Õpime kogemustest:

Põlevkivi arengukava juhtum

Maie Kiisel, maie.kiisel@ut.ee

ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond, doktorand

7. september 2007

Vaatluse all…• Kaasamise eesmärk ja meetod• Ühishuvi (riikliku huvi) sõnastamine ja selle koht otsustusprotsessis

• Osalemise ja argumentide kujundamise ajajoon ning otsuse kujunemine selles

• Uuringute kasutamise probleeme kaasamisel

• Soovitused kaasajale eneseanalüüsiks

• NB! Ootan osalejate arvamusi ettekande ajal, palun märku anda

Kaasamise kontekst

• Pingeline eellugu ja keeruline olukord kõigi jaoks

• Huvigruppide suured lootused ja suured lubadused (“Omavalitsus ja avalikkus on kogu protsessis suur jõud, mida ei jäeta arengukava koostamisest kõrvale”, 25.08.07 Savalas)

• Senini ilmselt üks laiaulatuslikumaid ja mõjukamaid kaasamisprotsesse

Keskkonnaküsimus

• Jätkusuutliku/säästva arengu paradigma, mis eeldab, et majanduslikke, keskkonnakaitselisi ja sotsiaalseid argumente kaalutakse võrdseil aluseil

• Fookus sotsiaalsetel aspektidel ja interaktsioonil

Koostamise skeem

• Strateegiat koostav töögrupp koosneb kuuest spetsialistist

• Komisjon (algul 13, hiljem 18 liiget) - vaatab läbi alusuuringud, arengukava ja KSH versioonid, teeb ettepanekuid ja võtab seisukohti– 5 teadlast (energia valdkonnast)– 7 ministeeriumidest (KKM, MKM, RahM,

hiljem ka SoM) ja Riigikogust– 3 energiaettevõtetest– 1 keskkonnakaitsja– 2 kohalike valdade esindajat

Ümarlaud• Liikmete kaudu avalikkuse kaasamine

arengukava koostamise protsessi• Komisjonilt ja töögrupilt saadud info

edastamine avalikkusele• Erinevate seisukohtade ja probleemide

analüüsimine ning töögrupiga konsulteerimine• Ettepanekute tegemine ja küsimuste esitamine

– 2 KKMi esindajat– 12 kohalikest omavalitsustest– 2 VVOd (naisteühendus ja J. Aare)– 4 keskkonnaorganisatsioonidest– 1 EE keskkonnajuht

Komisjoni osalemine koosolekutel

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

kohtumised

puudusid

kohal

Ümarlaua osalemine kohtumistel

0

5

10

15

20

25

1 2 3 4 5 6 7

kohtumised

puudusid

kohal

Kaks leeri• Keskkonnaministri käskkiri septembrist:

komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 liikmetest, otsus on vastuvõetud, kui ettepaneku poolt on vähemalt 2/3 kohalviibivaist liikmetest.

• Komisjonis 22. sept: “Ümarlaud on „auru väljalaskmise“ koht ja seda ei saa hukka mõista. Ei saa tolereerida seda, et ümarlaual osalejad valetavad rahvale nende ees esinedes.”

Kaasatavate ootused

• “Me ei saa ümarlauas vastu võtta poliitilisi otsuseid, aga me saame kaardistada põlevkivi tootmisega kaasnevat mõju (Ümarlaual 9. okt)”

• “Energiamajanduse tuleviku üle diskussiooni alustamine ei kuulu Põlevkivi arengukava juurde. Teeb ettepaneku keskenduda arengukavale (Ümarlaual 21. dets)”

“Tõe monopol”

• “Aruanne ei tohi mingil tingimusel minna avalikkuse ette enne komisjoni heakskiitu.”

• “Kui me midagi avalikustame, siis seda vaid minu kaudu, et ei tekiks vastuolulist informatsiooni.”

- X: “Kas ei oleks arukas kaasata […]

- Y: “Loomulikult meeldiks mulle, kui kava oleks programm, mis annab suhteliselt suure vabaduse. Huvigrupp tahaks näha, et nende eelistatud stsenaarium oleks kavas sees.”

(Komisjoni istungitelt augustis)

Küsimused

• Milline sihtgrupp on kaasamata?

• Millise meetodiga teda kaasata?

• Millist kaasamise metoodikat kasutaksite teie?

• Kuidas lahendada dilemmasid kaasatavate ootuste ja kaasaja eesmärkide vahel?

• Mida öelda meediale konfliktsituatsioonis?

Ühishuvi otsustusprotsessis

• Kas jõuti ühishuvi sõnastamiseni ja kuidas?• Maapõueseadus - kaevandamisloa

väljaandmisest keeldumist on võimalik põhjendada riikliku huviga. VV k 11.07.06 nr 384: Riiklik huvi ei ole seni konkreetselt määratletud.

