"Tallinna Ülikooli 2004. majandusaasta aruande kinnitamine"Tallinna Ülikooli senati 17. oktoobri 2005. a otsus nr 12

"Ülikooliseaduse" (RT 1995,12,119) § 14 lg 3 p 10 ja TLÜ põhikirja § 16 lg 1 p 28alusel ning senati majanduskomisjoni 13. oktoobri 2005. a ettepanekul,

TLÜ senat o t s u s t a b:

Kinnitada "Tallinna Ülikooli 2004. majandusaasta aruanne” vastavalt lisale.

Mati HeidmetsRektor

Hille ErikSenati sekretär

2

LISAKinnitatud TLÜ

senatis 17.10.2005otsusega nr 12

MAJANDUSAASTAARUANNE

2004. AASTA

Nimi: Tallinna Ülikool (endine Tallinna Pedagoogikaülikool)

Registrikood: 74000122

Aadress: Narva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon: +372 640 9101

Faks: +372 660 5768

E-mail: rektoraat@tpu.ee

Kodulehekülg: www.tpu.ee

Omandivorm: avalik-õiguslik juriidiline isik

Põhitegevusalad: teadustöö;kõrghariduse andmine;õppe- ja teadustegevusel põhinevate teenuste osutamine

Majandusaasta: 01.01.2004–31.12.2004

Audiitor: KPMG Estonia

TLÜ nõukogu: 35 liigetTLÜ nõukogu esimees: Madis Lepik

TLÜ valitsus: 22 liigetTLÜ valitsuse esimees: professor Mati Heidmets

3

SISUKORD

TEGEVUSARUANNE

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

DEKLARATSIOON

BILANSS

TULEMIARUANNE

RAHAVOOGUDE ARUANNE

OMAKAPITALI MUUTUSE ARUANNE

ARVESTUSPÕHIMÕTE SELGITUSED

LISAD

Lisa 1. Raha ja pangakontod

Lisa 2. Nõuded ostjate vastu

Lisa 3. Muud lühiajalised nõuded

Lisa 4. Kinnisvarainvesteeringud

Lisa 5. Põhivara liikumise aruanne

Lisa 6. Pangalaenud ja tagatised

Lisa 7. Kapitalirendikohustused

Lisa 8. Maksuvõlad

Lisa 9. Kohustused töötajatele

Lisa 10. Ettemakstud tulevaste perioodide tulud

Lisa 11. Tulu riigieelarvest

Lisa 12. Tulud majandustegevusest

Lisa 13. Muud tulud tegevusest

Lisa 14. Põhivara sihtfinantseerimine

Lisa 15. Muud tegevuskulud

Lisa 16. Kasutusrent

Lisa 17. Bilansivälised varad

Audiitori järeldusotsus

4

TEGEVUSARUANNE

Tallinna Ülikooli tegevusvaldkonnad ja struktuur

Tallinna Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Eesti Vabariigi Põhiseaduse, Ülikooli-seaduse, Tallinna Ülikooli põhikirja ja teiste õigusaktide alusel. Ülikool koostab igal aastal aasta-aruande, kus kajastatakse õppe-, teadus- ja arendustöö kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid tulemusi.

Tallinna Ülikooli põhitegevuseks on edendada teadusi, akadeemilisi tavasid, luua ja arendadaintegreeritud õppe- ja teadustegevusel põhinevaid võimalusi kõrgharidusstandardile vastava aja-kohase kõrghariduse omandamiseks, korraldada täiendõpet ning osutada ühiskonnale vajalikke õppe-ja teadustegevusel põhinevaid teenuseid. Teha alus- ja rakendusuuringuid ning arendustööd kõigisoma tegevussuundades, eelkõige sotsiaal- (sh haridus-) ning humanitaarteadustes ja loodusteadus-tes, toetada ülikooli juurde loodud teaduslike seltside ja ühingute tegevust.

Ülikooli missiooniks on Eesti jätkusuutliku arengu toetamine ja ühiskonna intellektuaalse kapitalisuurendamine haritlaste ettevalmistamise, ühiskonna vajadusi arvestava uurimistöö ja selle tulemusterakendamise kaudu.

Tallinna Ülikool on kujunenud Tallinna keskseks humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteadusi viljelevaksõppe- ja teadusasutuseks.

5

TALLINNA ÜLIKOOL

AKADEEMILINE STRUKTUUR HALDUS- JA TUGISTRUKTUUR

TEADUSKONNAD REKTORI VASTUTUSALAFiloloogiateaduskond PersonaliosakondKasvatusteaduste teaduskond Rektoraadi bürooKehakultuuriteaduskond AKADEEMILISE PROREKTORI

VASTUTUSALAKultuuriteaduskond Suhtekorralduse osakondMatemaatika-loodusteaduskond ÕppeosakondSotsiaalteaduskond

ASUTUSED TEADUS- JA ARENDUSPROREKTORIVASTUTUSALA

Haapsalu kolledž Infotehnoloogia osakondRakvere kolledž KirjastusEesti demograafia instituut Teadus- ja arendusosakondHaridusuuringute instituutEesti pedagoogika arhiivmuuseum AVATUD ÜLIKOOLI PROREKTORI

VASTUTUSALARahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut Avatud ülikoolÖkoloogia instituutAkadeemiline raamatukogu

TEADUSLABORID HALDUSDIREKTORI VASTUTUSALAKirjanduslabor RahandusosakondArengu-uuringu labor Kinnisvara osakondÕppekava labor Asutus „Elamu“Kinesioloogia laborSpordifüsioloogia laborSpordisotsioloogia ja -psühholoogia laborKognitiivse neuroteaduse laborTerviseuuringute labor

KESKUSEDTäiskasvanute hariduse keskusIdamaade keskusLapseuurimise keskusHaridustehnoloogia keskusKultuuri- ja kunstikeskusKutsehariduskeskusDemokraatia uuringute keskusFilosoofia keskusHaldusjuhtimise õppekeskusInfotöö keskusNaisuurimiskeskusNüüdiskultuuri uurimiskeskusReklaami ja retoorika keskusSotsiaaltöö koolitus- ja teaduskeskusVene uuringute keskus

6

TÄHTSAMAD NÄITAJAD (miljonites kroonides)

Finantsnäitajad 2001 2002 2003 2004

Tegevustulud 158,7 169,9 225,7 253,4 sh investeeringud 2,5 0 0 0

Tegevuskulud 148,6 162,2 188,8 208,2Põhivara kulum 5,7 9,2 10,2 15,9Tegevuskulud kokku 154,3 171,4 199,0 224,1Finantstulud 0,4 0,4 0,8 1,2Finantskulud 0,7 0,7 1,0 0,9Aruandeaasta tulem 4,0 -1,7 26,5 29,7Bilansimaht 66 91,4 131 163,8Käibevarad 21,9 33,9 60,6 74,3Põhivarad 44,1 57,5 70,4 89,5Kohustused ja eraldised 34,8 62,0 67,6 48,1

sh pangalaenud 7,1 21,3 19,5 17,7Kapital 31,2 29,4 63,4 115,7

SUHTARVUD (protsentides)

Tegevuskulude ja tegevustulude suhe 97,3 100,8 88,2 88,4Laenude ja tegevustulude suhe 4,5 12,5 8,7 7,0Põhivara osakaal bilansis 66,8 62,9 53,8 54,6Kapitali osakaal bilansis 47,3 32,2 48,2 70,6Laenude osakaal bilansis 10,8 23,3 14,9 10,8

MUUD

Töötajate arv aasta lõpus 689 844 1006 971sh akadeemiline personal 317 381 368 365

mitteakadeemiline personal 372 463 638 606

Teaduskondade õppetööga seotud tulud ametikoha kohta 2004. aastal (miljonites kroonides)

TeaduskondAmeti-

kohtade arvTulud

õppetegevusestTulud ametikoha

kohta 2004. a

Filoloogiateaduskond 90,1 16,9 0,2Kasvatusteaduste teaduskond 49,0 16,3 0,3Kehakultuuriteaduskond 28,7 8,8 0,3Kultuuriteaduskond 53,4 10,6 0,2Matemaatika-loodusteaduskond 73,9 20,9 0,3Sotsiaalteaduskond 67,5 32,0 0,5

Kokku 362,6 105,5 0,3

*Arvestatud on teaduskondadele ülikooli eelarves eraldatud vahendeid (millest on maha arvatud ülikooli üldlõiv jamuud tsentraalsed eraldised ning juurde liidetud teaduskondade vahendite jääk aasta alguses). Arvestatud ei oleteadustööde, projektide jms laekumisi.

7

PERSONAL JA JUHTIMINE

Ülikooli kõrgeimaks kollegiaalseks otsustuskoguks on ülikooli nõukogu. Nõukogu koosseisu kuuluvad:rektor, prorektorid, dekaanid, ametiühingu juhatuse esindaja, vastavalt esindusvormile valitudesindajad, teadus- ja arendusasutuste ning kolledžite juhid. Üliõpilaste esindus moodustab 1/5nõukogu koosseisust.

Ülikooli juhib rektor Mati Heidmets, kes vastutab ülikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahenditeõiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning annab aru ülikooli nõukogule. Rektori valibvalimiskogu, mille liikmeteks on kõik ülikooli nõukogu liikmed, kõikide teaduskondade/teadusasutustenõukogude liikmed ja kõik korralised professorid.

Ülikoolis on kolm prorektorit: teadus- ja arendusprorektor Peeter Normak, akadeemiline prorektor HeliMattisen, avatud ülikooli prorektor Madis Lepik ja üks vastutusala direktor - haldusdirektor MargusTalsi, kes juhivad rektori poolt määratud tegevusvaldkondi ning kureerivad vastavaid struktuuriüksusija asendavad rektorit vastavalt asendamiskorrale.

Ülikooli operatiivseks juhtimiseks on rektori käskkirjaga moodustatud ülikooli valitsus. Ülikooli valitsuseesimeheks on rektor ning liikmeteks prorektorid, dekaanid, üliõpilaskonna esindaja ning rektorikäskkirja alusel määratud liikmed. Valitsuse otsused on ülikooli liikmeskonnale kohustuslikud.Valitsuse koosseis seisuga 31.12.2004 oli järgmine:

Esimees: Mati Heidmets rektor

Liikmed: Heli Mattisen akadeemiline prorektor

Peeter Normak teadus- ja arendusprorektor

Madis Lepik avatud ülikooli prorektor

Margus Talsi haldusdirektor

Suliko Liiv filoloogiateaduskonna dekaan

Priit Reiska kasvatusteaduste teaduskonna dekaan

Rein Haljand kehakultuuriteaduskonna dekaan

Andres Avarand kultuuriteaduskonna dekaan

Henn Kukk matemaatika-loodusteaduskonna dekaan

Aleksander Pulver sotsiaalteaduskonna dekaan

Ene Käpp avatud ülikooli TÕK juhataja

Marek Kusmin infotehnoloogia osakonna juhataja

Tiit Villig kinnisvara osakonna juhataja

Epp Eelmaa personaliosakonna juhataja

Marika Torn rahandusosakonna juhataja

Hille Erik rektoraadi büroo juhataja

Katrin Maack suhtekorralduse osakonna juhataja

Aarne Leisalu teadus- ja arendusosakonna juhataja

Imbi Teiter õppeosakonna juhataja

Ivar Veskioja üliõpilasesinduse esimees

Andres Kollist TPÜ Akadeemilise Raamatukogu direktor

8

Tallinna Ülikooli teaduskondade ja tugistruktuuriüksuste keskmised palgad aastatel2003 ja 2004 (tuhandetes kroonides).

StruktuuriüksusedTäidetud

ametikohtadekeskmine arv

2003

Keskminepalk2003

Täidetudametikohtadekeskmine arv

2004

Keskminepalk2004

Muutus%-des

TeaduskonnadFiloloogiateaduskond 89,1 9,9 90,1 10,3 3,6Kasvatusteadusteteaduskond 49,3 12,1 49,0 12,2 1,1Kehakultuuriteaduskond 29,6 10,1 28,7 11,2 10,9Kultuuriteaduskond 54,7 8,9 53,4 8,7 -1,5Matemaatika-loodusteaduskond 71,5 10,8 73,9 11,2 3,9Sotsiaalteaduskond 61,1 13,0 67,5 14,2 9,0Teaduskondade keskmine 355,2 10,8 362,6 11,3 4,9KolledžidRakvere Kolledž 9,5 7,7 9,5 8,2 7,3Haapsalu Kolledž 10,3 8,4 10,7 8,6 2,6InstituudidEesti Demograafia Instituut 8,0 4,5 10,0 7,9 77,6Rahvusvaheliste jaSotsiaaluuringute Instituut 23,0 7,1 22,0 6,2 -13,3Ökoloogia Instituut 38,0 6,8 40,0 8,1 50,0Haridusuuringute Instituut 3,0 9,8 4,0 11,6 18,4IseseisvadstruktuuriüksusedRaamatukogu 39,5 5,8 171,4 5,5 -5,2Avatud ülikool 16,1 10,6 25,3 10,0 -6,0Asutus Elamu 40,7 3,4 38,8 3,8 12,2PedagoogikaArhiivmuuseum 9,0 6,1 8,6 5,5 -10,9Haldus- ja tugistruktuurRektoraadi büroo 12,7 18,1 12,7 20,1 10,8Personaliosakond 2,9 11,6 3,5 11,8 1,2Suhtekorralduse osakond 9,3 8,3 9,6 8,7 3,8Õppeosakond 8,9 9,9 10,0 10,6 6,9Teadus- jaarendusosakond 5,0 9,5

6,0810,5 10,8

Infotehnoloogia osakond 18,9 10,7 21,3 12,2 13,6Kirjastus 7,0 6,3 7,0 7,1 12,5Rahandusosakond 13,4 10,8 16,6 11,2 3,8Kinnisvara osakond 69,2 4,5 68,7 4,9 8,7Üliõpilasesindus 1,0 5,0 1,0 6,7 34,5TPÜ KOKKU 732,2 9,5 787,4 8,9 -6,7

Nimetus Täidetudametikohtadekeskmine arv

2003

Keskminepalk2003

Täidetudametikohtadekeskmine arv

2004

Keskminepalk2004

Muutus%-des

Professor 39,7 19,0 38,4 19,0 0,0Dotsent, vanemteadur 69,0 13,0 70,0 13,7 5,4Lektor, teadur 91,2 10,4 93,1 11,1 6,9Assistent, projektijuht 31,0 9,5 34,1 9,5 0,0Õpetaja 28,2 8,4 27,1 8,0 -4,8Muud 96,3 7,4 100,0 8,4 13,5Kokku teaduskonnad 355,2 10,8 362,6 11,3 4,6

9

ÜLIKOOLI 2004. AASTA OLULISEMAD TEGEVUSED

2004. aastal oli Tallinna Ülikooli ettevalmistamine keskseks ülesandeks ja tegevussuunaks.

