste

liikide morfoloogiast.

Käesoleva uurimistöö hüpoteesiks sai püstitatud: Sõrve linnujaamas esineb lõuna-urvalind (Carduelis flammea cabaret). See tõestaks omakorda, et lõuna-urvalind tuleb ka Eestisse talvituma ja läbirändele.

Urvalinde püüti Sõrve Sääre linnujaamas, mis paikneb Sääre tipul piirivalvekordoni taga. Urvalindude püügiks kasutati Sõrves spetsiaalset linnupüügiks kohandatud nakkevõrgust püünist pikkusega 20 m ja kõrgusega 2.5 m, mis asus linnujaama kõrval, kuuskedega ääristatud teel. Püütud linde võrreldi omavahel vastavalt keha piirkondadele.



MESILASTE OSATÄHTSUS INIMESTE ELUS +STEND

Autorid: Marju Vassiljev, Monika Kinguste, Kadi Salumets, Kristi Kalamäe, Enelin Treffner

Kool: Esku-Kamari Kool Juhendajad: Jane Müllerson, Maarika Isotamm

Mesilased

1. Mesilaste elu-olu: - Kes nad on? - Midagi huvitavat mesilastest. - Liigid

2. Töökorralduse tähtsus mesilasperes: - töökorraldus tarus (ülesanded, ehitus) - mee korjamine - ohud

Mee vajalikkus ja osatähtsus inimeste elus

1. Mee valmimine

2. Mee vajalikkus: - tervis - ravimid - heaolu

KIMALASED JA NENDE TOIDUTAIMED +STEND

Autor: Signe Toom Kool: Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendajad: Inge Vahter, Mart Mölder

Saaremaa on kimalasterikas maa, sest Saaremaa kliima on sobiv mitmete erinevate taimeliikide kasvamiseks ja õitsemiseks. Eriti liigirikkad on põllu- ja kraaviäärsed alad ning kesapõllud. Need paigad on kimalastele kõige paremad kohad nektari ja õietolmu kogumiseks. Täpselt on teadmata, kui palju nendel aladel kimalasi esineb ja missuguseid toidutaimi nad eelistavad. Selgitamaks



kimalaste erinevate liikide esinemist Saaremaal ja eri liiki kimalaste toidu-taimede eelistusi viidi läbi kimalaste uurimine kümnes erinevas paigas 2006. a.

Töö eesmärgid olid: 4. Selgitada kimalaste liigiline koosseis Saaremaal. 5. Uurida välja eri liiki kimalaste toidutaimede eelistused. 6. Esitada ülevaade kirjanduse andmetel kimalaste bioloogiast.

Töö hüpoteesiks seati väide, et tänu liigirikkale õitsvale taimestikule on ka kimalasi Saaremaal palju erinevaid liike.

Kimalaste vaatlemine Saaremaa kümne talu põldude ja karjamaade äärtel toimus 2006. aasta suvel kolmel korral: juunis, juulis, augustis. Piirkondades läbiti poole kilomeetri pikkune ja kahe meetri laiune trass, kus registreeriti kõik kimalased liigiti ja taimed, mille õie peal nad parajasti asusid.

Kümne tuhande ruutmeetrisel vaatluspiirkonnal esines kokku 950 kimalast 16 liigist. 77-st vaatlustrassidel esinenud õitsevast taimest leidus kimalasi 26 taimeliigi õitel. Kimalastest esines kõige rohkem kivikimalasi, kokku 217 isendit. Kõige rohkem leiti kimalasi põldjumika õitelt, kokku 351 kimalast. Talle järgnes ussikeel 246 isendiga. Teiste taimede pealt leiti märksa vähem kimalasi. Töö eesmärgid said täidetud.

Töö hüpotees, et Saaremaal on kimalasi liigirikkalt, leidis kinnitust. 19 võimalikust liigist leiti 16. Leidmata liikidest oli ainult ristikukimalane selline, keda oleks võinud Saaremaalt leida. Ülejäänute esinemine on isegi Eestis kahtlane.

KAITSEVÄE POPULAARSUS NOORMEESTE SEAS

Autor: Mari Pajussaar Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendaja: Sirje Kereme

Töö sisaldab kaitsejõudude ja kaitseväega ning ajateenistusega seotud referatiivset osa. Järgnev osa käsitleb ajaloolist osa, kus on kajastatud Eesti kaitseväe kujunemine alates muinasajast ja toodud välja tähtsamad sündmused Eesti kaitseväe ajaloost.

Töö põhiosa moodustab omauuring, kus on koostatud küsimustikud, mis hankisid informatsiooni läbitud ajateenistuste, kestva teenistuse ja oma teenistust ootavate noormeeste kohta. Saadud vastuseid analüüsiti lähtudes töö eesmärkidest ja püstitatud hüpoteesidest.



TELEVISIOON FOLKLOORI KANDJANA

Autor: Maris Mägi Kool: Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendajad: Rita Ilves

Televisioonist jääb inimestele väga palju külge, kuna praeguseks võib noorte suust kuulda üpriski palju telest pärit ütlusi, siis otsustasin uurida, kui palju ja milliseid väljendeid on kasutusel Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas.

Töö koosneb kolmest erinevast peatükist. Esimene võtab enda alla lühikese ülevaate üldiselt folkloorist. Teine peatükk keskendub konkreetsetele väljenditele, nende kasutamisele, päritolule ja analüüsile:

1. Kasutamine – Väljendid on kasutuses kontekstist hoolimata. Kaks täpsustavat tabelit näidetega.

2. Päritolu – Keskendub õpilaste teadlikkusele fraasi päritolust.

3. Analüüs – See on koostatud kahe eelneva punkti tabelite põhjal kokku minu oma arvamuse põhjal, kus ja miks neid nii palju kasutatakse

3.1. –3.5. – Reklaam, filmid, telemängud, varia ja huumor on alapealkirjadeks päritolu järgi, et lahti seletada erinevate fraasidega seostuvat.

