Õppekavaarenduse euroopa dimensioon
DESCRIPTION
Õppekavaarenduse Euroopa dimensioon. Olav Aarna Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse (Kutsekoja) juhataja. ETTEKANDE KAVA. Mida mõista Euroopa dimensioonina õppekavaarenduses? Milline on õppekavaarenduse seos kvalifikatsioonisüsteemiga? Milline võiks olla Eesti kvalifikatsioonisüsteem? - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Õppekavaarenduse Euroopa dimensioon
Olav AarnaKutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse
(Kutsekoja) juhataja
ETTEKANDE KAVA
• Mida mõista Euroopa dimensioonina õppekavaarenduses?
• Milline on õppekavaarenduse seos kvalifikatsioonisüsteemiga?
• Milline võiks olla Eesti kvalifikatsioonisüsteem?• Mida peaks Eesti üldhariduse (riiklike)
õppekavade arendamisel Euroopast arvestama?
EUROOPA DIMENSIOON (1)
• Euroopa Liit ei saa meid hariduse vallas millekski kohustada (Maastricht’i leping)
• Keskseks on Lissaboni strateegia (2000):– Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime regioonina– Inimeste elukvaliteet
• Euroopa Liidu prioriteet on muutuda kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks maailmas, mida iseloomustab jätkuv majanduskasv, uute ja paremate töökohtade loomine ning suurem sotsiaalne sidusus
EUROOPA DIMENSIOON (2)
• Lissaboni strateegia olulise osana nähakse ette:– Euroopa ühtse haridusruumi väljaarendamine– elukestva õppe süsteemi(de) kujundamine
• Toimib avatud koordinatsiooni meetod:– Olulisemad hariduspoliitilised lahendused arutatakse
ulatuslike konsultatsioonide käigus läbi– Võetakse vastu EP ja ELN soovitustena
• Kas sellel on midagi tegemist üldhariduse õppekavaarendusega?
• On küll!
EUROOPA ÜHTNE HARIDUSRUUM
• Elukestva õppe memorandum (2000)• Bologna (1999) ja Kopenhageni (2002) protsess• Euroopa elukestva õppe ruum (2002):
– parandada haridussüsteemi kvaliteeti ja efektiivsust– tagada õpivõimaluste kättesaadavus kõigile – avada EL haridussüsteem kogu maailmale
• Põhipädevused (8 tk!) elukestvaks õppeks (2005)• Hariduse kvaliteedi mõõdikud (16 tk!) (2006)• Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (8 taset!) (2008)
ELUKESTVA ÕPPE BAAS
• Elukestva õppe baas on tugevas alus- ja põhihariduses
• Elukestva õppe süsteemi põhiväärtuseks on võrdväärsed haridusvõimalused (equity)
• Tõenduspõhine (evidence based) hariduspoliitika ja –praktika
• 21. sajandi kool (EP ja ELN soovitus 2009?)• No More Failures (OECD 10 soovitust võrdväärsete
haridusvõimaluste realiseerimiseks)• ...
EESTI KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM
• Arendatakse välja kompetentsipõhine riiklik kvalifikatsioonisüsteem, mis on läbipaistev ja võrreldav teiste Euroopa riikide vastavate süsteemidega
Tark ja tegus rahvas• Mida mõista kompetentsipõhise riikliku
kvalifikatsioonisüsteemi all? • Kas üldhariduse õppekavaarendusel on midagi
tegemist kvalifikatsioonisüsteemiga?
ÜHISKOND JA HARIDUSSÜSTEEM (1)
• Haridussüsteem on ühiskonna alamsüsteem tema hariduslike (inimese arengu toetamisega seotud) vajaduste rahuldamiseks
Ühiskond
• Kvalifikatsioonisüsteem on ühiskonna ja haridussüsteemi piirpind ehk liides
Haridus-süsteem
ÜHISKOND JA HARIDUSSÜSTEEM (2)
HS1
HS2
HS3
HSn
HSi, KSi – i-nda riigi (regiooni, valdkonna) haridus- jakvalifikatsioonisüsteem
KS1KS2
KS3
KSn
KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM KUI LIIDES (1)
HHaridus-aridus-ssüsteemüsteem
(formaalne,(formaalne,mitte-mitte-
formaalne,formaalne,informaalneinformaalne
õpe)õpe)
ÜhiskondÜhiskond(avalik, äri- (avalik, äri-
ja mitte-ja mitte-tulundus-tulundus-
sektor)sektor)
KKvali-vali-fikat-fikat-
siooni-siooni-süs-süs-
teemteem
KVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI FUNKTSIOONID
• Ühiskonna hariduslike eesmärkide ja ootuste (ühiskonna soovitud haridusliku seisundi) analüüs
• Ühiskonna hariduslike eesmärkide ja ootuste tõlkimine haridusstandardite keelde
• Inimeste haridusliku seisundi (õpitulemuste) hindamine (võrdlemine haridusstandardiga)
• Inimeste haridusliku seisundi (õpitulemuste) vastavushindamine (kvalifitseerimine, tunnustamine)
• Ühiskonna haridusliku seisundi analüüsimine
KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM KUI LIIDES (2)
KKvalifikatsiooni-valifikatsiooni-süsteemsüsteem
Haridusstandardid
ÕpitulemusedKvalifikatsioonid
Ühiskonna hariduslikudeesmärgid ja ootused
Ühiskonna hariduslikseisund
Inimese hariduslikseisund
Oodatavad õpitulemused
ÜHISKONNA HARIDUSLIKUD EESMÄRGID JA OOTUSED
• Ühiskonna hariduslikud eesmärgid ja ootused sõnastatakse strateegiates ja arengukavades
• Ootused ühiskonna hariduslikule seisundile:– Kvalitatiivsed:
• Põhiväärtused• Milliseid kompetentse vajatakse?• ...
