olavy sülla "Äriidee, äriplaan, turustamine, swot ja strateegia"

Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks

Pärnumaa Talupidajate Liit

Äriidee, äriplaan, turustamine, Swot ja strateegia

11


◦ Idee käivitamine◦ Ettevõtte finantsvõime hindamine◦ Eelarve koostamine◦ Ideele finantsvahendite leidmine ja planeerimine◦ Turgude planeerimine◦ Kulude kajastamine raamatupidamises

22

Millest räägime


▸ Hea äriidee tekkimine▸ Sunnitud äriidee otsimine▸ Teise äriidee matkimine▸ Nõudlusest tekkinud äriidee

33

Idee käivitamine


▸ Tavaliselt tekib ja laagerdub ettevõtja peas mitu aastat

▸ Peale koolitust või õppereisi.

44

Hea äriidee tekkimine


55

Strateegiline lähenemine

Hetkeseis

Strateegiad

Eesmärgid

ÄriideeVisioon


▸ Visioon – selgitab, mida me tahame oma äritegevusega saavutada kaugemas perspektiivis

▸ Äriidee – selgitab, millise äriga me tegeleme▸ Eesmärgid – selgitavad, mida me tahame

saavutada teatud aja jooksul▸ Strateegiad – selgitavad , kuidas me aja

jooksul tegutseme, et saavutada oa eesmärgid

66

Mõisted


77

Strateegilise ja taktikalise juhtimise erinevused

Strateegiline (tegutsemisalternatiivide valik)

Taktikaline(Valitud alternatiivi elluviimine)


88

Ettevõtte arengukõver

Aeg

sokk

Ettevõtte heaolu

Ettevõtte kvaliteet


▸ Ettevõtte seisundi analüüs▸ Turg▸ Swot – analüüs▸ Riskide hindamine

99

Äriidee hindamine


1010

SWOT - analüüs

Tugevused Nõrkused

Võimalused Ohud


Eelarve koostamine, finantsprognoosid ja finantsanalüüs.

1111


▸ Bilansi lugemine▸ Finantsnäitajad

1212

Ettevõtte finantsvõime hindamine


▸ Bilansi rist

▸ Kasumiaruanne

1313

Bilansi lugemine


Vara Allikad

1414

Käibevara Kohustused

Põhivara Omakapital


Bilanss ja kasumiaruanneVarad Allikad

Raha Lühilaenud

Käibevara Ostjate võlad Võlad tarnijatele Lühiajalise laenud

Muud nõuded Muud võlad

Varud Pikad laenud Pikaajalised laenud

Finantsilised Muud

Põhivara materiaalsed Osakapital ( talukapital)

Kasum

omakapital

Immateriaalsed

Tulud Kulud

1515


MüügituluMuud ärituludValmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutusKapitaliseeritud väljaminekud põhivara omatarbeks valmistamiselKaup, toore, materjalid, teenusedMitmesugused tegevuskuludTööjõukuludKulumMuud ärikuludFinantskulud/ tulud ( intress)Tulumaks

1616

Kasumiaruanne skeem 1

ÄrikasumKasum enne makse

Puhaskasum


▸ Finantsanalüüs ( FA) kujutab endast ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamist

▸ FA eesmärgiks on avastada nõrgad kohad ettevõtte finantsseisundis, mis võivad probleeme tekitada ja eelised, mida annaks ära kasutada

1717

FinantsanalüüsFinantsanalüüsi sisu ja eesmärk


▸ Bilanss◦ Ülevaade ettevõtte varadest, kohustustest ja

omakapitalist teatud kuupäeva seisuga◦ Paljud väärtust omavad tegurid bilansist väljas

( inimressursid, osaliselt maa)▸ Kasumiaruanne

◦ Peegeldab ettevõtte aruandeperioodi tulusid ja kulusid

▸ Rahavoogude aruanne◦ Kajastab aruandeperioodil toimunud rahalisi

liikumisi

1818

Informatsiooni allikad


▸ Horisontaalanalüüs◦ Kahe või enama aasta ( kvartal/kuu) näitajate

võrdlemine ( trendianalüüs, dünaamika hindamine.

