Eesti Osteoporoosihaigete Liidu häälekandja OKTOOBER 2011

Luumurd on osteoporoosi tagajärg Loe lk 2

Kaltsium on organismi koostisosa Loe lk 3

Eesti Osteoporoosihaigete Liit

�� 50-ndates, elujaatava hoiaku-ga Anne on silmitsi osteoporoo-siga. Õigel ajal abi saanuna ei kavatse ta haigusele alla anda.

„Tegelikult olen terve inimene ja kui ootamatult käeluu murdsin ning arst saatis mu luutihedust mõõtma, oli diagnoos minu jaoks üllatus. Kuigi olin tundnud valu puusas ja paremal küljel, siis seljaga ei osa-nud midagi arvata. Kuniks öeldi, et selline asi on, – osteoporoos. Nüüd siis pean elama selle teadmisega.

Olen mõelnud, et kuidas see tekkis – olen suhteliselt liikuv, üle 10 aasta rahvatantsu tantsinud. Tundub, et see haigus on justkui salaja minu juurde hiilinud. Üllatus oli see küll. Mul on plaanis haigu-se kohta infot uurida. Usun täna-päeva ravimitesse, täidan arsti et-tekirjutusi, püüan haigusele tead-likult läheneda ja ka uutmoodi toi-tumise oma igapäevaellu lülitada. Esialgu mõtlesin, et võib-olla tuleb

rahvatants ära lõpetada, aga tun-dub hoopis, et pean edasi tantsima, sest liikumisest ei saa loobuda.

Iseenesest on mul väga tundlik selg ja väsib pika seismise peale. Olin seni arvanud seljaprobleemi oma rühiveaks. Mulle meeldis, et arst mulle väga rahulikult diagnoo-si selgitas ja loodan, et sain õigel ajal ravi.

Arvan, et ravikuuri läbiviimine ei ole minu puhul probleem. Suudan kindlal nädalapäeval rohtu võtta ja selle päeva meelespidamine saab harjumuseks. Kuna ravil on ka suur soodustus, ei ole ravimi väl-jaostmine probleem: see mahub minu eelarvesse küll.

Mul on istuv töö ja püüan nüüd tegema hakata harjutusi, mis on spetsiaalselt selgroo jaoks. Kuid kui oled üle 50, ei tohi haigena elama hakata. Tuleb säilitada rahu, füüsi-line aktiivsus. Olen elus sellega edasi saanud, et võtan asju positiiv-selt ja nüüdki püüan ennast mitte haigeks mõelda.” �

Minge kontrolli, kui arst teid saadab

OsteoporoosiLeht

On haigusi ja terviseseisundeid, mida ei ole võimalik ennetada. Küll aga on haigusi, mida saab ennetada ja siis on kahju, et ra-vime tagajärgi, mis võiksid ole-mata olla.

Kõige teravam on mure meie lastega. Ülekaalulisus kasvab ko-hutava kiirusega kogu ühiskonnas, eriti aga 10–12-aastaste poiste seas. Miks? Süüakse-juuakse tasakaalus-tamatult ja liigutakse vähe. Põhjus enam nii lihtne ei ole. Miks inime-sed teevad pigem ebatervislikke valikuid?

Kui laps on kommist ja magusa-test jookidest energia kerge vaeva-ga kätte saanud, põlgab ta liha ja piima ära. Seisame meditsiinis sil-mitsi täiesti uute probleemidega, sest eluiga väheneb ja elukvaliteet hakkab halvenema just toitumisvi-

gade ja vähese füüsilise aktiivsuse tagajärjel tekkinud haiguste tõttu.

OsteoporoosÜheks selliseks haiguseks on os-teoporoos, mille tüsistuseks on luu-murrud ja seeläbi liikumispuude, kroonilise valusündroomi teke ja ka elukvaliteedi langus. Krooniline valu ei lase vabalt liikuda, see pii-rab inimese võimalusi tööd teha, lapsi ja lapselapsi kasvatada ning ennast teostada. Skelett on piltlikult öeldes nagu maja vundament, mil-lest sõltub ülejäänud maja seisund. Aknad-seinad võivad olla kullaga kaunistatud, aga kui vundament on nõrk, siis võib kogu toredus kõve-ma tuulega kokku kukkuda. Nii on ka inimese skeletiga, mis kaitseb siseorganeid ja hoiab teda sisuliselt püsti. Kui toidus ei ole piisavalt

kaltsiumi ja inimene ei saa päikese toimel piisavalt D-vitamiini, siis on oht varase luuhõrenemise tekkeks.

