VEEBRUAR 2015

AKTIIVSE TUDENGI AJAKIRI

grupitöödE kirju Loomaaed 12-13

protest EBASiirAStE kaLLide vastu 16-17

HiGista rannas, MittE EKSAMiL 18

ärA ÕPi tÖÖtUks – MinE KArJÄÄripÄEvALE 19

j uH t k i r i

Peatoimetaja: Kadri OrgKeeletoimetaja: Paula Helena KaskReporterid: Kristel-Maria Kadajane, Uku Lilleväli, Heili Ollin, Mirjam Ool, Laura Porovart, Maili Tirel, Ingvar ViinKüljendaja ja fotograaf: Argo Ingver

Vastutav väljaandja: Inkeri ParmanTiraaž: 1000Trükk: Ecoprint ASFacebook: www.facebook.com/olerohkemKodulehekülg: www.olerohkem.eeIkoonid: Flaticon

TOIMETUS

Märkamatult on käesoleva akadeemilise aasta selgroog juba murtud ning esimesed kevadi-sed märgid annavad lootust, et teine poolaasta möödub esimesest veelgi kiiremalt ja kergemalt. Selleks, et kättejõudnud õpiperioodist mäletaks hiljem rohkem kui esimesi soojemaid Rüütli tänaval veedetud õhtuid ja peavalulist kevad-stressi, kutsun kõiki üles elama iga päev enda jaoks tähtsaks!

Mistahes tüüpiline kolmapäev on arginädala kõige erilisem keskpunkt ning miks mitte tähis-tada esmaspäeva, kuna see on käesoleva nädala viimane. Ära loe päevade möödumist nädalalõppu või suvevaheaega oodates, vaid kogu väärtusi, mida iga päev puhkuseni kaasa toob.

Ameerika ajakasutuse uurimiskeskus on loonud video „the time you have in JellyBeans“, kus näitlikustatakse keskmise ameeriklase eluiga kui 28 835 värvilist kommi, millest igaüks ilmes-tab ühte päeva 79-aastaseks elava inimese elus. täisealiseks saades on alles jäänud 23 360 kommi ning kui sellest lahutada maha magamine, toidu valmistamine ja söömine, töötamine, transpor-divahenditega ühest kohast teise sõitmine ning muud vältimatud igapäevaelu juurde kuuluvad toimingud, jääb meile alles vaid 2740. See kogus

„komme“ ei anta meile pärast elatud elu lisaks, vaid see on aeg, mis jääb üle vajalike tegemis-te-toimetuste kõrvalt. Õnnelik olemisele kuluvate päevade hulk sõltub meist endist − ka tänases päevas on tükike viimasest kommihunnikust.

tee iga päev midagi, mille üle elus rõõmu

tunned: üllata kedagi kauni žesti või kingitusega, vaata, kuula või loe inspireerivaid loomepalasid, meisterda midagi iseenda kätega – võimalusi on piiritult. tunne rõõmu ka lihtsatest asjadest – võimalusest õppida ülikoolis, käia trennis, olla oma valikutes ja mõtetes vaba ning kas või sel-lest, et saad juua puhast joogivett. kui inimesel on võimalus hoida oma toitu ja riideid kapis, ta omab voodit, kus magada, ning tal on katus pea kohal, on ta juba rikkam kui 75% maailma popu-latsioonist. Ole õnnelik sulle osaks saanud või-maluste üle ning kasuta neid, et muuta elu veelgi tähendusrikkamaks.

käesolev Ole ROHkeM veebruarinumber ins-pireerib muutma iga-aastased sündmused omal moel eriliseks, avab praktilises elus „Ole ROHkeM“ mentaliteedist lähtuvate tudengite mõtteid ning annab juhtnööre, kuidas muuta pingerohke sessi-periood puhkuseks. Motiveerivat avastamisrõõmu jagub ka ettevõtlusest huvituvatele lugejatele. Ajakirja keskosas on kalender, mille saab välja rebida ja seinale riputada ja kus on väljatoodud ka teised tähtpäevad, mida kadri- ja mardipäeva kõrval loomingulisel moel tähistada.

Muutmaks sihti ja tulevikuplaane selgemaks, tasub kindlasti külastada ka 13. märtsil Dorpati konverentsikeskuses toimuvat tartu Ülikooli kar-jääripäeva. Mida sealt leida ja üritusest oodata, lugege täpsemalt ajakirjast!

Ole ROHkeM toimetus soovib edukat ja mär-gilist uut semestrit!

Carpe diem!Peatoimetaja,

Kadri Org

SELLE nÄdALA viiMAnE ESMASpÄEv

Foto: Brandon Dilbeck

2

st i p enD i um i D

Üliõpilaste õppetoetused ja riiklikud stipendiumid 2015. aastalVajaduspõhine õppetoetus 75-220 eurot » taotleda saavad üliõpilased, kes astu-

sid kõrgkooli 2013/2014. õppeaastal või hiljem.

» taotleja peab õppima täiskoormu-sega ja täitma õppekava vähemalt 75% ulatuses.

» Sissetuleku ülempiir pereliikme kohta on 329 eurot. 2014/2015. õppe-aastal võetakse aluseks 2013. aasta tuludeklaratsiooni andmed, 2015/2016. õppeaastal 2014. aasta andmed.

toetuse suurus on: » 220 eurot, kui sissetulek pereliikme

kohta oli väiksem kui 82,25 eurot; » 135 eurot, kui sissetulek jäi vahemikku

82,26-164,50 eurot; » 75 eurot, kui sissetulek oli vahemikus

164,51-329 eurot.taotluse saab esitada viieks kuuks kaks korda õppeaastas – septembrist jaanua-rini ja veebruarist juunini. toetus maks-takse välja alates taotluse esitamise kuust. taotlemine toimub riigiportaali eesti.ee kaudu. Riigiportaal hangib kõik vajalikud andmed automaatselt riikli-kest andmebaasidest: eesti Hariduse Infosüsteemist, Rahvastikuregistrist ja Maksukohustuslaste registrist.lisainfo vajaduspõhise õppetoetuse kohta: oppetoetused@hm.ee.taotluse võib esitada ka üliõpilane, kes kahtleb, kas vastab kõigile tingimustele!Vajaduspõhine eritoetus 135 eurot – UUS! » Alates kevadsemestrist saavad taot-

leda üliõpilased, kelle pere varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid mis on viima-sel ajal vähenenud.

» taotleja peab õppima täiskoormu-sega ja täitma õppekava vähemalt 75% ulatuses.

» taotlus tuleb esitada õppeasutusele. » Õppeasutus saab võtta aluseks taot-

leja ja tema pereliikmete viimase kolme kuu sissetuleku.

» Õppeasutus võib kehtestada ka muid tingimusi, mis on seotud üliõpilase majandusliku olukorra halvenemi-sega. täpsemat infot taotlemise kohta saab õppeasutusest.

» Üliõpilasel ei ole õigust saada sama-aegselt vajaduspõhist õppetoetust ja vajaduspõhist eritoetust.

Hinnetepõhine õppetoetus 56 eurottaotleda saavad üliõpilased, kes astusid

kõrgkooli enne 2013/2014. õppeaastat. toetust saab taotleda viieks kuuks kaks korda õppeaastas. taotlus tuleb esitada õppeasutusele.Doktoranditoetus 422 eurottoetust makstakse 12 kuu jooksul aastas.

kõigi nende õppetoetuste taotlemise ühised tingimused on: » taotleja on eesti kodanik või viibib

eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel.

» taotleja õpingud ei ole ületanud õppe-kava nominaalkestust.

» Õppetoetust ei ole õigus saada aka-deemilisel puhkusel olles.

Riiklikud stipendiumidTulemusstipendium 100 eurottaotleda saavad üliõpilased, kes astu-sid kõrgkooli 2013/2014. õppeaastal või hiljem.taotleda saab alates immatrikuleeri-mise õppeaasta teisest semestrist, edas-pidi kaks korda aastas.taotlus tuleb esitada õppeasutusele.Erialastipendium alates 160 eurost » Õpetajakoolituse erialadel on stipen-

diumi suurus 160 eurot. taotlemine toimub SA Archimedes kaudu kaks korda aastas.

» It Akadeemia informaatika ja infoteh-noloogia õppekavadel on stipendiumi suurus 160-300 eurot. taotlemine toimub kaks korda aastas, taotlus tuleb esitada õppeasutusele.

» erialastipendiumid 51 õppekaval, mis kuuluvad peamiselt tehnika, tootmise ja tehnoloogia ning informaatika ja infotehnoloogia valdkonda, on 160 eurot kuus. taotleda saavad alates 2014/2015. õppeaastast kõrgkooli astu-nud üliõpilased. taotlemine toimub kaks korda aastas, taotlus tuleb esi-tada õppeasutusele.

Erivajadusega üliõpilase stipendium 60-510 eurotStipendiumi suurus sõltub puude liigist ja raskusastmest. taotlemine toimub kaks korda aastas SA Archimedes kaudu.Asenduskodus või -peres hooldusel kasvanud noort toetav stipendium 160 eurottaotlemine toimub üks kord aastas SA Archimedes kaudu.lisainfo stipendiumite kohta: www.hm.ee/stipendiumidwww.archimedes.ee.

lisainfo õppetoetuste kohta: www.hm.ee/oppetoetused.

Üliõpilasnõustaja Ene Küüneri kommentaar

kindlasti tuleks silmas pidada, et tulemusstipendiumi ja erialastipen-diumi saamiseks on vaja igal semestril ÕISis uus taotlus esitada. Õnneks pole see protsess ajamahukas.

Vajaduspõhise õppetoetuse taotle-jad pöörduvad üliõpilasnõustajate poole enamasti õppekava täitmise küsimus-tega. Üliõpilase arvates on tal õppe-kava vajalikus mahus täidetud (siiani oli see 100%), aga toetuse taotlemisel tuleb välja, et see nii ei ole. Näiteks võib juhtuda, et õppekava ei ole vajalikus mahus täidetud juhul, kui mingis aines on (kordus)eksami tulemus või VÕtA otsus sisse tehtud juba uuel semestril, kuid stipendiumi arvestatakse eelmise semestri õppetulemuste põhjal. esineda võib ka juhtum, et mooduleid on näiteks ümber valitud või olukord, kus aineid on küll piisavalt läbitud, aga õppekava kon-teksti kõik ei sobitu (üle mahu tehtud vabaained).

eksiarvamus on ka see, et kui vaja-duspõhist õppetoetust saab taotleda jooksvalt, siis uuendatakse ka õppe-kava täitmist jooksvalt. tegelikkuses on õppekava andmed eelmise semestri lõpu seisuga ja ülikoolil ei ole võimalik neid hiljem muuta.

täiendava ja põhitoetuse kohta küsi-takse seda, mitmes oldi pingereas – vas-tavat teavet saab oma teaduskonnast.

Majandusliku toetuse taotlemisel on põhiküsimused seotud esitatavate lisa-dokumentide ja leibkonna määratlemi-sega. taotlemise protsessil tuuakse tihti palgatõendeid ja kontoväljavõtteid, kuid vaja on maksuameti tõendeid. Nende viimastega jäädakse aga sageli hilja peale. kuna praegu on olukord, kus osa üliõpilasi saab üht liiki ja osa teist liiki stipendiume, on pöördumisi, mil üliõpi-lane pole teadlik, milliseid stipendiume saab ta taotleda.