– Kvantitatiivsed:• Milline peaks olema keskmine haridustase?• Kui palju millist kompetentsi vajatakse?• ...
HARIDUSSTANDARDID
• Haridusstandard kirjeldab ühiskonna hariduslikke eesmärke ja ootusi mingis valdkonnas
• Kvalifikatsioonistandardid – oodatavad õpitulemused teataval õppetasemel või –astmel, kutsevaldkonnas, ...
• Protsessistandardid – nõuded õpikeskkonnale, õppekorraldusele, ...
• Oodatavad õpitulemused esitatakse valdkonna kompetentsistandardi ja/või riikliku õppekavana
• Kutsestandard on kompetentsistandard, kirjeldades kutsealal oodatavaid kompetentse
INIMESE HARIDUSLIK SEISUND
• Kuidas kirjeldada inimese hariduslikku seisundit?• Inimese hariduslik profiil – inimese teadmised,
oskused, vilumused, väärtushinnangud ja käitumisnormid, mida ta kasutab suhtlemisel ümbrusega (EV haridusseadus)
• Õpitulemused – mida inimene teab, millest aru saab ja mida teha oskab (EQF seletuskiri)
• Kompetentsus – inimese teadmised, oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus (EV kutseseadus)
• Kvalifikatsioon – tunnustatud kompetentsus
INIMESE HARIDUSPROFIIL
teadmised
oskused
vilumusedväärtushinnangud
käitumisnormid
KVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI OSAD
• Kvalifikatsiooniuuringute süsteem:– Haridusstandardite loomise süsteem (incl RÕK!)– Ühiskonna haridusliku seisundi analüüsi süsteem– ...
• Inimese haridusliku seisundi (õpitulemuste) hindamise, vastavushindamise ja tunnustamise (sh rahvusvahelise tunnustamise) süsteem
• Tugisüsteem:– Kvalifikatsiooniregistri haldamise süsteem– Kvaliteeditagamise süsteem– ...
KVALIFIKATSIOONIRAAMISTIK
• Tänane kutsete raamistik 5-tasemeline (I-III – oskustöölised, IV-V – “valgekraed”)
• Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF) (EP ja ELN soovitus 14.02.2008):– 8 kompetentsipõhist (teadmised, oskused, pädevus
(iseseisvuse ja vastutuse ulatus)) taset– 2010. a rahvuslikud raamistikud siduda EQF-ga– 2012. a diplomi- ja tunnistuse lisadel märge EQF taseme
kohta
• Milline on Eesti kvalifikatsiooniraamistik?
PÕHIPÄDEVUSED (-KOMPETENTSID)
• Põhikompetentse vajavad kõik inimesed, et tagada eneseteostus ja areng, kodanikuaktiivsus, sotsiaalne kaasatus ning tööhõive:– emakeeleoskus– võõrkeeleoskus (6 taset!)– matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest– infotehnoloogiline pädevus– õppimisoskus– sotsiaalne ja kodanikupädevus– algatusvõime ja ettevõtlikkus– kultuuriteadlikkus ja –pädevus
• Kuidas suvalist kompetentsi tasemeti kirjeldada?
INFOTEHNOLOOGILINE KOMPETENTS
Tavakodanik
Oskustööline
Kesktaseme juht
Tipp-juht
ELUKESTVA ÕPPE MÕTTEVIIS
• Haridussüsteemi mõiste laienemine (formaalne, mitteformaalne ja informaalne õpe)
• Konstruktivistlik õpikäsitlus • Kompetentsipõhine lähenemine oodatavate
õpitulemuste sõnastamisele ja õpitulemuste hindamisele ning tunnustamisele
• Rõhuasetuse nihkumine õppe eesmärkidele ja õpitulemustele
• Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine• Terviklik kvaliteedikäsitus (tegevuskultuur!)
JÄRELDUSED
• Eestis tuleb luua terviklik kompetentsipõhine kvalifikatsioonisüsteem, sh haridusstandardite loomise süsteem
• Põhiväärtusteks võiksid ühiskonnas ja koolis saada:– Võrdväärsed haridusvõimalused (ühtluskooli mõiste!)– Innovatsioonikultuur– Põhikompetentside tasakaalustatud areng
• Eesti üldhariduskooli areng on toimunud üldiselt õiges suunas!
• Meie olukord on suurepärane, kuid mitte lootusetu!
Suur tänu!
Kvalifikatsioonisüsteem kui liides21.4.2023 23