2004. aasta kevadeks oli sisuline ettevalmistustöö TLÜ loomiseks lõpule jõudnud, oma toetustTallinna Ülikooli kujundamisele olid väljendanud:Haridus- ja Teadusministeerium: minister M. Rand (15.15.2002 leping, millega HTM seab eesmär-giks TLÜ kujundamise), minister T. Maimets (toetus TLÜ moodustamisele 03.12.2003 ja 26.02.2004kirjades).Tallinna linn: abilinnapea R. Langi poolt 15.05.2002 allakirjutatud TLÜ loomist toetavad lepingud.Rektorite Nõukogu: 14.05.2003 otsusValitsuskoalitsioon: Valitsuskoalitsiooni - Ühenduse Vabariigi Eest – Res Publica, Eesti Reformi-erakonna ja Eestimaa Rahvaliidu koalitsioonileping aastateks 2003-2007 nägi ette ülikoolimaastikukorrastamiseks toetada Tallinna Ülikooli teket.

Kõrghariduse Hindamise Nõukogu: 25.02.2004 istungil toetas nõukogu TLÜ moodustamist koosjärgmise lisandusega “…jõuliselt toetada Tallinna kõrgharidusruumi edasist ja laiemat korrastamist, ntTallinna Pedagoogilise Seminari ühendamist loodava Tallinna Ülikooliga.”

Ka õiguslikus mehhanismis jõuti 2004. aasta alguseks kokkuleppele – selleks oli TallinnaPedagoogikaülikooli ümbernimetamine + liitumised + sisemine uuenemine. Sellise lähenemisega(õigusliku skeemi mõttes) nõustus ka ülikooli nõukogu oma 02.02.2004 otsusega.

2004. aasta sügisel algas ülikooliseaduse paranduse menetlemine Riigikogus, mida ülikool vägatõsiselt võttis. Kohtuti kõigi fraktsioonide esindajatega ning osaleti aruteludel Kultuurikomisjonis.Sisuliselt valmistati Tallinna Ülikooli loomine ette 2004. aastal, 2005. aastal toimunu oli juba otsustatuvormistamine.

Teine 2004. aasta strateegiline projekt meie ülikooli jaoks oli Uus Sadama 5 õppehoone. Ülikoolisenise ajaloo kõige mastaapsema ehitusprojekti - Uus Sadama 5 hoone ehitus algas samuti 2004.aastal. See ei ole lihtsalt ühe maja ehitamine. Tänu sellele hoonele koondub Narva maanteele ridaülikooli struktuuriüksuseid, meie ruumiline kirevus väheneb oluliselt (kaovad Estonia pst, Viru Väljak,Kevade tn, Raadiku tn). Ülikoolile tekib selge ja kaasaegne süda ning kompaktne keskkoht. Sellesmõttes ei ole Uus-Sadama 5 pelgalt uus õppehoone – see on ülikooli ruumilise kujundamise jaühtekoondamise projekt, tegelikult TLÜ ruumilise sündimise projekt.

Paralleelselt TLÜ loomisega toimus ka ülikooli uute tegevuspõhimõtete ja strateegia kujundamine,millised saavad aluseks TLÜ uuele arengukavale. Olulisemad arengusuunad on: ülikoolimaastikujätkuv korrastamine, üliõpilaskeskuse ülikooli kujundamine, kvaliteedikindlustuse tõhustamine, tööuute sihtrühmadega (välistudengid, venekeelsete koolide lõpetanud).

Õppetegevus

2004. aastal vähenes vastuvõtt ülikooli võrreldes 2003. aastaga 10% võrra, seda just kaugõpperiigieelarvevälise vastuvõtu vähenemise arvelt. Võrreldes 2003. aastaga suurenesid laekumisedriikliku koolitustellimuse arvelt umbes 5% võrra, seda siiski mitte kohtade arvu, vaid baasmaksumusesuurenemise arvelt. Laekumised tasulisest õppest jäid 2003. aasta tasemele. Juba kolmandat aastatjärjest moodustab kaug- ja tsükliõppe üliõpilaste osakaal üliõpilaste koguarvust ligikaudu 40%.Rõõmustav on lõpetajate üldarvu suurenemine, vaatamata diplomiõppe lõpetajate arvu vähenemisele.Negatiivse tendentsina tuleks välja tuua üliõpilaste arvu suurenemine doktorikraadiga õppejõu kohta(2003 - 43; 2004 - 50).

Akrediteerimise läbis 2004. aastal kokku 14 õppekava, neist 4 (reklaam ja meedia ning bioloogiabakalaureuseõppekavad ning ajaloo bakalaureuse- ja magistriõppekava) said tingimisi akrediteeringu,ülejäänud täisakrediteeringu.

Seoses vastuvõtuarvu vähenemisega osutus vajalikuks vastuvõtutingimuste ja korra läbivaataminening muutmine. Tagamaks muukeelsete koolide lõpetanutele ligipääs kvaliteetsele ülikooliharidusele,ühtlustati vastuvõtupõhimõtted ning töötati välja tugiprogramm, mis võimaldab venekeelsete koolidelõpetanutel kohaneda esimese õppeaasta jooksul eestikeelse ülikooliõppega. Tugiprogrammi kureeri-mise, infomaterjalide koostamise ja kandidaatide teavitamise ülesandeid asus täitma vene akadeemi-lise õppe keskuse projektijuht. Tugiprogramm sisaldab nii praktilise kui erialase eesti keele õpinguid,võimalust kuulata osaliselt venekeelseid loengukursuseid ning osaleda eestikeelsete valdkonna- jasuunaainetega paralleelselt toimuvatel tugiseminaridel.

10

2004. aastal said alguse veel mitmed projektid:

• Elektroonilise tagasisidesüsteemi käivitamine pilootprojektina.• Üleülikooliline vilistlaste tagasisideküsitlus ning kokkuvõtte koostamine tulemustest (karjääri- ja

nõustamiskeskus).• Eksmatrikuleerimispõhjuste analüüs: intervjuud eksmatrikuleeritud üliõpilastega ning kokkuvõte

tulemustest (karjääri- ja nõustamiskeskus).• Õpetajakoolituse praktikakorralduse projekt (pedagoogilise praktika keskus).• Tallinna Ülikooli Kvaliteedikäsiraamatu ettevalmistamine.• Ülikoolidevahelise ESF suurprojekti ettevalmistamine: õppekavaarendus, kvaliteet, õppejõudude

koolitus, praktika, nõustamine, varasema töö- ja õpikogemuse arvestamine.

Avatud õpe

Avatud ülikoolide arengut tõukavad tagant kaks selgeltjälgitavat protsessi. Esiteks on ühiskonna kiiremuutumine tekitanud nõudmise elukestva õppe järele ja teiseks on sündimuse langusest ja rahvastikuvananemisest ajendatuna hakanud ülikool otsima uusi koolitatavate sihtgruppe. Elukestev õpe onkaunist loosungist muutunud reaalsuseks ning selle pakkumine ülikooli oluliseks tegevusvaldkonnaks.

Ülikooli suurima täienduskoolituspakkujana töötab haridustöötajaid koolitav Täiendõppekeskus(TÕK).TÕK-i tegevus moodustas 2004. aastal ca ¾ ülikooli poolt pakutud täiendkoolitusest. Keskuskorraldas 2004. aastal 516 erineva sisu ja mahuga kursust, milles osales 8604 õppijat. Keskuseaastakäive oli 10,5 miljonit krooni ja see ületas 2003.aastat 3% võrra. Teaduskondades ja kolledžitestoimunud täiendõppe laekumiste üldmaht oli 2004.a ca 3,9 miljonit krooni, mis on 10% enam kuieelmisel aastal. Suurima kasvu saavutas kehakultuuri teaduskond.

Täiendõppe edendamiseks korraldas avatud ülikool 2004. a kaks üleülikoolilist täiendõppekavadekonkurssi (kumbki preemiafondiga 100 000 kr). Konkursi võitjatele on pakutud täiendkoolituserealiseerimiseks tugiteenuseid. 2004.a sügisel korraldati ülikooli Partnerpäev, teabe ja reklaamiürituspropageerimaks ülikooli kui mitmekülgse täiendkoolituse pakkujat. Müügiportaali põhimõttel on väljaarendatud AVÜ veebilehekülg, mis koondab infot ülikooli kõigis üksustes pakutava täiendõppe kohta.

Tasemekoolituse vahendamine täienduskoolituse eesmärgil - selle funktsiooni täitmine seobakadeemilistes osakondades regulaarsena toimuvat tasemeõpet huvilistega väljastpoolt ülikooli.Avatud tasemeõpe hõlmas kõiki teaduskondi, selles osales üle 500 inimese, õppesooritusi kogunes3000 ap mahus ning laekumisi oli ca 2 miljonit krooni. Avatud tasemeõppe maht kasvas võrreldunaeelmise aastaga ca 40%.

Esmakordselt pakuti välja kaugõppena 8 lisaeriala ja 2 kõrvalainet, mis rikastasid oluliselt avatudõppes osalejate valikuvõimalusi ning tõid kaasa ka uute õppijate lisandumise. Ka jõulinemeediaprogramm ning senisest dünaamilisema ülesehitusega veebilehekülg andsid oma osa avatudtasemeõppe kasvu.

2004. a sügisel käivitus Õpilasakadeemia, mille eesmärgiks on pakkuda teadmishuvilistele keskkooli-õpilastele võimalusi omandada ülikooli õppejõudude juhendamisel täiendavaid teadmisi. Esimenetegevusaasta kogus 450 õpilast ning pälvis nii õppijatelt kui õpetajatelt arvukalt positiivseidhinnanguid.

Elukestev õpe on mitmetahuline ja areneb jõudsalt. Paraku puudub tolle valdkonna arendamiseksülikoolis selge strateegia, vaid õige põgusalt on sellekohaseid eesmärke käsitletud ülikooli üldisesarengukavas. Arvestades valdkonna olulisust ning vastavate tegevuste osakaalu prognoositavatkasvu, tuleb vastav arengukava kindlasti formuleerida. See võiks toimuda koos ülikooli uuearengukava koostamisega 2005/ 06 õppeaastal.

Teadus-ja arendustegevus

Teadus- ja arendustegevuses võib 2004. aastast olulisemana esile tuua järgmised ettevõtmised:

1. Ülikooli nõukogu võttis muuhulgas vastu järgmised dokumendid: sisekontrolli eeskiri (26.04)intellektuaalse omandi õiguskaitse eeskiri (14.06), teadmiste- ja tehnoloogiasiirde strateegia(13.09), SA Tallinna Pedagoogikaülikooli Arengufond statuut (20.12).

2. Ülikooli valitsus võttis muuhulgas vastu järgmised dokumendid: riigihangete eeskiri (16.02), ETFgrantide ja teaduse sihtfinantseerimise administreerimisest (22.03), EL tõukefondidest vahenditetaotlemise alused ja kord (5.04), tuutortegevuse korraldamise alused (6.09).

11

3. Positiivselt evalveeriti infoteaduste ja sotsiaaltöö teadussuunad.

4. Ülikool võitis Põhjamaade Filmifondi konkursi Balti Filmi- ja Meediakooli asutamiseks.

5. Ülikoolile usaldati Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse 6.raamprogrammi integreeritud projekti“Towards a Lifelong Learning Society in Europe: the contribution of the education system” juhtimine(mahuga 3,2 miljonit Eurot; projektijuht RASI vanemteadur Ellu Saar). Tegemist on mahukaima ELteadus- ja arendustegevuse raamprogrammi projektiga, mida üks Eesti teadusasutus on ealesjuhtinud.

6. Ülikool käivitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel kolmeaastase SPINNO-projekti,eesmärgiga arendada välja teadus- ja arendustegevuse tulemuste ettevõtetes ja asutustesjuurutamise tugisüsteem. Projekti üldmaksumus on 12 839 800 miljonit krooni, millest 8 345 800miljonit katab EAS.

7. Koostöölepingud sõlmiti järgmiste institutsioonidega:- Eesti Keele Instituudiga (23.02),- Tampere Ülikooliga (20.04),- Keskkonnaministeeriumiga (2.06),

8. Infotehnoloogilise infrastruktuuri edasiarendamisel olulisemana võiks esile tuua järgmised saavutu-sed:- Ruumis P-302 avati arvutiklass.- Täiendati õppeinfosüsteemi (sh realiseeriti veebipõhistena üliõpilaste õpingukaardid, loodi veebipõhine tagasisidesüsteem ning käivitati Narva-mnt kompleksis traadita internetiühendus WiFi).