Kolmas peatükk keskendub televisioonist pärit mängudele:

Viimaste aastate jooksul on Eesti telemaastikule lisandunud tohutul hulgal telemänge. Viisin läbi kolmanda küsitluse viie küsimusega.

1. Milliseid televisioonist pärit mänge teatakse

2. Mida arvatakse nende mängimisest väljaspool televisiooni – erinevaid vastuseid olid viisteist

3. Milliseid nendest ollakse ise mänginud ja kus – põhivariantideks olid arvuti, seltskonnaüritused ja kool

4. Kas need on olnud telemängudele sarnasel või muudetud kujul? – Vastuseid võrdselt kummalegi osapoolele

5. Kas on nähtud telemänge parodeeritavat mõne esinemise tarbeks ja milliseid – paljud on välja toonud SÜG-i üritusi

Töö lisast on vähemuse poolt mainitud väljendeid ja väikene omaloominguline jutuke poiste omavahelisest kõnest, kus on kasutatud võimalikult palju väljendeid eelnevatest tabelitest.



Uurimistöö põhieesmärgiks oli välja selgitada, millised telest pärit fraasid on kõige levinumad ja praegu kasutusel gümnaasiumi õpilaste seas. Samuti ka televisioonist pärit mängude mängimine väljaspool televisiooni ja sellega seonduv.

E-KIRJANA LEVIV FOLKLOOR

Autor: Maren Toomsalu Kool: Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendajad: Rita Ilves

Emakeele olümpiaadi esimese vooru tööna koostasin uurimustöö teemal E-kirjana leviv folkloor. Uurimiseks valisin ühe alaliigi- ahelkirjad. Valik oli selline, sest olen ise nendega palju kokku puutunud, need on kergesti kättesaadavad ja nende uurimine tundus põnev. Uurimustöö raames kogusin ahelkirju, iseloomustasin neid gruppide kaupa ning korraldasin teemakohase küsitluse.

• 1. peatükk: Folkloori kandumine internetti. Folkloori muutumine ajaloos: suuline, kirjalik, Internetis.

• 2. peatükk: Ahelkirja mõiste. Rämpspost

• 3. peatükk: Ahelkirjade peamised tüübid. Lisades näited igale grupile.

1. Lihtsalt edasi saatmiseks mõeldud kirjad. Teemad: aktuaalsed sündmused, sõprus, võrdlused jne. Ei pea edasi saatma

2. Mängud. Küsimustele vastamine, vastus tähendab midagi kindlat sinu kohta. Peab edasi saatma, et soov täide läheks.

3. Internetisalmikud. Küsimused saatja kohta, saadetakse sõpradele, kõige populaarsemad, saatmine kohustuslik.

4. Abipalved. Rahaliselt kellegi aitamine pangakontole raha kandes või väidetakse, et kirja edasi saatmine annab kellelegi raha. Lihtsalt kirja näol teiste aitamine, otsitakse dokumente jm. Peab edasi saatma.

5. Kordi ümber maailma käinud kirjad. Õnnekirjad, ebausk, peab edasi saatma, muidu juhtub midagi halba, nn tõsielulised näited.

6. Hoiatused. Arvutiviiruste eest hoiatamine, teatud MSNi aadressi ei tohi lisada.



7. Ebausklike õnnekirjad. Lubatakse armastuse saabumist, kui kirja teatud aja jooksul edasi saadad.

• 4. peatükk: Küsitluse põhjal koostatud tabelid ja graafik.

• 5. peatükk: Tabeli analüüs. Vanuseline võrdlus, suurim erinevus: vanemad ei saada isegi huvitavaid kirju edasi, nooremad saadavad ka ebahuvitavaid.

• 6. peatükk: Ahelkirja näide.

TÜTARLAPSE SALMIKU OMAPÄRAST

Autor: Liis Kalmet Kool: Viljandi Maa-gümnaasium Juhendaja: Alli Lunter

Ettekanne iseloomustab tänapäeva tütarlapse salmiku sisu, selle põhiteemasid (nt. armastus) ja teksti vormi.

1) Salmik on kui raamat, mis kajastab inimese iseloomu, mõtteid ja tundeid, mida erinevates vormides avaldatakse.

2) Tütarlapse salmiku traditsioon on saanud alguse saksa preilide eeskujul 19. sajandil seoses eesti tüdrukute kirjaoskuse arenguga.

3) Esialgselt kasutati salmikuid soovituskirjadena, kuid aastatega on nende kasutusalad muutunud.

4) Varem populaarsete mälestussalmide asemele on viimasel ajal ilmunud palju meelelahutuslikku teksti.

5) Mälestusalbumitest arenesid välja joonistustega kaunistatud mälestuskaustikud, millest omakorda tekkisid küsimuste-vastuste vihikud ja ennustussalmikud.

6) Joonistussalmikutega alustavad lapsed tavaliselt juba esimeses klassis.

7) Sinna joonistatakse oma lemmikmuinasjuttude ja -filmide tegelasi ning mõnikord kirjutatakse juurde ka paar salmi.

8) Joonistussalmikutele järgnevad küsimuste-vastuste vihikud/salmikud, kus on küsimused, millega saadakse teada vastaja andmeid ja iseloomu.

9) Sageli küsib salmiku omanik vastajalt ka midagi salajast, nt. poissi, kes meeldib jne.



10) Järgmiseks etapiks oleks ennustuskaustik/salmik, mis sisaldab luuletusi, ütlusi, küsimusi, ennustusi, oraakleid jne.

11) Üldiselt võib öelda, et salmiku sisu järgi võib hinnata tütarlapse vanust ja huvisid.

12) Salmikusalmide põhiteemad on armastus, elumõte, elumured, unistused, salajased soovid ja tunded, mälestused jms.

13) Kõige tüüpilisem on oma mõtete avaldamine luuletuste kaudu.

14) Luuletusi kirjutatakse ka erinevates keeltes, kõige rohkem on salmikutes eesti-, siis inglise- ja siis venekeelseid luuletusi.

