Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur

ÜRITUSE KOKKUVÕTE

Tööohutus ja töötervishoid läheb korda kõigile. Hea sinule. Hea äritegevusele.

SEMINAR: KUTSEHAIGUSTEST TINGITUD HAIGUSKOORMUS

10. oktoober 2014, Brüssel (Belgia)

10. oktoobril 2014 Brüsselis toimunud seminari korraldas Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), et toetada sidusrühmade konstruktiivset dialoogi ja soodustada arutelu kutsehaigustest tingitud haiguskoormuse teemal. Haiguskoormuse uuringud on osa agentuuri ulatuslikust tegevusest kutsehaiguste valdkonnas. EU-OSHA soovib, et tema tegevus täiendaks Euroopa Komisjoni ja muude sidusrühmade tegevust. Seminari eesmärk oli aidata määratleda EU-OSHA tegevust kutsehaiguste valdkonnas seoses agentuuri mitmeaastase strateegiaprogrammiga ning aastateks 2015–2017 kavandatud ulatusliku tööohutuse ja -tervishoiu ülevaatega. Ülevaates kavatsetakse pöörata suurt tähelepanu ennetusele.

Kohal oli 30 osalejat 17 liikmesriigist, Islandilt ja Türgist (eraldi lisades on osalejate loetelu ja esinejate elulood).

Kuulajajate seas olid EU-OSHA koordinatsioonikeskuste nimetatud valdkonnaeksperdid – peamiselt töötervishoiuarstid ja tööhügieeni spetsialistid – ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO), Euroopa Komisjoni töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (SCOEL), Vanemtööinspektorite Komitee (SLIC) ja Euroopa Komisjoni eksperdid. Ekspertide ettekandeid täiendasid Euroopa sotsiaalpartnerite organisatsioonide, Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) ja BusinessEurope’i esindajate arvamused. Kutsehaiguste ennetamise rahvusvaheliste organisatsioonide ning Kanada tööohutuse ja -tervishoiu teadusuuringute organisatsiooni esindaja ettekanded andsid tööohutuse ja -tervishoiu teadusuuringute ja meetmete ülevaate.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) esindaja pidi praeguse ebolakriisi tõttu osavõtust loobuma, kuid kohalviibijatele anti tema ettekande kirjalik versioon ja kaasnevad dokumendid.

1 Tervitus ja seminari sissejuhatus Päeva esimene pool algas EU-OSHA tegevuse tutvustusega. Agentuuri tegevus kutsehaiguste käsitlemisel keskendub ennetamise tõendusbaasi koostamisele ning sellele, et saada parem ülevaade kutsehaigustest tingitud haiguskoormuse ulatusest. Kirjeldati EU-OSHA ülesandeid ja võrgustiku ülesehitust mitmeaastase strateegia1 ja kuue peamise töövaldkonna alusel, samuti seoseid Euroopa Liidu poliitika praeguste arengusuundadega. Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegiaraamistikus aastateks 2014−20202 on nimetatud kolm tööohutuse ja töötervishoiu olulist ülesannet, millest üks on parandada kutsehaiguste ennetamist, käsitledes uusi ja tekkivaid riske olemasolevaid riske unustamata.

2 EU-OSHA tegevus kutsehaiguste valdkonnas Elke Schneider (EU-OSHA) tutvustas haiguskoormuse uuringutulemusi, mis põhinesid

2010. aastal tellitud ülevaatel. Need käsitlesid muu hulgas puuduva teabe hindamist,

1 EU-OSHA mitmeaastane strateegiaprogramm aastateks 2014–2020. Avaldatud aadressil:

https://osha.europa.eu/en/publications/corporate/eu-osha-multi-annual-strategic-programme-2014-2020/view. 2 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi

töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2014−2020” (COM(2014) 332 final). Avaldatud aadressil: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014DC0332.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

2

kuluhinnangutega seose uurimist ja hindamist ning kas haiguskoormuse uuringud olid suunatud ennetusele ja meetmete prioriseerimisele.

Suur osa ülevaate uuringutest käsitles Euroopas ja maailmas tavalisi haigusi, näiteks vähktõbe ja kopsuhaigusi (astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus). Enim uuritud terviseseisundid olid vähktõbi ja õnnetusvigastused. Põhjus võib olla, et neid seisundeid mõjutavad peamiselt töökoha mehaanilised tegurid ja kokkupuude kemikaalidega.

Teiste tavaliste kutsehaiguste, näiteks südame-veresoonkonna ning luu- ja lihaskonna haiguste koormust ei ole hinnatud piisavalt. Mürast tingitud kuulmislangust hinnati üksnes vähestes uuringutes, kuigi see on sageduselt neljas kutsehaigus (Eurostat, 2004). Sama kehtib ka nahahaiguste kohta.

Vähestes ülemaailmsetes ja riiklikes uuringutes on hinnatud psüühikahäirete ja neuroloogiliste haiguste koormust. Ometigi on need väga asjakohased: Soomes korraldatud uuringu3 kohaselt põhjustavad psüühikahäired 4% tööga seotud suremusest ja on tööstusriikides üha suurem probleem, mille põhjuseks peetakse pinget ja vahetustega tööd4. Mõnes kutsevaldkonnas, näiteks korrakaitses, transpordis ja koduhoolduses on tekkivaks riskiks traumajärgsed stressihäired ning toimub arutelu, kas need nimetada kutsehaigusteks.

Kui hiljutise koormuse kohta on juba hea hinnang olemas, saab kokkupuutesuundumuste ja haiguse peiteaja või kokkupuute ja tagajärje seose põhjal hinnata tulevast koormust. Paraku ei ole need andmed tavaliselt vabalt kättesaadavad. Epidemioloogilised kokkupuutele reageerimise andmed on kättesaadavad näiteks ränidioksiiditolmu (silikoos), radoonikiirguse (kopsuvähk) ja asbesti kohta (mesotelioom, kopsuvähk), kuid puuduvad paljude tekkivate probleemide puhul. See võib olla põhjus, miks pool analüüsitud tuleviku uuringutest keskendus mesotelioomile.

Uuringutes ei ole piisavalt hinnatud muu hulgas järgmisi kokkupuuteid:

o töökorraldustegurid, nt rutiinne töö, töökorralduse ise määramise võimatus, katkestused, vahetustega töö, öötöö;

o tekkivad ergonoomilised riskitegurid, nt pikaajaline istumine ja seismine, sundasendid, ning o mitmekordne kokkupuude.

Tekkivatest riskidest on vähe uuritud järgmisi terviseprobleeme:

o Alajäseme vaevused; o neuroloogilised häired, mis on seotud kokkupuutest kemikaalidega; o tinnitus, häälehäired; o reproduktiivhäired, mis on seotud töökorralduse või kemikaalidega kokkupuutest; o kardiotoksilisus ning o kombineeritud kokkupuudetega seotud terviseprobleemid.

Hinnati ka uuringute panust ennetusse ja prioriseerimisse (nt tööinspektsioonides). Tehti järgmised järeldused.

Soovitused on võrdlemisi üldised ega anna seega otseseid juhiseid, kuidas võtta praktilisi meetmeid. Tuvastatud uuringute seast oli raske leida selliseid, mille tulemuste alusel saaks kirjeldada olukorda, koostada tegevusstrateegiaid, tööprogramme, kampaaniaid ning suunata kontrolle.

Paljudes uuringutes esitati ainult näidete ja juhtude koguarv. Ennetuse seisukohast ei ole sellest piisavalt kasu, sest kokkupuute tasemed ja riskid on töökohtades väga erinevad.

Haiguskoormuste järgi on hinnatud kulusid. EU-OSHA hiljutises aruandes5 tehti kokkuvõte eri lähenemisviisidest, jõudes üldisele järeldusele, et kutsehaiguste ja kutsevigastuste kuludest enamiku kannavad töötajad. Puuduliku või puuduva tööohutuse ja -tervishoiu probleemi ulatust näitab, et

3 Nurminen, M., & Karjalainen, A., ‘Epidemiologic estimate of the proportion of fatalities related to occupational factors in Finland’,

Scandinavian Journal of Work Environment and Health, 2001, Vol. 27, No 3, pp. 161–213. 4 Hämäläinen, P.V., Saarela, K.L. & Takala, J., ‘Global estimates of fatal work-related diseases by region and disease group’,

2002, International Journal of Occupational and Environmental Health, 2011, Vol. 17, No 1, pp. 49–56. 5 Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kulude hindamine: metodoloogiline ülevaade (inglise keeles). Avaldatud aadressil:

https://osha.europa.eu/en/publications/reports/estimating-the-costs-of-accidents-and-ill-health-at-work/view

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

3

Ühendkuningriigi tööohutuse ja töötervishoiu ameti (HSE) ja Austraalia töökaitseasutuse Safe Work Australia andmetel olid kulud Ühendkuningriigi majandusele (v.a vähktõve kui kutsehaiguse kulud) aastatel 2010–2011 13,4 miljardit naelsterlingit (ligikaudu 1% SKPst) ja kulud Austraalia majandusele aastatel 2008–2009 60,6 miljardit Austraalia dollarit (4,8% SKPst). Teise uuringu6 kohaselt olid puuduliku või puuduva tööohutuse ja -tervishoiu kulud Madalmaades 2001. aastal hinnanguliselt 12,7 miljardit eurot ehk 3% SKPst. Need hinnangud annavad hea ettekujutuse puuduliku või puuduva tööohutuse ja -tervishoiu kulude suurusest, kuid nende erinevus näitab, et üksnes arvude kõrvutamisest ei piisa.

Lisaks käsitleti EU-OSHA ettekandes tulevasi meetmeid ning anti praeguse ja senise tegevuse ülevaade.

EU-OSHA-l paluti juba 2002. aastal (tööohutuse ja -tervishoiu seire seminaril, millest on kokkuvõte väljaande Forum 11. numbris7) osaleda poliitilistes aruteludes kutsehaiguste poliitika aruteludes. EU-OSHA kavandas liikmesriikide seiresüsteemide veebilehe8, mille teave on pärit liikmesriikide tööohutuse ja töötervishoiu seire eksperdirühmadelt.

Avaldati mitu aruannet peamiste haiguste teemal, näiteks nahahaiguste ja nahakaudse kokkupuute poliitika ja praktika ülevaade9, tekkivate keemiliste riskide10 ja tekkivate bioloogiliste riskide11 peatükid Euroopa Riskiseirekeskuse aruannetes ning sarjas „Tööohutus ja töötervishoid arvudes” ilmunud luu- ja lihaskonna vaevuste aruanne12, milles juhiti tähelepanu alajäsemevaevustele, mida praegu ei hinnata ega tunnustata, ning sellele, et vaja on pigem levimuse andmeid (st vaevustega inimeste koguarv) kui haigestumuse andmeid (uute juhtude arv). Sarja „Tööohutus ja töötervishoid arvudes” müra ja kuulmislanguse aruandes13 käsitleti häälehäireid ja tinnitust.

EU-OSHA on korraldanud ka mitu müra, stressi ning luu- ja lihaskonna vaevusi käsitlenud suurt kampaaniat (kummalgi viimasel teemal kaks kampaaniat) ning lõiminud kutsehaiguste teema oma tegevusse haavatavate rühmade, sektorite ja riskitegurite valdkonnas.

EU-OSHA on osalenud Eurostati tööõnnetuste ja kutsehaiguste töörühmades ning kasutanud seda statistikat ulatuslikult.

EU-OSHA üks eesmärke on pakkuda paremaid tõendeid vähktõve kui kutsehaiguse ja selle põhjuste kohta; selle tegevuse raames on koostatud liikmesriikide uuring ja aruanne, kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete piirnormide teemal töökeskkonnas (avaldatud 200914), samuti toimus vähktõve kui kutsehaiguse peamiste sidusrühmadega seminar, mis keskendus haavatavatele rühmadele, seiremeetoditele ja ennetusele töökohas (kokkuvõte ilmus 201215). Selle jätkuks avaldatakse 2014. aastal kokkupuute hindamismeetodite aruanne ja 2015. aastal vähktõve taastusravi aruanne. Selle tegevuse abil leiti uuringute, seire, töökohtades kasutatavate lahenduste ja poliitikatasandi puudused.

Tööga seotud reproduktiivriskid olid tähelepanu all aastatel 2012–2013 koostatud ja pärast 2014. aasta seminari ajakohastatud uuringus, milles anti katsemeetodite, teabetegevuse ning meestöötajate ja põlvkondadevaheliste reproduktiivriskide seire soovitusi.