9. Ülikooli ruumides või ülikooli korraldusel toimus mitmeid üleriikliku tähtsusega ja rahvusvahelisiettevõtmisi, nagu näiteks:- Eesti Matemaatika Seltsi aastakoosolek (20.02).- Euroopa õpetajahariduse doktorikooli EUDORA raames suveülikooli “E-learning in Higher Education” läbiviimine (3.07-13.07, osales 25 doktoranti kümnest riigist).

10. Ülikooli juubelikonverents “Õpetaja – muutustega kohaneja või muutuste juhtija?” (21.10).

11. Seoses Euroopa Liidu liikmeks saamisega laienesid oluliselt teadus- ja arendusprogrammidesosalemise võimalused; valmistati ette mitmed projektitaotlused nii tõukefondidele kui ka muudeleprogrammidele (näiteks Equal-programm).

Finants- ja haldustegevus

RahandusosakondTsentraliseeriti Akadeemilise Raamatukogu finantsarvestus ühtsesse ülikooli finantsarvestuse süs-teemi. Täpsustati eelarvestamise põhimõtteid ning korrastati rahandusosakonna struktuuri ja sisemisttööjaotust.

2005. aastal seisab ees finantsarvestuse tsentraliseerimine, mis laieneb kõikidele ülikooli struktuuri-üksustele. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga tehakse riigihange uue finantstarkvara soetamiseks.Koostatakse mitmed uued normdokumendid, sealhulgas täiendatakse ja parandatakse eelarve ees-kirja, raamatupidamise sise-eeskirja.

Kinnisvara osakond2004. aastal oli prioriteediks remont ja uue õppehoone ehitamine. Olulisemad tegevused olid:• Uus- Sadama 5 krundile uue õppehoone ehituse ettevalmistamine ja alustamine ;

• Narva mnt 25 peamaja fassaadi renoveerimine vastavalt ajaloolis-arhitektuurilistele eritingimustele;

• peamaja fuajee renoveerimine;

• spordisaali (väike võimla) põranda väljavahetamine ja remont;

• aula renoveerimine;

• arhiiviruumide juurdeehitus.

12

Rahaliste vahendite otstarbeka kasutamise eesmärgil viidi läbi suuremahulised riigihanked Uus-Sadama 5 ehitaja ja omanikujärelvalve leidmiseks ning ülikooli tegevuseks vajaliku vara ja teenusteostmiseks. Sõlmiti ehitusleping AS Eesti Ehitusega. Kokku viidi ülikoolis 2004. aastal läbi 42riigihangete registris registreeritud hanget.

Ehitustööde ja remondi finantseerimiseks saadi vahendeid peamiselt varade müügist ja ülikooliõppetuludest. Enampakkumise korras võõrandati Värska õppekeskuse kinnistu ja koostöös TTÜ-gaEstonia pst 7 kinnistu - ülikooli eelarvesse laekus müükide tulemusena üle 30.0 mln krooni.

Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga koostati ühiselamute renoveerimise projekt, mis esitati haridus-jateadusministrile.

2005. aastal on kinnisvara osakonna peamisteks ülesanneteks Uus-Sadama 5 õppehoone valmimisekindlustamine, õppehoone sisustamine ja ülikooli struktuurüksuste hoonesse kolimine. Narva mnt 27hoone renoveerimise ettevalmistamine. Uue ruumide kasutamise korra väljatöötamine.

Mati Heidmetsrektor

13

RAAMATUPIDAMISEAASTAARUANNE

2004. AASTA

14

Deklaratsioon

Tallinna Ülikooli rektor deklareerib oma vastutust lehekülgedel 19 kuni 34 esitatud Tallinna Ülikooli2004. aasta raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ning kinnitab oma parimas teadmises,et:

• raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on vastavuses Eestihea raamatupidamistavaga;

• raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Tallinna Ülikooli finantsseisundit,majandustulemust ja rahavoogusid;

• kõik teadaolevalt olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani 22.06.2005,on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;

• Tallinna Ülikool on jätkuvalt tegutsev.

Mati Heidmets Margus Talsi Triinu KlementRektor Haldusdirektor Raamatupidamise

talituse juhataja

15

BILANSSAKTIVA

VARAD 31.12.200431.12.2003

korrigeeritud Lisad

KäibevaraRaha ja pangakontod 44 049 576 55 407 746 1

Nõuded ostjate vastu

Ostjatelt laekumata arved 2 479 602 2 454 220 2Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

(miinus) -348 756 -96 397Nõuded ostjate vastu kokku 2 130 846 2 357 823

Mitmesugused nõuded

Muud lühiajalised nõuded 25 170 709 7 159 3

Muud nõuded kokku 25 170 709 7 159

Viitlaekumised

Muud viitlaekumised 208 597 209 306

Viitlaekumised kokku 208 597 209 306

Ettemaksed

Maksude ettemaksed jatagasinõuded 9 209 9 236 8Tulevaste perioodide kulud 2 164 266 213 336

Ettemaksed kokku 2 173 475 222 572

Varud

Tooraine ja materjal 595 880 201 902Ettemaksed tarnijatele 0 2 202 564

Varud kokku 595 880 2 404 466

Käibevara kokku 74 329 083 60 609 072

Põhivara

Kinnisvarainvesteeringud 3 971 699 5 688 380 4

Materiaalne põhivara

Maa ja ehitised 79 897 192 68 321 411Masinad ja seadmed 7 347 889 9 518 464

Muu inventar 16 182 698 32 313 808

Põhivara kulum (miinus) -35 314 274 -47 495 068

Lõpetamata ehitus 17 065 725 1 505 349

Ettemaksed materiaalse põhivara eest 200 000 355 370Materiaalne põhivara kokku 85 379 230 64 519 783 5

Immateriaalne põhivara

Ostetud patendid, litsentsid jne 171 214 163 914 5

Immateriaalne põhivara kokku 171 214 163 914

Põhivara kokku 89 522 143 70 371 853

VARAD KOKKU 163 851 226 130 980 925

16

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 31.12.200431.12.2003

korrigeeritud Lisad

KOHUSTUSED

Lühiajalised kohustusedPikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmiselperioodil 1 925 369 1 816 181 6Pikaajaliste kapitalirendikohustuste tagasimaksedjärgmisel perioodil 33 910 45 213 7Võlad tarnijatele 1 999 874 1 214 503Muud lühiajalised võlad 640 349 4 600Maksuvõlad 849 342 696 051 8Viitvõlad

Võlad töövõtjatele 5 330 309 4 375 362 9Muud viitvõlad 6 991 998 3 846 303

Viitvõlad kokku 12 322 307 8 221 665Ettemakstud tulevaste perioodide tulud 14 551 457 15 184 875 10Lühiajalised kohustused kokku 32 322 608 27 183 088

Pikaajalised kohustusedPikaajalised pangalaenud 15 810 257 17 735 626 6Kapitalirendi kohustused 0 33 910 7Tulevaste perioodide tulud põhivarasihtfinantseerimisest 0 22 676 926 14Pikaajalised kohustused kokku 15 810 257 40 446 462

KOHUSTUSED KOKKU 48 132 865 67 629 550

OMAKAPITALÜlikooli kapital 33 928 713 33 928 713Eelmiste aastate tulem 52 099 588 2 906 929Aruandeaasta tulem 29 690 060 26 515 733OMAKAPITAL KOKKU 115 718 361 63 351 375

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 163 851 226 130 980 925

29

TULEMIARUANNE

20042003

korrigeeritud Lisad

Tegevustulud

Tulud eelarvest 117 938 395 105 396 634 11

Tulud majandustegevusest 85 704 365 78 490 567 12

Muud tulud tegevusest 48 105 557 41 756 098 13

Tulud põhivara sihtfinantseerimisest 1 694 687 63 970 14

Tegevustulud kokku 253 443 004 225 707 269

Tegevuskulud

Palgakulu 105 390 079 93 749 102

Sotsiaalmaks 35 028 060 30 749 513

Muud tegevuskulud 67 759 133 64 288 513 15

Muud ärikulud 35 600 21 542

Tegevuskulud kokku 208 212 872 188 808 670

Põhivara ja kinnisvarainvesteeringutekulum 15 909 118 10 215 363 4,5

Tegevustulem 29 321 014 26 683 236

Finantstulud 1 228 355 816 147 1

Finantskulud 859 309 983 650

ARUANDEAASTA TULEM 29 690 060 26 515 733

30

RAHAVOOGUDE ARUANNE

2004 2003 Lisad

Rahavood majandustegevusest

Tegevustulem 29 690 060 26 515 733

Põhivara kulum ja väärtuse langus 9 212 498 10 149 183

Kasum (kahjum) põhivara müügist -757 079 -22 876 396Kasum (kahjum) kinnisvarainvesteeringutemüügist -28 746 313 -1 594 104

Kahjum põhivara mahakandmisest 6 696 620 84 394

Tulu sihtfinantseerimisest -1 694 687 -64 838

Saadud intressitulu -1 178 262 -779 273

Makstud intressitulu 859 299 981 200

Nõuete ja ettemaksete muutus -870 787 2 232 706

Kohustuste muutus 2 861 630 -5 867 660

Korrigeerimine* 0 386 025

Kokku rahavood majandustegevusest 16 072 979 9 166 970

Rahavood investeerimisest

Materiaalse põhivara soetus -8 730 171 -5 860 397 5

Materiaalse põhivara parendus -10 810 049 -12 295 504 5

Lõpetamata ehituse soetus -14 712 727 -1 159 927 5

Põhivara ettemaksed -200 000 -355 370 5

Materiaalse põhivara müük 1 212 549 24 046 017

Kinnisvarainvesteeringute müük 5 975 956 2 001 000

Kokku rahavoog investeerimisest -27 264 442 6 375 819

Rahavoog finantseerimisest

Laenude tagasimaksed -1 816 181 -1 704 572 6

Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -45 213 -53 303 7

Saadud varade sihtfinantseerimiseks 1 694 687 10 915 550 14

Kokku rahavoog finantseerimisest -166 707 9 157 675

Rahavoog kokku -11 358 170 24 700 464

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 55 407 746 30 707 282

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 44 049 576 55 407 746

*Äritegevuse rahavoogu on korrigeeritud Akadeemilise Raamatukogu raha japangakontode saldoga 01.05.2003. a (386 025 krooni).

31

OMAKAPITALI MUUTUSE ARUANNE

Ülikooli AnnetatudEelmiste

perioodideAruande-

aasta KOKKU

kapital kapital tulem tulem

Saldo 31.12.2003 20 201 294 13 727 419 2 906 929 26 515 733 63 351 375Kapitali korrigeerimine annetatud kapitalivõrra* 13 727 419 -13 727 419 0Korrigeerimine arvestuspõhimõtetemuutuste mõjuga 01.01.2004 (lisa 14)* 22 676 926 22 676 926

Tulemi ülekandmine 26 515 733 -26 515 733 0

Aruandeperioodi tulem

Tallinna Ülikool 29 698 189 29 698 189

Eesti Demograafia Instituut 1 180 325 1 180 325Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute

Instituut -173 980 -173 980

Ökoloogia Instituut -1 014 474 -1 014 474

Saldo 31.12.2004 33 928 713 0 52 099 588 29 690 060 115 718 361

* Tulenevalt riigi raamatupidamise üldeeskirjast, ei kajastata tasuta saadud põhivara alates01.01.2004 annetatud kapitalina. Annetatud kapitali jääkväärtuse võrra on seetõttu suurendatudülikooli kapitali saldot.

* Alates 01.01.2004 hakkas kehtima Riigi raamatupidamise üldeeskiri, mille kohaselt muutus riigi eel-arvest põhivara sihtfinantseerimiseks saadud vahendite arvestus. Vastavalt Riigi raamatupidamiseüldeeskirjale kajastatakse põhivara soetamiseks riigieelarvest saadud vahendid laekumise hetkeltuludes. Seoses arvestuspõhimõtete muutusega vähendati bilansis seisuga 01.01.2004 tulevasteperioodide tulud põhivara sihtfinantseerimisest ja suurendati eelmiste perioodide tulemit 22 676 926krooni võrra.

32

Arvestuspõhimõtete selgitused

Tallinna Ülikooli aastaaruanne 2004. aasta kohta on koostatud kooskõlas Eesti hearaamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselttunnustatud arvestus- ja aruandluse põhimõtetele, mille põhinõuded on kehtestatudraamatupidamise seaduses, Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri määrustes jamuudes õigusaktides ning mida täiendavad EV Raamatupidamise Toimkonnajuhendid ning Riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Riigi raamatu-pidamise üldeeskirjas sätestatud nõudeid rakendatakse osaliselt.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud täiskroonides.

Aastaaruandes kajastatavad andmed sisaldavad Tallinna Ülikooli koos iseseisval bilansil olevateallasutustega:

Allasutus Registrikood Aadress

Rahvusvaheliste ja SotsiaaluuringuteInstituut

74001021 Estonia pst 7, Tallinn

Ökoloogia Instituut 74001050 Kevade tn 2, Tallinn

Eesti Demograafia Instituut 74001044 Estonia pst 7,Tallinn

Ülikooli allasutuste omavahelised nõuded ja kohustused ning tulud ja kulud on elimineeritud.2004. aasta tulemiaruandes ei kajastata tulude ja kuludena kolmandatele isikutele õppetoetuste,sõidusoodustuste, õppelaenu kustutamiseks kasutatud vahendeid.

