olukord eesti sealihasektoris ja riigipoolsed toetusmeetmed
TRANSCRIPT
Olukord Eesti sealihasektoris ja riigipoolsed toetusmeetmedMarko Gorban
Maaeluministeerium
Seakasvatuse aastakonverents
07.11.2018
Seakasvatuse positsioon põllumajandussektoris
Allikas: SA
Loomakasvatustoodangu väärtus aastatel 2012-2017
2012-2014
• Sigade toodangu väärtus loomakasvatustoodangu väärtuses 23% -> 20%
• Kogus +2% Hind -5%
• Toetus +2,7 mln
• Kogutoodang tootjahinnas -3%, alushinnas 0%
2015-2017
• Sigade toodangu väärtus loomakasvatustoodangu väärtuses 19% ->14%
• Kogus -14% Hind +7%
• Toetus +6,0 mln
• Kogutoodang tootjahinnas -8%, alushinnas -6%
Allikas: SA
Sigade arv aastatel 2013-2018
Allikas: SA
Liha ja lihatoodete tarbimine inimese kohta, kg
Allikas: SA
9,7 7 7,5 8,1 8,8 9,6
33,7 35,5 3741,8 44,2 40,7
0,3 0,5 0,50,5
0,60,5
22,1 23,2 23,4
24,726,1
25,8
68,4 68,9 70,1
77,182,2
78,5
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Tarb
imin
e inim
ese k
ohta
, kg
Veiseliha Sealiha Lamba- ja kitseliha Linnuliha Muud
Erinevate lihaliikide isevarustatuse tase
Sealiha hind (E klass) Eestis, lähinaabritel ja EL keskmiselt,
aastatel 2013-2018
Allikas: EK
Lihatööstuse majandusnäitajad 2012–2018, mln eurot
Allikas: SA
260
302310 306 310
320
252
291 294 289 293313
9
11
17 17 17
7
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
0
50
100
150
200
250
300
350
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Ko
gu
ka
su
m (
mln
€)
Mü
üg
itu
lu, ku
lud
(m
ln €
)
Müügitulu Kulud Kogukasum
Lihatööstuses tööviljakus hõivatu kohta aastatel 2012–2017, tuhat
eurot
Allikas: SA
23,0
22,9
18,1
10
12
14
16
18
20
22
24
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Tö
övilj
aku
s p
uh
ta lis
an
dvä
ärt
use
alu
se
l (t
uh
€)
Töötlev tööstus Toiduainetööstus Lihatööstus
29
,6
18
,5
19
,5
17
,7 22
,3
17
,8
12
,9
12
,9
12
,1
12
,7
56
,3
44
,0
41
,1
43
,4
51
,3
12
,4
8,0 9
,7
9,0 1
0,4
6,7
5,6 6,6
6,3
5,6
25
,5
20
,7 22
,2
22
,9 24
,4
2013; -26,72014; -25,5
2015; -21,72016; -25,7 2017; -29,0
2013; -13,1 2014; -12,8 2015; -12,6 2016; -13,9 2017; -14,0
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
-48,0
-28,0
-8,0
12,0
32,0
52,0
72,0
2013 2014 2015 2016 2017
tuh t
mln
€
Eksport, mln € EE eksport, mln € Import, mln € Eksport, tuh t
EE eksport, tuh t Import, tuh t Bilanss, mln € Bilanss, tuh t
Sealiha kaubandusbilanss
Allikas: SA
Läti; 6,6; 52%
Leedu; 2,4; 19%
Uus-Meremaa; 2,0; 15%
Rootsi; 1,1; 9%
Soome; 0,5; 4%
Ülejäänud riigid; 0,2;
1%
Eesti päritolu sealiha sihtriigid 2017, mln €
Allikas: SA
Imporditava sealiha päritolu 2017, mln €
Poola; 10,8; 21%
Saksamaa; 8,6; 17%
Taani; 7,4; 15%
Soome; 4,7; 9%
Hispaania; 3,9; 8%
Läti; 2,2; 4%
Belgia; 2,1; 4%
Iirimaa; 1,2; 2%
Ülejäänud riigid*; 10,2;
20%
Allikas: SA*Ülejäänud riigid sisaldab 7,3 mln € väärtuses
määratlemata päritoluga sealiha
EL lihasektori tuleviku väljavaade aastani 2030
Globaalsed trendid• EL lihasektori eksport
suureneb arenguriikide rahvastiku ja majanduskasvu toel