Õige toitumine ja liikumineTeiseks oluliseks tugevate luude eelduseks on piisav füüsiline koor-mus. Seega puhtalt tasakaalustatud toitumisest ei piisa, vaja on ka, et inimene liiguks.

Tihti ehmuvad patsiendid, kui arst soovitab neile liikumist. Nad väidavad, et ei saa sporti teha. Lii-kumine ei olegi sport, ei pea spor-tima! Tuleb vaid rahulikult, ilma koormuseta võimelda, õues jaluta-da, käia. Iga inimene saab mingit liikumist harrastada, vastavalt või-malustele saab ta valida endale so-biva.

Luutihedus on otseselt sõltuv kaltsiumist, D-vitamiinist, liikumi-

sest. Osteoporoosi riske saab ise hinnata, võttes arvesse suguvõsas esinenud haigusi (osteoporoos, luumurrud, reieluukaela murd, muud luuhaigused), kaltsiumi si-saldust toidus, liikumisharjumusi. Kui risk on kõrge, peaks konsul-teerima edasiste uuringute osas oma perearstiga. Kui juba on tege-mist luude hõrenemisega, tuleks kindlasti alustada kaltsiumi ja D-vitamiini tarvitamisega.

Samuti tuleb kodu üle vaadata traumasid ennetava pilguga: välti-da vaipu ja uksepakke, mille taha jalg võib kinni jääda. Kui arst on määranud spetsiifilise osteoporoo-si ravimi, tuleb seda vastavalt ravi-skeemile täpselt kasutada ning mit-te pause pidada. Lisaks ei tohi unustada liikumist ja tasakaalusta-tud toitumist. �

Minge ikka kontrolli, kui arst teid kuhugi saadab. Isegi kui te midagi ei tunne, soovitab Anne,

kes kavatseb haiguse ravis hoolega jälgida arsti

ettekirjutusi.

ARST ÜTLEB

Diana IngerainenJärveotsa Perearstikeskuse perearst

Osteoporoosi saab ennetada ja peab ennetama

Foto: Andres Teiss

Ootame üle 50-aastaseid naisi ja üle 60-aastaseid mehi Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksusesse Pärnu mnt 104

oSTEopoRooSipäEvALElaupäeval, 22. oktoobril 2011 kell 10.00–14.00

Kell 12.00 osteoporoosi loengKonsultatsiooniks on vaja eelnevalt end registreerida telefonil 14 408

Tasuta osteoporoosialane konsultatsioon ja vajadusel luutiheduse mõõtmine.

Karin RatnikIda-Tallinna Keskhaigla reumatoloog

Luumurd on pikka aega kestnud luuhõrenemise ehk osteoporoo-si tagajärjel tekkiv tüsistus.

Luumurru põhjustavad luumassi vähenemine ja kvaliteedi halvene-mine ühelt poolt ning traumaatili-selt suur koormus luule teiselt poolt. Trauma võib olla põhjustatud kukkumisest libedaga omalt jalalt, kuid mõnikord piisab ka vähemast, nt ette kummardamisest, et võiks tekkida selgroo lülikehamurd. Kõi-ge olulisem riskifaktor luumurru

tekkeks on madal luutihedus. Li-saks on veel olulisi riskifaktoreid, millest sõltub osteoporootilise mur-ru teke. Nendeks on vanus, eelnev luumurd, perekonnas esinenud reieluukaela murd, kaasuvad hai-gused, glükokortikoidravi, madal kehamassiindeks, suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine ning suur kukkumisrisk. Vanemas eas naised kukuvad sagedamini kui mehed. Kukkumist soodustavad lihaste nõr-kus, nägemishäired, tasakaaluhäi-reid põhjustavad haigused ja ka tea-tud ravimid. Üheks lihaste nõrkuse põhjuseks on madal D-vitamiini ta-

se. On teada, et D-vitamiini tar-vitamine üle 700 toimeühiku päevas vähendab samuti kukku-mise riski.