Arvestuspõhimõtete muutus

Alates 01.01.2004 hakkas kehtima Riigi raamatupidamise üldeeskiri, mille kohaselt muutus riigieelarvest põhivara sihtfinantseerimiseks saadud vahendite arvestus. Vastavalt Riigi raamatupidamiseüldeeskirjale kajastatakse põhivara soetamiseks riigieelarvest saadud vahendid laekumise hetkeltuludes. Seoses arvestuspõhimõtete muutusega vähendati bilansis seisuga 01.01.2004 tulevasteperioodide tulud põhivara sihtfinantseerimisest ja suurendati eelmiste perioodide tulemit 22 676 926krooni võrra.

Korrigeerimised

2004. a bilansi algsaldodes on korrigeeritud:• rida „Masinad ja seadmed“ ja rida „Muu inventar“ 1 309 136 krooni. Tegemist on transpordi-

vahendite ning masinate ja seadmetega, mis kajastatakse bilansireal „Masinad ja seadmed“.• rida „Muu inventar“ 466 511 krooni, rida „Põhivara kulum (miinus)“ 316 389 krooni ja rida „Ostetud

patendid, litsentsid jne“ 149 897 krooni. Tulenevalt RTJ 5 kajastatakse tarkvara immateriaalsepõhivarana.

33

Bilanss31.12.2003 enne

korrigeerimisiKorrigeerimised 31.12.2003 pärast

korrigeerimisi

Masinad ja seadmed 8 209 328 1 309 136 9 518 464Muu inventar 34 089 455 -1 775 647 32 313 808Põhivara kulum (miinus)

-47 811 457 -316 389 -47 495 068Ostetud patendid, litsentsid jne 14 017 149 897 163 914

Bilansis rida „Ettemakstud tulevaste perioodide tulud“ ja rida „Aruandeaasta tulem“, tulude-kuludearuandes rida „Muud tulud tegevusest“ ning rahavoogude aruandes rida „Kohustuste muutus“ 370 000krooni. Tegemist on Eesti Demograafia Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi vahel 06.11.03 ja 09.12.03sõlmitud lepingute nr 504 ja 566 2003.aastal teostatud töödega.

Bilanss/tulude-kulude/rahavoogude aruanne

31.12.2003 ennekorrigeerimisi

Korrigeerimised 31.12.2003 pärastkorrigeerimisi

Ettemakstud tulevasteperioodide tulud 15 554 875 -370 000 15 184 875

Aruandeaasta tulem 26 145 733 370 000 26 515 733

Muud tulud tegevusest 41 386 098 370 000 41 756 098

Kohustuste muutus -5 497 660 370 000 -5 867 660

Raha ja raha ekvivalendidRaha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arveldus-kontode jääke, lühiajalisi deposiite ning Ühispanga rahaturufondi osakuid.

Välisvaluutas toimunud tehingute ning välisvaluutas fikseeritud varade ja kohustuste kajastamine

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeva EestiPanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud nõuded ja kohustused on ümber hinnatud Eestikroonidesse bilansipäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutestsaadud kasumid ja kahjumid on kajastatud tulemiaruandes perioodi tulu või kuluna.

Ostjate tasumata summadOstjate tasumata summad on kajastatud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodi kohaseltlaekumise tõenäosusest lähtuvalt. Seejuures on nõuet iga konkreetse kliendi vastu hinnatud eraldi,arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded on bilansis alla hinnatud tõenäoliseltlaekuva summani ning allahindlus on kajastatud bilansireal „Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded“.Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.

VarudKauba, tooraine ja materjali varud on võetud arvele soetusmaksumuses ning nende jäägid onkajastatud soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses sõltuvalt sellest, kumb onmadalam. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse FIFOmeetodit. Allahindluse summa on kantud kuludesse.

PõhivaraPõhivara on vara, mille kasulik tööiga on rohkem kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates30 000 krooni. Materiaalne põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on mahaarvestatud akumuleeritud kulum. Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis jääkväärtuses.

Tulenevalt riigi raamatupidamise üldeeskirja § 41 lõikest 1 on materiaalse ja immateriaalse põhivaraalampiir alates 01.01.2005 30 000 krooni (ilma käibemaksuta). Seisuga 31.12.2004 on põhivarad,mille soetusmaksumus on alla 30 000 krooni (ilma käibemaksuta), põhivaradest maha kantudbilansivälisesse arvestusse väheväärtusliku inventarina.

34

Amortisatsiooni arvestusmeetodite ja -määrade eesmärk on tagada amortisatsiooni arvestusevastavus põhivara tööea ja kasutamisega ning see oli põhivara gruppide lõikes aruandeaastalalljärgnev:

Põhivara grupp Amortisatsiooniarvestusmeetod

Amortisatsiooni määraruandeaastal

Hooned ja rajatised Lineaarne 3%-5%

Masinad ja seadmed Lineaarne 20%-25%

Arvutustehnika Lineaarne 20%-30%

Transpordivahendid Lineaarne 14%-20%

Inventar, mööbel, kontoritehnika Lineaarne 20%-30%

Ostetud patendid, litsentsid Lineaarne 20%

Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid parendustöid, mis tõstavad objekti võimetosaleda tulevikus majandusliku kasu loomisel, siis need kulutused lisatakse põhivara objektisoetusmaksumusele. Muud kulutused, mis pigem säilitavad põhivara võimet luua majanduslikku kasu,kajastatakse aruandeperioodi kuludes.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteering on vara, mida ülikool hoiab kas omanikuna või kapitalirendi tingimustelrendituna renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil. Kinnisvarainvesteering kajas-tatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvestatud akumuleeritud kulum.

Kinnisvarainvesteeringutena on kajastatud:• ühiselamu Tallinnas Raadiku 8;• ühiselamu Tallinnas Karu 17;• ühiselamu Tallinnas Pärnu mnt 59;• eluhoone Tallinnas Estonia pst 7;• Otepää spordibaas.

Ettemakstud tulevaste perioodide tulud

Antud bilansireal kajastatakse järgmise aruandeaasta eest ettelaekunud õppemaksud, koolitus-kursuste tasud, lepingulised tasud, rendi ettemaksed ning muud aruandeaastal laekunud tulevasteperioodide tulud, mis ei ole kantud aastaaruande tuludesse.

Sügissemester kestab ülikoolis 01. septembrist 31. jaanuarini. Ülikoolis kehtiva korra järgi peabüliõpilane tasuma õppeteenuste eest 15. oktoobriks. Nendest õppeteenustest, mis on tasutudsügissemestri eest, on arvestatud 80% 2004. aasta tuludesse ja 20% 2005. aasta tuludesse. Õppe-teenustasud, mis on tasutud 2005. aasta kevadsemestri eest, kajastatakse bilansikirjel „Ettemakstudtulevaste perioodide tulud“.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, millekorral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist eikajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab siht-finantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset.

Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil, mille kohaselt põhivara sihtfinantseerimisegasoetatud vara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses ning sihtfinantseerimise summat kajas-tatakse bilansis kohustusena kui eraldis. Soetatud vara amortiseeritakse kuludesse ja sihtfinant-seerimise kohustuse tuludesse vara kasuliku eluea jooksul.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel on lähtutud tulude-kulude vastavuse printsiibist.

35

Kapitalirent ja kasutusrent

Ülikool kui rentnikRenditehingud on kajastatud kapitalirendina, kui kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüvedkanduvad üle rentnikule. Ülikool on kajastanud kapitalirendina kõik lepingud, kus on täidetud vähemaltüks järgnevatest tingimustest:• Renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpuks üle rentnikule;• Rentnikul on optsioon osta renditavat vara hinna eest, mis on eeldatavasti oluliselt madalam selle

vara õiglasest väärtusest ning on kindel, et rentnik seda õigust kasutab;• Lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast;• Rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90% renditava vara

õiglasest väärtusest;• Renditud vara on niivõrd spetsiifiline, et ainult rentnik saab seda ilma suuremate modifi-

katsioonideta kasutada.

Kõik ülejäänud renditehingud on kajastatud kasutusrendina.

Ülikool kui rendileandjaKasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muuleettevõtte bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksullineaarselt tuluna.

Tulud ja kulud

Tulude ja kulude arvestamisel on lähtutud tekkepõhisuse printsiibist. Tulu kajastatakse saadud võisaadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulud jagatakse 4 gruppi: tulud riigieelarvest, tulud majandus-tegevusest, muud tulud tegevusest ja tulud põhivara sihtfinantseerimisest.• Tuludena riigieelarvest kajastatakse riikliku koolitustellimuse lepingu alusel eraldatud vahendid,

teaduse riiklik sihtfinantseerimine, doktorantide teadustööde toetus ja teavikute ostuks eraldatudvahendid.

• Tuludena majandustegevusest kajastatakse õppeteenustasud, koolituskursuste tasud, rendi- jaüüritulud ja muude teenuste tulud.

• Muude tuludena kajastatakse toetused juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt, teadus ja arenduslepingutetulud, grandilepingute tulud, tulu põhivara müügist ja muud tulud.

• Tuludena põhivara sihtfinantseerimisest kajastatakse sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivarakulumile vastav osa.

Rahavoogude aruanne

Rahavoogude aruande koostamisel on laekumised ja väljamaksed rühmitatud nende eesmärgi järgimajandustegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Majandustege-vuse rahavoogude kajastamisel on kasutatud kaudset meetodit, mille puhul on majandustegevuserahavoogude leidmiseks korrigeeritud tulemit, elimineerides mitterahaliste majandustehingute mõju,majandustegevusega seotud varade ning kohustuste saldode muutused ning investeerimis- jafinantseerimistegevusega seotud tulud ja kulud. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevadrahavood on kajastatud otsemeetodi kohaselt.

Seotud osapooled

Osapooled on seotud, kui ühel osapoolel on kontroll teise osapoole üle või oluline mõju teise osapooleärilistele otsustele. Ülikool käsitleb seotud osapooltena:a) ülikooli nõukogu ja valitsuse liikmeid;b) punktis a kirjeldatud isikute lähisugulasi ja nendega seotud ettevõtteid.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavadasjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva 31.12.2004 ja aruande koostamisepäeva vahemikul, kuid onseotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

36

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

LISA 1. Raha ja pangakontod

31.12.2004 31.12.2003

Kassa 36 401 19 870

Pangakontod 41 289 275 29 306 176

Lühiajalised deposiidid 0 25 000 000

Ühispanga Rahaturufondi osakud 2 723 900 1 081 700

KOKKU 44 049 576 55 407 746

2004. aastal saadi finantstulu Ühispanga Rahaturuosakutelt 49 259 krooni ning Hansapanga jaÜhispanga üleöödeposiitidelt 1 177 260 krooni.

LISA 2. Nõuded ostjate vastu

31.12.2004 31.12.2003

Tasulised õppeteenused 588 497 1 016 194

Koolituskursused 562 371 571 737

Rentnikud 781 681 430 021

Asutus „Elamu“ arved 356 954 199 952

Muud nõuded 93 083 50 373

Ökoloogia Instituudi nõuded 86 300 143 690

Akadeemilise Raamatukogu nõuded 10 476 41 773

Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi

nõuded 240 480

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus) -348 756 -96 397

KOKKU 2 130 846 2 357 823

LISA 3. Muud lühiajalised nõuded

2004. aastal müüs ülikool Estonia pst 7 asuva kinnistu. Seisuga 31.12.2004 oli müügitehingustlaekumata 24 205 212 krooni, mis on kajastatud bilansikirjel „Muud lühiajalise nõuded“. Vastavalt ostu-müügi lepingule kohustub ostja tasuma võlgnevuse ülikoolile hiljemalt 2005. aasta detsembriks.

Seisuga 31.12.2004 on ülikoolil saamata sihtfinantseerimise nõudeid 931 817 krooni, mis on kajas-tatud bilansikirjel „Muud lühiajalise nõuded“.

37

LISA 4. Kinnisvarainvesteeringud

Soetusmaksumus 31.12.2003 11 019 180

Müük 1 563 288

Mahakandmine 11 074

Soetusmaksumus 31.12.2004 9 444 818

Akumuleeritud kulum 31.12.2003 5 330 800

Aruandeperioodi amortisatsioonikulu 404 822

Müüdud ja mahakantud kinnisvarainvesteeringu kulum 262 503

Kulum 31.12.2004 5 473 119

Jääkväärtus 31.12.2003 5 688 380

Jääkväärtus 31.12.2004 3 971 699

Kinnisvarainvesteeringute 2004. aasta renditulu oli 7 385 163 krooni ja haldamisega seotud kulud olid4 057 181 krooni. Ülikooli Estonia pst 7 hoone müügist saadi müügitulu 28 737 949 krooni.2005. aastaks planeeritakse kinnisvarainvesteeringute renditulusid 6 000 000 krooni.