▸ Vertikaalanalüüs◦ Sama perioodi finantsnäitajate omavaheline

võrdlemine ( struktuuri analüüs)▸ Spetsiaalanalüüsid

◦ Tasuvusanalüüs, rahavoogude analüüs, investeeringute , riski jm analüüs

Finantsanalüüsi peamisteks instrumentideks on rahandussuhtarvud

1919

FA lähenemisviisid


▸ Maksevõime suhtarvud▸ Kapitali struktuuri ehk võõrkapitali

kasutamise suhtarvud▸ Tasuvuse suhtarvud ehk rentaablusnäitajad▸ Efektiivsussuhtarvud ehk käibesageduse

näitaja▸ Dividendide suhtarvud ehk aktsiakapitali

tulukuse näitajad

2020

Rahandussuhtarvude liigid


▸ Annavad vastuse küsimusele, kas teie ettevõttel on piisavalt likviidseid vahendeid oma finantskohustuste õigeaegseks tasumiseks

2121

Maksevõime suhtarvud


▸ Käibekapital = käibevara – lühiajalise kohustused

▸ Maksevõime I tase = käibevaralühiajalised kohustused

▸ Maksevõime II tase = käibevara - varudlühiajalised kohustused

▸ Maksevõime III tase = raha + pank lühiajalised kohustused

2222

Maksevõime suhtarvud


▸ Näitavad , kuidas ettevõtja on oma varade soetamist finantseerinud ehk milline on tema kapitali struktuur ning kuidas ta võõrkapitali majandamisega hakkama saab

2323

Kapitali struktuuri suhtarvud


▸ Võlakordaja = võõrkapital/ bilansi summa▸ Soliidsuskordaja = omakapita/ bilansi summa▸ Kapitali alluvus = Võõrkapital/ omakapitali▸ Intressikulude kattekordaja = ärikasum/

intressikulu▸ Kohustuste struktuur – lühiajaliste ja

pikaajaliste kohustuste vahekord bilansis

2424

Kapitali struktuuri suhtarvud


▸ Rahavoo koostamine▸ Tootele iseloomulikud kulud ( tüüpilised

kulud toodangu ühikule )◦ Muutuvkulud◦ Püsikulud◦ Palgakulud

▸ Investeeringud▸ Tasuvuspunkt▸ Finantseerimise kajastamine

2525

Eelarve koostamine


▸ Eelarves peavad olema järgmised read◦ Jääk perioodi alguses◦ Tulu◦ Muutuv kulu◦ Püsikulu◦ Investeering◦ Laen◦ Jääk perioodi lõpuks

2626

Rahavoo koostamine


▸ Toote – ja perioodikulud▸ Muutuv- ja püsikulud▸ Otse- ja kaudkulud▸ Mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud▸ Asjasse puutuvad ja puutumatud kulud

2727

Kulusid võib jaotada mitmel erineval viisil


Muutuvkulu – toote ühiku põhinePüsikulu – ei olene toodetud toodete hulgastNäidised ▸ Iga kuulaja toob välja taluturismi valdkonna

muutuv kulu artiklid ja püsikulu artiklid▸ Iga kuulaja toob oma äriidee muutuv kulud ja

püsikulud

2828

Tootele iseloomulikud kulud ( tüüpilised kulud)


▸ Raha jääk peab jääma alati positiivseks▸ Lühiajalistele ( kuni 3 aastastele projektidele)

eelarve kuu lõikes.▸ Pikaajalistele projektidele esimene aasta

kuude lõikes ja edasi kuni laenu lõpuni aasta lõikes.

▸ Olenevalt eelarve mahust võivad olla arvud kas ühe nulliga või kahe nulliga.

2929

Eelarve koostamise põhimõtted


▸ Finantseerimise allikad◦ Toetused◦ Pank◦ Tuttavad◦ Isiklik raha◦ Sponsorid◦ Riigi või vald

3030

Ideele finantsvahendite leidmine ja planeerimine


▸ Pria toetused▸ EAS toetused▸ Muud Eesti riigi toetused▸ Muud euroopa fondid

3131

Toetused


▸ Lühiajaline laen ( kuni kaks aastat)▸ Pikaajaline laen ( üle ühe aasta)▸ Kapitaliliising – vara soetamine sama vara

tagatisel.▸ Kasutusrent ( puudub omandi suhe)▸ Arvelduskrediit

3232

Pank


▸ Jäägilt laenu intress

3333

LaenudAnnuiteediga laen

Intress

Laenu tagastus


Euribor on pankadevaheline laenuintress eurotsoonis, mis fikseeritakse kord päevas. Laenudel arvestatakse tavaliselt kuue kuu euribori.

Intress koosneb :baasintress – panga poolt alusintress

Riskipreemia - baasintressile lisanduv intress 0-2%. Riskipreemia suurus sõltub kliendi senisest koostööst pangaga, tagatise seisukorrast ning tulevasest maksekoormusest.