15) Kuna sageli kirjutatakse luuletusi sõbrannade salmikutest maha, siis tekib ühel luuletusel mitu, pisut erinevat varianti

16) Üpriski palju kirjutatakse salmikutesse ka erinevaid ütlusi ja mõtteteri, sageli just võrdlevas vormis, näiteks armastus on lukk, suudlus selle võti.

17) Mõtteteri kirjutatakse erinevatelt autoritelt, kuid ümberkirjutamisega on autorite nimed kaduma läinud.

18) Viimasel ajal on hakanud populaarseks muutuma ka lühikeste proosavormis tekstide kirjutamine, kus pannakse tavaliselt rõhku kas südamlikkusele või huumorile.

19) Küllaltki palju on salmikutes ka naljakaid ütlusi, nn kilde ning keerdküsimusi, mille eesmärk on inimest lollitada.

20) Juba aastakümneid on populaarsed olnud mitmesugused ennustused ja oraaklid, mille põhiteema on seotud armastusega ja tulevase abikaasaga.

21) Ennustuste ja oraaklite põhiteemad viitavad omakorda sellevanuseliste noorte lemmikjututeemadele.

22) Kuna üldiselt on salmikute autorid tüdrukud, siis poisse seal eriti heas valguses ei näidata.

PIDALITÕVEST SAAREMAAL

Autor: Marianna Laht Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendaja: Sirje Kereme

Juba ammustest aegadest valmistas inimkonnale muret üks väga raskete sümptomitega haigus. Haigus, kus kehaosad mädanesid ära, silmanägemine



halvenes ja taju kadus. Nähtavasti oli see haigus juba siis maailmas tuntud, kui pandi kirja esimene piibel.

Uurimistöö koostamisel huvitasid mind järgmised küsimused:

• Miks mõned inimese nakatusid leeprasse ja teised mitte?

• Kes oli Aleksander Paldrok?

• Kas tänapäeval võib see haigus uuesti katkuna Eestisse jõuda?

• Kas antud haiguse jaoks on leitud ravim?

• Kui paljud inimesed sellest haigusest midagi teavad?

Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid:

• Leepra on nakkav haigus;

• Neid inimesi peab ilmtingimata vältima;

• Leepra haigeid on maailmas väga vähe;

• Aleksander Paldrok leiutas vaktsiini leepra ravimiseks;

• Saaremaal leidis aset pikk katkuepideemia.

ÜMARMUDIL +STEND

Autor: Kaja Pukk Kool: Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendajad: Inge Vahter, Mart Mölder

SAAREMAA HARULDASED MERELOOMAD +STEND

Autorid: Liisa Saaremäel, Kaisa Papp Kool: Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendajad: Inge Vahter, Mart Mölder

Tutvustame erinevate haruldaste mereloomade (kalade, söörsuu ja imetaja) bioloogiat. jagasime nad 6 gruppi, vastavalt sellele, kuidas nad meie vetesse on sattunud.



KAALI METEORIIDIKRAATRI TAIMED +STEND

Autor: Annika Soom Kool: Saaremaa Ühisgümn. Juhendajad: Inge Vahter, Mart Mölder, Krista Takkis

Kaali meteoriidikraatrid on üks efektsemaid kraatrivälju Euroopas. Oma huvitava välimuse ja ajaloo tõttu on Kaali meteoriidikraater ka Saaremaa olulisemaid turismiobjekte. Sellega seoses on hakatud palju tähelepanu pöörama ka kraatri välimusele: peakraater ja selle ümbrus on puhastatud tihedast võsast ning nõlvu on hakatud sagedasti niitma.

Töö eesmärkideks seati:

1. Anda ülevaade Kaali meteoriidikraatri ajaloost, vanusest, geofüüsikalistest uuringutest Kaalis ja kaitseala tänapäevast ning tulevikust.

2. Anda teoreetiline ülevaade niitmise mõjust taimedele ja Kaali meteoriidikraatri taimkattest.

3. Võrrelda taimede nimekirju aastatel 1939 ning 2002 – 2006.

Uurimistöö hüpoteesid oli:

1. Võrreldes 1939. aastaga on toimunud taimeliikide nimekirjades mitmeid muutusi.

2. Kraatri ümbruse niitmine mõjutab sealset liigilist koosseisu.

Töö praktiline osa keskendub niitmise mõju uurimisele Kaali kraatri nõlvade taimkattele. Katseid alustati 2003. aasta varasuvel ning lõpetati 2006. aasta septembris, kokku viidi läbi kolmeteist analüüsi kümnes katseruudus.

Saadud tulemustest võis järeldada, et võrreldes 1939. aastaga on juurde tulnud 14 uut taimeliiki ning aastatel 2003 – 2006 ei dokumenteeritud 43 taimeliiki, mida leiti 1939. aastal. 2006. aastal oli katseruutudesse juurde tulnud 5 uut liiki.

Katsetest järeldus, et niitmise mõju taimkattele on suur ning seda just tänu trimmeriga niitmisele. Arvatavasti peaks esimene niitmine toimuma pärast kevadtaimede täielikku õitsemist ning teine võiks aset leida hilissuvel. Nii jõuavad enamus taimi oma elutsükli normaalselt läbida ning mõjutused on väiksemad.

Töös seatud eesmärgid täideti ning hüpotees leidis kinnitust.

.



KINDAD IGAPÄEVASTE ESEMETE MAAILMAS

Autor: Laura Oolup Kool: Kuressare Gümnaasium Juhendajad: Raili Kaubi Sirje Kereme

• On esemeid uuritud kinnaste ajalugu;

• leitud teavet kinnastest Eesti rahvatraditsioonis;

• saadud teada, mida tähendavad etnograafilised kindad;

• saadud infot tänapäevaste kinnaste ja nende kasutamise kohta;

• uuritud, milliseid kindaid kasutavad Kuressaare Gümnaasiumi õpilased ja millal töö autori sugulased esimesed kindad kudusid.