• Keskk.ministri käskkiri 26.07.06 nr 870: “Arengukava eesmärgiks on põlevkivi kui riiklikult strateegilise energiaressurssi kasutamissuundade määratlemine, sealhulgas põlevkiviõli ja põlevkivigaasi kasutusvõimaluste hindamine hajutatud energiatootmise printsiibi rakendamisel”

• Töögrupi juht komisjonis 25.08.06: “[…] me peame defineerima riiklikud huvid, mis kindlustaksid Eesti energeetilise varustatuse. See toimub eeskätt Narva Elektrijaamade kaudu. Põlevkivi kaevandamise mahu määrad on piirides 18-23 mln t/a. Ma lähtusin sellest, kui palju Narva Elektrijaamad põlevkivi vajavad ning liitsin sinna ka õlitootjate vajadused ja sain optimaalseks piiriks 20 mln t/a.”

Diskussioon ümarlauas

X: Peab kuidagi määratlema riikliku huvi. On pakutud välja, et selle peaks määratlema Riigikogu. Aga see ei vasta tõele, sest selle peame me ise määratlema. […] Peaksime leidma tasakaalu. Kõige olulisem on kaevandamise

Y: Palun täpsustada mõtet, et riiklikku huvi peab komisjon määratlema. Kes määratleb?

X: Riikliku huvi peab määratlema Eesti Maavarade Komisjon. Seda sellepärast, et see on riikliku energeetilise julgeoleku tagamine. Riiklik huvi on juba määratletud arengukavas (11.09.07)

Komisjoni otsus 20.10.07

• Riiklikuks huviks on Eesti tarbijate tõrgeteta varustamine elektri- ja soojusenergiaga ning väärtustatud põlevkivitoodetega, rakendades põlevkivi kaevandamisel ja ümbertöötamisel parimat võimalikku tehnoloogiat, kasutades põlevkivi ja temaga kaasnevaid loodusvarasid efektiivselt ning võimalikult väikeste negatiivsete keskkonna- ja sotsiaalsete mõjudega nii, et põlevkivi jätkuks võimalikult pikaks ajaks ja oleks tagatud riigi julgeolek.

Argumendid ei jõua ümarlauda

• Kaevandamismahu 20 mln t/a kohta on kalkulatsioonid tehtud Anto Raukase juhitud töögrupi poolt. Põlevkivi arengukava ei saa kajastada kõiki matemaatilisi arvutusi. Kalkulatsiooniga on võimalik tutvuda, kui pöördute töögrupi poole (Ümarlaud 21.12.06)

• Enno Vinni avaldab arvamust, et ei ole õige põhjendada kaevandamise mahtu 20 mln t/a, kuna riiklik huvi ei ole täielikult defineeritud. Aluseks ei saa olla majanduse prognoos. […] alusuuringud on keskendunud ainult majanduslikele aspektidele, puudub sotsiaalse tausta põhjalik uuring. Järelikult ei ole arengukavas millestki lähtuda (5.01.07 komisjonis).

Maidla valla ettepanek• Täiendada riiklikku huvi järgnevalt:

“kohaliku kogukonna jätkusuutlik areng, inimeste tervis ja heaolu, kultuuriväärtuste säilimine ning Eesti rahva ja kultuuri kestmajäämine põlevkivi kaevandus- ja kasutuspiirkondades.”

Konsensust ühishuvi osas ei sündinud

• Erinevate huvide kaalumise problemaatika– Kas erahuvi on ka avalik huvi?– Avalikku huvi ei ole üldse vaja sõnastada, sest

see on alusdokumentides olemas– Riigi huvi on Eesti Energia huvi, sest Eesti

Energia kuulub riigile

• Huvid kaevandamise sotsiaalsete ja looduskaitseliste aspektide osas jäid avamata

• Argumentatsioon kaevandamise mahtude osas ei jõudnud ümarlauda

Sotsiaalsed aspektid

• Ümarlauda tuldi vastuseid saama, paraku ei olnud võimalik neid pakkuda juba ajaloolise paratamatuse tõttu

• Kuna andmed tervisekahjustuste ja kaevandamise vaheliste seoste kohta puudusid, jäid need välja toomata

• Ümarlauda sooviti korduvalt sotsiaalministeeriumi esindajat, kuid seda ei saavutatud

• Täiendavaid sotsiaaluuringuid ei tehtud, kuid nende vajadus kirjutati sisse meetmetesse

• Eksisteeriv sotsiaalandmestik lükati lisadesse• Selgust selles osas, mis juhtub inimeste

elukeskkonnaga, millal jne, ei saadud

Problemaatiline argumentatsioon

• Me ei saa seda teha, sest siis me peaksime muutma x seadust.

• Me ei saa sellist muudatust teha, sest kusagil on juba otsustatud teisiti.

• Meil ei ole vaja selle üle arutada, sest see on kõigile nagunii selge.