3434

Euribor


3535

Viimase aasta 1 kuu Euribor

Perioodi 1 kuu Euribor


▸ Intressita laenu ( ka järelmaksu) kajastatakse raamatupidamises diskonteeritult

▸ Laenu diskonteerimine – summast tuleb eraldada arvestuslik eesti keskmine intress. Laen tagastatakse kahes osas ( tagastus +intress) kuid see ei ületa algselt laenatud summat.

3636

Omaniku laenud (järelmaks)


▸ Kohalik turg▸ Maakondlik turg▸ Üleriigiline turg▸ EU turg▸ Maailma turg

3737

Turgude planeerimine


3838

Vabariigi turg

EU turg Maailma turg

Kohalik turg


Vähe suuremahulisi klientePalju väiksemahulisi kliente

3939

Potentsiaalsed kliendid

Palju suuremahulisi klienteVähe väiksemahulisi kliente


▸ Klientide kinnistamine.▸ Tagasiside kogumine klientidelt.▸ Toodete uuendamine klientidest lähtuvalt.▸ Ole nähtav – reklaam piisav ja asjalik▸ Ole koostööaldis – ühised turuvallutused▸ Ole innovatiivne ( uuendusmeelne)

4040

Võtmeküsimused turustuses


▸ Juhtimisarvestus▸ Finantsarvestus

4141

Kulude kajastamine raamatupidamises


▸ raamatupidamiseks ehk majandusarvestuseks on plaanipärane tegevus, mille eesmärgiks on ettevõtja majandamist iseloomustavate arvandmete määratlemine, mõõtmine, kogumine, registreerimine, töötlemine, edastamine ja analüüsimine juhtimise vajadusteks.

▸ raamatupidamine on ka informatsiooni registreerimine. Ainult paksu kausta, kuhu on köidetud raamatupidamiskohuslase ettevõtlusega seotud algdokumendid, ei saa kohe kuidagi pidada raamatupidamiseks

4242

Raamatupidamise MÕISTE


Ettevõtja tegutseb majandusüksuse kaudu.

Sellisest lihtsast skeemist saab alguse kogu raamatupidamise ülesehitus ja ka juhtimisarvestuse korraldamine.

4343

Ettevõtjale kuuluv majandusüksuskoosneb:

Asjadest Õigustest Kohustustest


Kontodeks nimetatakse raamatupidamise mõistes ühesuguse informatsiooni kogumeid, mis sisaldavad andmeid ettevõtja varade, kohustuste ja omakapitali kohtaEttevõtluse raamatupidamises vajaminevad kontod määratakse eelkõige bilansis ja kasumiaruandes vajamineva informatsiooni kogumiseks. Kontode loetelu nimetatakse kontoplaaniks.

4444

Kontod


▸ Konto “Käibevara”▸ Konto “Põhivara”▸ Konto “Pikaajalised

laenud”▸ Konto “Osakapital”▸ Konto

“Puhaskasum”▸ Konto “Tulud”▸ Konto “Kulud”

4545

Üldistatud bilansi ja kasumiaruande koostamiseks vajaminev kontoplaan näeks välja selline:

Kuid selline väga väike kontoplaan ei rahulda, ei finants-raamatupidamise, ega ka juhtimisarvestuse vajadusi.Iga bilansi- ja kasumiaruandekirje kohta peaks olema vähe-malt üks konto. Tihti aga kontoplaani laiendatakse seosesjuhtimisarvestuse jaoks vajamineva informatsiooni korjamisega.


▸ Kontod numereeritakse, nende lihtsamaks käsitlemiseks.

▸ Kontode nummerdamisel võib kasutada lihtsat süsteemi, mis kergendab tunduvalt nende kasutamist, näiteks aktiva kontod algavad 1`ga, passiva kontod 2`ga, tulude kontod 3`ga ja kulude kontod 4`ga.

▸ Nii kujuneb konto number mitmekohaliseks.

4646

Kontod


BILANSIS KONTODEL

▸ 1.Kõik ettevõtluse varad 1.Varade ja kapitali üksikud ja kapital. rühmad.

▸ 2.Varade ja kapitali olem 2.Muudatused varade jateatavaks ajamomendiks kapitali üksikutes rühmades.

▸ 3.Ainult ettevõtluse varad ja 3. Mitte ainult varad ja kapital,kapital. vaid ka majandustehingud.

▸ 4.Ainult rahalises väljenduses. 4.Rahalises väljenduses, vajaduse ka

naturaalses väljenduses.