KAS JA KUIDAS MÕJUTAVAD VÄRVID INIMESI?

Autor: Mare Laan Kool: Tartu Descartes'i Lütseum Juhendaja: Reet Lõpp

On palju vaieldud ja arutletud selle üle, kas värvid, mis meid ümbritsevad, võiksid mõjuda kuidagi meie psüühikale. Erinevaid arvamusi selle kohta leidub palju. Mõningate inimeste meelest on värvidel meie elus väga tähtis roll, näiteks psühholoogide või mõne feng shui õpetlase arvates, kelle õpetusi, arusaama maailmast ja kõike selles toimuvat tavainimene ilmselt ei mõista ning peab seega ka naeruväärseks. Lihtsad inimesed, kes ei tea värvidest ja nende mõjust meie meeltele eriti midagi, ongi arvatavasti need, kellel puudub usk sellesse, et värvid võiksid meie psüühikale kuidagi mõjuda.

Kas värvid, mida me oma igapäevases riietuses kasutame, võiksid iseloomustada meie tundeid ja iseloomu? Ning kas tavainimese jaoks on üldse lihtne värvide mõju hinnata? Minu huvi antud teema vastu tekkiski nendele küsimustele vastuseid otsides. Nendele küsimustele vastuste leidmiseks võrdlesin Tartu Descartes´i Lütseumi kümnenda klassi õpilaste arvamust ning psühholoogia-alast kirjandust värvide mõjust inimese psüühikale.

Õpilaste arvamuse saamiseks koostasin küsitluslehe. Küsimustiku koostamisel toetusin isiklikele teadmistele ja psühholoogia õpikust (Psühholoogia gümnaasiumile,2002:180) saadud informatsioonile värvide mõjust inimesele.



Saadud tulemusi analüüsisin ja võrdlesin värvipsühholoogia raamatutest saadud informatsiooniga.

Küsitlusest saadud tulemused isegi üllatasid mind, kuna arvasin, et tavaliste inimeste arvamus värvide mõjust inimese psüühikale, erineb tugevalt spetsialistide poolt koostatud raamatutes leiduvast informatsioonist, kuid tuleb välja, et eksisin. Üldjuhul on arvamus mis tahes värvi mõjust inimese psüühikale õpilastel küllaltki sarnane kirjanduses leiduva infoga, lihtsalt raamatutest pärinev informatsioon on täpsem. Nii näiteks langesid kokku kirjanduses mainitu ja õpilaste arvamus mustast, et see on negatiivseid emotsioone inimestes esile kutsuv värv ning punasest, mis iseloomustab vihase näoilme ja agressiivse iseloomuga inimest. Kui õpilased pidasid valge värvi kandjat sõbraliku iseloomuga ja rõõmsa näoilmega inimeseks, siis kirjanduses peetakse valgesse riietunut külmaks ning eemalseisvaks. Samuti ei langenud kokku arvamus sinisest ning lillast värvist.

Sellele, kas värvid võiksid mõjuda inimeste psüühikale, vastas suurem osa õpilasi siiski jaatavalt, kuigi arvati, et värvide järgi kellegi iseloomu või näoilme iseloomustamine on äärmiselt raske. Ning peamisteks põhjusteks, miks värvide põhjal kellegi emotsioonide kirjeldamine on raske, toodi riietumistraditsioone, eelnevate teadmiste puudumist selles valdkonnas ning seda, et inimesed valivad oma riiete värve lihtsalt selle järgi, kas antud värv neile sobib või mitte.

Uurimistöö käigus jõudsin ka ise lõpuks selgusele, et värvid siiski avaldavad inimeste psüühikale mingit mõju, kuigi ma enne selle valdkonna lähemalt uurimist selles väites natuke siiski kahtlesin. Arvan, et antud teema parem tundmine võiks aidata inimestel end ümbritsevat maailma muuta palju rõõmsamaks ja meeldivamaks kohaks. Nii näiteks tuleks kasutada rahustavaid värve pingelistes olukordades või just energiat andvaid värve, kui tuntakse, et jõud on otsas.

VÄRVAINETE KEEMILISEST KOOSTISEST

Autor: Triinu Lomp Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendajad: Sirje Kereme Irja Truumaa

Inimesed on juba aegade algusest peale soovinud teada saada, mis toimub nende ümber. Keemia ongi üks nendest teadustest, mis annab inimesele selle võimaluse.



Juba mitu tuhat aastat e. Kr. uurisid inimesed, mida sisaldavad neid ümbritsevad kehad ja ained. Vanal ajal olid keemilised katsed raskemini teostatavad, kuid tänapäeval on katsete tegemine muutunud palju kergemaks.

Samas ei ole tänapäeval enam väga palju uut ja huvitavat avastada. Kuid leidub ikkagi ka inimesi, kes seda suudavad.

Kui võrrelda vanaaja inimeste eesmärke keemias, tänapäeva inimeste omadega, siis on see väga paljuski erinev. Juba mitu tuhat aastat e. Kr. uuriti, kuidas leiutada Tarkade Kivi ja Igavese Nooruse Eliksiiri. Tänapäeval on keemia kui teadusharu keskendunud pigem meditsiinile, kosmeetikale, toitlustusele jne.

Olles suur keemia huviline, saigi käesolev töö kirjutatud. Sooviks oli uurida ise keemia ja värvainete kohta läbi uuringute, küsitluste ja katsete.

Oma uurimistöö käigus tutvusin palju keemiaalase kirjandusega. Uurimustöö põhitõed sain raamatutest „Elementide keemia“ ja „Praktiline keemia“. Töö koostamise käigus viisin läbi kaks miniuuringut.

Esimeseks uuringuks oli kaubanduses õlivärvide koostiste kohta teave otsimine ning teine uuring oli inimeste teadmiste kohta keemias.

