Õigeusklik 176773Luterlane 108513Baptist 4507Katoliiklane 4501Jehoova tunnistaja 3938Vanausuline 2605Kristlik vabakoguduslane 2189Maausuline 1925Eristamata kristlane 1899Nelipühilane 1855Usk teadmata 1804Islamiusuline 1508Adventist 1194Budist 1145Metodist 1098Taarausuline 1047Judaist 355Pagan 341Eesti vanausuline 291New age 272Kristlaste osaduse kirik 269Armeenia apostlik kirik 209Mormoon 185Vene katoliku õigeusu kirik 160Taoist 144Hindu 142Uusapostlik kirik 131Ukraina kreeka-katoliku kirik 124Krišnaiit 121Satanist 120Spiritist 100

Karismaatiline osaduskirik 99Muu usk (v.a ristiusk) 93Karismaatiline episkopaalkirik 79Päikesekummardaja 71Animist 69Antroposoof62Šamanist 62Gnostik 50Baha'i-usuline 49Lilla leegi hoidja vennaskond 48Voodoo 45Kristadelflane 41Ainuusuline39Kopimism 37Rastafarianist 37Priilane 36Teosoof 36Panteist 35Wicca 34Antikristlane33Sahadza jooga 32Valguskandjate liikumine32Loodususk 31Anglikaan 30Kalvinist 28Urantia 24Tantrist 23

Polüteist22Tulekummardaja22Viimase testamendi kirik18Sikh 16Unifikatsionist 15Muu ristiusk 14Kveeker12Messia-usuline 12Anarhotantrist 11Mari omausuline10Ei pea omaks ühtegi usku592588Peab omaks mõnd usku320872Ristiusk kokku 310481Ei soovinud vastata 157216Suhe religiooni teadmata23888

Kirjutav ja kujutav kunst ning Kirjutav ja kujutav kunst ning kultuurigeograafiakultuurigeograafia

► Suur osa kujutavast ja sõnalisest kunstist on ühel Suur osa kujutavast ja sõnalisest kunstist on ühel või teisel moel seotud looduse ja kodukohaga.või teisel moel seotud looduse ja kodukohaga. Nt. Jaan Kross, Nt. Jaan Kross, Omaeluloolisus ja alltekstOmaeluloolisus ja alltekst

(1998)(1998)

► Eestis on looduse ja kultuuri ühtsust ehk kõige Eestis on looduse ja kultuuri ühtsust ehk kõige rohkem propageerinud Jaan Eilartrohkem propageerinud Jaan Eilart

Jaan Eilart

Mees, kelle jalajälg oli puudutanud igat Eestimaa kihelkonda, valda ja küla. Mees, keda tunti ja teati terves Eestis ja kes ise tundis Eestimaa igat kanti. (Universitas Tartuensis 26. mai 2006)

Mees, kes tunneb Eestit iga teeraja, taluaseme, pinnavormi, taimenatukese ja vähegi kultuurse jalajäljeni. (Postimees 25. november 1999)

Jaan Eilart Jaan Eilart algataalgatass ja ja viis viis elluellu umbes umbes 300 eesti 300 eesti

kultuuritegelase kultuuritegelase mälestistähise mälestistähise paigaldamisepaigaldamise. .

Piltidel tantsupedagoog Piltidel tantsupedagoog Helmi Tohvelmanni Helmi Tohvelmanni

mälestuskivi avamine mälestuskivi avamine Väätsa mail 1987. Väätsa mail 1987.

aastal.aastal.

Nt. Friedebert Tuglas ja

Jaan Eilart

Haavakivil

► LoodusluuleLoodusluule Algus kindlasti Juhan LiivAlgus kindlasti Juhan Liiv Friedebert Tuglas “Tuulemaa”, 1913. Kirjeldab (kui nii Friedebert Tuglas “Tuulemaa”, 1913. Kirjeldab (kui nii

tohib öelda) Lõuna-Eesti maastikketohib öelda) Lõuna-Eesti maastikke Gustav Suits, 1912 Gustav Suits, 1912 Nii vaikse kodoküla talo, Nii vaikse kodoküla talo,

kui undse Vooremäe pääl. kui undse Vooremäe pääl. Teed kabelihe üle palo Teed kabelihe üle palo lää lõunevahel lämmäl sääl. lää lõunevahel lämmäl sääl.

