Margit SutropEesti haridusstrateegia ümarlaud

Tallinn, 1. veebruar 2011

Margit Sutrop Ain Tõnisson Viive-Riina Ruus Jüri Ginter Tiiu Kuurme Tiia Lister Aime Punga Olga Schihalejev Nelli Jung Mailis Ostra-üliõpilaste esindaja Edgar Rootalu-õpilaste esindaja

Haridus kujundab ja kannab edasi neid väärtushoiakuid, mis on isikliku õnneliku elu kui kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule, arendades ühiskonna inimvara.

Hariduse isiksuslikuks eesmärgiks on aidata inimesel luua ühendus maailmaga, leida enda võimetele vastav tegevusala, valmistuda täitma hästi oma eri rolle - tööl, avalikus elus, perekonnas. Haridus kasvatab isiksuse autonoomiat ja toetab tema sotsialiseerumist ühiskonda.

Eesti inimesed väärtustavad haridust kõrgelt, aga selles nähakse pigem vahendit sotsiaalse staatuse ja kõrgema sissetuleku saavutamiseks kui iseväärtust.

Hariduse eesmärke mõistetakse liiga kitsalt ja orienteerutakse välise hindaja ootustele, õpilase isiksuse arengu toetamist ja väärtuskasvatust ei tähtsustata piisavalt.

Eestlaste kasvatusväärtused Vastutustunne Hea õppeedukus Head kombed, käitumine Ausus Puhtus, hügieen Laialdased teadmised Töökus Õiglus teiste inimeste suhtes Sõprus Raha kasutamise oskus Lugupidamine teiste inimeste suhtes Hea ja halva vahel vahetegemine Kord, oskus aega kasutada Elu nautimine

• õppetöö ülejõukäiv koormus: 70%; • õpilaste krooniline väsimus: 67% • õpilaste tervistkahjustav käitumine: 25% lohutus

alkoholist, 22% suitsetab, narkootikumide tarbimine 3% õpilastest; alkoholi tarbimine põhikoolis (23%)

• õpilaste vastumeelsus kooli suhtes, igavlemine koolis: 33% ei taha koolis käia, 33% koolis igav, 46% enamik õpetajaid ei õpeta huvitavalt

• õpilaste kalduvus kasutada vägivalda: 67% on narrinud või kiusanud

• õpetaja sallimatus/vähene usaldatavus õpilaste silmis: 61% koolis on vähemalt üks õpetaja, kes teda ei salli, 33% koolis pole ühtki õpetajat, keda usaldada

Lapsed elavad puuduses (tagant 3. koht), Lapsed elavad puuduses (tagant 3. koht), Elamistingimustega probleemid (viimane)Elamistingimustega probleemid (viimane) Laste suhted vanematega (Eestis kõige Laste suhted vanematega (Eestis kõige

enam ühe vanemaga peresid)enam ühe vanemaga peresid) Suhted kaaslastega (tagant 3. koht)Suhted kaaslastega (tagant 3. koht) Subjektiivne heaolutunne (tagant 2. koht)Subjektiivne heaolutunne (tagant 2. koht) Koolimeeldivus (Eestis kõige väiksem)Koolimeeldivus (Eestis kõige väiksem) Risk, suremus (tagant 2. koht)Risk, suremus (tagant 2. koht) Koolivägivald (tagant 2. koht, 47% jah)Koolivägivald (tagant 2. koht, 47% jah)

Eesti õpilaste väga hea koht PISA uuringutes, aga näitab keskmist taset, osutab sellele, et tagatakse teadmiste hea tase, aga mitte loovus, probleemide lahendamine.

TALISe uuringu järgi on Eesti õpetajate veendumused ühed edumeelsemad ja kaasaegsemad, kuid klassis kasutatavad õpetamispraktikad pigem traditsioonilisemad kui teistes riikides.

Eesti õpetajate rahulolunäitajad on ühed madalaimad maailmas, ka õpetajate eneseusalduse poolest oleme rahvusvahelises võrdluses viimaste hulgas.

Õpetajal jääb vajaka oskustest toimida väärtuskasvatajana, kujundada kaasaegset õpikeskkonda ja toetada õpilase isiksuse arengut.

Koolimeeldivuse suurendamine (hindamine, Koolimeeldivuse suurendamine (hindamine, õpimeetodid, orienteeritus tulemustele)õpimeetodid, orienteeritus tulemustele)

Väärtuskasvatus kõige laiemas mõttes – isiksuse Väärtuskasvatus kõige laiemas mõttes – isiksuse kasvatamine, nii kodus kui koolis (iga isiksuse kasvatamine, nii kodus kui koolis (iga isiksuse väärtustamine, tema individuaalsete võimete väärtustamine, tema individuaalsete võimete leidmine). Alusharidus ja põhikool- võtmekohad.leidmine). Alusharidus ja põhikool- võtmekohad.

