Õppedisain1: sissejuhatus
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
Õppedisaini alused
1. loeng: sissejuhatus kursusesse ja õppedisaini valdkondaMart LaanpereTLÜ Informaatika instituudi teadurHaridustehnoloogia keskuse juhataja
E-kursus valmis ESF programmi BeST toel
Õpp
edis
aini
alu
sed
IFI7
051
Esimene kontaktpäev• Sissejuhatus kursusesse• Loeng. Õppedisaini valdkond. Õppimise olemus ja õpetamise teooriad. Õpisüsteemide tüübid. Õppedisaini mudelid.
• Praktikum. Õppedisaini esimene faas: probleemipüstitus, õpieesmärgid ja -väljundid
Kursusest• Eesmärk: ülevaade ja isiklik kogemus
õppedisaini protsessist kaasaegsete õppimisteooriate taustal. Mängime läbi õppedisaini tsükli ideest kuni prototüübi evalvatsioonini.
• Oodatud õpitulemused: valmisolek analüüsida ja kavandada veebipõhist õpisüsteemi, e-kursust, e-õpikut vms
• Õppetöö korraldus: neli 4-tunnist kontaktpäeva 8.sept., 6.sept., 17.nov, 1.dets. ja eksam kodutööde põhjal 14.jaanuaril
• Kahenädalased tsüklid veebipõhises õppes
Hindamine• Osalemine (20%): kontaktpäevadel,
praktikumides, refleksioon blogis, teiste blogide kommenteerimine
• Rühmatöö (20%) : Veebipõhise minikursuse õppedisaini eskiis, s.h. õpetamisstrateegiate diagramm, õpikeskkonna prototüüp ja evalvatsiooni kava
• Individuaalsed ülesanded (60%):• Kahe õppedisaini mudeli võrdlus v. Wikipedia
artikkel• Kursuseprojektina loodaval minikursusel ühe
õppetüki/mooduli probleemi/konteksti, eesmärkide ja õpiväljundite sõnastamine, õpitegevuste jada koostamine
• Loodaval veebipõhisel kursusel ühe õppetüki/mooduli osiste koostamine (õpiobjektid, näiteid, ülesanded)
Õppedisaini mõiste• Õppedisain (i.k. instructional design) on õppeprotsessi
ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, eesmärgiga muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.
• Õppedisain on haridustehnoloogia peamine alamvaldkond, angloameerika keeleruumis asendab “didaktika” mõistet
• Õppedisain ja õpidisain: eesliide “õpi-” viitab üldjuhul üksnes õppimisele, aga “õppe-” eelkõige õpetamisele
• Õppimine võib toimuda ka õpetamiseta, õpetamine ilma õppimiseta aga mitte
• Õpidisain (i.k. Learning Design): IMS spetsifikatsioon õpitegevuste jadade kirjeldamiseks standardiseeritud viisil
• Õppedisaini peamised rakendusvaldkonnad: militaar-treening, “koolitusvabrikud”, e-õppe kvaliteedisüsteemid
ÕpisüsteemidErinevad lähenemised ja koolkonnad:• Computer-Based Instruction (CBI)• Computer-Assisted Instruction (CAI)• Interactive Learning Environments (ILE)• Intelligent Tutoring Systems (ITS)• Microworlds• CSCL• EPSS, WebPSS• WBT, WBI, e-learning, virtual learning• E-õpe 2.0 (konnektivism)
Õpisüsteemi funktsioonid
• Presentatsioon• Juhendamine (tutoring)• Reflektsioon, diskussioonid• Interaktiivsed harjutused, ülesanded• Rühmatöö• Õpitulemuste kontroll ja hindamine• Õppeprotsessi monitooring ja haldamine
Õpisüsteemi struktuur
• Lineaarne mudel
• Lineaarne, kuid hargnemis- ja vahelejätmis-võimalustega
• “Laadaplatsi” mudel
Pres Ül Test
Pres Ül
Pres
Ül
Test
Pres
Pres
Pres
TestÜlÜl
Ül
Näiteid?
• Leidke Internetist näiteid erineva struktuuri ja õppimiskäsitusega veebipõhistest interaktiivsetest õpisüsteemidest
Õppedisaini olemus
• Õppedisain - õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, mille eesmärgiks on muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.
• Õpikeskkond - õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale, õppimis- ja õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid, jms.
Eellugu: programmõpe• Euroopas: Herbarti süsteemne didaktika• Ameerikas: Taylori “tööteadus” ja Skinneri
käitumispsühholoogia (biheiviorism, i.k. behaviorism), operantne tingitus (i.k. operant conditioning)
• Õppimine kui individuaalne nähtus eeldab täielikku individualiseerimist
• Õpetaja töö ennustatavus ja optimeeritavus -> programmeeritavus
• Programmõpikud ja õpimasinad (Programmõpe ja õpimasinad. U. Agur, K. Toim, A. Unt,. 1967)
Õppedisaini mudelid• Gagne klassikaline koolikeskne
lähenemine tunni tasandi õppedisainile (9 õpisündmust):• köida õpilaste tähelepanu• teadvusta õpilastele tunni eesmärgid• meenuta varem õpitust neid teadmisi, mida võib
seekord vaja minna• esita uus osa• juhenda õpilaste iseseisvat õppimist• anna õpilastele võimalus oma uusi teadmisi
demonsteerida või rakendada• anna õpilastele tagasisidet nende soorituse kohta• hinda õpilaste sooritust• taga õpitu kinnistamine
Levinuim õpisüsteemide disaini üldmudel ADDIE• A – Analysis, analüüs. Analüüsitakse õppijate
hetketaset, vajadusi, individuaalseid eripärasid. Aga ka ainevaldkonda, õppekava, pädevusnõudeid vms.