Oh kuule: kerkokellä lüvväs, Oh kuule: kerkokellä lüvväs, see lööja om su oma lell! see lööja om su oma lell! Heng niikui taiva poole püvväs, Heng niikui taiva poole püvväs,

nii rasselt kaibap, ikep kell. nii rasselt kaibap, ikep kell.

Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald kohtusid Jõeperes 1930ndail aastail

► Betti Alver; Betti Alver; TuulelapsedTuulelapsed Aga teie lennake sinna, kuhu siit aknast ei näe. Aga teie lennake sinna, kuhu siit aknast ei näe.

Laugelt lennake, tuulelapsed, Laugelt lennake, tuulelapsed, üle Laiuse mäe. üle Laiuse mäe. Lennake Riidmal ja Rupsil, rukkimerel ja metsadel. Lennake Riidmal ja Rupsil, rukkimerel ja metsadel. Peipsilt lennake läbi Võnnu, kus kõneles kerkokell. Peipsilt lennake läbi Võnnu, kus kõneles kerkokell. Lennake Võrus, Vändras ja Karksis. Lennake Võrus, Vändras ja Karksis. Lennul vaadake üle vee, Lennul vaadake üle vee, kuidas terendab Sinine puri. kuidas terendab Sinine puri. Tehke tiir ümber Piibe tee. Tehke tiir ümber Piibe tee. Tehke kaar üle Albu valla, Tehke kaar üle Albu valla, üle Kaarli, Muuga ja Ao, üle Kaarli, Muuga ja Ao, üle Aegade Assamalla, üle üle Aegade Assamalla, üle Kääpa ja Künnivao. Kääpa ja Künnivao.

► Hendrik AdamsonHendrik Adamson;; Mulgimaa laulikMulgimaa laulik Ku Pikasillast üle saa, suud anna mullal maKu Pikasillast üle saa, suud anna mullal ma .... ....

A. Grentzstein-Piirikivi 

Uhti, uhti, uhkesti    viisk läks Tartust Viljandi,    kaasas põis ja õlekõrs,    õlekõrs kui sääseõrs.    Ei saa üle Emajõest,

    hüva nõu nüüd kallis tõest!

► LinnaluuleLinnaluule Käsu Hansu nutulaul “Oh! Ma waene Tardo Liin”Käsu Hansu nutulaul “Oh! Ma waene Tardo Liin”

► Oh! ma waene Tardo Liin:Oh! ma waene Tardo Liin: / / Mes sündi nüüd siin minnogaMes sündi nüüd siin minnoga / / Perratu ma olle siin:Perratu ma olle siin: / / Kes woib mo päle Kaeda?Kes woib mo päle Kaeda? / / Mo Pat Mo Pat mulle teggi sedda,mulle teggi sedda, / / Et mul johtu ni suur Hedda,Et mul johtu ni suur Hedda, / / Sedde Sedde pea nüüd tundma siin,pea nüüd tundma siin, / / Oh! ma waene Tardo Liin. Oh! ma waene Tardo Liin. 

Ärkamisajal tauniti linna (Carl Robert Jakobson)Ärkamisajal tauniti linna (Carl Robert Jakobson) 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses esinevad 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses esinevad

linnalised teemad rahvale mõeldud populaarsetes linnalised teemad rahvale mõeldud populaarsetes laulikutes.laulikutes.

Iseseisvas Eestis antakse luule kaudu näiteks edasi ajastu vaimsust, Iseseisvas Eestis antakse luule kaudu näiteks edasi ajastu vaimsust, vaikivat protesti, rahulolu, sotsiaalset staatust, sotsiaalset protesti, vaikivat protesti, rahulolu, sotsiaalset staatust, sotsiaalset protesti, ajaloolist mälu jms.ajaloolist mälu jms.