Agentuur jätkab terviseprobleemide tegeliku koormuse hindamist, käsitledes mitmeid kutsehaigusi, mida riiklikud tunnustamise ja hüvitamise kesksüsteemid praegu ei hõlma või ei hõlma piisavalt, näiteks neuroloogilisi ja sensoorseid häireid. Agentuuri eesmärk on juhtida tähelepanu võimalikule koostoimele teiste poliitikavaldkondadega, mis võivad aidata töötajate tervist parandada. Erilist tähelepanu

6 Koningsveld, E. A. P., Zwinkels, W., Mossink, J. C. M., Thie, X., Abspoel, M., Maatschappelijke kosten van

arbeidsomstandigheden van werknemers in 2001 (Madalmaade töötajate töötingimuste riiklikud kulud 2001. aastal), Werkdocument 203, Madalmaade sotsiaal- ja tööhõiveministeerium, Haag, 2003. Avaldatud aadressil: http://www.eurofound.europa.eu/ewco/2004/12/NL0412NU01.htm

7 https://osha.europa.eu/en/publications/reports/11/view. 8 https://osha.europa.eu/en/topics/osm. 9 https://osha.europa.eu/en/publications/reports/TE7007049ENC_skin_diseases/view. 10 https://osha.europa.eu/en/publications/reports/TE3008390ENC_chemical_risks/view. 11 https://osha.europa.eu/en/publications/reports/7606488/view. 12 https://osha.europa.eu/en/publications/reports/TERO09009ENC/view. 13 https://osha.europa.eu/en/publications/reports/6905723. 14 https://osha.europa.eu/en/publications/reports/548OELs/view. 15 https://osha.europa.eu/en/seminars/workshop-on-carcinogens-and-work-related-cancer.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

4

pööratakse töötajate mitmekesisusele, haavatavatele rühmadele ja teenustepõhisele majandusele, arvestades praegusi töökogemuste, mitme töökoha ja mitme töötamiskoha suundumusi (mis tuleneb nt alltöövõtu suuremast kasutamisest, lühiajalistest töölepingutest, muutuvast töökorraldusest ja isikuteenustest). Projekt keskendub tekkivate kutsehaiguste tuvastamise vahenditele, rehabilitatsioonile ja teatud haiguste korral tööle naasmise strateegiatele, teatud haiguste ülevaadetele ning praktika ja poliitika juhtumiuuringutele. Poliitika ja praktika läbivaatamisega kaasnevad kvalitatiivsed uuringud ning teabe pakkumine liikmesriikides tööohutuse ja -tervishoiu spetsialistidele, sotsiaalpartneritele ja ettevõtte tasandi vahendajatele ning mitme poliitikavaldkonna, näiteks tervishoiu- ja meditsiinitöötajatele.

Projekt toetub ka eakate töötajate teemal toimuva ulatusliku tegevuse kogemustele ja EU-OSHA varasematele kampaaniatele (nt luu- ja lihaskonna vaevused ning tööle naasmine, rehabilitatsioonipoliitika).

3 Tulevase Euroopa Komisjoni kutsehaiguste teemaline tegevus vastavalt Euroopa Liidu uuele strateegiaraamistikule

Jorge Costa-David (Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi tööohutuse ja töötervishoiu üksus, B3) tutvustas uue strateegiaraamistiku kohaseid tulevikuplaane, mille eelduseks on, et uus komisjon (volinik) need kinnitab. Tema kinnitusel on tellitud on vaimse tervise uuring16 ja nanomaterjalide uuring17, mis teemadel on valmimas kaks juhenddokumendi kavandit. Valmimas on vaimse tervise uuringu aruanne, mille eesmärk on täpsustada Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) / Euroopa Vabakaubandusassotsiatsiooni (EFTA) riikide olukorda seoses vaimse tervisega töökohal, hinnata asjakohaste Euroopa Liidu tööohutuse ja -tervishoiu õigusaktide võimalike muudatuste ulatust ja nõudeid ning töötada välja neid riske/probleeme käsitlev suunisdokument, et kokkuvõttes tagada töötajate vaimse tervise piisav kaitse töökoha riskide eest. Kolmepoolse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee kemikaalide töörühma nanomaterjalide allrühm arutas oktoobri alguses toimunud koosolekul komitee seisukoha kavandit nanomaterjalidega tegelemise praktiliste suuniste kohta ning nõuandmekomitee kavatses vastu võtta nanomaterjale käsitleva arvamuse (mis esitati komitee 27. novembri plenaaristungil).

Tellitud oli ka aruanne kutsehaiguste registreerimise ja hüvitamise kohta liikmesriikides18, mida tutvustati ja arutati 2013. aasta detsembris korraldatud suurel konverentsil19. Konverentsi arutelude järel keskendub tööhõive peadirektoraadi üksus B3 esiteks kutsehaiguste statistikale, et seda Euroopa kutsehaiguste statistika süsteemi abil ühtlustada ja teiseks Euroopa kutsehaiguste loetelu käsitleva 2003. aasta soovituse ajakohastamisele.

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat) kavandas Euroopa kutsehaiguste statistika jaoks järgmise ajakava.

2014–2016: tööhõive peadirektoraadi diagnostikakriteeriumide eksperdirühm ja Euroopa kutsehaiguste statistika töörühm koostavad ning esitavad:

16 Pakkumiskutse VT/2012/028. Uuringu teenusleping, millega selgitada vaimse tervise olukord töökohal Euroopa Liidus ja

EMP/EFTA riikides, hinnata asjakohaste Euroopa Liidu tööohutuse ja töötervishoiu õigusaktide võimalike muutuste ulatust ja nõudeid ning töötada välja neid riske/probleeme käsitlev suunisdokument, et kokkuvõttes tagada töötajate vaimse tervise piisav kaitse töökoha riskide eest. Avaldatud aadressil: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=625&langId=en&callId=356&furtherCalls=yes

17 Pakkumiskutse VT/2011/039. Uuringute teenusleping töökeskkonnas nanomaterjalide ja nanotehnoloogia võimaliku mõju kindlaksmääramiseks ning asjakohaste ELi tööohutuse ja -tervishoiu õigusaktide võimalike muudatuste ulatuse ja nõuete hindamiseks. Avaldatud aadressil:

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=624&langId=en&callId=311&furtherCalls=yes 18 Aruanne ELi liikmesriikide ja EFTA/EMP riikide kutsehaiguste süsteemide praeguse olukorra kohta, eelkõige seoses komisjoni

soovitusega 2003/670/EÜ, mis käsitleb kutsehaiguste Euroopa loetelu ja sellega seotud asjakohaste aspektide kohta andmete kogumist. Avaldatud aadressil:

http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=9982&langId=en 19 Kutsehaigused Euroopa Liidus: süsteemid ja nende roll, „Edasine tegevus, ettekanded ja järeldused” (inglise keeles).

Avaldatud aadressil: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=et&catId=88&eventsId=940&furtherEvents=yes

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

5

o loetelu haigustest, mida tunnustatakse kõikides liikmesriikides samadel tingimustel ja kooskõlas rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooniga (RHK-10; alustades kutsehaiguste Euroopa loetelu käsitleva soovituse (komisjoni soovitus 2003/670/EÜ) I lisas sätestatud esialgsest loetelust) ning

o põhjuste esialgse loetelu. 2016: diagnostikakriteeriumide eksperdirühm ja Euroopa kutsehaiguste statistika töörühm

lepivad kokku lõplikud loetelud (sh nende teostatavuse). 2016: lepitakse kokku Euroopa kutsehaiguste statistika lihtsustatud andmekogumise kord. 2017–2018: andmekogumise katseprojekt (üksik- või tabelandmed valitakse hiljem), et

katsetada uue andmekogumisviisi teostatavust ja kvaliteeti. 2019: hinnatakse andmekogumise katseprojekti. 2019: komisjon esitab hindamisaruande põhjal ettepaneku Euroopa kutsehaiguste statistika

tuleviku kohta.

Selle tegevuse järelevalvet teevad kolm eksperdirühma:

1. Euroopa kutsehaiguste statistika rühm, mis koosneb ühelt poolt sotsiaalkindlustus- ja statistikaametite ning teisalt ministeeriumide (rahvatervise või töötervishoiu) allasutuste ja -ametite esindajatest, kelle on määranud liikmesriigid;

2. diagnostikakriteeriumide eksperdirühm (vastutab teabelehtede eest), millel on nii Euroopa Liidu kui ka ILO rühmadesse kuuluvate liikmete kaudu sidemed ka ILO eksperdirühmadega, ning

3. tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee kutsehaiguste töörühm, mis nõustab poliitikavalikute teemal. See taasalustab tegevust eeldatavasti 2015. aasta teisel poolel, kui komisjon hakkab läbi vaatama soovitust 670/2003/EÜ.

Euroopa kutsehaiguste statistika andmete kogumise õiguslik alus on uus töötervishoiu ja tööohutuse statistika määrus20, milles on sätestatud tööõnnetuste kohta kogutavad andmed. Määruse V lisa „Valdkond: kutsehaigused ja muud tööga seotud terviseprobleemid ja haigused” punktis a on määratletud, et eesmärk ja kohaldamisala on tuvastatud kutsehaigusjuhtumeid ja muid tööga seotud probleeme ja haigusi käsitleva statistika esitamine. Seni vabatahtlik andmete esitamine on uue statistikamääruse järgi kohustuslik. Liikmesriigid peavad kokku leppima, mis kogumismeetodit nad soovivad kasutada, ja esitama andmed.

Osalejatele esitati USB-seadmetel kutsehaiguste 2003. aasta loetelu21, teabelehed22 ning komisjoni aruanne Euroopa Liidu liikmesriikide ja EFTA/EMP riikide kutsehaiguste süsteemide kohta.

4 Sotsiaalpartnerite seisukohad 4.1 Kutsehaiguste ja kutsehaiguste ennetamine Rebekkah Smith BusinessEurope’ist, mis on Euroopa tasandil tunnustatud sotsiaalpartner tööandjate poolel, rõhutas tunnustatud või hüvitatavate kutsehaiguste ja muude tööga seotud haiguste erinevust. Tööandjate Euroopa tasandi esindajad leidsid, et kutsehaiguste parem ennetamine on tööandjate peamine ülesanne ja peaks olema EU-OSHA selle olulise valdkonna tegevuse keskmes. Agentuuri roll on esitada usaldusväärseid ja kvaliteetseid faktiandmeid, kuid see on keerukas, sest võrreldavaid andmeid on vähe. Smith kahtles kriteeriumide ühtlustamise lihtsuses. Kutsehaiguste kohta ühtlustatud andmete kogumine võib olla keerukas, kuid hüvitamine kuulub sotsiaalkindlustussüsteemide raames liikmesriikide pädevusse ja ühtlustamine võib olla teostamatu.

Teisalt on vahendite väljatöötamine ülioluline, sest sellel tuvastatakse tekkivad probleemid ja eelkõige keskendutakse ennetusele ettevõtte tasandil. Ennetust tuleb käsitada ettevõtetele ja töötajatele kasulikuna, sest see säilitab pädevate töötajate töövõimet. Kuigi Smith tunnistas, et praktiliste

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja

tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta. 21 Komisjoni 19. septembri 2003. aasta määrus 2003/670/EÜ, mis käsitleb kutsehaiguste Euroopa loetelu. Avaldatud aadressil:

https://osha.europa.eu/data/links/commission-recommendation-concerning-the-european-schedule-of-occupational-diseases

22 Kutsehaiguste teabelehed: diagnostikajuhend (inglise keeles). Avaldatud aadressil: https://osha.europa.eu/data/links/information-notices-on-occupational-diseases-a-guide-to-diagnosis

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

6

nõuannete koostamine ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) põhiprobleemide leidmine on keerukas, märkis ta, et paljud Euroopa VKEd vajavad terviseprobleemide ennetamisel toetust ning agentuuri kampaaniad keskenduvad probleemi teadvustamisele ja sellise toetuse pakkumisele. Uute tehnoloogiate kaalumisel tuleb hinnata nii võimalikke riske kui ka nende kasu tööohutus- ja töötervishoiuennetusele.

Samuti tuleb tihendada koostööd teiste poliitikavaldkondadega.