Selgroo lülikehamurrud on tõusva tendentsiga vanemaealise elanikkonna seas. Selgroo lülikeha murd on kõige sagedamini esinev osteoporootiline murd. Lülikeha-murru esmaseks tunnuseks on sel-javalu, hulgimurdude korral vähe-neb kehapikkus ja võib tekkida selja kuju muutus ehk küür. Sel-leks, et diagnoosida selgrooo lüli-kehamurdu, on vaja teha röntgen-ülesvõtted seljast. Enamikul juhtu-del on lülikehamurru ravi kon-servatiivne, kuid tugeva valu-sündroomi korral on võimalik ka kirurgiline sekkumine. Lü-likehamurrud põhjustavad nii kroonilist valu, iseseisva liiku-misvõime vähenemist kui ka elu-kvaliteedi halvenemist.

Osteoporoosi ravi alustatakse siis, kui patsiendil suureneb luu-murru risk. Selle riski hindamiseks mõõdetakse luutihedust ja hinna-takse osteoporoosi riskifaktoreid. Juba tekkinud osteoporootiline luumurd on kindlaks riskifaktoriks uuele luumurrule ning sellisel hai-gel tuleks ravi alustada sõltumata densitomeetria tulemusest.

Mida ette võtta, kui luumurd on läbi elatud? Peale traumapunktis käimist ja valust toibumist tuleks edasi mõelda, mis selle õnnetuse põhjustas. Kui on tegemist üle 50-aastase inimesega ja väikese

trauma taga-järjel tekkinud

luumurruga, on suure tõenäosuse-

ga põhjuseks osteo-poroos. Seega tuleks

pöörduda oma perearsti poole ja planeerida osteo-

poroosi kabineti külastus, et mõõta luutihedust ja alustada os-teoporoosi ravi. Juba eelnevalt võiks luumurru parema paranemi-se nimel tarvitada D-vitamiini ja kaltsiumit, mida saab osta aptee-gist ilma retseptita. Igasuguse mur-ru tagajärgede paremaks leeven-damiseks on vajalik taastusravi, selleks võiks konsulteerida füsio-terapeudiga. Taastusravi kabinetid on olemas paljudes haiglates ja po-likliinikutes. Infot ja saatekirja saab samuti küsida oma perears-tilt. Osteoporootilised luumurrud on tänapäeval suureks problee-miks elanikkonna tervisele. �

Üheks lihaste nõrkuse põhjuseks on madal D-vitamiini tase.

�� Vastab Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog dr Oivi Aakre:

Mõlemad haigused on levinud ja järjest haigestuvad nii osteoartroo-si kui ka osteoporoosi keskealised ja vanemad inimesed. Kuid tõsi ta on, et neid haigusi aetakse sageli segi ja osteoporoosikabinetti tule-vad tihtipeale patsiendid, kelle vae-vused on tingitud osteoartroosist.

Osteoartroos on levinuim liigeshaigus maailmasEestis kannatab selle haiguse all ku-ni 20% täiskasvanud elanikkonnast. Osteoartroos haarab kogu liigese tervikuna, sealjuures ka liigesega liigenduvad luud, kõõlused ja liha-sed. Haiguse esmaseks vaevuseks on valu, millega enamasti pöördu-takse ka arsti poole. Osteoartroosist tingitud liigesvalu esineb stardiva-luna hommikusel liikumahakkami-sel kui ka pikema istumise järel va-

luliku tundena haiges liigeses. Valu kestab 2-3 min, kui liigese koorma-mine jätkub, siis valu möödub, kuid kipub korduma. Haiguse hilises staadiumis on valu ka rahulolekus ja võib inimest häirida öösiti.