Esimese uuringu viisin läbi internetis küsitluse kaudu ning teine uuring sooritati suuliselt, küsimustele vastamisega. Valmistusin koos keemiaõpetajaga katseks, mille eesmärgiks oli tõestada, et tänapäeva õlivärvid sisaldavad värvipigmente. Selle katse tarbeks tutvusin ja uurisin väga palju selle alast kirjandust.

Keemia mõistmist tavainimesele teevad kergemaks ajalehed, ajakirjad, raamatud ja muidugi internet. Autor kasutas oma töös kirjandust, mis oli kirjutatud väga lihtsalt ja arusaadavalt.

PERENIMED HOLSTRE PÕHIKOOLIS

Autor: Raili Kukk Kool: Viljandi Maa-gümnaasium Juhendaja: Alli Lunter

Ettekanne kõneleb Holstre Põhikooli õpilaste ja töötajate perenimede sisust ning päritolust. Aluseks A. Musta liigitusalus.

1. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida perenimesid Holstre Põhikoolis ja teoreetiliste allikatena on kasutatud:

Henno, Kairit 2000. Eesti priinimed. AS PAKETT, lk 33-38



Must, Aadu 2000. Eestlaste perekonnaloo allikad. Võru: AS Võru Täht, lk. 52-54

Kurro, Karl ja Kurro, Kristiine 2007. Perekonnanimede panekust Eestis. URL= http://merge.starman.ee/genea/panekust.htm

2. Eestlaste perekonnanimede andmise-võtmise kohustus sätestati Liivimaal koos talurahva pärisorjusest vabastamisega 1819. a. seoses Liivimaa Talurahva Seadusega.

3. Alles 1822. a. 21. augusti ukaasiga andis Kubermanguvalitsus käsu, et 1823.a. jüripäevaks pidi olema priiks tunnistatud ja perekonnanimed antud pooltele talupoegadest ning 1824.a. jüripäevaks ülejäänud poolele taluperemeestest. Perekonnanimed võeti kasutusele ristinimede nappuse tõttu ja selleks, et oleks võimalik isikuid paremini eristada, kui neile on antud liikumisvabadus.

4. Eestis võetud nimede pingerea esikümnesse kuuluvad: 1. Saar, 2. Tamm, 3. Juhanson, 4. Lepik, 5. Sepp, 6. Karu, 7. Mägi, 8. Peterson, 9. Kukk, 10. Kask. Eesti perekonnanimede arv on väga suur. Perenimede panekul on olnud inspiratsiooniallikateks kõik see, mis on meie ümber.

5. Arvuka rühma moodustasid ka saksapärase -mann ja -son lõpuga nimed, neist viimane on patronüümset päritolu nimede liide, mis väljendas seda, kelle poeg nimesaaja oli, kuna "sohn" tähendab saksa keeles poega (http://merge.starman.ee/genea/panekust.htm)

6. Kanepis viidi nimede andmine läbi heal tasemel. Valdav osa nimedest on eestipärased, saksapäraseid on vaid mõni üksik. Nimede kordumist kihelkonna erinevates valdades esineb vähe.

7. Kanepi kihelkonnas olid väga rikkaks inspiratsiooniallikaks nimede valikul olnud hooned, töö- ja majapidamisriistad, materjalid ja muu igapäevases elus vajaminev. Esindatud olid ka söögi- ja joogilaud ning riide- ja ehetekirst.

8. Ammendamatuks inspiratsiooniallikaks nimede võtmisel oli ümbritsev loodus. Üsna palju nimesid said Kanepi talupojad looma- ja linnuriigist. Kuna tegemist oli talupoegade nimedega, on igati ootuspärane põllumajanduslike kõlvikute, põllukultuuride ja põllutööga seonduvate nimede esinemine.

9. Holstre koolis uuritavatest perenimedest kuulus kõige rohkem taimeriigi mõistete hulka ning paljud neist olid seotud sõnaga „mets”. Huvitavalt selgus, et ühes koolis võib esineda palju sarnase või sama lõpuga nimesid (nt Pikamäe, Lillemäe, Niinemäe, Raidmäe, Vahtramäe).



Mets, taimed ja nende osad – Mänd, Leppa, Nõmm, Nõmmik, Osi, Pihlak, Pärn, Pärna, Salomets, Rohtla, Salu, Sinimets, Taim, Tamm, Tammleht, Toomsoo, Uibopuu, Vahter, Varik.

10. Holstre kooli nimede hulgas leidub ka patronüüme ja eesnimesid: Laur, Reimo, Tõnisson, Tomson, Jaanus, Reinu.

11. Küsitlusest võis välja lugeda, et enamik inimesi on rahul oma perekonnanimega, sest nad on sellega harjunud. Mõningad üksikud vastajad ei olnud oma perenimega rahul ning tahaksid seda muuta.

12. Perenimedega seoses võib tekkida naljakaid juhtumeid, kui kohatakse sama või sarnase perenimega inimesi. Tihti kirjutatakse või hääldatakse perenimesid valesti, vahel isegi vahetatakse tähti. Teiste perenimede üle visatakse palju nalja ning vahel võivad nendest kujuneda isegi hüüdnimed.

13. Valdav osa Holstre kooli perekonnanimedest on eestipärased, osa neist on murdes või käändes ning see muudab nende tähenduste mõistmise raskemaks.

14. Võõrapäraseid nimesid esines ka ning kõigile nimedele oli raske tähendust leida Arvatavasti võib nende perenimede hulgas olla selliseid, mis on eesti keeles või lähimais sugulaskeeltes unustusse vajunud sõna või kirjapildis moondunud vorm. Kuigi paljud ei tea oma perenime tähendust, huvitab see siiski suurt osa inimesi.

15. Lisaks Holstre koolis õppivate ja töötavate isikute nimede päritolu uurimise kohta sai päritud ka nende isikute teadmisi oma esivanemate päritolu ja sugupuude kohta. Tulemused olid tagasihoidlikud. Vähe teatakse varasemaid esivanemaid. Teatakse vaid neid sugulasi, kes veel elavad, kellega läbi käiakse või neid, kellega on elus kohtutud. Koolilastel on huvi sugupuu vastu väikesem, kui täiskasvanutel. Inimesed ei mõtle igapäevaelus sellele, kes on nende esivanemad ning kust on nad oma kaugete juurtega pärit.