4.2 Teadusuuringute praktiline rakendamine ennetuses Hugh Robertson (ametiühingute kongress (TUC), ühtlasi töötajate esindaja ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee kutsehaiguste töörühma esimees) kutsus Euroopa Komisjoni üles tegema rohkem haiguste ennetamiseks, väites, et oluline on siduda tervisprobleemide põhjuste uuringud ja arvukad eduka ennetuse näited, sealhulgas ettevõtte tasandil. Ta mainis tekkivate probleemidena kokkupuudet diisliheitgaasidega, vahetustega tööd ja puidutolmu, millega kokkupuude komposiitmaterjalide töötlemise uute viiside tõttu samuti suureneb. Töökoha suurema ebakindluse ja harvema kontrollimise tõttu riskid suurenesid. Robertson osutas Euroopa Komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmile REFIT, mille raames komisjon püüab määratleda väikese riskiga töökohad, mainides kontoreid, kauplusi ja koole. Samas toimub stressi ning luu- ja lihaskonna vaevuste tõttu puudutud tööajast 58% just nendes töökohtades. Agentuuri andmete järgi on stress kõige tavalisem hariduses, tervishoius ja avalikus halduses ning tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevuste teateid esineb enim teenindussektoris, eriti poetöötajatel ja müüjatel. REFIT programmi raames tühistati ka kantserogeene ning luu- ja lihaskonna vaevusi käsitlevate uute direktiivide vastuvõtmine. Samuti ei võeta vastu stressiteemalist direktiivi. Ühtlasi kaalus komisjon VKEde töötajate kaitse vähendamist riskihindamise nõuete kärpimisega, pidades oluliseks „väikese riskiga ettevõtjate koormuse vähendamist”, kaotades nende riskihindamise nõuded. Ent VKEdes töötab 66% töötajatest, kellega toimub 82% vigastustest ja 90% surmajuhtumitest. Kokkuvõtteks sõnas Robertson, et kaitse ei tohi olla kahetasandiline, sest VKEde ja nn väikese riskiga ettevõtjate töötajad vajavad võrdset kaitset.

5 ILO tegevus kutsehaiguste ja tööga seotud haiguste valdkonnas

Francisco Santos O’Connor (ILO) märkis ettekande alguses, et kutsehaiguste ennetamine ja tõrje on ILO aastate 2010–2016 tegevuskava prioriteet. 28. aprillil 2013 toimunud ILO ülemaailmne tööohutuse ja töötervishoiu päev keskendus kutsehaiguste ennetamisele23. ILO haldusnõukogu kutsus oma 2013. aasta märtsi istungil suurendama kogu maailmas jõupingutusi kutsehaiguste ennetamiseks. ILO tegevusvahendid on muu hulgas järgmised: rahvusvaheliste tööstandardite, sealhulgas vähktõbe kui kutsehaigust, asbesti, kemikaale, kiirgust ja töötervishoiuteenuseid käsitlevate standardite väljatöötamine, edendamine ja järelevalve; tööinspektsioonisüsteemide väljatöötamine, et toetada liikmesriikide jõupingutusi kutsehaiguste ennetamise, tunnustamise ja hüvitamise suutlikkuse tugevdamiseks; tegevusjuhendite ja muude vahendite väljatöötamine ja edendamine; koostöö teiste organisatsioonidega (nt WHO, Rahvusvaheline Sotsiaalkindlustusorganisatsioon (ISSA), Rahvusvaheline Töötervishoiu Komisjon (ICOH)) kutsehaiguste ennetamisel. Aastatel 1919–2012 võttis ILO vastu 189 konventsiooni, 5 protokolli ja 2002 soovitust. Paljud neist õigusaktidest on seotud tööohutuse ja töötervishoiuga.

Probleemid Paljudel arenguriikidel puuduvad vahendid kutsehaiguste diagnoosimiseks, tunnustamiseks ja

teatamiseks. Olukorda raskendavad suurenevad rändevood, tööjõu vananemine ja ajutise töö suurem kasutamine. Lisaks jäävad VKEde ja mitteametliku majanduse töötajad sageli väljapoole riiklikke tööohutus- ja töötervishoiusüsteeme.

23 Teabematerjalidega kampaanialehekülg: http://www.ilo.org/safework/events/meetings/WCMS_204594/lang--en/index.htm

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

7

Tööga seotud haigused on kõikjal maailmas peamine tööga seotud surmapõhjus. Tavapäraste tööga seotud ohtude (nt pneumokonioos) põhjustatud haigused on paljudes

riikides küll endiselt tavalised, kuid kogu maailmas on sagenemas tekkivate riskide põhjustatud uued kutsehaigused, näiteks psüühikahäired (stress, ärevus ja depressioon) ning luu- ja lihaskonna vaevused. Enamik ametlikku statistikat hõlmab ainult murdosa kutsehaigustest. Viimastel aastatel on paljudes riikides kasvanud teadaolevate haiguste esinemissagedus, näiteks stressiga seotud häirete arv Jaapanis ning luu- ja lihaskonna vaevuste arv Koreas.

Tööga seotud mittenakkushaigused on ligikaudu 90% ülemaailmsest tööga seotud surmavate haiguste koormusest: tööga seotud vähkkasvajad ja vereringehaigused on peamiseks surmapõhjuseks kõikjal maailmas.

ILO on poliitika ja otsustusprotsessi suunamiseks avaldanud tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste hinnanguid, mis põhinevad valitud ILO liikmesriikide olemasolevatel tööõnnetuste andmetel ning WHO ülemaailmse haiguskoormuse andmetel.

o 2010. aasta statistika kohaselt põhjustavad tööõnnetused ja tööga seotud haigused igal aastal üle 2,3 miljoni surmajuhtumi. Päevas sureb 6300 inimest: tööõnnetuste tõttu ligi 1000 inimest ja tööga seotud haiguste tõttu veel ligikaudu 5400 inimest. Toimus 313 miljonit mittesurmavat tööõnnetust (mille pärast tuli töölt puududa vähemalt 4 päeva), mille tõttu tekkis vigastusi või terviseprobleeme päevas ligikaudu 860 000 inimesel.

o Ettevõtjatele tekitavad suurt majanduskahju vähenenud tootlikkus ja töövõime. ILO hinnangul on kahju suurus ligikaudu 4% maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk ligikaudu 2,8 triljonit USA dollarit.

ILO tegevus ILO 2012. aasta soovituses nr 202, mis käsitleb riiklikku sotsiaalkaitset, seati eesmärgiks

üldine juurdepääs piisavalt kvaliteetsetele ja taskukohastele tervishoiuteenustele ning rahaline kaitse haiguse korral, sealhulgas rahaline kaitse ja põhisissetuleku kindlustamine kõigile abivajajatele.

Rõhutati töötervishoiuteenuste olulisust. Seoses töötajate tervishoiuga peaks üleriiklik teenustevõrgustik tagama arstliku järelevalve ja

kokkupuutumise seire, luues riikliku hüvitamissüsteemi ja tagades tööinspektsiooni abil selle jõustamise.

Konventsioon ja soovitus nr 187, mis käsitlevad tööohutuse ja -tervishoiu edendamise raamistikku, on uut liiki õigusaktid, mis on pigem edendavad kui ettekirjutavad. Need dokumendid ei käsitle ettevõtte tasandil võetavaid meetmeid, mida on olemasolevates tööohutuse ja -tervishoiu õigusaktides juba põhjalikult käsitletud, vaid keskenduvad sellele, et loodaks järgmisi aspekte hõlmav riiklik tööohutus- ja töötervishoiusüsteem: tööohutuse ja -tervishoiu õigusaktid, nõuetele vastavuse tagamine (sh kontroll), riiklik kolmepoolne tööohutuse ja -tervishoiu nõuandeorgan, tööohutuse ja -tervishoiu andmete kogumise mehhanismid, tööohutuse ja -tervishoiu teenuste võrgustik, tööohutuse ja -tervishoiu koolitus- ja teabevõrgustik ning juhtkonna ja töötajate kokkulepped koostöö edendamiseks ettevõtetes.

Uus ILO kutsehaiguste loetelu valmis 2010. aastal24. Esimest korda on selles nüüd psüühika- ja käitumishäired.

ILO töötab praegu koostöös WHO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega välja kutsehaiguste tuvastamise ja tunnustamise praktilisi juhendeid, sealhulgas kutsehaiguste diagnostika- ja kokkupuutekriteeriumide suuniseid ning ennetuse, kaitse ja töötervishoiu edendamise praktilisi vahendeid.

Koostatud on kutsehaiguste registreerimise ja teatamise praktiline juhend, et aidata liikmesriikidel riiklikke süsteeme luua ja täiustada. See sisaldab üksikasjalikke suuniseid, kuidas koguda andmeid ja neid analüüsida haiguste seire riiklike süsteemide abil. Juhendis selgitatakse põhimõtteid, näiteks sotsiaalpartnerite kaasamist ning tööõnnetuste ja

24 http://www.ilo.org/safework/info/publications/WCMS_125137/lang--en/index.htm

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

8

kutsehaiguste ühtse lõimitud süsteemi vajadust, ning käsitletakse sihtotstarbeliste ennetusstrateegiate majandusmõõdet ja usaldusväärsete andmete vajadust. Standardvahendite, näiteks aruandevormide ja kodeerimissüsteemide väljatöötamiseks on lisatud olemasolevate süsteemide praktilisi näiteid. Juhendis soovitatakse, et aruandlussüsteem hõlmaks ka töötajaid, kes jäävad tähelepanu alt sageli välja, näiteks väike- ja mikroettevõtjate ning mitteametliku majanduse töötajad.

Kaks hiljutistest ILO väljaannetest tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste ning stressi ennetamise teemal on Ergonomic Checkpoints in Agriculture ja Stress Prevention at Work Checkpoints.

Kavandatud riiklikud meetmed:

arendada kutsehaiguste tunnustamise suutlikkust; täiustada kutsehaiguste andmete kogumise ja analüüsimise mehhanisme; teha koostööd tööõnnetuste hüvitamise süsteemidega; lõimida kutsehaiguste ennetamine tööohutuse ja -tervishoiu kontrolli programmidega; täiustada tervisejärelevalve ja kokkupuuteseire suutlikkust; ajakohastada riiklikud kutsehaiguste loetelud ning kehtestada asjakohane õigusraamistik.

ILO ajakohastas hiljuti koolituspaketi SOLVE25. Pakett keskendub töötervishoiu edendamise lõimimisele tööohutuse ja -tervishoiu poliitikaga uimastite ja alkoholi kuritarvitamise, HIV/AIDSi, tööstressi ja töövägivalla ennetamise ning tubakavabade töökohtade edendamise kaudu. Pakett tagab vahendid ettevõtetes meetmete võtmiseks ja sisaldab koolitajate koolitamise kava.

Torino Ülikool (Itaalia) pakub koostöös ILO rahvusvahelise koolituskeskusega tööohutuse ja -tervishoiu magistrikursust, mis hõlmab kaugõpet. Torino Ülikool pakub ka tööohutuse ja -tervishoiu riikliku juhtimise kursust. Üks kursus hõlmab ka tööõnnetuste süsteeme ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamist.

Edasine tegevus 2014. aastal avaldatakse koostöös Rahvusvahelise Töötervishoiu Komisjoniga (ICOH)

piirkondadevaheline tööstressi uuring. Tööinspektoritele koostatakse tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide käsitlemise

suunised. Vahend koosneb neljast brošüürist, mis käsitlevad psühhosotsiaalsete riskide mõistet, kohaldatavaid õigusakte, tööstressi ennetusmeetmeid ning vägivalda ja kiusamist.

6 WHO tegevus seoses haiguskoormusega Ivan Ivanov (WHO) ei saanud seminaril osaleda. Kohalviibijatele edastati siiski tema PowerPoint-esitlus ja mõni dokument.

Dokumentide seas oli kuus WHO kutsehaiguste koormuse uuringuaruannet (need käsitlesid töökeskkonnas lenduvaid osakesi26, lõikevigastusi27, tööga seotud kuulmislangust28, terviseriski

25 http://www.ilo.org/safework/info/instr/WCMS_178438/lang--en/index.htm 26 http://www.who.int/quantifying_ehimpacts/publications/9241591862/en/ 27 http://www.who.int/quantifying_ehimpacts/publications/ebd11/en/ 28 http://www.who.int/quantifying_ehimpacts/publications/9241591927/en/

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

9

võrdlevat kvantifitseerimist29, töökeskkonna kantserogeene30 ja haiguste ennetamist tervislike keskkondade abil31).

7 Kõrgemate tööinspektorite komitee pika peiteajaga haiguste algatus

Kõrgemate tööinspektorite komitee töörühma Chemex esimees Kären Clayton rääkis pika peiteajaga haiguste algatuse teemal. Komitee täiskogu kiitis Vilniuses 2013. aasta novembris heaks pika peiteajaga haigustega seotud koostöö ettepanekud. Ateenas 2014. aasta mais leppis komitee kokku keskenduda sissehingatavale kristalsele ränidioksiidile. Hiljem võib lisanduda veel teine teema, näiteks keevitussuits. Tegevust juhib komitee töörühm Chemex, kes teeb koostööd komitee jõustamise töörühmaga. Komitee loodab kutsehaiguste ennetamist Euroopa Liidu liikmesriikides parandada järgmiste meetmete abil:

liikmesriikide tööinspektsioonide ja nende partnerorganisatsioonide edukatest lähenemisviisidest õppimise võimaluste suurendamine;

lihtne teadmiste jagamise kord, et võimaldada ühise teabega tutvumist ja selle otsimist; potentsiaal mõjutada seadmestandardite koostamist ja/või seadmete ehitust; konkreetse lähenemisviisi või toote väljatöötamise koostööprojekti potentsiaal.