Stippi tAhAd?

Oma küsimustega tasub esmajoo-nes pöörduda TÜ üliõpilasnõustaja poole aadressil noustaja@ut.ee. Tartu Ülikoolis saab teavet sti pen-diumite ja toetuste kohta veebi-lehelt www.ut.ee/et/oppimine/uliopilasele/noustamine.

3

Kui Marcus gümnaasiumi lõpetas, seisis ta kolmeharulisel teelahkmel, tehes oma erialavaliku suhtes otsust arsti-, majandus- ja õigusteaduskonna vahel. Kuigi noormees tunnistab, et polnud oma valikus just liiga ratsio-naalne ja kaalutletud, oli tal suur õnn, et langetas otsuse viimase, õigustea-duskonna kasuks.

Kadri Org

H etkel on Marcuse huvialad seotud tihedalt õigusteadu-

sega: kolmanda bakalaureuse aasta juuraõpingute kõrvalt on noormees euroopa juuratudengeid ühendava organisatsiooni elSA estonia pre-sident, tegeleb harjutuskohtu for-maadis väitlemisega ning assistee-rib tartu Ülikooli värskeima eriala, It-õiguse programmijuhti.

ELSA lugu elSA ehk euroopa Õigustudengite Assotsiatsiooniga liitus Marcus esimese ülikooliaasta sügisel, mil toimus organisatsiooni avaüri-tus. „Sündmusel tutvustati orga-nisatsiooni ja pärast seda toimus praktiline osa, mil kuulajad jaotati meeskondadesse ning tuli lahen-dada kaasus. Igast grupist pidi üks inimene minema žürii ette esinema ning nende seast valiti välja üks, kes saab valida ühe žüriiliikme, kel-lele töövarjuks minna. Õnneks valiti mind ning tänu sellele sain olla endise õiguskantsleri Allar Jõksi töövari,“ kirjeldab noormees oma organisatsiooniga liitumise lugu. Marcus toonitab, et ta ei liitunud

elSA-ga tingimata tulenevalt organisatsiooni eesmärgist, vaid seetõttu, et liikmed ja see, mida nad tegid, tundusid talle äärmiselt ligitõmbavad.

esimesel aastal tegi Marcus orga-nisatsioonis erinevaid tegevusi kaasa ning aitas organiseerida üht harjutuskohut. teine tegevusaasta oli noormehele palju vastutusrik-kam ja oluline ka elSA jaoks, sest organisatsioon laienes, loodi eri-nevad osakonnad ning Marcusest sai organisatsiooni tartu haru pre-sident. tänavu juhib Marcus koos oma meeskonnaga, kellega liikusid tartu harust suuremate väljakut-sete poole edasi, elSA-t üleriigilisel tasandil.

Aktiivne oma huvide raames Noormees nendib, et ta pole olnud põhikoolist saati klassivane-ma-tüüpi inimene, kes organisee-riks teisi ja kuuluks õpilasesin-dusse, vaid tegelenud pigem sel-lega, mis teda konkreetselt huvitab. Gümnaasiumis käis ta olümpiaa-didel ja tegeles väitlemisega, kuna pidas seda põnevaks ning ülikoolis liitus elSA-ga, kuna tundis, et see on organisatsioon, kus on vägevad inimesed, kes teevad lahedat asja ja edasi läks kõik juba orgaaniliselt.

Väitlemisega alustas Marcus 9. klassis, jätkas gümnaasiumis ning pärast esimest ülikooliaastat jõudis euroopa ülikoolide väitlemise meistrivõistlustele. Pärast suur-võistlusel osalemist kadus noor-mehel aga otsese väitlemise vastu kirg ning ta leidis uue väljakutse

oma erialale lähedasema väitlus-formaadi, harjutuskohtu näol.

Kogemused kui veerev lumepall Marcuse jaoks on juuratudengina õigusteadusega seotud huvialade harrastamine ning erialase pagasi loomine teadlik valik. „Arvan, et kõik sammud, mida tudeng teeb, peaksid olema läbi mõeldud ja ette-valmistatud. Samuti ei tasu ühtki uut kohustust või praktikat niisama põhjalikult kaalumata enda kanda võtta.“

Noormehe praktiline pagas on esinduslik: tudengirebasena käis ta juba esimesel semestril advo-kaadibüroos praktikal, et näha, kas õiguselu, hommikust õhtuni büroos töötamine, talle ka tegelikult sobib. Valik oli ajendatud ka soovist endale kinnitada, et ta on valinud potent-siaalselt õige eriala. Õnneks vastas esmakordne õigusteaduslik prakti-kakogemus Marcuse ootustele.

Peale eelneva on noormees käinud praktikal ka notari juures, kust on saanud väga kasuliku oskuse lepingute koostamise näol ning töötanud projektipõhiselt ühes eesti parimas advokaadibüroos.

„kui pärast ülikooli lõpetamist praktikasse lähed, siis annavad kogemused kahtlemata eelise. Peale selle tagab suur praktiline pagas ka hea üldpildi erialast ning teadlikkusse oma erialasiseste või-maluste kohta.“ Marcus peab seda loomulikus protsessiks, et erine-vate kogemuste kogumine käivi-tab lumepalliefekti, mis avab aina rohkem võimalusi ja uksi. tema

MArcuS niin:teadlikud valikud ja tohutu erialane

praktikapagas

4

persoon

puhul on eelneva stsenaariumi järgi ka läinud.

Heal juhil head maneerid Pärides Marcuselt presidendi rolli ja ülesannete kohta, nendib noor-mees, et ei kanna organisatsioo-nis vastutust üksinda, elSA-s on ka teisi juhte ning ideaalis võik-sid olla kõik aktiivsed liikmed omamoodi juhid, kes tunnetavad oma olulisust ja vastutust. elSA estonia presidendi tööülesanded hõlmavad organisatsiooni kvalita-tiivse ja kvantitatiivse laienemise eest hoolt kandmist, välissuhtlust ja juhatuse töö koordineerimist. kuna mastaap on nii suur, siis üle-riigiline elSA estonia haru tartu ja tallinna inimeste üle otseselt kont-rolli ei teosta – selleks on kohalikud presidendid.

„Hea juht teab, mida teeb ja miks ta seda teeb. eriti oluline on just küsimuse „miks“ defineerimine ja selle edasi kommunikeerimine teistele. teiseks väga tähtsaks juhi maneeriks on teiste inimeste siiras austamine, mis algab kas või kel-legi arvamuse kuulamisest ning seda mõistmise, mitte „linnukese“ kirja saamise eesmärgil. „Arvan, et iga inimene, kellega kohtun, teab midagi rohkem kui mina ning kui inimesi austada, muutub see ühel hetkel vastastikuseks,“ toob Marcus välja peamised jooned, mida peab juhiks olemisel oluli-seks. „tähelepanuta ei saa jätta ka küsimust pärandist. Nimelt tegut-seb hea juht vaatega mitte ainult tänasesse ja homsesse, vaid ka järgmisesse ning ülejärgmisesse aastasse. kõik, mida teen, ei tee ma ainult praeguse, vaid ka tulevaste juhatuste nimel, et neil oleks liht-sam ja nad saaksid ühingut edasi ehitada sealt, kuhu meie sellega jõudsime.“

„Las ma proovin“ „Igaühes meis on nii tohutult palju peidus ja me ei oska seda tihti ise näha ja märgata,“ inspireerib Marcus noori ning toob välja, et iseenda tundmaõppimiseks ja oma piiride ning võimaluste avastami-seks tuleb proovida end praktiliselt rakendada.

„Mu väga hea sõber, kes on juhtu-misi ka ühe riigi elSA president, oli organisatsiooni avaüritusel väliselt väga tagasihoidlik inimene, kes ei julgenud midagi ette võtta. Oli aru saada, et ta pole veel end avasta-nud ning vajas meenutust ja ütle-mist, et tegelikult on temas palju peidus – meis kõigis on! tänaseks

on ta kahtlemata elSA võrgustiku 42 000 juuratudengi seas üks kõige teada-tuntum, säravam ja aktiiv-sem inimene. kui keegi poleks talle kätt õlale pannud ja öelnud, et temas on palju potentsiaali, poleks ta aktiivseks hakanud ja ilmselt ei kujutaks ta ka ise ette, kui paljust ta ilma oleks jäänud.“

Isikliku motivatsiooniallikana avaldab Marcus, et teda aitab see, kui vastab inimestele, kes arva-vad, et noormees ei saa millegagi hakkama: „las ma proovin.“ „Sellel aastal ühendati elSA-s lepingutega kõik kolm eesti ülikooli, kus õpeta-takse õigusteadust, mille eesmärk on tudengite koostöö soodustamine ja üksteisele lähemale toomine. See kõik võttis omajagu aega ja energiat, et kõik kolm ülikooli pikaajalisele kokkuleppele saada,“ toob Marcus välja ühe suurima väljakutse, mille on elSA-s seljatanud. „Analoogne olukord oli ka siis, kui elSA rahvus-likuks juhiks sain. Mulle öeldi, et õpingute kõrvalt saab presidendia-met maru keeruline olema. Mõtlesin, et tõenäoliselt on mul väga raske, kuid tõtt-öelda ei sega praegu elSA mu õpinguid üldse. Arvan, et kõige tähtsam mentaliteet on julgus!“

Juura kui kutseharidus Stereotüübi kummutamiseks, et õigusteadus on kuiv ja igav eriala, nendib Marcus, et nii võib tun-duda ainult väliselt, kuna seda õppides tuleb väga palju lugeda ja teoreetilise poole pealt end harida. „Advokaat, kes oli Oxfordis juurakraadi omandanud, ütles kord, et õigusteaduse õppimine on kui kutsehariduse omanda-mine. Selle näitlikustamiseks on võimalusi äärmiselt palju: kohvikus laua taga istudes oleme sõlminud üürilepingu, et saak-sime nõusid kasutada; kui talvel liivatamata l i b e d a l k õ n n i t e e l libastume ja kukume, siis on võimalik, et lõp-pastmes ei pea me omast taskust kalleid ravikulu-sid katma. Ütleksin, et juura on tohutult eluline ja kui mõelda, palju inime-sed õigusest sõltuvad, pole see üldse kuiv. Mõeldes kas või karistusseadus-tiku peale: üks

seadus, üks samm ja oled kaotanud oma vabaduse – kõikide inimeste elu on õigusteadusest väga mõju-tatud.“ Selleks, et õigusvaldkonnas edukaks saada, tuleb väga palju õppida ning see peab inimesele meeldima: „kindlasti pole juura kõigile, täpselt nagu laulmine või tantsiminegi.“

Järgmise aasta plaanib Marcus veeta sõna otseses mõttes metsas, kandes lõuna-eesti metsade vahel ajateenistuse kohustust. Organisatsiooni ei soovi ta kind-lasti sinnapaika jätta − kui tal see aasta mandaat läbi saab, kavatseb noormees elSA-s rolli edasi män-gida. „Näiteks oleks vaja vilistlas-kommuuni arendada.“ elSA rah-vusvahelisele areenile minemise suhtes ta veel otsust langetanud pole: „kui üheks aastaks pildilt kaon, peaksin aktiivses võrgus-tikus mitmeid ettevõtmisi kaasa tegema, et hiljem tagasi rahvusva-heliste tegevuste juurde pääseksin.“

karjääri mõttes on Marcuse soo-viks tulevikus välismaal õppida ning kindlasti tahab noormees ka doktorikraadi poole pürgida. „Mulle meeldib õigus kui teadus ning kahtlemata tahaksin teha ka tea-dustööd.“ Nii konkreetseid plaane nagu kus ja mis õigusteaduse valdkonnaga täpsemalt töötada, noormees veel teinud pole: „Õigust õppides on väga põnev see, et kui liigud ühelt alaosalt teisele, siis õpiks jälle kui uut õigust. Seega on väga palju põnevaid valdkondi, mida avastada.“

Marcus oma meeskonaga.Foto: Martin Kraus

5

organ i sats i oon

Psühhobuss on eksperimentaalpsühholoogia ringi-liikuv „labor“, mille eesmärgiks on teaduse populari-seerimine. Psühhobuss alustas oma teekonda aasta tagasi Tartu Ülikooli avatud uste päeval etendusega

“Eksperimentaalpsühholoogi argipäev”. Sama etendu-sega tähistasid nad oma aastapäeva ka tänavu.