ILMAVAATLUSED JA -VÕRDLUSED JUUNI 2006 – JAANUAR 2007

Autor: Janno Tilk Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendaja: Sirje Kereme

Uurimustöö käigus jälgisin novembrist 2006 jaanuarini 2007 Eesti piires madalaima ja kõrgeima temperatuuri erinevust.



Võrdlesin Kuressaare, Võru ja Narva-Jõesuu temperatuuride erinevust ning püüdsin leida seoseid satelliitpiltidelt nähtavate õhumasside liikumise ja ilmamuutuste vahel.

Samuti kõrvutasin vanarahva ilmaennustamist oma mõõtmistel saadud tulemuste ja eelmise aasta tähelepanekutega.

G. FR. HÄNDELI MEREREISID +STEND

Autor: Karl Kuuse, Priit Pikkas, Virgo Vahenõmm Kool: Eesti Mereakadeemia Merekool Juhendaja: Sirje Medell

G. Fr. Händel on barokk-ajastu üks tähtsamatest heliloojatest. Maailm tunnustab teda eelkõige kui ooperi ja oratooriumi heliloojat. Ükski muusikaajalugu käsitsev raamat ega õpik ei jäta laiemalt kajastamata G. Fr. Händeli loomingut ega elulugu, tema panust muusikažanrite rikastamisel, arendamisel ja loomisel.

Gümnaasiumi õpikud ja õpetajate loengud Händelist mainivad ka tema paari reisi Londonisse, millest teine olevatki jäänud viimaseks reisiks Londonisse st ta ei naasnud enam Saksamaale, vaid tegi Inglismaal vahelduva eduga lõppkokkuvõttes suurt karjääri.

Meid, kui tulevasi laevajuhte, hakkas huvitama mitu küsimust. Millise laevaga Händel Londonisse sõitis, kui kaua kestis merereis, kes võis olla laeva kapten, kui palju maksis laevasõit mandrilt Londonisse, kas ja kui palju ta suhtles laevameeskonnaga?

Meie tees on, et kui oleks puudunud laevatransport mandri ja Inglismaa vahel, ei oleks Händel kohtunud Veneetsias oma tulevaste tööandjatega Inglismaalt ega oleks saanud rajada oma karjääri Londonis. Ilmselt oleks ta jäänud Hannoverisse või Itaaliasse. Hannover oleks meie arvamust mööda välistatud, sest ta pidas seda linna provintsiks ja sealsete inimeste prantsuse ja itaalia muusika matkimist väljakannatamatult halvaks. Võimalik, et ta oleks valinud oma uueks kodumaaks Itaalia.

Kuna laevareis Londonisse võis sõltuvalt ilmastikust kesta 2 päeva kuni 2 nädalat, kuid õpiku teksti põhjal ei olnud võimalik reisi aega määratleda, oli vaja leida täpsem aeg. Seda saab aga määrata ainult võimalike fikseeritud ja dokumentaalselt tõestatud faktide alusel. Meie valisime selleks Ištvan Barna „Kui Händel oleks pidanud päevikut...”, mis on koostatud Händeli kirjavahetuse ja muusikalise tegevuse daatumite põhjal. Mitmest raamatust võib leida vihjeid



„käis korraks kodumaal”, „jäi mõneks ajaks Inglismaale”, „märtsi lõpus naases kodumaale”, „juunis lõppes Londonis ooperi hooaeg, ta pidi sõitma koju” jms. Selle põhjal koostasime reisigraafiku, millest selgus, et ainuüksi Londoni ja mandri vahet sõitis Händel 20 korda. Kui oletada, et ta sõitis ka Veneetsiasse ja tagasi laeval, siis toimus Händeli elus kokku 22 merereisi. Mõõtsime merereisi pikkuse Hamburgist Londonisse, Amsterdamist Londonisse ning saadud andmete põhjal koostatud reisigraafiku alusel arvutasime oletusliku merereiside kestvused ning nende kogusumma.

On säilunud dokument, mis tõestab, et G. Fr. Händel oli South Sea Company aktsionär, omades aktsiaid 500 naela väärtuses. Olles majanduslikes raskustes, tülis kuningas Georg I ning jäädes ilma kuninganna Anne määratud rahalisest toetusest, palub Händel 1716 aastal SSC-lt rahalist toetust kojusõiduks Hannoveri. SSC oli ka üks Londoni muusikaakadeemia ja Kuningliku Ooperiteatri, mille juhiks ja peadirigendiks Händel valiti, rajamise rahastajatest. Laevaohvitserid said lisaks mereharidusele ka hea muusikalise hariduse. Laevas oli reeglina mõni muusikainstrument, millel ohvitserid vabal ajal musitseerisid ja purjelaevadel kasutati töö hõlbustamiseks shanty-madruse laule. Võimalik, et nii mõnigi laeval kuuldud shanty-meloodia jõudis Händeli loomingusse. See on meie valitud teema üks edaspidiste uuringute ülesandeid. Lõpptulemusena oleme plaaninud kostöös merekooli õpetajatega koostada uuritud materjalide põhjal lisaõppematerjal.