Meestel on osteoartroosist enam haaratud puusaliigesed, naistel põlveliigesed, lülisamba kaela- ja alaseljaosa, sõrmeliigesed. Ohusta-tud on üle 50-aastased ja vanemad inimesed. Haiguse oluline riskifak-tor on raske füüsiline töö või püs-tiasendis töötamine, korduvad ühe-tüübilised liigutused, samuti mik-rotraumad ja põrutused. Riskitegu-riks on ka pärilikkus: kui emal või vanaemal olid sõrmed kühmulised ja muutunud, ohustab see ka noo-rema põlve naisliini. Haigusele ai-tab kaasa liigeste sidesüsteemi ja lihaste nõrkus. Seega tuleks juba lapseeas tõsiselt tegeleda lamppöi-dadega, x- või o-asendis põlvede või puusaliigeste düsplaasiaga. Eeskätt põlveliigeste artroosi pu-hul on riskiteguriks ülekaalulisus.

Osteoartroosi ennetamiseks tu-leb kindlasti juba lapsena korrigee-rida ortopeedilisi probleeme. Täh-tis on ka lihaste tugevdamine, et tagada liigeste tasakaalu funktsio-neerimist. Põlvede krõpsumine lapseeas näitab, et lihase sideapa-raat on nõrk, ei hoia liigest õiges asendis ja koos sellega on oht art-roosi tekkele varases eas.

Kuidas eristada osteoartroosi ja osteoporoosi?Kui osteoartroos on kogu liigest haarav protsess, kaasuvate lihaste ja kõõluste kulumine, põletik ning nõrkus, siis osteoporoos on salaja hiiliv haigus, mille sisuks on luuhõ-renemine. Selle tulemusel muutu-vad luud hapraks ja haiguse esma-seks nähuks võib olla luumurd. Ta-valiselt osteoporoos valu ei põhjus-ta, valu tekib siis, kui on tekkinud juba luumurd. Kuigi info ja teavitus eeskätt osteoporoosi kohta on vii-mastel aastatel palju paranenud, jääb suur hulk selgroolülide mur-

dudest diagnoosimata. Üheks põh-juseks on valearvamus, et seljavalu on alati tingitud närvi pitsumisest või lihtsalt mööduv lihaspinge. Va-nemaealisel võib seljavalu viidata lülimurrule ja varase diagnoosimise korral on võimalik ära hoida järg-

misi lülimurde. Randmeluu piirkon-na luumurd esineb tavaliselt noore-matel naistel, kes libedaga kuku-vad. Vanemaealiste reaktsioonid aeglustuvad, nad võivad kukkuda küljele-seljale ja nii võib tekkida os-teoporoosist tingitud reieluukaela-murd, mille puhul 2/3 haigete tervis ei taastu enam. Ohustatuimad on

naised, kellel on geneetiline eelsoo-dumus: reieluukaelamurd on esine-nud emal või on menstruatsioon lõppenud enne 45. eluaastat.

Niisiis on põhiline erinevus sel-les, et üks neist on liigeshaigus, tei-ne luude haigus. Osteoartroos on haigus, mis haarab üht või paljusid liigeseid. See avaldub valuna koor-musel ja on äratuntav röntgeni- uuringul. Osteoporoos on luuhõre-nemine, mille korral on langenud luu mineraalne tihedus ja halvene-nud luu mikroarhitektuur. Haigus avaldub luumurruna, mis tekib ilma suurema traumata või lausa iseene-sest. Osteoporoosi saab diagnoosida enne luumurdu, kui mõõta luutihe-dust densitomeetriga. Selleks tuleb riskigrupi haigetel pöörduda kõige-pealt oma perearsti poole ja vajadu-sel suunab perearst edasi osteopo-roosi kabinetti uuringuteks ning ra-viks. Osteoporoosi ravi eesmärgiks on hoida ära järgmisi luumurde ja sellega säilitada ka vanemas eas ini-mestel hea elukvaliteet. �

Luumurd on osteoporoosi tagajärg

2 OsteoporoosiLeht OKTOOBER 2011

Liitu Eesti osteoporoosi- haigete LiidugaMittetulundusühing Eesti Osteopo-roosihaigete Liit (EOL) ühendab hai-geid, nende lähedasi ja osteoporoo-sihaigetega tegelevaid isikuid.

