KOHTUME METSAS

Käesolev aasta, 2011 on pühendatud metsale. Kogu maailm tähistab

rahvusvahelist metsa-aastat. Metsa-aasta tunnuslause on „Kohtume metsas!“

Huvitav teema inspireeris autorit, mille tulemusel tekkis tähevihik „Kohtume

metsas”, mis on mõeldud 5-6aastastele lastele, kellel on tekkinud huvi tähtede

vastu ja kes soovivad rohkem teada saada Eestis elavatest loomadest,

lindudest ja putukatest. Töölehtedel tutvustatakse tähti ja Eesti metsas elavaid

elusolendeid läbi mõistatuste ja lühijuttude. Lapsel on võimalus kirjutada,

värvida ja joonistada.

Vastavalt aastaajale saab juhendaja töölehti valida. Lisaks juurde lugeda

kirjandust „KASV JA ARENG LOOMARIIGIS“, kus on kirjeldatud metsaelu

aastaring: mil loomad valmistuvad talveuinakuks ja linnud rändeks. Läbi

kevade, suve ja sügise saab teada kuidas elavad eri aastaaegadel loomad ja

linnud metsas.

Armas juhendaja, rõõmsat meelt ja lennukaid ideid töölehtede kasutamisel!

Koostas Jelena Madisson Kostivere Lasteaia õpetaja

OLEN KIIRE NUDISABA, JAHIMEHED MIND EI TABA.

OSAVASTI TEEN MA HÜPPEID, PEIDAN ENNAST METSA RÜPPE.

(JÄNES)

KIRJUTA

J J

LOE

JOOKSEN KIIRELT NAGU TUUL,

KOORT MA NÄRIN HAAVAPUULT,

TALVEL MUUDAN OMA KARVA.

MINU NIMI ÄRA ARVA!

VÄRVI PILT

HEA PUU, AGA PALKI EI SAA,

HEA LIND, AGA LIHA EI SÖÖDA

(MESIPUU JA MESILINNUD)

KIRJUTA

A A

LOE

MAJAL POLE ÜHTKI AKENT EES,

AINSAST UKSEST KÄIAKSE SEAL SEES.

PÄEVAD LÄBI MEISTRID AMETIS,

KÕIGIL RÕIVAD PRUUNIST SAMETIST.

HOOLSALT JA KIIRELT TEEB IGAÜKS TÖÖD,

MIDA NAD TEEVAD, SEDA SA SÖÖD!

JOONISTA LILLED, PÄIKE JA

MESILANE

ÜHE MEHE RAMM, ÜHEKSA MEHE MÕISTUS

(HUNT)

KIRJUTA

H H

LOE

HUNT ON KISKJA. TA ELAB

EESTI METSADES. TA

SARNANEB VEIDI KOERALE.

INIMESEL ON HUNDILT PALJU

ÕPPIDA, NT: JULGUST JA

VASTUPIDAVUST.

SEDA ÜTLEB KA VANASÕNA:

JULGE HUNDI RIND ON

RASVANE.

VÄRVI PILT

KAKS KORDA SÜNNIB, ÜKS KORD SUREB

(LIND)

KIRJUTA

L L

LOE

LÄHEB JÄÄ NING KOSTAB HUIKEID.

LUHTA SAABUB TUHAT LUIKE.

ÄRA KUULA, AINA VAATA!

LUIGED PEAVAD NOKALAATA.

VÄRVI PILT

KES EI VÕTA ILMASKI KASUKAT SELJAST?

(IGASUGUNE KARVANE LOOM)

KIRJUTA

I I

LOE

KAUNIS METSKASS – ILVES VALIB OMA ELUASEMEKS SÜGAVAD

METSATIHNIKUD. KARVASTIK ON TAL TIHE JA MOODUSTAB NÄOL

OMAPÄRASE HELEHALLI PÕSKHABEME. KÕRVADE OTSAS ON TAL

MUSTA OTSAGA KARVATUTID.

VÄRVI PILT

KUIDAS ON VÕIMALIK, ET TIHASED

SÖÖVAD SUVEL PUTUKAID JA TALVEL SEEMNEID?

(NENDE MAGU KOHANEB TOIDUVAHETUSEGA)

KIRJUTA

T T

LOE

TII-U-TII, MA TIHANE, KOPUTAN SU AKNALE:

VARSTI TULEB PAKANE

JOONISTA TIHASELE TOIDULAUD JA VÄRVI PILT

MEES KÜNNAB, EI OLE ATRA EGA HOBUST

(SIGA TUHNIB)

KIRJUTA

M M

LOE

METSSIGA ON KARJALOOM, ÜKSI TA OLLA EI ARMASTA. TA UJUB

HÄSTI JA VÕIB TOITU OTSIDES PIKKI VAHEMAID LÄBI RÄNNATA

LOE, JOONISTA JA VÄRVI PILT

PILVED

TAMMETÕRUD

ROHI

KELLE TUNNEB ÄRA PIKI SELGA KULGEVA

TUMEDA SIKSAKILISE TRIIBU JÄRGI.