► Jaan KaplinskiJaan KaplinskiMinu Tartu on raamatukogu ja kirjandusmuuseum,Minu Tartu on raamatukogu ja kirjandusmuuseum,kus ma saan kokku nendega, kes on surnudkus ma saan kokku nendega, kes on surnudvõi siit väga kaugel. Ja siis Arukülavõi siit väga kaugel. Ja siis Arukülaõued ja õuetagused, kus ma käinõued ja õuetagused, kus ma käinlastega jalutamas, vaatamas vanalastega jalutamas, vaatamas vanalagunenud rehepeksumasinaid võsa ääreslagunenud rehepeksumasinaid võsa ääres

► Jürgen RoosteJürgen RoosteSeksi jagatakse taanilinnas tasuta Seksi jagatakse taanilinnas tasuta tihedamini kui kondoome või muid tihedamini kui kondoome või muid esmatarbekaupu esmatarbekaupu ja tasuta on odavja tasuta on odavlaikmaa-gonsiori ristmiku tunnel on hargnev emakodalaikmaa-gonsiori ristmiku tunnel on hargnev emakodavulvalise arhitektuuri ehe näidevulvalise arhitektuuri ehe näidefallised edumeelsed inimvood tungimas temassefallised edumeelsed inimvood tungimas temasseet jõuda ülimani et jõuda kaifiniet jõuda ülimani et jõuda kaifinitarbimisenitarbimisenialati kui väljute üsastalati kui väljute üsast(olgu see meeskeskne vaatepunkt(olgu see meeskeskne vaatepunktväga teistsugust mul põlegi)väga teistsugust mul põlegi)jõuategi tarbimistsoonijõuategi tarbimistsoonisee on uue elu algussee on uue elu algus

Paul Johansen. Saksa kohanimedest Eestis, 1930

► Ilukirjanduse näitedIlukirjanduse näited Anton Hansen-Tammsaare ja KõrvemaaAnton Hansen-Tammsaare ja Kõrvemaa August Mälk ja Aadu Hint, Lääne-SaaremaaAugust Mälk ja Aadu Hint, Lääne-Saaremaa Oskar Luts ja Palamuse/Paunvere/Vooremaa ning TartuOskar Luts ja Palamuse/Paunvere/Vooremaa ning Tartu Juhan Smuul ja MuhumaaJuhan Smuul ja Muhumaa Tuulikud ja AbrukaTuulikud ja Abruka August Kitzberg ja MulgimaaAugust Kitzberg ja Mulgimaa Bernhard Kangro ning Tartu ja VõrumaaBernhard Kangro ning Tartu ja Võrumaa Eduard Vilde ja MahtraEduard Vilde ja Mahtra JneJne ........

► MuusikasMuusikas Mart Saar ja Hüpassaare (Soomaa)Mart Saar ja Hüpassaare (Soomaa) Veljo Tormis ja ....Veljo Tormis ja ....

Eduard Vilde elukoht Tartus Tähtvere tänavas

Smuul Koguvas 1960. aastate keskel

Tartu kirjanduslik kaart

Ilmunud Eesti Ekspressi kultuurilisas Areen 19. oktoober 2006

Mart Velsker. 2010. Karlova kirjanduse põhijooned. Keel ja Kirjandus 

MaalikunstMaalikunst► Baltisaksa maastikumaal, seosed Euroopaga. Esimesed kujutised 18. Baltisaksa maastikumaal, seosed Euroopaga. Esimesed kujutised 18.

sajandist nt. Mellini atlas. 19. sajand palju mõisahoonete jm. ehitiste pilte. nt. sajandist nt. Mellini atlas. 19. sajand palju mõisahoonete jm. ehitiste pilte. nt. Stavenhagen. Stavenhagen.