2006. aastal asutatud EOL-i eesmärgiks on ennetada osteopo-roosi ja osteoporootilisi luumurde ning parandada osteoporoosihaige-te elukvaliteeti. Igal aastal toimub EOL-i liikmetele koolitusüritusi, kus jagatakse infot osteoporoosi kohta, lisaks on loenguid muudel tervise-teemadel. Kord aastas viiakse läbi loodusmatk, et edendada liikmete seas liikumisele ja vabas õhus vii-bimisele orienteeritud mõttelaadi. EOL-i liikmetel on väikese tasu eest võimalik osa võtta füsioterapeudi juhendatud võimlemisest.

EOL-is on üle 100 liikme. Soovi-ga asuda EOL-i liikmeks saate end registreerida tel 634 2935 või saata avalduse Eesti Osteoporoo-sihaigete Liitu, aadressil Pärnu mnt 104-212, Tallinn 11312. �� Info: www.osteoporoos.ee

osteoporoosiliin – helista ja küsi telefonil 14 408Osteoporoositelefon abistab, kui teil on�� küsimusi juba alustatud osteo-

poroosiravi kohta �� soov saada infot luutiheduse

mõõtmise võimaluste kohta �� tahate nõu saada osteoporoosi

riskifaktorite ja osteoporoosi en-netuse kohta.

Keeruliste küsimuste korral kon-sulteerivad osteoporoosiõed haigla eriarstide-reumatoloogidega.

Osteoporoosiliini telefonil vas-tavad Ida-Tallinna Keskhaigla os-teoporoosiõed, kellel on vastav eri-alane ettevalmistus. Osteoporoo-siliinile helistamine on tavatelefoni kõnehinnaga. Kõnesid võetakse vastu tööpäevadel kella 9-st kuni 16-ni.

Küsi julgesti!

LUGEJA KÜSiB

Mis vahe on osteoporoosil ja osteoartroosil?

Osteoartroos on haigus, mis haarab üht või paljusid liigeseid ja põhjustab neis valu.

�� Kuigi luumurdude esinemissage-dus on meeste ja naiste hulgas sarna-ne, esineb põhiosa osteoporootilisi murde naistel. Selle põhjuseks on ma-dalam tippluumass ja suurenenud luu-massi kadu postmenopausaalses eas, samuti naiste kõrgem eluiga. Osteo-porootiliste luumurdude esinemissa-gedus tõuseb paljudes riikides. Üheks põhjuseks peetakse elanikkonna va-nanemist, mille tagajärjel elab aina enam inimesi kõrge vanuseni. Selleks, et ka need aastakümned oleksid ela-mist väärt, tasub praegustel noortel ja keskealistel inimestel mõelda os-teoporoosi ennetusele ning ravile.

Tasub teada

Mart KullTartu Ülikooli Kliinikumi reumatoloog

Kaltsium on oluline organismi koostisosa – see mikroelement an-nab üle kahe protsendi meie keha-kaalust. Peamine osa kaltsiumist on luude ja hammaste koostises, kuid sama oluline roll on kaltsiu-mil ka närvirakkude ja lihasrakku-de (s.h südamelihase) töös, aga ka hüübimissüsteemi ning erinevate keha ensüümide normaalses funkt-sioneerimises.

Viimastel aastatel on kaltsiumi vähesusele dieedis hakatud üha rohkem tähelepanu pöörama. Tea-dusuuringud on näidanud, et kuni 90% täiskasvanud inimestest ja 70% lastest ei saa oma igapäevase toiduga piisavalt kaltsiumi. Prob-leem tundub olevat globaalne. Pa-rimaks kaltsiumi allikaks on teata-vasti piim ja piimatooted. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist D-vitamiin, mis hõlbustab toidu kaudu saadava kaltsiumi imendu-mist. Väga madala D-vitamiini ve-retaseme puhul imendub toidust saadavast kaltsiumist alla 10%. See-ga peab piisava kaltsiumi aineva-hetuse tagamiseks tarvitama ka küllaldases koguses D-vitamiini.