Mirjam Ool

AAStA jooksul on buss läbinud tuhandeid kilo-meetreid, peatudes erinevates eesti paikades,

korraldanud üle neljakümne psühholoogilisi eks-perimente tutvustava etteaste koolides, organi-satsioonides ja sünnipäevadel ning on pälvinud oma tegevuse eest mitmeid auhindu ja tiitleid. Psühhobussi teekond pole aga kaugeltki lõppe-nud − organisatsioon valmistub avastama veelgi rohkem uusi põnevaid radu.

Psühhobuss või psühhopaatPsühhobuss sai alguse küsimusest, kuidas viia ini-mesteni psühholoogia kui teadus. tudengite peas liikus erinevaid mõtteid, kuni aktiivsed psühho-loogiaõppurid Madis Vasser, Madli Uutma ja kadri Raag võtsid selle enda südameasjaks ning kutsusid ellu nähtuse, millest sai Psühhobuss. Nüüdseks

kuulub Psühhobussi meeskonda kümme tartu Ülikooli tudengit, kellest noorim liige osales veel aasta tagasi Psühhobussi esimesel etteastel abi-turiendina publiku seas. Buss kui niisugune on korraldajate jaoks siiski veel mõtteline ning teadusetendustele reisitakse erinevate sõiduvahenditega. eelnev aga tähendab, et viimastel minutitel etendust harjutades on ka rongireisijad sellest osa saanud. Organisatsioon unistab aga päris enda bussist, millega saaks aina suurenevat katsetehnikat esinemistele kaasa vedada.

Mentaalne välk ja paukPsühhobussi eksperimendid näitavad, kuidas mõjutavad inimeste kogemused nende maail-mataju ning kuidas on tehnoloogia abil võimalik aju petta. Piisab vaid nägemismeele mõjutami-sest, et inimene saaks tavamaailmast erinevaid kogemusi ning usuks nende reaalsusesse. Nii on näiteks etendusel juhtunud, et Oculus prillidega õndsas virtuaalreaalsuses olnud inimesel polnud aimugi sellest, et tugev tuul viis pea kohalt telgi minema ning ümbritsevad inimesed otsisid oma asju paaniliselt taga. ka lihtsad visuaalsed katsed näitavad, kui kergesti on võimalik inimese taju ja

pSühhOBuSS seoB meeLeoLukate esinemisteGa

iGapäevaeLu ja teadusePsühhobussi

rajajad (vasakult) Madis Vasser, Madli Uutma,

Kadri Raag.

6

organ i sats i oon

seeläbi tõlgendust maailmast muuta.

Psühhobussi telgitagusedPsühhobussi tegevus hõlmab tegelikult palju enamat kui psühholoogiat. liikmete igapäevaelu koosneb lisaks suurel hulgal artiklite lugemisest ning katsete väljamõtlemisest ka programmee-rimisest ja arvutite ehitamisest. Vajalikud on ka majandusalased teadmised, et organisatsiooni tegevuses hoida. esinemiste eest saadud tasu kulub enamasti transpordi ning erineva tehnika soetamise, parandamise ja arendamise peale. Psühhobuss esines oma kõige aktiivsemal kuul kokku 17 korral, mis tähendab, et peagi on vaja tehnikat juba kahekordses koguses, et kõikidele üritustele jõuda. Samuti võib lisaks inimkatsete ebaõnnestumisele juhtuda, et mõni katseaparaat lõpetab töötamise või soovib vahetult enne eten-duse algust end uuendama hakata. etenduste kokkupanemise eel katsetatakse tea-duslikest artiklitest pärinevaid teadmisi üksteise peal. Nii saab meeskond teada, kas katset tasub etendusse lisada ning milliste aspektidega arves-tada, kui katses osalejaks on mõni inimene publiku seast. eksperimendi ajal lubavad korraldajad olla oma katseisikute turvalisuse ja heaolu säilitamisel väga põhjalikud.

Publiku reaktsioonPsühhobuss võtab vastu kõiksuguseid ürituste kutseid ning kohandab oma etteasteid vasta-valt sihtgrupile. etendusi on tehtud õpetaja-tele, autojuhtidele, politseinikele, kohtunikele ja teadlastele, kuid on jõutud ka väiksematele sünnipäevapidudele. tagasiside on olnud nii hea, et korraldajad hinda-vad iga harva esinevat konstruktiivset kriitikat väga kõrgelt. korraldajad on ka ise üllatunud, et inimestel on teaduse vastu nii suur huvi ning tihti juhtub, et publik läheb katsete järel „põlema“ ja soovib aina rohkem teada. kuigi korraldajatel on kogemusi ka täiesti tumma publikuga, siis üldjuhul tulevad inimesed ruttu kaasa ning osalevad inter-aktiivses kavas meelsasti. Seega on Psühhobussi

etendused sobilikud kõigile: nii lastele, kes suu-davad korraldajate küsimustele välja mõelda jaburaid ning fantaasiarohkeid vastuseid kui ka täiskasvanutele, kellega on võimalik erinevatest fenomenidest pikemalt arutlema jääda.

Teadmiste kogumineetenduste loomine ja publikule esitamine on Psühhobussi liikmetele andnud juurde väga palju uusi kogemusi. Noore teadlase jaoks on tore avastus, kui teaduskirjandusest loetud hüpoteesid saavad ka reaalses elus kinnitust. Mõnikord teevad Psühhobussi korraldajad ka ise uusi avastusi, viies eksperimente läbi erinevates eesti paikades ja keeleruumides. esimene Psühhobussi aasta on andnud palju tead-misi ning tulemusi, mida järgnevatel etendustel näidetena kasutada. Psühhobussi etendust jälgides on näha, et korraldajate teadmised on laialdased: meeskond ei jää hätta vastamisel küsimustele, mis tavapärastest psühholoogia uurimisvaldkondadest välja jäävad. Psühhobussi tegemised on aidanud liikmetel ka eksameid hõlpsamalt sooritada, kuna paljud õppekavas olevad teadmised on iseseisvalt juba selgeks saadud ning samuti on neile esine-miskavas ka rakendus leitud.

TunnustusPsühhobuss on oma esimesel tegevusaastal võit-nud tudengite äriideede ja projektide konkursi kaleidoskoop, mis viis neid Ajujahi 40 parima hulka. tartu tudengipäevadel sai Psühhobuss Stand-up teaduses parima koha. Psühhobussi tegijad peavad aga kõige olulisemaks riiklikku tea-duse populariseerijate tiitlit ning oma publiku taga-sisidet. liikmetele on meeldejäävaks seigad, kus tänaval hüütakse: „Näe, teadlased!“. Psühhobussi järgmise tegevusaasta eesmärgiks on oma teh-nika hulka ja esinemiste arvu eksamite kõrvalt veelgi suurendada. lisaks soovivad nad alustada ka rahvusvahelistel konkurssidel osalemist, olles esimene psühhobuss kogu euroopas.

Vaata ka Psühhobussi kodulehte www.psyhhobuss.ee.

7

e t t e võt lus

Tahad olla iseenda üLEMuS?

Ülikooli lõpetanud tudengil on tööturul jätkamiseks kaks võimalust: olla tööline või tööandja. Neil kolmel tudengil – Liisal, Alekseil ja Madisel – mõlgub mõtteis viimane variant.

Heili Ollin

Liisa Nurmela (21) asutas aasta eest sõp-radega mittetulundusühingu Rabarebased. Praegu korraldab tudengimeeskond tõrva Dokfesti. „eelmisel aastal suutsime selle fes-tivali ellu äratada ning luua lõuna-eesti kul-tuurimaastikule midagi uut. kuna siiani oleme saanud vaid positiivset tagasisidet, siis juba leiamegi endid korraldamas järgmist Dokfesti.“ liisa jaoks tähendab ettevõtlus julgust oma idee realiseerida. kultuurikorralduse tudeng sai oma esimese organiseerimiskogemuse põhikoolis. „Võtsin julguse kokku, astusin huvijuhi ruumi, esitasin talle oma idee ning korraldasin koolis esimese AIDS-i vastu võit-lemise päeva. Mul on siiani selgelt meeles, kuidas hommikuni 300 punast lipsukest meisterdasin.“

ettevõtlike projektidega tegelemise juures peab liisa suurimaks väärtuseks inimesi.

„Inimesed on kõige aluseks. erinevate ette-võtmiste taga on peidetud maailm, mille on loonud aktivistid ning tänu sellele võrratud üritused toimuvadki. Viljandis õppides olen aru saanud, et väga olulist rolli mängib ka keskkond, kus töötan. kui mind ümbritsevad loomingulised ja rõõmsameelsed inimesed, siis tulevad ka julge pealehakkamine ja loovad lahendused.”

Madis Vasser (26) on tartu Ülikooli psühho-loogia magistrant, kelle ideeks on viia teaduslik psühholoogia meelelahutuslike teadusteatrite ja töötubade kaudu inimeste igapäevaelule lähemale. Viimase teostamiseks on noormees loonud popu-laarteadusliku organisatsiooni Psühhobuss.

ettevõtluse tähendust määratleb noormees väga lihtsalt: see tähendab tema jaoks millegi ettevõtmist. „täpsemalt on see midagi sellist, mis mõjutab mingil moel ka kedagi teist peale minu. Hommikune võileivategu sinna alla ei kva-lifitseeru.“ Madise sõnul sai ta ettevõtluspisiku endalegi ootamatult. „esimeseks pisiprojektiks oli kodulinna kunda rulapargi elushoidmine, kuna atraktsioonide halva seisukorra tõttu otsustati need prügimäele toimetada. Aktiivsete sõprade ja vastutulelike linnaametnike koostööl said vana pargi varemed ümber asustatud, korda tehtud ning ajapikku taas üles ehitatud. ettevõtmise tulemu-sena oli kunda trikiratturite kasutada pindalalt vahest eesti suurim ja seejuures isemajandav sisepark.“

kui Psühhobuss eelmise aasta alguses vaikselt veerema hakkas, oli kogu meeskonna algseks hir-muks publiku (loe: klientide) reaktsioon. Peagi aga selgus, et konstruktiivne tagasiside on ettevõtjale üleüldse parim kingitus, mida klientidelt saada.