LISA 5. Põhivara liikumise aruanne

Maa jaehitised

Masinad

ja

seadmed

Transpordi-

vahendid

Muuinventar ja

sisseseade

Lõpetamataehitus

Immateriaalne

põhivara

Ettemakspõhivara

eest

KOKKU

Soetusmaksumusaasta alguses 68 321 411 7 700 447 1 818 017 32 313 808 1 505 349 483 986 355 370 112 498 613

Soetus 12 178 049 1 535 320 0 7 741 652 15 560 376 211 430 200 000 37 472 837

s.h. Tasuta saadud 1 368 000 0 0 345 181 0 0 0 1 713 181

Müük 544 892 0 71 240 0 0 0 0 616 132

Mahakandmine 57 376 3 456 005 178 650 23 872 762 0 294 789 355 370 28 214 952

Soetusmaksumusaasta lõpus 79 897 192 5 779 762 1 568 127 16 182 698 17 065 725 400 627 200 000 121 140 141

Akumuleeritudkulum aastaalguses 18 060 694 5 832 831 1 466 529 22 134 789 0 320 072 0 47 815 140

Aruandeperioodiamortisatsioonikulu 2 429 341 1 591 754 200 130 11 341 593 0 204 130 0 15 504 297

Müüdud jamahakantudpõhivara kulum 165 758 3 456 006 248 863 23 872 762 0 294 789 0 28 038 177

s.h. Mahakantudpõhivarajääkväärtus 21 088 615 005 0 5 963 708 0 96 819 0 6 696 620

Kulum aastalõpuks 20 324 279 3 968 579 1 417 796 9 603 620 0 229 413 0 35 543 687

Jääkväärtusaasta alguses 50 260 717 2 183 559 222 614 9 991 950 1 505 349 163 914 355 370 64 683 473

Jääkväärtusaasta lõpus 59 572 913 1 811 183 150 331 6 579 077 17 065 725 171 214 200 000 85 550 443

38

LISA 6. Pangalaenud ja tagatised

Laenukohustuste jääk 31.12.2004 17 735 626

Pikaajalise laenu lühiajaline osa 1 925 369

sh laenuleping nr 02-076036-JI 1 344 535

sh laenuleping nr 99-01613-1 580 834

Pikaajaline laen 15 810 257

sh laenuleping nr 02-076036-JI 11 042 817

sh laenuleping nr 99-01613-1 4 767 440

Maksetähtaeg 2012. aasta

Alusvaluuta Euro

Intressimäär 6 kuu Euribor + 2,20%

Tagatis: hüpoteek kinnistule Narva mnt 25/27/29 Tallinnas, summas 21 500 000 krooni

LISA 7. Kapitalirendikohustused

Kapitalirendikohustuse jääk 31.12.2003 79 123

Soetusmaksumus 132 426

Kulum 33 107

Jääkmaksumus 88 835

Tasutud kapitalirendimakseid 45 213

Kapitalirendikohustuse jääk 31.12.2004 33 910

Pikaajalise kapitalirendi lühiajaline osa 33 910

Pikaajaline osa 0

Maksetähtaeg 22.09.2005

Alusvaluuta Eesti kroon

Keskmine intressimäär 0%

Kapitalirendileping on sõlmitud Minotec DC OÜ ja TPÜ Täiendõppekeskuse vahel03.10.2003. a. Objektiks on koopiamasina Minolta Di351 ost.

39

LISA 8. Maksud

31.12.2004 31.12.2003

Maksuvõlad

Töötuskindlustuse makse 3 576 165

Käibemaks 162 106 60 873

Üksikisiku tulumaks 61 839 76 055

Sotsiaalmaks 88 706 25 919

Erisoodustuse tulumaks 4 194 6 624

Erisoodustuse sotsiaalmaks 4 888 5 459

Kohustusliku kogumispensioni makse 3 077 0

Potentsiaalne maksukohustus 520 956 520 956

KOKKU 849 342 696 051

Ettemakstud maksud ja tagasinõuded

Kohustusliku kogumispensioni makse 0 1 935

Ettevõtte tulumaks 7 027 6 395

Tollimaks 2 000 0

Intressid 182 906

KOKKU 9 209 9 236

LISA 9. Kohustused töötajatele

31.12.2004 31.12.2003

Puhkusereserv 5 080 560 4 186 188

Väljamaksmata töötasu 96 979 25 612

Deponendid ja muud kinnipidamised 1 301 8 476

Lähetuskulude võlgnevus 54 891 30 126

Majanduskulude võlgnevus 96 544 118 510

Muud võlad töövõtjatele 34 6 450

KOKKU 5 330 309 4 375 362

LISA 10. Ettemakstud tulevaste perioodide tulud

31.12.2004 31.12.2003

Õppeteenustasud 7 228 248 7 009 866

Asutus „Elamu“ ettemakstud tulevaste perioodide tulud 11 351 10 522

Rentnike ettemakstud tulevaste perioodide tulud 1 091 054 1 402 865Teadus- ja arenduslepingute alusel finantseerijate poolttehtud ettemaksed 6 220 805 6 761 622

KOKKU 14 551 458 15 184 875

40

LISA 11. Tulud riigieelarvest

2004 2003

Õppekohtade riikliku tellimuse vahendid 89 166 440 79 359 000

Teaduse infrastruktuuri finantseerimine 728 000 678 000

Teaduse riiklik sihtfinantseerimine 2 733 810 2 334 375

Projekt Õpetajakoolituse programmide parendamiseks 0 676 379

Töö- ja tehnoloogiaõpetuse keskuse väljaarendamine 0 515 500

Õppetoetused 142 822 46 603

Sõidusoodustused 0 31 306

Doktorantide õppekulude katteks 1 322 000 1 218 000

Eesti Demograafia Instituut 1 145 000 891 000

Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut 2 441 542 2 104 925

Ökoloogia Instituut 4 135 000 3 614 000

Pedagoogika Arhiivmuuseum 620 000 820 000

Akadeemiline Raamatukogu 15 503 781 13 107 546

KOKKU 117 938 395 105 396 634

LISA 12. Tulud majandustegevusest

2004 2003

Koolitusteenus 74 660 648 68 730 512

Rendi- ja üüritulud 9 044 736 8 213 168

Publikatsioonide müük 299 343 221 329

Muude teenuste tulud 1 699 638 1 325 558

KOKKU 85 704 365 78 490 567

Koolitusteenuse tuludena on kajastatud õppeteenustasud ja tulud koolituskursustest.

LISA 13. Muud tulud tegevusest

2004 2003

Teadus- ja grandilepingute tulud 8 053 424 7 520 865

Muud tulud ja toetused asutustelt 10 548 741 9 394 733

Kasum põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müügist 29 503 392 24 470 500

KOKKU 48 105 557 41 386 098

2004. aastal müüs ülikool Tallinnas Estonia pst 7 kinnistu ja Värska õppekeskuse. Estonia pst 7müügist saadi tulu 28 717 949 krooni ja Värska õppekeskuse müügist saadi tulu 742 521 krooni.

LISA 14. Põhivara sihtfinantseerimine

Selgitus 31.12.2004 31.12.2003

Jääk aasta alguseks 22 676 926 11 825 346

Põhivara sihtfinantseerimine / juurdetulev osa 1 694 687 10 915 550

Põhivara sihtfinantseerimine / tuludesse kantav osa -1 694 687 -63 970

Korrigeerimine arvestuspõhimõtete muutuse mõjuga -22 676 926 0

Jääk aasta lõpuks 0 22 676 926

41

LISA 15. Muud tegevuskulud

2004 2003

Kinnistuste, hoonete ja ruumide haldamiskulud 17 885 254 15 811 237

Administreerimiskulud 7 038 606 8 094 752

Inventari kulud 2 787 131 3 677 943

Remondikulud 2 233 322 4 387 341

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 5 554 693 4 264 326

Transpordikulud 2 465 828 1 919 868

Õppekulud 5 636 941 5 496 312

Raamatute ostukulud 5 990 570 6 115 680

Lähetuskulud 4 840 584 5 466 403

Esindus- ja vastuvõtukulud 2 173 715 1 118 332

Stipendiumid 3 962 655 3 729 246

Muud kulud 6 903 915 4 110 676

Kahjum nõuete allahindlusest 285 919 96 397

KOKKU 67 759 133 64 288 513

Muudes kuludes kajastuvad ühingute liikmemaksud, töötajate koolituskulud, kuulutused ja reklaam,esindus- ja vastuvõtukulud, erisoodustuse kulud, ostetud teenuste kulud ja muud kulud.

LISA 16. Kasutusrent

Ülikool kui rentnikÜlikool rendib kasutusrendi tingimustel 7 sõiduautot. Ülikool tasus 2004. aastal kasutusrendimakseidkokku 340 408 krooni. 2005. aastaks planeeritakse kasutusrendimakseteks 250 000 krooni.

Ülikool rendib kasutusrendi tingimustel mitmeid hooneid ja ruume. 2004. aastal tasus ülikool kasutus-rendimakseid summas 2 912 945 krooni. 2005. aastaks on eelarvesse planeeritud hoonete ja ruumidekasutusrendimakseteks 2 900 000 krooni.

Ülikool kui rendileandjaÜlikool on kasutusrendi tingimustel rendile andnud kinnisvarainvesteeringud (vt lisa 4). Lisakskinnisvarainvesteeringutele rendib ülikool välja kasutusrendi tingimustel hooneid, mida ülikool kasutabenda äritegevuseks. 2004. aastal kajastati tulemiaruandes renditulu äritegevuseks kasutatavatelthoonetelt summas 1 155 865 krooni. 2005. aastaks planeeritakse ülikooli äritegevuseks kasutatavatelthoonetelt renditulusid 1 000 000 krooni.

LISA 17. Bilansivälised varad

Bilansiväliselt peetakse raamatupidamisarvestust väheväärtuslike varade kohta, mille soetusmaksumuson 2 000 kuni 30 000 krooni. Väheväärtuslike varade maksumus seisuga 31.12.2004 oli 116 029 346,millest 75 616 142 krooni oli raamatukogu fond.

42

43

SISUKORD

Tallinna Pedagoogikaülikooli 2004. aasta eelarve kinnitamineTallinna Pedagoogikaülikooli 2004. aasta lisaeelarve kinnitamine

Tallinna Pedagoogikaülikooli 2004. aasta II lisaeelarve kinnitamine

Tallinna Pedagoogikaülikooli 2004. aasta eelarve koostamise ajakava ja põhimõtted

Tallinna Pedagoogikaülikooli eelarvesse eraldatavate üldlõivu määrade kehtestamine

Eelarveaasta täiendavate koefitsientide kehtestamine2003.–2004. õppeaasta üliõpilaste vastuvõtuarvud ja õppekohtade maksumused(õppetasumäärad)Vastuvõtuarvude ja REV õppekohtade maksumused 2004/05. õppeaastalTPÜ kirjastuse paljundus- ja trükitööde hinnakirja kehtestamineTallinna Pedagoogikaülikooli palgaülevaade aastatel 2001–2004

Tallinna Pedagoogikaülikooli eelarve eeskiri• Üldsätted• Eelarve ülesehitus, tulude ja kulude arvestuse alused• Eelarve koostamine• Eelarve menetlemine• Eelarve muutmine• Laenud• Eelarve täitmine• Arvestus, aruandlus ja kontroll

LISA 1. Tallinna Pedagoogikaülikooli õppefondi statuutLISA 2. Tallinna Pedagoogikaülikooli uuringufondi statuutLISA 3. Tallinna Pedagoogikaülikooli arengi ja koostöö fondi statuutLISA 4. Tallinna Pedagoogikaülikooli stipendiumide statuut

Tallinna Pedagoogikaülikooli 2004. aasta eelarve seletuskiri• Sissejuhatus• Eelarve ülesehitus• Üldlõivud, vastuvõtuarvud, õppetasumäärad, õppesuunakoefitsiendid ja

soodustingimused• Tugi- ja haldusüksuste peamised ülesanded 2004. aastal• Ülikooli laenukoormus

Tallinna Ülikooli 2004. aasta eelarve täitmine• Tallinna Ülikooli 2004. aasta tulude eelarve täimine• Tallinna Ülikooli 2004. aasta kulude eelarve täimine• Tallinna Ülikooli 2004. aasta kapitaalieelarve täimine• Tallinna Ülikooli 2004. aasta sihtotstarbeliste eelarve täimine• Tallinna Ülikooli 2004. aasta üldlõivu eelarve täimine• Teaduskonnad• Kolledžid• Uurimisinstituudid• Iseseisvad struktuuriüksused• Haldus- ja tugistruktuuriüksused

Seletuskiri 2004. aasta eelarve täitmise juurde

Tallinna Ülikooli 2004. aasta eelarve täitmise graafikud

44

Tallinna Pedagoogikaülikooli nõukogu02. veebruari 2004. a otsus nr 1

„Tallinna Pedagoogikaülikooli 2004.aasta eelarve kinnitamine“

Juhindudes „Ülikooliseaduse“ (RT I 1995, 12, 119) § 14 lg 3 p-st 10 ja TPÜ põhikirja § 4 p-st 4.3.14ning nõukogu majanduskomisjoni 29. jaanuari 2004. a ettepanekust nõukogu o t s u s t a b:

Kinnitada Tallinna Pedagoogikaülikooli 2004. aasta eelarve mahus 260,172 mln Eesti krooni vastavaltseletuskirjale ning tabelitele 1 – 4 ja lisadele 1 – 11.

Mati HeidmetsNõukogu esimeesRektor

Hille ErikNõukogu sekretär

Tallinna Pedagoogikaülikooli nõukogu26. aprilli 2004. a otsus nr 17

“Tallinna Pedagoogikaülikooli 2004. aasta lisaeelarve kinnitamine”

Aluseks võttes “Ülikooliseaduse” (RT I 1995,12,119) § 14 lg 3 p 10 ja juhindudes TPÜ põhikirja§ 4 p-st 4.3.14 ning arvesse võttes TPÜ nõukogu majanduskomisjoni 20. aprilli 2004. a ettepanekutTPÜ nõukogu o t s u s t a b:

1. Kinnitada “Tallinna Pedagoogikaülikooli 2004. a lisaeelarve” mahus 23,5 miljonit Eesti kroonivastavalt lisale.

2. Otsus jõustub vastuvõtmise hetkest alates.

Mati HeidmetsNõukogu esimees –Rektor

Hille ErikNõukogu sekretär

Tallinna Pedagoogikaülikooli nõukogu08. novembri 2004. a otsus nr 42

“Tallinna Pedagoogikaülikooli 2004. aasta lisaeelarve kinnitamine”

Juhindudes “Ülikooliseaduse” (RT I 1995, 12, 119) § 14 lg 3 p 10 ja TPÜ põhikirja§ 4 lg 3 p-st 4.3.14 ning arvestades majanduskomisjoni 03. novembri 2004. a ettepanekut, TPÜnõukogu o t s u s t a b:

Kinnitada “Tallinna Pedagoogikaülikooli 2004. a lisaeelarve” mahus 291,6 mln Eesti krooni vastavaltlisale.