Kaltsiumi vajadus ja allikadKui toidust imenduva kaltsiumi hulk jääb väheseks, tingib see kiiresti inimorganismi kohastumisreakt-siooni, mille tulemusena hakatakse lihastööks ja närvirakkude funktsio-neerimiseks vajaminevat kaltsiumi välja tooma luudest, kus seda on rohkem. Selle protsessi kestmisel aga häirub oluliselt luu mineraalne

tihedus ja tulemuseks on luu hõre-nemine e. osteoporoos. Seetõttu on vajalik tagada piisav kaltsium toidu abil. Igapäevane soovitatav kaltsiu-mi kogus on aja jooksul muutunud – käesoleval ajal kehtib lihtsalt meeldejääv reegel: alates 10. eluaas-tast peaks inimene päevas saama vähemalt 1000 mg e. 1 grammi kalt-siumit. Eriti tähtis on seda soovitust jälgida puberteedieas lastel, raseda-tel naistel, lisaks naistel varases postmenopausaalses eas ning kõigil üle 70-aastastel inimestel, kuna nen-de rahvastikurühmade kaltsiumi va-jadus on mõnevõrra suuremgi. See on tingitud eaga kaasuvatest ja luus-tikus toimuvatest füsioloogilistest protsessidest. Vältida tuleks väga soolarikast dieeti ning kohviga liial-damist, mis samuti suurendavad kaltsiumi kadusid organismist. �

�� Ilma ehitusmaterjalita ei ole võimalik maja ehitada. Samamoodi on raske ravida osteoporoosi ilma kaltsiu-mita: see on peamine luu ehituskomponent. �� Eranditult kõik osteoporoosi ravis tänapäeval kasu-

tusel olevate ravimite efektiivsust kinnitavad uuringud on tehtud patsientidel, kes saavad lisaks põhiravimile piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini. Oodatav ravivastus luutihedust tõstvate preparaatidega on ebatõenäoline, kui osteoporoosi raviskeemist puudub kaltsium. �� Kui võrrelda kaltsiumit ja D-vitamiini lisaks saavate

patsientide luutiheduse muutust ainult bifosfonaate saa-vate patsientide ravitulemustega võib luutiheduse kasvu kiirus erineda rohkem kui kaks korda.�� Kaltsiumi olulisust rõhutavad ka uuringud, kus on

näidatud oluliselt rohkem kõrvaltoimeid nendel bisfos-fonaatide tarvitajatel, kes lisakaltsiumit ei saa. Sellistel patsientidel on tõusnud hüpokaltseemia risk, mis oma-korda võib tingida südame rütmihäireid (südamekodade virvendus) ja lihasvalusid.�� Eelnevale toetudes soovitab enamus rahvusvahelisi

osteoporoosi ravijuhiseid patsientidel tõsiste vastunäi-dustuste puudumisel tarvitada vähemalt 1000-1200 (ka kuni 1500 mg) kaltsiumit päevas. Kui igapäevases toidus on nimetatud hulk tagatud, siis eraldi kaltsiumit sisaldavate toidulisandite tarvitamine osteoporoosiga patsientidel näidustatud ei ole.

Kaltsium ja osteoporoosi ravi

Toiduaine Kogus Ca (mg) selles koguses

Jogurt 200 ml; ~1 klaas 313-415

Mozzarella juust 45 g 378

Sardiinid 100 g 324

Piim 200 ml; ~1 klaas 272-296

Tofu 1/2 tassi 253

Lõhe, forell 100 g 181

Kodujuust 1 tass (kuhjata) 138

Spinat 1/2 tassi 123

Jäätis 200 ml 84

Hiina kapsas 1 tass 74

Hapukoor 2 tl 32

Sai 1 viil 31

Leib 1 viil 30

Kohvikoor 1 tl 14

�� Viimastel aastatel soovitatakse kaltsiumi allikana eelistada igapäevase toiduga saadavat kaltsiumit, selle asemel, et tarbida seda toidulisandina.�� Koos igapäevase toiduga saadava kaltsiumi eeliseks