Eriti ollakse huvitatud võimalusest anda inspektoritele vahendid nõuetele vastavuse ja riskide ohjamise parendamiseks, millega aidatakse tööandjate ja töötajate käitumise jätkusuutlikku muutumist soodustades vähendada kokkupuuteid.

See hõlmab inspektoritele sobivate juhiste andmist ja koolituste pakkumist, et aidata parandada töökohas kaitset kristalse ränidioksiidiga kokkupuute riskide vastu, samuti nõuetele vastavust, tööprotsesside olemust ja seadmete ehitust. Kõigepealt tuleb inspektorites tekitada vajalik kindlus, et nad suudaksid käsitleda sissehingatava kristalse ränidioksiidi probleemi. Põhirõhk peaks olema kokkupuudete piiramisel, järgides nn arvudeta hügieeni lähenemisviisi. Riskihindamist tuleks korraldada vaid järelevalve jaoks kontrollandmete saamiseks, mitte lõppeesmärgina, samuti vältida tarbetuid mõõtmisi. Paljudes töökohtades on kokkupuute piisava piiramise aluseks hingamisteede kaitsevahendid ja kohtväljatõmme. Põhitähelepanu pälvib tõenäoliselt ehitusvaldkond ja Euroopa ränidioksiidivõrgustiku (NEPSI)32 töö alusel toetatakse teisi sektoreid.

Töörühm koostab inspektoritele lühijuhendid (mitte raamatud, mis jäävad läbi lugemata) ja tõenäoliselt raamdokumendi, milles tutvustatakse pealkirja „Miks sissehingatav kristalne ränidioksiid?” all tausta, sealhulgas olulisi fakte. Juhendite arvu tuleb veel arutada, kuid eesmärk on käsitleda inspektorite seisukohast tavalisi probleeme. Kasutaja tähelepanu äratamiseks ning hea ja halva tava näitlikustamiseks kasutatakse tõenäoliselt palju pilte. Juhised peaksid sisaldama ka juhtumiuuringuid koos kuluarvutustega ning neid peaksid täiendama inspektorite koolitusmaterjalid.

Toimuvad arutelud, mille teemaks on võimalik siduv Euroopa Liidu piirnorm töökeskkonnas (0,1 mg/m3).

See mõjutab selliseid sektoreid ja tööstusharusid nagu ehitus, karjäärid, kivitöötlemine, telliste tootmine ja valutööstus. Uute materjalide ja tööprotsesside tekkivad riskid on muu hulgas ränidioksiidiga kokkupuude tehiskivi lõikamisel ja katuste puhastamisel ning puusseppade kokkupuude komposiitmaterjalidega.

29 http://www.who.int/occupational_health/publications/quantification/en/ 30 http://www.who.int/quantifying_ehimpacts/publications/9241591471/en/ 31 http://www.who.int/quantifying_ehimpacts/publications/preventingdisease/en/ 32 NEPSI moodustasid 15 tööstussektorit ja rohkem kui kaht miljonit töötajat esindavad Euroopa Liidu valdkonnaühingud, kes

allkirjastasid 25. aprillil 2006 sotsiaalse dialoogi kokkuleppe töötajate tervise kaitse kohta kristalse ränidioksiidi ja seda sisaldavate toodete nõuetekohase käitlemise ja kasutamise abil. 17 algselt allakirjutanud organisatsiooni esindavad täitematerjalide, tsemendi-, keraamika-, valu-, klaaskiu-, eriklaasi-, taaraklaasi-, tahvelklaasi-, mineraaltoorme-, mineraalvilla-, looduskivi-, mäetööstus-, marmori- ja taribetoonisektorit. Kokkuleppe ja hea tava kohaldamist jälgitakse ning iga kahe aasta tagant esitatakse Euroopa Komisjonile, liikmesriikidele ning töötervishoiu ja tööohutuse asutustele kokkuleppe kohaldamise koondaruanne. Vt http://www.nepsi.eu/.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

10

Oluline kokkupuude sissehingatava kristalse ränidioksiidiga võib põhjustada silikoosi või kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust ning rohke ja pikaajaline kokkupuude võib põhjustada kopsuvähki.

Eesmärk on „muuta sissehingatava kristalse ränidioksiidi vältimine sama tavaliseks kui kiiver ehitusplatsil”.

Pikemas perspektiivis võib lisanduda teisi teemasid ja on kavandatud kampaania, kuid kõrgemate tööinspektorite komitee täiskogu ei ole seda siiski veel kokku leppinud.

Teabe jagamise tegevus hõlmab komisjoni sisevõrgus (CIRCABC) kõrgemate tööinspektorite komitee pika peiteajaga haiguste huvirühmade platvormi loomist. Esialgu moodustatud rubriigid sisaldavad töörühmade dokumente, inspektorite juhendeid ja muud kasulikku teavet. Hetkel on juurdepääs ainult Chemexil ja selle allrühmal.

Järgmisena peab allrühm pöörduma Euroopa ränidioksiidivõrgustiku poole, et saada parem ülevaade taustast ja tundlikest teemadest ning jagada CIRCABC pika peiteajaga haiguste platvormi kaudu tööjärelevalve teavet.

Koostamisel on lühidokument 2014. aasta novembris Roomas toimuva kõrgemate tööinspektorite komitee täiskogu istungi jaoks.

Rühm kaalus ka EU-OSHA esindaja kutsumist, et ta osaleks arutelus ning jagaks teadmisi teabe levitamise ja teabevahetuse kohta.

8 Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee seisukohad

Professor Len Levy (Cranfieldi Ülikool, ühtlasi Euroopa Komisjoni töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (edaspidi „teaduskomitee”)33 aseesimees) selgitas teaduskomitee rolli keemiliste mõjuritega kokkupuutest põhjustatud terviseprobleemide ennetamisel. Teaduskomitee esitab komisjonile arvamusi kõigi küsimuste kohta, mis on seotud töötajate tervisele avalduva kemikaalimõju toksikoloogilise hindamisega, ning annab teaduspõhist nõu komisjoni (tööhõive peadirektoraadi) prioriseeritud ainete piirnormide kohta. Teaduskomitee koostab selleks komisjonile teaduslikke soovitusi, mille alusel koostatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnorme käsitlevate õigusaktide ettepanekuid. Teaduskomitee soovituste kavandite üle konsulteeritakse sidusrühmadega, et huvitatud isikud saaksid esitada tervisepõhiseid teaduslikke märkusi ja täiendavaid andmeid. Teaduskomitee koosneb praegu tööhõive peadirektoraadi valitud kuni 21 sõltumatust eksperdist, kellel on ulatuslikud teaduslikud eriteadmised ja kogemused. Teaduskomitees on ka EFTA riikide vaatlejad.

Nõukogu direktiivis 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (keemiliste mõjurite direktiiv) on laiemas riskijuhtimisraamistikus sätestatud soovituslikud ja siduvad ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas ja bioloogilised piirnormid. Direktiivi alusel on välja töötatud mitu töökeskkonna ohtlike ainete piirnormide loetelu34 (direktiivid 2000/39/EÜ, 2006/15/EÜ ja 2009/161/EL). Jätkub tegevus neljanda soovituslike piirnormide loeteluga, mis käsitleb kandidaataineid.

Lisaks on direktiivis 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kantserogeenide ja mutageenide direktiiv) osutatud nende kantserogeenide ja mutageenide piirnormide kehtestamise korrale, mille puhul see on võimalik.

33 Vt http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=148&langId=en&intPageId=684 34 Soovituslikud piirnormid põhinevad ohtlike keemiliste mõjurite tervisemõju ja töökeskkonnas kokkupuute suhte põhjal,

lähtudes uusimate kättesaadavate teaduslike andmete sõltumatust teaduslikust hindamisest.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

11

Teaduskomitee on välja töötanud ka mitmesuguste mõjude, näiteks neuroloogilis-käitumusliku mõju hindamise korra.

Teaduskomitee tuvastatud kriitilisel mõjul põhinevad soovitused võivad sisaldada kontsentratsiooni õhus (ppm, mg/m3), 8-tunnist aegkaalutud keskmist, kroonilist mõju ja lühiajalise kokkupuute piirnorme (15 minutit) ning akuutset mõju, bioloogilisi piirnorme (kui asjakohane), kantserogeensuse hinnangut (kui asjakohane) ning täiendavaid märkusi naha kaudu imendumise, hingamiselundite sensibilisaatorite ja müraga segamõju kohta.

Iga ainet hinnatakse üldise korra35 kohaselt, järgides metoodikadokumendis (viimati ajakohastatud 7. juunil 2013) kirjeldatud üldpõhimõtteid.

Kui teaduskomitee hinnangul saab usaldusväärselt leida suurima kokkupuute, mille korral kindlasti puudub tervist kahjustav mõju, on komisjon esitanud teaduskomitee soovitused liikmesriikidele tulevaste soovituslike piirnormidena.

Töökeskkonna ohtlike ainete piirnormide kehtestamine

Teaduskomitee hindab iga ainet, kasutades parimaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid (kõigi akuutsete ja krooniliste mõjude kohta). Teaduskomitee koostab soovituse kavandi (SCEOL/SUM) ja esitab selle tööhõive peadirektoraadile.

Tööhõive peadirektoraat algatab 6-kuulise avaliku arutelu riiklike kontaktpunktidega (ligikaudu 40), et saada märkusi ainult teaduslike aspektide kohta (kuid mitte nõuetele vastavuse või sotsiaal-majanduslike küsimuste kohta).

Teaduskomitee arvestab kõiki märkusi ja uusi andmeid, muudab vajaduse korral kavandit ning võtab soovituse vastu.

Tööhõive peadirektoraat kiidab teaduskomitee lõpliku soovituse heaks ja avaldab selle. Tööhõive peadirektoraat konsulteerib tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee kemikaalide

töörühma ning teiste asjakohaste peadirektoraatidega.

Kõik koosolekute dokumendid, päevakorrad ja protokollid ning lõppkriteeriumide dokumendid on avaldatud komisjoni veebilehel36.

Kui puuduva mõjuta kokkupuute taset ei saa usaldusväärselt leida, palutakse teaduskomiteel hinnata tervisekahjuliku mõju riski konkreetsete kokkupuutetasemete korral. Komisjon arvestab teaduskomitee seisukohti siduvate piirnormide ettepanekute väljatöötamisel.

Teatud olukordades on terviseriskide hindamisel bioloogilisel seirel õhuseire ees eeliseid, näiteks ainete korral, mis oluliselt imenduvad naha kaudu. Selliste ühendite korral võib olla eelistatavam bioloogiline järelevalve, kui sobivad meetodid on kättesaadavad. Teaduskomitee hindab vajadust soovitada teatud ainete jaoks bioloogilist seiret igal üksikjuhul eraldi ja soovitab bioloogilisi väärtusi uusimate teaduslike andmete põhjal.

Arutlusküsimused

Tuleb arvestada, et teaduskomitee soovituste kohased ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas on üldiselt väiksemad kui olemasolevad liikmesriikide väärtused (vähendades töötajate kokkupuudet Euroopa Liidus).

Praegune ülesanne on arutada soovituslikke või siduvaid piirnorme võrreldes tuletatud mõjuta tasemete (DNEL) või tuletatud minimaalse mõjuga tasemetega (DMEL; REACH-protsessi põhjal)

35 Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (SCOEL), „Töökeskkonna ohtlike ainete piirnormide tuletamise

metoodika. Põhidokumentatsioon” (7. versioon; inglise keeles), juuni 2013. Avaldatud aadressil: http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=4526&langId=en. 36 http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=148&langId=en&intPageId=684

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

12

ning toimuvad koostöökoosolekud. Vastastikune mõistmine ja suhtlus Euroopa Kemikaaliameti (ECHA), tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee kemikaalide töörühma ja teiste sidusrühmadega üha suureneb. Juurdepääs REACH-teabele on siiski veel piiratud, eriti kui see on ettevõtjate omanduses ja kui seda ole teadusuuringutes käsitletud.

Teaduskomitee peaks aitama keskenduda kõige ohtlikematele ainetele ja tagama, et tööhõive peadirektoraat prioritiseeriks tegelikult kõige ohtlikumad keemilised ained (kokkupuutujate arvu, toksilisuse jne põhjal). Teadmistebaas täieneb tänu tööhõive peadirektoraadi uutele uuringutele kokkupuuteandmete andmebaasi teemal37.