• D – Design, disain. Kavandatakse kursuse/mooduli/programmi eesmärgid, üldine struktuur, õppemeetodid, ülesanded, hindamiskriteeriumid jms.
• D – Development, arendus. Arendatakse õppematerjalid, õpikeskkond, testid jms.
• I – Implementation, kursuse elluviimine praktikas.• E – Evaluation, formatiivne evalvatsioon.
Evalveeritakse kursuse disaini ja õpetamise kvaliteeti, eesmärgiga parendada kursuse disaini.
Dick & Carey õppedisaini mudel
Jonasseni 3C mudel
Context
Collaboration
ConstructionKNOWLEDGE
Modeling process
Authentictasks
Apprenticeship
Situated learningCase-based problems
Multiple perspectives
Indexed meanings
Coaching
Social negotiation of meaning
Articulation Reflection
Mental modelsIntentions,
expectations
Internal negotiation
Domain-specific reasoning
Invention,exploration
Merrienboer’i 4C/ID mudel
ÕpiülesandedOsaülesanded rutiinsete oskuste automatiseerimiseks
Toetav informatsioon Vajadusel pakutav lisainfo ja tagasisideJust-In-Time info
Merrienboer jt (2002) Blueprints for Complex Learning
Reigeluth’i õpisüsteemi disaini mudel
Analüüsi probleemi
Analüüsi aine-valdkonda
Analüüsi ja järjesta tegevused
Määratle tegevusi toetavad teadmised
Kavanda õpetamise ja korralduse strateegia
Koosta õppe-materjalid
Hinda õpetamise tulemus-likkust
1.Vajaduste analüüs
2.Õppesisu määratlemine
3.Strateegia ja taktika
4.Evalvat-sioon
Veel erinevaid õppedisaini mudeleid• Heinich, Molenda, Russell, Smith (1996): ASSURE mudel
• Analüüsi õppijaid• Püstita õpieesmärgid• Vali õpimeedia ja materjalid• Piloteeri• Hinda
• Trip & Bichelmeyer (1990): Kiir-prototüüpimine• Hinda vajadusi, määratle õpieesmärgid• Koosta prototüüp• Valideeri prototüüpi• Paigalda ja halda õpisüsteem
Instructional design models
Merrill: õpetuse esmased printsiibid
• Ülesandekesksus: õppimine ülesandeid lahendades, oma oskusi demonstreerides ja praktikas rakendades.
• Aktiveerimine: sobilike kognitiivsete struktuuride aktiveerimine õppijates varasemate teadmiste meeldetuletamise või esitamise kaudu.
• Demonstreerimine: õppijatele õpitavate oskuste demonstreerimine, seostades konkreetseid näiteid üldiste reeglitega.
• Rakendamine: õpitud teadmiste rakendamine tegevuses, koos korrigeeriva tagasiside ja taanduva toestamisega
• Lõimimine: õpitu seostamine õppijate igapäevase eluga, suunates neid avalikult reflekteerima, arutlema ja kaitsma õpitud teadmisi ja oskusi
Merrill: Kivike-Tiigis õppedisaini mudel• Probleem/kontekst (Whole Task):
eluline/kontekstuali-seeritud probleemipüstitus• Jada (Progression): õpitegevuste ja –
ülesannete järk-järgult keerulisemaks muutuv jada
• Osised (Components): info (information-about, parts-of, kinds-of, how-to, and what- happens), elulised juhtumid, õppematerjalid, õpiobjektid
• Strateegia (Strategy): õpetamise strateegiad• Interaktsioonidisain (Interface): kujundus• Arendus (Production)
Näide: ettevõtluskursus• Probleem/kontekst: Veasna seafarmi kirjeldus slaididena• Osised/info: ettevõtte käivitamise kuus sammu• Osised/juhtumid: elulised näited ettevõtete käivitamisest
(iga sammu kohta)• Ülesanne uues kontekstis: rakendada Veasna seafarmi
näitel õpitut teise ettevõtte (Instant Carpet Cleaning) näitel (audiojuhised, alamülesanded, abimaterjalid)
• Ülesanne: ICC äriplaani koostamine (tarkvarapoolse taanduva juhendamise ja audio-tagasiside saatel)
• Alamteema: demo turu- või teostatavusuuringu kohta• Õpitu rakendamine ilma toeta uue ettevõtte kontekstis
Merrill, M. D. (2007). A task-centered instructional strategy. Journal of Research on Technology in Education, 40(1), 33-50.
Rühmatöö
• Moodustage 2-3 liikmelised rühmad, mis jäävad koostööle kuni kursuse lõpuni sama teema/õpisüsteemi kallal
• Valige rühmatöö kontekst (tööalane koolitus või üldharidus) ja eluline (oskustega seonduv) probleem, mida hakkate lahendama
• Sõnastage õppedisaini aluseks olev probleemipüstitus ja kirjeldage eluline kontekst, vajadus