on tasakaalustatus teiste mikrotoitainetega nagu mag-neesium ja fosfor. Nagu mainitud, on parimaks kaltsiu-miallikaks piim ja piimatooted. �� Oluliselt sisaldavad veel kaltsiumit erinevad lehtaed-

viljad – spinat, brokkoli, Hiina kapsas. Ka soja ja tofu on sageli kaltsiumiga rikastatud. Vähemal määral on kaltsiumi luid sisaldavates kalatoitudes (sardiinid, hee-ringas, kilu) ja pähklites. Mujal riikides on levinud ka hommikusöögi helveste ning mahlade ja leiva kaltsiu-miga rikastamine. �� Sagedasemate toiduainete keskmine kaltsiumisisal-

dus on toodud tabelis. Kui toiduga saadav kaltsiumi ko-gus jääb nimetatud soovituslikest normidest madala-maks, tuleks kaaluda toidulisandite kasutuselevõttu. Enamus kaltsiumi sisaldavatest toidulisanditest on Ees-tis vabamüügis ning lisainfo saamiseks soovitame pöör-duda kohaliku apteegi proviisori poole.�� Vältida tuleks liigset kaltsiumi tarvitamist – maksi-

maalne ohutu ööpäevane annus on 2500 mg kaltsiumit. Nimetatud koguste puhul on andmeid teatavate tervi-seriskide suurenemisest: seedetrakti häired, kõhukin-nisus, kardiovaskulaarne risk (viimane võib tekkida vä-ga suurte annuste pideval tarvitamisel). �� Üheski eagrupis ei ole 2000 mg kaltsiumi päevane

tarvitamine lisaterviseriski põhjustanud. Hirm, et liigne kaltsium põhjustab neerukivide teket, ei ole põhjenda-tud, kuna viimased uuringud näitavad pigem vastupidist. Piisav kaltsiumi saamine toidust või toidulisanditest vä-hendab neerukivide tekkeriski. Kinnitunud on ka küllal-dase kaltsiumi tarvitamise kaitsev toime kolorektaalse (soole)vähi riskile ning uuringud toetavad ka sarnast toimet rinna- ja munasarjavähi riskide osas.

Viimaste aastate soovitus: kaltsium koos igapäevase toiduga

Kaltsiumi sisaldus levinumates toiduainetes

Kaltsium on organismi koostisosa�� Kaltsiumil on täita mitmed ülesanded inimorganismis. Üheks oluliseks ülesandeks on tagada terve ja tugev luustik. Ebapiisav kaltsiumi saamine toidust võib olla

aluseks erinevate haiguslike seisundite väljakujunemisele, mille edasine ravi on pikaajaline ja kallis protsess. Piisav kaltsiumi ja D-vitamiini tarvitamine tagab meie luude tervise, olles sellega kõrgeealise ja kvaliteetse elu üheks tugisambaks. Viimaste aastate soovitus on omastada kaltsiumit koos igapäevase toiduga.

OKTOOBER 2011 OsteoporoosiLeht 3

Väga madala D-vitamiini taseme puhul imendub toiduga saadavast kaltsiumist alla 10%.

�� Soki-suka jalgatõmbaja.

�� Haarats aitab vältida küürus seljaga maast asjade võtmist.

Idee ja teostus ISP Factum � Trükk Uniprint � Kujundus Merike Pinn � Fotod Andres Teiss, Invaru, iStockphoto, erakogu � Eesti Osteoporoosihaigete Liidu häälekandja

Eve SoobaIda-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksuse taastusarst

Moodsa inimese tunnus on see, et ta käib ajaga kaasas ja kasutab oma eale sobivaid vahendeid. Madala-mat kontsa ja pehmest nahast kin-ga sobib mugavuse pärast igal daa-mil kanda. Miks siis ei võiks nõrga või valutava jala korral kätte võtta keppi? Õige ja sobiva abivahendi leidmiseks tuleks nõu pidada oma arsti või taastusarstiga. Praktilist nõu annavad sobiva abivahendi leidmisel ka firmad.