4747

KAJASTAMINE


1. Kas minu planeeritav äri on kasumlik? Kas minu ettevõte majandab end ära? Kui palju peaksin müüma, et äri end ära tasuks? Millal planeeritav investeering end ära tasub?

2. Milline on ühe või teise toote/ teenuse omahind? Kuidas kulusid kokku hoida? Kas ja millise hinnaga võtta vastu täiendav tellimus?

3. Milliseid kulusid saan mõjutada? Millises ulatuses? Jne.

4848

Tüüpilised küsimused, millele ettevõtja peaks suutma vastata on järgmised:


Juhtimisarvestus, erinevalt finantsraamatupidamisest, on ennemini konfidentsiaalne kui avalik. Ülesandeks on eelkõige ettevõtja varustamine infoga strateegia ja plaanide väljatöötamiseks ja ressursside kasutamiseks.

Juhtimisarvestus, tänu oma planeerivale rollile, pole nii täpne kui finantsarvestus: põhifunktsioon on suunatus tulevikku. Kehtib reegel: “Parem ligikaudu täpne kui absoluutselt vale!” Juhtimisarvestus on seega vahend juhi/ ettevõtja käes võimaldamaks langetada parimaid tulevikku mõjutavaid otsuseid. 49

49


1. Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid ettevõttesiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka välistarbijani.

2. Juhtimisarvestus on suunatud tuleviku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.

3. Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud ( nii nagu finantsarvestuse aruannetel) vaid rõhutab andmete olulisust ja paindlikust.

4. Juhtimisarvestuse andmebaas ei pea olema punktuaalselt täpne. Erinevalt finantsarvestusest vajatakse olulisel määral mitterahalist infot.

5. Juhtimisarvestuse korral on tähelepanu suunatud ettevõtte konkreetsetele allüksustele. Finantsarvestuse korral vaadeldakse ettevõtet kui tervikut.

6. Juhtimisarvestus ei ole kohustuslik 5050

Juhtimis- ja finantsarvestuse erinevused


1. Mõlemad arvestuse liigid toetuvad raamatupidamise ühtsele süsteemile

2. Mõlema arvestuse liigi aluseks on vastutuse ja aruandluse kontseptsioon

5151

Juhtimis- ja finantsarvestuse sarnasused


Kuluarvestuse protsessi kujundamine1. Kuluarvestuse eesmärgi püstitamine2. Nõuete määratlemine kuluarvestuse

süsteemile3. Lähteülesande koostamine4. Kuluarvestuse põhimõtte valik5. Kuluarvestuse meetodi valik6. Arvandmete kogumine7. Kulude juhtimine

5252

Juhtimisarvestuses on kesksel kohal kulude arvestus


I. Varade hindamine

I. Kulud otsustusprotsessi tarvis

I. Kulud kontrollimiseks

5353

Kululiikide arvestusKulude liigid•Aegunud ja mitteaegunud kulud•Toote – ja perioodikulu•Tootmiskulude elemendid

•Muutuvkulu – Püsikulu•Otsekulu – Kaudkulu•Oluline – ebaoluline kulu•Varemtehtud e. pöördumatu kulu•Alternatiivkulu e. loobumiskulu•täiendkulu

Mõjutatav ja mittemõjutatav kuluMuutuvkulu - püsikulu


PõhimaterjalTootmistööliste palk

RentKindlustusKommunaalkuluAbimaterjalid

Müügi- ja halduskulu

5454

Tootmiskulude elemendidOtsekulud+Muud otsekulud+Tootmislik üldkulu=Tootmiskulud+Tootmisvälise kulud=Kogukulud


Tellimuse järgne kuluarvestus

5555

Kuluarvestuse meetodidProtsessijärgne kuluarvestus

Tellimuse kuluarvestus

Lepingu kuluarvestus

Partii kuluarvestus

Toote kuluarvestus

Protsessi kuluarvestus

Teenuse/ funktsiooni kuluarvestus

Üksiktoote kuluarvestus

Teenuse kuluarvestus


Tulu ( toodangu ühikule)-Otsesed muutuvkulud-Kaudsed muutuvkulud=Kattetulu 1-Püsikulud=Kattetulu 2

5656

Kattetulu


Ettevõtjal on võimalik juhtida eelkõige oma ettevõtte püsikulusid. Kui on selge, et toimiva ettevõtte püsikulusid ei saa enam vähendada, jääb üle kontrollida: Kui palju peaks müüma, et jõuda kasumisse?

5757

olavy sülla "Äriidee, äriplaan, turustamine, swot ja strateegia"

Economy & Finance