► Šveits Eestis ja maailmas ning muud võrdnimed!Šveits Eestis ja maailmas ning muud võrdnimed!► Eesti ŠveitsidEesti Šveitsid

Jakob Kentsi ettepanekul Aegviidu ja Nelijärve ümbrust . Jakob Kentsi ettepanekul Aegviidu ja Nelijärve ümbrust . Otepää kõrgustikOtepää kõrgustik ( (1923. aastal1923. aastal nimetatud nimetatud „Eesti Alpideks“„Eesti Alpideks“ Otepää kõrgustiku Otepää kõrgustiku

Sangastepoolset osaSangastepoolset osa)) Voore Šveitsiks (Forelsche Schweiz) nimetatakse Mõdrikust kagusse Voore poole Voore Šveitsiks (Forelsche Schweiz) nimetatakse Mõdrikust kagusse Voore poole

jäävat ooside ja mõhnastikuala jäävat ooside ja mõhnastikuala MMulkidel on oma Šveits − Helme ümbrus . ulkidel on oma Šveits − Helme ümbrus . ““Kesk-Eesti Šveitsi tuleb krossimeeste MekaKesk-Eesti Šveitsi tuleb krossimeeste Meka””. Tääksi ümbrus . Tääksi ümbrus Eestimaa Šveitsist tuntum on olnud Liivimaa Šveits, mis jääb Läti aladele, hõlmates Eestimaa Šveitsist tuntum on olnud Liivimaa Šveits, mis jääb Läti aladele, hõlmates

Koiva jõe ürgoru piirkonda Sigulda ümbruses. Koiva jõe ürgoru piirkonda Sigulda ümbruses. Kuramaal Šveits, Abava jõe keskjooks Kandava ja Sabile linna vahel . Kuramaal Šveits, Abava jõe keskjooks Kandava ja Sabile linna vahel .

► Põhja-Baieris Frangi Šveitsi (Fränkische Schweiz) ja Dresdenist kagus asuvat Põhja-Baieris Frangi Šveitsi (Fränkische Schweiz) ja Dresdenist kagus asuvat Saksi Šveitsi. Saksi Šveitsi. 11990. aastate algul tehti Šveitsis uuring selgitamaks välja täiendnime Šveits 990. aastate algul tehti Šveitsis uuring selgitamaks välja täiendnime Šveits

kasutamist maailmas. Selle tulemusena selgus, et kokku on maailmas vähemalt kasutamist maailmas. Selle tulemusena selgus, et kokku on maailmas vähemalt 191 Šveitsi täiendiga nime ja neist 67 asuvad Saksamaal. Nimekirja kuulub ka 191 Šveitsi täiendiga nime ja neist 67 asuvad Saksamaal. Nimekirja kuulub ka Liivimaa Liivimaa ŠŠveits, kuid Eestimaa ja Kuramaa Šveits puuduvad, mistõttu võib arvata, veits, kuid Eestimaa ja Kuramaa Šveits puuduvad, mistõttu võib arvata, et maailmas on „Šveitse“ veel rohkemgi. Šveitsi sünonüümiks võib teatud et maailmas on „Šveitse“ veel rohkemgi. Šveitsi sünonüümiks võib teatud reservatsiooniga pidada ka Alpreservatsiooniga pidada ka Alpi mägesidi mägesid. .

Vällamägi ja Suur Munamägi W. S. Stavehageni (1866) litograafial. Pildil olev järv pole Vällamägi ja Suur Munamägi W. S. Stavehageni (1866) litograafial. Pildil olev järv pole mitte Vällamäe jalamil asuv Perajärv, vaid Kavadi järv Uue-Saaluse mõisa juures.mitte Vällamäe jalamil asuv Perajärv, vaid Kavadi järv Uue-Saaluse mõisa juures.