Kas teame, et liikmesriikides järgitakse teaduskomitee ohtlike ainete piirnorme töökeskkonnas? See on kõrgemate tööinspektorite komitee pädevuses.

Kohtumise teises osas keskendusid neli ettekannet konkreetsele uurimisteemale. Kõnelejad olid teadlased ja tööinspektsioonide esindajad.

9 Uute kutsehaiguste jälgimise uued meetodid: aktiivne järelevalve ja hoiatussüsteemid

Vincent Bonneterre (võrgustik Modernet) alustas mitme näitega, kuidas viimase 30 aasta jooksul on kliiniliste vaatluste abil tuvastatud uusi kutsehaigusi, näiteks nn tekstiilipihustaja kops, paismaisitehaste ja teiste toiduainetööstuse töötajate oblitereeriv bronhioliit ning seatapamajade töötajate progresseeruv põletikuline neuropaatia. Võrgustiku Modernet põhieesmärk on teabevõrgustiku loomine, luues võimalused millega vahetada järgmistel teemadel teadmisi: kutsehaiguste suundumuste teabe parandamise uued meetodid (andmete sidumine, uuringud), uute tööohutus- ja töötervishoiuriskide kiirem avastamine ja valideerimine (andmekaeve, töötajate teated) ning teabe arutamise ja kõigile sidusrühmadele levitamise tänapäevased meetodid (platvormid, suhtlusmeedia).

Bonneterre’i ettekanne keskendus aktiivse järelevalve riiklikule lähenemisviisile, Prantsuse RNV3P andmebaasile ja Morderneti38 algatusele Euroopa Liidu tasandil.

Prantsusmaa kutsehaiguste seire ja ennetamise riiklik võrgustik (RNV3P) on töötervishoiu võrgustik, kuhu kuulub 32 kutsehaiguste konsultatsioonikeskust (Centres de consultation de pathologie professionnelle) ja mitu töötervishoiuteenuste osutajat. Keskused koguvad konsulteerimisandmed (mida säilitatakse anonüümsetena) ühisesse riiklikku kutsehaiguste andmebaasi. Juhud registreeritakse veebipõhises teabesüsteemis kodeeritud tunnuste alusel (patsiendi demograafilised andmed, haigus (RHK-10), majandussektor ja elukutse (ISCO kood), tegevusvaldkond (NAF-kood39), kokkupuude (Prantsusmaa tesauruse järgi), põhjus, ettevõte, mis liiki arst patsiendi suunas). Õppehaiglates töötavad võrgustikueksperdid uurivad haigusi ja vajaduse korral omistavad neile tööga seotud päritolu (see põhjuse eksperdihinnang registreeritakse ka andmebaasis). Võrgustikus osalevad epidemioloogid, arstid, tervishoiuasutuste töötajad ja onkoloogid. Registreeritud on üle 200 000 konsultatsiooni ja aastas lisandub 15 000.

Uusi tekkivaid haigusi prognoositakse ravimijärelevalve statistikameetodite abil ja eksposoomi modelleerimisega40, et analüüsida mitmekordset kokkupuudet. Ravimijärelevalves kasutatavad ebaproportsionaalsuse mõõdikud aitavad leida ja esile tõsta sarnaseid juhte, millest on teatatud ainult mõni kord ja erinevate arstide poolt (varajane tuvastamine).

Aktiivset kliinilist järelevalvet (juhtumitest teatamist) täiendab andmekaeve, mis jälgib andmeelementide paare (haigus ja kokkupuude) või kolmikuid (haigus, mõjur ja kokkupuutetingimused) ning võrdleb andmeid väliste teabeallikatega (väline põhjuslikkus), näiteks avaldatud artiklitega. Neid paare või kolmikuid analüüsitakse kolmemõõtmelise algoritmi abil ja saadakse tekkimise tõenäosuse

37 Pakkumiskutse VT/2013/079. Teenusleping eesmärgiga luua andmebaas ja töötada välja mudel Euroopa Liidu liikmesriikides

ja EFTA/EMP riikides loetletud ohtlike kemikaalidega tööl kokkupuutumise prognoosimiseks; tehniline kirjeldus. Avaldatud aadressil:

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=624&langId=en&callId=396&furtherCalls=yes 38 http://www.costmodernet.org/; http://www.cost.eu/domains_actions/isch/Actions/IS1002. 39 NAF – Nomenclature des activités françaises (Prantsusmaa ametlik tegevusalade register). 40 Eksposoom on suurus, mis summeerib kõik isiku eluajal toimunud kokkupuuted ja nende terviseseose.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

13

punktisumma. Kõigepealt arvutatakse eelmääratletud skaalade järgi iga juhtumi jaoks raskus ja seotus kokkupuutega (seotus tööga / olemuslik põhjuslikkus = juhtumite tõenäoline seotus kokkupuutega). Mõlema muutuja järgi määratakse igale juhule punktisumma. Kokkupuutega seotuse suhteline kaal on suurem kui raskusel. Kolmas arvestatav mõõde on paari või kolmiku esinemisjuhtude arv (teatatud sarnaste juhtude arv).

Juhud liigitatakse viide eelmääratletud kategooriasse: välistatud, ebatõenäoline, võimalik, tõenäoline ja väga tõenäoline. Punktisumma määrab vajalikud meetmed (alates võrgustikuga andmete jagamisest kuni hoiatamise ja avaldamiseni).

Võrgustiku tegevust on alates juulist 2010 juhtinud Prantsusmaa toidu, keskkonna ja töö sanitaarohutuse riiklik amet (ANSES). Ameti ülesanne on koordineerida tegevust palga- ja põllumajandustöötajate tervisekindlustusfondidega, Prantsusmaa rahvatervise järelevalve ameti (InVS) ja Prantsusmaa töömeditsiini ühinguga (SFMT).

RNV3P põhieesmärgid on järgmised:

täiustada ja ühtlustada kutsehaiguste diagnostika tavasid; tuvastada töötervishoius tekkivad ja taastekkivad riskid; tuvastada ja kirjeldada riskiga tööalaseid olukordi Prantsusmaal; suunata riskihindamise ja ennetuse valikuid töökohtade, piirkondade ja riigi tasandil ning

soodustada uuringuid; olla arstide ja teiste tervishoiuspetsialistide dialoogi platvormiks.

Moderneti lähenemisviisil on RNV3Pga sarnasid jooni.

Moderneti aktiivse kliinilise järelevalve süsteem – projekt OccWatch – teeb järgmist:

LEIAB võimalike uute kutsehaiguste teated; VAHETAB TEAVET JA ANALÜÜSIB kliiniliste teadete asjakohasust, kontrollib diagnoose,

kokkupuudet, seotust tööga, oletatavaid põhjusmõjureid, füsiopatoloogiat ja ennetusküsimusi ning otsib sarnaseid juhtumeid;

TEEB KOKKUVÕTTEID ja koostab eksperdiarvamuse, võimaluse korral kahe kuu jooksul juhtumiteate ilmumisest; jõuab meditsiiniandmete suhtes järeldusele – kuid lisada enne seda riskihindamise teave (kokkupuutealdis populatsioon, raskus) – ja kavandada võimalikke meetmeid;

LEVITAB TEAVET (praegu mitte). Eriteadmiste levitamine asjakohastele asutustele, näiteks riiklikele ametasutustele ja EU-OSHA-le (need asutused võivad anda hoiatuse või mitte, võtta erimeetmeid jne).

Muu tegevus on näiteks andmekaeve seonduvates andmebaasides ja nende andmete sidumine struktuuri-aktiivsuse kvantitatiivse seose (QSAR) mudelitega41 (eriti astma korral) ja tekstikaeve.

Moderneti lähenemisviis suurendab valiidsust tänu teabe jagamisele riikide ja asutuste vahel ning selliste juhtude arvu suurendamisele, mis võivad selgitada kokkupuute ja mõju praegu tuvastamata seoseid. Need juhud võivad aidata andmeid korrigeerida, nagu selgus seoses sõrmejäljetehnikutega, kellel oli tekkinud tsüanoakrülaadiga kokkupuute tõttu haruldane terviseseisund, mille põhjuseks arvati varem ekslikult alumiiniumitolmu.

Moderneti võrgustikuga lõimitud sarnaste lähenemisviisidega riiklikud aktiivse järelevalve süsteemid on Prantsusmaa RNV3P, Ühendkuningriigi järelevalvesüsteem THOR (mis põhineb eriarstide teadetel (varem SWORD) ja perearstide teadetel (THOR-GP) ning mille üks süsteem on avatud igale huvipakkuvale kutsehaigusele, sealhulgas uutele haigustele (THOR-ECTRA)), Itaalia MALPROF (INAILi andmebaas) ja muud andmebaasid, millest saab otsida andmeid teadete andmiseks või kinnitamiseks, näiteks IDEWE (Belgia). Belgia ja Madalmaad töötavad praegu välja kliinilise järelevalve

41 QSAR-mudelid on keemias ja bioloogias ning tehnikateadustes kasutatavad regressiooni- või klassifitseerimismudelid.

QSAR-mudelitega koostatavad prognoosid põhinevad kemikaalide füüsikalis-keemilistel omadustel või teoreetilistel molekulideskriptoritel. QSAR-mudelites arvestatav toime muutuja võib olla kemikaali bioloogiline aktiivsus. QSAR-mudelid näitavad esiteks kokkuvõtlikult kemikaalide andmekogumi keemiliste struktuuride ja bioloogilise aktiivsuse oletatavat seost. Teiseks prognoosivad QSAR-mudelid uute kemikaalide aktiivsust.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

14

süsteemi SIGNAAL, mis põhineb OccWatchi struktuuril (haigusjuhtudest teatavad töötervishoiuarstid), et sortida ja uurida juhtumeid kõigepealt riigi tasandil.

Kokkuvõtted

Tekkivate kutsehaiguste jälgimine on ülesanne kogu ühiskonnale – haigusjuhte on raske leida ja mõlemad esitatud näited on vabatahtlikud süsteemid, nii et areng on aeglane.

Aktiivse järelevalve süsteemide eesmärk on toetada asjakohaste meetmete õigeaegset võtmist haigustest lähtumise alusel. See põhimõte täiendab riskipõhist lähenemisviisi, mida kasutab näiteks EU-OSHA Euroopa Riskiseirekeskus (eksperdid tuvastavad kõigepealt riskid).

Aktiivse järelevalve lähenemisviisi tõhusus sõltub paljudest teguritest, näiteks järgmistest:

klastrite tuvastamine (oluline element, mida tuleb uurida, on seotus tööga); haiguse ja töö seos, mida on kergem tõestada akuutse toksilisuse (ärritusdermatiit, söövitused

jne) ja immunoallergiliste haiguste korral; teave, kui palju riskist on seotud oletatava kokkupuutega tööl ja mis on haiguse teiste

riskiteguritega kokkupuute sagedus; ning eelkõige juhtude kogumine ekspertide poolt, kes oskavad hinnata tööga seotuse tõenäolisust. Seetõttu

on oluline teadvustada küsimust pere- ja eriarstidele ning julgustada neid suunama patsiente töötervishoiuspetsialistide juurde.

Vaja on kogu Euroopa Liidu ulatuses toimuvat koostööd, et moodustada, kui võimalik, kogu Euroopa Liitu hõlmav võimalike uute kutsehaiguste avastamise, eriteadmiste ja käsitlemise süsteem. Euroopa Toiduohutusameti asutamismääruse artikkel 34 käsitleb tekkivate riskide tuvastamist. See võiks olla eeskujuks eriüksuse (tekkivate riskide üksuse) asutamisele. Eriüksus kasutaks eksperdirühmi ning avastamise, eriteadmiste ja andmetest kokkuvõtete tegemise tervikprotsessid saaksid tugineda Prantsusmaa kogemustele ja OccWatchile.

10 Haiguskoormuse hinnangute sooline mõõde: vaimne tervis ja südame-veresoonkonna haigused

Tuula Oksanen (Soome töötervishoiuamet, TTL) tegi kokkuvõtte uuringutest, mis käsitlevad sotsiaal-majanduslikku staatust ja töökorraldustegureid, nende mõju südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi, kõrgvererõhutõve ja vaimse tervise häirete tekkimisele ning seoseid haiguspäevade ja ennetähtaegselt pensionile jäämisega. Vaadeldi ka vanust ja sugu ning elukutset, tausta ja tööväliseid tegureid.