Otsus jõustub vastuvõtmise hetkest alates.

Mati HeidmetsNõukogu esimees -Rektor

Hille ErikNõukogu sekretär

45

TLÜ 2004. AASTA EELARVE KOOSTAMISE AJAKAVA JA PÕHIMÕTTED

• Tallinna Ülikooli (edaspidi ülikool) 2004 aasta eelarve koostamisel lähtutakse:• Ülikooli Eelarve eeskirjast• 2004. aasta riigieelarvest• 2003. aasta Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt esitatud riiklikust koolitustellimusest ülikoolidele

• Eelarve koostamist korraldab haldusdirektor.

2004 aasta riikliku koolitustellimuse prognoosi koostab akadeemiline prorektor 1. novembriks 2003.Vastuvõtuarvud kinnitab ülikooli nõukogu 15. novembriks 2003.

• 2004 aasta õppetöö mahu prognoosi, mida arvestatakse üliõpilasainepunktides, koostab õppe-osakond 1. novembriks 2003.

• 2004 aasta tasuliste õppekohtade õppemaksude osas teevad teaduskondade dekaanid ja kol-ledžite direktorid ettepanekud akadeemilisele prorektorile 1. novembriks 2003.

• Ettepaneku ülikoolis kasutatavate õppesuunakoefitsientide kohta teeb akadeemiline prorektor 1. no-vembriks 2003.

• Avatud õppe tulude 2004 aasta prognoosi koostab Avatud Ülikooli prorektor ja esitab selle haldus-direktorile 1. novembriks 2003.

• Ülikoolis läbiviidavate 2004 aasta uurimis- ja arendustööde mahu prognoosi koostab teadus- jaarendusprorektor 1.novembriks 2004 ja esitab selle haldusdirektorile.

• Ülikooli tugistruktuuri juhid koostavad eelarvetaotlused koos tugistruktuuriüksuse peamiste üle-sannete kirjeldusega 1. novembriks 2003.

• Ülikooli asutuse juhid koostavad asutuse eelarveprognoosid ja esitavad need haldusdirektorile 1. no-vembriks 2003

• Haldusdirektor esitab 2004 aasta eelarveprojekti TPÜ valitsusele. Valitsuses toimub eelarve projektiarutelu 19. jaanuaril 2004.

• Haldusdirektor esitab 2004 aasta eelarveprojekti TPÜ nõukogule. Nõukogu kinnitab eelarve 02. veeb-ruaril 2004.

• Ülikooli 2004. aasta eelarve koostamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:1. Ülikooli eelarve ülesehitus on struktuuripõhine, teaduskondade eelarvetesse on lisatud ka

teaduskondade töötajate poolt juhitavate teadus- ja arendusprojektide vahendid;2. Õppekulude arvestus toimub eelarves õppetöö mahu alusel, lisaks arvestatakse õpetavale

allüksustele nn pearaha nende poolt kureeritavatele õppekavadele immatrikuleeritud üliõpilastepealt. Õppekulude arvestamisel riigieelarveliste ja tasulistel õppekohtadel õppivate üliõpilaste vahelvahet ei tehta;

3. Teadus- ja arendustegevuse ning doktoriõppe vahendid on lisatud teaduskondade eelarvetesse(varasema teadus- ja arendusosakonna eelarve asemel);

4. Ülikooli eelarvesse on lisandunud ülikooliga 2003. aastal liitunud Akadeemilise Raamatukogu kulud5. Ülikooli eelarve arvestab eelmise eelarveaasta jääke ja kohustusi järgmise eelarveaasta suhtes.

Struktuuriüksuste jäägid ja kohustused eelneva aasta eest kooskõlastab rahandusosakondstruktuuriüksuse juhiga 15. veebruariks 2004. jäägi ja kohustuste võrra suurendatakse/vähenda-takse struktuuriüksuse eelarves ettenähtud kulutusi;

6. Ülikooli kultuuri ja sporditegevust finantseeritakse ülikooli arengu ja koostöö fondist.7. Eelarve arvestab eelmise eelarveaasta jääke ja kohustusi järgmise eelarveaasta suhtes.

46

Tallinna Pedagoogikaülikooli valitsuse22. detsembri 2003. a otsus nr 29

“Tallinna Pedagoogikaülikooli eelarvesse eraldatavateüldkululõivu määrade kehtestamine”

TPÜ valitsus o t s u s t a b:

Kehtestada Tallinna Pedagoogikaülikooli eelarvesse eraldatavate üldkululõivu määrad vastavalt lisale.

Otsus jõustub 1. jaanuarist 2004.

Mati HeidmetsValitsuse esimees –Rektor

Hille ErikValitsuse sekretär

TPÜ eelarvesse eraldatavad üldkululõivu määrad %-des

Teaduskondadele ning haldus- ja tugistruktuuri osakondadele kehtestatakse järgmised üldkuludeeraldise määrad:Õppeteenustasudelt ( RE ja REV ) 37%Kolledžitelt 1%Avatud ülikooli tasemeõppelt 25%Täiendkoolituselt 25%Väljaspool ülikooli ruume toimuv täiendkoolitus 15%Vastuvõtutuludelt 90%Ruumide renditulult 95% Intressitulult 85%Mittevajaliku vara võõrandamiselt (v.a kinnisvara) 50%Reklaami müügist saadud tulult 50%Raamatukogu viivistelt 0%Trükiste müügist saadud tulult 90%Muudelt ülikooli allüksuste poolt osutatavate tasulisteteenuste eest laekuvalt tulult (õiendid jms) 50%Annetustelt ja sihtotstarbelistelt eraldistelt 0%Teadus- ja arendustöölepingutelt (sh ETF) 10%Teadusinstituutide uurimistegevuselt 0%Asutus Elamu tulult 1%

47

Tallinna Pedagoogikaülikooli valitsuse19. jaanuari 2004. a otsus nr 1

Muudetud TPÜ valitsuse 16. veebruari 2004.a otsusega nr 4“Eelarveaasta täiendavate koefitsientide kehtestamine”

TPÜ valitsus o t s u s t a b:

1. Kehtestada teaduskondade õppekulude arvestuses täiendavad koefitsiendid järgmistele ülikooliarengu jaoks olulise tähtsusega õppekavadele või õppekavade osadele:1.1 Ühisõppekavad teiste ülikoolidega – täiendav koefitsient 1,3;1.2 Ingliskeelsed õppekavad, õppekavade moodulid vähemalt 15 ainepunkti mahus,

lisaerialad ja kõrvalained – täiendav koefitsient 2,0.

2. Punktides 1.1 ja 1.2 loetletud täiendavate koefitsientide rakendamise otsustab ülikooli nõukoguõppekomisjon lähtuvalt õppekava või selle osa prioriteetsusest.Ettepaneku õppekomisjonile täiendavate koefitsientide kehtestamiseks teeb akadeemiline pro-rektor. Täiendav koefitsient määratakse õppekavale vastavuses õppekava nominaalajaga, kuidmitte vähem kui üheks eelarveaastaks (ingliskeelsed lisaerialad/õppekava osad). Lisaraha eral-datakse teaduskondade eelarvesse lisaeelarvega, võttes arvestuse aluseks õppesuuna koefitsiendija täiendava koefitsiendi korrutise.

3. Kehtestada teaduskondadevahelise doktorikooli poolt läbiviidava õppetöö koefitsiendiks 1,5.

4. Lähtuda teadusinstituutides läbiviidava õppetöö finantseerimisel TPÜ valitsuse 30. augusti 2002. aotsusest nr 21 “TPÜ teadusinstituutide poolt läbiviidava õppetöö finantseerimine”.

Mati HeidmetsValitsuse esimees –RektorHille ErikValitsuse sekretär

48

Kinnitatud TPÜ valitsuse24. märtsi 2003. a otsusega nr 8

Muudetud TPÜ valitsuse 21. aprilli 2003. a otsusega nr 1

Muudetud TPÜ valitsuse1. juuni 2003. a otsusega nr 17

BAKALAUREUSEÕPE, BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE INTEGREERITUDÕPPEKAVADEL PÕHINEV ÕPE

STATSIONAAR KAUGÕPEJrknr

Õppekavad Õppe-kohtadearv (RE+REV)

REVõppekohamaksumussemestris

Õppe-kohtade arv(RE+REV)

REV õppekohamaksumussemestris

Filoloogiateaduskond

1. Eesti filoloogia 43 10 0002. Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur 43 10 0003. Referent-toimetaja 35 15 0004. Inglise filoloogia 52 13 0005. Saksa filoloogia (kõrvalainega) 42 11 0006. Prantsuse filoloogia (kõrvalainega) 22 10 0007. Soome filoloogia (kõrvalainega) 20 12 0008. Rootsi filoloogia (kõrvalainega) 20 12 0009. Vene filoloogia 25 10 000

10. Vene keel võõrkeelena (kõrvalainega) 25 10 00011. Ajakirjandus 25 12 00012. Idamaade filoloogia 30 13 000

Kasvatusteaduste teaduskond13. Andragoogika 25 9 00014. Eripedagoogika 25 9 000 30 7 00015. Klassiõpetaja (kõrvalainega)* 30 9 000

Klassiõpetaja (kõrvalainega; lühend.õ.a) 60 + 30 vene k 7 00016. Alushariduse pedagoog 31 9 000 30 + 30 7 00017. Pedagoogika 35 9 00018. Õpetaja kutseõpingud (40 AP kõrghariduse

baasil)40 7 000

Kehakultuuriteaduskond19. Kehakultuur 35 15 000 25 10 00020. Rekreatsioonikorraldus 40 15 000 15 10 000

Kultuuriteaduskond21. Kunstiõpetus 37 12 500 20 9 00022. Eesti kultuuri ajalugu (ühisõppekava EHI-ga) 15 12 50023. Audiovisuaalne meedia 15 16 00024. Koreograafia 15+15 15 000 15 9 00025. Muusika 10+17 13 000

Matemaatika–Loodusteaduskond26. Matemaatika 30+20 6 500 15 (töötavad

õpetajad)5 500

27. Informaatika 40 12 50028. Käsitöö ja kodundus 15 10 40029. Töö- ja tehnoloogiaõpetus 25 11 40030. Kutsepedagoogika 35 8 00031. Loodusteadused 20 10 00032. Geoökoloogia 30 10 00033. Bioloogia (kõrvalainega) 30 10 00034. Füüsika (kõrvalainega) 17 10 00035. Keemia (kõrvalainega) 15 10 00036. Keskkonnakorraldus 25 10 000

Sotsiaalteaduskond37. Haldusjuhtimine 40+ 20 vene k 11 90038. Infoteadus 35 10 000 35 7 50039. Psühholoogia 30 10 90040. Sotsioloogia 20 9 50041. Sotsiaaltöö 35 10 000 35 8 00042. Reklaam ja imagoloogia 20+ 20 vene k 12 50043. Ajalugu (ühisõppekava) 4+26 8 000

Haapsalu Kolledž44. Haldus- ja ärikorraldus 30 10 00045. Klassiõpetaja (kõrvalainega)* 35 8 000 25 5 00046. Informaatika 25 10 000

Rakvere Kolledž47. Alushariduse pedagoog 20 8 000 25 5 50048. Sotsiaaltöö 25 7 000

*5-aastane integreeritud õppekava

49

MAGISTRIÕPEJrknr

Õppekavad Õppekohtadearv (RE+REV)

REV õppekohamaksumus semestris

Filoloogiateaduskond1. Eesti filoloogia 16 7 000 *4+2 magistriõpe2. Pedagoogika (emakeele didaktika) 3 7 000 *4+2 magistriõpe3. Pedagoogika (eesti keele kui võõrkeele didaktika) 3 7 000 *4+2 magistriõpe4. Kirjandusteadus 24 10 0005. Kommunikatsioon 25 10 0006. Suuline tõlge 30 15 0007. Kirjalik tõlge 50 15 0008. Soome filoloogia 6 7 000 *4+2 magistriõpe9. Slaavi filoloogia 10 8 000 16 000 kr semestris

välisüliõpilastele10. Pedagoogika (vene keele didaktika) 3 7 000 *4+2 magistriõpe11. Idamaade filoloogia 9 6 000 *4+2 magistriõpe12. Ajakirjandus 19 12 000

Kasvatusteaduste teaduskond13. Andragoogika 15 10 00014. Eripedagoogika 20 10 00015. Kasvatusteadus 30 6 000 *4+2 magistriõpe16. Pedagoogika 30 6 000 *4+2 magistriõpe17. Hariduse juhtimine 15 10 00018. Alushariduse pedagoog-nõustaja 20 7 000

Kehakultuuriteaduskond19. Kehaline kasvatus* 10 6 000 *4+2 magistriõpe20. Kehakultuuri õpetaja 5 15 00021. Rekreatsioonikorraldus 5 15 000

Kultuuriteaduskond22. Kultuurikorraldus** 25 7 000 ** tsükliõpe23. Muusikateadus* 2 8 000 * 4+2 magistriõpe24. Kunstiteadus * 5 8 000 * 4+2 magistriõpe