Pilkuse mõis Otepää lähedal, Stavehagen, 1866

L. Höflinger, Kivisild 1860L. Höflinger, Kivisild 1860

► Eesti rahvuslik maalikunst, esimesena huvitus saartest Eesti rahvuslik maalikunst, esimesena huvitus saartest Johann Köler, kes viibis 1863. aastal Hiiumaal ja seal valmis Johann Köler, kes viibis 1863. aastal Hiiumaal ja seal valmis hulk Hiiu-ainelisi maale. 1898. vennad Paul ja Kristjan Raud hulk Hiiu-ainelisi maale. 1898. vennad Paul ja Kristjan Raud Muhus (Koguval). 1892. Amandus Adamsoni esimene Muhus (Koguval). 1892. Amandus Adamsoni esimene kalurieluaineline figuur “Muhu kalur”. Saaremaale jõuti 20. kalurieluaineline figuur “Muhu kalur”. Saaremaale jõuti 20. sajandi algul. 1913. oli Saaremaal Ants Laikmaa. Põhjalikult sajandi algul. 1913. oli Saaremaal Ants Laikmaa. Põhjalikult on Saaremaa ainest käsitlenud Konrad Mägi, kes ravis on Saaremaa ainest käsitlenud Konrad Mägi, kes ravis 1913. ja 1914. aasta suvel Saaremaal reumat. Püsivaim 1913. ja 1914. aasta suvel Saaremaal reumat. Püsivaim elukoht oli Kihelkonna ja sealt pärinevad ka arvukad tööd.elukoht oli Kihelkonna ja sealt pärinevad ka arvukad tööd.

Johann Köler – Kunstniku sünnikoht

Konrad Mägi (1878Konrad Mägi (1878–1925)–1925)Rannamaastik, maalitud 1913/14Rannamaastik, maalitud 1913/14

Konrad Mägi, Konrad Mägi, “Maastik “Maastik

kellatorniga”kellatorniga”

► Enimkujutatud kohad Eesti maastikumaalisEnimkujutatud kohad Eesti maastikumaalis SaaremaaSaaremaa KasaritsaKasaritsa Lõuna-Eesti Lõuna-Eesti Pühajärv Pühajärv Viljandi järv ja lossivaremedViljandi järv ja lossivaremed LahemaaLahemaa Jne.Jne.

Johannes Uiga, Pühajärv

Katkend Nekroloogist: Johannes Uiga on Pühajärve maalinud igaveseks eesti kunstiloosse ja püüdnud oma lõuendile kinni looduse kordumatud hetked. Ta on maalinud suureks ühe Järve, mis mäletab oma Loojat.

http://www.maastikumaal.ee/

August Jansen, Lõuna-Eesti maastik

KaardidKaardid

KAARDID KULTUURIGEOGRAAFIAS

1539, Carta Marina, Olaus Magnus

► Geograafid armastavad kaarte ja kaardid on ka üheks peamiseks Geograafid armastavad kaarte ja kaardid on ka üheks peamiseks geograafi töövahendiks.geograafi töövahendiks.

► Ruumiline mõtlemine, mida saab kõige paremini väljendada Ruumiline mõtlemine, mida saab kõige paremini väljendada kaartidel on ehk üks peamisi nähtusi, mis eristab geograafiat kaartidel on ehk üks peamisi nähtusi, mis eristab geograafiat paljudest teistest teadusharudest.paljudest teistest teadusharudest.

► Kaardid on teatud hetke parimad kajastajad. Kaart võib anda Kaardid on teatud hetke parimad kajastajad. Kaart võib anda mingi koha kohta palju rohkem informatsiooni kui tekst. mingi koha kohta palju rohkem informatsiooni kui tekst.

► Loomulikult oleneb kõik kaardi tegijast ja tema eesmärgist. Võib Loomulikult oleneb kõik kaardi tegijast ja tema eesmärgist. Võib üsna kindlalt väita, et ühtegi kaarti (mõtlen siin just vanemaid üsna kindlalt väita, et ühtegi kaarti (mõtlen siin just vanemaid kaarte) pole tehtud eesmärgiga pakkuda teavet antud ajastust kaarte) pole tehtud eesmärgiga pakkuda teavet antud ajastust tulevastele põlvedele. Seetõttu tuleb suhtuda kaarti (nagu ka tulevastele põlvedele. Seetõttu tuleb suhtuda kaarti (nagu ka muidugi teistesse andmetesse) allikakriitiliselt.muidugi teistesse andmetesse) allikakriitiliselt.

► Kaardid on enamasti tehtud kindla praktilise suunitlusega Kaardid on enamasti tehtud kindla praktilise suunitlusega (sõjandus, kataster).(sõjandus, kataster).

► Enamasti on kaardid kahemõõtmelised, moonutades seega Enamasti on kaardid kahemõõtmelised, moonutades seega reaalset maailma (kaart on maailma kahemõõtmeline reaalset maailma (kaart on maailma kahemõõtmeline representatasioon!)representatasioon!)