(RÄSTIK)

KIRJUTA

R R

LOE

USS, USS, USSISAKSA, KAUNISKIRJAS KUNINGAS!

ANNA TEED TEELISELE, JÄTA RADA RUTTAJALE!

EI MA SIND SIIS TÜLITA, KURJA TEE SUL, KULLAKESEL,

HAIGET TEE SUL HELLAKESEL, VIGA TEE SUL VAGURAL.

RÄSTIKUTE LEMMIK ELUPAIKADEKS ON ROHUSED SEGAMETSAD,

METSASERVAD, RAIESMIKUD, SOOD, JÄRVEDE JA JÕGEDE

KALDAPIIRKONNAD. INIMESE LÄHENEDES PÜÜAB RÄSTIK MINEMA

ROOMATA, TA HAMMUSTAB VAID SIIS, KUI TALLE PEALE ASTUDA

VÕI KÄTTE VÕTTA.

TEE RÄSTIKULE MUSTER JA VÄRVI PILT

ÖÖSEL HUIKAB, PÄEVAL MAGAB?

(ÖÖKULL)

KIRJUTA

Ö Ö

LOE

UH-HUU, HUU-HU, U-UH, ÄRA TÜHJA PUHU!

OLEN ÖÖKULL, KULUPEA, KES MU TARKUST SIIS EI TEA...

ÖÖKULL ÖÖS, ÖÖKULL ÖÖBIB ÖÖTÖÖL

VÄRVI PILT

KUKUB, KUKUB AGA MAHA EI KUKU

(KÄGU)

KIRJUTA

U U

LOE

KÄOKENE, KUKU, KUKU-

ÜLE SAARE, ÜLE SALU,

ÜLE PÕÕSASTIKU, PALU.

KUKKU, KUKKU

VÄRVI PILT

MEISTER KÕNNIB LAE ALL,

JALGU KAHEKSA ON TAL.

TOANURGAS KANGAST SEAB,

NIITE LAIALI SEAL VEAB,

KAUNI MUSTRI SISSE LOOB.

KES SEE ON, KES KANGAST KOOB?

(ÄMBLIK)

KIRJUTA

Ä Ä

LOE

KES SEAL RONIB MÖÖDA SEINA ÜLES?

KARVANE JA VÄIKE MUSTAS KUUES.

LIIGUB KINDLALT ÜLES LAE POOLE

JÄTNUD ETTEVAATUSE JA HOOLE.

ÄMBLIKUD ON VÄGA HEAD LOOMAD

NEID HOIDMA PEAB NAD MEILE ÕNNE TOOVAD.

JOONISTA ÄMBLIKULE ÄMBLIKUVÕRK

TÕSTA JÕUAB VISATA EI JÕUA

(SULG)

KIRJUTA

Õ Õ

LOE

LÕÕRITADES LENDAS LÕO

ÜLE NURME-NÕO,

LASKUS ALLA KESET KESA,

TEGI SINNA PESA

VÄRVI PILT

HOBUNE METSAS, SABA SELJAS

(ORAV)

KIRJUTA

O O

LOE

NÄKS, NÄKS, NÄKS, NÄKS ÕHTU LÄBI

NÄKSIN KUUSELADVAS KÄBI!

HIPSTI-HOPSTI, HIPSTI-HOPSTI

HÜPPAN MÖÖDA PUUDE OKSI.

LOE, JOONISTA JA VÄRVI PILT

PILV PÄIKE

KÄBI

SEEN

PÕDER JOOKSEB ÜLE PÕLLU,

JALAD MAHA EI PUUTU

(TUUL)

KIRJUTA

P P

LOE

OI NEID SARVI, SUURI SARVI

HARULISI, HARULDASI!

NEID ON ARGIPÄEVAL TARVIS:

LÄBI VÕSA NAGU MASIN

TORMAN OKSARAGINAL.

PÕGENEVAD PRAGINAL

KÕIK, KEL TEOD...

KURVAD ON VAID METSAPEOD,

SIIS ON AINULT TÜLI SARVIST

VÄRVI PILT

MILLINE LOOM USALDAB EELKÕIGE OMA NINA,

VÄHEM KÕRVU JA VEEL VÄHEM OMA NÄGEMIST.

(MÄGER)

KIRJUTA

G G

LOE

MÄGER ELAB MAA-ALUSTES URGUDES. VÄLJAS KÄIB TA VAID

HÄMARAS TOITU HANKIMAS. ARENENUD MEELTEKS ON

KUULMINE NING HAISTMINE.

VÄRVI PILT

KOHEV SABA, VAIKNE SAMM,

KAVALUS ON MINU RAMM.