• Me ei käsitle seda, sest seda ei ole mõtet käsitleda.

Argumentide iseloom tuleneb suuresti kaasamise metoodikast.

Otsustamise ajajoon• Alusuuringud 2005/2006 talv• Kaasamisprotsess 2006 juuli• August 2006 - töögrupp sõnastab

kaevandamise mahuks 20 milj t/a• Riiklik huvi määratleti 20. oktoober 2007• 1. november tööversioon• 5. jaan 2007 - komisjon kinnitab põlevkivi

kaevandamise mahu ja teeb töögrupile ülesandeks seda arengukavas põhjendada ja teha vastav kalkulatsioon

• 28. jaan 2007 komisjonis ettekanne põlevkivi vajaduse kalkulatsioonist

• 1. mai 2007 valmis arengukava

Küsimused• Milles näete põhjuseid, miks

sotsiaalseid aspekte ei saanud arvestada?

• Mida/millises stiilis oleksite ümarlauas inimestele vastanud?– Kaevandamise maht– Sotsiaalsete aspektidega arvestamine• Mida oleksite ümarlaualt ise küsinud?

Uuringute kasutamine

• Kuivõrd oluliseks Te peate seda, et põlevkivist ei toodeta mitte ainult elektrienergiat, vaid valmistatakse ka vedelkütuseid ja keemiatooteid?

• Kuivõrd suurel määral Teie arvates väljakaevatava põlevkivi koguse suurendamine aitaks kaasa Ida-Virumaa/Eesti majanduslikule arengule?

• Kas Teie arvates oleks otstarbekas põlevkivitööstust suurendada, vähendada või jätta praegusele tasemele?

• Kas Teie arvates oleks otstarbekas põlevkivist elektri tootmist suurendada, vähendada või jätta praegusele tasemele?

Kuidas küsida?• Saar Poll 2006: Kuivõrd olulist rolli

mängib Teie arvates põlevkivi kaevandamine Ida-Virumaa arengus? Kuivõrd tähtsaks Te peate põlevkivitööstust regiooni jaoks? (väga olulist, küllaltki olulist, väheolulist, täiesti ebaolulist, raske öelda)

• Valdavaks seisukohaks on põlevkivi kaevandamise rolli olulisuse teadvustamine Ida-Virumaa elanike hulgas.

Põhidilemmad

• Segadus sotsiaaluuringu eesmärkide osas

• Segadus erinevate meetodite vahel

• Uuringute käsitlemine a priori tõe allikana

• Vastuolud reaal- ja sotsiaalteaduslike uuringute vahel

• Kaasamisel kasutatav uuring peab väljendama küsitletavate ootuseid küsitava suhtes

Võimalikud hoiakud• MKMi ettepanekud: kohalike elanike

seisukohad põlevkivi kaevandamise suhtes lähevad vastuollu muude arengukava faktidega, need võiks lisasse panna.

• Energiaettevõtted nõudsid kohalike elanike kvalitatiivse arvamusuuringu anonüümsuse kaotamist ja arvude väljatoomist

Järelduste loogika• […] viimaste aastate

haigestumusstatistika järgi [on] Ida-Virumaa elanike haigestumine Eesti keskmisel tasemel ja jääb alla Tallinna ja Tartu elanike haigestumiste arvule […] Seega võib väita, et vähemalt praegu pole Ida-Virumaa elanike tervisenäitajad halvemad kui neis piirkondades, kus põlevkivi ei kaevandata (arengukavast).

Kaasaja eneserefleksioon

• Millesse soovitakse kodanikke kaasata?• Kuidas ületada tehniliste lahenduste ja

sisuliste probleemide vastuolu?• Kas lähteülesanne, sh avalik huvi sai avatult

ja kompromissina sõnastatud?• Millised ootused on kaasatavatel?• Millises etapis kaasata meediat?• Kui otsuse kujunemisele tagasi vaadata, siis

kui läbipaistev see on?• Millised on kaasaja isikuomadused (nt

loomupärane autoritaarsus)?

Kaasaja eneserefleksioon 2

– Kes saavad/ei saa kaasa rääkida, millises etapis ja millises küsimuses?

– Milline on protsessi ülesehitus? Kelle hääl jõuab kuhu?– Millistele regulatsioonidele ja uuringutele tuginetakse?– Milline on avalike arutelude ülesehitus? Mis keeles

räägitakse?– Mis on konflikti põhjus? Mis on avalik ja mis erahuvi?– Kas kaasamine on sisuline või tehniline?– Millised aspektid on nö kivisseraiutud ja mille ümber

toimub tegelik diskussioon?– Kas kaasatavate pakutaval alternatiivil on teoreetiliselt

võimalus?

• Millist nõu annaksite kõrvalseisjana Keskkonnaministeeriumile?

• Aitäh!