Mentaalsed kaardidMentaalsed kaardid

► Meil kõigil on oma mentaalne kaartMeil kõigil on oma mentaalne kaart Kuigi me pole kunagi nt. käinud Jaapanis, kujutame me kuidagi Kuigi me pole kunagi nt. käinud Jaapanis, kujutame me kuidagi

seda Jaapanit ette!seda Jaapanit ette! Kohtade kohta, kus me tegutseme on meie mentaalne kaart Kohtade kohta, kus me tegutseme on meie mentaalne kaart

täpsemtäpsem Tulenevalt eluviisist on mentaalsed kaardid erinevadTulenevalt eluviisist on mentaalsed kaardid erinevad Erinevused on nii pimedate kui nägijate, laste ja täiskasvanute, Erinevused on nii pimedate kui nägijate, laste ja täiskasvanute,

uute ja vanade elanike vahel. Enim uuritud naiste ja meeste uute ja vanade elanike vahel. Enim uuritud naiste ja meeste mentaalse kaardi erinevusi.mentaalse kaardi erinevusi.

PPiirkonda paremini tundvaiirkonda paremini tundvatete inimes inimeste kaart on täpsemte kaart on täpsem KKõrgema klass, õrgema klass, st. st. kel on suurem liikumisvabaduskel on suurem liikumisvabadus on mentaalne on mentaalne

kaart täpsemkaart täpsem

Eesti kooliõpilase Euroopa Eesti kooliõpilase Euroopa 1990. aastate algul 1990. aastate algul

(Palang, Liiber)(Palang, Liiber)

Mentaalne Eesti kaartMentaalne Eesti kaart

►http://www.youtube.com/watch?http://www.youtube.com/watch?v=WUgqXGu_gTQ&fv=WUgqXGu_gTQ&f

►http://www.youtube.com/watch?http://www.youtube.com/watch?v=f1M-7_GhfD4&feature=related v=f1M-7_GhfD4&feature=related eature=related eature=related

► Maastike representatsioonidMaastike representatsioonid Maastiku representatsioonide uurimine on olnud Maastiku representatsioonide uurimine on olnud

nii teoreetilise kui rakendusliku nii teoreetilise kui rakendusliku kultuurigeograafia skandinaavia ja anglo-kultuurigeograafia skandinaavia ja anglo-ameerika teadusruumis domineeriv suund ameerika teadusruumis domineeriv suund

► 1. Milline on maastiku kuvand ning kui palju on see 1. Milline on maastiku kuvand ning kui palju on see muutunud sotsiaal-ajaloolises ning poliitilises muutunud sotsiaal-ajaloolises ning poliitilises kontekstis? kontekstis?

► 2. Kuidas saavad füüsil2. Kuidas saavad füüsiliistest, nähtvatest maastikest stest, nähtvatest maastikest sümboolsed maastikud?sümboolsed maastikud?

► 3. Kuidas on maastiku representatsioonid seotud 3. Kuidas on maastiku representatsioonid seotud nähtava, füüsilise maastikuganähtava, füüsilise maastikuga (tegeliku) (tegeliku): : maakasutusega ning maakasutusmuutuste maakasutusega ning maakasutusmuutuste dünaamikaga? dünaamikaga?

► 4. Kuidas toimub füüsiliste maastike 4. Kuidas toimub füüsiliste maastike institutsionaliseerimine riiklikult tähtsateks institutsionaliseerimine riiklikult tähtsateks sümboolseteks maastikeks? sümboolseteks maastikeks?

SAAREMAASAAREMAA

► Helen Sooväli. 2004. Saaremaa Waltz. Landscape imagery of Saaremaa Helen Sooväli. 2004. Saaremaa Waltz. Landscape imagery of Saaremaa island in the 20th century.island in the 20th century.

► http://www.youtube.com/watch?v=O-9ksnXz5Y0&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=O-9ksnXz5Y0&feature=related ► http://www.youtube.com/watch?v=iesKngtpjpg&feature=relatedhttp://www.youtube.com/watch?v=iesKngtpjpg&feature=related

► Eestimaa TaaniEestimaa Taani Võhma, Pilistvere ja Imavere Võhma, Pilistvere ja Imavere

ümbrust, sest sealsed ümbrust, sest sealsed looduslikud olud võimaldavad looduslikud olud võimaldavad edukalt tegeleda edukalt tegeleda karjakasvatusega. karjakasvatusega.