8

e t t e võt lus

autor Sofi okSanen — Lavastaja tiit palu

osades Sten karpov — linda kolde — reimo Sagor — marian Heinat — andreS mäHar

marguS JaanovitS — HanneS kalJuJärv — maria kallaSte — markuS dvinJaninov

esieteNdus 28.02 vaNemuise teatris

draama

Kui tuvid kadusid

Aleksei Nesterovitš (21) on tartu Ülikooli arsti-teaduskonna tudeng, kes arendab oma meeskon-naga ideelaboris idufirmat. Lõppeesmärgiks on luua uus tarkvaralahendus, mis lubab tudengitel anda õppejõududele ja õppeainete administraa-toritele vahetut tagasisidet. Hetkel on idee teos-tamisega jõutud prototüübi arendamise faasi. Noormehe jaoks on tudengite tagasiside süsteemi arendamine esimeseks kokkupuuteks ettevõt-lusega. Sügissemestril võitis Aleksei meeskond kaleidoskoobi äriideede konkursil preemia ja sai rahastuse ka Vega fondilt.

“Ideega alustades hirmutas mind rahvusvahe-liste meeskonnakaaslaste kõrgem haridustase ja hea inglise keele oskus.” Aleksei ei visanud aga püssi põõsasse, vaid hakkas usinalt oma võõrkeele oskust parandama, et saaks aktiivsemalt suhelda. Noormees arvab, et ettevõtlus on raske töö, mille suurimaks väärtuseks on kõrgelennuline mõtle-misviis meeliülendavas atmosfääris.

Nõuanded ja näpunäited:

juhina peab olema kõige suurem usk endasse ja oma tegemistesse. ainult siis tuleb meeskond ideedega kaasa ja seda kasvõi maailmaääreni. Liisa

seltsis on segasem! otsi endale mees-kond, eriti hea, kui valdkonnaülene, mis loob soodsa pinnase eriilmeliste ideede genereerimiseks. isegi kui teised vald-konnad tunduvad kaugete ja mõistma-tutena, on alati võimalus protsessi käigus

erinevate vahendite ja selgituste kaudu neid mõista. Põhiline on, et idee sütitaks. Mervi Raudsaar, TÜ ettevõtluse lektor

Ettevõtluspisikuga tudengitel soovitan tegutsema hakata helikiirusel. parim aeg ettevõtluseks ei tule pärast ülikooli lõpe-tamist, vaid on juba kohal. Aleksei

kõige lihtsam viis oma plaanide realiseeri-miseks on päriselt millegagi pihta hakata.

alusta kasvõi väikesest ideest, muidu võid jäädagi unistajaks. Madis

kahtluse korral proovi. Õppida saab nii edust kui ka ebaõnnestumisest. Mervi Raudsaar, TÜ ettevõtluse lektor

Mõtle suurelt! ei tasu end alahinnata ning oma ideed liialt lihtsustada. tudeng on või-meline ka enamaks kui söögikoha avamine. Mervi Raudsaar, TÜ ettevõtluse lektor

Foto: Erakogu

9

E T K N

E T K N

E T K N

E T K N

5

12

19

26

7

14

21

28

6

13

20

27

5

12

19

26

OLE ROHKEM 2015vEEBruAr

MAi

AuguSt

nOvEMBEr

31

1 2 3

E T K N R L P

E T K N R L P

E T K N R L P

E T K N R L P

4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21 22 23 24

25 26 27 28 29 30

2 3 4

9 10 11

16 17 18

23 24 25

1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29 30

4 5 6

11 12 13

18 19 20

25 26 27

1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29 30 31

31

3 4 5

10 11 12

17 18 19

24 25 26

1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30 31

30

2 3 4

9 10 11

16 17 18

23 24 25

4.—14. jaanuar - ÖÖraamatukogu (olerohkem.ee) 18. jaanuar - karupoeg Puhhi päevFAkt: 18. jaanuaril 1882. aastal sündis

„karupoeg Puhhi“ autor Alan Alexander Milne.27. jaanuar - Rahvusvaheline Holokausti ohvrite mälestuspäev7. veebruar - Saada-sõbrale-kaart-päevFAkt: Postkaartide kogumist kui hobi nimetatakse võõrsõnaga deltioloogiaks.8. veebruar - kevadsemestri õppeainetele registreerumise tähtaeg päevases õppes 9. veebruar - kevadsemestri algus 23. veebruar - kevadsemestri õppeainetele registreerumise tähtaeg avatud ülikoolis 8. märts - Rahvusvaheline naistepäevFAkt: Maailma esimeseks romaaniks nimetatud „lugu Genjist“ on kirjutatud Jaapani naiskirjaniku poolt.FAkt: kõigest 22 riigil 197-st on naisriigipea. 13. märts - tartu Ülikooli karjääripäev (careerday.ut.ee)21. märts - Rahvusvaheline rassilise diskri-mineerimise kaotamise päev21. märts - Downi sündroomi päev21. märts - Rahvusvaheline luulepäevFAkt: Rahvusvahelise luulepäeva tähis-tamine sai alguse 1999. aasta novembris UNeSCO eestvedamisel.22. märts - Rahvusvaheline veepäevFAkt: keskmine India ja Aafrika naine peab kõndima 3,7 kilomeetrit, et jõuda puhta veeni.2. aprill - Autismiteadlikkuse päev7. aprill - Rahvusvaheline tervisepäev27. aprill—3. mai - tartu kevadpäevad (studentdays.ee)3. mai - Maailma pressivabaduse päev8.—9. mai - teises maailmasõjas hukku-nute mälestamise ja lepitamise aeg8. mai - Punase Risti päev14.—28. mai - ÖÖraamatukogu (olerohkem.ee)15. mai - sügissemestri õppeainetele regist-reerumise algus17. mai - Rahvusvaheline homofoobiavas-tane päev31. mai - Rahvusvaheline tubakavaba päev12.—14. juuni - Noorte liidrite juhtimiskool (nooredliidrid.ee)14. juuni - Rahvusvaheline doonoripäevFAkt: Pool liitrit verd võib päästa kolm elu.28. juuni - kevadsemestri arvestuslik lõpp 4. juuli - Rahvusvaheline kooperatiivide päev19. juuli - Jäätisepäev12. august - Rahvusvaheline noortepäevFAkt: Rahvusvahelist noortepäeva hakkas esimesena organiseerima Rooma-katoliku kirik.

JAANUAR (2016)

ApriLL

JuuLi

OKtOOBEr

N R L P

N R L P

N R L P

N R L P

E T K N R L P

E T K N R L P

E T K N R L P

E T K N R L P

30 31 1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 14 15

16 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

1

5 6 7 8

12 13 14 15

19 20 21 22

26 27 28

1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21

22 23 24 25 26 27 28

29 30

1 2 3

7 8 9 10

14 15 16 17

21 22 23 24

28 29 30 31

1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30

1 2

6 7 8 9

13 14 15 16

20 21 22 23

27 28 29 30

1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

1

5 6 7 8

12 13 14 15

19 20 21 22

26 27 28 29

13. august - Rahvusvaheline vasakukäe-liste päevFAkt: Piiblis on vasakukäelisust mainitud 25 korda, alati negatiivses tähenduses.30. august - Sügissemestri õppeainetele registreerumise tähtaeg päevases õppes 31. august - Õppeaasta 2015/2016 algus 31. august - Sügissemestri algus 1.-9. september - tartu Ülikooli Rebasenädal ja tudengiorganisatsioonide liikmete ühisvärbamine (rebasenadal.eu)14. september - esimese semestri üliõpi-laste õppeainetele registreerumise tähtaeg 14. september - Avatud ülikooli üliõpilaste õppeainetele registreerumise tähtaeg 15. september - Rahvusvaheline demokraa-tia päev21. september - Rahvusvaheline rahupäev29. september - Rahvusvaheline kohvipäev2. oktoober - Rahvusvaheline vägivallavas-tane päev5. oktoober - Rahvusvaheline õpetajatepäev10. oktoober - Maailma vaimse tervise päev12.—18. oktoober - tartu Sügispäevad16. oktoober - Maailma toidupäevFAkt: Igal aastal visatakse euroopas ära 90 miljonit tonni toitu.1. november - Rahvusvaheline vegan-päev14. november - Ülemaailmne diabeedipäev19. november - Rahvusvaheline meestepäev1. detsember - eestikeelse ülikooli aasta-päev. Promotsioon 1. detsember - tartu Ülikooli aastapäevaball1. detsember - Rahvusvaheline AIDSi päevFAkt: tartus saab anonüümselt HIV-testi tehatartu HIV nõustamis- ja testimiskabinet SA tartu Ülikooli kliinikumi nakkusosakonnas Riia 167 ja tartu noorte nõustamiskeskuses Vaksali 173. detsember - Rahvusvaheline puuetega inimeste päev10. detsember - Inimõigustepäev20. detsember - Rahvusvaheline solidaarsuspäev21. detsember - Jõuluvaheaja algus

OLE ROHKEM 2015vEEBruAr

MAi

AuguSt

nOvEMBEr

MÄrtS

Juuni

SEptEMBEr

dEtSEMBEr

Pühad ja puhkepäevad

Akadeemiline kalender

Tudengisündmused Tartus

Rahvusvahelised jms päevad

„Ole rohkem” päev

Koostasid: Laura Porovart ja Argo Ingver

Aine hindamiskriteeriumites sõna „grupitöö” näge-mine võib tuua naeratuse näole või südame hoopis hirmust halvata. Vaatamata grupitööga kaasnevatele emotsioonidele puutuvad kõik tudengid nendega igal semestril kokku ja kuidagi tuleb need üle elada, sealjuures usku inimkonda täielikult kaotamata.

Maili Tirel

LISAkS sellele, et õppejõul on 60 kodutöö asemel vaja hinnata vaid 12, on rühmatööd

hea viis harjutada ja arendada sotsiaalseid oskusi tulevaseks tööks kollektiivis, kus kaalul võib olla rohkem kui 35% hindest. teoreetiliselt peaks koos-töö teistega ka tudengite töökoormust vähen-dama, sest kaks või enam pead on parem kui üks. kui on tarvis kirjutada ülevaade aine ajaloost või lahendada kümme pikka võrrandit, kõlab või-malus seda mitmekesi teha üsna hästi. See, et viieliikmelises rühmas teeb iga liige viiendiku tööst, on aga ebatõenäoline.

Kes elab kelle kulul Grupis mõjutavad produktiivsust mitmed prot-

sessid, näiteks võib juhtuda, et teiste kaasatus mõjub sooritusele negatiivselt. Sellisel juhul on tegemist sotsiaalse looderdamisega ehk rühma-liikmed pingutavad vähem, kui nad pingutaksid üksi töötades, eriti siis, kui individuaalset soo-ritust ei hinnata. Mida suurem on grupp, seda suurem on tõenäosus sotsiaalse looderdamise esinemiseks, sest ühe liikme tegemata töö kom-penseerimiseks on rohkem inimesi.