• Maailmas suureneb liha tarbimine 1% aastas
• Kasvav turg on Aasia, Sahara-tagune Aafrika, Lähis-Ida (linnuliha)
• Hiina on suurim turg ja väikesed muutused seal avaldavad suurt mõju rahvusvahelisele kaubandusele
EL trendid• 2030 EL lihatarbimine elaniku
kohta 68,4 kg ehk 0.8 kg vähem kui 2017
• Suureneb ühiskonna mure loomade heaolu, süsiniku jalajälje, tervise pärast
• Vananev rahvastik
• Tarbijad tähtsustavad liha päritolu ja tootmismeetodeid
Allikas: EU Agricultural Outlook 2017-2030
EL lihasektori tuleviku väljavaade aastani 2030 – muutused võrreldes 2017,
%
Tootmine Tarbimin
e
Eksport Import Hind
Veiseliha -7,4 -5,4 -23 +22 -1,2
Lambalih
a
+4,2 +11 -21 +22 -11
Sealiha +0,4 -0,4 +7 +323 -4,5
Linnuliha +4,6 +4,2 17,5 +20 -4,2
Allikas: EU Agricultural Outlook 2017-2030
Toetused seakasvatusele 2014-2018, mln EUR
Allikas: PRIA, MEM, seisuga 30.09.2018, ÜPT hinnanguline
Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks
valdkondade lõikes (I – V voor)
Taotlusvoor
Toetuse
taotlemine
(€)
Toetuse
määramine
(€)
Väljamaksmine
(€)
Väljamakstud
toetuse
osakaal
määratud
toetusest (%)
Piimatootmine56 851 883 35 758 297 18 370 187 51%
Loomakasvatus (v.a
piimatootmine ja
mesindus) 44 424 420 29 897 941 13 971 356 47%
sh seakasvatajad 8 745 948 5 487 267 4 333 717 79%
Teravilja, õliseemnete ja
valgurikaste taimede
kasvatamine109 815 820 34 910 412 20 263 294 58%
Muude
põllumajandussaaduste
tootmine (k.a mesindus)25 592 390 18 339 748 8 699 647 47%
Kokku236 684 514 118 906 398 61 304 484 52%
Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks: seakasvatajate poolt kavandatud
tegevused (I–V voor)2 901 438
2 048 115
264 444 262 600 10 670
0
500 000
1 000 000
1 500 000
2 000 000
2 500 000
3 000 000
Sta
tsio
naa
rne
ma
sin
,se
ad
e, ko
nstr
ukts
ioo
n v
õi
sis
se
se
ad
e
To
otm
ish
oon
e v
õi ra
jatise
eh
ita
min
e
Era
tee
d ja
pla
tsid
Mo
biil
se
ma
sin
a v
õi
se
ad
me
ostm
ine
Mu
u
Määra
tud t
oetu
s (
€)
Investeeringudpõllumajandustoodete töötlemiseks
ja turustamiseks• Meetmest 4.2.1 kokku on seakasvatajad saanud toetust summas: 2 143 125
eurot (I taotlusvoor seakasvatajatele kokku toetust määratud 556 421 eurot, II taotlusvoor seakasvatajatele kokku toetust määratud1 299 451 eurot, III taotlusvoor seakasvatajatele kokku toetust määratud 122 583 eurot ja IV taotlusvoor seakasvatajatele kokku toetust määratud 164 670 eurot) ja meetme eelarve kokku on 25,5 mln eurot
• Meetmest 4.2.2 kokku on seakasvatajad saanud toetust summas: 1 844 696 eurot ( I taotlusvoor seakasvatajatele kokku toetust määratud 736 389 eurot, II taotlusvoor seakasvatajatele kokku toetust määratud 1 108 307, III taotlusvoorus toetust seakasvatajatele ei määratud) ja meetme eelarve kokku on 16,56 mln eurot
• Meetmest 4.2.3 kokku on seakasvatajad saanud toetust summas: 882 719 eurot ( I taotlusvoor määrati toetust 1 taotlejale/seakasvatajale summas 882 719, II taotlusvoorus seakasvatajatele toetust ei määratud) ja meetme eelarve kokku on 8,94 mln eurot
Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks: kütitud
ulukite esmakäitlemiskohad (kavandatav)
• Toetusesaajate hulka lisatakse jahipiirkonna kasutusõigusega isikud, kes on kantud toidu- ja söödaregistrisse kütitud ulukite esmakäitlejana
• Kütitud ulukite esmakäitlejatele kehtestatakse toetuse maksimaalseks määraks 70% ja toetuse maksimaalseks suuruseks 20 000 EUR taotluse kohta
• Kütitud ulukite esmakäitlejate taotluste hindamisel on eelistatud investeeringud, mis teenindavad suuremat jahimaad, suurema suurulukite küttimismahu kohustusega jahipiirkondi ning kõrgema bioohutusriskiga jahipiirkondi, samuti investeeringuid, mis on suunatud riigi territooriumi ulukite esmakäitlemiskohtadega ühtlasemasse kaetusse ning kõrgema omafinantseeringuga investeeringud
Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise meetme raames määratud
toetus (I-V taotlusvoor)2
25
00
0
3 0
03
63
9
20
9 9
53
2 0
78
25
5
16
5 0
00
2 4
32
95
6
27
0 0
00
11
811
42
7
2 5
68
79
9
195 0
00
15204
14142
11
171
18
801
174
13
0
2 000 000
4 000 000
6 000 000
8 000 000
10 000 000
12 000 000
14 000 000
0100200300400500600700800900
Hein
taim
ed
eseem
ne
tootm
ine
Köög
ivilj
aka
svatu
s
Küülik
ukasvatu
s
Lam
ba-
jakitsekasva
tus
Lin
nukasva
tus
Mesin
dus
Muna
tootm
ine
Muu
Pu
uvilj
a-
jam
arjakasvatu
s
Se
aka
sva
tus
Euro
Toetu
se s
aaja
te a
rv
Määratud toetuse summa Toetuse saajad
Loomade heaolu toetus
2018. aastal taotleti toetust kokku
267 212 looma ja linnu kohta
Kui
munakanasid
mitte arvestada,
taotleti toetust
233 978 looma
kohta,
sellest 8366
emise kohta ja
127 623 sea
kohta
Loomagruppide osakaalud
25%
7%
1%
55%
4%
9%
Veised
Vasikad
Hobused
Sead
Emised
Lambad ja kitsed
Loomade heaolu toetusAastatel 2015-2018* on
toetuse summa kokku 24,3
miljonit eurot
sellest 48% ehk
11,76 miljonit on
makstud sigade (sh
emiste) heaolu
toetamiseks
*2018. aasta puhul on
tegemist taotletud
summadega
Toetussumma osakaalud
loomagruppide kaupa 2015-
2018
41%
4%
2%
48%
3%
1% 0%
Veised
Vasikad
Hobused
Sead (sh emised)
Lambad ja kitsed
Munakanad
Koolituse lisamakse
Muudatused loomade heaolu toetuses (kavandatav)
Lisatakse uus toetusskeem suuremal pinnal peetavatele
sigadele
Toetatavad nõuded:
• sigade pidamise ruumi või ehitisse on paigaldatud kaamerad, mis edastavad
pildi vastutava isiku mobiiltelefonile
• sigade pidamise ruumi või ehitisse on paigaldatud alarmsüsteem, mis
elektrikatkestuse või ventilatsioonisüsteemi rikke korral edastab
automaatse teate vastutava isiku mobiiltelefonile
• taotleja koostab tegutsemisjuhise, mis sisaldab loomakasvatushoones
elektrikatkestuse või muu rikke korral kasutatavaid abinõusid ning andmeid
varugeneraatori või täiendava elektriliini olemasolu kohta
• sea kohta on rühmasulgudes 10% suurem pidamispind võrreldes
baasnõudega
• alla 7-päevaste sigade kastreerimisel peab kasutama lokaalanesteesiat ja
analgeesiat või üldanesteesiat koos analgeesiaga ja selle kohta on
Aitäh!