2010. aastal korraldatud ülemaailmse haiguskoormuse uuringu (Global Burden of Disease Study 2010, GBD 2010)42 ja DALY-põhimõtte (haigusega kohandatud eluaastad)43 kohaselt olid meeste ja naiste olukorra peamised erinevused vaimse tervise häirete, diabeedi ning luu- ja lihaskonna vaevuste suurem esinemissagedus ning transpordivigastuste ja südame-veresoonkonna haiguste väiksem esinemissagedus tööealistel naistel. Üldiselt on jätkunud ülemaailmse haiguskoormuse nihe nakkushaigustelt mittenakkushaigustele ning enneaegselt suremuselt haigusega elatud aastatele.

42 C.J.L. Murray et al., ‘Disability-adjusted life years (DALYs) for 291 diseases and injuries in 21 regions, 1990–2010: A

systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2010’, The Lancet, 2012, Vol. 380, No 9859, pp. 2197–2223. GBD 2010 eesmärk oli sünteesida kõigi oluliste haiguste ja vigastuste epidemioloogia olemasolevaid andmed, et põhjalikult ja võrreldavalt hinnata 291 haiguse ja vigastuse ning nende tagajärgede ulatust aastatel 1990, 2005 ja 2010.

43 Haigusega kohandatud eluaastad (DALY) on tervisekaotuse absoluutnäitaja, mis mõõdab, mitu aastat tervena elatud elu kaotatakse surma ning mittesurmavate haiguste või vigastuste tõttu. Näitaja kajastab haigete või surevate isikute arvu vanuse-soorühmade ja asukohtade kaupa. Näitaja suurust populatsioonis mõjutavad populatsiooni suurus ja koosseis.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

15

Mõni vaimse tervise häire algab mediaansest tööeast palju varasemas vanuses, nagu tõendas USAs korraldatud riigi ulatuses esinduslik leibkondade vahetu küsitluse uuring44. Mediaanne vanus häirete tekkimisel on ärevuse (11 aastat) ja impulsihäirete (11 aastat) korral palju väiksem kui ainete tarvitamise (20 aastat) ja meeleoluhäirete (30 aastat) korral. Kõigist elu jooksul esinevatest juhtudest pooled algavad enne 14 aasta vanust ja kolmveerand enne 24 aasta vanust. Teisalt võib pool kõigist juhtudest olla seotud töökeskkonnaga või nende tõttu süveneda ja avalduda tööealistel inimestel.

Soome avaliku sektori uuringus võrreldi töökorraldustegureid ja nende mõju mitmele avaliku sektori töötajate rühmale: arstidele, õpetajatele, eripedagoogidele, sotsiaaltöötajatele, meditsiiniõdedele, hooldusõdedele ja koristajatele. Uuring hõlmas Soome 10 kohalikku omavalitsusüksust ja 21 haiglat. Mitmes uuringus on kogutud andmeid ja seotud need tööandjate registrites sisalduvate andmetega töölepingute, haiguspäevade ja töökoha eripära kohta. Tööandja valduses olevate andmetega seotud andmed riiklikest tervishoiuregistritest on järgmistel teemadel: raskete ja krooniliste haiguste hüvitised, ravimiretseptide arv aastas, haiguspäevad ja seonduvad diagnoosid, pakutud taastusravi, eelpension ning sellega seotud diagnoosid ja töökäigud, vähktõve tekkimine, esinemus ja diagnoosid, üldine ja põhjuslik haigestumus, hospitaliseerimise kuupäevad ja seonduvad diagnoosid haiglast väljakirjutamise registritest. Pika aja jooksul korratavate mõõtmistega saab tuvastada pikaajalise tervisemõju konkreetsetele isikutele.

Esile tõsteti mõningaid elukutsete erinevusi.

Kokkupuude

Sotsiaal-majandusliku skaala alumises otsas täheldati vähest iseseisvust ja suuri nõudmisi, eriti koristajate ja hooldusõdede puhul.

Meditsiiniõdede ja sotsiaaltöötajate puhul esines organisatsioonilist ebaõiglust. Kolmandik vastanutest ja eriti sotsiaaltöötajad kurtsid liigset töökoormust. Esines töömahu ja tasu mittevastavust, eriti sotsiaaltöötajate korral, kuid selle osakaal vähenes

aja jooksul. Sotsiaal-majandusliku skaala ülaosas (eriti meditsiiniõed, õpetajad ja arstid) mainiti, et töö pakub

suurt rahuldust.

Täheldatud tervisemõjud olid seotud mitmesuguste töökorraldustegurite ja füüsikaliste stressiteguritega.

Kõik peale sotsiaaltöötajate, kes said paljude stressitegurite lõikes suure punktisumma, kavatsesid jätkata sama elukutsega pensionini. Vaimse tervise häired olid haiguspäevade põhjusena samuti kõige tavalisemad sotsiaaltöötajatel.

Leiti, et töömahu ja tasu mittevastavus on töövõimetuspensioni riskitegur, eelkõige sotsiaaltöötajatel.

Luu- ja lihaskonna vaevused oli oluline tegur koristajate ja hooldusõdede korral, kelle füüsiline koormus on suur.

Haiguspäevade arv oli suurim sotsiaal-majandusliku skaala alaosas koristajatel (u 30 päeva aastas) ja meditsiiniõdedel ning väikseim arstidel (u 9 päeva aastas) ja õpetajatel.

Uuringust nähtub, et lisaks konkreetsetele töökorralduse tingimustele tuleb töökorraldustegurite tervisemõju hindamisel arvestada sotsiaal-majanduslikke tegureid. Stressitegurite eri kombinatsioonidel koos konkreetse sotsiaal-majandusliku olukorraga võivad olla erinevad tagajärjed (pikaajaline haiguspuhkus või eelpensionile jäämine).

Uurimisrühm analüüsis Soome avaliku sektori uuringutulemuste põhjal ka kõrgvererõhutõve riski seost töökoha sotsiaalse kapitaliga (sotsiaalse kapitali moodustavad võrgustikud koos ühiste normide, väärtuste ja arusaamadega, mis soodustavad rühmasisest või rühmadevahelist koostööd). Töökoha sotsiaalse kapitali uuringud on väga asjakohased, sest töökoha ümber koondub üha enam sotsiaalsuhteid ja -võrgustikke. Uuringust selgus, et meestöötajatel, kelle tööüksuses oli töökoha

44 R.C. Kessler et al., ‘Lifetime prevalence and age-of-onset distributions of DSM-IV disorders in the National Comorbidity Survey

Replication’, Archives of General Psychiatry, 2005, Vol. 62, No 6, pp. 593–602.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

16

sotsiaalne kapital väike, oli kroonilise kõrgvererõhutõve tekketõenäosus 40–60% suurem, osaliselt seoses ebatervisliku eluviisiga.

Tööealise elanikkonna üksikosalejate andmete metaanalüüsi projekti lisati 17 Euroopa kohortuuringut Soomest, Rootsist, Taanist, Saksamaalt, Belgiast, Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigist (n = 160 000), et saada usaldusväärset teavet tööga seotud psühhosotsiaalsete tegurite mõju kohta teatud töötajarühmade, näiteks madalapalgaliste või olemasolevate haigustega töötajate kroonilistele haigustele, töövõimetusele ja suremusele. Uuringuga leiti oluline ning meestel ja naistel, alla ja üle 50-aastastel ning mis tahes sotsiaal-majandusliku staatusega inimestel üldjoontes sarnane seos tööpinge ja südame isheemiatõve vahel.45

Teise üksikosalejate andmete uuringuga leiti, et ise teatatud töökoha ebakindlus oli seotud südame isheemiatõve veidi kõrgema riskiga. See risk esines osaliselt madalama sotsiaal-majanduslikule staatuse tõttu. Selle seose korral puudusid andmed meeste ja naiste olulistest erinevustest.46

Ülevaates47 pikkade tööpäevade mõjust II tüüpi diabeedile leiti, et inimestel, kes töötavad madala sotsiaal-majandusliku staatusega töökohtadel – nagu füüsilise tööga töökohad – ja vähemalt 55 tundi nädalas, tekkis II tüüpi diabeet 30% suurema tõenäosusega kui neil, kes töötasid 35–40 tundi nädalas. Andmed hõlmasid 222 120 USA, Euroopa, Jaapani ja Austraalia meest ja naist, keda jälgiti ligikaudu 7,6 aastat. Madala sotsiaal-majandusliku staatusega rühmal oli seos tugev olenemata tulemuste kohandamisest vanuse, soo, rasvumuse ja füüsilise aktiivsusega ning püsis ka pärast vahetustega töötajate eemaldamist.

Soomes korraldatud terviseküsitlusel/kontrolluuringus Health 2000 käsitleti tööga seotud ja mitteseotud tegurite osatähtsust töötava elanikkonna sissetuleku seosesse depressiooni- ja ärevushäiretega.48 Ebasoodsad elusündmused, rahalised raskused ja psühhosotsiaalne elustress on tegurid, millel on tõendatud roll vaimse tervise sotsiaalse mõju selgitamisel. On tõendatud, et tööga seotud teguritest saab vaimse tervise probleeme prognoosida psühhosotsiaalse tööstressi abil. Uuringust selgus, et väike sissetulek seondub töötaval elanikkonnal sagedate psüühikahäiretega. Vaimse tervise sotsiaal-majanduslikke erinevusi soodustab meestel tööga seotud tegurite ja väikese sissetuleku kombinatsioon ning naistel tööga mitteseotud tegurite ja väikese sissetuleku kombinatsioon. Seega tuleb vaimse tervise sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamise poliitika väljatöötamisel arvestada nii tööga seotud ja kui ka mitteseotud tegureid.

Mitmesuguste töö- ja elamistingimustega õpetajate seas korraldatud uuring49 näitas sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas piirkonnas töötamise ja elamise seost naisõpetajate haiguspuhkuse suurema tõenäosusega.

Ühes Soome uuringus vaadeldi tegureid, mis mõjutasid töötajaid jätkama töötamist kauem kui 6 kuud pärast pensionile jäämise õiguse kuupäeva, ja järeldati, et eakana töötamise jätkamise põhiteguriks on hea vaimne tervis koos tööaja ise määramise võimalusega. Lisaks võib tööaja ulatuslik ise määramine soodustada tööelus ja töövälises elus osalemist töötajate kroonilistest somaatilistest haigustest olenemata. Need tulemused on uudsed, kuid kui tõestatakse nende põhjuslik seos, peab eakate töötajate tööhõives osalemise määra suurendamise poliitika sisaldama ka vaimse tervise edendamise meetmeid ja andma eakatele töötajatele rohkem võimalusi valida tööaega ise.

11 Kutsehaiguste vastu võitlemine: koostöö olukorra

45 M. Kivimäki et al. Job strain as a risk factor for coronary heart disease: a collaborative meta-analysis of individual participant

data, The Lancet. Oct 2012; Vol. 380, No. 9852, pp. 1491–1497 46 M. Virtanen et al., Perceived job insecurity as a risk factor for incident coronary heart disease: systematic review and meta-

analysis, BMJ. 2013 Vol. 8; No. 347:f4746 47 M. Kivimäki et al. Long working hours, socioeconomic status, and the risk of incident type 2 diabetes: a meta-analysis of

published and unpublished data from 222 120 individuals, Lancet Diabetes Endocrinol 2014, Early Online Publication, 25 September 2014 .

48 M. Virtanen et al., Contribution of non-work and work-related risk factors to the association between income and mental disorders in a working population: the Health 2000 Study. Occupational and Environmental Medicine 2008; 65(3), pp.171-178.

49 M. Virtanen et al. School neighbourhood disadvantage as a predictor of long-term sick leave among teachers: prospective cohort study. American Journal of Epidemiology 2010:7(171):785-92

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

17

muutmiseks Ühendkuningriigi tööohutuse ja töötervishoiu ameti (HSE) pika peiteajaga terviseriskide osakonna direktor Kären Clayton tutvustas HSE praegusi kutsehaigusprioriteete – need on vähktõve ja hingamisteede haiguste ennetamine.

HSE tellis 2005. aastal vähikoormuse uuringu50, et uuendada varasemast kokkupuutest kantserogeenidega tekkinud vähktõve kui kutsehaiguse koormuse hinnangut ja uurida vähktõve kui kutsehaiguse koormust tulevikus. See tegevus koos tööstusvaldkondade teabe, põhjusliku seose veenvate tõenditega, vähikoormuse tulevikuhinnangute, potentsiaalse kokkupuutega töötajate arvu hinnangu ja eduka sekkumise tõenäosuse hinnanguga on aidanud HSE-l leida edaspidise tegevuse prioriteedid. Praegu on need järgmised:

asbest vahetustega töö sissehingatav kristalne ränidioksiid keevitamine värvimine diiselmootorite heitgaasid päikesekiirgus polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH, kivisöetõrv ja pigid) tetrakloroetüleen radoon

Tööga seotud hingamisteede haigused on mitmesugused haigused, mida põhjustavad tolmud, aurud ja gaasid. Kõige sagedamad on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, astma ja silikoos.