Sotsiaalne looderdamine võib tuleneda nii motivatsioonipuudusest kui ka soovist mitte teha rohkem, kui enda „õiglane“ osa. Viimast tuntakse ka sucker effect’i nime all, kus ükski liige ei taha olla see luuser (sucker), kes teiste eest töö ära teeb. Seega piiravad liikmed oma panust töösse, et näha, kui palju on teised valmis panustama.

Motivatsioonipuudust ja looderdamist võib põh-justada ka tunne, et liikme panus töösse ei ole tähtis või on nõrgem kui teiste oma. Näiteks kui Juku teab, et ei ole teatud ainekursusel tugev ja on rühmas koos võimekamate üliõpilastega, võib ta näha enda panust ning enda kui rühmaliikme väärtust väiksemana kui see tegelikult olla võiks.

Ideaalne grupp kui homo economicus Vahel võib töö rühmas esile kutsuda hoopiski

sotsiaalset soodustamist, kus ülesannete lahen-damine muutub kaaslaste juuresolekul kergemaks ja kiiremaks. kahjuks toimib see aga ainult nende ülesannete puhul, mis juba niigi hästi välja tule-vad. Rühmatööd hõlbustab ka ühtekuuluvustunne, mis tuleneb ühise eesmärgi poole püüdlemisest. Ideaalne grupp võiks koosneda 3—6 sarnaste või-mete ning huvidega liikmest.

Ideaalseid gruppe kohtab aga harva. Sagedamini juhtub seda, et rühma moodustab kirju seltskond, kelle seas on nii loodreid kui näilisi superini-mesi. Üldiselt võib rühmatöölised jagada kuude kategooriasse: moraalne tugi, lumeinimene, ärev hiireke, suur diktaator, superinimene ja Šveits. Igal tüübil on oma tugevad ja nõrgad küljed ning reeg-lina saab kõiki tüüpe rühma kasuks tööle panna.

Moraalne tugi − tuntud looder, kellelt suurt pingutust ei oodata. tavaliselt on ta valmis tegema vaid lihtsaid ülesandeid ning on reeglina aktiivne vaid grupitöö ühes faasis, harilikult alguses või lõpus. Sageli on ta „moraalse toena“ nähtav just grupitöö selles osas, kus tuleb kirjeldada rüh-maliikmete panust. Omab näiliselt piiramatut kollektsiooni ülesande teemaga seostuvatest nal-jadest, kuid teadmistest ja motivatsioonist jääb vajaka. ta ei näi kohmetuvat, kui teised rühma-liikmed omistavad talle tagasisides vaid 5% tööst. kui rühma satub selle tüübi esindaja, tasub anda talle mõned lihtsamad ja lollikindlamad ülesan-ded ning tähtajad seada teiste rühmaliikmete

Lumeinimene, Šveits ja suur diktaator EhK grupitööd Kui tudEngKOnnA prOOviKivi

Super-inimene

Moraalnetugi

Ärevhiireke

12

omadest varasemaks − nii saab tema piiratud potentsiaali rakendada kõige paremini.

Lumeinimene – nagu ka tema nimekaimust, räägitakse sellest rühmaliikmest vaid legende, kuid näinud pole teda keegi. tema panus rüh-matöösse piirdub grupiga liituva kommentaariga foorumis, heal juhul aitab ta ka töö teemat välja mõelda. kokkusaamistele ja esitlustele ei saa ta suure tõenäosusega kohale tulla. kui rühma satub selle tüübi esindaja, tasub temaga otse ja varakult ühendust võtta – kes teab, äkki õnnestub lõpuks lumeinimene tabada, kui teda otse kõnetada. kui ta meilidele ja Facebooki sõnumitele ei vasta, on mõttekas temaga kohe algusest mitte arvestada.

Ärev hiireke – ta on alati kohal, nii reaalselt kui ka virtuaalselt, kuid ometi jääb tema panus vähe-seks. Isegi kui tal on häid ideid või kui ta märkas viga, ei ütle ta midagi enne, kui temaga räägitakse ning ka siis lisab ta oma öeldule klausli: „Aga see on vaid minu arvamus ja ilmselt halb idee.“ ta muretseb kogu töö ja enda osa pärast, soovib saada head tulemust ning on valmis selle nimel panustama, kuid on liiga arg ja ebakindel oma ideede väljendamisel, seega võib temast jääda loodri mulje. kui rühma satub selle tüübi esindaja, on tähtis küsimustega otse tema poole pöörduda ja alati tema arvamust küsida. Abi võib olla ka sellest, kui paluda tal mõni osa üle vaadata või anda talle ülesandeks töö viimistlemine – ilmselt märkab ta midagi uut, kuid ei julge seda välja öelda. kõige olulisem, mida Ärev hiireke rühmas vajab, on tubli annus teiste julgustust.

Suur diktaator – esialgu tunduvad tema kor-raldusvõimed jalustrabavalt head. Sageli käib kal-duvus diktaatorlusele käsikäes tugeva karismaga ning Cicero-väärilise kõneoskusega, mistõttu on ta ilmselt valmis grupitöö esitlusest lõviosa enda kanda võtma. Üsna kiiresti koorub sära ja sarmi alt välja fakt, et teistele grupiliikmetele ülesan-nete ja tähtaegade määramisega tema võimed

ka piirduvad. Mida aeg edasi, seda enam väsivad teised tema diktatuurist ning grupisisesed pinged on kiired tekkima. kui rühma satub selle tüübi esindaja, tasub tema diktatuur lämmatada enne, kui see õitsele puhkeb. temalt võib tulla häid ideid, kuid ka siis ei tohiks neid võtta puhta kullana ning kriitiliselt läbimõtlemata.

Superinimene – ta ei maga, ei söö, ei tunne viha, kurbust ega valu. ta on korraga kõigi gru-piliikmete parim sõber, psühholoog ja kui ta vaid küsiks, järgneksid kõik talle kas või maailma lõppu. ta teab täpselt, mida on vaja teha, millal on tähtajad, kust leiab materjalid ja kui palju tööst parasjagu tehtud on. ta teeb ära enda ülesanded ja teiste tegemata töö, sealjuures kordagi kannatust kaotamata. kui rühma satub selle tüübi esindaja, on gruppi tabanud suurim õnnistus, mida õpingu-tes kohata võib. tähtis on kasutada tema energiat inspiratsioonina, mitte põhjusena looderdada.

Šveits – neutraalne osapool, kes võtab rühma-tööd kui lihtsalt ühte sammu teel aine läbimise poole. ta omab realistlikku ülevaadet oma või-metest ja valib vastavalt sellele ülesande ja teeb selle ära. Harilikult pole ühtegi kohustust, mis talle jõukohane poleks ning teda ei kõiguta, kui mõni ülesanne tundub veidi vastukarva. ta aval-dab arvamust täpselt nii palju kui vaja ja julgeb vastu rääkida ka populaarsetele, kuid halbadele ideedele. kui rühma satub selle tüübi esindaja, tasub rakendada tema kohusetundlikkust ning lasta tal teha oma asja – ta ilmselt teab, mida teha on vaja.

Vahel võib rühmades kohata ka nende tüüpide variatsioone ning harva koosneb grupp täielikult erinevate tüüpide esindajatest. Ükskõik, kui raske on ülesanne ja kui ebameeldivad on rühmakaas-lased, tasub meeles pidada, et kõik liikmed on samas olukorras ning pinged grupis pigem pär-sivad sooritust kui aitavad tööga kiiremini ühele poole saada.

Suur diktaator

Lume-inimene

Šveits

Lumeinimene, Šveits ja suur diktaator EhK grupitööd Kui tudEngKOnnA prOOviKivi

13

i n t ervjuu

Kes ei tahaks olla akti ivsem, tervislikum, edukam ja üleüldse parem versioon ise-endast? Vastavasisulisi kirjuti si-soovitusi leiab trükimustana kõikjalt, kuid iseasi, kas ja kuidas kõrgelennulised mõtt ed praktikas realiseeruvad. Neli tuden-git, kel siht rohkem olemisest silme ees, jagavad oma kogemust, kuidas päriselus rohkemolemine käib.

Kristel-Maria Kadajane

ANNA-StINA tudeerib magistri-õppes usuteadust, lisaks koolile

jõuab ta ka poole kohaga tööl käia, olla karjääripäeva meeskonna vabatahtlik, teha kolm-neli korda nädalas trenni ning kohtuda sõpradega. Simo Andre on ajakirjandustudeng, kes teeb paral-leelselt õpingutega erialast tööd ning jõuab kooli ja töö kõrvalt ka trenni. Stella õpib õigusteaduskonnas ning leiab koolitööle lisaks aega ka spordi, kultuuri nautimise ning sõprade jaoks. kai karin tudeerib arstiteaduskonnas hambaarsti erialal ning ehkki suur osa tema ajast kulub hariduse omandami-sele, jagub jaksu ka tantsutrennidele.

Missugune on nende versioon „Ole ROHkeM“ visioonist, selgub järgnevalt.

OLE ROHKEM mentaliteet tähendab ideaalis teadlikku ja mõtestatud elu-stiili. Mis on teie jaoks OLE ROHKEM elustiil?

Anna-Stina: Mulle on jäänud mulje, et tihti tullakse ülikooli ilma selge ees-märgi ja arusaamata, mida oma erialaga teha. Seega leian, et bakalaureuseõppe jooksul võiks tudeng proovida vaba-tahtliku tegevuse või praktika kaudu erinevaid õpitava erialaga seotud töid ning kui jaksu on, siis miks mitte ka kooli kõrvalt töötada.

koolitöös pean väga oluliseks kohu-setunnet, kuna õppimine on suurepä-rane viis tahtejõu, stressitaluvuse, vas-tupidavuse ja ajaplaneerimisoskuse – omaduste, mis aitavad hilisemas elus toime tulla – arendamiseks. lühidalt tähendab Ole ROHkeM elustiil minu jaoks uudishimulikku, tulevikule mõt-levat ja kohusetundlikku tudengit, kes on aktiivne oma võimete piires.

Simo Andre: Arvan, et mõtestatus on Ole ROHkeM mentaliteedi juures väga asjakohane aspekt: teadmine,

miks ja kelle või mille jaoks midagi teen. eesmärkide püstitamine on juba iseenesest kantud mõttest olla rohkem.

Stella: Olla rohkem tähendab minu jaoks võimalust ärgata mõttega, et tänasel päeval on mu elus eesmärk ja täita roll. Just nimelt võimalust, kuna see tunne tuleb luua mõtteviisi ette-valmistusega, et täna on hea, mõnus ja meelepärane päev, mille jooksul on võimalik palju ära teha, näha, nautida ning kõigest rõõmu tunda.

Kai Karin: Põhiliselt see, et olen ise rohkem mõttega oma tegevuste juures ning juurdlen ja analüüsin, miks ma nii või teisiti tegutsen. Selle kaudu saan ka ise tagasisidet, kuidas paremini oma toimetustega hakkama saada.

Kuivõrd realiseerub teie ettekujutus sellest reaalses elus ehk kuidas jõuate OLLA ROHKEM oma tegemiste-toime-tuste juures?