► Eestimaa ChicagoEestimaa Chicago 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi keskpaigast alates

oli Chicago pea sadakond oli Chicago pea sadakond aastat maailma suurimaid aastat maailma suurimaid lihatöötlemiskeskusi. Võhmas lihatöötlemiskeskusi. Võhmas avati lihatööstus aga 1929. avati lihatööstus aga 1929. aastal.aastal.

Võhma eksporttapamaja 1933

Eesti piimandusmuuseum

► Eestimaa AmeerikaEestimaa Ameerika Uulu ja Surju ümbrus Uulu ja Surju ümbrus

Pärnumaal. Tuleneb sealsetest Pärnumaal. Tuleneb sealsetest talunimedest, mille mõisnik talunimedest, mille mõisnik pani enamasti USA osariikide pani enamasti USA osariikide järgi.järgi.

► Eesti HollywoodEesti Hollywood Nii kutsutakse Tõstamaa ja Virtsu Nii kutsutakse Tõstamaa ja Virtsu

vahelist rannikuala, kuna seal on vahelist rannikuala, kuna seal on valminud mitmed Eesti valminud mitmed Eesti mängufilmidmängufilmid

Polli päevikud, 2010

► Eestimaa VeneetsiaEestimaa Veneetsia Tuntuim ja ehk Tuntuim ja ehk

põhjendatuim asub põhjendatuim asub neist Emajõe suudmes neist Emajõe suudmes ning omakeelsena ning omakeelsena kannab nime Praaga. kannab nime Praaga. Veneetsiaga Veneetsiaga võrreldakse võimalike võrreldakse võimalike üleujutuste pärast aga üleujutuste pärast aga ka Haapsalut, ka Haapsalut, Kuressaaret ja Pärnut. Kuressaaret ja Pärnut.

► Eestimaa HollandEestimaa Holland Räpina polder ja Naha Räpina polder ja Naha

küla ümbrus, aga ka küla ümbrus, aga ka Audru polderAudru polder

Haapsalu, 1923

Wõru Teataja 1935 nr. 41

► Eestimaa Eestimaa või siis või siis Setumaa SaharaSetumaa Sahara Lutepää liivik, Mohni Lutepää liivik, Mohni

saarel paiknevat saarel paiknevat liivaala on aga liivaala on aga Mohni Mohni Saharaks Saharaks kutustud kutustud

► Eestimaa NiagaaraEestimaa Niagaara Nii Jägala, Narva kui ka Nii Jägala, Narva kui ka

Valaste jugaValaste juga

► Kirde-Eesti tööstus Kirde-Eesti tööstus pakub terve rea pakub terve rea võrdnimesidvõrdnimesid Eestimaa Ruhr Eestimaa Ruhr või või

siis siis Eesti Donbass Eesti Donbass aga ka Eesti Siber. aga ka Eesti Siber. Narva on Narva on Eesti Eesti ManchesterManchester..

► Eestimaa RivieraEestimaa Riviera või siis või siis Eesti Eesti MarbellaMarbella Vastavalt siis Narva-Vastavalt siis Narva-

Jõesuu ja ValgerandJõesuu ja Valgerand

Stereotüüpide Stereotüüpide kaardistaminekaardistamine

Kaardid pärinevad Kaardid pärinevad bulgaaria bulgaaria graafilise disaineri ja kunstniku graafilise disaineri ja kunstniku

Yanko TsvetkovYanko Tsvetkov kodulehelt kodulehelt http://alphadesigner.com/blog/ http://alphadesigner.com/blog/

Euroopa Yanko Tsvetkovi kodust lähtudes

Europe According to USA

World According to USA

Europe According to Germany

Europe According to Russia

Europe According to France

Europe According to Poland

Europe According to Italy

Europe According to Bulgaria

Europe According to Britain

Europe According to Gay Men