Hingamisteede haigusi esineb rohkesti mitme tööstusvaldkonnas ja tegevuse korral: ehitus, metallitööstus, keevitamine, maapeal kaevandamine põllumajandus, sõidukite pihustusvärvimine ja pagaritööstus.

2013. aasta märtsis korraldatud ürituse Tackling Occupational Disease: Developing New Approaches („Võitlus kutsehaiguste vastu: uute lähenemisviiside väljatöötamine”) eesmärk oli tugevdada partnerite koostööd HSE-ga valdkonnastrateegiate ning kontrolli- ja jõustamisprogrammide abil. Põhirõhk on nõuetele vastavuse parandamisel, toetades tõenduspõhist ja suunatud sekkumist kõrge riskiga valdkondades.

Mitmesuguste sekkumiste ja vahenditega kaetakse iga prioriteene mõjur/elukutse ning praegu arutatakse edasiste kulutõhusate tegevuste võimalusi. Ettevõtetele antakse vahendi- ja teabepake, mis suunab neid välja töötama ja rakendama enda algatusi kutsehaiguste vastu võitlemiseks.

HSE uue kampaania Beware Asbestos („Ettevaatust, asbest!”) põhikomponent on telefonide ning tahvel- ja sülearvutite tasuta veebirakendus, millega saavad töötajad leida, kus võivad nad kokku puutuda asbestiga. Lisaks pakutakse neile suunatud abi riskide ohjamisel. Ehitustarvete jaemüüja TradePointi kaudu levitatakse ka tasuta asbestiohutuspakke.51 Asbestihaiguste tõttu sureb ligikaudu 4500 inimest aastas ja need on ikka kõige sagedam tööga seotud surmapõhjus – asbestihaigustesse sureb 20 töötajat nädalas.

Amosiit (pruun asbest) ja kroküdoliit (sinine asbest) keelustati 1985. aastal ning krüsotiil (valge asbest) 2000. aastal. Ühe uue uuringu kohaselt võivad ehitajad, puussepad, maalrid ja siseviimistlejad sellegipoolest puutuda asbestiga kokku kuni 100 korda aastas.

Suurimas ohus on isikud, kes korrapäraselt töötavad hoonetarinditega (mille tõttu on neil asbestiga kokkupuute risk) – näiteks väikestel objektidel ja väikeprojektidega töötavad ehitajad ja hooldustöötajad ehk kogu Ühendkuningriigis ligikaudu 1,8 miljonit inimest. Kampaania sihtrühma

50 Rushton, L., Hutchings, S., Fortunato, L., Young, C., Evans, G., Brown, T., Bevan, R., Slack, R., Holmes, P., Bagga, S.,

Cherrie, J.W. & van Tongeren, M., ‘Occupational cancer burden in Great Britain’, Br J Cancer 107, 2012, pp.3–7. Avaldatud aadressil:

http://www.nature.com/bjc/journal/v107/n1s/full/bjc2012112a.html ja http://www.hse.gov.uk/cancer/research.htm. 51 Üksikasjalik teave on aadressil https://sm.britsafe.org/hse-launches-new-asbestos-behaviour-change-

campaign#sthash.GeEncw6e.dpuf.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

18

kuuluvad kõik, kes ei vaja asbestitööde luba, ei ole asbesti käsitlemiseks valmis ning puutuvad sellega igapäevatöös sageli kokku, ilma ise teadmata. 2014. aasta septembris korraldatud 500 töötaja uuringus52 selgus, et 53% küll teadis, et asbesti võib leiduda enne aastat 1970 ehitatud hoonetes, kuid ainult 15% teadis, et seda võib leiduda ka hilisemates, kuni aastani 2000 ehitatud hoonetes. Üksnes 30% küsitletutest oskas nimetada kõik õiged asbesti ohutu käsitsemise meetmed, kuid veidi üle poole tegi ohutusmeetmete nimetamisel vähemalt ühe sellise vea, mis võib töötamisel olla eluohtlik.

Kampaania Beware Asbestos järgneb HSE varasemale (2008–2010) kampaaniale Hidden Killer („varjatud tapja”). Kampaaniajärgsel hinnangul selgus, et kampaania mõju oli väga suur: sihtrühmast teadvustas probleemi 85%, kusjuures 90% märkisid, et kampaania tõttu mõtlevad nad enda asbestikokkupuute peale, ja 87%, et mõistavad nüüd riske paremini.

HSE tihendab ka kutsehaiguste ennetamise koostööd teiste organisatsioonidega. Üks uue lähenemisviisi näide on projekt LOcHER (Learning Occupational Health by Experiencing Risks – töötervishoiu õppimine riskide kogemise kaudu), mille eesmärk on kaasata noori uuenduslike tähelepanu püüdmise viiside abil.

12 Kutsehaigusuuringute prioriteedid, kulukaalutlused ja kutsehaiguste ennetamine: Kanada

Institut de Recherche Robert-Sauvé en Santé et en Sécurité du Travail (IRSST) teadusjuht Paul-Émile Boileau tutvustas Québeci provintsi ja Kanada kutsehaiguste statistikat, andis kutsehaiguste uuringute ülevaate ning arutas teadmussiirdega seotud tegevusi. Québeci töötervishoiu- ja tööohutusuuringute instituut IRSST asutati Québecis 1980. aastal ja selle haldusnõukogusse kuulub võrdselt ametiühingute ja tööandjate esindajaid.

Instituut toetab tööstusõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamist ning kannatanute rehabilitatsiooni, levitab teadmisi, tegutseb teadusuuringute võrdluskeskusena ning pakub avalikule töötervishoiu ja -ohutuse ennetusvõrgustikule laboriteenuseid ja eriteadmisi. Uurimisvaldkondi on neli: keemiliste ja bioloogiliste ohtude ennetamine, jätkusuutlik ennetus ja töökeskkond, mehaaniliste ja füüsikaliste riskide ennetamine ning kutsealane ümberõpe.

Québecis on kutsehaigus määratletud kui „töö tõttu või tööga seoses tekkinud haigus, mis on sellele tööle iseloomulik või otseselt seotud sellele tööle omaste riskidega”. Määratlus on Kanada eri provintsides erinev, mispärast on andmete võrdlemine keerukas – näiteks Briti Columbias võidakse haigusena määratleda ka saastega kokkupuute tagajärjel tekkivat töövõimetust. Kutsehaigusi (16 230) oli vigastusõnnetustega võrreldes (280 813) umbes 5% kõikidest aastatel 2008–2011 toimunud arvestatud vigastustest. Õnnetuste koguarv üldiselt vähenes ja seda suundumust on märgata kõikides provintsides. Kutsehaiguste arv samas siiski suureneb. Kõige sagedamad on närvisüsteemi ja meeleelundite haigused. Kurtus ja kuulmislangus ning karpaalkanalisündroom moodustavad kolmveerandi kõigist Québecis aastas toimuvatest arvestatavatest juhtudest. Järgnevad luu- ja lihaskonna vaevused, eelkõige tendoniit, epikondüliit ja bursiit. Hingamisteede haigustest on esindatud asbestoos, astma ja silikoos. Vähktõve kui kutsehaiguse kategoorias on sagedaim mesotelioom. Esineb ka kutsehaiguseks nimetatud kontaktdermatiidi juhtumeid. Üldiselt on kõige sagedamad haigused luu- ja lihaskonna vaevused.

Et selgitada välja, kui palju kutsehaiguste uuringuid Kanadas toimub, otsiti sel teemal uuringuid korraldavaid Kanada asutusi. IRSST leidis 15 uurimisinstituuti, mis tegelesid kutsehaiguste projektidega, enamasti üksteisega koostöös. 85% Kanadas korraldatud kutsehaiguste uuringutest korraldasid viis uurimisinstituuti: Worksafe BC, Institut National de Santé Publique Québec (INSPQ), IRSST, Workplace Safety and Insurance Board Research Advisory Council (WSIB RAC) ja Occupational Cancer Research Centre (OCRC).

Enamiku projektide teema oli vähktõbi ja astma, käsitleti ka mitmeid hingamisteede haigusi, luu- ja lihaskonna vaevusi ning asbestoosi. Kuigi kurtus oli tunnustatud juhtude seas esikohal, käsitleti seda teemat ainult kahes uuringus. Uuriti küll müra esinemist, kuid kurtust uuriti väga vähe. 37% korraldatud

52 Ülevaateuuring aastate 2013–2014 asbestikampaaniaks. Avaldatud aadressil: http://www.hse.gov.uk/Asbestos/assets/docs/insight-research-2013-14.pdf

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

19

uuringutest käsitlesid kopsuprobleeme, näiteks kopsuvähki, astmat, hingamisteede probleeme, asbestoosi ja berüllioosi. 12 hingamisteede uuringu teemad olid väga mitmekesised: need projektid keskendusid alveoliidile, arhebakteriinfektsioonidele, SARS-ile ja teistele hingamisteede viirustele.

Enamik vähiuuringuid käsitles vähktõbe üldiselt, kuid enim tähelepanu pöörati kopsuvähile.

Luu- ja lihaskonna vaevustest uuriti kõige enam tendoniiti.

Tüübiti olid kutsehaiguste uuringud mitmesuguse ülesehitusega – alusuuringutest kirjandusülevaadeteni. Kolm peamist uuringutüüpi olid epidemioloogilised uuringud, kokkupuute hindamine ja vahendite väljatöötamine, mis moodustasid kõigist uuringutest 71%.

Suur osa vähiuuringutest olid epidemioloogilised uuringud, kokkupuute hindamise uuringud ja kirjandusülevaated – näiteks avaldas IRSST hiljuti koos Madalmaade teadlastega kirjandusülevaate vähktõve esinemisest laevatehaste töötajatel.

Hinnati ka töötajate vigastus- ja haigushüvitiste kulude erinevusi 2005.–2007. aasta andmete põhjal. Kogukulude hinnanguline suurus 850 331 968 Kanada dollarit, kusjuures keskmised kulud juhtumi kohta olid 7058 dollarit (vigastuste korral 6730 ja haiguste korral 14 374 dollarit) ja surmajuhtumi kohta 108 382 dollarit (surmavate vigastuste korral 90 596 ja surmavate haiguste korral 131 945 dollarit).

Hüvitiste kulud (kahjuhüvitised ja arstiabikulud) on üksnes osa kogukuludest. Ainult hüvitiste kulude järgi võib pilt olla teistsugune. IRSST töötas sel põhjusel välja töövigastuste ja kutsehaiguste kogukulude hindamise meetodi.

Kulukomponendid on muu hulgas järgmised:

meditsiinikulud: kõik vigastatud töötaja ravi- ja taastusravikulud; matusekulud; palgakulud (vigastatud töötajale töölt puudutud aja eest makstud tasu (töötasud ja

lisasoodustused)); vähenenud tootlikkus (palga ja tasustamata kodutööde vähenemine (inimkapitali meetod)); halduskulud (vigastatud töötaja asendamise tõttu tekkivad haldustasud); inimkulud: töötaja ja tema pereliikmete elukvaliteedi muutuste väärtus muutuste ajal ja – surma

korral – kaotatud eluaastate võimalik arv (nt valu, kannatused ja elurõõmu kadumine) haigusega kohandatud eluaastatena või statistilise eluea väärtusena.

Tunnustatud juhtudel põhinevad aastased kogukulud olid hinnanguliselt 4,6 miljardit Kanada dollarit (2006) ehk 1,5% Québeci SKPst, kusjuures ühe juhu keskmised kulud olid 38 355 dollarit (vigastuste korral 32 848 ja haiguste korral 161 017, surmavate vigastuste korral 3 142 872 ja surmavate haiguste korral 1 666 414 dollarit).

Enamiku moodustavad inimkulud (61%) ja vähenenud tootlikkus (33%).

Need on keskmiste kulude põhjal seotud (kahanevas järjekorras) mürakokkupuute, liiklusõnnetuste, ohtlike ainetega kokkupuute, kõrgelt kukkumise ja allapoole hüppamise, kinnijäämise või muljumise, äärmuslike temperatuuridega kokkupuute, vägivalla, korduvliigutuste, samal tasapinnal kukkumise, libastumise või komistamisega.

Vigastuse olemuse ja keskmiste kulude järgi on järjestus selline: kuulmis- ja tasakaaluhäired, liitvigastused, luumurrud, psüühikahäired, muud vigastused, muud haigused, põletused, seljavaevused, muud luu- ja lihaskonna vaevused kui seljavaevused, lahtised haavad, venitused/nihestused.