Anna-Stina: leian, et saan oma tege-mistega üsna hästi hakkama: käin tööl ja saan selle kõrvalt kooliasjad valmis, jõuan teha trenni ning tegutseda vabatahtlikuna karjääripäeva mees-konnas. Proovin end võimalikult palju

KuidAS OLLA rOhKEM EhK Kui tEOOriA

KOhtuB prAKtiKAgA

14

i n t ervjuu

motiveerida ja distsiplineerida ning vajadusel võtan aega ka puhkamiseks. Perfektsionism on üks paha omadus, millest püüan lahti saada – katsun kõiki tulemusi mitte liiga tõsiselt võtta.

Simo Andre: Minu tegemised ja toi-metused ongi üldiselt selle eesmärgiga, et olla rohkem. loomulikult tuleb ette ka seda, et lasen end lõdvaks ja luban endal olla laisk või ebatervislik, aga vahel ongi vaja olla vähem, et hiljem jõuaks rohkem.

Stella: loomulikult on aegu, mis nõuavad täit tähelepanu, näiteks sess, mil pole aega mõelda muule kui ainult ühele kindlale toimetusele, heale unele ja toidule. Sellised perioodid mööduvad üldjuhul õnneks välkkiirelt ning siis on taaskord rohkem aega endale ja ümb-ritsevale keskenduda.

Üldiselt proovin võimalikult palju kontsentreeruda n-ö minieesmärkide saavutamisele ning kaasata sellesse ka sõpru, sest nõnda on tihemini asju, mida üheskoos tähistada ja meenutada. Üks ülikasulik ja tore asjandus on „Five-minute journal“, mille looja on Alex Ikonn. See on pisike märkmik, mis aitab hommikul korraks eesootav päev enda peas läbi mängida ning kirja panna ees-märgid ja mantra. lisaks sisaldab see ka päevale tagasivaadet, kus saab jääd-vustada, mida vägevat toimus. Selline viieminutiline aeg iseenda sihtide jaoks igas päevas kasvatab meeletult päeva väärtust ja õpetab tänulikkust, mida võiks alati rohkem olla.

Kai Karin: Olen ajaplaneerimi-ses paremaks saanud: üritan hakata varem õppima ja ei jäta enam kõike viimasele minutile. eriti just nüüd, mil õppimise maht ja koormus on kõvasti suurem kui gümnaasiumis. Samuti jälgin, kuidas saaksin olla tervislikum (teen rohkem sporti ja toitun tervisli-kumalt), mis omakorda aitab paremini hakkama saada vaimsest tööst tulene-vate pingetega.

Et kõike jõuaks, tuleb aega mõistli-kult kasutada. Kuidas planeerite oma aega?

Anna-Stina: Minu jaoks on asenda-matu paberkandjal kalendermärkmik, kuhu panen kõik koosolekud-kohtu-mised-kooliasjad kirja. Igal päeval teen oma peas plaani, millal ja mida teen. Samuti arvestan, kui kaua millekski aega võiks minna ja alustan suuremate projektidega varem.

Simo Andre: Pean tunnistama, et ma ei ole ajaplaneerimises üldse hea. Suuresti tänu tüdruksõbrale, kes on suurepärane märkija ja kirjutaja, on ka mul nüüd märkmik. Vahel peab ta isegi mõned minu asjad meeles. Üles märkimise ja süsteemsuse kontsept-sioon meeldib mulle väga, aga kui kiire on, siis läheb märkmikusse üles

tähendamine tihti ikka meelest. Stella: Minu lahutamatuks kaasla-

seks on korralik märkmik, mille valimi-sega igal aastal vaeva näen. Märkmik peab olema selline, et sinna oleks soov kirjutada ja seda vaadata – märkmik peab sobima isiksusega. Ma ei planeeri aega väga täpselt ja kellaajaliselt, kuid kirjutan õhtuti üles mõningad asjad, mille järgmisel päeval ära teha võiksin. Alati ei pruugi küll kõik üleskirjutatu tehtud saada, kuid arvan, et olulisem on keskenduda pigem sellele, mis ja millise kvaliteediga tehtud sai.

tegemiste pastakaga paberile kirja-panek töötab minu puhul ülihästi – see valmistab mõistuse ette ning annab tunde, et see, mis üles kirjutatud, tuleb kindlasti ka ära teha. lisaks, kui olen midagi kaks nädalat järjest üles kirju-tanud ja pole selle toimetuseni jõudnud, tajun, et see pole ilmselt minu jaoks, kuna selleks peab olema põhjus, miks ma ülesande täitmiseks endas moti-vatsiooni pole leidnud.

Kai Karin: kõige paremini aitab mind see, kui kirjutan märkmikusse üles kõik aeganõudvamad tegevused, mille abil näen, kui palju mul tegelikult päevas vaba aega on. teeme 24 tunni jooksul väga palju mõttetuid asju, mida saab ka tegemata jätta, näiteks pole vaja viis korda päevas Facebookis käia, täiesti vabalt saab hakkama, kui korra päevas sisse logida ning tähtsamad uudised üle vaadata. Mind aitab ka see, kui mul on võimalik aega rohkem ette planee-rida, siis ei saa kõik tähtsad toimetused kokku langeda.

Missugust reaalset kasu olete OLE ROHKEM elustiili kaudu saanud?

Anna-Stina: Usun, et mul on töötu-rul paremad võimalused (ehkki seda ei saa ma enne teada, kui kooli lõpetan ja tööpakkumistele kandideerin) ning tunnen, et mul on üsna lai tutvusring-kond. Varasem töökogemus on andnud mulle hoopis teisi teadmisi ja oskusi kui ülikool, mistõttu usun, et mu koge-mused on mind tulevikuks hästi ette valmistanud.

Simo Andre: eesmärkide püstita-mine on üks asi, nendeni jõudmine teine. kõik ei pruugi alati õnnestuda. Mina võin öelda, et mul on vedanud, kuna näen, et mu elus toimuvad posi-tiivsed muutused, mis aitavad mul õiges suunas edasi liikuda: kui teen rohkem sporti, läheb tervis paremaks; kui õpin rohkem, saan paremaid hin-deid; kui olen aktiivne, saan huvitavaid pakkumisi. Vahel on muidugi vastu-pidi ka läinud, aga kõik ei saagi olla nii must-valge.

Stella: Reaalne kasu on hindamatu. tänu Ole ROHkeM elustiili poole püüdlemisele on mul avanenud väga palju rikastavaid võimalusi osaleda

erinevates koostööprojektides ja rah-vusvahelistes programmides. Nende kõrval võib veelgi olulisemaks pidada aga avardunud silmaringi ja inimesi, kellega olen protsessi käigus tutvunud.

Kai Karin: kõige rohkem olen kasu saanud ajaplaneerimisoskuse paran-damisest, tänu sellele on mu õpitule-mused stabiilselt head ning aega nii koolitöö, trenni kui ka sõpradega suht-lemise jaoks.

Ja lõpuks, mida soovitate teistele tudengitele, kes otsivad motivatsiooni, et olla aktiivsem?

Anna-Stina: tänapäeval räägitakse hästi palju motivatsioonist aga mitte sellest, kuidas seda hoida. Praktika on näidanud, et motivatsioon kipub olema impulss, mis hajub kiiresti. edasiviivateks jõududeks on distsipliin ja kohusetunne. Soovitan tudengitel arendada just neid kahte omadust isegi tüütute ja vähemotiveerivate ülesan-nete juures.

leian, et ülikooliaja jooksul võiks tudeng luua omale tööturust hea üle-vaate: mille järgi on nõudlus, kui suured on palgad ja millises linnas on sobivad pakkumised. eelnevatele küsimustele mõtlemine ennetab kooli lõpus tekkida võivat šokki.

kolmandaks soovitaksin olla aktiivne oma võimaluste ja energiavarude piires. Noorena oleme võimelised end kokku võtma ja pingutama, aga peale 35. elu-aastat, mil terviseprobleemid võivad kergemini tekkida, hakkab see võime langema. Oma elukvaliteedi nimel peaks pingutama just nii palju kui meie eripärad lubavad.

Simo Andre: Motivatsioon peaks tulema inimesest endast. Üks asi, mis minu puhul töötab, on elulugude ja memuaaride lugemine. lugeda, kuidas inimene on talle antud võimaluste ja tingimuste piires toime tulnud, on minu jaoks väga inspireeriv. See sunnib ka enda puhul mitmeid asju ümber hin-dama ja annab teatava kindlustunde, et kui keegi sarnases olukorras hakkama sai, saan ka mina.

Stella: Mind aitavad teDi kõned ja erinevad Youtube’i kanalid. kogu aeg samu informatsiooniallikaid tarbides võib teatud kookonisse kinni jääda, mistõttu uue info pealevool ning kvali-teet on väga oluline. kunagi ei tee halba ka uued tutvused.

Kai Karin: kui tahad midagi ära teha, siis alusta kohe, sest tänast päeva ei saa enam kunagi tagasi. tuleb arvestada ka sellega, et mitmed protsessid on väga aeganõudvad, seega mida varem alustad, seda parem, ning mida rohkem tööd teed praegu, seda tänulikum oled hiljem iseendale.

Intervjuu täisversiooni loe internetist: www.olerohkem.ee.

15

eksper im en t

Iga aastavahetus saabub mürtsu ja pauguga ning annab inimestele uut lootust jätt a vana selja taha ja olla järgmine aasta parem. Viimase seljatamiseks tar-bitakste ti hti meelemürke, mis muidu külma eesti sugu rahva lõunamaiselt lähedaseks muudab ning annab julgust emmata ka neid, keda muidu võhivõõrasteks peetakse.

Anna Maria Metsa, Kadri Org

IStUSIMe sõpradega 30. detsembri õhtul ühes-koos ja planeerisime järgmist suurõhtut. keegi

meist ei tahtnud tavapäraselt ühes Rüütli tänava baaris tiksuda ja viimaks varahommikul koju lon-kida. Soovisime, et seekordne aastavahetus oleks veidigi põnevam.

Iga kallistus pole võrdväärselt magus enim tegi tuska mõte, et järjekordselt tuleb öisel

Rüütli tänaval kallistada hulgaliselt inimesi – pool-võõraid ja tuttavaid –, keda muidu just ei kallistaks, võib-olla et tänaval isegi ei kõnetaks ja pilke vahe-tamata teineteisest mööda kõnniks. Mõtisklesime seltskonnas, et miks aastavahetusel kallistatakse purjakil olles peaaegu et igaüht, mõtlemata, kui armas on kallistatav. Aastavahetusel kogunevad tuhanded tartlased kesklinna, kus paari öötunni jooksul kallistatakse pea samaväärne arv kordi või rohkemgi kui terve aasta vältel kokku. kui 364

päeva jooksul emmatakse eestkätt lähedasi, kellest hoolitakse, siis 31. detsembril kipub kallistamis-maraton olevat pelgalt traditsioon või omamoodi kohustus, kuna kõik ümberkaudsed ju ka kallista-vad. eestlased ei musita üksteist tervituseks nagu lõunamaalased, ainult 31. detsembril vastu 1. jaa-nuarit ollakse ebamaiselt lähedased. Otsustasime, et sel aastavahetusel me niisama kergelt ei kallista: embame vaid valituid ja teeme seda südamest.