Kellele on seda uuringut vaja? Arvame, et huviring on lai. Kindlasti on see põnev:

• õpilastele, kes saavad lisateadmisi nii Händeli kui ka merekultuuri kohta,

• muusikaajaloo õpetajatele, sest seda tahku Händeli eluloost pole meie andmetel uuritud

• muusikateadlastele, et teha väikeseid parandusi oma väidetes ja oletusi merefolkloori mõjutustest Händeli loomingus

• merekultuuri huvilistele

• tulevastele majandusteadlastele huvitavaks lisamaterjaliks harjutusülesannete koostamisel

• mistahes aineõpetajale huvitavaks lisamaterjaliks oma tunni elavdamisel

• muusikahuvilisele huvitavaks lisainformatsiooniks

• meremuuseumile kui üks ajaloouuring merendusvaldkonnast

• ajaloohuvilisele

• laia silmaringiga ja uue info janusele inimesele



Kasutatud kirjandus:

1. I. Barna Kui Händel oleks pidanud päevikut (vene keeles) Korvina Budapest 1972

2. T. Siitan Õhtumaade muusika I Avita, Talmar&Põhi Tallinn 1998

3. Mereleksikon Eesti Entsüklopeediakeskus 1996

4. K. Olev Inglise-eesti-vene meresõnastik Valgus Tallinn 1981

5. M. Bokofzen Music in The Baroque Era New York 1947

6. V. Glatskaja Händel Moskva 1960

7. T. Gibbons (vastutav oimetaja)Laevad Entsüklopeedia Amber Books Ltd 2001



SAAREMAA MINITEADUSPÄEVADE STENDIETTEKANDED

SAAREMAA SADAMA MÕJU MUSTJALA VALLALE

Autor: Krõõt Kolter Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendajad: Kalle Kolter Sirje Kereme

Saaremaal Mustjala vallas Tagaranna poolsaarel Ninase külas avati 16.juunil 2006. aastal Saaremaa süvasadam.

Seoses sadama valmimisega olid kerkinud esile mitmed eriarvamused sadama vajalikkusest ja tähtsusest.

Vaidlusi ja teisitiarvanuid oli üsna palju ja seega otsustas autor uurida asja põhjalikumalt. Kohalike seisukoht huvitas autorit samuti väga ja seega viis autor 2006 märts Mustjala elanike seas läbi küsitluse, milles ilmnesid huvitavad ideed ja ettepanekud.

Töö sisaldab põhjalikult küsitluse analüüsi ning kohalike tsitaate sadama kohta.

PUTUKAD FOLKLOORIS

Autor: Liis Lepik Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendaja: Sirje Kereme



SAAREMAA DOLOMIIT

Autor: Madis Aavik Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendaja: Sirje Kereme

Paekivi e. paas on karbonaatsete kivimite - lubjakivi, dolomiidi ja mergli üldnimetus. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite rühma, moodustades selles esinduslikuma osa.

Oma töös uurin ma täpsemalt, kuidas on paekivi kasutatud, nii vanasti kui ka tänapäeval?

Milline on paekivi keemiline koostis ning omadused.

Pikemalt annan uurimistöös ülevaate dolomiidi levikualast Saaremaal ning kuidas. Kuna ise olen töötanud dolomiidi kaevanduses, annan töös põhjaliku ülevaate OÜ Saare dolomiit- Väokivi tööst

MAISMAATIGUDE LIIGIRIKKUS LÜMADA VALLA ELUPAIKADES SAAREMAAL

Autorid: Anett Sirgo ja Liis Sepp Kool: Lümanda Põhikool Juhendaja: Tiina Talvi

Uuristöös võrreldakse kahe erineva elupaiga - kadastiku ja salumetsa teofaunat.

HARILIK LUUDEROHI SOEGININA PANGA METSAS

SAAREMAAL

Autor: Ann Raun Kool: Lümanda Põhikool Juhendaja: Tiina Talvi



TAIMEDEGA VÄRVIMINE

Autor: Minni Meisterson Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendajad: Raili Kaubi Sirje Kereme

Kes meist ei ole näinud Eesti rahvarõivaid, kuid väga vähesed

teavad (eriti noored), et need on värvitud taimedega .Tänapäeval ei värvita enam väga palju taimedega ja mõned isegi ei tea, et taimedega saab värvida.

Saaremaal leidub väga palju taimi, millega on võimalik värvida. Peamiselt annavad need taimed heledaid ja pruune toone, kuid ka rohelisi ja siniseid.

Töö käigus sain teada, et kogu taimedega värvimise protsess on väga keeruline.

SUPELRANNAD KURESSAARE ÜMBRUSES

Autorid: Kelly Talvistu, Grete Talvistu Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendaja: Sirje Kereme

Saaremaal on palju randu ja enamus nendest on väga vanad. Saaremaa randades on juba aastasadu käinud inimesed puhkamas ja Saaremaa ilu nautimas. Saaremaal on palju kohti kus sa saad just järves ujumas käia. Saaremaa rannad lähevad ka tavaliselt kiiresti soojaks.

Sageli, jalutades rannal oleme märganud, et need on sodi täis . Meie uurimistöö annab ülevaate Saaremaa randadest ning nende probleemidest, mis tabavad rannaäärseid alasid pärast turismihooaja lõppu.

Uurimistöö eesmärkideks olid:

• uurida Kuressaare lähedal asuvaid supelrandu;

• saada teada Saaremaa supelrandade probleemidest lähemalt;

• uurida üleüldiselt supelrandade seisukorda;

• külastada uurimistöö käigus võimalikult palju Kuressaare lähedal asuvaid supelrandu;



• teha intervjuusid inimestega kes on lähedalt või kaugelt seotud Saaremaa randadega;

• viia läbi küsitlus Saaremaa supelrandade külastuse kohta;

• filmida ja fotografeerida supelrandu.

Uurimistöö kirjutamisel kasutasime raamatuid, internetti ning suusõnalisi andmeid.

SOTSIAALSE POSITSIONEERIMISE MEETODI RAKENDAMINE TARTU DESCARTES'I LÜTSEUMI

ÕPILASTE LIIKUMISE AJALIS-RUUMILISE RÜTMI UURIMISEL

Autor: Timur Usmanov Kool: Tartu Descartes'i Lütseum Juhendaja: Elle Reisenbuk

Käesolevas uurimistöös kasutasin sotsiaalse positsioneerimise meetodit, et uurida täpsemalt õpilaste sotsiaalseid harjumusi. Minu juhendajateks olid Tartu Descartesí Lütseumi õpetaja Elle Reisenbuk ja TÜ geograafia instituudi spetsialist Siiri Silm.