Tasakaaluhäired Selle probleemi korral võib kepist ja kargust väheks jääda. Vaja on ra-tastega liikumisabivahendit, mida kutsutakse rollaatoriks. Siin on olu-lised detailid ratta suurus ja lisatar-vikud, sh isteklapp ja korv. Kui ini-mesel on olnud selja või jalgade trauma ja ta peab koormuse piira-miseks kasutama karke või kõrget tugiraami, siis talle madal rollaator kindlasti ei sobi, sest see ei piira jalgade koormust. Halvasti liikuva-le inimesele sobib mõnikord hoopis nelja jalaga kepp või tugiraam.

Vanematel inimestel võiks kodus kasutusel olla rohkem käepide-meid, nt vanni ronimisel ja ka mu-jal, kus astumine ei ole kindel. Kui puusad on haiged või opereeritud või kui vannipõhjast on raske püs-ti saada, on heaks abivahendiks vannilaud. Libeduse vastu saab end kindlustada erinevate vahenditega: libedusvastased matid põrandal ja vannis, kepiteravikud, spetsiaalsed tallad jne. Talvel peaks jälgima li-bedat teed ning siseruumides tu-leks vältida märga põrandat.

Abivahendi väljastamineJuhul kui abivahendile on võimalik taotleda soodustust, nõutakse neile poes saatekirja. Soodustusega seo-tud kulutused kompenseeritakse riiklikest sotsiaalrahadest. Kindlasti peab olema kaasas abivahendi va-jaja kaart. Selle väljastab arsti saate-kirja alusel elukohajärgse linnaosa-valitsuse või vallavalitsuse sotsiaal-töötaja. Abivahendi vajaja kaardile ja abivahendite soodustustele on õi-gus lastel, pensionäridel, puuetega ja töövõimekaotusega inimestel. Luumurdude ja teiste traumade kor-ral kirjutab ortopeed või taastusarst ortoosi näidustuse korral retsepti ja siis tuleb soodustus haigekassa va-henditest. Sellisel juhul ei ole abi-vahendi vajaja kaarti vaja. �

Abivahendid on ja jäävad

4 OsteoporoosiLeht OKTOOBER 2011

�� Osteoporoosihaigetele on oluline säilitada ja parandada head rühti. Mida nõrgemad on kehatüve (selg ja kõht) liha-sed, seda rohkem vajub inimene kühmu. Ettepoole kühmus olles suureneb lülisambas surve lülide eesmistele servadele. Kui selline asend süveneb ja osteoporoos on kaugele arene-nud, piisab väikesest küürutamisest, et lüli kokku vajuks. Aktiivne ja teadlik rühi treenimine vähendab samuti luumur-ru riski – see tugevdab luustikku toetavaid lihaseid ja paran-dab luukoe ainevahetust. Ükski seljaortoos ei ole nii kindlalt luustikule abiks kui omaenese lihased – nende treenimisel on suur mõte.

Abivahendite valik on lai

Treeni rühti: kühmus selg on märk nõrkadest lihastest

�� Rollaator ehk ratastega tugiraam on liikumisabivahend, mis kergendab kõndi-mist tasakaaluhäirete korral ning annab tuge juhtudel, kus kõnnimaa on jäänud väiksemaks. Rollaatoril võib olla ka

istumis-klapp ning korv asjade hoidmiseks.

�� Vannivahendid. Pööratav seljatoega vanniiste ning pehme kattega vanniiste aitavad pesemist ning vanni sisse- ja väljatulemist hõlbustada. Käepikendusega pe-suhari on abiks pesemisel.

�� Erinevad käepidemed toeta-vad liikumist majapidamises. Fotodel vannitoa ja tualettruumi käepidemed.

�� Libedusevastased vahendid: kummi- otsikud ja jääteravi-kud kepile.

�� Kepid ja kargud piiravad koormust,

need on toeks ebakind-lal kõnnil ja valude kor-ral. Kõrged kargud sobi-

vad juhul, kui kõndimine on ebakindel, küünarkargud

säästavad õlaliigeseid. Reu-maatiku kargud säästavad

kõige enam randmeid ja sõrmi. Ka keppidele tasub

valida kätt säästvaid käepi-demeid.