Vahetasime selsamal 30. detsembri õhtul üks-teisega juba pikemat aega kallistamise muljeid, kui kadri äkki teatas, et mõnele inimesele on läheduse talumine, sealjuures ka kallistamine, suur katsu-mus. kui meie ei taha aastavahetuse ööl kallistada inimesi protesti eesmärgil, kannatab keegi teine Aspergeri sündroomi all, mis teeb kallistamise pea talumatuks. eesti autismiühingu veebileht kirjutab, et Aspergeri sündroomiga, mis on üheks autismispektri häireks, kaasnevad sotsiaalsed ja kommunikatiivsed eripärad, oskamatus suhelda ning hirm füüsilise läheduse ees. Selle sündroo-miga inimesed ja lapsed pole kusagil kaugel teisel mandril, vaid siinsamas lähedal, meie kodumaal.

Otsustasime, et teeme heateo eelmainitud sünd-roomi all kannatavatele lastele, kellele kujuneks aastavahetus tartu kesklinnas tõeliseks põrguks. leppisime kokku, et meisterdame papist plakatid loosungiga „No free hugs“, millega plaanisime veeta õhtu tartu linna suurima melu keskel, Raekoja

TASULINE KALLISTUS – õELuS või üLLuS?

16

eksper im en t

platsil ja Rüütli tänaval. kuigi me ei plaaninud teha isealgatuslikku kampaaniat raha kogumise eesmärgil, leppisime kokku, et kui keegi peaks meile kallistuse eest raha pakkuma, annetame saadud summa autismisündroomiga lastele.

Papploosungitega südametesse Vahetult enne südaööd kahtlesime ja kõhklesime, kuid plakatid seisid juba toanurgas ning kahjuks või õnneks ei suutnud me taganemiseks ühtki piisavalt head põhjust välja mõelda. Suurim kartus seisnes inimeste reaktsioonis ning selles, kuidas meie kampaaniasse suhtutakse. esialgne plaan veeta aastavahetus pigem tasa ja targu oli asendu-nud adumisega, et seekordne suursündmus tuleb täis tähelepanu ja rambivalgust.

Raekoja platsi jõudes saime äärmiselt palju pilke ning ootamatuid ja kohati ka ründavaid kal-listusi. Üks lõbus sell oli veendunud, et oleme liht-salt kurjad tüdrukud, ning teatas põhjenduseks, et mispärast muidu me siis tasuta kallistusi ei anna.

Peab tunnistama, et loosungeid valmistades võinuks suuremat rõhku pöörata Aspergeri sünd-roomi olemusele, kuna „No free hugs“ ei kajasta selle olemust, vaid kuulutab üksnes tasulist kal-listust. Need, kel oli jaksu ja tahtmist, kuulasid loosungite tagamail peituvast. Selgitasime, miks taolisi silte kanname ja mis eesmärgil oleme end ühtlase inimmassi seas papploosungite abil sil-matorkavaks ehtinud.

tartlased kallistasid ja toetasid kampaaniat enda äranägemise järgi. Omalt poolt lubasime, et ei joo raha esimeses baaris maha ning annetus jõuab tõepoolest abivajajateni.

Üllad uue aasta minutid lahkeid inimesi oli palju ja kogusime vähese ajaga 32,83 eurot, mille ümardasime 35 euroks. Puhtalt meie kogemustele tuginedes peame kahetsus-tundega nentima, et promilliga eestlased on siiski heldemad kui promillita. Summa pole märkimis-väärne, kuid kui mõelda, et saime sama kallihulga eest, mille oleksime suutnud koguda ka loosun-giteta, kedagi kas või mingil määral aidata, võib kampaaniat kordaläinuks pidada.

Mida taotles papitükile viltpliiatsiga maalitud lombakas „No free hugs“? See oli protest silmakirja-likkuse ja hingetu kallistamise vastu; see oli meie vastuhakk tüüpilisele vana-aastaõhtule, mil kõik inimesed täidavad muretult kõhud ja kõrid ning imetlevad õhus järgmise aasta uhkeid lubadusi. tagantjärele vaadates võib tõdeda, et uut aastat heategevusega alustades muutsime numbriva-hetuse just nii eriliseks, kui seda olime soovinud.

tegime annetuse veebikeskkonna „Ma armastan aidata“ kaudu, mis on asutatud Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse poolt ning mis koondab eesti elu paremaks muutvaid organisatsioone neljast erine-vast valdkonnast: lapsed ja pered, tervis ja toimetulek, loomad ja loodushoid, hari-dus ja võrdsed võimalused. toetasime tallinna ja Harjumaa Autismiühingut, kes kogub raha, et igal kuul korraldada eesti- ja venekeelseid tugigrupikohtumisi autismi-spektrihäirega inimeste pereliikmetele. Headus loob headust! www.armastanaidata.ee

17

se i k luseD

Käesolev kirjatükk pole eksamitest ega nende tarbeks õppimisest. Jutt u ei tule ka viimasega kaasnevast stressist ega eksamieelsest ärevusest. Edasine räägib hoopiski sellest, kuidas eksamitega ühele poole saanuna on võimalik näha maailma ja muuta ülikooli poolt organiseeritud sess puhkuseks.

Uku Lilleväli

MÖÖDUNUD õppeaasta talvise sessi ajal jõudsin käia kahenädalasel

odavlennureisil Oslos ja Pariisis (11.—23. detsember) ning 10-päevasel koolitusel Aserbaidžaanis (10.—19. jaanuar). Ometi sain reiside kõrvalt oma eksamid ilu-sasti tehtud, sest paigutasin need väi-kese riskiga detsembri esimesse kahte nädalasse. Sel õppeaastal jõudsin täp-selt sama strateegiaga eksamiperioodi jooksul kaheks nädalaks odavlendudega Iirimaale ja koolitusele Walesi (9.—21. jaanuar) ning nädalaks kultuure ühen-davale kõrbematkale Omaani (29. jaa-nuar—5. veebruar). Olgugi et viimane jääb eksamitest veidi kaugemale, sobib see antud kirjutise ilmestamiseks ideaalselt.

eelnev lõik pole uhkustamiseks või kadeduse tekitamiseks, vaid ilmekaks näiteks, kuhu on sessi jooksul võimalik jõuda pelgalt efektiivse ajaplaneerimise ja piiratud tudengieelarvega. kuigi eri-nevatel õppealadel ja programmidel on eksamigraafi kud ja ainete hindamis-süsteemid varieeruvad, toon järgnevalt välja kolm vaheaja pikendamiseni viivat sammu, mis on ühel või teisel kujul uni-versaalsed ning kohandatavad vastavalt õpitavale.

Käi loengutes ja õpi terve semestri vältel — esmapilgul ehk veidi naiivne, kuid sisu poolest oluline.

Selleks, et muuta eksamiperiood puhkuseks, tuleb käia loengutes ja teha õpitav selgeks juba semestri vältel. esiteks saab niimoodi tagada, et eksami-eelsele tuupimisele peaks pühendama võimalikult vähe aega ja energiat ning et

eksamit kirjutades läheks peamine rõhk otseselt teadmiste ülesmärkimisele, mitte päheõpitud teadmiste meenuta-misele. teiseks on paljudel õppeprog-rammidel mitmeid aineid, kus jooksvalt kogutud punktide olemasolul eksamile minema ei pea. Sestap tuleb semestri keskel anda endast parim, et vähendada sessiaegset pinget ja rohkeid kohustusi.

Registreeru varaseimatele eksami-tele — kelle arvates hirmus, kelle jaoks tühipaljas rumalus.

eelmisel aastal läksin kogenematu esmaskursuslasena esimestele eksa-mitele vastu entusiastlikult, seades kõik oma 40 ainepunkti väärilised eksamid detsembri esimesse kahte nädalasse. Vaatamata väikesele kartusele, et ehk on amps liiga suur, mõistsin hiljem, et eelnevas punktis mainitud loengutes käimise ja semestri vältel töö tegemise abiga võttis eksamiteks valmistumine võrdlemisi vähe aega. Sel õppeaastal jaotasin eksamid detsembrikuusse, mis-tõttu jäi jaanuar üksnes puhkamiseks.

Paljudel õppeprogrammidel pole kõiki eksameid niivõrd kompaktselt võimalik sooritada. Juhul, kui tegemist on vaid ühe üksiku puhkust piirava eksamiga, võib nõu pidada õppejõudu-dega, kellest valdav enamus on vastu-tulelikud ja paindliku suhtumisega. kui eksamid ja seminarid on aga igasuguste pausideta detsembri algusest jaanuari lõpuni, pean paratamatusega nentima, et panustada tuleks pisikesele jõuluva-heajale või suvele.

Vali tudengi eelarvele taskukohane reis

kõik eelnev edumeelselt möödas, on tarvis vaid mõelda, kus ja kuidas puh-kust veeta. keskendun antud punktis kahele viisile, mis sobivad ideaalselt ka tudengi hellale kukrule.

esiteks on võimalik näha teisi maid ja kultuure odavlennufi rmadega, millest eesti ja lähimate naaberriikide puhul saab teavet veebiaadressidel Ryanair.com ja Wizzair.com.

Võttes näiteks varasemalt mainitud

reisi Norra ja Prantsusmaa pealinna-desse, vähendas Ryanairi lennupilet tallinnast Oslosse rahakoti paksust vaid 15 euro võrra. Pärast kahte ööd Oslos, mis läks veebiplatvormi Couchsurfi ng.com abil leitud lahkete inimeste tõttu maksma ei rohkem ega vähem kui 0 eurot, suundusime lennujaama, kus pilet Pariisi maksis taaskord vaid 15 eurot. Olgu ära mainitud, et ka moepealinnas oli majutuskulu tänu „diivani surfa-misele“ vaid pudel veini, rohkelt eesti šokolaadi ja avatud meel suhtlemiseks ning kultuuriliste erinevuste jagami-seks. lisaks eelnevale maksid tänavuse aasta puhkuse lennud Suurbritanniast Iirimaale ja tagasi kõigest 10 naela üks ots, mistõttu võib julgesti ümber lükata müüdi reisimisest kui millestki meele-tult kulukast.

teine võimalus on leida euroopa liidu poolt rahastatavaid noortevahetusi või huvipakkuvaid koolitusi. tavapäraselt toovad need nädalaks kuni kaheks kokku noori erinevatest riikidest, kel on vastava projekti teema puhul ühine huvi, olgu see siis ettevõtlus, muusika, matkamine, sport, kunst, loodushoid, õpetamine või miski muu. Sedalaadsete projektide puhul on oluline märkida, et transport (sh lennukid ja bussid), maju-tus, toitlustus ja kohapealsed tuurid on tasuta, mistõttu on omakulu ilma ost-lemise ja personaalsete kulutusteta ümmargune null.

Allpool on välja toodud osa eestis tegutsevatest organisatsioonidest, kes saadavad aktiivseid noori erinevatele projektidele: » Noored Ühiskonna Heaks -

nyheaks.blogspot.com » Seiklejate Vennaskond -

www.seiklejad.org » estYes - www.estyes.ee » Continuous Action -

www.continuousaction.eelisaks on kasulik rahvusvaheline veebi-leht Salto Youth, mis on suurim euroopa noorsootöö andmebaas koos kõikvõima-like projektidega: www.salto-youth.net.