Matemaatika-Loodusteaduskond25. Matemaatika* 6 4 500 *4+2 magistriõpe26. Matemaatikaõpetaja*** 10 5 500 ***3+2 magistriõpe kaugõpe27. Kasvatusteadus (matemaatika didaktika) 2 5 00028. Informaatika (multimeedium ja õpisüsteemid) 23 14 00029. Informaatika õpetaja, kooli infojuht 20 10 00030. Füüsika* 15 8 000 *4+2 magistriõpe31. Geoökoloogia* 6 8 000 *4+2 magistriõpe32. Bioloogia* 6 8 000 *4+2 magistriõpe33. Keskkonnakorraldus 15 13 00034. Kasvatusteadus (kutseõppe teooria ja didaktika) 8 7 000 *4+2 magistriõpe

Sotsiaalteaduskond35. Filosoofia 3 8 00036. Juhtimise sotsiaalsed strateegiad 20 19 00037. Ajalugu (ühisõppekava) 5 8 00038. Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja 10 8 00039. Infoteadused 10 10 00040. Infojuhtimine 25 10 00041. Dokumendihaldus 25 10 00042. Haldusjuhtimine 15 10 50043. Politoloogia 10 10 50044. Riigiteadused 20 15 00045. Psühholoogia* 12 8 000 *4+2 magistriõpe46. Organisatsioonikäitumine 55 12 00047. Sotsioloogia 8 8 00048. Sotsiaaltöö 20 11 00049. Demograafia* 2 - *4+2 magistriõpe

Haapsalu Kolledž50. Riigiteadused 25 12 000

DOKTORIÕPEJrk nr Õppekavad Õppekohtade arv (RE+REV) REV õppekoha maksumus semestris

1. Eesti filoloogia 7 7 0002. Vene filoloogia 1 8 0003. Germaani filoloogia 1 7 0004. Kasvatusteadused 6 7 0005. Kultuuriajalugu 2 8 0006. Ökoloogia 3 15 0007. Ajalugu (ühisõppekava) 3 8 0008. Filosoofia 3 7 0009. Infoteadused 2 10 000

10. Psühholoogia 2 8 00011. Riigi- ja poliitikateadused 3 8 00012. Demograafia 1 -13. Sotsioloogia 1 -15. Sotsiaaltöö 5 10 00016. Kehaline kasvatus ja sport 2 20 000

Koostas: õppeosakonna juhataja Imbi Teiter

50

Kehtestatud TPÜ nõukogus01. märtsil 2004.a otsusega nr 6

VASTUVÕTUARVUD JA REV ÕPPEKOHTADE MAKSUMUSED 2004/05 ÕPPEAASTAL

BAKALAUREUSEÕPE, BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE INTEGREERITUD ÕPPEKAVADEL PÕHINEV ÕPE

PäevaõpeJrknr

Õppekavad Vastuvõtt kokku 2004/05 õ.a REVõppekoha maksumus semestris

Filoloogiateaduskond1. Eesti filoloogia 35 10 5002. Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur 35 10 5003. Referent-toimetaja 35 15 0004. Inglise filoloogia 49 13 0005. Saksa filoloogia (kõrvalainega) 47 12 0006. Prantsuse filoloogia (kõrvalainega) 25 12 0007. Soome filoloogia (kõrvalainega) 25 12 0008. Rootsi filoloogia 25 12 0009. Vene filoloogia 25 10 500

10. Vene keel võõrkeelena (kõrvalainega) 25 10 50011. Ajakirjandus 25 12 50012. Idamaade filoloogia 30 13 000

Kasvatusteaduste teadusk.13. Andragoogika 20 10 00014. Eripedagoogika 25 10 00015. Klassiõpetaja (kõrvalainega) 30 10 00016. Alushariduse pedagoog 25 10 00017. Pedagoogika 25 9 500

Kehakultuuriteaduskond18. Kehakultuur 40 15 00019. Rekreatsioonikorraldus 40 15 000

Kultuuriteaduskond20. Kunstiõpetus 35 12 50021. Eesti kultuuri ajalugu (ühisõppekava) 24 12 50022. Koreograafia 11 15 00023. Koreograafia (huvihariduse pedagoogi suund) 14 15 00024. Film ja video 17 14 00025. Muusika 18 13 00026. Muusika (huvihariduse pedagoogi suund) 8 13 000

Matem. - loodusteaduskond27. Matemaatika 50 8 00028. Informaatika 40 12 50029. Loodusteadused 20 10 00030. Geoökoloogia 30 10 00031. Bioloogia (kõrvalainega) 25 10 00032. Füüsika (kõrvalainega) 20 10 00033. Keemia (kõrvalainega) 15 10 00034. Keskkonnakorraldus 25 10 00035. Käsitöö ja kodundus 20 13 00036. Töö- ja tehnoloogiaõpetus 25 15 000

Sotsiaalteaduskond37. Ajalugu (ühisõppekava) 30 8 00038. Haldusjuhtimine 52 12 00039. Infoteadus 35 10 00040. Psühholoogia 55 10 90041. Sotsioloogia 31 10 00042. Sotsiaaltöö 35 10 00043. Reklaam ja imagoloogia 40 12 500

Haapsalu Kolledž44. Klassiõpetaja (kõrvalainega) 22 8 00045. Rakendusinformaatika (multimeedium) 30 10 000

Rakvere Kolledž46. Alushariduse pedagoog 20 8 000

51

Kaugõpe

Jrknr

Õppekavad Vastuvõtt kokku 2004/05 õ.a REVõppekoha maksumus semestris

Kasvatusteaduste teadusk.1. Eripedagoogika 25 10 0002. Klassiõpetaja (kõrvalainega) 35 10 0003. Alushariduse pedagoog 30 10 0004. Alushariduse pedagoog (lühendatud õppeaeg) 30 10 0005. Õpetaja kutseõpingud (kõrgh. baasil, 40 AP 1,5 a) 35 7 500

Kehakultuuriteaduskond6. Kehakultuur 25 15 0007. Rekreatsioonikorraldus 15 15 000

Kultuuriteaduskond8. Kunstiõpetus 20 9 000

Matem. – loodusteaduskond9. Matemaatika 15 8 00010. Kutsepedagoogika 35 8 00011 Kutseõpetaja (1-aastane õpetajakoolitus) 20 -

Sotsiaalteaduskond12. Infoteadus 35 10 00013. Sotsiaaltöö 10 000

Haapsalu Kolledž14. Haldus- ja ärikorraldus (120 AP, 4 aastat) 35 7 500

Rakvere Kolledž15. Alushariduse pedagoog 30 6 00016. Sotsiaaltöö 25 7 000

MAGISTRIÕPE

Päevaõpe

Jrknr Õppekavad

Vastuvõtt kokku2004/05 õ.a

REVõppekoha maksumus semestris

Filoloogiateaduskond1. Lingvistika 25 10 0002. Kirjandusteadus 25 10 0003. Keeletoimetaja 25 10 0004. Kommunikatsioon 25 13 0005. Pedagoogika (emakeele didaktika)* 3 7 5006. Pedagoogika (eesti keele kui võõrkeele

didaktika)*4 7 500

7. Suuline tõlge 25 15 0008. Kirjalik tõlge 25 15 0009. Pedagoogika (vene keele didaktika)* 5 8 00010. Ajakirjandus 10 12 50011. Idamaade filoloogia* 8 7 000

Kultuuriteaduskond12. Eesti kultuuri ajalugu (ühisõppekava EHI-ga) 20 12 50013. Kunstiteadus * 5 8 00014. Muusikateadus* 2 8 000

Matemaatika-loodusteaduskond15. Matemaatika* 5 8 00016. Pedagoogika (matemaatika didaktika)* 2 8 00017. Füüsika* 5 10 00018. Bioloogia* 6 10 00019. Geoökoloogia* 6 10 00020. Keskkonnakorraldus 15 13 000

Sotsiaalteaduskond21. Filosoofia 3 6 00022. Infoteadus 10 10 00023. Haldusjuhtimine 13 12 00024. Politoloogia 10 12 00025. Psühholoogia* 12 8 00026. Organisatsioonikäitumine 55 12 00027. Sotsiaaltöö 26 11 00028. Sotsioloogia 9 9 00029. Demograafia* 3 9 000

52

Tsükliõpe

Jrk nr Õppekavad Vastuvõtt kokku2004/05 õ.a

REVõppekohamaksumussemestris

1. Kasvatusteaduste teadusk.2. Andragoogika 20 12 0003. Eripedagoog-nõustaja 20 12 0004. Hariduse juhtimine 20 12 0005. Kasvatusteadus*/

Pedagoogika*31 9 000

6. Alushariduse pedagoog-nõustaja 25 10 0007. Pedagoogiline nõustamine (40 AP - 1,5 aastat) 25 10 000

Kehakultuuriteaduskond8. Kehaline kasvatus* 8 10 0009. Kehakultuuri õpetaja 5 15 000

10. Rekreatsioonikorraldus 5 15 000Kultuuriteaduskond

11. Kultuurikorraldus 30 8 00012. Koreograaf-lavastaja 15 10 00013. Huvihariduse pedagoog (tantsujuht) 15 9 00014. Muusikaõpetaja 20 10 000

Matemaatika-loodusteadusk.15. Informaatika (multimeedium ja õpisüsteemid) 20 14 00016. Infotehnoloogia juhtimine 20 13 00017. Informaatika õpetaja, kooli infojuht 20 10 00018. Käsitöö ja kodunduse õpetaja 15 10 00019. Pedagoogika* (kutseõppe teooria ja didaktika) 15 10 000

Sotsiaalteaduskond20. Ajalugu (ühisõppekava) 10 8 00021. Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja 10 8 00022. Juhtimise sotsiaalsed strateegiad 15 15 00023. Infojuhtimine 25 10 00024. Dokumendihaldus - 10 00025. Riigiteadused 20 15 00026. Rakenduslik sotsiaaltöö 25 10 00027. Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse 25 10 000

Haapsalu Kolledž28. Riigiteadused 20 12 00029. Pedagoogiline nõustamine (40 AP - 1,5 aastat) 25 10 000

*4 + 2 süsteemi magistriõpe

53

Tallinna Pedagoogikaülikooli valitsuse25. oktoobri 2004. a otsus nr 27

“TPÜ kirjastuse paljundus- ja trükitööde hinnakirja kehtestamine”

TPÜ valitsus o t s u s t a b:

Kehtestada TPÜ kirjastuse paljundus- ja trükitööde hinnakiri alates 25. oktoobrist 2004.a vastavalt lisale.

2. Lugeda kehtivuse kaotanuks TPÜ valitsuse 15. oktoobri 2001. a otsusega nr 2kinnitatud TPÜ kirjastusosakonna trükitööde hinnakiri.

Mati HeidemetsValitsuse esimees –Rektor

Hille ErikValitsuse sekretär

LISATPÜ KIRJASTUSE PALJUNDUS- JA KÖITMISTÖÖDE HINNAKIRI(TPÜ TEADUSKONNAD JA ASUTUSED)

KONICA (must-valge koopia)A4

ühepoolneA4 kahepoolne A3

ühepoolneA3

kahepoolneKOOPIAD 0,40 0,60 0,50 0,90KILED 3.70Paljundamisel eksklusiiv paberile lisandub paberi hind.

KONICA (värvikoopia)Pind kaetud üle 70%

A4ühepoolne

A4kahepoolne

A3ühepoolne

A3kahepoolne

KOOPIAD 10,00 15,00 20,00 30,00

Pind kaetud alla 30% (joongraafikud jm)KOOPIAD 5,00 10,00 10,00 20,00

PRIPORTA4

ühepoolneA4

kahepoolneA3

ühepoolneA3

kahepoolneTrükk mustaga valgele paberile 0,30 0,40 0,60 0,80Trükk mustaga värvilisele paberile 0,40 0,50 0,80 1,00Trükk rohelisega valgele paberile 0,50 – – –

Hind kehtib tiraažile alates 100 lehest. Hinna sees on paberi maksumus ning trükk.