Uurimistöö on seotud mobiiltelefonidega ja nende kasutamise võimalustega. Töö peamiseks eesmärgiks on uurida üheksa Tartu Descartesí Lütseumi õpilase ajalis-ruumilist käitumist Tartu linnas ja lähiümbruses ning selgitada välja, millal ja kus kõige enam liigutakse.

Oma töös annan ka ülevaate SPMist ja selle rakendamisest, kuna tegemist on suhteliselt uue meetodiga. SPM ehk sotsiaalse positsioneerimise meetod on Positiumi ja TÜ geograafia instituudi arendatud metoodika, mis kasutab mobiiltelefonide positsioneerimisinfot ja positsioneeritavate inimeste sotsiaalseid tunnuseid ühiskonna ajalis-ruumilise käitumise uurimiseks.

Töö protsessis sain vastuse küsimusele, mis päevadel liigutatakse rohkem. Kõige rohkem liiguti reedeti, nagu mina ka oletasin, sest paljud õpilased, kes elavad Tartust väljas, sõidavad reedeti koju. Kõige vähem liigutakse laupäeviti, selle põhjuseks võib olla see, et laupäeviti puhatakse tavaliselt kodus.

Sain ka teada, et Tartu Descartesí Lütseumi tüdrukud liiguvad poistest ligi 2 korda rohkem, kuid see tulemus võib olla ebaobjektiivne, kuna tüdrukute arv domineeris ja oli poiste suhtes ~1/3.



Üllatas mind fakt, et vaheajal liiguti kaks korda rohkem kui õppeajal, minu hüpotees oli aga vastupidine, ma arvasin, et vaheajal puhatakse kodus ja eriti ei liiguta ringi. Jälgimine näitas aga, et vaheajal on õpilastel rohkem vaba aega ja nad kasutavad seda reisimiseks ja ringi liikumiseks.

Kõige populaarsemaks rajooniks osutus Annelinn, kuna lõviosa õpilastest elab annelinnas. Küsimustikus osutus kõige populaarsemaks kaubanduskeskuseks Eeden, kõige populaarsemaks sporditegemise keskuseks osutus ka Annelinnas asetsev A le Coq Sport. Kõige rohkem külastati Tartu Descartesi Lütseumi, kuna kõik õpilased õpivad seal. Teisel kohal olid kohad linnast väljas, kuna 4 inimest elavad ka väljaspool linna. Kolmandal kohal oli Tartu kesklinn, sest seal käiakse tavaliselt meelelahutust otsimas, poodides jne.

Kõige rohkem liiguti reedeti, neljapäeviti, pühapäeviti. Kõige vähem aga liiguti teisipäeviti. Süsteemi täpsuse kohta sain kinnituse varasematest sotsiaalse positsioneerimisega seotud töödest, mida teostas Tartu Ülikooli geograafia osakond.

KOOLMEISTER JOHHANNES SAARNIIT

Autor: Karoliine Kask Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendaja: Sirje Kereme

Teadmised oma esivanematest, neid tuleb osata väärtustada

Uurimistöö koostamise põhjused ja eesmärgid olid järgmised: • Teadmatus oma esivanemate elust maksab varem või hiljem kätte

piinlikustundega. • Leida materjali minu emapoolse Saarniitude sugukonna kohta • Kes on minu esiisa? • Leida vajalikud sünni- ja surmakuupäevad • Tutvuda Johannes Saarniidu lapsepõlve, kooliaastate ja õpetajaametiga • Saada ettekujutus tolleaegsest elust.

Töö esimene osa käsitleb minu juurte leidmist ja Saarniitude sugukonna uurimist Teine osa tööst käsitleb Johannes Saarniidu(autori vana-vanaisa) lapsepõlve Kolmandas osas on juttu Johannes Saarniidu õpinguaastatest Neljas osa käsitleb Johannes Saarniidu õpetajaametit. Suure aluse minu tööle panid Johannes Saarniidu poolt kirjutatud kolm teost tema eluloost Abiks oli ka suulise materjali hankimine ning sugulaste poolt täidetud tabelid.



KASULIK TEADA

Konverentsi toimumispaik: Saaremaa Ühisgümnaasium (SÜG), Kuressaare

Üleriided saame teaduspäevade kestel jätta keldrikorrusel asuvasse garderoobi.

Majutuspaik: SÜG-i Õpilaskodu,

Toitlustamine: SÜG-i söökla SYGla koolimaja keldrikorrusel, lahkumispäeva hommikusöögipakid võtke SYGlast kaasa laupäeva õhtul

Stendiettekanded saame üles panna pärast reede lõunasööki esimesele korrusele

Töötoa toimumispaik: Kaali Külastuskeskus. Firma Sareta buss väljub koolimaja eest ajakavas toodud kellaajal

Õhtune vaba aeg on sisustatud meelelahutusega. Kindlasti ärge jääge kõrvale reede õhtul kabaree-etendusest ja laupäeval Füüsikaõhtust! Rinnasildid kindlasti rinda, muidu peate pileti ostma.

Osalevad koolid:

• Eesti Mereakadeemia Merekool

• Esku-Kamari Kool

• Kuressaare Gümnaasium

• Lümanda põhikool

• Saaremaa Ühisgümnaasium

• Tartu Descartes’i Lütseum

• Viljandi Maagümnaasium

Kaasa tegevad teadlased:

• JAAK JAANISTE — Miniteaduspäevade lektor ning superviisor Eesti Maaülikooli tehnikainstituut, dotsent, füüsika-matemaatika doktor

• IGOR TUULING — Minieaduspäevade töötoa juhendaja ning superviisor, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut, Geoloogia erakorraline vanemteadur, PhD (filosoofiadoktor)

• ÜLO VOOGLAID — Miniteaduspäevade superviisor Eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik, emeriitprofessor.

Üleriigiline Õpilaste teaduskonverents...–3.5. – reklaam, filmid, telemängud, varia ja huumor...

Documents