Suurimad kulud juhtumi kohta olid kahanevas järjekorras järgmistes valdkondades: mäetööstus, mäetööstuse ning nafta- ja gaasitööstuse tugiteenused, jäätmekäitlus ja rekultiveerimine, eriehitustööd, side, mittemetallmineraalide töötlemine, põllumajanduse ja metsanduse tugiteenused, metsandus ja metsalangetamine, naftasaaduste hulgi- ja jaemüük ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldustegevus.

Üksikasjalikult vaadeldi ka Kanadas toimunud teadmussiirdeprojekte. Peale uuringute korraldamise on vaja ka teadmussiiret. Selle eesmärkideks võivad olla soovituspõhine ennetus või teabekampaaniad. Teadmussiirdega tegelesid kõikidest uurimiskeskustest ja -instituutidest neli ning nende seas toimus enim projekte INPQ-s (seitse soovituste projekti).

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

20

Teadmussiirdeprojektide näited on järgmised.

IRSST koostas ennetusprojektina brošüüri astma kui kutsehaiguse kohta. INSPQ koostas soovitused rasedate koolitöötajate eemaldamise kohta töölt seoses H1N1-

gripiga; OCRC koostas teabekampaaniaks teabelehe vahetustega töötajate vähiriski teemal.

Olulised punktid

Kanadas uuritakse kutsehaigusi üsna aktiivselt. Viis kõige aktiivsemat uurimisinstituuti korraldasid 2007.–2012. aastal 85% projektidest. Kulude alusel järjestuvad töövigastused ja kutsehaigused teisiti kui sageduse alusel. Enim uuritud kutsehaigused on vähktõbi (29%) ja astma (14%). Epidemioloogilised uuringud ja kokkupuute hindamise uuringud moodustavad projektidest üle

56%.

13 Kokkuvõte Elke Schneider (EU-OSHA) tegi seminari lõpus põhijärelduste kokkuvõtte ja rõhutas olulisi küsimusi. Seminari üldteema oli ennetus ja sellel käsitleti paremaid ennetusmeetmeid. Kuivõrd seminar keskendus kutsehaigustele, käsitleti vajadust koguda andmeid küsimuse kohta, kuidas töö aitab kaasa terviseprobleemide tekkele. Seminaril tutvustati mõningaid vahendeid nii tõendusbaasi parandamiseks kui ka ennetuse täiustamiseks töökohtades. Samuti oli oluline esitada valdkonna peamiste sidusrühmade ja organisatsioonide seisukohad.

Seminaril käsitletud põhiküsimused.

Ennetuses on vaja uut lähenemist, mis keskenduks peale töövigastuste ka kutsehaigustele. Kutsehaiguste ja tööga seotud terviseprobleemide ennetamine on suur väljakutse kõikides

riikides. Ametlikud andmed ja teave on võrdlemisi piiratud, eriti arenguriikides. Kutsehaiguste ja tööõnnetuste tunnustamine, ennetamine ja ravimine ning registreerimis- ja

teatamissüsteemide täiustamine on prioriteediks nii inimeste kui ka ühiskonna tervise parandamisel. Seda on võimalik saavutada ainult riikide suutlikkuse suurendamisega.

Kuigi kutsehaiguste mitmekesisus on Euroopas ja ülejäänud maailmas püsinud ning endiselt on näiteks kuulmislangus, nahahaigused ja hingamisteede haigused, on kogu maailmas tekkivaks probleemiks tööstressiga seotud vaimse tervise häired, vägivald ning luu- ja lihaskonna vaevused.

Tööga seotud terviseprobleemide suundumuste hindamisel tuleb arvestada nii kasutusel olevaid ja täpselt määratletud kutsehaiguste loetelusid kui ka kutsehaigustest palju laiemat kategooriat – tööga seotud haigused, näiteks neuroloogilised häired, luu- ja lihaskonna vaevused ning psüühikahäireid. See kategooria on praegu puudulikult määratletud. Nende suundumuste mõõtmiseks on vaja meetodi suhtes kindlat konsensust.

Õnnetuste ja haiguste erinevus ei ole selge. Suitsiide ja ootamatuid südame-veresoonkonna sündmusi (insult) käsitatakse mõnes liikmesriigis tööõnnetustena. See näitab, miks on vaja terviklikke registreerimissüsteeme, mis registreeriks nii õnnetusi kui ka haigusi.

Ülemaailmse haiguskoormuse uuringute kohaselt kaasnevad psüühika- ja käitumishäirete, luu- ja lihaskonna vaevuste ning diabeedi koormuse kasvuga uued probleemid tervisesüsteemide ja ennetussuutlikkuse jaoks. On üha enam andmeid, et stress ning luu- ja lihaskonna vaevused on omavahel seotud.

Mõni liikmesriik (nt Austria, Belgia, Itaalia, Rumeenia, Saksamaa, Taani ja Ungari) on nendele probleemidele reageerinud töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide kehtestamise või ulatuslike meetmete võtmisega tööga seotud vaimse tervise probleemide lahendamiseks.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

21

Euroopas ja Kanadas keskendutakse kutsehaiguskoormuse uurimisel peamiselt mõnele vähiliigile ja hingamisteede haigusele ning vähestele teguritele, peamiselt seetõttu, et nende haiguste teket põhjustavate kokkupuudete kohta on olemas korralik teadmistebaas. Uurida tuleb ka teisi tööga seotud terviseprobleemide tuvastamise vahendeid, sest kokkupuute ja haiguse seose mudelit on vaja täiendada mudeliga, mis keskendub elukutsete, ülesannete ja tervisemõjule seosele. Konkreetsete elukutsete kokkupuuteprofiile saab siduda haigusregistrite ja uuringute andmetega, et hinnata tõenäolist haiguskoormust. See soodustaks ka asjaolude ja kokkupuudete ning haiguse avaldumise põhjuste leidmist.

Pikaajalise tervisemõju ja tööga seotuse tuvastamiseks tuleb uurida ja koos analüüsida senisest mitmekesisemaid andmeallikaid, sealhulgas uuringuid, riiklikke tervishoiuregistreid, sotsiaalkindlustusandmeid ning raskete ja krooniliste haiguste hüvitismaksete andmeid, ravimiretsepte, taastusravi, haiguse tõttu puudumise registreid ja seonduvaid diagnoose, ennetähtaegset pensionile jäämist ja seonduvaid diagnoose ning suremust üldiselt ja põhjuste kaupa, vähiregistrite andmeid vähisuremuse ja seonduvate diagnooside kohta, haiglatest väljakirjutamise registrite andmeid hospitaliseerimise ja seonduvate diagnooside kohta, töökäikude andmeid seostatuna tööandjate andmetega töölepingute kohta ning töökohtade eripära andmeid. Ennetuse suunamisel ja prioriseerimisel võivad abiks olla ka töökoha ja kokkupuute maatriksid kokkupuute esinemuse ja taseme hinnangutega elukutsete järgi.

Aktiivse järelevalve süsteemid võivad aidata tuvastada seni tundmatuid põhjuse ja tagajärje seoseid ning teadvustada tekkivaid probleeme. Haiguspõhine lähenemisviis lisaks riskipõhisele lähenemisviisile, mida kasutab näiteks agentuuri Euroopa Riskiseirekeskus (eksperdid tuvastavad kõigepealt riskid), aitab tuvastada tekkivaid või seni lahendamata probleeme. Tuleb edendada aktiivse järelevalve juhtumite teemalist piiriülest teabevahetust, et tugevdada tõendusbaasi ja toetada valideerimist. See aitaks ühtlasi lühendada aega probleemide tuvastamisest tõhusa ennetuseni.

Praegused kokkupuutepõhised tuleviku-uuringud ja stsenaariumipõhised uuringud, mis püüavad välja selgitada ennetusvõimalusi ja nende mõju haiguskoormusele, võivad aidata ennetust suunata ja toetada – näiteks L. Rushtoni jt uuring käsitles ennetusmeetmete mõju, muu hulgas vahetustega töö piiramist rinnavähijuhtumite arvu vähendamiseks. HSE teeb praegu koostööd ka Oxfordi Ülikooliga, et koostada vahetustega töö vähendamise praktilised suunised. OCRC on Kanadas avaldanud kompaktse teabelehe vahetustega töö kohta.

Tuleviku-uuringute korraldamiseks on siiski vaja kokkupuuteteavet, mida tuleb koguda ka tekkivate probleemidega (nt vaimse tervise probleemid) seotud kokkupuute, kemikaalide ja bioloogiliste mõjuritega mitmekordse kokkupuute, töökorraldustegurite ja ergonoomiliste riskide ning nende tegurite vaheliste seoste kohta.

Kutsehaiguste tunnustamissüsteeme ning Euroopas ja Kanadas registreeritud vigastuste uuringutest nähtub, et harva on nende eesmärk ennetuse suunamine. Uuringud keskenduvad sageli kokkupuute hindamisele ja epidemioloogiale ning harva tõenduspõhist ennetust.

Kuigi ennetus töökohtades aitab haigusi vähendada, toimub see harva otseselt haiguste vähendamise või ennetamise eesmärgil. Seda kinnitas Euroopa Komisjoni korraldatud uuring, kus analüüsiti olemasolevaid kutsehaiguste registreerimise ja hüvitamise süsteeme ja leiti, et loetelusid kasutatakse harva ennetuse suunamiseks, ning ka tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee tehtud võrdlus (2009. aasta tulemustabel53), mis põhines liikmesriikides korraldatud uuringul.

Uuringud näitavad ka, et ennetuskampaaniate või muude meetmete kasutamise korral hinnatakse harva nende võimalikku mõju haiguskoormuse vähendamisele. Asbestikampaaniate hindamine ja kohandamine Ühendkuningriigis võib olla hea tava näiteks, millest muud sarnased lähenemisviisid saavad võtta eeskuju.

53 Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee tulemustabeli kommenteeritud kokkuvõte (2010). Avaldatud aadressil:

http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=4671&langId=en

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ÜRITUSE KOKKUVÕTE

22

Ka uuringud ja teabevahetus ning uurimisinstituutide ja tööohutus- ja töötervishoiuteabe jagajate ja kogujate teavitusprioriteedid keskenduvad harva haiguste ennetamisega seotud teadmussiirdele.

Haiguskoormuse ja töökohtade terviseprobleemide ennetusmeetmete uuringutes tuleb pöörata rohkem tähelepanu eri töötajate vajadustele ja olukorrale, arvestades sugu ja vanust ning tööl ja mujal toimuva kokkupuute kumuleeruvat riski. Töökoha ohuteguri mõiste raskuspunkti tuleb muuta, et hõlmata töökorraldustegureid, töötajate üha mitmekesisemaid kokkupuuteid seoses alltöövõtuga ning töötajate sagedat töökohtade vahetust ja sotsiaal-majanduslikku staatust. Vastasel juhul ei ole teatavate tööga seotud terviseprobleemide algpõhjuste vastu võitlemine tõhus.

Neid kõiki küsimusi tuleb teadvustada poliitikakujundajatele ning teistele tööohutuse ja -tervishoiu valdkonnas tegutsejatele.

Edasise tegevuse vajadused

Parem statistikaandmete kogumine, paremad epidemioloogilised uuringud ja paremad hindamismeetodid, et saada paremaid tõendeid ja töötada välja uusi seirevahendeid. Vaja on ka tunnustatud haiguste andmeid.

Tööohutuse ja töötervishoiu meetmete kasulikkuse teave ning meetmete pikaajaline hindamine Teadmussiire kokkupuudete ja tervisemõju hindamisest töökohas võetavateks

ennetusmeetmeteks Suunatud ennetus, mida toetavad

o terviseprobleemide juhtumiuuringute tuvastamise ja ennetuse suunamise süsteemid; o ennetuskavade ja -kampaaniate hindamine; o tegevussuundade, nt müra vähendamise pikaajaline hindamine; o terviseprobleemide, nt häälehäirete vähendamise konkreetsed meetmed; o uut tüüpi töökohtade (nt keskkonnahoidlikud töökohad, kõnekeskused, koduhooldus)

terviseprobleemide varajane hindamine. Olemasolevate vahendite – tööülesannete ja kokkupuudete maatriksite ning

hospitaliseerimise, haiguste ja surmapõhjuste registrite – parem kasutamine Elukutsete seostamine konkreetsete terviseprobleemidega, et leida „varjatud” põhjusi ja

riskitegurite koosmõju Parem teadvustamine ettevõtete tasandil Töötajate võimestamine Hõlmatus ennetusteenustega Eri poliitikavaldkondades tegutsejate koostöö