JAHIN JÄNESEID JA HIIRI,

KIMBUTAN KA VAHEL SIILI

(REBANE)

KIRJUTA

B B

LOE

REBANE ON JAHIMEES. TEMA RETKED ULATUVAD MERERANDA

JA ROOSTIKKU, LUHALE JA NIIDULE, SUURDE METSA JA

SOOSAARTELEGI.

VÄRVI PILT

SILE KUI SIID, OKKALINE KUI OHAKAS,

ÜMMARGUNE KUI KERA.

(SIIL)

KIRJUTA

S S

LOE

EI TEA, MILLINE ON SIILILAPSE ELU?

KAS TAL ON KA MÕNI LEMMIKLELU?

KAS TAL KODUS NUKKU ON VÕI RONGI?

EI TEA KAS TAL PUDIPÕLLE ONGI?

KAS TA KOOLI KUNAGI EI LÄHE?

JA KAS TÄHED JÄÄVAD TALLE PÄHE?

KAS TA KASSI JOONISTADA OSKAB?

MILLE EEST TA SIILIKOMME OSTAB?

KUIDAS SIILIEMA PAITAB SIILIPOEGA?

KAS TA VAHEL LAPSE OKKAID SOEB KA?

VÄRVI PILT

ÜHE JALA PEAL SEISAB,

SARVEGA VETT JOOB

(KURG)

KIRJUTA

V V

LOE

TEELE TEELE KUREKESED, ÜLE METSA MAA,

ÜLE SUURTE MÄGEDE, ÜLE MERE KA.

VÄRVI PILT

KEHA ON MÄRG MUL PÄEVAL JA ÖÖL,

SAGELI LÕBUSALT SULPSU MA LÖÖN.

SABA TAGA JUHIB MU KÄIKE,

OLLA VÕIN SUUR MA JA OLLA VÕIN VÄIKE

(KALA)

KIRJUTA

F F

TÕMBA SÕNADE JUUREST JOONED

PEA SILM SUU SABA UIM SOOMUSED

ÜHENDA NUMBRID JA VÄRVI

ME PIHLAKAL SÜGISEST MARJAD JÄID,

ÜKS LINNUKE AINA NEID NOKKIMAS KÄIB.

SÕI MARJU, VIST SELLEST TAL PUNANE RIND.

KES ON KÜLL SEE PUNASE VESTIGA LIND

(LEEVIKE)

KIRJUTA

E E

LOE

LEEVIKEST VÕIB KOHATA KUUSIKUTES, PARKIDES, ELAMUTE

ÜMBRUSES. PÕHITOIDUKS ON SEEMNED, VÕRSED JA PUNGAD.

VÄRVI PILT

ÜHEKSA MEHE RAMM, ÜHE MEHE MÕISTUS

(KARU)

KIRJUTA

K K

LOE

OLGU SUVI VÕI PAKANE VÄLJAS,

IKKA ON TEMAL KASUKAS SELJAS,

RÕIVASTEGA TA MAGAM HEIDAB.

TALVEL KOOPASSE ENNAST PEIDAB,

LUMETEKI ALL SILMAD SULEB,

MAGAB SENI, KUI KEVAD TULEB

VÄRVI PILT

NIMETA SUURIM VEELOOM,

KES MITTE ÜKSNES EI JAHI VEE ALL KALU,

VAID KA VÕIB MAGADA SEAL.

(HALLHÜLJES)

KIRJUTA

Ü Ü

LOE

HÜLJESE ELUPAIGAKS ON MERI. HÜLJES TOITUB PEAMISELT

KALADEST

JOONISTA JA VÄRVI PILT

JOONISTA SAAR, MERI, KALAD

KEDA KUTSUTAKSE KEVADEKUULUTAJAKS?

TA ON MUSTA, METALSE LÄIKEGA SULESTIKU,

KOLLASE NOKA JA PRUUNIDE JALGADEGA LIND.

(KULDNOKK)

KIRJUTA

D D

LOE

KULDNOKK TULEB, LAULIK SÜLES,

OTSIB OMA PESA ÜLES.

LEIDNUD SELLE RAAGUS KASELT,

KOHE LAULU LAHTI LASEB

JOONISTA LINNULE PESAKAST

NIMETA LOOM, KES SUUDAB TÕELISELT LENNATA, MITTE

LIHTSALT LIUELDA VÕI PIKKI HÜPPEID SOORITADA.

(NAHKHIIR)

KIRJUTA

N N

LOE

NAHKHIIR LENDAB RINGI PEAMISELT ÖÖSITI. TALVEL MAGAB TA

SÜGAVAT UND, RIPPUDES PEA ALASPIDI KAS MÕNES KOOPAS,

KÄIGUS VÕI KARTULIKELDRIS.

ÜHENDA NUMBRID JA VÄRVI

Töövihiku materjali koguti järgnevatest allikatest:

Metsatak. V. (1992) Mõista, mõista...

Raudsik. L. (1975) Mõistatusi ja jutte koolieelikutele.

Meie metsade loomi. Värviraamat.

Pilte lisati http://www.edupics.com/