KOLM SAMMU, KUIDAS SESSI ArvELt puhKuSt piKEndAdA

Foto: Uku Lilleväli

18

k arjä är i pä e v

Peagi on tulemas järjekorras kolmas Tartu Ülikooli karjääripäev ning sellest, mida päev endast kujutab ning kuidas taolist suurüritust korraldada, annab aimu ürituse meeskond.

Kristel-Maria Kadajane

TÕeNÄOlISelt on vähe tudengeid, kes poleks vähemalt korragi mõelnud sellele, kas õpitav

eriala on nende jaoks õige, ning mis pärast õpin-guid edasi saab. küsimused, kuhu edasi minna, missugust tööd otsida ja kuidas kandideerida, kummitavad ilmselt kõiki õpiteel olijaid. Isegi kui siht silme ees, jääb tihti puudu praktilistest oskus-test tööturule sisenemiseks, sest kolm ja enamgi aastat teooria õppimist ei pruugi anda teadmisi sellest, kuidas orienteeruda tööturul, koostada kaaskiri või CV ning millist töötasu küsida.

Appi tuleb karjääripäev, mille üks eesmärk on anda tudengitele aimdus, mida õpitud teadmiste ja erialaga peale hakata ning millised karjäärivõima-lused neid ees ootavad. Selle aasta üritusel osaleb ligi kolmkümmend ettevõtet, kes tutvustavad oma tegemisi ning pakuvad tudengitele praktika- ja töö-võimalusi. ehkki viimast saab ka ise kõikvõimsa Interneti abil leida, on võimalus potentsiaalsete tööandjatega isiklikult kohtuda hoopis midagi muud. Millal muidu saaks jutule suurfirma juhti-dega ning vastuse mõnele põletavale küsimusele, nagu näiteks kuidas juhtus nii, et eesti energia annab leiva lauale paljudele Jordaanias elavatele eestlastele?

Isegi kui juhtub, et ürituselt konkreetset töö-pakkumist ei tule, on kindel see, et karjääripäevalt saab näpunäiteid, kuidas tööturule siseneda ja seal hakkama saada. kindlasti ei jää ka silma-ring laiendamata, sest päevakavasse mahub nii karjäärimess, töötoad kui ettekanne peaesine-jalt, kelle eduloost saab ammutada inspiratsiooni ning tuletada endale meelde, et suure tahtmise ja pühendumisega on peaaegu kõik võimalik.

kuna osalevate ettevõtete nimekiri on mit-mekesine ning hõlmab erinevaid valdkondi, on üritusele oodatud kõik tartu Ülikooli tudengid olenemata nende valdkonnast ning huvidest. tulla tasub nii reaalteaduste inimestel kui ka humaniora tudengitel. Üritus on kasulik juba selles mõttes, et avardab tudengi valdkonnasisest vaatevälja, kuna mitmed ettevõtted on interdistsiplinaar-sed tööpakkujad ning kui esmalt tunduvad oma

tegevusvaldkonnaga tudengi erialast kaugel olevat, võib just sealt tulla huvitav tööpakkumine, mida muidu poleks tööotsinguportaalis osanud vaadatagi.

ka töötoad annavad võimaluse veeta produktiiv-selt aega ning saada inspiratsiooni, et leida oma väljund seni omandatud teoreetilistele teadmis-tele. kuna värskelt tööturule sisenenud tudengitel napib sageli kogemuste puudumise tõttu oskust või julgust küsida tööandjatelt tööga seonduvaid täpsustavaid küsimusi, on karjääripäeva töötoad ja mess koht, kus saada need oskused turvalises keskkonnas lõvikonservi söömata.

Nagu eelnevast selgub, on karjääripäeva puhul tegemist tõelise suurüritusega, mis kannab Ole ROHkeM mentaliteeti nii oma sisu kui mahu poo-lest. Mida aga sellise suurürituse korraldamine endas hõlmab?

Selle aasta karjääripäeval on olnud ainult kaks eelkäijat, seega on tegu üsna noore üritusega, mis pole veel kinnistunud selliste traditsioonide hulka nagu seda on Rebasenädal või ÖÖraamatukogu. eelneva tõttu on ka karjääripäeva meeskonnal ürituse õnnestumise osas suur surve, et see leiaks koha iga-aastaste oodatud traditsiooniliste sünd-muste hulgas.

Ürituse edukas ja sujuv korraldamine eeldab hästi toimivat ja motiveeritud meeskonda ning korralikult jaotatud ülesandeid, et kõik vajalik saaks kaetud. Selle aasta karjääripäeva meeskonna jõud on koondanud nii juura, teoloogia kui eesti ja soome-ugri keeleteaduse tudengid.

Üks, mis kindel – sellise mastaapse üritusega tegelemine on meeskonna sõnul kasvatanud jul-gust, kuna korraldus on üles ehitatud peamiselt inimestega suhtlemisele. korraldusprotsess ise tähendab sagedasi koosolekuid ning tõhusat info-vahetust nii osalevate ettevõtetega kui korraldajate eneste vahel. töö käigus on meeskonna sõnul ette tulnud ka naljakaid arusaamatusi, mis on ühise nõu ja jõuga lahendatud ning just seetõttu tunne-vad nad, et saavad ka väga tugeva meeskonnatöö kogemuse. kuna ükski selle aasta eestvedaja pole varasemalt karjääripäeva korraldusega kokku puu-tunud, on kõik kõigile uus ja põnev ning väljakutse-test puudust ei tule. teisalt see, mis peamine: heas seltskonnas töötamine – eriti veel suure hüvangu nimel – on juba iseenesest väärt kogemus.

kohtume 13. märtsi l Dorpati konverentsikeskuses!

ÄrA õpi töötuKS

1) AvA märkmik2) Otsi üles 13.märts 3) märgi üles: karjääripäev dorpati konverentsikeskuses

19

Kaljukits – OLE KOKKUHOIDLIKUM kaljukitse käesoleva aasta märk-

sõnaks on vaesus. Aasta algus tõotab küll suuremate materiaalsete hüvede pealetungi, kuid tähed näitavad, et see kestab ainult mõned päevad ja kattub kaljukitse sünnipäevaga. Märtsikuuks näitavad kaardid kahjuks juba ränka vaesust ja suuri võlgasid, millele tuleb leevendus alles hilissügisel.

Veevalaja – OLE TAKTITUNDELISEM Veevalajal on kevadsessil suur oht

eksam F saada, sest mõni kibestunud neitsi võib Veevalaja peale kaevata. Seega peaksid Veevalajad neitsid rahule jätma. Veenuse kuudelt võib välja lugeda, et neitsidega peab olema ettevaatlik eriti ööklubides, kus on väga suur tõenäosus nende tundeid riivata.

Kalad – OLE KOHANEMISVÕIMELISEM kaladel on aasta esimesel kolmel

kuul väga hea elu, sest talv on soe ja emajõgi pole kinni jäätunud. Spikerdavate kalade elu läheb palju keerulisemaks hiliskevadel, sest siis toob Vladislav Koržets Soomest Osooni saadet tehes uue värvilise kajaloodi ja eksmatrikuleerimisest pääsevad ainult need isendid, kes tunnevad ennast spikerdades kui kala vees.

Jäär – OLE LEEBEM Jäärale näitavad tähed rahaliselt

väga head aastat, ent aasta keskel võib see kaasa tuua kitsikuses nälgiva kaljukitsega sarvede kokkupanemise. Seega jääb Jäärale kaks võimalust – terita esimesel poolaastal hoolega oma sarvi ja treeni kabjalööki või hoia kaljukitsedest eemale.

Sõnn – OLE MORAALSEM Sõnnil on see aasta soosiv seis

Saturni ringidega, mille tõttu võib tal vedada seikluste osas. Sõnn võib pälvida mõne õppejõu poolt erilist tähelepanu, millel on potentsiaal lõppeda hämmas-tava koosveedetud ööga, kuid kindlasti ei tasuks sellest kirjutada tuuli Roosmale.

Kaksikud – OLE LOOMINGULISEM Hetkel binokliga läbi pilvede Pluutot

vaadates on näha, et algav aasta tuleb kaksikutele väga viljakas, mistõttu õppi-misele väga keskenduda ei tasu. Seega on ainuõige aasta hakata kas luuletajaks, põllumeheks või spermadoonoriks.

Vähk – OLE KONKURENTSIVÕIMELISEM Marsil olevad kulgurid edastavad

teateid, et esimene poolaasta tuleb Vähkidele väga edukas ja kevadisel ses-siperioodil on nende fame nõnda mas-siline, et inimesed otsustavad hakata kevadpäikest nautima ilma päikesekree-mita. August ja september tõotavad tulla Vähkidele aga väga vaevarikkad, sest:

a) kõikidele Vähkidele kehtestatakse eraldi sisseastumislävendid

b) keskkonnaministeeriumist on kuulda kõlakaid, et vähipüügilubade kvooti plaanitakse tõsta.

Lõvi – OLE KOHUSETUNDLIKUM Filmitudengitest lõvid on tänu kuu

gravitatsioonile jätkuvalt nartsissist-likus lummuses kaks aastat tagasi välja tulnud lõvikuninga 3D versioo-nist. Südasuvel hakkab gravitatsioon lõpuks nõrgenema ja sügiseks võivad lõvid avastada, et neid enam ülikooli nimekirjas polegi. Üldiselt jätkub lõvidel elu sama rõõmsalt edasi kui möödunud aastal – Hakuna Matata!

Neitsi – OLE KESKENDUMISVÕIMELISEM Neitside õppeedukus langeb oluliselt

aasta esimestel kuudel, sest internetti jõuab fi lmi „50 halli varjundit“ torrent ja see annab muidu Neitside trumbile – keskendumisvõimele – hävitava löögi. Just siis, kui Neitsid saavad õppimiseks vajalikud keskendumistšakrad uuesti paika, jõuab kätte 2. juuni, mil kõik on saanud seksikalt pruuniks.

Kaalud – OLE KAALUKAM kaalude elu kulgeb jätkuvalt suures

korrelatsioonis kaasõpilaste kehakaa-luga ja seega on kaalud need tasakaalus-tavad õnnelikud või õnnetud. toompealt tulevad uudised kõnelevad, et tudengite toetusi ei plaanita selle aasta jooksul tõsta ja see võib viidata sellele, et paki-nuudlitest toituvad kaastudengid on kaaludele kergemaks koormaks.

Skorpion – OLE RISKIALTIM Järjest eredamaks muutuv Põhjanael

annab tunnistust Skorpionide kasvavast enesekindlusest, mis on nüüdseks kas-vanud peaaegu samavõrd tugevaks, kui see oli aastal 2002, mil esilinastus legen-daarne Skorpionikuningas. Seega käes-oleval aastal välja tuleva uue fi lmi najal on ainuõige aeg võtta käsile kõige keeru-lisemad õppeained, aga tasub jääda siiski mõistuse piiresse, sest Dwayne Johnson enam uues fi lmis ei osale.

Ambur – OLE VASTUPANDAMATUMVibukütt Ambur võib saada Amori

noolega hoopiski ise pihta, sest koos-eluseaduse mõjutused on 2015. aastal kindlasti enim tuntavad just naisam-buritele. Meesamburitel on lootust uusi seiklusi oma kilbiga vältida ja mitte lasta endale võimast armunoolt sisse torgata.

tudEngihOrOSKOOp

Illustratsioon: Sirli Ruus

„astroloog” ingvar Viin