Õpetajakoolitus võtmeküsimus ja koolikultuuri Õpetajakoolitus võtmeküsimus ja koolikultuuri muutmine. Õpetaja pole vaid teadmiste muutmine. Õpetaja pole vaid teadmiste edastaja vaid ka isiksuse kasvataja. Aktiivõppe edastaja vaid ka isiksuse kasvataja. Aktiivõppe meetodid, probleemõpe, huvi ja loovuse meetodid, probleemõpe, huvi ja loovuse edendaja. Iga inimese väärtustamine, isiksusele edendaja. Iga inimese väärtustamine, isiksusele tagasiside andmine. Olulised on koolis valitsevad tagasiside andmine. Olulised on koolis valitsevad sotsiaalsed suhted, kooli keskkond.sotsiaalsed suhted, kooli keskkond.

• Hariduse strateegilise juhtimise muutmine• Õppija ja õpetaja muutunud rollid

◦ õppija on õppeprotsessi lähtepunkt◦ õpetaja kui õppija toetaja◦ koolikultuur, keskkond kui isiksuse kujundaja◦ Tugistruktuurid õppijale, õpetajale, koolile

• Õppeasutuste ja ühiskonna sidususe parandamine

Riik Turg Professionaalne (enese)regulatsioon

Selgelt on märgata tururegulatsiooni tugevnemist kahe teise arvel, eriti kõrghariduses. Ohustab eesti kultuuri elujõulisust ja võrdõiguslikkust.

Planeerimine, standardiseerimine kontrollimine, koordineerimine, konkureerimine, nõustamine, hindamine ja edetabelite koostamine, akrediteerimine, tunnustamine, analüüsimine ja reflekteerimine, rahastamine, juhtimine, sertifitseerimine, litsentseerimine, auditeerimine...

Liigselt domineerib hindamine ja edetabelite koostamine, kontrollimine ja konkureerimine, alakasutuses on koordineerimine, analüüsimine ja reflekteerimine, nõustamine ja tunnustamine, nõrk finantside strateegiline juhtimine

• üle vaadata riigi ja maakondliku taseme kontrollivas funktsioonis olevate spetsialistide ning toetavas rollis olevate spetsialistide vahekord või vastavad tööprofiilid

• suurendada analüütilist potentsiaali• mitmekesistada koolide kohta kogutavat

informatsiooni (sh välishindamissüsteemis) ning saavutada võimalus hinnata koolide poolt pakutavat lisaväärtust (vs lõpptulemust).

• kirjeldada tingimused välishindamissüsteemile info kasutamiseks, et saavutada uuringuline funktsioon ja vähendada koolide hirmu (nt, et koole ei järjestata, nt, et tasemetööde eest ei panda õpilasele hindeid jne… ) NB! sõnamäng „test“-„uuring“

Õppija on õppeprotsessi lähtepunkt, õpetaja ülesandeks on õppija isiksuse arengu toetamine, õppimise tagasisidestamine

Arvestada tuleks iga õppija eripäraga, väärtustada erinevaid andekustüüpe (kunstilist, praktilist, sotsiaalset, emotsionaalset-empaatilist)

Õppesisude kõrval väärtustada sotsiaalsete oskuste arengut

Kohandada õpetajate ettevalmistus isiksuse tervikliku toetamise ülesandega, anda teadmised ja kogemused vastavatest õppe- ja hindamis-meetoditest, sotsiaalpsühholoogilised teadmised ja oskused, väärtuskasvatuse meetodid.

Õppija iseloom, tema teadmiste, normide ja väärtuste süsteem kujuneb välja keskkonna ja õppija vastastikuses mõjus.

Koolikultuur on õppijate kujunemisprotsessi võtmeteguriks. Kooli igapäeva praktikas aktiivselt toimivad väärtused, normid, füüsiline keskkond, reeglid ja struktuurid kujundavad sealse suhtekliima, juhtimis- ja koostööviisid ning õppetegevuse.

Õppija mõjutab enda kujunemise käigus end ümbritsevat sotsiaalset keskkonda.

Välja arendada tugispetsialistide ettevalmistav koolitus, täienduskoolitus, võrgustiku ja meeskonnatöö võimalused, nii et spetsialistid oleks koolide, õpetajate ja õpilaste toetamiseks ettevalmistatud ja motiveeritud.

Anda õpetajatele ettevalmistus tugispetsialistidega koostöö tegemiseks.

Luua spetsiaalne seadusega kehtestatud tugisüsteemide töövorm koolidele (nt oppilashuolto Soomes).

• Teadvustada, tunnustada ja kasutada haridusvaldkonda ühiskonna arendusprotsessi võtmetegurina ja selle töötajaid ühiskonna arengu eestseisjana.

• Toetada mehhanisme, mis soodustavad koostööd ja ühisprojekte haridusasutuste ja teiste sotsiaalsete partnerite vahel (omavalistus, MTÜ-d, ärisektor, mh praktikabaasidena).

• Oluline otseselt toetada koolide ja MTÜ-de ja ettevõtete vahel (õpilaste praktikakohad, ekspertide kaasamine õpetamisse, tööalane praktika) ja barjääride eemaldamine taolise koostöö eest (legaalsel tasandil, loomevargus jmt),

• Töökoht kui õpikogemus väärtustatud.• Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö innovatiivsuse

arendamiseks.• Heade kogemuste jagamine haridusasutuse ja teiste

sotsiaalsete partnerite viljakast koostööst.

Tänan tähelepanu eest!