KAMMKÖIDE kuni 60 lk 15,0060-120 lk 18,00120-240 lk 22,00

LIIMKÖIDE 17,00KÕVAKÖIDE 90,00

HINNAKIRI*PRIPORT

A4ühepoolne

A4kahepoolne

A3ühepoolne

A3kahepoolne

Trükk mustaga valgele paberile 0,40 0,50 0,70 0,90

Trükk mustaga värvilisele paberile 0.50 0,60 0,90 1,00

Trükk rohelisega valgele paberile 0,60 – – –

54

KONICA (must-valge koopia)A4 ÜHEPOOLNE 0,80A4 KAHEPOOLNE 1,50A3 ÜHEPOOLNE 1,00A3 KAHEPOOLNE 1,50

KONICA (värvikoopia)A4

ühepoolneA4

kahepoolneA3

ühepoolneA3

kahepoolne

KOOPIAD 15,00 25,00 30,00 40,00

� KILED 4,00

KAMMKÖIDE kuni 60 lk 18,00

60-120 lk 20,00

120-240 lk 24,00

LIIMKÖIDE 18,00

KÕVAKÖIDE 90,00

� Koostas Ludmilla KrustaTPÜ kirjastuse juhataja

55

Tallinna Ülikooli 2004. aasta palgaülevaadeTEADUSKONDADE JA TUGISTRUKTUURIÜKSUSTE KESKMISED PALGAD

2001, 2002, 2003 ja 2004 aastal (tuh kr)

Am

etik

ohta

deke

skm

ine

arv

2001

Kes

kmin

epa

lk 2

001

Am

etik

ohta

deke

skm

ine

arv

2002

Kes

kmin

epa

lk 2

002

Muu

tus

2002

/200

1%

-des

Täi

detu

dam

etik

ohta

deke

skm

ine

arv

2003

Kes

kmin

epa

lk 2

003

Muu

tus

2003

/200

2 %

-des

Täi

detu

dam

etik

ohta

deke

skm

ine

arv

2004

Kes

kmin

epa

lk 2

004

Muu

tus

2004

/200

3 %

-des

Teaduskonnad

Filoloogiateaduskond 80,00 8,77 84,00 9,39 7,10 89,10 9,94 5,90 90,14 10,30 3,60

Kasvatusteaduste teaduskond 38,70 11,33 46,60 11,68 3,10 49,30 12,13 3,90 49,00 12,26 1,10

Kehakultuuriteaduskond 32,30 8,17 31,30 9,23 12,90 29,60 10,08 9,20 28,67 11,18 10,90

Kultuuriteaduskond 52,60 7,88 49,70 9,19 16,60 54,70 8,89 -3,30 53,43 8,75 -1,53

Matemaatika-loodusteaduskond

64,30 8,71 73,00 9,95 14,20 71,50 10,80 8,50 73,90 11,22 3,90

Sotsiaalteaduskond 64,60 10,07 68,60 11,00 9,30 61,10 13,00 18,20 67,48 14,18 9,04

Teaduskondade keskmine 332,50 9,11 353,20 10,00 9,80 355,30 10,79 7,90 362,61 11,32 4,87

Kolledžid

Rakvere Kolledz 5,00 7,46 8,00 8,64 15,90 9,50 7,69 -11,00 9,50 8,25 7,30

Haapsalu Kolledz 5,30 6,38 9,00 6,38 0,00 10,30 8,39 31,50 10,67 8,60 2,56

Instituudid

Eesti Demograafia Instituut 25,00 2,08 8,00 4,50 116,40 10,00 7,99 77,56

RASI 35,00 5,62 23,00 7,09 26,10 22,00 6,15 -13,26

Ökoloogia Instituut 37,00 6,49 33,00 5,40 -16,80 40,00 8,10 50,00

Haridusuuringute Instituut 3,00 9,79 4,00 11,59 18,41

Iseseisvadstruktuuriüksused

Raamatukogu 41,50 4,19 40,20 5,16 23,20 39,50 5,82 12,80 171,40 5,52 -5,21

Avatud Ülikool 21,00 8,65 20,10 9,22 6,60 16,10 10,64 15,40 25,31 10,01 -5,95

Asutus Elamu 34,30 2,75 39,70 2,84 3,30 40,70 3,38 19,00 38,83 3,79 12,19

HumanitaarteadusteDoktorikool

2,00 9,91

Pedagoogika Arhiivmuuseum 8,00 4,49 8,00 4,39 -2,20 9,00 6,14 39,90 8,58 5,47 -10,90

Haldus- ja tugistruktuur

Rektoraat ja rektoraadi büroo 11,00 12,30 9,00 17,06 38,70 12,70 18,12 6,20 12,75 20,08 10,81

Personaliosakond 5,00 6,89 4,00 9,65 40,10 2,90 11,62 20,40 3,48 11,76 1,18

Suhtekorralduse osak. 7,00 7,58 11,50 6,99 -7,80 9,30 8,34 19,30 9,58 8,66 3,81

Õppeosakond 10,00 5,29 11,50 5,93 12,00 8,90 9,92 67,30 10,00 10,60 6,85

Teadus- ja arendusosakond 2,30 6,37 2,70 9,74 52,80 5,00 9,51 -2,40 6,08 10,54 10,78

Infotehnoloogia osakond 8,80 7,44 13,40 8,91 19,70 18,90 10,70 20,10 21,33 12,15 13,56

Kirjastus 7,00 4,90 7,00 5,44 11,00 7,00 6,32 16,20 7,00 7,11 12,54

Rahandusosakond 10,00 6,61 11,00 7,60 14,90 13,40 10,79 42,00 16,58 11,20 3,79

Kinnisvara osakond 67,50 2,83 69,50 3,47 22,80 69,20 4,51 30,00 68,71 4,90 8,71

Üliõpilasesindus 1,00 4,99 1,00 6,71 34,47

Täiendõpe 7,60 10,80

TPÜ Kokku keskmine 576,20 7,10 714,80 8,69 22,40 714,10 9,50 9,40 859,42 8,87 -6,65

56

Tallinna Ülikooli 2004.aasta palgaülevaadeTEADUSKONDADE AKADEEMILISE JA MUU PERSONALI PALGAD

2001–2004 aastal (tuh kr)

Akadeemilinepersonal

Mitteakadeemilinepersonal

Kokku

Jrk.

nr Teaduskonnad

Kes

kmin

epa

lk 2

001

Kes

kmin

epa

lk 2

002

Kes

kmin

epa

lk 2

003

Kes

kmin

epa

lk 2

004

Kes

kmin

epa

lk 2

001

Kes

kmin

epa

lk 2

002

Kes

kmin

epa

lk 2

003

Kes

kmin

epa

lk 2

004

Kes

kmin

epa

lk 2

001

Kes

kmin

epa

lk 2

002

Kes

kmin

epa

lk 2

003

Kes

kmin

epa

lk 2

004

Muu

tus

2004

/200

3%

-des

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

1 Filoloogia-teaduskond

9,04 9,93 10,37 10,56 6,74 6,34 7,46 8,71 8,77 9,39 9,94 10,30 3,60

2 Kasvatusteadusteteaduskond

12,35 13,50 13,35 13,44 7,52 7,12 9,40 9,98 11,33 11,68 12,13 12,26 1,10

3 Kehakultuuri-teaduskond

9,26 10,68 11,87 11,27 5,36 6,14 6,40 10,74 8,17 9,23 10,08 11,18 10,90

4 Kultuuriteaduskond 8,09 9,58 10,40 10,16 5,84 6,47 5,67 6,43 7,88 9,19 8,89 8,75 -1,53

5 Matemaatika-loodusteaduskond

8,97 10,59 12,45 12,95 6,52 6,95 6,42 7,13 8,71 9,95 10,80 11,22 3,90

6 Sotsiaalteaduskond 11,33 12,77 15,33 17,02 6,59 6,94 8,62 9,50 10,07 11,00 13,00 14,18 9,04

Teaduskondadekeskmine

9,64 11,00 12,06 12,45 6,48 6,65 7,38 8,43 9,11 10,00 10,79 11,32 4,87

57

TALLINNA ÜLIKOOLI 2004. AASTA PALGAÜLEVAADETeaduskondade keskmine palk ametikohtade järgi 2001–2004 aastal (tuh kr)

ProfessorTeaduskonnad

Kes

kmin

epa

lk 2

001

Am

etik

ohti

2001

Kes

kmin

epa

lk 2

002

Am

etik

ohti

2002

Kes

kmin

epa

lk 2

003

Am

etik

ohti

2003

Kes

kmin

epa

lk 2

004

Am

etik

ohti

2004

Filoloogiateaduskond 13,97 10,40 17,51 9,50 18,25 9,50 18,38 9,83Kasvatusteaduste teaduskond 17,55 5,30 22,99 4,30 22,47 4,30 18,92 4,17Kehakultuuriteaduskond 14,21 4,50 17,38 2,00 18,73 2,30 18,02 2,00Kultuuriteaduskond 11,84 5,50 15,49 5,00 16,57 4,00 15,40 4,75Matemaatika-loodusteaduskond 14,44 8,80 16,72 8,80 16,37 8,50 19,58 4,50Sotsiaalteaduskond 14,38 12,50 19,52 11,80 19,29 11,20 20,76 13,17Teaduskondade keskmine 14,34 47,00 18,23 41,40 18,82 39,70 19,01 38,42

Dotsent, vanemteadur

Filoloogiateaduskond 9,62 12,40 9,91 12,20 11,65 14,65 13,09 12,54Kasvatusteaduste teaduskond 13,58 10,50 15,72 10,90 15,38 9,00 16,26 9,67Kehakultuuriteaduskond 10,16 5,00 11,93 8,00 13,43 6,70 14,13 6,00Kultuuriteaduskond 8,83 12,90 9,83 11,10 11,46 12,55 10,44 12,88Matemaatika-loodusteaduskond 9,30 19,10 10,85 20,00 12,34 17,75 13,73 19,90Sotsiaalteaduskond 11,27 14,10 13,13 11,30 16,13 8,30 16,08 8,98Teaduskondade keskmine 11,73 74,00 11,73 73,50 12,99 68,95 13,69 69,97

Lektor, teadur

Filoloogiateaduskond 7,37 20,80 8,29 24,00 9,50 25,00 9,30 29,01Kasvatusteaduste teaduskond 11,10 8,50 10,27 13,30 11,30 15,75 11,46 15,54Kehakultuuriteaduskond 7,53 12,50 8,94 8,00 10,00 7,70 10,00 6,67Kultuuriteaduskond 7,53 19,30 8,68 20,50 9,20 16,25 9,00 12,08Matemaatika-loodusteaduskond 8,07 7,60 9,76 10,30 11,00 10,80 12,85 14,15Sotsiaalteaduskond 9,84 12,10 10,33 14,80 12,20 15,65 14,72 15,63Teaduskondade keskmine 8,24 80,80 8,49 90,90 10,40 91,15 11,12 93,07

Assistent, projektijuht

FiloloogiateaduskondKasvatusteaduste teaduskond 7,87 5,90 8,09 8,00 7,84 10,60 8,00 10,73Kehakultuuriteaduskond 7,77 3,50 8,96 2,50 8,75 2,50 8,75 2,13Kultuuriteaduskond 5,18 1,30 7,78 3,30 8,14 3,20 8,66 8,00Matemaatika-loodusteaduskond 7,00 0,13Sotsiaalteaduskond 8,03 10,20 9,24 12,00 11,17 9,90 9,08 7,83Teaduskondade keskmine 9,11 8,80 8,04 10,00 10,92 4,75 14,51 5,29

8,17 29,70 8,49 35,80 9,48 30,95 9,46 34,11

Õpetaja

Filoloogiateaduskond 8,23 21,40 8,94 17,80 8,37 16,30 7,63 15,08Kasvatusteaduste teaduskond 7,40 2,80 9,35 2,50 9,75 2,50 6,03 1,83Kehakultuuriteaduskond 9,98 1,00Kultuuriteaduskond 6,17 10,20 7,54 6,90 7,05 4,40Matemaatika-loodusteaduskond 5,79 11,90 6,83 9,00 8,90 5,00 10,50 5,58SotsiaalteaduskondTeaduskondade keskmine 7,10 46,30 8,18 36,20 8,38 28,20 8,00 27,08

Muud

Filoloogiateaduskond 6,74 9,10 6,34 12,50 7,46 13,10 8,71 12,94

Kasvatusteaduste teaduskond 7,52 8,20 7,12 13,10 9,40 15,25 10,02 15,67

Kehakultuuriteaduskond 5,36 9,00 6,14 10,00 6,40 9,70 10,74 5,00

Kultuuriteaduskond 5,84 4,80 6,47 6,20 5,67 17,45 6,43 20,00

Matemaatika-loodusteaduskond 6,52 6,90 6,95 12,90 6,42 19,55 7,13 21,94

Sotsiaalteaduskond 6,59 16,70 6,94 20,70 8,62 21,20 9,50 24,42

Teaduskondade keskmine 6,48 54,70 6,65 75,40 7,38 96,25 8,41 99,96

Kokku

Filoloogiateaduskond 8,77 80,00 9,39 84,00 9,94 89,10 10,30 90,14Kasvatusteaduste teaduskond 11,33 38,70 11,68 46,60 12,13 49,25 12,26 49,00Kehakultuuriteaduskond 8,17 32,30 9,23 31,30 10,08 29,60 11,18 28,67Kultuuriteaduskond 7,88 52,60 9,19 49,70 8,89 54,65 8,75 53,43Matemaatika-loodusteaduskond 8,71 64,30 9,95 73,00 10,80 71,45 11,22 73,9Sotsiaalteaduskond 10,07 64,60 11,00 68,60 12,95 61,10 14,18 67,48Teaduskondade keskmine 9,11 332,50 10,00 353,20 10,79 355,15 11,32 362,61

58

Tallinna Pedagoogikaülikooli nõukogu02. veebruari 2004. a määrus nr 1

„Tallinna Pedagoogikaülikooli eelarve eeskirja kehtestamine“

Aluseks võttes „Ülikooliseaduse“ (RT I 1995,12,119) § 14 lg 3 p 11 ja juhindudes TPÜ põhikirja § 4 p4.3.26 ning arvestades nõukogu majanduskomisjoni 26. jaanuari 2004. a ettepanekut, nõukogu m ä ä r a b:

• Kehtestada „Tallinna Pedagoogikaülikooli eelarve eeskiri“ vastavalt lisale.

• 2003. aasta eelarve täitmise aruanne koostatakse 2003. aasta eelarve kostamise ja täitmise ajalkehtinud ülikooli õigusaktide alusel.

• Lugeda kehtivuse kaotanuks:3.1.TPÜ nõukogu 17. detsembri 2001. a määrusega nr 3 kinnitatud „Tallinna Pedagoogikaülikoolieelarve eeskiri“;3.2.TPÜ valitsuse 15. mai 2000.a otsusega nr 6 kinnitatud „Tallinna Pedagoogikaülikoolifinantsmäärustik“;3.3.TPÜ nõukogu 29. aprilli 2002.a otsusega nr 12 kinnitatud „Doktoriõppefondi statuut“;3.4.TPÜ nõukogu 29. aprilli 2002.a otsusega nr 14 kinnitatud „Uuringufondi s